Tere hommikust, head raadiokuulajad, kevad tuleb küll, veel on külm väljas, aga ilmselt on paljud teist seadnud ennast sisse, kas siis kevade ootuses maal või suvilas pista näpud mulda, teha esimesed peenradki, võib-olla valmis kartulivaod et hakata saaki kasvatama? Loodame, et füüsilise töö kõrvale soovitage natuke midagi mõtlemisele ja seda kavatseme just teile siin pakkuda, sest rahva teenrid on teie ees. 55 minutit. Täna rahvast teenima tulnud Merilin Pärli ERR-ist ei ole Heidit Kaio, nagu ekslikult reklaamis sai välja öeldud. Tere, tere. Neeme Korv Postimehest. Tere ja mina olen Taavi Eilat, samuti Eesti rahvusringhäälingust. Tänane saade on tihe nagu meie valitsuse päevakava ja seega käime alust alustuseks üle teemad, millel pikemalt peatume. Esmalt võtame vaatluse alla riigieelarvestrateegia, milles valitsus lõppeval nädalal kokku leppis ja mis on aluseks järgmise nelja aasta rahaliste plaanide tegemisel. Selle teema tuules räägime ka Keskerakonnast ja selle esimehe Jüri Ratasest, kes andis viimase aja ühe säravama intervjuu aktuaalses kaameras. Homme saab endale uue juhi ka vabaerakond. Sellest räägime oma saates, aga, aga siin tasub vaadata ka võib-olla laiemalt, et erakondade reitinguid, mida see nädal mõlemad uuringufirmad tutvustasid ja räägime ka emadest, kes on hea ema ja kuidas olla parim ema naisliidu meelest skandaal, kus naisliit näib olevat üksi jäänud ema defineerimisel. Ja veel läheme teemadega ka välismaale, prantslased valivad endale presidenti, britid kuulutasid välja erakorralised valimised ja türklased valisid presidentaalne riigikorra ja kinnitasid president Erdogani võimu teemasid. Palju hakkame otsast peale. Kolmapäeval lõi siis valitsus leti 125 leheküljelise riigieelarve strateegiat dokumendi, mis on traditsiooni kohaselt siis selline katus, dokument järgmistele riigieelarvetele ja ja seekord selles dokumendis on mitmeid olulisi muutusi, mis vääriksid pikemate äramärkimist ja analüüsi, aga head kolleegid olen õigel teel, kui ma ütlen, et peamine põhimõtteline muutus on see, et eelarve lubatakse defitsiiti. Ma ei tea, ma arvan, et põhimõtteliselt võib olla küll, aga aga ma mõtlen seda, et kui me hakkame rääkima sellest, et valitsus lõi letti ühe dokumendi, siis võib-olla seda valitsust silmas pidades selle valitsuse praktikate toimimist vaadates, siis võiks öelda, et noh, loodame, et sa oled ikkagi selline dokument, millest me siin rahulikult rääkida saame, muidu kulutame siin jälle 10 15 minutit ära ja natukese aja pärast öeldakse, et ei, me ikkagi nagu siin nagu seda ja seda teed ei võta. Eks muidugi natuke selline irooniline, aga päris ausalt öeldes kohutavalt palju segadust on olnud nende asjade ümber ja ja mina arvan tõtt-öelda nii, et me saame järgmisel aastal ikka veel päris palju nalja näha, et loomulikult ettevõtjad kindlasti jälgivad asja väga tähelepanelikult ja nemad teevad oma oma otsuseid analüüsides, aga see puudutab ka tavakodanikke, tavakodanike rahakoti. Ja ma arvan, et järgmisel aastal, kui tuludeklaratsioonide esitamiseks läheb, siis jõuab väga-väga paljudele vist otse öelda, et suuremale enamusele kohale, et, et mis siis tegelikult nagu, nagu juhtuma hakkab ja nii mõnigi inimene peab hakkama juurde maksma, mida ta ei ole siiamaani teinud. Ma täpsustaks ka selle dokumendi kohta ja ütleks selle kohta Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnadega, et mitte dokumente ei esitatud, vaid ka nemad nägid lihtsalt ühte pressiteadet. Ehk siis mis seal tegelikult Ta on, seda tabelit me ei ole ju veel näinud ja võib-olla sellest olulisemgi, mis välja on öeldud, on need read, mida ei ole välja öeldud ja mis, nagu juba neemegi viitas, hakkavad meil riburadapidi siin meie elu ja majandust kujundama järgmistel aastatel, aga selge on see, et suunamuutus on ette võetud, on hakatud maksustama kindlaid sektoreid ja mingitele ettevõtjatele selgetes valdkondades noh, võib-olla siis kaikaid natuke kodaratesse viskama ja kahtlemata mõjutab see meie kõigi rahakoti, ehkki madalapalgalised justkui saavad rohkem raha kätte, siis tegelikult ju teise käega võetakse see raha sealt rahakotist jälle välja. Ehk siis summa summarum, hea, kui nulli jääb. Aga ikkagi see defitsiidi küsimus, et refereerida Jüri Ratas kolmapäevast Aktuaalsest Kaamerast, siis ta ikkagi lõpuks pärast korduvat küsimist tunnistas, et kahel aastal lastaks eelarve kogunenud reservi arvelt siiski 0,5 protsendisesse defitsiiti ning sellele järgneval aastal 0,3 protsendisesse defitsiiti, et kuigi 2021.-ks aastaks, siis tahetakse jõuda tagasi struktuursesse tasakaalu, mis on muidugi märkimisväärne, et, et me enam ammu juba ei räägi nominaalselt tasakaalustada. Nii on ja seda ta lõpuks tõesti kolmandat korda üle küsides tunnistas. Aga kui me vaatame, mida on valitsus öelnud, mille arvelt see kasv tähendab, mille arvelt siis seda katet saadakse, siis tegelikult nähakse ette suurt majanduskasvu, aga keegi täpselt ei saa aru, et kus see tulema peab, ehk siis see on natukene selline soovunelma järgi tehtud strateegia. Kuidas tegelikult laekumine tuleb, see natukene veel hookuspookus. Soovunema järgi tehtud strateegia ja ikkagi see, et et ega need otsused ikkagi head ei ole, mis, mis kuidagi meid viivad sellisesse olukorda, et me nagu tulevaste Noh, ma ei taha öelda põlvede arvelt, aga, aga ütleme ütleme nii, et tulevikku vaadates nagu, nagu hakkavad juba ette seda raha ära kulutama, mis kuskilt tulemus on. Nii et see puudutab ka näiteks näiteks meie finantsasutusi, ma ei ole võib-olla siin võib-olla kõige pädevam seda kommenteerima, seda, seda pangamaksu teemat, aga ja nad on öelnud, et mõned asjad, mis laual olid, olid kindlasti palju hullemad, aga aga kui on, Me hakkame rääkima ikkagi mingisugustest, avansilistest, maksudest, siis selline asi on alati alati minu arust päris riskantne. Vastutustundlik perekond püüab