Tere, kristlik maailm on ülestõusmispühade ootuses ja olgu rahva hariimuslikel eesmärkidel, siin saate alguses rõhutatud, et täna on vaikne laupäev, mis on siis vaikse ootuse päev ja sel päeval ei tohiks teha töödega ka reisida, sest on hingamispäev ja öeldakse, et vaiksel laupäeval ei kasva isegi rohi. Aga nüüd meil päevakohased, faktid on kõlanud, saame minna siis tänase saate juurde. Täna oleme koosseisus Aivar Hundimägi äripäevast, Mikk Salu Eesti ekspressist ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost. Tervist. Tere, tere. Tervist. Kuna väga pikka aega pole ühtesse ühte saatesse sattunud vähemalt kaks nii head majandus, taustajagavat ajakirjaniku, siis ma kasutaks ära juhust ja räägiks täna hästi palju ka majandusteemadel ettevõtlusest ja rahast. Kuid me räägime täna veel ka kaitsepolitsei aastaraamatust. Poliitikaminutites keskendume taas IRL-ile ja räägime arstide rahamurest ja valmimast riigieelarve strateegiast. Aga kui aega üle jääb, võtame jutuks ka Tallinna linna suutmatuse ette antud aja jooksul ehituslubasid välja anda. Aga ma arvan, et alustaks arstidest, sest kui meenutada stereotüüpi, siis haridusest ja meditsiinist teame me alati kõikesest, kes meist poleks koolis käinud ja kes meist poleks haige olnud. Aga lõppeval nädalal liikus siis Eesti sammukese lähemale arstide streigile. Nimelt lubas töö ja tervishoiuminister Jevgeni Ossinovski mõne kuu eest, et hiljemalt 11.-ks aprilliks on tal ette näidata lahenduste pakett tervishoiu rahastamise muutmiseks. Ja kuna ministril siiski pole olnud õnne ja jaksu seda kokku panna, siis on arstide kannatus katkenud ja 15. mail on oodata üleriigilist üldstreiki, seda siis juhul, kui veel järgmise ütleme siis, kahe-kolme nädala jooksul ei jõuta kokkuleppele. Miki Aivar, mida teie arvate, kas selle kuu aja jooksul on olemas mingi võimalus, et valitsus leiab need vajaminevad ligi 100 miljonit lisaeurot aastas ja siis arstide ütleme, meel on justkui natukene rahulikum? Ma arvan, et leiab, et ma arvan, et midagi nad leiavad, aga mitte sadat miljonit. Aga ministrit raske oli, plaan on olemas, aga see vist ei ole leidnud lihtsalt teiste ministrite toetuste, eeskätt rahandusministri Sesteri toetust. Ossinovski plaan on lihtne, et teeme raamatupidamistrikki, et võtame siis haigekassa alt siis töövõimetustasude väljamaksmise ära ja haigekassa alla viime siis ka veel pensionäride ravikindlustuse osa suurusjärk seal 130 miljonit, ehk siis raha jääks justkui nagu üle, aga päris nii lihtne see ei ole, et tegelikult ju riigieelarve seisukohast ei lahenda. Mitte midagi jaheta tähendaks lihtsalt, et me riigieelarvest suunatakse suurem summa siis haigekassas, aga, aga küsimus on selles, et kus see summa sinna riigieelarvesse Kindel, nii palju, kui mina olen kuulnud teistelt ministritelt, et siis tähendab see seda, et et kõik ülejäänud jäävad ilma keegi, ütleme, et siis ei ole näiteks, ma ei tea, päästjad võivad oma palgatõusu nagu korstnasse kirjutada, politseinikud võivad palgatõusu korstnasse kirjutada, et noh, et arstid nagu saavad, aga kõik teised jäävad ilma. Järelikult Ossinovskil plaani ei ole, sest kui võtta võtta sedapidi, et kui ainult üks minister võidab, ütleme, tervishoiusüsteem ka muidugi võidaks tervikuna ka igalt poolt mujalt tuleks raha ära võtta, siis ütleme, jätkusuutlikkuse mõttes tahes või terviklahenduse mõttes väga arukas mõte ei ole, et lahendust ei too, et kui riigil oleks kusagil see suur kartulikott 500 eurost, aga nurgas, siis küll oleks lihtne, aga, aga seda seal ei ole. Ehk siis ikkagi me jõuame selleni, et, et raha pole ja ei ole seda toimivat lahendust, mida arstid ootavad ja muuseas selle arstide streigi puhul võis streigihoiatuse puhul on ju märkimisväärne see, et ega arstid ütlevad ju selles avalikus diskussioonis, et ega meie ei muretse enda töötasu pärast, et meie oleme mures just ravijärjekordade pikkuse pärast, sellepärast et inimesed ei pääse õigel ajal arsti juurde, nad ei saa vajalikke operatsioone, et arstid on sel korral valinud väga mõistliku retoorika. Noh, sellest seisukohast, sest kui Nad läheksid lihtsalt palka juurde küsima, siis ma arvan, et küll juba oleks neid poliitikuid ja ajakirjanikke, kes hoolitseks selle eest, et trükitakse ära neid suurepäraseid tabeleid, kus oleks arstide keskmised palgad, ma ei tea, seal erialati või haiglati, et ega need just väga kesiseid ei ole. No ta on ikka väga suured, sa kasutasid väga kesised, ei ole, nad on ikka väga suured ja ma ei ütle seda kriitiliselt, see ongi, mis ongi loomulik, et tegelikult erinevatel, erinevatel erialadel on on erinevad sissetulekud ja aga noh, seda tausta lihtsalt võiks teada, et arstid kindlasti ja jõed ka mitte ei ole Eestis need kõige sotsiaalselt kõige haavatavam grupp. Emma täpsustaksin sinu seda, ütleme siis ka, et raha ei ole tegelikult raha on, on päris palju, et sellel aastal haigekassa eelarve kasvas 10 protsenti, et see on päris hea hea tempo ja haigekassa eelarve peaks olema üle 1,1 miljardi euro, et selles mõttes nagu raha on, et pigem on nagu küsimus võib olla ka. Et kuidas seda kasutatakse. Et see on hästi lihtne lahendus, on, on võtta siis riigieelarvesse niinimetatud puude 100 miljonit proovita võib-olla mõni uus uus maks või on ta teistmaksumäära kergitada niimoodi nagu ära lahendada, aga see ei ole nagu pikaajaline, et et iseenesest see probleem olemas, et arsti juurde saamine on, on keeruline. Osade haiguste puhul sa pead kaua ootama. Aga, aga samas noh, mulle tundub, et Eesti tervishoiusüsteem vajaks hoopis mingit sellist suuremat raputusse, mingit põhimõtete ümbervaatamist, et meil väga palju kardetakse näiteks poliitikute poolt seda, et kaasata nii-öelda eraraha, et anda inimesele võimalus. See võimalus on ka praegu olemas, maksta Ma saan, saan järjekorrast ette. Aga et kaasata rohkem, anda