Tere, kevad on käes, aga ilm paistab endiselt suhteliselt kehvana, aga et päevas oleks selliseid rõõmsaid arukaid hetki ka siis alustame tänase rahvateenrite saatega ja stuudios on Neeme Korv Postimehest Urmet Kook ja Mirko ojakivi rahvusringhäälingust. Tere, kolleegid. Tervist. Tere hommikust. Me räägime täna ühe Eesti vanima erakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu hingeelust ja valikutest riigikogu mõnede liikmete soovist sõita Moskvasse ülisuurest, rahapesust, mis ka Eestis tegutsevate pankade abil toimus ning kiirabiteenuse kasutamisest ning mine tea, äkki jõuame ka saate lõpus veel kellakeeramisest rääkida. Aga ma alustaks IRL-i valikutest, see pole küll nüüd iseenesest eriline uudis, et IRL-il pole juba mõnda aega parimad ajad, toetus erakondade toetusuuringute põhjal on tagasihoidlik, stabiilne, aga see stabiilsus tähendab seal seitse, et toetusprotsenti ja väärtuspõhise poliitikaga tegelemine ei tule just viimastel kuudel kõige paremini välja. Lisaks kasutab siis IRL igat eksimust ära tihedalt täis tuubitud poliitikamaastiku parem skaala, ühesõnaga seis on keeruline. Ma arvan, et te olete minuga Urmet ja Neeme nõus, et oli ainult aja küsimus, millal IRL-is kired lõkkele löövad ja selge on see, et kui lähenemas on mõni suurkogu, kus siis tuleb hakata juhte ümber valima, siis see oli vältimatu ja kõik see on nüüd alanud ja see kestab veel, ma arvan päris mõnda aega. Jah, et miks IRL-i sisetüli just praegu välja tuli, ega siin päris nagu otsest põhjust ei ole, kas nende reiting on olnud suhteliselt madal, lai, 105 kuni kaheksa protsendi ümber juba juba siin ikka enam kui ligemale aasta. Aga noh, eks lähenevad kohalikud valimised ja on selge, et IRL-il ei ole väga head seisud sinna minna. Eriti Tallinnas, aga ka kui vaadata mujal Eestis, siis ma olen ise mõne IRL-i piirkondliku liidriga rääkinud ja, ja väga paljud neist mõlgutavad selliseid mõtteid, et minna välja valimisliiduga seda põhjusel, et IRL-i kaubamärk ei ole hetkel väga tugev ja ja teisipidi ka see, et, et kui, kui minna välja valimisliiduga, siis õnnestub sinna nimekirja võib-olla tuua rohkem neid inimesi, kes kes ei ole otseselt erakonnaga seotud, aga kes võiksid siis tuua hääli juurde, nii et ja, ja kolmas asi on ka see, et, et IRL-i esimehel Margus Tsahknal saab sel aastal kahe aasta pikkune ametiperiood läbi nagu ka sotsiaaldemokraatide juht Jevgeni Ossinovskil. Nii et see küsimus, et millal see suurkogu kokku tuleb, et kas tuleb enne või pärast kohalikke valimisi oli noh, nagu mõnes mõttes õhus juba tükk aega. Kui rääkida IRL-ist, siis siis muidugi ma arvan seda, et üldse kõik, mis praegu puudutab Eesti erakondi ja nendes toimuvat, kui kui me seda niimoodi vaatama ja siis minu arvates praegu tuleb kõik kõike seda käsitleda kohalike valimiste kontekstis, sellepärast et enne sügisesi sügisest demokraatia pidupäeva tuleb, tuleb read korrastada ja mõtted korrastada, ideed korrastada. Et IRL-il teadupärast ju mäletatavasti on, on kaitsta päris kõva tulemus, et nad olid Keskerakonna järel siis nagu teine Eestis, kui vaadata üldisi protsente, eelmine kord. Aga, aga noh, Keskerakond tegi teadupärast häältekogumise mõttes väga hea tulemusega Tallinnas ja, ja Ida-Virus. Eriti see Tallinn tuleb arvesse ja üle Eesti, võib-olla võiks isegi öelda, et IRL oli nagu võib-olla lausa võitja eelmine kord, et et ma arvan, et ärevust nende nende ridades see praegune vilets reitingunumber kahtlemata kahtlemata tekitab. Jah ja niuksed ärevused ajad siis hakatakse ikka otsima kes on süüdi ja ja ega keegi ei taha seda süüd enda peale võtta vaid ikka kellegile teisele veeretada. No vot jah, see on, see kuulus kreisiraadio sketši, et kes on süüdi, kes on süüdi ja mulle tundub, et IRL-is seda sellel nädalal on väga aktiivselt lauldud, sest nädala alguses kogunes siis IRL-i eestseisus. Sellel koosolekul teatas siis esimees Tsahkna, et ta soovib lähiajal kokku kutsuda erakorralise suurkogu ja siis ta tutvustas seal ka plaani, et kunagi sügise poole võiks kutsuda kokku korralise suurkogu, et, et mis on nüüd kahe suurkogu eesmärk, et esimene oleks siis selline, kus muudetakse ära erakonna põhikiri ja peamiselt vajaks muutmist siis juhtorganit valimise kord, et kui praegu on seal mingisugune selline keeruline valem, et põhimõtteliselt näiteks eesseisuse valimisel saab anda iga erakonna liige neli häält, siis et Tsahkna soov on, et saaks anda ühe hääle, et mure on siis selles, et kui liikmetel on rohkem kui üks seal siis on selline, ütleme, poliitilise kombineerimise kombinatoorikad võimalused on suuremad, moodustatakse mingisuguseid plokke ja ma saan aru. Tsahkna suurim mure ongi see, et seda masinavärki häältesüsteemi massi mõttes kontrollib siis seltskond kellele siis aktiivselt on Eesti ajakirjanduses lõppeval nädalal pandud nimi poistebänd. Kuigi selline noh, tegemist on ikkagi 40 aastased, et mehed halli Halibeased halli peaga inimesed, kellest mõned on juba isegi vanaisad ja siis nimetatakse neid poistebändiks, et noh, selline aktiivne sildistamine käib, aga ma arvan, et sellest sildistamisest võib-olla kõige rohkem kaotab IRL ise sellepärast et kui Margus Tsahkna on, ütleme, viimased kolm-neli aastat rääkinud sellest ja ka eelnevad esimehed on rääkinud sellest, et nendel ei ole leere, nendel ei ole sellist vanaisamaa ja Res Publica võitlust, et nad on üksmeelne erakond nagu ka Keskerakond, siis nüüd lõppeval nädalal ma arvan, et sellele retoorikale tõmmati kriips peale, et kui ikkagi esimees räägib sellest, et nendel on mingisugune poistebänd või poiste punt, siis see ütleme kasutatakse poliitiliste oponentide poolt ikka väga kiiresti ära. No seal on küll jah, et ma arvan, et need jõujooned päris nii ka ei lähe, et et on endine Res Publica tuumik versus siis vana nagu Isamaa tuum, inter, Isamaaliidu tuumik, et et pigem need on natuke teistmoodi, need lähevad, et et noh, kui näiteks peetakse Marko Mihkelsoni ka kuuluvaks Margus Tsahkna nii-öelda leeri, kes siis tema on ju