ikka natukene alati kõrvale panna, mitte siis kõiki sääste kohe ära kulutada, et seda õpetatakse juba lastele, koolis. Kuidas koguda, aga riik sinist head eeskuju ei näita? Aga valdkondade kaupa, võib-olla siis võiks öelda, et Jevgeni Ossinovski ja tema terviserahastamine siis sai vast kõige tugevama süsti ja märgi, et 215 miljonit eurot lisaraha, et ja kusjuures sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa hakkab tulevikus pensionäridest maksma riik haigekassale seda siis 13 protsendi nii jõudes. Noh, jälle taaskord, et ei ole asjatundja, aga olles lugenud siin erinevate inimeste hinnanguid sellele küsimusele, siis tundub nii, et et see on jälle üks selline huvitav meetod, kuidas riik saab ühest taskust raha tõsta mõnusat teise tasku ja siis siis näidata muidugi noh, see see, mida avalikkusele poliitikud räägivad, see on see, et, et umbes, et kõik kõik võidavad ja kõik, kõik on hästi. Kuigi tervishoiukoha pealt tuleb öelda, et arstide liit, kellega eile kohtuti, vähemalt raadiouudistest, ma juhtusin kuulama küll arstide liidu peasekretär Rehemaa ütles, et, et kõik on suurepärane ja seda, et arstid ei kurda ja plaanivad ka streigi ärajätmist, see näitab, et tõesti nende jaoks on see asi nagu märgiliselt muutunud. Jah, et muidugi veel üldist pilti öeldes, siis meil on ka selline organ olemas nagu eelarvenõukogu, et väga suure huviga ootaks, et kui nemad kommenteerima hakkavad, neid, neid suuri strateegilisi plaane, et tegelikult võiks juba juba ühtteist oodata. Ja üks täiesti tundmatu maa on ka see taristuinvesteeringute suuna taristu investeeringutesse suunatav siis 135 miljonit eurot, mis läheb siis kolme aasta peale ja, ja 45 miljonit igas aastas. Kadri Simsonil on nii-öelda praegu raha käes hakata jagama. Ei ole avalikult tutvustatud seda, et, et kuhu see raha suunastada, millised need projektid on ja, ja, ja iseenesest ka eile aktuaalses kaameras, kui püüti temaga korduvalt ühendust saada, siis kategooriliselt keelduti neid asju avamast enne, kui asi on läinud. Valitsuskabineti asi on löödud lukku. Mulle meenus siin väga selgelt Mihhail Korbi ja riigiasutuste Ma, kus ta sama moodi, et, et mingid varasemad avaliku arutelu ei tahtnud mingil juhul kuulda. See ongi minu meelest selle valitsuse kõige iseloomulikum joon, et mitte millestki ette rääkida ei taheta, eks siin ole jube ämbreid ka kolistatud näiteks nende autode teemal. Ja nüüd siis hoidutakse igasugusest eelnevast diskussioonist, enne kui ei ole tempel peale löödud. Seni ei ava mitte ühtegi kaarti. Nii et eks me siis saame veel natukene aega siin teadmatuses marineerida. Jah, kas see, kas ei ole muide huvitav, et opositsioonipoliitik Kadri Simson ja siis valitsusliidu poliitik Kadri Simson ehk minister Kadri Simson, et kui me paneks need kaks profiili nagu omavahel kõrvuti, siis siis me näeme seal mõningasi erinevusi just sõnakkuse ja asjade asjade selgitamise osas. Et küll Kadri Simson esineb aktiivselt ajalehes Stolitsa veergudel vähemalt vähemalt siis nii-öelda teiste kirjelduste läbi, et mulle meenub kohe üks karikatuur, kuidas Kadri Simson tüürib autobussi ja siis autobuss on mõistagi roheline Tallinna värvides ja siis tekst räägib juures sellest. Kadri viib kogu Eesti tasuta varsti sõitma. Noh, sellist kahe näoga Jaanust näeme me Keskerakonna puhul veelgi sedasama vastandumine Tallinn versus riik, kus need Keskerakond on mõlemas võimul ja, ja siis teisalt see Jüri Ratase intervjuu, kus ta püüab täiesti taandada ennast selles, mis sellest, mis Tallinnas toimub, see meenutab natukene seda hukkunud alpinisti hotelli, kus sellise kuulus tsitaat, et mina tulin ise endale peale, et Ma ei tea nendest nagu lõputult seda, seda vastandamist ei saa nagu tulla, aga seni see taktika on töötanud, aga varsti ta tõesti tuleb ise endale peale ja see võib hakata sööma Keskerakonna eduriigis reitingutes. Aga noh, ilmselt ott lumi siin just ütles sel nädalal, et ilmselt vähemalt valimisteni kohalike omavalitsuste valimisteni on see strateegia edu. Kas aga ma pikka edu küll sellele ei julge lubada, et see on ikkagi üks erakond, me ei saa vaadata siin seda kahena. Ütleme nii, et see see edu on siiski juba juba ikka ääretult märkimisväärne, aga tulles veel korrale Ta ei ole tagasi nende nendesamade valdkondade juurde ja nende selgituste jagamise juurde, siis noh rääkinud korraks Keskerakonnast natuke pikemalt ja mainisime siin ka Ossinovskit, aga, aga võiks ju mainida, aga et koalitsioonis on siiski, kuigi. Ka muudel teemadel siin rohkem esil olnud Isamaa ja Res Publica liit ja rahandusministri portfell on ju Sven Sesteri kindlates kätes. Kes küll on, tuleb tunnistada, päris palju olnud avalikkuse ees ja, ja rääkinud ka rääkinud palju. Aga, aga mulle tundub küll, et, et seal on nii. Mõningane jutt, räägib nagu iseendale vastu, mõned, mõni jutt aetakse asjatult keeruliseks, selge on see, et et seal on ka selline poliitiline dimensioon olnud mängus. Ja üldiselt paistab, paistab niimoodi, et Keskerakond või tähendab IRL ikkagi põhimõtteliselt täidab. Noh mul on seda valus isegi öelda, aga põhimõtteliselt samasugust rolli praeguses valitsuses nagu poliitiliselt, nagu oli omal ajal Tallinna linnavalitsuses, kui moodustati, see mäletatav varsti selline täiesti ebavõrdne koalitsioon nii-öelda koalitsioon enamuses Keskerakonnaga ja siis pandi juurde sotsid Jüri Pihli võimsale juhtimisel. Ja see Jüri Pihli selline pidev õnnetu nägu, see on mul nagu alatiseks silme ees, et, et ma arvan, et, et IRL näeb seda praegu kõige parema, paremal kujul oma. See ei ole küll ainus põhjus, aga näeb seda ka oma oma selles reitingus, et et, et see on, on ikka väga suur probleem. Näiteks needsamad seesama see tulumaksuvaba miinimumi teema, mis, mis on otsapidi ka ju IRL-i lubadustega seotud selle tegelikult Keskerakond keerab kõik iseenda tegevuseks ja, ja kõik probleemid, mis