Tere, rahva teenrid alustavad nalja me täna ühegi teemaarendusega idee ja kui mõni Naliga teemakäsitluse raames sisse lipsab, siis ja kui see juhtub naljakas olema, siis ma soovitan naerda, aga stuudios on Sulev Vedler, Eesti ekspressist Evelyn Kaldoja Postimehest ja mina olen Mirko ojakivi rahvusringhäälingust, Trevelina. Tere, Sulev. Tere. Tere. Muuseas, mis seda naljategemist rahvusvahelist naljapäeva puudutab, siis mul jäi eile silmauudised. Rootsi ja Norra ajalehed teatasid, et loobuvad tänavu esimesel aprillil naljalugude avaldamisest, sest kardavad süüdistust libauudiste levitamises ja Päevalehe Smolen Posten peatoimetaja Magnus Karlssoni sõnul ei taha ta, et lehte hakkaks, hakatakse seostama ja süüdistama ekslike ja väärlugude levitamisega. Et härra Carsoni tsiteerida, siis ütleme tegelike uudistega ja isegi esimesena preilil, seega vähemasti rahva teenrid liituvad Skandinaavia kolleegidega ja me töötame samuti tegelike uudistega, tundub tegelikult uudisest. Võtavad nagu teinekord niimoodi võlli üle üle igasugusest naljast, mida sa teha võid, et ma lugesin eile 31. märtsi detaimsi ja seal oli näiteks uudis sellest, et viienaelane pole piisavalt veegan ja nüüd on selgunud jällegi, et kui teha viienaelane veganiks, siis ei ole, siis on ta jällegi nagu hakkab ohustama loomi palmiõliga tegelevates riikides, sest siis hakatakse kasutama palmiõli, siis ma lugesin seda, et üks briti pank võtab lisaks härrale ja prouale kasutusele veel. Minu meelest oli see 12 vahetiik lihtinimestele, kes arvavad, et nad vahepealsed. Et ma arvan, et nagu nalja sellisel tasemel ei ole mõtet teha. No ilmselt on kõik see, mis tuleb täna ETV-st ja Eesti raadiost ikka puhas kuld, et ei ole siin mingit komöödiat. Tõsine asi. Samas võib muidugi kurval toonil nüüd ka väita, et see tõejärgne ühiskond on hävitamas esimest aprilli, sest nüüd on paljudes väljaannetes liigagi tihti see esimene aprill. Nii, aga alustame sisekaitseakadeemiast, neljapäeval otsustas siis valitsuskabinet, et Narva rajatakse sise, sisekaitseakadeemia kolledž. See ei tähenda, et Narva Kulitaks akadeemia sisuline õppetegevus vaid mõned klid kadettide õppest. Kui täiesti, kui täiesti täielik sisekaitseakadeemia kolimine tähendanuks Narva sadu uusi töökohti ja sadu tudengeid, siis nüüd peaks Narva rajatama ühiselamu ja õppehoone lasketiir. Kui raha leitakse, siis ka ehk bassein ja ma ei tea, kuidas teile, aga mulle tundub, et Ratase valitsus on jälginud üht olulisemat õpetaja Lauri oletustest, et kui sa tervet rehkendust ei jaksa teha siste pool. Noh, eks see kolimiste puhul on ikka küsimus selles, et mis on asja mõte et kui õppejõud oli selle kolimise vastu, kui selle vastu olid õpilased, kui selle vastu olid paljud poliitikud ka rahvasuust ei tulnud sellist meeletut rõõmuhõiskeid, mis siis seal selle kolimis juhatan. Mina arvan, et regionaalpoliitika siin tuleb mulle meelde see lause. Ta ainuke, kellele muutused meeldivad, on ilmselt imik, kellele pannakse kuivad mähkmed aga et alati ei saa, võib-olla selliste sellistel asjadel on see vastuhääled paratamatult, et inimesed ei taha selliseid muutusi, aga teine teine küsimus on see, et kuivõrd oli see mõttekas regionaalpoliitiliselt, võib-olla oleks tasunud, võib-olla ei oleks tasunud, et needsamad britid kolivad näiteks tahavad kolida oma Chanel foorumis ära välja Manchesteri, sellepärast et täpselt samuti Nendele regionaalpoliitika mitte tegemine oli üks põhjuseid, mis tõi neile Brexiti, et meil on seal Narva poolsel regionaalpoliitikal teised mõtted, et et võib-olla see ainult need vastuhääled või see, et inimesed on rahutud, kui nad peavad midagi muutma, et see pole ainukene. Ainukene argument. Mina tegin eelmisel aastal näiteks usutluse Darryl ja tema on siis Eesti Energia pealik. Küsisin tema käest ka Urmas Reinsalu idee kohta, et viia firma peakontor Tallinnas täna jõhvi on ka selliseid ideid liikunud sisse. Sutter ütles ilusasti, et poliitikute töö ongi selliseid mõtteid mõlgutada, aga tema ei näe, et kuidas sellest võiks Eesti energiale nagu lisaväärtust tekkida, et see ühest kohast teise kolitakse. Endine peaminister Andrus Ansip pandi seal paarinädalast ühe pika intervjuu Eesti Päevalehele. See ilmus küll sellel nädalal. Ta rääkis samamoodi, et nad tõi näiteks näiteks Hollandi, kus oli vahepeal ka selline tuginete, koliks sisse riigiasutused pealinnast ära ja siis muidugi on ka see huvitav, et kui see küsib, mis Hollandi pealinn, siis juba inimesed hakkavad mõtlema. Aga saabuvat vale varianti ja, aga lõpuks ikkagi juhtus nii, koliti sinna tagasi sellepärast et nad seda piisavalt sünergiat ei tekkinud. Aga me jõuame ikkagi selleni, et jüri mõisal oli 15 aasta eest tuline õigus, kui ta ütles, et kõik inimesed peaksid kolima Tallinna, sest põhimõtteliselt, kui sa võtad needsamad argumendid, millest sa, Sulev, räägid, et efektiivsem mõistlikum otstarbeks, aga ongi kõige Tallinnas teha Eesti Energia puhul. Tõsi, ma olen nõus, et kui sul on kliendid peamiselt Tallinnas suured ettevõtted, kes vajavad energiat. Ei eiei. Eesti Energial on suuri kliente vabandus Ida-Virumaal, tema tootmisbaas on Ida-Virumaal tema elektrijaamu. Aga muuseas, tootmisega seotud inimesed Eesti energiast töötavadki Ida-Virumaal, et seal hästi palju just seda klienditeeninduse poolt on Tallinnas, aga ma ei teagi nüüd, kui palju seda saab nii-öelda välja jagada, aga ma ei tea, jääks ikkagi selle sisekaitseakadeemia juurde, et mulle avaldas muljet see, et kui palju selliseid võidukaid pressiteateid püüdsid üks eile sotsiaaldemokraadid saata, et üksteise võidu teatati palju ja mida Narva linn võidab, et ma siiski meenutab, et kui ellu oleks viidud justiitsministeeriumi soovitud variant, oleks Narva kindlasti võitnud oluliselt rohkem, aga noh, eks poliitikas peab vahel ka iseendaga võitlema, et võitjana ennast tunda ja samas ma olen nõus sellega, et mitte midagi tegemisest on see nelja pool kokku. Variant parem. Ka oli see kompromiss parem esimese hooga siseminister Anvelti enda poolt pakutud sellisest väikesest praktikabaasist, et nüüd siis Narva ikkagi natukene rohkem saab. Aga nüüd on minu jaoks vastuseta veel see kõige olulisem küsimus, et need julgeolekuprobleemid, mida Narva mindi lahendama, et kas nad selle pisikese kompromissiga lahendatud saavad ja kuidas üldse valitsus kavatseb Narva