Tere hommikust, austatud raadiokuulajad, kell Eestis on saanud 11 ja viis minutit. Käes on ärevad ajad ja see tähendab seda, et on eriti oluline arusaadav, miks ja milliseid uudiseid me peame teadma ja milliseid uudised on olulised täna teiega rahvastunud teenima. Urmet Kook, Eesti rahvusringhäälingust Heidit Kaio ajakirjast pere ja kodu. Tere. Tere. Tere. Tervist. Ja mina olen Taavi Eilat samuti Eesti rahvusringhäälingust, aga selle erinevusega, et tänast saadet ei tee mina Tallinna stuudiost, vaid otse Stockholmist ja seda, mis põhjusel räägime juba õige pea. Tänases saates on erakordselt tõsised teemad ja nii tuleb jutt lahti lüüa. Alustuseks terrorist kahel korral ja sedapuhku ka meile, eestlastele geograafiliselt väga lähedal toimusid rängad terrorirünnakud ja sellest räägime saates pikemalt. Teise teemana keskendume Süüriale, kus Teisipäev val kasutas eeldatavasti siis Bashar al-Assadi juhtimise rünnakus keemiarelva, milles hukkus ligi 80 inimest. USA president Donald Trump reageeris sellele eile, andis turmtuld ja lasi Süüria lennuväebaasi pihta üle 50. Tiibraketirünnak oli ootamatu kogu muule maailmale. Kolmanda teemana räägime aga kodustest asjadest ja ehk valitsuse tegemistest. Valitsus otsustas, et riigieelarve võib tulevikus minna defitsiiti, et suhkrumaks tuleb. Magusate jookide hind tõuseb märgatavalt ja kolmanda asjana anti roheline tuli ka e-valimiste kärpimisele. Veel räägime postimehest aga laiemalt ajakirjandusest ja kui jääb aega, vaatame hetkeks. Aga sellele, mis toimub praegu IRL-i volikogus. Aga kõigest järgemööda alustame kõige värskematest uudistest ehk terrorist. Nüüd võib vist küll öelda, et nii lähedal ei ole terroristid meile kunagi olnud. Esmalt siis plahvatusest Peterburis ja eilne väga õudne sündmus Stockholmis. Kolleegid, mis te, mis te ütlete, on hirmus ka, kui see nii lähedal on. No ja hirmus on kasvõi selle võrra, et mina olin neljapäeval sealsamas Stockholmis, nendel samadel tänaval ostsin just raamatupoest, kus mis oli sellesama terrorikoha lähedal lapsele värviraamatu ja tegelikult tõesti see tunne, et, et terror on minust küll nii lähedalt mööda läinud, oli mulle esmakordne esmakordne kogemus ja ma arvan, et samal ajal oli väga-väga-väga palju eestlasi, Stockholmist. Jah, eks ta teeb ärevaks ja et see terrorismi nii-öelda ring meie meile järjest lähemale liigub ja ja eks see sunnib noh, vaevalt, et see Eestis otseselt terrorismiohtu nagu tõstab aga arvestada sellega, et väga paljud eestlased käivad nii Stockholmis, Piiteris kui ka kui ka teistes sellistes piirkondades siis kindlasti reisile minnes sa ikkagi noh, mõnes mõttes tajud sellist asja, et mis nagu huvitav on muidugi ka see, et praeguseks hetkeks siis see Stockholmis kinni peetud mees, keda kahtlustatakse siis selles, et tema oli see veokijuht, kes rahva hulka sõitis, on rahvuselt Usbekkan ja ja tegelikult ka see Piiteris ja siis selle enesetapurünnaku toime pannud mees on küll sündinud Kõrgõzstanis, vist oli, ta oli Venemaa kodanik, aga ta oli rahvuselt Usbek, et et mis on, nagu näitab, on see, et mõlemat asja nagu ühendab see, et endistest Kesk-Aasia liiduvabariikidest pärit tegelased kes on islami usku ja, ja kes on läinud, siis otsima endale tööd teistes kohtades on üsnagi suur. Selline ohu allikas. No ei, aga minu jaoks oli seesama asjaolu, millele Urmet tähelepanu juhtis, et endistest Nõukogude Liidu liiduvabariikidest pärit islamistid on, on muutunud radikaalset, eks, et see, et Stockholmis midagi taolist juhtub, siis oli tegelikult etteaimatav. Kas rootslased ise ütlevad seda, et küsimus ei olnud selles, kas juhtub, vaid pigem küsimus selles, et juhtub. Rootsi pealinn Stockholm on korra varem millegi sarnase osaliseks saanud 2010. aastal, kui üks enesega lõputerroriste püüdis end õhku lasta, tal enese õhkulaskmine õnnestus küll, aga