tekivad neid, materdatakse siis Tallinna linna makstavate kanalite kaudu halastamatult IRL-i kaela. Ma tooksin ühe aspekti veel välja, mis IRL-i on siin kõvasti allapoole tõmmanud, et noh, Jevgeni Ossinovski on väga kogenud ja kaval poliitik. Ta räägib nendel teemadel oma valdkonnas, mis on sellised positiivsed, toovad palju poliitilist kapitali, näiteks sama tervishoiu raha, eks ole, aga suhkrumaks, mis võiks ju ka olla, tema teema on mugavalt lükatud Sven Sesterile kaitsta ja niimoodi IRL muudkui oma toetust ise ära õgibki. Aga kui me Keskerakonnast korra veel jätkame, siis just nimelt see Jüri Ratase kaks nägu, et näib, nagu ta ei oleks aru saanud, et lisaks sellele, et ta on peaminister, on ta Keskerakonna esimees, et seda seesama juba rahvapärimuseks saanud intervjuu aktuaalses kaameras selgelt ka näitas, et kui talt küsida teistel teemadel kui riigieelarvestrateegia ja kusjuures olgu faktiliselt üle täpsustatud, et Jüri Ratas küll väitis, et teda kutsuti rääkima riigieelarvest arvestrateegiast, siis tegelikkuses oli see ikkagi pigem nii, et valitsuskommunikatsioonibüroo ise tahtis väga, Jüri Ratas sinna eetrisse saaks ja rahvusringhäälingutoimetus nii olulisel teemal pidas ka oluliseks ja vajalikuks, et peaminister tuleks nende stuudiosse. Aga, aga selle Keskerakonna teistel teemadel, olgu selleks siis Tallinna televisioon või või siis kõneainet pakkunud Inimõiguste Teabekeskuse juhil Aleksei Semjonov ja teenetemärgi andmine Need on teemad, millest tema ei taha kommenteerida. Ja, ja siis tekib küsimus, et aga kes seda erakonda juhib sel ajal, kui on meil hoopis kui tema juhib valitsust Peaminister peab alati olema valmis vastama igale küsimusele. Ja see, need kaks teemat on selgelt väärtusküsimused tema erakonna juhina peab võtma seisukoha ja neile vastama, et see ei ole koht, kus silmi pööritada ja öelda, et mind ei kutsutud nendel teemadel vestlema. Ta peab olema valmis igasuguküsimusteks ja samas jällegi stiilipunktide, ta suutis säilitada küll väga piiripealselt veel närvi. Näha oli, et peaminister oli väga närvis, aga ta siiski pika pinnimise peale vastas vastas need küsimused ära, kuigi jah ta talle omapärase talle isikupärase ümmarguse stiiliga. Oh jah juba ohkel ohkan sellepärast et ma kardan, et nüüd monoloog võib venida väga pikaks. Kogu sellel teemal. Ma mõtlesin meie peaministrite peale ja mõtlesin selle peale, kui Andrus Ansip, see oli hästi pikka aega peaminister ja ja Andrus Ansipil oli ju väga sageli selliseid pikki esinemisi, kus, kus teda nii-öelda küsitleti kui Reformierakonna esimeest kui peaministrit, noh ei mäleta küll ühtegi korda, et ta, et ta oleks hakanud tõrjuma ühte või teist rolli. Küll ajas tema jutt tihtipeale inimesi, inimesi närvi. Ansip oli, oli väga selline. Teame, missugune ta on, läheb ka väga hoogu, ütleb oli nii mõndagi välja, et kui keegi seda ei mäleta, siis võib näiteks kas või ERR-i arhiivist otsida välja mõne selle peaministri tunni. Et seal on, seal on nii mõndagi huvitavat kuulamist. Aga, aga noh, ausalt öeldes sellist asja ma nüüd nagu küll ei, ei mäleta, nagu nagu päris pikka aega, et. Et seda, et Jüri ratas on olnud, ta annab nagu mitu korda pidanud tegema selliseid valikuid, kus, kus avalikkus on oodanud justkui nagu mingisugust kindlameelsust temasse, et see oli, mäletate siis, kui ta esimest korda kandideeris Savisaare vastu. Veel enne seda, kui Kadri Simson siis üritas, et kes Keskerakonna esimeheks saada, seal kongressil ma olin ka ise kohal, mäletan seda, see oli see mäletatavasti see, kus pärast oli jälle suur pereheitmine. Ja, ja siis pärast seda oli, oli ju tegelikult olukord, kus talle avaldati keskerakonnas juba toona väga suurt toetust Savisaar muidugi sõitis tast täiesti üle, sellega ei arvestanud. Aga mis siis nagu edasi sai, oli see, et avalikkus põhimõtteliselt ootused, et et Jüri Ratas teeb mingi poliitilise käigu ja siis kas siis nii-öelda üks võimalik ka käik oli ka see, et ta läheb mõnda teise erakonda üle teks teda kutsuti. Aga ta seda ei teinud, siis oli, siis mäletame seda kohalike valimiste teemat, kus ratas oli Tallinna linnapea Savisaar manipuleeris väga osavalt avalikkusega rääkis, et tal ei ole linnapeale mitte ühtegi etteheidet, kõik toimib väga hästi, tulid valimised, riigikogu valimised, seal ratas sai mingi, ma ei tea, 6000 häält, Savisaar sai 18000 häält ja siis siis Savisaar tuli ja teatas, et ei, nüüd on nii, et Türi, sina, poiss läheb nüüd Riigikokku. Jüri võttis kuulekalt, pakkis oma asjad kokku, läks, läks riigikokku. Jälle üks selline murdemurdemoment, eks ju. Ja nüüd praegu me oleme sellises olukorras, kus võib-olla see asi on ikkagi nagu tegelikult, et võib-olla kõige tõsisem. Et kui Jüri Ratas tuli sellise loosungiga, mis minu jaoks kui poliitikat ja ühiskonda jälgiv ajakirjanike jaoks ikka kohutavalt tähtis. Ehk siis see, et Türi ratas tuli loosungiga Eesti poliitilise kultuuri muutmise kohta ja nüüd nüüd on näha, kuidas tegelikult selline tegelikult selline kahepalgelisus, ega ma julgen seda otse välja öelda, tegelikult me liigume kuskile. Ma ei tea, ma ei tea, kuhu rappame me nüüd selle asjaga liigume, sest et see ikkagi vis toimub nagu, nagu Tallinna näiteks kas või Tallinna linna tasandil. Kuidas ja kuidas erinevatele valijarühmadele esitatakse süsteemselt täiesti erinevaid sõnumeid, need on erinevad meediaväljad. Ja noh, ausalt öeldes ausalt öeldes ma arvan seda ka, et, et see, mis toimub selle inimõiguslase Semjonov ümber on, on tegelikult selline kohalikele valimistele suunatud, et noh, selgelt suunatud suunatud ettevõtmine nüüd monolooge läks väga pikaks. Täiesti selge, et see asi ei ole juhuslik ja see on väga teadlikult kalibreeritud teatud valijaskonnale, kes väga täpselt jälgib neid asju ja sinna kindlasti vabandate aega selgitada, et midagi valesti läks. Ja pärast ma ütlen ka, et, et Keskerakond on