riigiasutuste töökohtadega selles mõttes katta, et lubatud on ju töökohti välja viia maakonnakeskustesse. Aga seesama see Hollandi pealinna näide, et ma arvan, et väga paljud inimesed ka Eestis ei pruugi teada seda, et Ida-Virumaa keskus pole mitte Narva, vaid hoopis jõhvi. Aga tuleme nüüd tagasi sinna, et neid poliitilisi jõude, kes siis toetasid sinna kolimist, et ma lugesin postimeest, neid oli nüüd küll igast valitsuses ära korrastada keskerakondlane, kes selle eest võitluselisats, kes sellest võitles, oli IRL-i inimene, kes sellest või ütles, et seal ei olnud sellist, aga ühtset parteipoliitilist toetust, et mõningaid. No see ei ole niisugune võib-olla, või kui me ei võta seda nagunii ideoloogilise, need küsimus polnudki ideoloogiline, vaid pigem inimeste erinevad arusaamad sellest, et kuidas me teeme regionaalpoliitikat. Ja no ja ma ütleksin nendesamade pressiteadete kohta, et eks meiega ajakirjanike töö ongi teinekord neid lihtsalt julmalt kümnete kaupa kustutada, et aru saada, et siin on jällegi ütleme, poliitik püüab enda tööle pasunat puhuda, aga alati seda pasunapuhumist ei pea kuulama. Ja teine asi, mis puudutab sellist julgeoleku riski, siis mina täpselt ei saa aru, et mis siis nüüd nagu viga on, et ma kirjutasin eelmise aasta sügisel artikli ühest sellisest mitte avalikest memorandum vist, mis esitati valitsusele aasta tagasi ja see rääkis olukorrast Ida-Virumaal seal võrrelda, seda seal riskis stsenaariumid hoiatati, et seal võib juhtuda Ida-Ukrainale Põhja-Iirimaal juhtunud kõige hullemad ja mustemad versioonid, et põhimõtteliselt räägiti, et need Ida-Virumaad elanikud pole vist eriti eestimeelsed. Ja reaktsioon oli sellele selline, et no mida sa teed ja miks sa puhud sellist asja suureks, et tegelikult on seal nagu kõik korras ja praegu jällegi räägitakse, et mingeid julgeoleku riskid on täpselt samad, riskid need siis on, ma tahaks teada. Aga aga see on minu meelest vastaste argument või teinekord nad kas ei hoolinud või nad ei mõelnud sellele, et see nagu suurendab eelarvamust Ida-Virumaa suhtes üldiselt see jätabki mulje, et seal saba ja sarvedega inimesed juhuslikult Ida-Virumaalt, siis ma ei tea, mida sa tundma pidid, kui seal nagu sinu tavalisest elukeskkonnast räägiti. Just just see on väga õige koht küsida siseministeeriumi juhtivatelt inimestelt, kes selles debatis ütlesid, et sisekaitseakadeemiat ei saa kolida Narva, sest see oleks täiendav julge olla kohta. Nüüd on väga lihtne küsida, mida kavatseb siseministeerium teha selleks et see julgeoleku oht, mis oleks kaasnenud, et seda siis vähendada või kuidagi seda kompenseerida, et see on see, see koht, sest ma saan aru. Selles debatis jäi kõlama, et probleeme on aga see keskne küsimus, kas saabuvad kalandust? Kas nad ikkagi saavad aru, et tegu on Eesti vabariigi territooriumiga, mitte mingisuguse kahe Korea vahelise demilitariseeritud tsooniga, et see on ikkagi Eesti, et mõnikord jääb sellest jutust nagu mulje, nagu see oleks, see oleks juba nagu mingi mõtteliselt niisugune puhverala. Just nad on, nad on selle sisemine siseministeeriumi töötajad ja ametnikud kes kontrollib ka seda, mis toimub Narvas. Kusjuures, ega ongi nii, et meie oleme siin tallinlased, sina oled tartlane ja Narva elu jääb meile siiski suhteliselt võõraks ja, ja sellest armastan neid kirjeldusi väga-väga. Sellised erinevad osad ütlevad, et see on siis territooriumil. Eesti vabariik on okupeerinud ja teised ütlevad, et ikkagi vägagi eestimeelne ja ei taha nad keegi seal Venemaaga ühineda. Küsimus on ka selles, kas keskmine eestlane võtab Narvat kui täiesti Eesti osa, et, et Saaremaa puhul või, või Obinitsa puhul inimestel nagu ei teki selliseid hoiakuid ja sellist juttu, kui tekib Narva puhul, et me ei saa eitada, et inimestel on mingisugune eriline suhtumine seal Aga jah, ütleme, et selle sisekaitseakadeemia puhul minu arvates selline aktiivsem pool on see, et mida siis sellest kaasusest õppisid kõik teised riigiametnikud ka eks ikka seda, et kui hästi kõvasti kisada ja rääkida kriisist ja sellest, et kõik on mõeldav vaid nii nagu on, et mitte midagi ei tohi muuta, et siis, eks see valitsus ikka ehmatab ära ka, et ma ennustan muuseas sarnast kisa ja käraga teiste riigiasutuste töökohtade Tallinnast, et väljaviimise osas Absoluutselt see ei ole mitte mingit täpselt seesama muutus, inimesed ei taha muutusi. Me hakkame kuulma ka seda, kui halb on elu Pärnus ja kui halb on elu Paides ja, ja isegi Tartus ei kõlba elada, et Tallinna inimesed selles suhtes on leidlikud. Aga jah. Maailmas igal pool on inimesed leidlikud. Kui elu läheb paremaks, siis nad on selles mõttes leidlikud, nad ütlevad nad, tahad sinna minna ja kui elu ei lähe, siis nad ajavad su ratastele. Ja inimesed, aga samas need sõrgade vastuajamine, kui te meenutate, see ei olnud üldse ammu, kui keelati ära kõrtsides suitsetamine. Kui hirmsaks pidi siis umbes kõrtsipilt kõik tühjaks jääma, pidi tekkima tohutu hulk privaatklubisid, kus ikkagi saab sees suitsu teha. Nüüd on tulemus tegelikult see, et ikkagi väga paljud inimesed on hoopiski suitsetamise maha jätnud, mis oligi nagu selle muudatuse eesmärk, et. Aga ega see Narva kolimine ei olnudki selles mõttes esimene kord, et mulle tuleb meelde, et ka eelmise kriisi ajal selle siis aastatel seal 2008 2009 2010 oli sama jutt tegelikult. Ja, ja siis tulid välja ilusasti ärihuvid, et siis oli üks ettevõtja, Priit Kotkas, kes andis kõikidele parteidele raha ja suurematele parteidele ja vägagi lootis, et tema maa-alale sinna Narva kanti tuleb ja sisekaitseakadeemia samasuguseid asju me oleme näinud ka ka muudel puhkudel Tallinna vangla puhul näiteks selgelt ärihuvid. Muuseas, sellel korral kogu seda debatti üritati kohe algusest õhtule lasta just sellega, et ai siin keegi ajab oma ärihuvi, aga, aga siin tuleb au anda ikkagi kogu valitsuse koosseisule, et kokku lepiti ikkagi see, et see, kui otsustatakse midagi Narva kolida, siis tuleb avalik konkurss maa-ala leidmiseks, aga praegu ju tegelikult, et läbirääkimised algavad kõigepealt ikkagi avalik-õigusliku organisatsiooni, Tartu Ülikooli Narva kolledži, ka, kellel on üks kinnistu krunt, mille territooriumile siis loodetakse see praktikabaas või siis Narva kolledžis sisekaitseakadeemia osas rajada, et väga raske on öelda, et nüüd riigi huvid ei võiks ühineda Tartu Ülikooli Narva