seda, seda ravi ravisüsteemi erasektorile, vabamaks, et probleem on see, et meil suur haigekassa, kes kõike otsustab, ta on sisuliselt monopoolne raha jagaja ja sellist konkurentsi ja seda patsiendi suhet, et mul on summa ja ma saan seda liigutada erinevate siis haiglate arstide vahel, et seda võimalust mul tegelikult. Muidugi viitan, et pikad järjekorrad on tegelikult, et ka kõikides teistes riikides, kus on riiklik, et tervishoiusüsteem ja see ja see on lihtsalt paratamatult siia sisse kodeeritud sellesse süsteemi, kuna nõudlus meditsiiniteenuste järele on lõpmatu, eriti kui see on tasuta, eriti subsideerib nõudlust, pakub tasuta sisse, subsideerib nõudlust, siis inimesed võiksid käia, noh iga päev tahaksid mõned käia arsti juures ja aga kuna pakkumine on piiratud, siis, siis need järjekorrad tekivad ja nad jäävad, nad on alati olemas, see on, see on ka Eesti, Soome, Rootsi, Saksa kõikide süsteemides olemuslik osa. Kui rääkida ka inimestega, kes on aastaid kusagil mujal maailmas elanud mitmes erinevas riigis, siis tegelikult nad ütlevad ka, et Eesti meditsiinisüsteem on ikkagi üpriski hea ja need ajad, mil sa pääsed arsti juurde mil sa pääsed operatsioonile, need on üpriski normaalsed, noh, kahtlemata me tahaks ju kõik seda, eriti kui asi puudutab sind ennast või sinu lähedasi. Kui neil on midagi viga, siis juba homme kõik asjad tehakse korda, aga nüüd on küsimus tõesti selles, et Sa, Aivar, tõid sellise õige, võib-olla suuna ka mängu, et mis on ikkagi see vältimatu omaosaluse tõus, et ka mulle tegelikult noh, ütleme inimesena, kui ma lähen arsti juurde, ei meeldi maksta hambaarsti juures käies. Neid suuri arveid vahepeal makstes ei meeldi, midagi pole teha, aga kui vaadata nagu sellest küljest, et kui mul on valida, et kas ma maksan natukene rohkem ja ma olen kindel, et kui minuga midagi juhtub, siis ma seda abiga saan. Või siis see süsteem ühel hetkel murdub, et justkui meil on tasuta arstiabi, aga see järjekord minuni jõuab kunagi väga kauges tulevikus ja sellest arstiabist siis ei pruugi enam kasu olla. Et siis ma arvan, ma pigem valiks selle esimese variandi ja nüüd ongi küsimus selles, et kust mida rohkem võtta, et, et noh, meil on ju olemas väga palju haigusi, mis mida meil endal võimalik ennetada, ära hoida, et südame-veresoonkonna haigused kõik, mis puudutab, ütleme sellist ülekaalulisust, et seal on inimesele elu jooksul võimalik tõenäoliselt üht-teist ära teha. Ma ütlen siiski vahele, et me ei suuda neid ennetada, me suudame neid edasi lükata. Tervislikult, siis me lihtsalt saame need haigused. Me saame haigused niikuinii, lihtsalt kui me vananeme, me saame niikuinii. Aga kui sul on, ütleme mingisugused sellised asjad, siis noh, seda, seda tõenäoliselt ei ole võimalik ennetada, mõned asjad on ikkagi geneetilised suhted hinnangul rääkida, et on ka Suhteliselt lihtne, vaatad, vaatad läände, vaatad Ameerikasse, inimesed muutuvad tervislikumaks, suitsetavad vähem, see ei tähenda, et vähke vähem tuleb või selle lähitulevad natuke hilisemas eas nad tulevad niikuinii. Jah, aga ega siin. Aga ma ei vaidle sellega vastu sellele, et, et omaosalust ei, ei peaks suurendama, saan sellised. Seal on nii palju plusse, distsiplineerib inimesi, mitte ainult nagu tervislikumalt käituma, vaid ka mitte nagu iga. Ma ei tea nohuga, erakorralisse, meditsiini, jooksmast või mis iganes. Just et kogu see süsteem tervikuna, et kui vaadata ka seda sama debatti, mis oli siin kaks-kolm nädalat tagasi aktuaalne, et mis puudutas siis kiirabi ja erakorralise meditsiini osakondade tööd, siis Eesti inimesed, ma arvan, et kui ka nüüd esmaspäeval mõni ajakirjanik vaevuks küsima ma ei tea, kuidas möödusid pühad Tallinna kiirabil ja kuidas läks erakorralise meditsiini osakonnas, siis ma arvan, et küll seal nendel päevadel rügatakse tööd. Et noh, seda statistikat me ju mäletame tänu presidendile kõik, et pühad on selline politseil väga kiire tööaeg, aga tegelikult on nad ka ju kiirabil ja ja erakorralise meditsiini osakondadel väga töised, mis tähendab tegelikult seda, et sealtkaudu patsientide ravimine on haigekassale lõppkokkuvõttes kulukam kui läbi perearsti süsteemi. Aga laiemalt ma lihtsalt ühe näite selle üldse selle tervishoiu rahastamist, eemaldamist ei ole hea lähtuda mingitest konkreetsetest nagu üksiknäidetest ja teha üldistusi, aga lihtsalt tähendab kogemusena selle erakorralise meditsiini osas, et et see süsteem on, on ikkagi nagu üpris noh, ebaefektiivne, sest ma olen mõelnud, et miks ei võiks olla seal kõrval tasuliste emat, et, et kui inimesed tulevad, neil ei ole nii tõsiseid traumasid. Et nad saaksid lasta arstil siis oma kas jalgade väänamised või kukkumised üle vaadata ja tõesti sellest siis midagi maksta, et ta ei peaks seisma ja ootama seal järjekorras tunde, mis on omaette nagu ebaefektiivne. Et see üks inimene, kes võiks võib-olla selle aja tead tööd või muudmoodi panustada ühiskonda, ta lihtsalt ootab sealsest on kriitilisemas seisus haiged ja arstid ei jõua tegeleda, et võiks nagu lüüa kaheks või kolmeks ja siis anda selle võimalused. Ma maksan, ma saan kiiresti letti, mind vaadatakse, üle, öeldakse kas on midagi tõsist või ei ole ja asi on lahenenud, et meil nagu on see kogu see meditsiinisüsteem, kohati tundub mulle selline väga uimane suur koloss ja et need protsessid seal toimuvad toimuvad kohati nagu väga bürokraatlikult, mis kulutab aega, energiat. See muidugi sinu poolt pakutud lahendus tähendaks seda, et need inimesed, kellel on väga palju raha ei ole ja kellel ei ole siis sinna EMOsse pöördudes ka see kõige suurem mure, et nende ooteaeg pikeneb, sest kui sa vaatad nagu sellest nurgast, et no okei, meil on ettevõtteid, mis pakuvad kiirabiteenust nii-öelda eraõiguslike. Aga ega meil ei ole ju olemas ühtegi asutust, Pakuks, erakorralise meditsiiniteenust ehk omaks EMO osakonda, see