justkui Tallinna sellele teisele keskerakonnale ära kinkinud, aga ma tahaks loota, et see strateegia pikalt ei toida, et kuskilt hakkab see kätte maksma, siis ilmselt riigina. On toitnud ikkagi juba päris läbi päris mitu mitme valimistsükli, et minul seda lootust nagu praegu hetkel hetkel küll ei ole ja, ja ma ei, ei näe ka, et, et nagu kuidagi kuidagi kuskilt nagu tuleks mingisugust sellist muutust, et jälgida kas või iga nädal väljaandeid pealinnas ta lihtsa, kuidas nende, kuidas nende spetsele valitsusse minekuga nende profiil profiil muutunud ja kuidas seda, kuidas seda sihitakse, kuidas seda tehakse, see on tegelikult päris huvitav mõnel meedia tudengil analüüsida. Ei, ma ei mõelnudki seda, et Tallinnas muutus tooks, ma arvasin seda Toompeal muutuse lõpuks. See Tallinn on läinud. See otsustamatus Jüri Ratase puhul näiteks paistis välja ka eile, kui meie Ida-Virumaa korrespondent rahvusringhäälingu Ida-Virumaa korrespondent küsis ka seal kohalike Kohtla-Järve linnajuht testide kohta, et kes on korruptsioonis süüdi mõistetud endiselt Keskerakonna liikmed ja Jüri Ratase vastused, noh, ma ei tea, et keegi oleks seda Keskerakonna juhatusest tõstatanud, tanud, kui tõstatab, siis kindlasti arutame täpselt sama nagu ka Priit Toobal ja Lauri Laasi on endiselt näiteks Keskerakonna liikmed ja ei ole siin mingisuguseid arenguid või võisuundasid. Ja teisest küljest, kui Arvo Sarapuust küsitakse, siis öeldakse, et aga keegi ei ole kohtus süüdi mõistnud, et me ei saa ju veel midagi otsustada. Aga kui ka kohtus süüdi mõistetakse ikkagi otsustajate et ei teagi, mida Jüri Ratasele siit selle teema lõpetuseks kaasa soovida. Jüri Ratas on selga tõmmanud omale valge pintsaku ja loodab, et need pritsmed sinna ei ulatu, aga need pritsmed on hakanud siiski sinna suunda lendama, et võib-olla oleks aegse valge pintsak ära võtta ja, ja siis hakata seisukohti võtma. Et seda soovil öeldakse. Näiteks, eks need, eks need protsessid muidugi võib-olla, et noh, tähendab ükski ükski mudel nagu ei tööta ilmselt igavesti ja ja kui me vaatame praegu ka IRL-i puhul, siis noh, see on minu isiklik arvamus, aga mul on selline tunne, et Margus Tsahkna disesimeheks saades mingisugused liigutused tegemata mingeid väga vajalikud liigutused seal oli. Noh, ütleme kõike, kogu see kogu see reformikava, millega ta nüüd tegelikult välja tuli, seda oleks ta võinud teha kohe alguses ja võib olla hetki, mõned probleemid oleksid jäänud olemata, ta nagu lükkas selle selle asja edasi. Aga tollel hetkel ilmselgelt noh, minu meelest ta tegi vale valiku selles osas, et ja ühel hetkel, mis, mis näitabki seda, et ühel hetkel need, need valikud, mida sa teed ikkagi ikkagi tulevad sulle tagasi. See tagasilöök võib jah, uuel juhil tulla hoopiski hilisemal ajal ja homme saab uue juhi endale ka tegelikult vabaerakond, kes ka natukene nüüd räägime ja, ja Artur Talvik on siis see üks ja ainus kandidaat, kes lõpuks sõelale jäi ja kes tõenäoliselt selle erakonna esimeheks saab. Vahepeal on juhtunud ka see, et lisaks Jevgeni Kristafovitš ile heideti välja ka teine erakonna liige, kes oli siis oma koduerakonna suhtes kriitiline Marju Silveti nimeline partei liige ja ja tundub, et siis ongi see erakond vähemalt otsustab oma inimesi välja visata, kui me ütlesime, et Keskerakond seda ideed Jah, aga kas see just kõige parem taktika on, et niipea kui keegi midagi avalikult välja ütleb, mida oma ridadest välja heidetakse? Noh, vabaerakonnal oleks vast nüüd aeg ka jõuda mingisuguse ideoloogilise, maailma vaatani, siiani on neid iseloomustanud kõigele vastandumine. Ehk siis nad on oma seal sellisesse opositsiooni rolli väga kiindunud ja nad ju ka ei ei kiirustanud. Nad tahtsid muidugi saada valitsuse liikmeks, lõpuks nad otsustasid, nad tahavad, aga kui ei saanud, siis nad hakkasid kiiresti kohe kõike vastustama. Kas nüüd Artur Talvik on see mees, kes võtab sellise Andrus Ansip pliku või Edgar Savisaar liku pühendunud pikaajalise erakonda ülesse ehitava inimese rolli, siis ma sügavalt kahtlen, et tal on lohk, miks ma kahtlen, sest et mulle tundub, et talle on oluline see reiting siin ja praegu. Aga ta ei ole jätnud väga sellist muljet, et ta tahab siin nüüd järgmised 30 aastat ühte parteid suureks kasvatada, et need on pigem nagu isiklikud ambitsioonid. On paljuski protestijuht, tema suudab viia inimesed barrikaadidele ja öelda, et kõike tuleb muuta. Ja aga jälle protestijuht, kes suudab viia barrikaadidele, võiks olla ju ka selline inimene, kes siis suudab protestijate ees kõndida ja neid enda järel kõndima panna ja neid siis ühendada, et kas siin ei ole nagu selles mõttes vastuolu selles, et kui kui võib öelda, et kas ta ikka on. Kui sa peaksid ütlema ükskõik mis teemal, et, et mis on see vabaerakonna maailmavaateline küsimus mingist teemast, siis ma arvan, et sa jääksid enamike teemade puhul jänni ja see ongi see põhiline komistuskivi ja kui nad nüüd järgmisteks parlamendivalimisteks ei suuda neid maailmavaatelisi seisukohti välja töötada ja neid oma valijatele tutvustada, siis võibki olla nii, et järgmiste parlamendivalimistega on selle erakonnaga. Ja kas ta suudab enda taha koondada teised inimesed siis vabaerakonna puhul paratamatult ka minul on küsimus, et kes seal need liikmed on, et me teame neid parlamendisaadikuid enam-vähem kohalikul tasandil nad nüüd ei osale valimistel, et, et see, see vastuolu ka selles samas otsuses, et me kohalikele valimistele ei lähe siis oma erakonnana, vaid valimisliiduna tegelikult Ta mängib nad neid ennast üheks valimistsükliks ju välja. See on väga amorfne mass, inimesi, kes sinna on koondunud, nad ei ole mingisuguse ühe idee nimel kokku saanud ja see saabki neile takistuseks. Kui nüüd see idee liin välja töötatakse, siis ilmselt need, kes sellega ei nõustu, pudenevad sealt ära. See oleks variant hakata seda erakonda jälle väiksemal kujul üles