tegelikult hoopis Res Publica taustaga või või Kalle Muuli, kes on liitunud alles oluliselt hiljem selle erakonnaga, et kes on ka justkui seal siis sellest Tsahkna leeris. Et noh, samas jällegi see jutt, et mingeid blokke nagu erakonnas ei ole, ei vasta tõele, et seda me nägime tegelikult ju kõige paremini. Siis kui viimast valitsust kokku pandi. Ehk kui Margus Tsahkna erakonna esimene mees tahtis saada rahandusministriks Marko Mihkelsonile oli juba lubatud ära sisuliselt istuli kaitseministri kohta käis Aktuaalse kaamera stuudios, kui talt küsiti seda, et, et noh, kas teie olete nüüd järgmine kaitseminister Mil stuudio otse-eetris, siis noh, see nägu oli naerul ja rõõmus, et et sealt selgelt välja lugeda 10. Jah, ja, ja kui läks nagu reaalseks, siis nende kohtade jagamiseks siis selgus, et et erakonnas noh, selles nii-öelda teises tiivas, kuhu on siis ka võib lugeda siis Urmas Reinsalu, Ken-Marti Vaherit olev väga mõjukas liige Sven Sester, kes on ka erakonna fon, Rainer et tema jaoks üldse kõigest ilma siis esmalt vaadati, et Sester saaks koha ministrikoha ja siis erakonna esimees pidi ju ka ministrikoha võtma, et talle jäi siis kaitseministritool ja ja Marko Mihkelson juba juba ma ei tea, mitmendat korda järjest jäi nagu ministrikohast ilma ja ja sellele tegelikult siis, kui Tsahkna valiti erakonna esimeheks ühes intervjuus viitas ka juba toona aktiivsest poliitikast taandunud Jaak Aaviksoo, et ta ütles, et Margus Tsahkna saab küll Savi küll IRL-i esimeheks aga ta ei oma IRL-i juhatuses või siis eesseisuses nagu sellist ülekaalu, et ta saaks omi asju sealt nii jõuliselt nagu läbi lükata, pigem ta on oma, tema mõttekaaslased on seal nagu vähemuses. No hea, et Urmet läks kohe kaunikesti detailseks, et et tegelikult on nii, et erimeelsusi on tegelikult igas Eesti erakonnas üsna pidevalt ja praegu kui me näeme, siis, siis keskerakonnas on nii et ju võime ju täpselt samamoodi seda kirjeldada, et esimees räägib ühte juttu väga selgesõnaliselt. Peaminister siis ja tema erakonnakaaslased käivad erinevates kanalites ja räägivad risti vastupidist juttu, samal ajal. Mina küll ei ütleks, et Keskerakond ei ole ühtne Keskerakond pragmaatilistel põhjustel on praegu väga ühtne ja selles nähakse väga selgelt, et Tallinnas on võimalik võtta järjekordselt ainuvõim. Praegu kõik märgid seda näitavad. Ja erinevatele valijagruppidele räägitakse mõnusalt erinevat juttu ja see, see töötab ja ollakse väga-väga ühtsed, eks ju. Aga see toimib ka paljuski praegu IRL-i puhul selles mõttes, et kui sa võtad selle nii-öelda poliitika ajamise, siis seal suudetakse nii-öelda üksmeelselt asja ajada, et positsioonid valitsuses positsioonid Riigikogus nii-öelda poliitikaga ei ole lappama mindud, et omakeskis nii-öelda suurte eesmärkide või riigi poliitiliste eesmärkide pärast ei vaielda, küll nii-öelda peetakse nagu keskerakonnas sellist, ütleme siis sisesõdasid ka keskerakonnas olid ju fraktsiooni esimehe valimised lõppeval nädalal ja seal ei saanud Kersti Sara puu kõikide 27 Keskerakonna fraktsiooni liikme toetust, see jäi sinna 20 alla. Ei, ma noh, selles mõttes ei ole sinuga küll päris nõus, et, et minu meelest on viimasel ajal just, kui me räägime siin IRL-ist edasi yks edasi, eks, et on just tulnud päris palju sisemist kriitikat just väärtuste tasandil selle just selleks, et et see, mis on olnud selline Ratsionaalsusest lähtuv lähtuv poliitika, nende kompromissidega on mindud nagu selgelt liiga kaugele mingite inimeste arvates ja, ja noh, ütleme ausalt, et, et vähemalt mulle tundub nagu suures pildis. Kas mina, kes ma olen ka seda erakonda jälginud põhimõtteliselt sünnist saadik, eks ju, siis sellest ERSP-s saadik, sest mul on selline tunne, et selle erakonnad, tuumikvalija on ikkagi see vana ERSP-vanaisamaa, need, need on need, kes hoiavad kinni, pluss on siis nii-öelda üksikud Res Publica et siis taustaga või siis ka hiljem liitunud, nagu Urmet siin enne viitas Kalevoolile inimesed, kes kes tegelikult noh, on, on sarnaste väärtustega nagu need, nagu need kesksed kesksed väärtused on need ja need on need, kes, kes hoiavad seda nii-öelda nappi valimiskünnist, on seda varem hoidud ja nad tõenäoliselt hoiavad seda ka edasi. Aga lihtsalt vaata. Küsimus on selles, et, et kas sellelt pinnalt on võimalik, et ehitada üles mingisugune selline korralik valimisplatvorm, mina, mina praegusel hetkel väga sügavalt kahtlen selles Pigem on see küsimusele isegi otseselt nagu valimisplatvormis, vaid vaid tegelikult, kui on ja kui sa vaatad seda erakondadel, maastiku või ka meie praegust kuute, parlamendierakonda, neid kolme, kes on seal kõige alumisel kohal, et. Paneksingi neljanda ka sinna ja sotsid. Ja sotsid ei ole ka kaugel maalsetest viimase küsitluse järgi, kui mälu ei peta, olid siis need toetus 109 106 kuus, on ju nende kolme alumisega EKRE Vabaerakond ja IRL on ju, et nad laias laastus mängivad ikkagi ühe valijanishi peale. Et seal on nagu selge, nagu killustumine toimunud on ja ja kui me läheme tagasi ajas ja võtsime selle põhjusi ja juur ja on ju, et kuidas see nagu kõik see kida, et siis noh, tõenäoliselt IRL on teinud seal mingeid nagu vigu. Tõenäoliselt oli seal ka Reformierakond väga kavalalt kasutas ära seda positsiooni kui pärast mis aastal meil olid need eelmised kohalikud valimised 2013 või millele Neeme viitasin drell kogus üle Eesti paremuselt teise tulemusega, mis oli veel märkimisväärsemad, said ka Tallinnas paremuselt teise tulemuse ja Tallinnas oli nende toetus isegi suurem, kui üle-eestiliselt sellist küündis ligi 20-le protsendile. Ja, ja kui me nüüd tuletame meelde, kuidas, Tallinnas nende edu tuli, selle selle edu taga oli praegu Reformierakonna ridadesse kuuluv suuresti eks ju, Eerik-Niiles Kross. Erik-Niiles Krossi niisugune avalik nägu, aga strateegiliselt oli selle taga presidendi presidendi kantselei 7000 rektorina töötava Tiit Riisalo, kes oli selline strateegial, aga ma, mis ma nagu öelda tahtsin, oli see, et et toona mäletavasti ju see IRL-i