on meditsiinivaldkonnas, ma arvan, üks märkimisväärselt väga kallis teenus. Ehk siis seda peaks ikkagi needsamad haiglad pakkuma, kes on ju nad. Miks sa arvad, et ilmtingimata nendel inimestel järjekorrad pikeneksis? Kas sa arvaksid, et need emad võtaks rohkem arste tööle? Ma ei tea, mida nad teeksid natuke rohkem raha, võib-olla mingid inimeste jätaksid tulemata, sest neil tegelikult ei ole vaja tulla. Aga kuna on tasuta ja niikuinii midagi teha ei ole, noh, okei, noh, tukkuni istun seal mõned tunnid, mängin telefonimänguna. Ootan, kuni mul ma ei tea, valutavat varvast, vaadatakse. Nõus, aga kõige-kõige rohkem siiski oodatakse siis nende järgnevate ma tea nädalate jooksul ikkagi siis seda suurt pilti või suure pildi muutust, et tõesti see kõige lihtsam lahendus on need kaks sammu ära teha, et viia siis haiguspäevade eest makstav hüvitis haigekassast välja ja viia siis ka või et haigekassasse juurde tuua siis ka pensionäride pealt siis ravikindlustusosa, sest praegu pensionäride pealt ei maksta seda ja see tähendab seda, et süsteem peab lihtsalt selle inimeste hulgaga justkui toime tulema muud muu ressursi arvel ja kui vaadata ka ju seda tegelikult, kes kasutavad meditsiiniteenust, siis eks just ikkagi eakam elanik kond, sest see on lihtsalt juba niimoodi, et mida vanem on inimene, seda rohkem tal erinevaid tervisehädasid on. Aga no samas kui selle diskussiooni või meditsiini rahastamise kroonilise rahapuuduse teema lõpetuseks proovida mõelda, et et kui ikkagi lahendust ei tule ja saabub see streik, mida tõenäoliselt ju ei taha, keegi ei taha, arstid ei taha, poliitikud ei taha ka inimesed siis. Mina teatud mõttes tahaks, ma tahaks näha siis, mis siis juhtub. Streigiga on 20 aastat, on nagu ähvardavad arstid ja õed ja kõik süsteemid, ma tahaks tegelikult vaadata ühe korraga ära. Ta on ikka selliseid streike teinud, et kas umbes viis, 12 2012, viis aastat tagasi täpselt see oli kuu aega, aga see oli selline, mitte kuuajaline, täie mastaapne streik, et ikkagi seal oli jagatud, et milliseid ravijuhte, milliseid haigeid, et ühesõnaga abita jäetud pik sellises pikas plaanis kedagi, et küsimus oli selles, et need haiged, kelle visiiti andis edasi lükata, et, et neid lükati lihtsalt noh, ütleme nädala-kahe võrra edasi. Aga kas see, et kui oli juba on juba võimalused inimeste visiiti edasi lükata, et noh, siis sõna just nagu näitab teatud mõttes, et ei olegi probleem, need järjekorrad last siis lükkamegi edasina No tõenäoliselt on ju mingisuguseid ravijuhte, kus ei ole nagu oluline Ei noh, tõenäoliselt ongi, et see 2012 Eesti ühiskond elas ilusti. Üle ja meditsiinisüsteem elas üle ja midagi hullu ei juhtunud, eks ole. Nagu valitsus on selles mõttes Brow keerulises seisus, kui tullakse välja, öeldakse, et me hakkame streikima, kui te nüüd noh, nii ei tee, eks, et ei, ei leia siia seda sadat miljonit. Et kui valitsus praegu siis nii-öelda kõrvad pealegi laseks saba jalge vahele, tõmbaks ütleks, et olgu me nui neljaks, leiame teile selle raha, et, et see on selline pretsedendi mõttes kehva kehva lahendused, siis on needsamad päästjad ühel hetkel streigiähvardusega või õpetajaid ja nii edasi. Ja ma arvan, et kõikide streigiähvardused ei toimi sama nagu sedasama hästi nagu arsti ta politseinikud üleüldse ei saagi streikida, seal ka ei, ei. Ma ei julge öelda, aga kas seadusega päästma? Kuidagi ei piira keele streikimistele, aga kiirabi streikida, et elutähtsad teenused tuleb tagada, aga. Aga ma tahtsin öelda, et mulle tundub ka, et praegu noh, ikkagi ka arstide poolelt on see, on see võib-olla noh, liiga konfliktseks saetud, selle lahenduse otsimine ja siis on veel seal ikkagi üks suur huvigrupp, kes on haiglad, kes on nagu tööandjad, eks janunevad kärukonksude järele. Jah, aga kes noh, ütleme, kes peaksid siis hoolitsema selle eest, et kogu see süsteem oleks, oleks efektiivsem ja raha kulutatakse võimalikult hästi ja ka haiglat ma ei ole aru saanud, nad kipuvad tavaliselt olema selles konfliktis arstide poolel, et. Trikk on väga lihtne ju, et iga lisaeuro, mis antakse ravisüsteemi juurde, sellest pool, tegelikult on haiglalt osa ja pool on arstid, osapool kulub töötasudeks, ehk siis nad peavad olema väga solidaarsed omavahel, sest see asi on üksüheselt seotud. Mida rohkem ravijuht maksab, seda rohkem saab arst palka või noh, on, on loodud loodud eeldused, et arstide tegevust jaga, õdede tegevust saab paremini rahastada, ehk siis nende töötasu on suurem. Aga paljuski see teema on kõik kinni ju riigieelarve strateegiasse, see on siis riigieelarve aluspaber järgmiseks neljaks aastaks ja selle alusel asutakse koostama siis ka järgmise aasta riigieelarvet ja valitsus on riigieelarve strateegiat juba nädalapäevad arutanud-arvutanud, kokkuleppele pole jõutud. Et kui püsis selline lootus, et arstide osas jõutakse teisipäeval kokkuleppele ja muus osas neljapäeva õhtuks, siis seda pole saabunud, et kes tahab arstidele raha juurde, kes politseinikele, kes päästjatele mõni muretseb ka õpetajate eest. Et kokku on puudu seal suurusjärk 100 miljonit, rohkemgi. Aga märgiline selle riigieelarvestrateegia koostamise juures minu meelest on see, et et seda kisa ja kära väga palju siiski niimoodi ministrite tasandil ei ole, et huvirühmad jah, ütleme seal arstid ja, ja tegelikult, kui te olete jälginud, siis päästjad, politseinikud ikkagi, noh, vähemasti Eesti Päevalehe ja Postimehe veergudel on oma muredest rääkinud, et milliseid tagajärgi alarahastus võib juba lühikeses perspektiivis kaasa tuua. Ja selle riigieelarvestrateegia koostamise juures on oluline ka see, et esmakordselt nüüd arutatakse seda, et võiks riigieelarve sellise miinusega vastu võtta, ehk siis muudaks ka riigieelarve baasseadust, mis võimaldab siis mitte Tasakaalus eelarvet enam vastu võtta. Rahapuudus on, ma arvan, et eks nad lähevadki sinna