ehitama, aga suurema tõenäosusega ta lihtsalt pudeneb laiali, kui seda ideeline leitagi. Ja ei, no tegelikult jälle teistpidi on nii, et kui mõelda selle peale, et kunagi oli ka üks amorfne mass, mis hakkas võitlema Eestis selle vastu, et, Ühesõnaga kui oli avatud ja suletud nimekirjade küsimus, siis amorfne mass tekitas Indrek Tarandile sellised hääled valimistel, mis põhimõtteliselt viisid ta ette peaaegu kõikidest erakondadest ja noh, sisuliselt ta võitis ikkagi need valimised toona et noh, tegelikult, et ma ei oska, ma ei oska öelda praegu, kui me vaatame parlamendierakondi, siis, siis nendel kohalikel valimistel väga paljudesse erakondadest tilgutakse sinna valimisliitudesse ja ja nagu on, on olemas, noh, erakondadel on väga erinevaid sisemisi probleeme praegu päris mitmel erakonnal ja, ja mai Ma ei julgeks küll öelda, et see Artur Talvik oleks nagu selles mõttes selline päris lootusetu variant, tema on, tema on ju ikkagi selline kogukonnamees ja, ja seal on ta teinud igasuguseid asju oma oma kogukonnas ja ta ikkagi ütleme just just just täpselt, et eks nad, eks nad ju lähevadki protestima, aga nüüd nendel valimistel lähevad nad protestima, nad lähvad protestima selle kahe tooli seaduse vastu. Ja see on iseenesest, selles mõttes selline selline huvitav. Tegelikult selline õiguslik vaidlus sellepärast, et meil oli upitada ka aega, oli ka põhiseaduse kommenteeritud väljaanne ütles, et, et see, et istutakse korraga kahel toolil, et see ei ole päris õige asi, sellest tehti üks teadustöö, mida on palju palju tsiteeritud ja nüüd nüüd tõlgendatakse seda asja jälle jälle teistpidi, eks vaatame, millisele tulemusele riigikohus nüüd jõuaks Riigikohtusse. Seda asja ka veel arutatakse. Ja see on aga, aga selles suhtes ma olen muidugi nõus, et, et kui sa oma nime all valimistele ei lähe, siis teatab riskikoht, selles on kindlasti olemas ja ja ma arvan, et siin vabaerakonnal on kindlasti kindlasti ees ees päris raske raske aeg. Aga, aga nad teevad asju natukene teistmoodi, kui, kui tegid rohelised. Kes ikkagi ei suutnudki mingisuguseid, kuigi rohelistel oli ju, tegelikult oli see see roheline mõtte või see oli, aluspõhja on kõik olemas, vabaerakond, ütleksin midagi, räägib siin midagi vabast konservatismi, st ja ausalt öeldes, kui ma nüüd selle nendele siin mingi lahtine strateegiadokument koduleheküljel, ma ei mäleta, mis selle nimi oli, ma proovisin leida, aga ma ei suutnud seda üles leida praegu hetkel, aga, aga ma olen seda lugenud ja ja noh, seal on ikka, see on ikka väga vabavärk. Kuidas on tõesti sõna otseses mõttes täitsa vaba, et neid neid ühendavaid traagelniite võib-olla ei ole nii tõesti tõesti nii lihtne leida. Ma arvan, et Artur Talvik kindlasti võidabki, aga kas ka vabaerakonnale sealt midagi pudeneb, on iseasi, et personaalse mandaadi sata kahtlemata. Erakonnale kui organisatsioonile Endale erakonna eesotsas on see võib minna samamoodi nagu Tarandiga ehk siis tema oma versioonina korjab väga palju hääli. Aga kas, kas seda nagu, kas ka teised saavad selle häälte massi taha? Muuseas, päris huvitava huvitava sellise poliitilise arengu sellel paremtiival on ju visandanud eelmisel nädalal ilmunud Postimehe art päris siis nädalalõpulisas ilmunud pikas intervjuus politoloog Andres Kasekamp, kes lähed Torontosse tööle Tartust ära? Minu arust väga-väga kurb, et Eesti Eesti ühiskonnas niisugune inimene ära läheb, aga, aga see selleks, andres on oma otsuse teinud. Kasekamp räägib seal, räägib seal sellest, et tema meelest nii-öelda noh, oleks pidanud see kuidagi see skeem nagu toimima, nii et siis nii-öelda see noh, mingi osa siis sellest IRL-ist kus siis oleks välja arvatud olnud need, kes seal nii-öelda poliittehnoloogiliste vahenditega manipuleerisid ja, ja võib-olla seda väärtust asja tahaplaanile lükkasid ja oleks siis ainult edasi ja siis mingi mingi suurem kandvam osa ka vabaerakonnast, siis oleks tekkinud selline paremjõud ja ta pakkus meile isegi seal nime välja. Vaba isamaa. Nii et kusjuures jälle jälle kui mõnedel ajalukku Eesti Eesti lähiajalukku, siis tegelikult Isamaaliit on olnud kogu aeg selline, et seal on olnud olnud liitumisi palju ja ja seal on olnud ka tülisid ja on ka uuesti jälle kokkuminekuid olnud kui kunagisi aknaaluseid meenutada, ma ei tea, kas Indrek Ranniku nimi veel veel paljudele ütleksin midagi, aga, aga on olnud selliseid selliseid liikumisi ja, ja noh, mine tea, kuhu see tegelikult see asi siis lõpuks ikkagi välja viidsest. Sest tegelikult seesama, kes on olnud siiamaani IRL-i tuumikvalija, on praeguse, nende koalitsiooniasjade peale ikkagi nagu, nagu väga verine paljud nendest vabaerakonda noh teatud põhjustel ei taha sinna sinna minna, leia sealt seda, seda toetust, paljud on ka läinud, osad on läinud Ekresse paljude jaoks on EKRE ikkagi selgelt nagu liiga, noh, ta on ühtedele teemadele kontsentreerunud, keskendunud ikkagi osaliselt äärmuslik, täiesti liiga äärmuslik nende valijate jaoks. See konservatiivne valija otsib oma seda pinda ja mine tea. Mulle tundub, vaadates seda, mis IRL-is praegu toimub juhi valimisel. See meenutab mulle väga kroloovi valmi, kus küll usinalt vahetatakse toole, aga muusika ikka kokku ei kõla, ehk siis mõned puhtalt, see kes esimees on, ei ole, see, ei ole see lahendus nende jaoks, mis, mis päästaks nad sellest. Ja mitmel korral on räägitud ka sellestsamast vabaerakonna ja IRL-i võimalikust liitumisest ja kui Artur Talvik on vabaerakonna esimees, siis ma ei usu küll, et need suunad võiksid sinnapoole minna, sest vaadates ka sel nädalal avaldatud reitinguid, siis noh, võib-olla kõige põnevam või huvitavam ongi, et EMORi reitingust siis tuleb välja, et IRL on juba kukkumas alla valimiskünnist ja ja et kui me räägime võimalikest, siis nende liitumisest vabaerakonnaga, siis Sul on valida, et kas maas lamaja lehel panna üksoppi, ajada veel juurde või ulatada