Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Igivana küsimus, kuidas inimestele oma kaupa müüa, otsib väsimatult järjekordset kuldset võimalust. Internet muutis oluliselt senist mängu maastiku kuna olulisusest igast kaubast moodustab informatsioon alates kliendi vajaduste rahuldamise lubadustest kuni hinna, kauba, asukoha ja muu taoliseni. Vahest enim silmatorkavamad muutused reklaami vallas. Kui varem pidi reklaami nägemiseks asuma linnatänaval lugema lehte või kuulama vaatama raadiot, televiisorit siis tänu arvutile ulatus reklaamivoo mõju teistelegi ärkvel oldud tundidele ega sõltunud enam potentsiaalse kliendi asukohast või tegevusest. Internet möödus suurimast reklaamikanalist televisioonist ja täna läheb maailmas iga viies reklaamile kulutatud dollar. Lihtsamaks muutus, kaob ostmine, kui ostlemiselt kadus vajadus olla kindlal ajal kindlas kohas ehk füüsilises poes. Küll aga lisandus vajadus olla kauba vastuvõtmiseks kindlal kellaajal kindlas kohas, näiteks kodus või käia seda postiasutusest üles korjamas. Ning üks asi, mis pole muutunud, on inimese laiskus. Need kaks viimast tegurit kombineerusid kaubanduse arengule tõsiseks pudelikaelaks. Paljud online-ettevõtted ebaõnnestusid just tänu sellele nõndanimetatud viimasele miilile kui kauba kätte toimetamise hind nii ajas kui rahas, aga ka mugavuses röövis tegevusest. Kasumi keerukust lisab ikka veel kestev ülemineku aeg, milles onlain-kaubandus teeb kulutusi, et röövida poodidel nende kliente ja tavapoed on arusaadavalt raskustes nuputades, kuidas oma äri elus hoida. Vanade aegade meenutama jäämine on hukatuslik, mistõttu kumbki osapool peab jätkuvalt edasi rühkima, kasutades liikumiseks peamiselt uue tehnoloogia võimalusi. Ning sellel pildil on veel kolmas ja väga tähtis osapool, kelle nimel üleüldse pingutatakse. See on tavaline kodanikes argises elus ei pane ilmselt tähelegi, mida kõike tema raha nimel tehakse. Kuivreklaamiga pommitamine ja igaühe poolt internetti jäetud jälgede põhjal profileerimine kõrvale jätta. Siis enamus ilmselt ei tea ega taju, mida veel nende elust kaupmehed püüavad enda kätte saada. Näiteks miks peaks kaupmeest huvitama sinu koduuks eelmisel kuul stardi, samas on USA turul nõndanimetatud Amazoni programmi. Tegemist on e-poest kaupu ostvale kodanikule pakutava teenusega mille käigus tuuakse ostetud kaup talle otse koju sõltumata, kas keegi on seda vastu võtmas või mitte. Amazoni kuller abise sinu koduukse ja paneb paki esikusse ning lahkub. Ei, ta käib toas ringi, kasutab WCd, sööb ära lastekommid, laseb koertele ning kassidele ära põgeneda ja nii edasi. Kostusid hoiatavad reaktsioonid. Arusaadavalt on päris kõhe ju, kui keegi võõras käib pakitoomisettekäändel sinu kodus. Kusjuures on turvalisuse probleeme üllatavalt väike. Kui koerad ja kassid kõrvale jätta, kelle olemasolul Amazon ei soovita lepingut sõlmida, siis uus internetti tega ühendatud ukse lukk töötab ainult koos toas, ust jälgivad turvakaameraga. Lisaks saab sama koodi koostavada vaid ühe korra. Amazon pallib kullerit individuaalselt ja pakub lõpuks hüvitamise skeemi. Kui midagi hullu peakski juhtuma. Uue lukusüsteeme tasub klient 250 dollarit ja juhul, kui elekter ära, kaob klient ukse lahti oma võtmega. Kõigest pakiveo ja ukse juures toimuvast saab klient põhjaliku ülevaate oma telefonis. Kuuajaline kogemus näitabki, et kuller avab ukse kaastu isegi siis vaid asetab pakki ukse taha ning lahkub. Mõned kliendid on kullerile jätnud jõulumeelelootuses isegi küpsiseid ja kirja. Et ta ei häbeneks, aga neidki ei võeta. Kogu pakituppa toomise toiming on sedavõrd põhjaliku kontrolli all, et kõik toimub nagu kellavärk. Või peaaegu, sest ilmselt seni suurima online-ostumöllu tõttu saabuvad pakid päris tihti lubatust hiljem. Või kui mõnel vanemal uksel on komme ilma muutudes kinni keeluda ja uks ei avane ja klient tühikäigu hüvitama ja hoolitsema, et uks vastaks kokku lepitud tehnilistele nõuetele. Aga jättes need alguse tehnilist laadi probleemid kõrvale, Amazoni võtmeprogrammi pidada suure potentsiaaliga innovatsiooniks. Aga võib-olla ka mitte, nagu öeldud, on küsimus ukse omandis. Sina arvad, et uks kuulub sulle. Aga kui tahad, et mõni teine kuller sulle samal moel kaupade oks kulubuks Amosoonile kes ei lase kellelgi teisel kaupmehel ega teenusepakkujal puust kasutada võib-olla hiljem väikese tasu eest. Seega, kes ees, see sees. Ja võistlus toimub sinu kodu nimel.