väga hea tulemus kohalikel valimistel kergitas nende üleriigilist toetust, nad olid novembrist kuni 2014. aasta esimestel kuudel sellised selgelt üle 20 protsendise toetusega erakond populaarselt teine erakond ja mäletavasti siis tuli valitsuskriis. Noh, siin nagu erinevad arvamused, et kas, kas nad lahkusid või visati välja reforme erakonna poolt, onju. Ja siis tegi, IRL võib olla sellise paar strateegilist nagu viga, et esiteks IRL-i inimesed ise on seda tagantjärgi nimetanud erakondade liiga kauaks pohmelli põdema ehk muututi kurjaks kibestunuks kõiki teisi süüdistavaks virisevaks ja ja, ja siis tulid otsa Euroopa Parlamendi valimistel, kus esinumbriteks toodi Kelame Ergma mis, kes ei olnud nagu väga suured edutoojad ja õige pea siis nagu juhtuski see, et lahkusid Kross ja Alender ja, ja kõik see tõi kaasa IRL-i IRLile sellise nagu luuseri kuvandi tekkimise, mis kahandas nende toetust ja mis oli ka mõnes mõttes heaks pinnaseks EKRE ja vabaerakonna üldse nagu tulekule. Nojah, et kui võtta see pikk lugu kokku, siis nii-öelda kes tegi, ikka ise tegi ja, ja nii-öelda häda, kedagi just hästi kaua nii-öelda nauditud selliseid poliittehnoloogilisi võtteid, et ütleme küll on räägitud mono koolide ohjamisest küll kodukulusid, alla toodud, siis on tasuta kõrgharidus pakutud, siis on madalapalgalistele tulumaksuvabastus pakutud. Me võiksime siin saate lõpuni vaielda nende asjade sisu ja olemuse üle, aga ühesõnaga, sellised head kampaaniad on tehtud, tulemus on tehtud, erakonna sisetöö on jäetud unarusse. Omavahel nii-öelda on nüüd jõutud sellesse seisu, kus on avastatud, et avalikkuses justkui öeldakse, et teie kõikide hädade põhjuseks on see, et on rida selliseid vanu, Res Publicaga seotud inimesi, nemad teie mainele mõjuvad kurjasti ja halvasti, et kui te nendest vabaneda, siis võiks hakata uus elu ja kõik võiks tõusta nii-öelda uutesse kõrgustesse ja mulle tundub, et Tsahkna on praegu nii-öelda sellesse selle reha otsa astunud, et justkui nüüd elimineerides seal siis Sesteri, Vaheri, Reinsalu, Kiisleri ja ma ei tea võib-olla mõne inimese veel, siis on võimalik justkui nagunii-öelda siis see isamaa kaks null käivitada, et et selles ei peitu nii-öelda see edu saladus, et tarvis on siiski midagi muud. Minu meelest on hädade põhjus siiski kõige olemuslikumalt selles suures väärtuskonfliktis, mis mida toob kaasa liit Keskerakonnaga praeguses praeguses olukorras, kus see vana tuumik Isamaa peab lakkamatult oma saavutusi tegelikult ka siis nagu, nagu nagu maha kriipsutama või, või siis või siis neid kuidagi välja vabandama. See on päris kõva, selge probleem, et mina näiteks küll ei, ei kujuta ette, et Isamaa üldse nagu praegusest positsioonist suudaks Tallinnas teha midagi võrreldavat kampaaniat nagu eelmine kord. Eelmine kord tegi Kross ehk siis ehk siis keskerakonnale nagu kinnast visata, et praegu tundub küll, et sellist sellist tahet nende sees ei ole. Et ja, ja ma ütleks, et isegi see Keskerakonnaga koalitsiooni minek ei lähe vastuollu nii-öelda vanade väärtustega, vaid see, mis on seal kontseptsioonist tehtud, on läinud vastuollu ka väga paljudele põhimõtetega, mida Margus Tsahkna ise sõnastas selle isamaa kaks nullvisioonis, et noh, näiteks innovaatiline e-riik on ja noh, mida me näeme e-valimiste sisuliselt pidurdamises, mis on väga kahetsusväärne tegu ja neid näiteid sealt seest võib veel tuua, mis on mis on nagu. Promissideks kui kaugele, kui kaugele me lähme, Nende kompromisside, mina, mina arvan ka seda, et seesama seesama e-valimiste teemal, et võib ju vaielda ja rääkida siin mingisugustest päevade arvust ja sellest, et see on niisugune tehniline küsimus, märgil, küsimusmärgid minust. Aga noh, võib-olla me lihtsalt räägime ühe MTÜ tegemistest. Palju, aga noh, võib-olla see põhjus on ka see, et tegu on Eesti Keskerakonna kõrval kõige suurema nagu ajalooga erakonnaga ja, ja see võib-olla olnud ka nagu põhjustamast nagu rohkem rääkida, aga võib-olla üks kontekst on see, et ma küsin teie käest, mis te arvate, et kui IRL jätkab nagu edasi sellise sisemiselt lõhestatuna ja 11 avalikult Mustova nagu erakonnale, et kui kindlad saavad koalitsioonipartnerid selle erakonna peale olla, et ehk kas siit või näha hoopis seda, et ühel hetkel tekib ennekõike Keskerakonnal nagu soov saada endale kindlam liitlane, et liit Marvariaalse voin kindel olla? Ma arvan, et ainukene lootus saab olla nii-öelda ikkagi siis liit Reformierakonnaga, sest seal nende väiksemate pudinatega on keerulisem valitseda, aga küsimus on selles, kuivõrd reformierakonnas või mitte, kuivõrd keskerakonnas on tahet praegu Reformierakonnaga midagi mingit asja ajada, et pigem ma arvan ja, ja nagu ma jõudsin öelda, siis valitsuses ja riigikogus IRL siiski seda joont, kus nii-öelda hääletused oma läinud ja, ja sisemiselt ei kembelda, nagu ütleme, valitsuse tasandilt tasandil ja kui nii suudetakse hoida, siis siis ma arvan, vähemasti lühilühemas perspektiivis probleeme ei ole. Ma arvan ka, et, et ega ka kohalike valimiste kontekstis ei ole mõttekas enne kohalikke valimisi Keskerakonnaga leibasid ühte kappi panna, sest siis jääb ära selline klassikaline vastandamise võimalus. Ja, aga noh, kui, kui sul on juhtumisi juba nii, et need leivad on seal ühes kapis Mis siis saab? Vot, aga selle teema kokkuvõtteks ma arvan, et noh, eks ka meedial on oma osa selles mõttes, kuidas sellesse IRL-i tõmblemises pean silmas seda, et alates sellest hetkest, kui see reiting ikkagi sinna punase laterna rolli jõudis, siis kogu aeg on seda väga teravalt jälgitud ja lihtsalt mulle tundub, et IRL-i juhtivpoliitikud on seda selles mõttes südamesse võtnud ja, ja kui vaadata sellist suurt pilti, siis tegelikult viimase kolme aastaga on kõige enam toetust kaotanud hoopiski sotsiaaldemokraadid, sest nende toetus veel kolm aastat tagasi oli 28 protsendi peal ja kui viimane ERR-i uuring appi võtta, siis praegu on oletus 11 protsendi peale, näiteks vabaerakonnal oli veel poolteist aastat tagasi 19 protsenti toetust