kolledži huvidega. Aga see on ka täiesti loogiline need huvi, Grovic grupid, kes on häälekalt vastu, nad üritavad igasuguste vahenditega, sealhulgas ka kuulujutte levitades. Teisalt jällegi, mis on ka loogiline, et ettevõtjatel on huvid ja kindlasti keegi on huvitatud sellest, et ta saaks praegust baasi ehitada ja arendada ja ka tulevast baasi ehitada, arendada ja seal läheb jällegi üks positiivne. Kui on, kui on Narvas, toimub majandustegevus ja ettevõtjatel on huvi, et loomulikult me peame jälgima igasuguseid korruptsiooni, korruptsiooni, välistavaid meetmeid, aga see, et, et seal on ettevõtjad, kellel on majandushuvid, see on ainult positiivne. Nii aga räägime veel ühest poliitika teemast, kus Keskerakonnal on üks soov ja kuna seda tehtud ei saanud, aga hirmsalt tahaks nagu käed külge panna, siis tehakse hoopis midagi muud. Et räägime e-valimistest ja seda sellepärast, et eile tegi riigikogu õiguskomisjoni esimees ja ka Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ettepaneku tuleb tellida üks rahvusvaheline audit e-valimiste teemal, et selgitada selle head ja vead välja ja seni, kuni pole audit valminud, tuleks e-valimised pea. Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas küll teatas kohe vikerraadio otsesaates, tema seda karilaiu ettepanekut ei toeta, aga samas lisas ratas, et tõsi on see, et Keskerakond on kunagi Savisaare aegadel vastu võtnud ühe volikogu deklaratsiooni, mille sisuks on siis e-valimiste mittetoetamine ja seega parteisiseses võitluses kuluvad sellised deklaratsioonid ära, et millest on kahju, on see, et kogu aeg neid kõhklusi ja kahtlusi vitades võimendades aetakse inimesi lihtsalt sellel teemal segadusse ja lootust siis tõenäoliselt Keskerakonnal on muidugi see, et vähem inimesi valib elektrooniliselt ja mõni teine erakond ja vältest ilma. No ma arvan, et see tähendab, et siis nende, nende valijad, kes kuu, ma arvan, et seal on juba sees sees, et need inimesed, kes neid kuulavad ja neid valivad siis kuulavad ka nende jumala e-valimiste osas, ma usun, et teiste valijaid, see võib pigem nagu mobiliseerida, et kui niimoodi reklaamitakse e-valimisi kogu aeg, et ma ei usu, et ma ei usu, et see sellist sellist mõju avaldab. Meid juhib, mitte siiski üks partei väit, kolm parteid, IRL, sotsid ja siis valitseja, peaministri koht on Keskerakonna ja nende valitsusliiduleping ütleb, et võrdsustame e-hääletamise elukohajärgses jaoskonnas eelhääletamise perioodi. Tagame e-hääletamise turvalisuse läbipaistvuse ehk seda juttu, et me need kolm parteid oleksid kokku leppinud, et me paneme hääletamised kinni. Selle valitsusele pinget ei näe. Alatseb muidugi lepinguid muuta, aga praegu on jutt käinud teistmoodi. Ja kui seda nüüd nagu vaadata seda eelarvestamise perioodi, siis need ei ole teist ühepikkused. Ehk siis on nagu võimalused ühte asja pikendada või teistesse lühendada. Ja praegu on läinud see arutelu, seda teed pidi, hääletamise perioodi tuleks lühendada. Mis seal halb, sest et kui pigem kui pikendatakse eelhääletamise, eelhääletamise või siis jaoskonnas eelhääletamise perioodi, siis see oleks küll kulukam, aga see tähendaks põhimõtteliselt demokraatia kvaliteedi tõusu, sest rohkem inimesi käib ja väljendab oma arvamust. Aga kui valimisperioodi lühendada võetakse, olgu see siis kasvõi e-hääletuse oma, siis ilmselgelt see tähendab mingisugust nõrgendamis, sest inimeste võimalus oma häält, et anda kuigi see ei ole, ei muutu jätkuvalt väga väikseks, kahaneb. Pidi jälle me võime öelda, et näed, kui inimene on poliitiliselt aktiivne, eks siis ta pole vahet, et kas ta nüüd valib seal oma kodus või läheb ta seal vali valimisjaoskonda, kas ta teeb seda, nüüd on tal see võimalus nädala jooksul veel mõne päeva jooksul. Tal pole vahet, kui ta on aktiivne, siis ta teeb seda õigel ajal õiges kohas, eks. Aga jällegi rääkisin ühest intervjuust, mida andis Andrus Ansip. Ta rääkis seal korda, avaldasid talle sügavat muljet, ma lugesin selle lihtsalt läbi ja seal oli palju nutikaid mõtteid ja tema ka selle juhtis tähelepanu ikkagi sellele, et inimesed on mugavad. Ja kui nad on ühe asja omaks võtnud. Tellitud uuringutele, et kui inimesed on e-valimised omaks võtnud, sest nad ei taha tagasi minna et nad on. Aga miks ta peaks, miks ta peaks tahtma, et inimene, kes on niisugune nagu surmani e-hääletuse vastu võitleja ilmselt kasutab paberil valimise võimalust, mis ma usun, et ei kao ära niipea. Ja inimene on oma arvamuse ohver, aga, aga jällegi võtan isikliku näite minu kodust on lähima valimisjaoskonna nii 430 meetrit ja ma mõtlesin, et mina küll ei viitsi elektroonilisi valimisi kunagi nagu kasutama hakata, aga siis juhtus minu. Mul on lihtsalt üks väike isiklike, ma ei saa öelda, et tragöödia, ma kaotasin ära ja nimelt oma panga paganed koodi kaardi, õigemini ma unustasin selle koodi kaardi parooli ära Lidington rahakoti vahel sul ei ole ja ma pidin, kasutasime ID-kaardi ja kui ma hakkasin ID-kaarti kasutama siis tuli lihtsalt, see oli nii lihtne, et osaleda e E-hääletusel ei viitsinud enam 430 meetrit liikuda valimisjaoskonda. Ma siin seda teha oma kodust ükskordist hääletasin ka töö juures, et oligi ma. Kuvad eestlased tänapäeval on, kui palju nad reisivad, kui palju nad töötavad välismaal ikkagi see suurendab, suurendab tunduvalt inimeste võimalust osaleda selles meie riigi riigijuhtimises läbi parlamendi valimis. Aga muuseas, Sulev, mida sa selle all silmas pidasid, et tuleks võrdsustada siis e-valimiste ja eelhääletamise ajada? See on meie, see on meie valitsusliidu programmis. Aga siis tuleb ju e-hääletamise aegu pikendada, sest ma avasin praegu vahepeal, kui te siin pikalt rääkisite, vabariigi valimiskomisjoni vaatan välja on kuulutanud tuntud ka eelseisvate kohalike omavalitsuste valimiste ütleme siis valimistähtajad ja loen siin väga lihtsalt, et valimispäev on 15. oktoobril aga 10 kuni seitse päeva enne valimispäeva toimub eelhääletamine maakonnas maakonna valimisjuhi määratud maakonnakeskuse jaoskonnas, selline ametlik bürokraatiline keel, siis prokurör, keel, siis vabariigi valimiskomisjoni koduleheküljel ehk siis sisuliselt kaks nädalat, vaata enne hääletuspäeva on juba eelhääletamine nii-öelda klassikalisel kujul pabersedeliga võimalik ja siis kuus kuni neli päeva enne valimis päeva on siis eelhääletamine, toimub kõigis valimisjaoskondades