sõbra käsi ja tõmmata nad koos ülesse. Siin on see mure, et vabaerakonnas on väga palju neid inimesi, kes on IRL-ist lahku löönud ja ma arvan, et neil võib olla sisemine vastumeelsus uuesti liituda ja siin võib olla ka see eestlasliku uhkuse küsimus, et ei sobi jälle nagu liituda kokku. Noh, ma arvan, et Reformierakond jällegi, kes on selline noh, ma ütleks, et neil on, neil on ka praegu ikkagi päris päris tõsiseid ikkagi endiselt selliseid selliseid sisemisi probleeme, et kuidas, kuidas konsolideeruda ja kuidas edasi minna ja millised ja kuidas need minna vastu nendele valimistele, sest tõenäoliselt Reformierakond on üks neid ikkagi neid jõude, kes Tallinnas veel noh, midagi võib-olla võib-olla saab ära teha, sest sest muud siin praegu nagu näha ei ole, väga palju võib võib loota võib-olla ka nendele valimisliitudele, kes eelmine kord Vabakodanikest napilt alla valimiskünnise. Noh, samas on see, et kui nad kõik on sellised nõrgad, siis see järjekordset tugevdab Keskerakonna positsioone. Aga reformierakond, põhimõtteliselt ma usun, et et võrdlemisi naudib seda, seda segast olukorda, et sealt on tulemas, sealt on tulemas noh, kas just inimesi, niivõrd-kuivõrd, ikkagi valijaid. Et just sedasama sedasama paremust valijad sinna ja ma arvan, et see on see, mis praegu Reformierakonna positsiooni ja ta hoiab Nii aeg on halastamatu, lähme siit edasi järgmise teema juurde ja vabaerakonnast räägime saates kindlasti tulevikus veel, aga õige pea on käes maikuu ja nagu ikka mai teisel pühapäeval tähistatakse emadepäeva enamus inimesi viib siis oma emale võib-olla lille söödaki torti ja võtab ka magusamaksuga siis täiendatud limpsi natuke kõrvale. Aga ja osad jäävad ka sammud Estonia kontserdisaali, kus lisaks pidulikule kontserdile annab naisliit, et juba, kui ma ei eksi, 20 esimest korda kätega aasta ema tiitlit, see on aga sel aastal väga palju poleemikat tekitanud, sest statuut ütleb aasta ema tiitlile võib kandideerida Eesti vabariigi kodanik, kes koos abikaasaga on üles kasvatanud vähemalt kaks tublit last. Aasta emaks valitakse abielu ja perekonda väärtustavad tööelus pädevat ning tunnustatud, aga ka ühiskonnaelu edendamisest osa võtvat osa võttev naine ja see lõik on tekitanud nii palju poleemikat meil neemega. Ilmselt ei õnnestu kunagi täielikult aduda seda tunnet selle lause kohta, nii et ma annan alustuseks sõna. Ja tõstaks siis ma tohin siiski ühe repliigi ja vaata, et ema juures emadepäeval kindlasti juuakse, mitte mitte seda limpsi, kas ükskõik, kas seal on siis nüüd kunstlikud ained sisse pandud seoses sellega, et maks tõuseb suhkrumaksu või mis iganes, et seal juuakse ikka kodust õunamahla, kus ei ole täiendavat suhkrut lisatud? Kellelgi Ahja selle teemaga on nii palju kihte mis esile kerkis alates sellest, et Siiri Oviir, kes justkui läks siluma seda teemat ringvaate saatesse tegi hoopis selle liigutused valas veel natukene vett kerisele öeldes, et, et aasta emaks ei sobi naine, kes igal jõululaupäeval oma lastele uut isa tutvustab, millega ta ütles välja, et naine, kes ei ole abielus või on lahutatud või on üksikema on sisuliselt, kes kogu aeg tassib koju uusi mehi, mis kahtlemata. Kuule, kas see jõululaupäev oli täpne tsitaat? Jah, see oli täpne tsitaat neli jõululaupäeval, mis ta välja, et siis ma olin ise sel päeval tööl ja, ja kirjutasin sellest uudise kokku, seepärast on see hetk mul väga eredalt selles. Ma ei tea, miks just jõulud, aga nii ta ütles. Ühesõnaga, ta rääkis seal ka sellest, ühesõnaga naistest, kes on mingis suvalises suhtes pidades siis silmas vabaabielupaare kes võib-olla elavadki kõik kogu oma elu algusest lõpuni koos kasvatades, ühiseid lapsi, neil lihtsalt ei ole seda paberit seal sahtlis, ehk siis selle statuudi järgi ei valita mitte justkui aasta ema, vaid aasta abikaasat ja, ja sellega Tigmatiseeritakse lapsi, kelle vanemad kas ei ole abielus või mingil põhjusel ema kasvatab neid üksi, ehk siis see on selline koolikiusamine instituitsionaalsel tasandil. Ja kõige rohkem kiusatakse sellega just nimelt neid, neid lapsi jälle tullakse sildistama, et keegi justkui on noh, nii-öelda värdjad nagu vanasti öeldi nende sohilaste kohta, ehk siis jube kurb, et me oleme jälle olukorras, kus me hakkame rääkima mingitest väärtustest, mis ei ega siis ega siis emad, kes ei ole abielus, ei tähenda seda, et nad ei väärtusta selliste tervikliku pereelu või et ma ei usu, et nad armastavad oma lapsi selle võrra vähem. Ma arvan, et need lapsed peavad ikkagi oma ema aasta emaks ja sinna jõuame üldse selle küsimuse, et miks üldse peab valima aasta ema või aasta Ta isa, et mul on, mind on see protsess alati küsima pannud, et miks seda üldse tegema peab, et las iga laps ütleb ise oma oma emale, et sa oled maailma parim ja, ja siis see ongi saasta ema. Aga üks küsimus siiski torkas silma kogu selle asja juures. Kuigi see Siiri Oviiri väljaütlemine tekitas ühiskonnas meeletu diskussiooni ja resonantsi ja, ja suur pahameeletormi siis ükski organisatsioon ei ole tormanud midagi ütlema arvama, ei ole siin suurperede liit suud lahti teinud ainult feministlik rakuke Facebookis, miskipärast on see, et, et see on kahjuks eraisiku tasandile jäänud, jah, president küll torkas ära, see on väga oluline ja tänu talle selle eest, sest hakata selle järgi lahterdama, et sa oled ainult siis täisväärtuslik ja hea ema, kui sa oled abielus, on ikka väga kitsas. Aga see, mis ta ütleb, Siiri Oviir, on see, et kuskile tuleb piir tõmmata. Vanast traditsioonist ollakse tõmmatud sinna abielu sõna juurde see piir, et kuidas seda aasta ema tiitlit siis välja antakse, aga noh, lõppkokkuvõttes see on ikkagi ju üks MTÜ, kes annab oma oma preemiat välja. Paljud teised MTÜd annavad oma preemiaid. Asi on selles, et see on võtnud üleriikliku mastaabi, seda kannab üle rahvusringhääling. President annab seal üle selle tunnustuse. See on