sarnaselt IRL-ile, praegu ollakse seal seitsme protsendi peale, et tegelikult seal selles madalamas puntras käibki üks väga terav andmine ja kui vaadata näiteks lõppevat nädalat, siis ka parlamendi kõnetoolis EKRE esindaja Martin Helme läks suhteliselt emotsionaalseks kohtunik teemal, et loetas seal kolm kohtuniku nime ja nõudis nende peade veeremist. Et noh, ma saan aru, see laiem eesmärk oli jällegi valijatele meelde tuletada, et meie võitleme teie huvide eest ja me hoiame silma peal sellel kooseluseadusel, et ja noh, see, mis ka lõppeval nädalal näiteks vabaerakonnas toimus, oli ka ju väga hämmastavalt huvitav, et üks esimehe kandidaat Kristafovitš lihtsalt enne valimisi välja visata. Ega see ka just ei ole nii-öelda uut poliitilist kultuuri tuua lubanud erakonnale selline au ja, ja ütleme, kaunistuselemente. Aga läheme järgmise teema juurde, et meil on saate lõpuni pool tundi aega, aga teemasid, mis vajavad läbikäimist, on veel ja veel, et poliitika teemaga jätkuks või jätkaks, et see on siis teemadeplokk, mis sai alguse umbes kolm nädalat tagasi, kui riigikogu majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk teatas. Nad plaanivad koos komisjoni delegatsiooniga minna Moskvasse ühele transiidimessile ja Aivar Kokk lisas, et on ka mõttes, et me saaksime Riigiduuma majanduskomisjoni juhtkonnaga kokku kohtuda. Tänaseks küll sellest ideest on loobutud, aga selle nädala alguses teatas riigikogu rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin, et tema sooviks, et rahanduskomisjon taastaks siis vene riigiduuma eelarvekomisjoniga suhted. Jaa, tehaks vastastikuseid tutvumisvisiite, et rääkida Eesti ja Venemaa vahelistest majandusprobleemidest. Koalitsioon nüüd küll tervikuna Stalnuhhini ideed ei tervitanud ja ka Keskerakonna esimees peaminister Jüri Ratas ütles, et selliseid kontakte tema ei toeta. Aga mis teie arvate selle Venemaa teemal, muuseas, see oluline, et ratas ise lõppeval nädalal teatas, et ta plaanib minna aprillikuus kaheksandal aprillil Venemaale, et osaleda Peterburi Jaani kirikus, tänujumalateenistusel ja kontserdil, millega siis tähistatakse 100 aasta möödumist eestlaste meeleavaldusest autonoomia toetuseks ja ja see teema on, ütleme kuidagi märkimisväärselt poliitiliselt laetud teema, et mis teie arvate, et kus see selline terve mõistus peaks valitsema, et millal minna Moskvasse, millal mitte minna ja ja ka Venemaale ja mida seal ajada ja rajada. Neeme no minul on ees tegelikult üks artikkel sellisest toredast väljundist, mille nime ei taha, et Eesti ajakirjandusega öelda, kas sputnik ja seal ka Deniss Boroditšiga olnud intervjuu? Ma ei tea, see on avaldatud seitsmeteistkümnendal märtsil, kus Boroditš, kes on ju tegelikult Reformierakonna liige räägib väga pikalt sellest, et kui oluline on ikkagi sellelsamal komisjonil minna Venemaale osaleda ühelt poolt transrassi ja siis transiidimees sillaga, teisalt. Ta avaldab lootust, et õnnestuks kohtuda ka oma kolleegidega poliitika valdkonnas otse tsitaat temalt sealt, et noh, selles mõttes ei ole neid mõtteid tulnud ainult sinna minna Keskerakonna poolelt, vaid ka on tulnud ka opositsiooni poolelt ja sellest erakonnast, kes praegu väga teravalt nagu keskerakonda sinna minekul ründab, et noh, et siin ongi nagu selline segadus, aga aga tundub, et selle kõige nagu ajendada mõtted pandiveerima ühel majanduskomisjoni väljasõiduistungil Ida-Virumaale, kus käidi Tiit Vähi juures ja ma ei tea siis kuidas Tiit Vähi siis need komisjoni liikmed sealt ära tinistused, et nad kõik sealt tagasi tulles otsustasid, et nüüd me hakkame saavutama Venemaa suunal jälle üritama jälle läbimurret. Et noh, mina, minu isiklik arvamus on see, et et praegusel hetkel või kontekstis on see nagu absurdne. Aga teisipidi ei maksa nagu ka vinti üle keerata sellega, et, et kui peaminister läheks Peterburi osalema Eesti vabariigi 100 100-ga seotud sündmusele Peterburi Jaani kirikus mille omal ajal avamisel osales ka president taasavamist renoveeriti, siis vot selle siin ma küll nagu mingit nagu väga suurt nagu probleeme ei näe. Jah, muidugi alati saab öelda, viidata sellele lepingule ühtsele Venemaale ja panna sellesse konteksti. Aga nagu selles kontekstis või noh, minu minu jaoks see ei ole nagu eriline probleem, kui Jüri Ratas läheb Peterburi. Aga küll aga oleks minu arvates probleem, kui meie parlamendisaadikud komisjoni tasemel läheksid Moskvasse. Kui sa praegu seda rääkisid, siis mõtlesid Mul nagu sõnad suust, et ma usun, et ka kõigil kuulajatel on, on silme ees need pildid 1900 seitsmeteistkümnenda aasta sündmustest Peterburis kus siis sinimustvalge, mina ei olnud veel sündinud pilte silme ees, aga neid pilte on väga-väga palju avaldatud erinevates erinevates väljaannetes, ka Postimehes on viimastel aegadel neid ilmunud, küllap neid seoses 100 aasta möödumisega näidatakse veel ja veel, et sinimustvalged lipud, Peterburi, Eesti eliit, me, see on seal kõik täiesti normaalne. Küll aga on see, et loomulikult kõik need, et noh, kuna ma veel kord ütlen, kuna Keskerakond jagab näiteks ka oma meediakanalite kaudu erinevatele valijarühmadele erineval viisil sõnumeid, siis kõik sellised asjad nagu siin mis siin härra Stalnuhhin on, on välja öelnud ja ka isand kokk, et need pannakse kokku, on siiski jätkuvalt IRL, IRL-is, aga need, need pannakse kõik õigetesse kontekstidesse ja, ja ja ütleme nii, et valitsus, valitsus töötab, valitsus töötab igatepidi õiges suunas. Just ja ütleme, kui selle Ratase Peterburi visiidi puhul on oluline, et ei toimuks seal selliseid juhuslikke kohtumisi, kus siis räägitakse ka muudel teemadel kui tõesti see Eesti vabariik, 100 üritused, ürituse kontekst, aga, aga et see oht sellist poliitikat nendel visiitidel tegema hakata on märkimisväärselt suur, sest kui võtta kasvõi seesama Stalnuhhini väljaütlemine, siis mõistlik jutt nagu pealtnäha sellest, et kuidas riigid peavad suhteid arendama ja nii edasi, et aga sinna juurde tuleb muidugi panna ju see kontekst ka, et mis toimub