kella 12-st kuni kella 20-ni toimub ka hääletamine väljas pool elukohajärgset valimisjaoskonda, sealhulgas siis valija asukohas, kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses ja siis 15. oktoobril, nagu öeldud, on kohalike omavalitsuste valimiste puhul valimis päev, nii et kõik need poliitikud, kes praegu räägivad sellest, et midagi tuleks seal e-valimise puhul lühendada, siis kui nad ikkagi käivad faktide kohaselt ringi, siiski hoopis pikendama. No näed, ei ole ja ei olegi vaja uuringut teha, tuleks teha väiksed muudatused ja pressiteada. Et noh, aga samas me teame ka seda, et e-valimiste puhul ikkagi mingid reaalsed ohud on olemas sobi tegemiseni, oht on olemas paber valimistele olemas mingites mingites mingitel tingimustel kindlasti on see see võimaluseks et ütleme siis, tütar teeb emale või, või isa pojale seal selgeks, et sa pead valimiskabiinis, eks valima ühe või teise kandidaadi, keegi ostab viina eest ja, ja poetaguseid ära ja toob valima, aga sa ei saa seda kontrollidete seal valimiskabiinis seda siiski teeb, aga kui ta teeb pildid pildi teha väljal Talle laenatakse telefoni. Ei tee, seda ei juhtu mitte midagi, Sa ei saa. Ma arvan, et enamik inimesi, kui sul on juba ehk et sa oled selle viina eest piisavalt tänulik, et sai, aga aga fakt on see, et sa ei saa kindel olla. Aga kui sa ise saad kellelegi suhteliselt võimalik kindlaks teisessaak kellelegi teise eest ise hääletada, sul on ligipääs tema ID-kaardile sellele ligipääsukoodidele, siis sa oled täiesti kindel, et seal saanud hääle ära anda, aga siis olla massiivne pettus selles mõttes. Sul ei ole nagu paljude sugulaste või tuttavate või sõprade neid ID-kaarte koode käepärast. Aga mul on, kogu selles debatis on tegelikult ühest asjast on kahju, et me kõik eeldame, et valija on napakas, lollakas, et tegelikult ei ole ju. Et kui kõik ma siin arvame, et kõik on valmis siin oma hääli müüma ja osalema petuskeemides, et lõppkokkuvõttes see on iga inimese vabadused, kui ta tahab nii-öelda oma häälega see on valida, kas see on tema valik, tasub seda teha paberil, ta saab teha seda digitaalselt, muuseas digitaalselt hääletamise pluss on see, et ma võin tegelikult mitu korda ümber hääletada ja võib-olla ma ei tea, võib-olla see poliitikuid kõige rohkem häiribki, et tegelikult ei ole võimalik lõpuks siis kindel olla, et keelele see hääl läheb, et inimene saabki valida selle poolt, kelle poolt ta päriselt tahab, et paberil on võimalik sul minna ainult üks kord, valida. Pigem ikkagi, ma arvan, et kui seal üldse sisulist vastuargumente on, siis, siis on selle peal et mõni partei võib näha, et teatud seltskond, kes on mobiilsem, kes kasutab pigem arvuteid ei pruugi tulla paber valimistele välja, nad ei pruugi viitsida, aga nüüd nad näiteks viitsivad, kuna see nii lihtsaks tehtud ja kuna see seltskond ei vali neid tavaliselt, siis võib see natukene häirida, et kui sealt üldse mingit poliitilist selistavamad otsida, teine variant on see, et see lihtsalt on jäänud, see e-valimiste punkt on sisse jäänud ja sellega tõmmatakse tähelepanu selle paranoia külvamisega. Just Mulle tundub, et tegelikult mõni poliitik on avastanud endale sellise hea teema, millega on võimalik püsida pildis, käia suurepäraselt telestuudios, mängida show'd üksi kogu maailma vastu ja siis põhimõtteliselt kogu aeg sõna saada ja ja ausalt öeldes sa võid panna sinna terve konsiilium ja teadlaste komitee ja võib-olla ka Teaduste Akadeemia ja kui seal keegi ütleb, et aga mul selles osas on tegelikult ka kahtlus, siis näete, teadlased kinnitavad minu seisukoht. Ja, aga kui me vaatame eilset päevalehte, siis seal kirjutati, et e-valimiste tarkvara ongi juba päris vana ja väsinud ja nüüd proovitakse uut teha ja tegelikult teda ei ole veel täiesti ära kontrollitud. Kas seal turvaaugud on, ei ole ja me näeme ka seda progressi on mõnikord peatatud. Et näiteks ükski reisi lennake praegu ei lenda enam ülehelikiirusest kiiremini. Vanasti Concordid käisid, et noh, selles mõttes on juhtunud seda, kus mugavust tagasi tõmmata. See tundub jällegi mingisugune asi, mis sünnib ja leiab palju kõlapinda Keskerakonna fraktsioonis, aga ei jõua Keskerakonna esindusse valitsusega. Aga mul ongi erakordselt hea meel ka selle üle, et tegelikult kogu selle debati taustal need inimesed, kes vastutavad e turvalise julgeoleku eest, kes peavad tagama, et süsteem töötab, et meil oleks kasutusel uusim tarkvara uusimad turvasertifikaadid ja lahendused tunnetavad praegu seda väga selgelt, et nad peavad tegutsema ja ma arvan, lõppkokkuvõttes ühiskond sellest debatist võidab, et me võime rääkida sellest, et milline on selline negatiivne pool, aga, aga kindlasti on kogu sellel debatil kaposid. Ja ega see, et igasuguse sellise e-valimiste muudes e-turvalisusküsimuste puhul ega see ei ole nagu, nagu Tallinna linn ei saa kunagi valmis, sest tehnoloogia areneb edasi ja ka nii-öelda pahatahtlike jõudude oskused arenevad edasi tsetud tulebki pidevalt täiendada, et see on täiesti loogiline. Jah, ja selle valimistega seotud riskid saab maha võtta hästi lihtsa nipiga valimisi ei toimu. See on Brunei, sellist kasutusele. Jah, ka neljapäevases raadiosaates opositsioonitund, tegelikult see debatt lõppes samasuguse tõdemusega, et võib-olla kõige lihtsam oleks üldse noh, see oli küll jah naljaga pooleks öelda, lihtsalt valimisvalimised ära jätta. Aga läheme, see ei olnud selle teema tegelikult päris aus kukuvad, et päris aus kokkuvõte on see, et süsteemid peavad toimima ja meil peab olema kindlused. Pettusi ja manipulatsiooni ei toimu. Ja siis kõikvõimalikud uued moodsad meetodid, et arengu ja õitsengu aga vahetame teemat ja räägiks nüüd meditsiinist, et keskkriminaalpolitsei töötajad esitasid siis ühele Torma perearstile ja kolmele Jõgevamaa arstile lõppeval nädalal kahtlustuse korruptsioonikuritegudes kolme arsti kahtlustatakse selles, et nad esitasid eelmise aasta vältel sotsiaalkindlustusametile tegelikkusele mittevastavaid andmeid patsientide tervise kohta et tagada siis viimastele töövõimetus pensioni maksmine ühte arsti kahtlustatakse altkäemaksu vahendamises. Kahtlustuse järgi diagnoosisid arstid siis töövõimetus pensioni taotlevatele inimestele erinevaid tervisehädasid, ilma et osa patsiente vastuvõtul üldse käinud oleks. Osa patsientide puhul võltsisid arstid siis terviseseisundi kirjeldusi ja diagnoosisid haigusi, mida patsientidel kas sellises ulatuses või üldse ei olnud. Muuseas, oluline on märkida, et erinevad korruptsiooni tajumise uuringud aastast aastasse, kui neid lugeda on nendes üsna tavaline see, et inimesed ütlevad, et meditsiinisektor on üks koht, kus nad on puutunud hüvede andmisega. Kui üldiselt tajuvad elanikud igapäevase korruptsiooni vähenemist, siis arstidega seotult ei ole see hinnang 2010.