teed. Rahapuudus on selle asja nimi, et. Tee, mis sa tahad, mõtle igasuguseid uusi makse välja, küll magustatud jookide maksu tõsta alkoholiaktsiisi, aga neid soove ikka ära jõuad. Ja ma olen nagu seda muutust, et mingi aeg võiks Tiigelar olla olla miinuses, seal vist oli, mis eesmärk on 0,5 protsenti SKP-st või et et ma ei suhtuks nii kriitiliselt sellesse, kui, kui opositsioonis olev olev reformierakond No ma ütleks, et ma ei suhtuks ka sellesse, võib olla põhimõtteliselt kriitiliselt, aga ma saan natuke Reformierakonnast aru, sest siin tekib selline asi, et hakatakse kulutama seda raha, mida Reformierakonna valitsemise ajal koguti. Siis nagu Jüri Ratase valitsus kulutab. Ansipi ja Rõivase kogutud raha, aga võtab need poliitilised nagu plussid endale. Jah, aga see põhimõtteliselt ikkagi, et ta peab lõpuks noh, see põhimõtteliselt, kuidas seal Sester on, on selgitanud enne kui on olemas loogika, lihtsalt, kui sa oled, seal on vaja teha mingi investeering sul jääb sellel aastal raha üle, et siis võiks seda ülejäävat raha kasutada ka järgmisel aastal. Et noh, praegu seda võimalust ei ole. Et see tundub nagu mõistlik, et, et see otsus ei peaks sõltuma aastanumbrit. No pere eelarves me niimoodi teeme. Palun ka ettevõtjad ei, on, on selles osas nagu paindlikumad. Aga küsimus ongi, et, et kas et kui juba ükskord on nagu sellele teele mindud, et siis me hakkame seda piiri lihtsalt vajadusel allapoole lükkama ja siin tekib see valimiseelne periood, kus kõik tahavad kõvasti kulutada, et, et see nagu ei pruugi sõltuda see eelarve puudu järk jääke enam enam nagu tegevustest ja vajadustest, vaid vaid sellest samast valimistsüklist, et enne valimisi laseme miinusesse ja siis pärast kas oleme meie, need, kes peavad säästlikumad, olen ma mõtlen, uued vanad valitsejad või peavad need uued seal. See on muidugi Euroopa Liit, nüüd tuleb appi, et nende reeglid ei luba üle kahe protsendisesse miinusesse minna, et et põhimõtteliselt see null miinus 0,5 ja kaks, et sinna vahele jääb veel üks, poolteist protsenti. Aga et oht, et liigutakse iga valitsusega, mida vasakpoolsem valitsus sinna kahele lähemale tõenäoliselt suureneb? Ja ka teised näide veel, mis, mis on toodud, mida on kasutatud selle põhjendusena, praegu on see Euroopa Liidu eesistumine ehk sealt, kus toodet ta tuli varasemaks pool aastat, kulud tulevad varem. Et miks siis mitte neid kulud teha ära ära, nii et ei pea kuskilt mujalt kärpima ekse, et oleme siis järgmisel aastal proovime olla säästlikumad. Et see mulle tundub see nagu põhimõttena igati okei, et. Teile tundub, et see, et praegu väga palju ikkagi neid vaidlusi avalikult ei peeta, et mis praeguse koalitsiooni osas näitab, tõsi, siin on üks erand, et ma siiski ütleks, et sotsiaaldemokraadid peavad ainsana nii-öelda avalikult oma lahinguid. Tõsi, mitte väga ministrite tasandil, et siseminister Anvelt võib-olla on ühe ja teise teemaga rohkem pildis olnud, aga, aga sellist noh, kõigil vist on lootus veel, et äkki ikka leitakse raha ja äkki äkki ikka läheb elu paremaks tema valdkonnas. Aga mis teie arvates näitab, et ka keskerakondlased on kuidagi ikkagi vaguralt et seda, kas nii-öelda loodetakse panuseid tehakse siis sellele põhinoh, kui hakkab järgmise aasta eelarve koostamine sellesse faasi. Kuigi see õige aeg on ikkagi. No see valitsus on üldse ei ole ju eriti tülitsenud omavahel, mis on ka loomulik, nad on lubanud, on siis pool aastat või koos käinud, et tuleks võib-olla natuke liiga vara, kui nad siin nüüd avalikult kogu aeg omavahel võitleksid, et. See ei tule, noh tõenäoselt tuleks praegusel hetkel kasuks, et ei ole seda jõudu seal valitsus, kes tahaks vastanduda mingites küsimustes või ollakse huvitatud sellisest meedia veergudel debattide pidamisest, et pigem on ikkagi tõenäoliselt nende lootus leppida olulistes asjades kokku võimalikult väiksema kärakat. Ja, aga noh, mis, mis muudab nende seisu lihtsamaks, on seesama sellel nädalal tulnud rahandusministeeriumi värske kevadprognoos, mis on tuleviku suhtes optimistlikum, kui nad olid sügisel natukene optimistlikum, aga see tähendab tähendab kohe automaatselt riigieelarvesse täiendavaid miljoneid. No selle aasta majanduskasvu ootust küll 0,1 protsendi võrra kärbiti 1,71 koma kuuele, et aga see nüüd selles mõttes eriline tragöödia ei ole, et kui me ikkagi vaatame seda, et jutt käib sellistest null komadest ja, ja see on selline, pigem statistiline korrektsioone. Et reaalselt tõenäoliselt noh, jah, ta võib ju selliseid makronumbreid seal kusagil exceli tabelites muuta, aga, aga ma arvan, maksulaekumist vaadates ja vaadates ekspordinumbreid. Vaadates palgakasvunumbreid, siis võiks peaministri kunagisi peaminister Ansipi kombel öelda, et sellises nii-öelda majandusolukorrast tahakski elada. Kuigi jah, tõenäoliselt Tööandjate positsioon ei ole just praegu lihtne, et kui vaadata töökäte puudus, siis tundub, et kõik, kes tahavad tööd leida, kellel on olemas vajalikud oskused ja eeldused, siis suur tõenäosus on olemas, et need inimesed ka tööd leiavad. Jah, aga see on selline hea probleem iseenesest, et see sunnib, sunnib seda ressurssi, mida meil on, on vähe, mis on inimene ja, ja mis ei ole selles mõttes nagu taastuvaks sunnitada paremini ära kasutama ja et selle ressursi eest rohkem maksma, et see ei ole ju sugugi halb, et me tahame jõuda järgi Soomele oma sissetulekutes, on paratamatult tähendab seda, et meie palgad peavad tõusma. Kas sa mäletad mis need Eesti inflatsiooninumbrid on viimastel aastatel olnud vist väga madalale? Eks ole, need on madalat inflatsiooni, selleks aastaks lubatakse 3,3 protsenti. See on küll märksa kiirem kui euroalal keskmiselt, aga, aga arvestades. Ma just mõtlen, et 3,3 lubatakse selleks ajaks, kuidas eelmine ja üle-eelmine aasta olid sellisel nulli piiril ma just mõtlengi, et siin tegelikult inflatsioon