Ukrainas, on Krimm, kas minski, lepinguid täidetakse või mitte, et selles kontekstis hakata rääkima, et tuleb nii-öelda rajada kogu majandussuhtlus ratsionaalsetele Jaloogilistele suhetele, ma arvan, see ei ole just kõige nii-öelda arukam, aga, aga et vaatan seda Stalnuhhini tsitaati, et ma ütleksin, et sanktsioonid Venemaa suhtes on olnud katastroofiks väikest viisi katastroofiks meie põllumajandusele transiit, nüüd on meil kokku kuivanud kuuekordselt viimase kuue aastaga. Nojah, ja siis, see on siis see, mida minnakse sinna Moskvasse komisjoni tasemel ajama, et kaotaks sanktsioone ja ma arvan, et Eesti on üks nendest Euroopa Liidu liikmesriikidest, kes ülemkogu eel on kõige vankumatum sanktsioonide toet olnud ja seda ütleme ju baasist sanktsioonide kehtestamisest alates, et kui siin vaadata, et, et on aeg-ajalt olnud liikmesriike, et küll on Itaalia peaminister küll eelmine rääkinud, et sanktsioonid tuleks tühistada ja nii edasi ja nii edasi, et ma arvan, et Eesti peaks nüüd seda sõnumit hakkama levitama ja, ja, ja kõigepealt ikkagi tuleks nõuda seda, et, et see olukord, mille pärast sanktsioonid on kehtestatud, saaks lahendatud. Aga siis ma meenutaks siiski veel selle riigikogu koosseisu jooksul on Venemaal visiidil käidud. Riigikogu poolt kaks korda, 2015. aasta juunis toimus riigieelarve kontrolli erikomisjoni visiit Venemaale, et saada ülevaade piiriületuse toimimisest. Venemaal käisid siis Mihhail Stalnuhhin, Jaak Aaviksoo, Henn Põlluaas, Tanel Talve, Kristjan Kõljalg ja sama aasta oktoobris käisid Venemaal ka Eesti-Venemaa lamendi rühma liikmed Igor Gräzin, Viktoria Ladõnskaja, Olga Ivanova ja Andres Ammas, nii et ei ole midagi uut siin päikese all. Küsimus on just selles, mida räägitakse, kuidas räägitakse. Nii, aga üks suur teemade ring on seotud rahapesuga ja nädala alguses saime Postimehe uurivate ajakirjanike kaasabil teada. Eestis tegutsevaid panku on kasutatud väga ulatuslikus rahapesuskeemis. Läbi Eesti liikus kolme-nelja aasta eest siis 1,6 miljardit eurot, mille puhul on kahtlusi ja tõendeid, et tegu oli Venemaa oligarhide ja võimuladviku rahaga. Kokku oli küll selle rahapesuga üle maailma seotud 112 panka ja puhtaks pesti ligi 21 miljardit, aga oluline on see. 1,2 miljardit. Läbis siis Danske Banki Eesti haru ja see tegevus toimus pikalt ning Banksega seda tegevust kas ei märganud, ei tahtnud märgata või ei osalenud äriskeemist või isegi tolereerida. See on kõige keerulisem küsimus ja ma kõiki neid sellel nädalal ilmunud artikli kleid lugedes sellele ma ei ole vastust saanud, et. Mulle tundub küll, et see vist oli nagu ikkagi selline kasumlik äri, sest tõenäoliselt üks pank okei, ei saa mitte märgata kusagilt kaugest riigist Moldovast järsku tärganud raha juga ja siis kõikvõimalikud punased alarmid pidanuks käima minema, kui tutvuda natukenegi nende põhimõtetega, mis pankades ütleme siis rahapesu tõkestamisel peaks toimima, et Neeme Postimees tegeles selle teemaga pikalt? Ütle, kas teid võeti kampa just seepärast, et see suur osa selleks puhtaks pestud summast liikus läbi Eesti, et kui keeruline ja põnev see uurimistöö üldse Postimehe jaoks oli? Mina ei ole nüüd nende uurivate ajakirjanike ringis, kes sellega tegeles, aga võib-olla hakatuseks võiks öelda, et siinkohal pole tõesti pat kiita oma oma häid kolleege Postimehest Postimehe uurivas toimetuses, et ma arvan, et et tõenäoliselt võiksime siin kiita siin Urmeti ka ükskõik millise väljaande uurivad ajakirjanikke, kes sellise ulatusliku asjaga tegelevad. Sest ta on tõesti Eestis päris suur ots sellest suurest skeemist ulatus ja ja sellepärast sellepärast meid meid ka kampa võeti ja andmetöötlust tehti ja, ja võin ka öelda nii palju, et Postimehe ajakirjanike töö tulemusena teatud arvutusi ja teatud arve. Päris põhjalik minulik korrigeeriti Vena eile ühe uuriva ajakirjanikuga teiega olin ühel briifingul koos ja siis ta ütles, et kui algul oli see juttu sellest, et see on nagu lääne ajakirjanduses oli, oli vist 500 miljonit on ja siis Postimehe arvutuste järgi jõudis 1,6 miljardini, nii et. Ma ma täpselt ei tea seda, seda siin siinkohal neid kinnitada, aga tõepoolest see, see, see muutusse Postimehe arvutuste tulemusena ja nii, et me saime tõesti päris suure osa sellesse sellesse protsessi anda, aga tegelikult on ikkagi tegemist ütleme, tavainimese jaoks muidugi hoomamatult summadega ja, ja kui sellesse probleemi natuke süveneda, siis ausalt öeldes sellise noh, arvestades maailma sellist väga habrast olukorda ja, ja kogu seda rahvusvahelist terrorismi ja kõiki selliseid halbu nähtusi, siis ma arvan seda, et selliste asjade avalikkuse ette toomine on ikkagi noh, erakordselt erakordselt vajalik ja tundub, et ega vist tänapäeval enam niimoodi ei saagi, et üks väljaanne selliste asjadega tegeleb, tulebki teha rahvusvahelist koostööd ja nii seal olidki erinevad väljaanded nagu Novaja Gazeta Guardian, Süddeutsche Zeitung, Postimees minu jaoks on sellega teisigi, nagu. Kolm nagu lihtsalt küsimust, et kuidas see sai nii pikaajaliselt, nii suurte summade osas juhtida ehk et kuidas pank sai seda tolereerida nii pikalt, et 1,6 miljardit millest 1,2 miljardit liiklusest Danske Banki kaudu Ehk et kuidas seda meie finantsnoh nagu asutused ja teised on siis kontrolliasutused tagantjärgi seid teada. Teine küsimus siis on see, et, et mis, miks on meil karistused taoliste asjade puhul nii väikesed nagu nagu nagu öeldi, et, et me, et loobuti Danske Banki karistamast sellepärast, et see karistuse määr on liiga väike, et praegusel hetkel 32000 eurot pangale kujutate ette 1,6 miljardit 1,2 miljardit, siis konkreetsest pangast liigub läbi, saaksid karistada hetkel 32000 euroga. Nonii ma vastaks küsimusele veel, kuidas see laiemalt mõjutab meie sellist üldist kuvandit. Me oleme sellise, erinevalt Lätist, kus on olnud väga palju pankadega sarnaseid probleeme siiamaani, et meie oleme selline korralik finantsdistsipliiniga või kontrolliga nagu riik. Et ma vastaks need küsimused ära, et