-st aastast alates peaaegu üldse muutunud. Sega tagantjärgi tarkusena võib ju öelda, et see oli vaid aja küsimus, mil arstid ette võetakse, et see on. Muidugi on paslik siin ka lisada, et keegi selles kaasuses, millest siin kohe teemaarenduses juttu oli, pole süüdistust saanud. Tegu on esialgsete kahtlustustega ja süütuse presumptsiooni austades. Ma rõhutakski seda. Ja vot siinse arstide korruptsioon seal hästi keeruline, selline mitmetaoline teema. Et siin on, ühest küljest me teame, mis asi on korruptsioon ja teisest küljest siin on sul hästi inimlikud tunded, et saju usaldada arstide kätte tavaliselt oma elu ja siis sa oma tervise ja tahad neid tänada, kui nad teevad tööd, et see neile viiakse lilli, kommikarpe, kallist alkoholi, ka raha. See tundub sageli nagu väga-väga mõistlik lihtsalt emotsionaalne, emotsionaalselt, aga samas sa hakkad mõtlema, et nad, ma enne saadet ka mõtlesin, et kui näiteks sul on muruniiduk ära virutatud ja siis politseinik leiab selle üles, et kas sa talle nagu seda kõike pakud, eks ju, kuigi näiteks politseinike tegi võib-olla isegi tööd pärast oma ametlikku tööaega ja tegi tõesti väga tubli tööd, eks ju. Et siis sul tekib nagu võib-olla tõrge, kuigi inimlikult tahaksid samamoodi tänada või et kui sa nagu keegi menetlus detailplaneeringut väga kiiresti, et kas sa selle ametniku juurde julgeksid minna mingi kinkekaardiga? Kardan, et väga paljud ei julgeks. Et. See pole julgemise, vaid see on nagu selline teadustamise teadlikkuse küsimus, et inimestele tulebki, võib-olla peabki haiglatesse paneme uute ruumides kirjad, et see on tore, et arst aitab sind, aga see ongi tema töö ja ta saab selle eest palka, et ei pea viima isegi mitte kohvipakk. Aga mõnikord tahad viia kõik need korruptsioonitajumise uuringud, ütlevad ka seda, et ega arstid ei nõua seda kunagi. Ja üldiselt Eesti inimesed ise nagu tulevad selle peale, et aga võiks neile anda ja siis tekib jällegi küsimus, et mõni kas inimvõtab selle vastu või mitte. Aga nüüd, kui selline süsteem on, kui see kahtlustus nii palju, kui ma sellest kuulnud ja lugenud olema, see vastab tõele, siis siin on nagu noh, siin ei saaks nagu asjad sassi minna, selles mõttes, et kui sa kirjutad välja mingi tõendi, mille alusel saab välja petta mingit hüve ja sa ei ole seda patsienti isegi näinud, siis noh, see ei saa olla nagu loomulik tänu mingit tehtud asja eest, eks ju. Samamoodi võin mõelda, et nad järjekorras arsti järjekorrad on sageli pikad, sealt etteostmine. Et sa saaksid kiiremini arsti juurde, et kas, kas see nüüd on või ei ole, eks. Seda järjekordade ostmise süsteemi natukene leevendab see, et on olemas tasulised vastuvõtud kõrval ehk siis, kui sa juba oled valmis maksma selle eest, et kiiremini jutule saada siis sul on tegelikult selleks täiesti seaduslik võimalus olemas, mis omakorda muidugi on ka hea nendele inimestele, kellel võib-olla pole raha järjekorras ette saamiseks tasulisele ajale minna, sest see võtab ju eest ära need inimesed, kes muidu oleksid nendes järjekorras, aga nüüd nad lähevad tasulisele vastuvõtule, ma arvan, et seda natukene see tasuliste vastuvõttude süsteem leevendab. Teine asi on see, et kui meil on mõned arstid ja meil on väga palju arste ja meditsiinitöötajaid, ma ei tea, mis meie Eesti arstide number on. Et kui seal on kolm inimest, kes on teinud mitte midagi paha, ei saa öelda, et me, meie, arstid, kõik on kurb, korrumpeerunud, et ma olen kuulnud väga palju juhtumeid, kui siin, kus arst on otse lihtsalt tagasi inimene ongi läinud midagi talle pakkuma ja arst on selle lihtsalt tagasi lükanud ja öelnud, et kelleks sa mind pead. Ja see, see on inimese vaba valik seal arsti vaba valik, eks ja, ja see sageli ongi väga loomulik see, et kui sa saad kuskilt ka, ütleme, eraarsti juures kiiremini nii-öelda ennast sinna sisseaste inimene võtabki seda, pidin arstile maksma, see on sama ju, mis on ajakirjanduses tekkinud, on ilmunud sellised asjad nagu sisuturundus. Kui see avaldatakse raha eest artiklid ja siis inimesed ütlevad, auajakirjanikud on äraostetavad, sest sina ei ta, mina ei kirjuta kunagi need sisuturundusartikleid, siis nad näevad, et mingeid artikleid saab vastasele, tera paneb selle kõik nagu ühte patta täpselt nii. Aga kui tulla selle töövõimetusreformi detaili juurde, siis muuseas töövõimetusreformi üks loomispõhjusi oli ju ka muuhulgas tegelikult seedesüsteem praegusel kujul ei olnud jätkusuutlik ja noh, näiteks on siin toodud, et Põlvamaal oli töövõimet tuid inimesi märksa rohkem kui Raplamaal või Harjumaal protsentuaalselt siis ja eks me nüüd siis nende töövõime määramise komisjonide tööle hakkamise tagajärjel näemegi seda, et mis see tulemus on, et kas see väljakujunenud praktika, kus Kagu-Eestis on inimesed statistiliselt märkimisväärselt Kodanikupalgalised. Põhimõtteliselt jah, see on kodanikupalga moodi kodeeritud. Et aga samas arstid on ju inimesed, et nähes neid tööd, tuid, haigeid kehval elujärjel inimesi seal maapiirkondades, et nad võivadki oma töövõimetustasuga veidi lisaraha saada, et ma arvan, et inimlikkus pole ka meditsiinisüsteemis siiski kuhugi kadunud, et noh, samas tõsi nüüd kui see millalgi välja tuleb, siis sellest, see on kõvasti jama kõigile osapooltele, nii arstidele kui ka nendele, kellele siis töövõime kaotus määratisest tagantjärgi küll need riigi hammasrattad töötavad võimsalt. Vaat, ma lugesin ka ühte uudist aastast 2009, kus öeldi, et Võrumaal on invaliide rohkem kui kogu Tallinna linnas kokku ja kõige hullem oli olukord Tartumaal Peipsiääre vallas, kus 40 protsenti täiskasvanutest olid invaliidid, mis tähendab, et noh, et midagi on seal nagu väga-väga viltu, et et see süsteem ei saa selline olla, et ei ole nii, et sinna oleks kõik Eesti vabariigi haiged inimesed nagu kokku koondunud, eks. Eks, eks selleks ongi vaja selliseid juhtumeid, nagu see praegune, mis on uurimise all, et seda on vaja, aga teisipidi