hakkab natuke päästva, jääb ikkagi riigieelarvet kui ka majandust tervikuna. Jah, sest sest sinu eelnevad aastat oli palgakasv oli vaatajatega reaalpalga kasvu, siis siis see nüüd tõenäoliselt tänu inflatsioonile pidurdamas nagu pidurduma ja. Ja ma just mõtlesin, et mul ei ole neid täpseid numbreid ees, aga mälu järgi oli, on siin paar-kolm aastat, on midagi null koma millegagi, mis noh, tegelikult peaaegu näitab, et inflatsioon ei ole. Me olime ka ju üpris pikka perioodi deflatsioonis, mis on majanduse seisukohast võib-olla kõige kõige halvem, et kuigi jah, jällegi eraisiku positsioonist, see on ju meeldiv, kui sul asjad poes lähevad odavamaks, aga aga mis puudutab palkade suurenemist, võib tõusu, siis 2016. aastal oli palgakasv keskmise palga kasv 7,6 protsenti D. Ja üle-eelmisel aastal kuus protsenti, et seda nüüd mõnevõrra ja öeldakse, et on nii-öelda lootus, siis ettevõtjate seisukohast, et see mõnevõrra pidurdub, aga noh, jällegi töövõtja seisukohast Ma tahaks, et palgakasv oleks suurem noh, siin on üks järgmist aastat silmas pidades on ikka üks üpris suur selline noh, küsimärk, et mismoodi see madalapalgaliste maksureform hakkab nagu tööturgu mõjutama. Et ta annab ikkagi väga tugeva leevenduse nendele tööandjatele, kes kes kasutavad madalapalgalist tööjõudu, et et noh, ma arvan, et et järgmise aasta eelarveid tehes sellised ettevõtted ei plaani üldse erilist palgakasvu, sellepärast et riik tõstab ise töötajate sissetulekut ja see omakorda kiirendab inflatsiooni, sellepärast et inimestele jääb rohkem raha kätte, mida nad suure tõenäosusega tarbivat tarbivad koduturul. Et aga Noh, vaatame seda tegelikult ju kaks kolm viimast aastat ei ole see palgakasvu inflatsiooni kaasa toonud, eks ole, et, et selles mõttes ütleme, et ju see palgakasv ei ole olnud ka liiga kiire siis või kui siin ettevõtjad on nurisenud, aga ma alati olen mõelnud, aga vaadake, hinnad ju ei tõuse, et järelikult sellist nagu mingeid ülekuumenemise oht. Ta ei tohiks olla sellest samast kevadprognoosist tsiteeriks peamiseks majanduskasvu vedajaks, järgmisel aastal jääb sisenõudlus, mis tugineb peamiselt investeeringute kasvu taastumisel, import kasvab sel aastal ekspordist kiiremini ja netoekspordi panus jääb negatiivseks, ehk siis me ostame kaupu jätkuvalt rohkem sisse, kui ise suudame välja viia. Ja siis oluline on just see, et inimesed ostavad üha rohkem, ehk siis lõppkokkuvõttes ei, kõik eeldused, et inflatsioon tõusma hakkaks, on loodud. Aga nüüd on jällegi see küsimus, et kui vaadata seda, et kui palju lisandub igale poole jällegi uusi äripindu kas või kaubanduskeskuste näol, siis see on Eesti ajaloos siin lähikümnenditel korduvalt läbi läbielatud, et ühel hetkel see lihtsalt ikkagi lõpeb sellega, et see ei ole jätkusuutlik ja siis kui need väliskeskkonnast tulenevad mingisugused finantskriisid hakkavad reaalselt ka meie majandusse jõudma, siis ütleme, siis saab kriisist rääkida, aga praegu veel vaadates seda kevadprognoosi kriisist ühtegi jälge ei ole. Mis peaks muutma meid selle kevadilmaga kohaselt rõõmsamaks. Jah, ja aga meil noh, ütleme nüüd nii keskpankur tulla analüütikutel meeldib räägilt väliskeskkonna mõjud ja nii edasi, et, et tegelikult on ka väliskes Koona mõjud positiivsed või see, mis toimub Euroopas, et, et see noh, majandus on hakanud elavnema seesama Euroopa keskpangas võlaostuprogramm, võlaostuprogramm, mille, mille see oligi, probleem oli selles, et, et hinnakasvu ei olnud ka eurotsoonist tervikuna ja sellepärast Euroopa keskpank sellised sammud astus ja tundub, et sellel nüüd on mingi, kuigi selles mõttes positiivne mõju, et ka eurotsoonis on, on hinnakasvu hakanud kiirenema. Et. Mis muuseas on halb uudis nendele inimestele, kelle, kellel on kodulaen ja kus on nii-öelda see negatiivse intressivõimalus ehk ütleme, seal on ikkagi lähiaasta küsimus, mil tõenäoliselt ka euribor jõuab taas nii-öelda positiivsele poolele. Ma tahtsin kiiresti siiski vahele segada, et see on ma natuke vastu vaielda, et kas need Euroopa keskpanga sammud sammudel ikka on mingi mõju on, sest kui vaadata, kas seda Euroopa hakkavat või toimuvat hinnatõusu isse tuleb peamiselt ikkagi naftast ja toiduainetest, et seal on noming, struktuursed põhjused, toiduainete puhul, see, et noh siin toimub mingi kohanemine siin paar aastat tagasi, nad kukkusid tänu vene turu ärakukkumisele ja nafta naftal on omad nagu taustad, et ma, et ma ei tea, kas Euroopa keskpanga tegevusele, kui suur mõju sellele Nii aga minu lemmiklause sellest rahandusministeeriumi kevadprognoosist kõlab niimoodi, et paari viimase aasta eelarve ülejääk on võimaldanud omavalitsustel koguda reserve järve, mille kasutamisel aitavad kaasa selle aasta sügisel toimuvad kohalikud valimised, ehk siis siin räägitakse sellest, et kui vaadata Ta, mis pidi see kogu see riigi terviklik eelarve positsioon ka sellele negatiivsele poolele jääb, siis hästi palju aitavad seal kaasa kohalikud omavalitsused ja riigi kinnisvara aktsiaselts, kes on viimastel aegadel oluliselt siis ehitanud ehitamas. Aga läheks nüüd majandusjutult hoopiski sisejulgeolekuteemade juurde. Kolmapäeval tutvustas kaitsepolitseiamet oma aastaraamatut, et see on siis ajalooliseks kujunenud formaat, kus kirjas need olulisemad märksõnad, arengud, mis sisejulgeolekus ja Eesti julgeoleku alase olukorra tagamisel on oluline esile tuua. Kes luurab, kuidas luurab, millised on välisriikide ebasoovitav samad huvid Eestis. Et kui aastast aastasse neid kapo teoseid lugeda, siis need on ajas. Ma ei tea, annavad vähemasti sellise dünaamika kätte, et kuidas on muutunud kas või näiteks Eesti ja Venemaa suhted. Samas kas ja mida uut me nüüd sellest värskest kapo aastaraamatunumbrist teada saime? Noh, midagi ikka, et mind näiteks üllatas see, et Eestis on tekkinud niinimetatud arvamusliidrite ring, keda käsutab