jah, see on küll ühe mittetulundusühingu algatatud, aga ta siiski pretendeerib justkui kogu rahva tiitlile. Selle avaliku debati juures on minu meelest päris palju asju, mis, mis teevad nagu mind isiklikult väga kurvaks. Et tegelikult on ju nii, et tõesti ma kujutan ette, et igale lapsele on tema enda ema ongi, ongi aasta ema et seal ei olegi mitte mingit kahtlust, see ju see ju nii on ja, ja, ja mina olen ka teinud, teinud nagu kõik, et et ikkagi olla aasta isa kogu aeg olgu elus mistahes pöördeid või, või raskusi. Et, et olla, olla olemas laste jaoks. Ja nüüd selle debatiga, et nüüd, kui siin on nagu tekkinud need küsimused, et kas, kas me peaksime üldse seda, seda aasta ema valima? Kui sa ütled, et võib-olla tõesti ei, ei, ei peakski valima. Jälle mingis mõttes, mingis mõttes on see ka jälle õige, aga aga, aga samas on ju nii, et miks mitte, miks mitte tunnustada ühte ema, kes, kes räägib, räägib oma lugu ja ja ma arvan seda, et Need aasta emad on, on kõik ju hästi vahvad ja toredad inimesed, kes on, kes on olnud ja valitud ja, ja teistpidi, mind kurvastab ka jälle see, et, et kui ma nüüd nagu ütlema, et, et oleme ole, läheme nii teravaks nendes nendes hinnangutes siis mingil hetkel me hakkame nagu teravaid hinnanguid andma ka nendele inimestele, kes, kes tõepoolest on, on abielus, kes elavad, elavad koos ja ja, ja noh see on kuidagi kuidagi kuidagi väga nagu, nagu valusaks läinud, et mul on selline tunne, et kui avalikult tehakse ikkagi mingisuguseid asju, siis, siis noh peaks nagu, nagu läbi mõtlema, et need, need, need teemad, mis, mis alustel, mis alustel neid asju, asju valitakse, et, et ei tekiks selliseid, selliseid arusaamatus, noh, minu meelest on see üks, üks fosftikus suur arusaamatus veel ja on asja eest teist taga on tegelikult tekkinud tüli. Ühest sõnast on, miks ma küsisin, et kas on ikkagi täpne tsitaat, et ma ise ei ole seda kuul, ma olen näinud ainult refereeringuid. Et ja noh, tõesti see ei ole, see on, see on täiesti ka eba ebaõnnestunult nagu, nagu välja käidud, käidud, avalike esinenud ja ma arvan, et kuidagi peaks kuidagi peaks saama nagu edasi liikuda. Mina ütlen küll, et mul oli väga hea meel näha president Kersti Kaljulaidi esinemist. See oli, oli minu meelest väga, väga selge ja, ja tegelikult ka võib-olla mingis mõttes selles olukorras nagu sellisele lahendusele ja leppimisele no kutsuv ja, ja mõistmisele kutsuv, kutsuv avaldus, et, et noh, tõesti, ma mulle väga meeldis seda lugeda. Oluline on minu meelest vahet teha, et abielu ei ole garantii sellele, et sellest perest sünnivad nüüd õnnelikumad või, või kuidagi elus paremini hakkama saavad lapsed. Ja, ja samamoodi ei pea õigeks seda, et kogu vastutust abielu õnnestumise eest justkui pandi selle avaldusega naiste õlule. Ehk siis sa oled abikaasana läbi kukkunud, kui sa ei suuda oma oma abielu koos hoida või, või või kui sa ei suuda seda elukaaslast, on endale ettepanekut tegema, et võiks ka ametlikuks vormis. Ja see on väga kurb, kui, kui, kui inimestes tekivad nagu sellised reaktsioonid, et et noh, sa, sa oled naine ja sa võid seda seda rääkida, et näiteks mina tean näiteks paljusid paljusid mehi, kes, kes elavad nagu sellises sellises pinges, umbes, et kui nemad ikkagi ei suuda noh, teenida piisavalt ehk ehk siis nii-öelda peret üleval pidada, siis, siis nad on läbi kukkunud üldse elus. Ja, ja see ei ole ka lõpuni päriselt õige, kui, kui seda seda tunda. Sellised asjad tekitavad nagu täiesti mingeid mingeid mingeid valesid, valesid asju, valesid hoiakuid ja inimestes ja ja ja noh, asjatult meie ühiskonnas selliseid pingeolukordi, et ma ütlen veel kord, et, et kuidagi ilmselt ilmselt ka naisliidu poolne, noh, mida ma neile ette heidan, on see, et jah, Nad ei olnud võib-olla tõesti isegi võib-olla märganud seda, aga nad alahindasid ka seda, seda avalikku avalikku reaktsioon ja võib-olla oleks pidanud kuidagi kuidagi kui nii-öelda kommunikatsiooni kaudu mitmeid pingeid ära hoidma, mis nüüd nüüd nagu lahvatasid sellisel moel Aga tundub, et vähemalt minule jäi mulje sellest samas ringvaate intervjuu lõpust. Et Siiri Oviir ja naisliit saavad ka ise sellest aru, et nad on, on selle statuudi imelikult seadnud ja, ja nii nagu see lause seal saates lõppes, siis jäi mulje, et, et kuigi sel aastal statuut enam muuta, et justkui ei saa, siis, et tulevastel aastatel see statuut võidakse ümber kaaluda ja kutsuti üles ka teisi, siis naisseltse liite ütlema, et kuidas seda asja teha. Ma usun, et see see oli justkui pingete leevendamiseks öelda, et nad saavad aru, et nad ei saa järgmisel aastal enam sellesama hobusega rajale minna. Sest kui juba praegu on asi nii teravaks läinud, siis tuleb seal mingi konsensus leida, tuleb ikkagi meeles pidada ametlikult ametlikust abielust inimene, kolmandik lapsi ja see ei tähenda, et kõik ülejäänud oleksid mingisugused, noh, nii-öelda üksikemade lapsed siin ongi lihtsalt enamik inimesi elabki rahulikult koos, nad ei ole abielus, aga nad kasvatavad lapsi. Ja tahaks loota, et enamikul neist on kodus lapsed, kes saavad öelda, et mul ongi aasta ema ja aasta isa. Just seda loodame, aga vahetame teemat, sest plaan rääkidagi veel välisteemadel põgusalt siin viimase viie-kuue minuti jooksul ja alustame seda Prantsusmaalt, kus toimuvad homme presidendivalimised. Mis on, millele elevust. Paraku lisas eile üleeile toimunud Pariisi kesklinnas toimunud siis terrorirünnak, vähemalt väidetavalt terrorirünnak, kus politseibussi kõrval avas selle selle pihta siis tule üks kohalik, 39 aastane mees, kes kes väidetavalt Ta on siis islamiäärmuslane ja vastutuse juhtunu eest on võtnud ka juba ISIS, et et peamine küsimus selle Prantsusmaa valimiste teemal, mida me oleme siin saates korduvalt käsitlenud, on see, et kas ja kuidas terrorirünnak mõjutab valimisi. Väga raske on, väga raske on öelda, kuidas see, kuidas see võib, võib