ma arvan, et kui nüüd hakata põhjalikult puistama, siis seal ei tohiks ikkagi millegita ka järgi takkajärgi väga pikalt võtta, sest need inimesed enamasti, kes noh, kui sa oled nagu motiveeritud saama selle töövõimetuspensionid, siis sa ilmselt ei ole väga rikas ei ole väga palju midagi võtta ja see arst võib tõesti olla seda teinud halastusest. Ja ütleme, et inimesed lõpetaksid praktika ära, aga me ei hakkaks neid nagu takkajärgi võib-olla veel takkajärgi, aga seda ei saa ka loomulikult, kui see süsteem kogu aeg suureneb, eks. No me ei saa sellest tõesti teha kodanikupalka ja ja selles mõttes oluline jutt, mida rääkis Egon Veermäe, seal ta on siis sotsiaalkindlustusameti pealik. Eks Postimehes, et nad, riigil tegelikult on võimalused analüüsida rohkem kogu seda süsteemi, et oleks ju loogiline, et inimesele on selline puue välja kirjutatud. Et ta siis peaks ennast ravima, ostma mingeid ravimeid, neid saab kõike omavahel kokku viia, võrrelda ja vaadata, et kas ta siis seda reaalselt ka tegid, ei teinud, et kui ei teinud, siis siis tekib küsimus, kas seal ikka see puue oli või ei olnud. Varem selle firma töötas maksuametis pikalt ja maksuamet on selline asutus, kes on siis kõikvõimalike tõsi, aastate jooksul suutnud üha paremini ja paremini avastada, et nad on sellised riskianalüüsisüsteemid üsna hästi välja töötanud, et tõenäoliselt sotsiaalkindlustusamet hakkab samasuguseid asju vaikselt kasutusele võtma. Selle teema lõpetuseks võib siiski öelda, kuigi Evelin siin tõi välja, et meditsiinisüsteemis on selline täiesti legaalne võimalus ennast järjekorras ette osta, seda siis läbi tasulise vastu tõttu, aga siiski laias laastus see ebaausate inimeste esinemine seal meditsiinisüsteemis või kaasa tuua ikkagi selle, et, et keegi saab paremat ravimi erikohtlemist ja siis need, kellel pole tahet maksta või ei ole raha maksta, võivad selle diiselskeemi puhul halvemat ravi saada või jääb suisa siis ravi saama. Noh, mul on jäänud natukene mulje selles, et meie meie meditsiinisüsteemis on igasuguseid, väga kõrgetasemelisi, häid asju olemas, aga küsimus pole isegi mitte niivõrd, et raha maksmisest, kuivõrd teadlikkusest. Kas sa tead, et meil on võimalus neid neid olemas kas või näiteks see, et on isegi teatud tingimustel võimalik saada välismaal ravi kui mingi haruldane asi? Pigem mulle tundub, et see ebavõrdsus on rohkem selle teadlikkuse tasemel kui, kui raha maksmise tasemel ehk sa pead olema terve, tugev ja väga hästi haritud, et saada meie meditsiinisüsteemist parimat parimaid parimaid võimalusi. Kasvatada ja raiskamist on muuseas ka ikkagi hästi palju, sageli inimesed vanad eriarsti juurde oma aja kinni ja ei tule sinna kohale. Ja samal ajal teine inimene, kes vaevleb ja sealt pikalt ootab, selgub, et vau, aga ta ei saa, sellepärast, et aga ela ja inimesteni. Nad tõmbavad süsteemi umbe teatud arstide juures näiteks mingid inimesed, kes käivad, päevitavad, solaariumitavad ja siis käivad kogu aeg nahaarstile, on ju, selle asemel, et lõpeta, lõpeta, võib olla ebatervislikud eluviisid ära, onju. Või teine variant näiteks günekoloogi, kus ma saan aru ka, et inimesed käivad natuke isegi liiga palju. Need kolm viimast kaldoja ja Velleri mõttet olid nii võimsad, et need oleks sotsiaalminister haigekassas kuldsete tähtedega välja printida ja iga päev tuleks need vaadata. Aga nüüd, et kui meditsiiniteemaga lõpetada, siis Tallinna haiglad valmistuvad kokku leppima, et erakorralise meditsiini osakonnad ehk siis emod jätaksid endale kergemate tervisehädadega inimeste puhul Nende tervisehädad põhjalikult kontrollimata valudest, siis pöörduda neile hoopis oma perearsti poole. Et Ida-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiiniosakonna juhataja Märt Põlluveer ütles näiteks sel nädalal, et emad on muutunud kohaks, kuhu on väga mugav tulla ja tulemus on see, et tegemist on ülekoormatud süsteemiga ja see seal on patsiente, kes seal ei peaks olema, et ka see kiirabi väljakutsete debatt jätkus sel nädalal, et iseenesest on see hea, et praegu valitsus valmistub meditsiinisektori jätkusuutlikkuse küsimustega tegelema ja lisaraha leidma, räägitakse kitsaskohad üle, et aga mis te arvate, et miks see nii on üldse, et paljud neist lähevad erakorralisse meditsiiniosakonda ja tellivad kiirabi. Mingi harjumus, harjumus kui, kui kui kuulata kiirabis töötavate inimeste kirjeldusi või nende isegi nende inimeste kirjeldusi, kes kes on siis näiteks ajateenistuse ajal käinud kiirabil abiks, siis tihtipeale tundub, et see on osadel inimestel ongi niisugune suhtumine, et et kutsun endale kiirabi, kui mul vähegi mingisugune varvas valutab. Teine asi on muidugi see, et nad täpselt needsamad arsti järjekorrad. Et inimene teab, et ta võib saada niimoodi rutem uuringut kätte. No ühel minu sugulasel oli hiljuti mõne päeva eest selline juhtum, kus lihtsalt pea valutas küsimusele juba tükk aega vallates küsimusele, mis edasi teha, perearsti juurde selgus, et on väga pikk aeg. Kuluks paar nädalat, enne kui ta vastu võetaks. Tal oli peaaegu tükk aega valutanud kiirabi, nagu selle peale välja ei kutsu, oli mõte, et äkki ta läheks EMOsse, aga siis tundusid need vabandust, aga seal on hulga tähtsamaid asju, kui, kui tegeleda mingi peavaluga, lõpuks ta läks, siis on selline kiirem eraarstisüsteem nii-öelda maksis 53 eurot selle käimisest. Noh, ma kujutan ette, et kõikidel inimestel lihtsalt ei ole võtta 53 eurot ja nemad kutsuvadki siis sellel juhul kiirabi kohale ja see võib olla küll, et see on lihtsalt rahaline efekt, ta hoiab kokku selle raha. Või ah, selliseid päris suur summa ikkagi paljudele inimestele selliseid tobedaid näiteid, muuseas on küll ja küll kus. Eks mina elasin Tartus mingit aega kiirabijaama, noh ütleme suisa kõrval ja, ja ühel öösel pea valutas nii kohutavalt, Tartus oli, tollel ajal oli veel valve ka suvel miskipärast remondis ja mul oli tarvis peavalutabletti ja ma mõtlesin, et lähen küsin ja ei antud, öeldi, et selle asemel keset öist Tartut mine erakorralise meditsiini osakonda, mis asub siis kiirabist umbes ma arvan, mingisugune kaks, kolm kilomeetrit kaugemal ja mis sa siis öösel ikka tegid, läksid tabletti järgi erakorralise meditsiini osakonda. Ta on ka minu hingel siis üks selline tableti küsimine erakorralise meditsiiniosakonnast, mille pärast on kahju, aga ma loodan, et oma