ja kamandab Venemaa Föderatsioon teenistuste kaudu, et vaat siin Äripäev oli siin toonud ka viite ettevõtjatele, kes siis siin räägivad sanktsioonide kaotamisest. Ja oli seal mõningatelt ettevõtjatele, et ka kommentaare võetud siin on olnud ka viiteid näiteks ajakirjanikele, tõsi, mitte nimeliselt. Kuidas oli, kas keegi, kuna ma tõesti seda protsessi nii hoolikalt ei ole jälginud kaitsepolitsei aastaraamatu avalikustamist, et kas seal mingeid nimesid on kusagil nimetatud, aga kas keegi on kõrvalt siis kuskilt intervjuudes või spekuleerida, et mis nagu millest käib jutt? Meie ma ütlen, et äripäeva ei viidanud nii-öelda arvamusliidrite või ettevõtjatele, vaid seda ikkagi viitas arv kasvab nii sise- ja Arnold Sinisalu, kes meile andis intervjuu kui see aastaraamatu tutvustamine oli ja kes mis oli võib-olla isegi varasemaga võrreldes just üllatav, et seal intervjuus, kuidas ettevõtjatele, kes Venemaal äri ajavad, et et nemad on Santaseeritavad, võivad olla santažeerida ja nemad on need, kes siis kelle kaudu siis Venemaa eriteenistused üritavad mõjutada, aga Eestis arvamust, sellist ühiskonna arvamust, et sanktsioonid on pahad ja need oleks, me küsisime, et kas ka mõni nimi siis ta ütles, et ta ei taha nimesid öelda, ta ütles, et neid on mitmeid ja isegi viitas siis kapo peadirektor sellele et oli soov või katse nagu tsenseerida selles osas kapo aastaraamatut, et osasid teemasid sinna mitte panna ja väidetavalt Need inimesed, kes need olid. Kapo peadirektori sõnul meeldivad jutuajamised erinevate inimestega, kes on ettevõtjatele lähedal seisvad kogu selline noh Rees on väga-väga huvitav, aga samas väga imelik, et teda, mida see tähendab, et aga nüüd on Venemaa eriteenistused mõjutavad mida, mismoodi mõjutavaiaga nüüd ütleme, ütleme ma toon konkreetse näite, eks ole, me teame seda, et Tiit Vähi näiteks on aastaid rääkinud, et tuleb Venemaaga suhteid parandada ja, ja et sanktsioonid on pahad. Et et ma ei kujuta ette millegipärast ma isegi arvan, mingis mõttes Tiit Vähi mõtleb seda autentselt, et teda ei ole vaja kellegi poolt mõjutada, sest ta mõtlebki ta ütleski meile tema käest, küsisime selle intervjuu kohta ja siis ta hakkas naerma selle peale. Ta ütles, et ta tegelikult arvabki niimoodi, et sanktsioonid on pahad. Ta, et selles mõttes ei pea nagu teda sildistama. Et ta on nüüd võib-olla kellelegi nii-öelda mõju all, et ma just mõtlesin samamoodi, et aga et, et ka need teised, mõned ettevõtjad, kes seal niimoodi rääkinud, mida siis kaposele mõjutamisel mõtleb FSB annab neile pappi nendele ettevõtjatele või kuidagi neid maid šantažeerib või? No võib-olla sul on, ma kujutan ette, kui sa ajad nagu Venemaal äri või sa vaatadki natuke sinnapoole, et noh, siis võidki olla täiesti loomulik selline nagu vaade, et oh, sanktsioonid on pahad, see võib kõlada selline jällegi ütleme lihtsustatult, aga ma arvan Et elu ongi nii lihtne, et siin on mõlemad igal osapoolel, nii kaitsepolitseil kui ka nendel samadel ettevõtjad. Tal on õigus, sest et ühelt poolt noh, ma ei tea, sa oled põllumajandussektoris suurettevõtja, sinu tulu sõltub väga paljuski Vene turust, kui sa sinna müüa ei saa, sa oled nii-öelda omadega jamas. Aga et kui noh, neid valdkondi, okei, põllumajandusega on lihtne, seal terve sektor sisuliselt lõigati Vene turult lahti, et aga, aga kui sul on transiidivaldkond ja, ja küsimus on selles, et sulle öeldakse, et hea küll, me võime panna mingisugused raudtee eželoniga taas ma ei tea, sinu sadama kaudu käima, aga see eeldab seda, et, et noh, oleks tarvis ikkagi poliitilisel tasandil mingisugust koostööd ja et tuleks rõhutada seda ja toda, et sina, ettevõtjana loomulikult vaatad, et mul on kasulik see, et kui need rongid käivad läbi minu sadama ja nüüd on küsimus selles, et kui kaitsepolitsei ütleb, et seal on olemas see oht et raha eest hakatakse nii-öelda sellist poliitilist lobi ostma, siis ka neil on õigus, et, et ma arvan, et siin on nagu, aga nüüd on küsimus selles, et et kas ja kes keda käskis, et noh, ma arvan, luureteenistused siin on märksa targemad. Niimoodi võib öelda muidugi, et oht on igal pool, muidugi, samas keegigi müüb kuskil putkas pirukaid ja ta tahaks nagu saadab virukatele mingit eriti head soodsat maksu, et äkki ta tahaks. Kirjutab ajalehte artikli pirukatele võiks olla madalam maks, et siin on oht korruptsioonis. Transiidi puhul on, on ka veel seal selline nüanss sealjuures, et, et need, kes suhtlevad ka, ütleme siis vene partneritega on, on paljuski ju või suures osas meie riigile kuuluvad ettevõtted ja nende juhid, eks, et Tallinna sadam, Eesti raudtee, et, et noh, nemad on need, kes otsivad praegu lahendust sellele nii-öelda vene transiidi ärakukkumisele ja neid suhteid peavad siluma. Et, et selles mõttes oli huvitav selles intervjuus, mis, mis Arnold Sinisalu Äripäevale andis, tema nagu mõte või idee. Et võiks riigisaladuse luba laiendada siis ettevõtte tippjuhtidele ja sihtasutuse juhtidele, riigifirma tippjuhtidel, mis ühelt poolt tähendaks seda, et see võimaldab paremini nende tausta ja ärisuhteid siis kapol või teistel vastavatel asutustel kontrollida, aga samas ta ütles, et teise põhjendusena, et see annab ka võimaluse nendega infot jagada, et mida siis kaitsepolitsei on saanud ja kui ta näeb mingeid riske või see Üpriski hea mõte ühe ühe lihtsa asja pärast tõesti, kui praegu lihtsalt ühel hetkel Kaitsepolitsei saabki, ma ei tea Tallinna sadamajuhile öelda, et ärge nüüd nii-öelda seda kontakti väga aktiivsena ikkagi hoidke ja kasutage, et noh, ja siis tekibki see taga, aga miks, aga noh, ei saa öelda, miks et võib-olla sellel mõttel on nii-öelda isegi jumet, aga. Teine soovitus, mida veel Sinisalu andis ettevõtjatele, kes Venemaal käivad, ärge võtke kaasa arvuteid ja mobiiltelefon, kus on mahu, mis sisaldavad mahukat ajalugu. Et nende Venemaal viibimise ajal