miks toimus nii kaua, et ei, ma eile ikka mõned kõned tegin, et ka sellest teemast suur pilt ette saada, et üldjuhul ju tegelikult, et nii-öelda järelevalve toimus ja toimis, et ennekõike pankades endised, kui võtta SEB pangas, kui võtta Swedbank, kui võtta ka teised väiksemad pangad, kust üritati samamoodi neid nii-öelda musta raha puhtaks pesta, siis sealt liikus läbi ikkagi väga marginaalne summa, et seal käis jutt mõnest miljonist eurost. Et üldjuhul pandi nii-öelda siis need maksed seisma. Aga et oli siis Versobank ja oli Danske Bank, mis suutsid nii-öelda kauem sellist tegevust tolereerida, et ainukene küsimus, mis minule on praegu segane, on tõesti see, et mis toimus näiteks Danske pangas, et kas tõesti see oli selles mõttes kasumlik kui äri, et ma ei tea, kas Eestis näiteks konverteeriti seda sisse saabunud rahaga mingisugusesse teise valuutas teenivad ju selliste tehingute pealt nendel oma hinnakiri, et iseenesest tuleks. Võta kasvuprotsent teeniti sellest, et kui sa liigutad ühe, 1,2 miljardit oma pangast läbi, siis protsent on ju väga märkimisväärne, et tegemist on ikkagi miljonitest eurodest käib jutt, aga mis puudutab sellist, ütleme, ka finantsjärelevalvet, siis ma ütleks ikkagi, et tagantjärgi ehkki see asi ju toimis, et kui rääkida ka finantsinspektsiooniga lehest lugedes, siis tegelikult samuti on needsamad episoodid on järelevalvemenetlusest läbi käinud ja kui võtta see Danske panga karistus, siis nad said ju, et sa ütlesid, et ühest küljest see 32000 eurot, mis on nii-öelda selline maksimumkaristus sellise rikkumise eest, et nad said selle, aga tõenäoliselt jah, see on nagu kommiraha või olematu summa, aga miks sa kõvem karistus oli ju see, et nad jäid ilma õigusest tegeleda Eestis residentidega ja kui ütleme sellisest klassikalisest panga ütleme siis klientide portfellist moodustab seal kümme-viisteist protsenti residentide arvete nii-öelda arv, siis see on, ma arvan, muideks 50 protsenti kuskil, mis on probleem. Ehk siis tekibki küsimus, miks mitteresidendid ehk siis mitte Eesti kodanikud ja Eestis ettevõtteid omavad inimesed peaksid minema teise riiki oma pangakonto ja miks miks sealt nii suuri summasid lühiajaliselt lihtsalt läbi lastakse, et see ongi just see koht, kus peaks alarm põlema minema ja kus peaks pangal ennekõike endal tekkima küsimus, sest see on ju üldine põhimõte, et pank peab tundma oma klienti ja ta peab aru saama sellest, kust see raha tuleb ja ja miks see raha läheb, et ma ei tea, kas teil on tulnud mõne panga puhul täita neid mahukaid ankeete, et ma olen ühes korteriühistu juhatuses ja ausalt öeldes see on ikka märkimisväärne bürokraatia, mis pankade poolt on pandud juriidilistele isikutele täitma seal ikkagi sellise korraliku paki pabereid, selleks et pank saaks aru, kes sa oled ja mis asja sa ajad ja, ja kui tegemist on sellise noh, ütleme korteriühistu tüüpi või mittetulundusühingu juriidilise organisatsiooniga, siis see on päris naljakas täita, aga nüüd ma saan aru küll, miks neid tuleb täita, sest lõppkokkuvõttes pank vastutab maine ja oma klientide rahaga ja no siin on see, et, Rahapesu andmebürood juhtinud Aivar Pault, kes toona oli juht, on kasutanud sellist terminit nagu pankade riskiisu, et ju siis mõnel pangal oli see riskiisu isu palju, palju suurem kui, kui mõnel teisel. Aga minu meelest, kui sa räägid siin sellest, et kes mida, mida kasu sai ja kes mida kahju sai ja, ja, ja siis, siis tegelikult kõige rohkem on saanud kõige suurema kahju on saanud Eesti pangandus ja otsapidi ka Eesti riik. Et see on, see on märkimisväärne, märkimisväärne kahju meid põhimõtteliselt nii-öelda kui, kui Moldova mis oli juba nii-öelda nagu niuke sellises punases tsoonis, et ja mida, mida mida jälgiti ja mida oleks tulnud jälgida ja kui seal on juttu sellest, et seal mingisuguseid ülekanded tulid otse sealse nii-öelda off soolitoffoorile nii-öelda tausta tundmatusse riskiisu pidi ikka ikka tõesti nagu, nagu väga-väga suur olema selle juures. Ja ka Aivar Rehe ka sai selle eest ma saan aru, et karistada, et ta kaotas töökoha, jaga Riho Rasman, perso panga juht on oma karistuse kätte saanud. Aga siis mis on see laiem kontekst, et ma arvan, et see on selline noh, ütleme ennasthävitav tegevused, et lõppkokkuvõttes kui tõesti ütleme, see tegevus lõpeks sellega, et Eesti panku hakatakse rahvusvaheliselt pidama ebausaldusväärseks, neid liigitatakse sellistesse mustadesse rühmadesse, nagu on ridadesse Kreeka panku või ka seesama moldova panganda, siis lõppkokkuvõttes tähendab see tavaklientidele, kes sealsamas pangas omavad arveldusarveid, seda, et intressid tõusevad. Tehingud näiteks teiste riikidega muutuvad aeglasemalt aeglasemaks, sest rohkem hakatakse kontrollima ja lõppkokkuvõttes see kõik tuleb ikkagi teistel klientidel kinni maksta. Ja kui ühel hetkel peaks olukord nii hulluks minema, et puhkeb näiteks panganduskriis, siis see on juba jällegi maksumaksja mure, nii et see ei ole see tegevus, kus võib öelda Panka pangaasju, et las nad ajavad, et lõppkokkuvõttes kas see avalik huvi mainekahju on väga suur ja muuseas need inimesed, kes eelmisel suvel väga kõvasti rammisid valitsus teemal, et miks ei liiguta edasi eresidendi projektiga ja miks takistatakse e-residentidele Eesti pankades väga lihtsalt pangakontode avamist, et ma arvan, vastus peitub siinsamas, sest finants reaktsioon on sellesama Postimehes lahti rullunud saagaga tegelenud väga pikalt ja kui sa ikkagi omad informatsiooni ja näed, et sul on mingisugune jama majas, siis Ühest küljest sa ise majas sees pead mõtlema selle peale, kuidas reegleid muuta, toimivaks ja kui on avalik debatt, et hoopiski laseks neid reegleid lõdvemaks, siis need on risti vastupidi, käivad asjad ja üldse Euroopa pangandus on liikumas sinna suunas, kus seda rahapesureegleid karmistatakse, et et siin on nagu, ütleme, e-residentsuse projektil on mõttekohti. Kas te tahate veel rahapesu teemal midagi lisada või liigume ära, nüüd saate lõpuks kiirabiteemale? Liigume, liigume. Et