hilisemate sotsiaalkindlustusmaksetega olen selle süsteemi ees nii-öelda lunastanud. Aga siis jah, et kui siin mõelda süsteemi jätkusuutlikkusele, ma arvan, et hea nii-öelda, et perearstid peaks rohkem tööd tegema ja küll nemad peaks ikkagi neid haigeid inimesi, kes ei ole niimoodi ootamatult haigeks jäänud ravima, aga, aga teisalt, kui sa kuulekad perearst, et ega nende öödia tööpäevad ei ole ka sellised väga lihtsad, et ikkagi patsientide nimekirjad on pikad ja kui sul on seal mingisugune haigestumiste hooaeg, et ma ei tea, ülemiste hingamisteede haigused möllavad ja gripp on liikvel ja viirushaigused teised, siis ausalt öeldes ongi nii, et ega sa ei saagi kedagi sinna patsiendile samal päeval kutsuda ka järgmisel päeval ei saa. Nii need järjekorrad tekivad ja siis ütleme perearst peab mõtlema sedapidi, et kui sul käibki seal gripihaiged ja sul on järgmisena tahab tulla mingisugune noor emo, näitama oma palavikus last, et sa pead nagu mõtlema ka selle peale, et kuidas vältida seda, et pärast ei oleks kõik selles gripis, et nii-öelda seda tervet mõistust, ma arvan, seal perearstisüsteemis on küll ja küll, aga, aga lihtsalt ei ole seda jaksu, et seal on küll leevendust toonud see, et neid pereõdesid on juurde antud ja pereõed on saanud rohkem vastutust, aga see ei ole vist veel piisav. Siin ei ole ühtegi head retsepti olemas, see on loomulik. Et inimesel on tema elu ja tervis kallid, see on loomulik ja teinekord sa, sa tõesti ei oska hinnata oma valu professionaalse pilguga või oma halba enese enesetunnet, et sa ei tea. Ja teinekord noh, kui inimene ei mingit pidi, eks tuleb jällegi see tuleb teadlikkust tõsta, et nii saan nii süüdimatult kiirabi tellida ja nii edasi. Teisipidi on see, et võib-olla mõni on siis nii tagasihoidlik, et ta ei saa aru, et tal on insult või infarkt. Et ah, mul on natukene nüüd siin halb olla. Neid näiteid on ju ka, et, et me et me peame endale probleemi teadvustama, aga me ei saa seal ka väga jäigaks minna. Kusjuures ühiskonnamudel muutub ka üksikuid inimesi on hulga rohkem, kui inimesed elavad koos, siis vähemalt saab keegi kõrvalt sind vaadata ja selle öelda mingitki abisõnaks ja sinu sind kuidagigi diagnoosida. Aga praegusel lihtsalt kasvab ja siis on paanikahäired, tulevad ka sellega seal selleni, et inimene ongi üksi ja ta kardab kitli, sureb seal üksi ära, kuigi tegelikult on mingi ongi paanikahäire ainult. Aga teisalt jällegi ütleme süsteemi huvides võib ka olla see, et käibki see kiirabi väljas ja ütlebki sellele inimesele, et rahu, rahu, et sul ei ole midagi asi hull, et sa ei sure ära, et sa näed ka järgmist hommikut, et midagi ei ole teha, see inimene võib-olla saab magada ja ja võib-olla lõppkokkuvõttes Eesti meditsiinisüsteem võib ka võita, et, et see on selline küll lihtsakoeline lähenemine, aga vahel mulle tundub, et hea sõna on ka oluline, aga nüüd on jällegi küsimus see, et ma olen täiesti nõus. Ma ei tea, näiteks Tartu erakorralise meditsiini osakonna juhataja Kuido Nõmmega, kes ütleb, et me ei saa kõrgtehnoloogilise mikroskoobiga käia naelu seina taguma. Aga ongi niimoodi ja siin ei ole küsimus selles, kui jõukaks meie ühiskond lõpuks muutub, et neid inimesi, kellel ei ole ravikindlustust ja kes on hädas. Nemad kutsuvad ikkagi siis kiirabi, pöördusin EMOsse. Ta neid surema, me ei saa jätta meid surema, et see on ka nagu minu meelest ei ole päris nagu meie ühiskonnas siiski nagu vastuvõetav, et on. Aga nüüd on, kõige keerulisem koht, on see, et kuidas siis sõnastada ära see, et kes on see patsient, kes EMOs või ka kiirabis ravita jäetakse, et noh, ema puhul ma tean, et seal siis kaalutakse seda, et, et need kõige tühisemad haigused selles mõttes, mis ei vaja kohest sekkumist ja ravi, et nende puhul siis võiks patsiendile ulatada arve. Aga ma ei tea, näiteks sa lähed, Sa näed näiteks peahaavaga verd jookseb, sa ise ei saa seda kinni, otseselt sara ei sure. Teisalt sul professionaali abi vaja ei ole, aga keegi võiks laava kinni siduda, et, et kas esitada arve või mitte, et, et ma arvan, et seal need vaidluskohad on väga-väga võiks. Pakkuda pakkuda seda varianti, et saate kas tasulist teenust või isa näiteks kui inimene helistab ja arvab, et kiirabi on talle transport, kes viib soodne transport, kes viita haiglasse, mida ma olen kuulnud aeg-ajalt kui seal. Kui ta tegelikult saaks ka ise minna, siis võiks talle pakkuda, jah, meil on siin selline kõrgtehnoloogiline mäeinimesega varianti haiglasse viia ka sel juhul on teil ka vastava arve, et takso võib-olla tuleks odavam. Et ma arvan, et teatud juhtumitel, kus on näha, et inimene sellesse tõesti ära ei sure ta pigem nagu mugavuses selle kiirabi kutsuda, siis võiks talle lihtsalt pakkuda, et me võime teile anda tasulise teenuse. Nii, aga nüüd saate lõpuks läheme kodumaalt ka kaugemale. Briti peaminister Theresa May allkirjastas teisipäeva õhtul ajalooliseks kirja. Mis käivitas siis kolmapäeval Brüsselis üleandmisel Brexiti protsessi. Viimastel päevadel siis on vaieldud selle üle, et kas Britannia ja Euroopa Liit peaks esmalt kokkuleppima lahkumise tingimustes ja siis alles sõnastama uue suhte alused või saab seda teha paralleelselt, et mis teie arvate, et kas Euroopa ülemkogu alalise eesistuja Donald Tuski lähenemine, et võiks siis teha nii, et paneks paika ja, ja kas see on nagu see, mis võiks tagada selle, et need suhted on tulevikus head või vastupidi, see võib sisaldada seda ohtu, et Brexit toimub ilma lepinguta, siis ehk siis ilma kokkuleppele jõudmata. Tundub, et siin on Euroopa Liit lihtsalt tugevamas positsioonis, et britid ise on ennast nurka mänginud ja nad lihtsalt, et Euroopa Liit kehtestab ennast. Loomulikult on meil kõigil häid suhteid vaja, sest hea näide, mis mõjutab ka otseselt meie julgeolekut, on see, et kuna Briti nael on all siis see tähendab, et nendel ei ole enam raha teatud kaitsekulutusteks, nad on niigi nad natukene ennast seal puudusesse mänginud suurte lennukikandjate ostmisega. Nüüd on kohad, kust kärbitakse, näiteks see, et Briti sõjaväelased ei saa enam külma sõjapidamise õppusi Norras, sest selleks pole raha. Meie jaoks ilmselgelt on hea, kui britid oskavad selliseid asju teha, sellistes tingimustes võidelda, täpselt, samuti on seal probleeme tuumaallveelaevadega, mis siis on, hoiavad NATOs me meilegi olulist tuumaheidutus. Võetakse vähemaks