võidakse see ajalugu sealt lihtsalt ära kopeerida ja noh, et sellised tema nimetas seda küberhügieeniks, et millele tasuks tähelepanu pöörata, kui Venemaal me enam ei käi. Pikk teema võiks ju rääkida siin äärmuslusest ja terrorismist ja nii edasi. Aga ma arvan, selle kaitsepolitsei aastaraamatuga on kõige parem niimoodi talitada, et tasuks kaitsepolitsei koduleheküljelt ise alla laadida ja läbi lugeda. Kui huvi on? Aga samas peab muidugi arvestama, et, et see on ühe väga selge selgete ülesannetega riigiasutuse koostatud dokumente, sa kahtlustad propagandat, ta kindlasti on üks propaganda vorme, on see kaitsepolitsei aastaraamat? Mulle meenub siin pressinõukogu üks viimastest soovitustest, kus soovitati ka korrakaitseorganitele. Tulevat informatsiooni ikkagi vaadata kriitilise pilguga ja mitte seda käsitleda viimse tõe nii-öelda instantsina, et ma saan aru, et see soovitus on ka selle kaitsepolitsei aastaraamatu puhul. See ongi ajakirjanike väga raske kontrollida, eks ole, mida ütlevad meile inimesed, kes alati varjuvad riigisaladuse. Taha lihtsalt ma toon hästi kiiresti ühe näite. Eelmine aasta ma kirjutasin ühe loo sellest, et, et mul on nagu infoallikad või mulle räägitakse, et Eesti kaitseväel on. Laskemoonaga on asjad väga kehvad praktiliselt nagu mõnes valdkonnas, vaata et otsaset uhked torud käivad paraadil ringi, aga pauku tegelikult teha ei saa. Oi. Ma sain vastu päid ja et mis jama see on, mis jama see on, mis sind oli eelmine nädal vist oli, eks ole, täiesti erakorraliselt mingi 60 miljonit, mis on väga suur rahades lupsti. Sellesama riigieelarvestrateegia koostamise andi pandi just laskemoona ostmiseks, mis pani mind mõtlema, et äkki mu eelmise aasta allikad ei olnudki nii halvad. Aga see ongi ajakirjanike, see on selline üks ohukoht, et, et ka sa võtad selliseid, noh, kas prokuratuuri esindaja või maksuamet kuidagi noh, suhtub temasse vähem kriitiliselt, võib-olla kui ettevõtjasse Need, kes on temaga konfliktis ja siis sind ongi kerge manipuleerida, et ma ise enda ajakirjaniku kogemusest näiteks olen sellel puhul meenutanud maksuameti kuulsat riiulifirmade offshore-firmade kontori divec puistamist, kus pärast seda hakkas tulema väga palju toimetustesse erinevat infot erinevate prominentseid ettevõtjate kohta ja ja esialgu tundus, et nii asjad ongi nii nagu maksuamet esitab, aga, aga hiljem selgus noh, enesekriitiliselt tuleb öelda, et see pilt ei olnud alati nii mustvalge ja nii selgelt, et, et seetõttu tasub, ma olen nõus selle Andrus Carnov pressinõukogu juhi nagu sellise üleskutsega, et mitte igat pressiteadet kohe kopi kopeerida, avalikuks panna, vaid, vaid suhtuda kriitiliselt, seal öeldus. Nii nüüd proovime lühidalt läbida ka IRL-i teema, et nädala eest oli meil rahva teenrites erakordselt põgusalt juttu IRL-ist, siis algas samal ajal ka nende volikogu. See, et Tsahkna seal haledalt lüüa saia häbi ka erakonna esimehe ametist lahkuma peab, pole iseenesest uudis. Küll aga on nädala jooksul olnud IRL-is selles mõttes arenguid, et neil on justkui kaks kerkivat esimehe kandidaat Kaia iva ja Helir-Valdor Seeder ja siis võib-olla markeerimist vajaks ka siis kusagil nädala alguses vist esmaspäeval fraktsioonis toimunud põgus arutelu teemal, mida teha Marko Mihkelsoniga. Ma saan aru teemal läbitud arvutiga ka midagi? Ei noh, see on lihtsalt komöödia, mis toimub IRL mitmes vaatuses, kurblooline teatud mõttes, aga ikkagi. See, et Tsahkna ameti maha paneb, on, on isenesest ju üpris loogiline käik, arvestades et tema eestvedamisel toimus sügisel valitsus vahetus. Ja, ja kui me nüüd vaatame seda esimest, et pool aastat või natuke vähem väiksemat ajaperioodi, siis IRL-ile pole sellest tegelikult mingit erilist kasu kasudega tõlkinud ja, ja noh kui, kui see ei õnnestunud, siis võib-olla antud Tsahkna õigesti, et et lahkub, võtab nii-öelda vastutuse, kuigi ta on põhjendanud seda hoopis teistmoodi ja ja rääkinud erakonna nagu avatumaks tegemisest ja, ja nii edasi. Noh, teisalt on ka öeldud, et Tsahkna jäi hiljaks oma nende erakonnasiseste reformidega, et need oleks tulnud teha ära kohe siis, kui ta, kui ta esimeheks sai ja kolmas pool, mis on ka Meil sellel nädalal ilmus äripäevas intervjuu siis IRL-i aseesimehe Siim Kiisleriga, meie ajakirjanik, vilja Kiisler, sugulased teda seal pinnis ja noh, ka poliitik Kiisleril on, on nagu õige tähelepanek, et et see Tsahkna, need väljaütlemised tundusid kohati nagu imelikud või näitasid, et kui sa oled erakonna juht, et siis siis sa peaks nüüd asjad lahendama ära oma organisatsiooni sees, mitte tulema meediasse kurtma, et sul ei lasta teha ja kõik on nii kinni ja ma arvan, et teine juhib ja nii edasi. Ma arvan, et Tsahkna sai lihtsalt liiga hilja aru sellest, et kui sa ei ole mõnda aega organisatsiooni väga jõuliselt panustanud, et sa oledki tegelenud ministri ameti täitmisega ja uue koalitsiooni moodustamisega ja nii edasi ja nii edasi, siis ühel hetkel, kui ta sai aru, et kõik see, mis erakonna sees oli lubatud, on tegemata ja selleks pole ka jõudu, siis ta valis enda seisukohast selle, kas ainsa päästetee, mis oli siis läbi avaliku arvamuse erakonna sees aru ja mõistuse pähe panemisel, aga kas kõik on ikka tegemata. Ma mäletan, et kui Margus Tsahkna sai, siis ta näiteks lubasid. Ta ajab IRL-i rahaasjad korda, maksab võlad ja teeb, see on korras, see, selle, minu arust sellega sai ta hakkama, eks ole. Aga mis puudutab IRL-i, ma arvan, et mina vaatan seal ikka nagu suur probleem on tegelikult selles, et IRL, ma, ma ei tea, kas ta on kõige vanem Eesti erakondade üks vanimaid, eks ole. Me läheme, et ta on küll siin vahepeal nimesid vahetanud ja liitunud ja lahutasin kellegagi, aga põhimõtteliselt me läheme sinna Mart Laari esimesse valitsusse, selle erakonna ajalooga ja tal on selline kuulsusrikas ajalugu. Kui on väga suur roll viimase 25 