mõjutada, et. Meil Postimehe kolumnist Martin Kala, kes on ise väga pikka aega Prantsusmaal elanud, elab seal siiamaani rõõmsalt ja, ja rääkis natukene prantsuse ühiskonnast. Postimehes siin paar päeva tagasi ja sellest Et, et ta ikkagi ikkagi ka loodab, et prantslased lähevad ja, ja, ja teevad oma valikuid sellepärast, et noh, tõesti praegu see valimissüsteem võib mängida ette olukorra, kus kus on viimases voorus, siis ehk siis teises voorus esimeses voorus strateegia ei võida, aga kus teises voorus on, on kaks kandidaati, kes on, on selgelt näiteks Euroopa ühtsuse vastased ja, ja. Kumb kumba äärmus siis siis toetada ja see omakorda omakorda toob kaasa jälle jälle väga-väga suured pinged, aga, aga ma ütlen, et kõigi nende ennustamistega on viimastel aegadel läinud nagu suhteliselt kehvasti. Et küll võib-olla tõesti, võib-olla tõesti, näiteks, kui meenutada Hollandit, siis Geert Wilders sile tõesti võib-olla isegi isegi talle pakuti isegi võib-olla natuke rohkem algul siin vahepeal kui, kui ta tegelikult sai sealne sealne, siis eurovastaste liider. Aga noh, ma ütlen suure põnevusega jälginud neid, neid prantsuse arenguid isema prantsuse ühiskonda ju ei tunne, olen elus üks kord Prantsusmaal käinud, sellest aga selleks ei piisa. Ja samal ajal noh, me saame aru, et Prantsusmaal ikkagi mingid väga dramaatilised muutused selle Euroopa Liidu küsimuses. Need mõjutavad ikkagi Euroopa liitu noh ikkagi tunduvalt rohkem kui, kui mõjutab ükskõik missugune Brexit. Eile ühe inimesega nendest Prantsusmaa valimistest rääkides esitas inimene on mulle siis huvitava küsimuse, et aga oled sa kindel, et, et Le Pen ise initsieerinud seda rünnakut, kuivõrd temal on sellest kõige rohkem võita, et mine tea, äkki need valimised on läinud juba nii räpaseks, nii inetuks, et ollakse valmis eesmärgi nimel ka selliseid abinõusid kasutusele võtma. Ma tahaks ikkagi loota, et et Prantsusmaal need asjad nii ei käi nagu mõnes teises riigis, kus kahtlemata võib nii olla. Aga, aga mine tea, kahtlemata on jah, leppennil kõige rohkem sellest võita ja arvatavasti Temasid ka edasi läheb. Aga mis, mis räägid nendest ennustustest, mis meil siin möödunud aastal kõike muud kui tänuväärsed olnud, siis ennustajad on lähtunud mõistuse häälest ja võitnud on kogu aeg pigem selline äärmuslus. Et selle järgi tundub, et Le Pen on siin küll võitjate seas. Selle koha pealt on neemel kindlasti õigused, Hollandi järel on need selliseks Euroopa järgmiseks proovikiviks, kus ja Holland annab selles mõttes positiivset eeskuju, et võib-olla ei ole hävitavat tulevikku Euroopale, sest sest nii mõnedki kandidaadiks Prantsusmaal Euroopa Liidu tuleviku suhtes on väga kriitilised, aga, aga valimised tulevad ka Suurbritannias, et siin kui ma ei eksi, oli teisipäeval või kolmapäeval. Kui Theresa May kuulutas välja siis parlamendi erakorralised valimised mis toimuvad kaheksandal juunil. Juba teist aastat juunikuust saavad britid minna valimiskastide juurde, eelmine aasta hääletasid nad siis Brexiti poolt ja, ja selleks just nimelt seda pretsedenti ellu viia, on Theresa May selle selle valimise ellu kutsunud. Sest nagu ma aru saan, ei ole tal praegusel hetkel Parlamendis nagu piisavalt toetust ka oma konservatiivse tiiva leeris ja, ja see on see peamine põhjus. Nojah, Mei tahab saada mandaati, et tal oleks selline õiguslik alus seisukohti võtta, kujundada ja Euroopa liidule on see ilmselt pigem hea, sest see annab meile ka konkreetse mandaadiga inimese, kellega asju ajada. Eestile tähendab see seda, et minu teada on meil kaks inimest saadetud Brüsselisse konkreetselt selle Brexit'i küsimusega tegelema, kuivõrd Eesti on järgmisel poolaastal Euroopa Liidu eesistujamaa ja kindlasti tõmbab see tähelepanu muudelt olulistel küsimustel üksjagu kõrvale, sest Brexit lihtsalt võtab nii palju auru ja ühiskonna tähelepanu. See laias laastus vist on jah see, et kui vaadata hästi suurt pilti, siis see, et need, milliseks Brexit siis kujuneb ja, ja kuidas need, kuidas need kokkulepped edaspidi edaspidi sõlmitakse, aga tõepoolest, et kui inimesed vaatavad sinna Lääne-Euroopa poole, siis ma arvan, et see, et kas, kuidas, kuidas, kuidas seal Prantsusmaa on ikkagi nende jõuvahekorrad kujunevad, see saab olema äärmiselt äärmiselt tähtis. Mon korra hüppasin sinna Prantsusmaa poole tagasi, sellepärast et ma arvan, et et, et selle, selle, selle Brexit'iga, võib-olla võib olla ka see rahvusvaheline tähelepanu, ütleme ütleme see seekord võib-olla ei saa olema võib-olla nii suur ikkagi, kui oli siis aasta tagasi. Et, et seal nagu on, on pigem positsioonide küsimus. Aga tõepoolest, et, et noh, et kui, kui keegi oleks mõni aeg tagasi veel öelnud, et selline mees nagu sa, Jean-Luc Meressioon jõuab jõuab, võib jõuda teise vooru, siis ma arvan, et see oleks päris palju, palju nalja teinud, aga aga eks praegu ma ütlen, praegu on ka selles maailmas niimodi, et tahetakse tekitada segadust. Me teame siin meist ida pool on üks riik, kes armastab nagu palju segadust tekitada ja ja noh, loodame, et prantslased saavad ikka teha oma südame südamevaliku. Ma veel ütleks siia lõpus seda, et ma arvan, et Brexiti tõeline mõju kui see läbi tehtud on sama kainestav või kutsub esile samasuguse pohmelliga järgmisel aastal oma deklaratsioone vaatame juurde tagasi. Aga valimise valimistest räägime kindlasti veel ja valimisi, nagu näha, on toimumas igal pool, aga, aga tänaseks tuleb paraku joon alla tõmmata. Kellel täna vähegi võimalust, minge õue, õues on ilus ilm, meie rahva teenrid, kindlasti katsume seda teha, teie võtke oma lapsed ka kaasa. Just teie ees olid Merilin Pärli. Neeme Korv. Ta veerat nädala pärast ikka kell 11 on teiega juba uus koosseis Mirko ojakivi juhtimisel, kes vestleb koos Krister Parise ja Aivar Hundimäega. Soovime ka kõigile Võhandu maratoni osalejatele sitkust ja jõudu ning teistele ilusat ilma kuulmiseni.