Eestis teeb kiirabi aastas kusagil 270000 väljasõitu ja nendest väljakutseid, kus kiirabi ei vajata, on kümneid tuhandeid. Kui uskuda nüüd kiirabi mitteametlikku statistikat ja vahel on ööpäevas ühel kiirabibrigaadile tõsiseid selliseid kiirabi päriselt vajavaid kutseid kusagil seal 10 protsendi kandis, et ma just rääkisin siin kolleegiga, kes käis eile õhtul Tartu kiirabiga kaasas ja, ja seal öeldi ka, et või mis öeldi seal ka eile õhtul oli rida väljakutseid, kus tõesti käidi panemas plaastrit andmas peavalurohtu, et see on nüüd siis Eesti kiirabi igapäevatööd, et üks asi sellest on ju see, et kõik on maksumaksja raha raiskamine, aga teisalt tekitatakse ka neid olukordi, kus plaastrite panev kiirabi ei reageerida eluohtlikus olukorras viibiva patsiendi väljakutsele, et see on see probleeme. Eile kirjutas sellest siis Eesti Päevaleht ja juba ma saan aru, mõned päevad varem on selle teemaga tegelenud ka Aktuaalse kaamera nädalat, et see lugu vist peaks olema Urmet eetristel, homme. Jah, et Siiri Ottender baas sellega tegeles juba ammu jaga tegelesid koos päevalehest Tuuli Jõesaar auraga, et et eks seal ole jah, nagu laias laastus see küsimus on tegelikult ju ju ju lihtne on ju, et kiirabiressurss on piiratud. Et on teatud arv kiirabibrigaade, mis saavad väljas käia ja kui selliseid juhtumeid, kus keegi lihtsalt kutsub kiirabi välja sellepärast et mitte maksta visiiditasu või sellepärast, et mitte ise minna EMOsse kohale et seal oodata paar tundi, vaid et saaks kohe nagu, ilma ootamata sinna vahele, aga teades ise seda, et häda ei ole nii suur või noh, need ekstreemsed näited, mis on olnud, et kellelgi pohmell või või, või elab kaugel, ei viitsi taksot võtta, et et probleem on ju selles, et kui selle tõttu jääb sellel inimesel, kes reaalselt abi vajab, see abi saamata või jõuab see abi kohale liiga hilja, mistõttu inimene kas sureb või saab selliseid tervisekahjustusi, mis noh, näiteks hiljem tema noh, ma ei tea töövõimet või üldse nagu edasist elamist, nagu takistama hakkavad. Et see on selle asja nagu tuum, et ega seal muud nagu ei olegi. Iga süsteem peab töötama võimalikult efektiivselt, et kui ma olen siin ka natuke, vaatasin selle teema kohta, mida aegade jooksul on kirjutatud, siin on üks, üks suur uuring tehtud mõni aeg tagasi Tallinna kiirabis ja ja tegelikult ütleme täpselt, sellel samal kujul täpselt sama probleemi on räägitud enne noh, vähemalt viis-kuus korda erinevate mitmete aastate jooksul. Et tundub, et tundub, et see, kas siis nagu, nagu aeg-ajalt kellelgi kuskil viskab üle ja hakatakse hakatakse sellele nagu avalikkuse tähelepanu juhtima. Et võib-olla siis lootuses, et seda olukorda lahendab natukene siis mingisugune selline ka selline eneseregulatsioon, et, et kui inimesed inimesed näevad, siis võib-olla tõesti noh, panna panna neid, panna neid mõtlema. Või, või on siis ka tegelikult kogu süsteemis mingisugune mingisugune viga kuskil peidus, et siin on nüüd selle viimase juhtumi puhul ma saan aru, et on arutelu selle üle, et mis see kiirabi üldse on, et siin häirekeskus on võrreldud seda esmatasandi arstiabiga, mida ta siis nagu seaduse järgi tegelikult ei ole. Aga noh, kokkuvõttes on ju ikka nii, et, et see on, see on paljudes paljudes valdkondades, et paljude inimeste jaoks ei ole see probleem, kui kodus hakkab kraan lekkima, osade inimeste jaoks on see katastroof, nad peavad, nad peavad kutsuma välja inimesi, kes, kes seda leket oskab parandada, teise jaoks on see lihtne asi. Nii et ma, ma arvan, et siin siin on, noh ma arvan, et seda täielikult lahendada ilmselt nii, et noh, efektiivsuse poole tuleb püüelda, aga et seda ilmselt ilmselt ei õnnestu. Et ma jätkaks võib-olla selle neeme mõttega, kõik kordub ja see teema on olnud, et tõenäoliselt elu ongi nagu karussell käib ringiratast, et väga ilus poeetiline järgmise eurovisiooni laulusõnad teha Merko, aga et häda on selles, et kui vaadata, mille üle kiirabi nuriseb, Nad ütlevad, et hädade põhjuseks on häirekeskus, kes ei tee piisavalt sellist eelselektsiooni, et saadetakse see kiirusest, kiirabi ise ei saa keelduda ühelegi väljakutsele minemast, et kui häirekeskus ütleb, et te peate minema sinna, siis kiirabi läheb sinna nad siis konstanteerivad seal fakti annavad siis rohtu või mida iganes, et näiteks üks hästi levinud väljakutsete liik, et kiirabi peab käima hooldekodudes rohtu andmas, sest paljudes hooldekodudes ei ole ravimikappe, ei ole ka selliste meditsiinipersonali või sellist personali, kellel oleks õigusrohtu anda, et ma arvan, et see on nagu väga kallis teenus. Kui sul ikkagi kiirabiga minnakse peavaludele tablette või mõni mõnda vererõhu alandajat viima, et, et see on küll see koht ja siis me mõtleme, et miks, miks meil haigekassasüsteemis väga vähe raha on, et kui sinna panna ka see erakorraliste meditsiini osakondade mure, kus ka seal käiakse hästi palju juurde, siis seal märkimisväärne koht, kus on raha peidus, aga siis miks inimesed nii käituvad, et noh, ma saan aru, et kui mul on tervisega probleem ja ma tahaks ju kohe, et mul oleks parem olla ja kui ongi reede õhtul või, või laupäev, sest ega enamus tervimi tervisehädadest ja eriti näiteks väikeste lastega juhtuvadki reede õhtul ja laupäeval, kui meditsiiniasutused on kinni, et, et siis sa lähedki sinna EMOsse ja näitad oma lapse kõrva ja, ja kui sul on endal paha olla, kutsuda kiirabi, et noh, mina küll nii ei käitu, aga, aga aga ma tean väga paljusid inimesi, et, Et näiteks, kui kellelgi on esimene laps on ju, ja lapsega mingi, ma ei tea, kõrge palavik, et siis sa siis sa olla ja sest sa lähtud sellest, et võib juhtuda kõige hullem, onju, et seal on nagu inimlikult nagu mõistetav, mõnes mõttes. Et ma vaatan näiteks siin perearstide seltsi liige Diana Ingerainen on kunagi kirjutanud, ei vastanud küsimusele, et millal kutsuda kiirabi, et ta ütleb, et kiirabi tuleb kutsuda, kui terviseseisundi muutus on väga kiire. Sinna hulka kuuluvad olukorrad, kus inimesel veri jookseb, süda seisab ja