aasta arengus. Aga noh, ma ei tea, minule tundub küll, et me vaatame mingil kujul selle erakonna sellist lõplikku hääbumist, noh, kas see tähendab, et ta täielikult nüüd ära kaob, aga aga et ta saaks kuidagi nii-öelda suurte erakondade staatusesse tagasi, ma küll ei kujuta. Neil ei ole ka enam noh, ideoloogiliselt on kõik nagu teised kohad on juba ära kaetud, et neil on ka varem olnud eksele kriisasin Mart Laar on rääkinud, toob tema oli ka ja siis oli ka väga madal protsent, aga hoopis teised kontekstid. Ma siiski ühe olulise detaili rõhutaks ära, et siin kõik räägivad, et oh, võimas Isamaaliit, võimas Isamaaliit võimas Isamaaliit enne liitumist Res Publicaga ju oli kaardilt kadunud, et põhimõtteliselt valmistuti ju putkad kinni panema, et kui Tunne Kelam ei oleks saanud 2006 Europarlament, et siis põhimõtteliselt ma arvan, Isamaaliit olekski suletud. Aga seal siiski oli see viimane lootus. No kui sa võtad ka erakondade toetusreitinguid, siis ega see Isamaaliit nüüd seal just väga tegijad olnud, nad olidki põhjas, aga aga mis on oluline, on see, et. Me näeme nüüd seda, kui tõesti kahe esimehe kandidaadi näol see kogu see nii-öelda kampaania jääb siis või erakonnasisene võitlus jääb iva ja Seederi pidada, siis ausalt öeldes jutud mingisugusest poistebändis seal eesotsas noh, põhimõtteliselt on kõik ju vanad just needsamad poole poole esindajad, et noh, omaette teema on see, et, et kes kontrollib erakonda, et selles osas võis Tsahknal õigus olla. Seal eesotsas võib olla ükskõik kes Tsahkna või Mart Laar, aga see jõud ja võim on kusagil mujal, aga nüüd on küsimus selles, et kas jõud ja võim on seal kusagil mujal, sellepärast et süsteem on selline või lihtsalt selline on liikmete tahe. Ja vot seda meil raske välja selgitada. Aga räägime saate lõpuminutitel hästi põgusalt ka Tallinnas süvenevast probleemist, kus ehituslubade väljastamiseks kulub lubatud 30 päeva asemel, kuid tihti kuni üheksa kuud siis äripäevas kajastatud teema ja peamiselt on siis muret mures kinnisvaraarendajad, kes on läbinud pika planeerimisprotsessi, võtnud pangast laenu, maksavad intress, aga maja ehitada ei saa. Kuna taas on siis see aeg, mil inimesed ostavad arendusi ka paberil, siis tegelikult on ka nende inimeste ring, kelle raha näiteks broneerimistasude all seisab märkimisväärselt suur, et Aivar, kas järsku on hoopiski seaduselooja pannud liiga lühikese tähtaja ja Tallinna linnaametnikud tegelikult teevad liiga põhjalikult ja südamega? Aga tööd, ma arvan, et ei ole liiga lühikene tähtaeg, seda, kas nad teevad südamega või põhjalikult, et seda ma ei oska, ei oska hinnata, lihtsalt, kui vaadata seda statistikat, et mis Tallinnas on ehituslubade väljastamisel, siis eelmisel aastal väljastati neid 2476 ja aasta varem 3000, et kui lähme tagasi aastani 2012, siis ühtegi nii kehva aastat ehituslubade väljastamise osas, kui oli eelmine aasta, ei ole toimunud. Ja selline kurbloosus seisneb selles, et 2015 jõustus uus ehitusseadus ja selle eesmärk pidi olema, et saab nagu protsessi kiirendada, aga Tallinnas läks, läks, muutus olukord vastupidiseks, et et noh, see on, et kui meil on seda ettevõtet luua näiteks, siis sa saad selle teha väga kiiresti, et mõne tunniga tegelikult või isegi kiiremini ei ole mingit probleemi. Ja siis, kui sa tahaksid, et see ettevõte nüüd hakkab midagi ehitama, siis sa pead ootama siin võib-olla üheksa kuud, et, et noh, ma arvan, et siin on, siin on probleem. Ja teisalt mis, mis ta nagu näitab, et ühelt poolt näitab seda, et kui on tekkinudki mingi pudelikael kuskil Tallinna linnavalitsus, et enam asjad ei liigu nii kiiresti, et siis ta näitab sellise omavalitsuse nagu jäikust vä, et noh, et kui sul kuskil on töö, hakkab kuhjuma, et see oleks loogiline, et sa võtad, et tööjõudu juurde ja lahendada probleemid ära. Aga teisalt ta võib viidata ka korruptsiooniriskile, et kuigi mäe ka toimetuses seda teemat kajastades olime irooniliselt, et Edgar Savisaar võeti korruptsioonisüüdistuste tõttu linnapea ametist maha ja näete, jama on majas, eks, et enam ei teata, kuidas asjad peavad, peavad toimuma. Aga teisalt võib tekitada lihtsalt sellise pistise, pihtis ohtliku olukorra, et, et sa, sul on vaja, sa oled nõus ettevõtjana, kuna projekt läheb kallimaks, sa oled nõus ettevõtjana üritama mõjutada seda ametnikku, kellest siis sõltub see, et kas ta tõstab ühe kaustiku esimeseks või toimiku või mitte? Ma näen siit sellist kampaanialauset Edgar Savisaarele, et paneme ehitus asjad liikuma aga meie aeg hakkab läbi saama, aga tegelikult siiski vaatan kellale minut-poolteist on aega, et teisest küljest võib-olla praeguses kinnisvara olukorras, kus nii-öelda turg on väga aktiivne, võib-olla see ongi hea, kas see oli vist Tõnu tunu Tõnu Toompark, kes ütles ka irooniliselt, et see on selline nagu nähtamatu käsi, mis reguleerib nii-öelda turu ja pakkumise tagasi? Ma siiski hoiduks sellistest kätest? Las turg reguleerib ennast ise selles mõttes küll, et võib-olla tegelikult tõmmates naljakas, ma ütlen hästi kiiresti ja vaata, et sa ütlesid, et võeti vastu uus ehitusseadused, asjad läheks kiiremini, aga tegelikult ei lähe kiiremini, mina ei tea, kas on süüdi sellesse seadus või on süüdi Tallinna linnavõim, aga ma näen seda, et vahet ei ole, et mingi võim on ikkagi süüdi. Aga Tallinna linnavalitsusel siiski on üks hea vastused, arendajad ise saaks olla hoolikamad, need paberid paremini ette valmistada, et siis ka asjad kiiremini liiguks, et võib-olla ikkagi arendajad on liiga laisaks muutunud. Siin ma arvan, Aivar teemat on küll ja küll Äripäev peaks selle teemaga jätkama. Aga kaunet? Liha Ta pühi teile ja sellega tänased rahva teenrid lõpetavad. Järgmisel nädalal on siinsamas stuudios Taavi Eilat, Merilin Pärli ja Neeme Korv. Aivar Hundimägi, Mikk Salu ja Mirko ojakivi tänavad kuulamast ja jõudu, jaksu teile.