merejalaväelasi, et noh, et see, see kõik on osaliselt on seotud muidugi nende enda lihtsalt nappusega ka osaliselt on see seotud madala naela kursiga. Üks näide, mis on väga paljudest, brittidel on, pluss nendel on see, et nad peavad hakkama omaenda seadusandlust, mis on siis nii-öelda, nad peavad üle võtma kõik need kohad, mida nüüd on reguleerinud siiani reguleerinud Euroopa Liit, mis siis on juba nalja tehtud, et see download ja või siis lae alla ja kustuta, et nad võtavad, peavad võtma seal, et lihtsalt Euroopa Liidu õigust üle, aga samas tahaksid, et nendel oleks siis ministeerium, kuna nad ei jõua seda kõike lihtsalt parlamendist läbi lasta, neil on ka siseriiklikult hästi palju probleeme, et üks on see leping nii-öelda Euroopa Liiduga saavad aga teine on see, mida nad, mida nad ise ära peavad tegema administratiivsüsteemi koormusele tohutu. Ja nüüd tahaksid nad teha nii-öelda Henry kaheksanda klauslit, millega siis teatud aja jooksul ei peaks teatud selliseid teist teisejärgulisi õigusakte parlamendist läbi laskma. See, see on natukene niuke kahtlane, kahtlane punkt, kust kardetakse, et võib-olla siiski see ei ole päriselt enam parlamentaarses süsteemile vastav. Mina võrdleks seda kõike siiski sellise abielulahutusega, et nii nagu perekonnas on vaja aga siin on lihtsalt, sellesse on haaratud sajad miljonid inimesed, puudutab neid ja tegemist on miljardite eurodeni naeltega, kümnete sadade miljardite saatesõna. On on siis kaalugaasil seal laias laastus midagi muud ei olegi naat. See on meile kõigile mingit pidi kulukas, aga ta on nagu teine võrdlus oli see, et halvad tingimused, et Saksamaale põhjustasid nohu, aga brittidele ilmselt kopsupõletikku. Ja nii nagu abielulahutus, selleks et me teame, et aeg-ajalt lähevad pingesse, tõusevad taevas, siis jälle rahunetakse siis mõnikord suudetakse hästi rahulikult ära leppida ja pannakse paika, mis tingimustel see toimub. Kuidas veel sellel ajal, kui koos elatakse veel täiesti lahku, pole kvaliteet, kuidas siis peab kulusid katma, milliseid peab kattunud, milliseid ei pea? Neid ongi keerulised asjad. Need on väga pingelised. Need on sellised asjad, mida varem ei ole tehtud, lihtsalt. Ja ma saan aru, et üks põhjuseid, miks see nii-öelda lahutusleping enne tahetakse ära teha, kui hakatakse rääkima võimalik vabakaubanduslepingut, et üks põhjuseid on see, et Euroopa Liit tahab veelgi ema oma, siis positsiooni selle lahutuslepingu läbirääkimistel tugevdada. Ja teine on see, et kardetakse, et selle vabakaubanduslepingute nendega hakkavad erinevate Euroopa liit, Euroopa Liidu enda liikmesmaade erinevad huvid mängima ja seal ei suuda Euroopa Liit võib-olla ühtsust nii hästi hoida, et nad püüavad siis lihtsalt seda positsiooni tugevdada, sellega lahutus, lahutus lepingusse, et enne nad ei hakka üldse lihtsalt vabakaubandust arutama ja see sunnika brite nagu jällegi ennast kokku võtma ja paremini. Tingimused, aga erinevalt ütleme sellisest nagu perekonnalahutusest, siis on ikka nii palju nüansse, millele noh, tavaliselt ei suudagi nagu mõelda. No see on, see on ütleme nii, et meie näeme sellest vaid pinnavirvendust, aga see, mis on Prikidel endal sees, et nende tolliuus arvuti või ID süsteemi lahendus, see väidetavalt ei suuda tõenäoliselt isegi ära kanda seda hulka lisakoormust, mis tekib, kui nad ei ole enam ühisturus või siis näiteks Ei, no siin tekivad ju küsimused tollimaksudest, eks, mis vis tariifidega need on näiteks planeerides arvutivõrk ei suuda seda ära kanda piiridest ütleme, me, me tavaliselt mõtlen, et, aga neil on isegi maa piiril rahvaliiduga, nii Iirimaal kui Hispaanias, Gibraltari juures. Mis saab panganduse tulevikust, kuidas näiteks Londonis mis on ikkagi praegu Euroopa Liidu üks suurimaid finantskeskuseid, kuidas need pangad pääseb tulevikus Euroopa Liidu turule, kas tema, ütleme, praegune staatus hakkab kuidagi murenema peale, siis saab põllumajandustoetustest, kuidas hakkavad sealsed farmerid edaspidi oma elu elama niipaljugi täiesti. Seal inimlikul tasemel tekkinud väidetavalt näiteks see probleem, et Briti pangad ei taha anda needsamad, kes võtavad need 12 või üks pank võtab küll 12 vahel vahetiitlit mehe ja naise vahele kasutusele, et nad ei suuda. Nad ei taha enam anda väljastpoolt Ühendkuningriiki tulnud inimestele laenusid, kodulaenusid nõuavad pabereid, et sa oled kindlasti püsielanik. Et nad saavad selle raha tagasi. Samuti on probleem selles, et väljast Euroopa liidu teistest riikidest tulnud inimesed hakkavad vaikselt tagasi valguma ja brittidel on puudu, näiteks hakkab tekkima puudus tööjõust, turismisektoris ja näiteks paaridaamidest ja kelneritest, kes on olnud millegipärast need tööd ei ole brittide seas väga selliseid au sees, neid poolakad, rumeenlased ja leedulased ja mõned ka eestlased. Neil hakkab reaalselt inimesi puudu tulema. Ja kui veel tuua sellesse teemasse sisse ka see, mis toimub Šotimaa ümber ja, ja mis on ka viimasel nädalal seal toimunud, ma ei tea, kas või vaidlused, kui näiteks šotlased peaksid siis Ühendkuningriigist lahku lööma siis ja nad sooviks Euroopa liitu jääda, et kas nad peaks uuesti liituma või on võimalik neid kohe automaatselt Euroopa Liidu jätta. Ausalt öeldes seda mängu on küll ja küll. Lohutuseks lohutuseks on muidugi öeldud, et Euroopa liidu juristid on kõikvõimsad ja nad on väga andekad. Nad suudavad interpreteerida ühte sama lauset 10-le erinevale. Brittide siseküsimused aga põhja ning Põhja-Iirimaa Šotimaa puhul on seda lahkulöömise võimalust ilmselt natuke ülehinnatud, sest oli mingisugune BBC ja Iirimaa Erte nende rahvusringhäälinguküsitlus, millest selgus, et Põhja-Iirimaalt, et nii-öelda sellest protestandi kogukonnast tahaks Iirimaaga liituda kolm protsenti katoliiklaste seast, üllatus-üllatus ka vaid 27 protsenti, sest kui sa oled ikkagi seal nagu Belfastis tegija, siis see võib olla, kuigi sa oled eluaeg võidelnud selle eest või teoorias võidelnud selle eest, et Iiri Saar ühendatakse, võib-olla ei taha minna tablini perifeeriaks. Vot sellised said tänased rahva teenrid, meil õnnestus, saate alguses antud lubadust pidada nalja tegemiseks ei läinudki või kui mõni nali oli, siis järelkuulake ja proovige üles leida. Evelyn Kaldoja, Sulev Vedler, Mirko ojakivi tänavad. Järgmisel nädalal on siin stuudios Taavi Eilat, Urmet Kook ja Heidit Kaio. Kuulmiseni.