kontakti ei saa. Aga ka juhud, kui tervis muutub äkki tõsiselt halvemaks, tekivad valud, südame rütmihäired ja kui inimene ise ei oska hinnata, Ta kui halb tema tervis on, siis soovitab Ingerainen küsida nõu ja abi oma perearstilt või helistada perearsti nõuandetelefonile. Ja Ingerainen rääkis ka, et olukorras, kus, kus, kus sageli kutsutakse kiirabi, kuigi tegelikult, et seda pole vaja teha, on seotud pikemalt kestnud tervisehäiretega, et ühesõnaga, kui sul ikka pea on pikka aega valutanud, siis ega sellest kiirabist abi ei ole, et tuleks kas ise apteeki minna või siis käia perearsti juures ja paluda mingisuguseid uuringuid, et see kogu aeg tabletti takso tellimine ei ole nagu kõige mõistlikum, aga no ühesõnaga, ma arvan, selle diskussiooni nii-öelda, see nõrk koht on see, kui inimesed hakkavad kartma. Ma kiirabi kutsuda, et, et kindlasti on olemas väga kohusetundlik, kuid inimesi, kes tänast saadet kuulates või, või ka eilseid meediakajastusi lugedes hakkavad mõtlema, et aga ega see minu tervise seis nüüd nii hull ei olegi, et ma praegu veel kannatan. Et ma arvan, et, et ka see ei ole jällegi mõistlik, kui me hakkame kokku kirjutama ja lugema nendest juhtumitest, kus inimene suri või sa ei või tema terviseseisund muutus oluliselt halvemaks seepärast, et, et ta ei julgenud kiirabi kutsuda. No vot, aga siis ma siin on jah, jõudu, jaksu töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovskile, kellel on kindlasti siin koht, kus mõelda ja leida lahendusi, sest selge on see, et sellisel kujul see süsteem jätkusuutlik ei ole arvestades ka seda, et kiirabi, arste ja kiirabisid üldse ka neid ei ole ülearu palju. Ja, ja siis noh, on räägitud ka sellest, et võiks olla mingisugused kohad, kus inimesed saaks ka nädalavahetusel öösiti käia oma asju ajamas tervisekeskuste näol. Noh, perearstid ise just väga õnnelikud sellel teemal ei ole. Nii, aga liigume saate viimase teema juurde ja selleks on kellakeeramine, et täna öösel kui saabub, siis pühapäev, siis öösel keeratakse tunni võrra kella edasi. Ma ei tea neeme, kuidas sinul on, aga minule see sügisene kellakeeramine hirmsasti meeldib, sest siis saab järgmisel päeval terve tunni kauem magada. Et sa lähed justkui näiteks õhtul kell, ma ei tea, 10 kell 11 magama, hommikul ärkad kell seitse, kaheksa üles, aga tegelikult sa oled saanud veel tunni võrra rohkem magada, et aga täna öösel leiab aset see, et sa saad tunni võrra vähem magada, et kuidas sinul, Neeme on, et kas sa oled kellakeeramise vastu või pigem ka minu tüüpijat, sa keeraks ainult sügisel kella. Ma ei, ma ei oska sellele küsimusele vastata, ma arvan seda, et meil on, meil on nii olnud, et kella keeratakse ja, ja, ja kui teda keeratakse, siis noh, vaata, see on see, et nagu selles Jüri Pari jutused, kui kogu maailmakellad lükkad, siis läheb aeg ka ja ju siis ju siis meil tuleb kõigil sellega kohaneda, et et väga harva veel tänapäeval leiab selliseid käsitlusi, kus selle kohta midagi päris uut lugeda saab, et kas see on siis lõppkokkuvõttes hea või halb, et milline on tema mõju rahvamajandusele, et noh, tegelikult kui ma siin mõtlesin, et kui sa selle teemani nüüd peaksid jõudma, et millise mõttega kuulavad selle nädalakesksed tegijad Risto Berenson ja Joosep Värk, kes selle rahapesu juhtumiga tegelesid, et et me siin saate lõpus veel räägime natukene kellakeeramisest. Et, et noh, lõppkokkuvõttes see need, need mõjud ja see, see jutt on, see on juba rohkem selline minu meelest selline meelelahutusmeelelahutusvaldkonda kuuluv kuuluv teema. Et meil ju Jah, ja et ma olen mõneti nõus sellega, et see on nagu justkui ühest küljest selline pseudoteema, aga, aga et teisest küljest jällegi see nädal aega, mis kella keeramisele järgneb. Inimeste elud on mõnevõrra sassis ja sellel teemal räägitakse. Kuigi ega siin väga mingisuguseid lahendusi ei ole. Korra küll siin on üks valitsus proovinud, et siis oli vist peaminister Andres Tarand, kui otsustati, et kellaik keerata ja kui Mart Laar oli peaminister veel siis see asi toimis vist täpselt ühe suve ja siis Siim Kallase valitsus tulles ametisse, ütles, et see tuleb ära lõpetada, sest seal oli juhtumeid, kus inimesed pidid hoopis varem tööle minema, et kuidagi et valge valge aeg kuidagi nii-öelda ratsionaalselt ära kasutada ja nii edasi. Pealtnäha naljakas, aga lõppkokkuvõttes, eks seal on ka sellist tõsist mõtteainet. Ja noh, ei ole, ei ole midagi, harjume ära kõik sellega jälle ja nii nagu me harjume sellega, et et kevad tuleb jälle ja tuleb mühinaga, üks päev siin just vaatasin, et kell pool seitse õhtul oli, oli, oli väljas valge täiesti ja mõnus oli, mõnus oli õues viibida ja nii nagu me harjume ära aastaaegade vaheldumisega harjunud ka sellesama sama kellakeeramisega, et jah aeg-ajalt ilmub veel mõningaid selliseid, selliseid artikleid, et siin lugesin selle kohta, et kuidas Ta on töö käib piimafarmides, kuidas saadakse lehmadelt vähem piima nende nendel päevadel, kui loomadel on raske ainult sellest ma saan tegelikult täiesti aru ja siin on soovitatud ka selliseid üleminekuaegu ja selliseid asju teha. No aga see kellakeeramise teema, ega see ongi paljuski seotud sellega, et kunagi kui ressursid olid piiratud ja, ja kogu seda energiat tuli otstarbekalt kasutada, siis lihtsalt see kellakeeramine andis majandusliku efekti, aga ma olen aru saanud, et ka debatid Euroopa Parlamendis on öelnud, et seda majanduslikku efekti enam ei ole. Noh, Venemaal näiteks ei keerata kella, aga ma arvan, et kuuludes Euroopa liitu on väga keeruline üksikutes liikmesriikides hakata otsustama, et meie nüüd kella ei keera, et lõppkokkuvõttes tohuvabohu võiks olla märkimisväärne. Aga me, me kulutasimegi jälle palju väärtuslikku aega teemale, mis meid kõiki puudutab, aga ega seal lisaks nentimisele midagi teha ei ole, aga elu vist ongi palju selline, et, et aeg-ajalt tulebki ainult nentida. Aga sellised said tänased rahva teenrid, Urmet Kook siis Neeme Korv ja Mirko ojakivi olid stuudios, järgmisel nädalal kohtume taas.