Tere eetris portaale, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Vanasti oli tavaks võtta kogu närvisüsteemi keerukas talitlus kokkusena. Adrenaliin hoolimata tegelikult vabaneb hormoon neerude peal asuvast näärmest. Said kõik aru, mida öelda taheti. Adrenaliin tähendas erutust ja ärritust. Tänaseks on närvisüsteemiga seotud sõnavarasse lisandunud dopamiin, millega seletatakse, miks mõni asi tundub mõnus või põhjustab sõltuvust. Heast dopamiin on ajus virgatsaine roll. See tähendab kannab laiali sõnumeid, mida teatud rakud oskavad tõlgendada meelehea tundeks. Isegi, kuid tegelikkus on kordades keerulisem ja mõned rakud tajuvad sama signaali teistmoodi, milledest kõik ei asu. Isegi ajus paistab hetkel kaasaegse inimese käitumise seletamiseks piisavat kui on olemas aine, mis erutab ning teine, mis toob meile head. Dopamiini seostati mõnutundega, kuna seda oli keeruline reaalajas mõõta ja proove koguti pärast hüve või preemia kogemist. Näiteks pannes Afjete kasti, milles on banaan ja kui ta selle avab ning banaani kätte saab leiti ajus rohkem dopamiini ja loomakesel oli, mida ilmsemalt hea olla. Tehes katse, milles sama isend pusib kasti kaane kallal ja just siis, kui ta selle lahti saab, kaob kastist banaan, tabab. Tipppahameel järgmine kord sama katset kordades võiks arvata, et ahvipärdikud tärkab kahtlus ning tal pole kõige etem tunne kuni ei selgu, kas tal õnnestub banaan kätte saada või mitte. Võiks arvata, et. Sel ajal on tema dopamiini tase madal aga uurimismetoodika täiustudes saadi teada, et hüve ootuse ajal tõuseb selle aine kogus oluliselt kõrgemale kui banaani süües. Samal põhjusel on lotopiletiga inimene umbes nädal aega enne loosimist kerges eufoorias ja unistab, kui hea tal peagi saab olema. Paistab, et kõrgenenud dopamiini tase on vajalik. Kuna motiveerib tegema piisavalt ebameeldivaid ohverdusi. Kuivaid säilib võitmise šanss. Viimast hoitaksegi elus, siis lotoreklaamiga. Ja mask peab aeg-ajalt ka banaani kätte saama. Toodud kirjeldus on küll lihtsustus, aga aitab mõista, mida mõtles samad palli hapatja avaliku kahetsuse vormis, kuna ta oli osaline dopamiini sõltuvuse nõiaringi loomises tänu millele kannatab ühiskond tõsist kahju. Shamat töötas aastatel 2007 kuni 2011 kasutajate arvu eest vastutava valdkonna asepresidendina firmas Facebook. Ta tunneb need suurt süüd, arendades tööriistu, millega kasvatati sotsiaalvõrgu kasutajaskonda ja mille tulemusel on laostunud inimeste käitumise ning omavahelise suhtluse põhialused. Toona lihtsalt ei mõeldud uudse teenuse pikaajalisele mõjule. Kuigi nad tajusid kusagil kuklas, et midagi halba võib juhtuda. Aga nad ei mõtelnud otseselt sellele, mis tänaseks on juhtumas, tunnistas mat novembris Stanfordi Ülikooli doktorantidele peetud loengus millest sel nädalal levisid algul kuuldused ja seejärel jõudis veebi ka ettekandevideo. Mis siis ajab samuti kahetsuse teele? Üheks teguriks on Facebooki kasutajate plahvatuslik Aseda ilmselt vähema kasutajate arvuga piirduks, ebasoovitab efekt isoleeritud juhtumitega. Ega ulatuks ühiskonna tasemele. Teiseks teguriks sõnaga postitustega kaasnev dopamiini efekt ehk vahetu meelehea ja siis selle ootama jäämine. Esialgu ei paistnud selles midagi erilist ja Facebook arendas meetmeid, millega kasutajate meelehead veelgi edendada. Kuid inimesed nagu teisedki loomad, satuvad meeleheast sõltuvusse. Nad muudavad. Käitumist ja isegi kui seda ei tee kõik paar miljardit Facebooki kasutajad on selliseid inimesi tänaseks väga palju. Ja see kajastub muutustena ühiskondlikus elus. Kadumas on tsiviliseeritud diskussioon avalik arutelu olulistel teemadel. Raske on rääkida ühiskonna koostööst. Nende asemel levivad usaldamatus, ebatõed ja muu taoline. Ning jutt ei käi ainult Ameerikast. Vaid kogu maailmast, kus Facebook sisuliselt programmeerib inimeste käitumist. Ja see on tõsine süüdistus endiselt Facebook'i juhtivalt töötajalt, kes tunnistab, et ta pole viimaste aastatega ise enam suurt midagi postitanud ega luba ka oma lastel seda keskkonda kasutada. Ta soovitas Stanfordi doktorantidele. Ainult kokku, et heita kord pilk iseendasse ning küsida Oleksid valmis loobuma, et säilitada iseseisvus ja vältida sattumist ürgse dopamiinimehhanismiga manipuleerijate Boltrogrammeeritavaks. See polnud Facebooki eesmärk, aga taolist teenust arendades sündis võimas tööriist, millega muudetakse maailma valima Donald Trump, kaotama mõistust millegi muu teenistusse. Ja siis mille nimel? Põhimõtteliselt tükikese banaani nimel. Varsti tõuseb sinus adrenaliin.