mitte inimeste tapmine ümberringi, nii et, et sellele sellel korral või tollel korral läks, läks karikas väga lähedalt mööda. Ja noh, jälgides Rootsi meediat, siis nad tõesti võtavad seda üllatavalt rahulikult, just nimelt sõnadega, et see, et see juhtub, oli ilmselge. Aga küsimus oli, jah, millal. Just ise olen ka Stockholmis praegu nagu saate alguses sai öeldud ja ja tõesti inimesed siin tegelikult on väga rahulikud, tegin siin hommikupoolikul ka väikese jalutuskäigu hotell, jääb üks 400 meetrit sellest õnnetuspaigast ja ja läksin vaatama, et mis siis täna, et eile oli see ring, mis oli piiratud, väga-väga lai. Kohtasin seal ühte meest, kellel olid käes lilled ja kes tahtis need asetama minna, kuna ta seda kohta ei leidnud, siis me jalutasime temaga koos mõnda aega ja ja, ja tema oli selle õnnetuse hetkel üks 200 meetrit, et noh, kuskil oma kontoris siis? Jaa jaa. Ta ütleski, et need emotsioonid, mis teda valdavad, et ühest küljest on see suur kurbus ja teisest küljest on see viha või selline pahameele ja tõesti ootus, et see tuleb, oli ja, ja lõpuks ka see meetod, millega siis see terrorirünnak toime pandi, ehk siis taaskord võeti veok ja sõideti rahvas ka, mida me oleme siin viimastel aegadel juba paraku küll aga hakanud harjuma nägema, siis on ka meetod, mille vastu äärmiselt keeruline võidelda ja, ja kusjuures Rootsis Stockholmis oli veel kaks päeva tagasi oli terroriõppus Sis politseile siinsamas kesklinnas olid viinud läbiste terroriõppus, nii et et see mees, kellega ma siis pikemalt rääkisin, kiitis just politseid selle poolest, et nad oskasid väga kiiresti sellele asjale reageerida. Ja, ja ka eile linna sisse tulles oli väga hästi kõik organiseeritud, kuigi justkui kesklinn. On äärmiselt vaikne praeguseks hetkeks ja siin siin sisuliselt elu ei toimu rohkem, kui inimesed käivad uudistamas siis äärelinnad on selle eest suurema koormuse all ja eile linna sissesõidud olid kõik täiesti umbes. Keegi kuhugi poole ei pääsenud autodega, nii et inimesed, kes tahtsid vähegi keskemale saada, pidid jalutama vähemalt üle tunni. Aga Taavi, ma küsiksin, sa ei ole küll väga pikalt Stockholmis olnud, aga sa ilmselt oled natuke jõudnud jälgida sealset meediat, et teadupärast Rootsi on Euroopas üks immigratsioonisõbralikumaid liike olnud, et kas juba on arutletud ka selle üle, et et mis oli, mis võimaldas sellise asja nagu toime panna või miks selline inimene, kes on tulnud Rootsi tööle sellise teo toime pani. Ja kas Rootsi sellises väga sallivas immigratsioonipoliitikas võib nüüd oodata mingite rõhuasetuste ümbervaatamist? Ma pean tunnistama, et seda arutelu ma isegi ei ole praegu kohanud, kuigi tõesti ma olen siin lühikest aega olnud ja arutelu selle üle siis, et et miks ikkagi võimalikuks sai, jaa, jaa ja, aga noh, samas on natukene, mulle tundub ka siin on see suhtumine nagu Heidit juba ütles, et oodati, et see ühel hetkel tuleb ja, ja see on seotud sellesama immigratsioonipoliitikaga, need varasemad intsidendid siin teistes linnaosades ja, ja kuidagi see asi oli õhus ja, ja seda nagu rootslased ka ise siin tunnistavad Minu meelest on hästi oluline aru saada, et see rootslaste jaoks ei olnud seotud immigratsioonipoliitikaga. Et seda võime meie siit Läänemere teiselt kaldalt mõelda ja arvata, mida, mis on tegelikult väga populaarne seisukoht, et rootslased on ise selle ära teeninud, et nendel on väga liberaalne immigratsioonipoliitika olnud juba aastakümneid ja see on nüüd selle tulemus, siis tuleb mõista rootslaste jaoks, see ei ole kindlasti teema ja seda tõepoolest on ka näha tänastest ajalehtedest, mida ma ka ise olen millel pilgu peale heitnud, et rootslaste jaoks on see selgelt küsimus siis selles, et, et terrorismil ei ole rahvust, terrorism ei ole seotud konkreetsed usunditega või uskudega ja et rootslaste immigratsioonipoliitika kindlasti jätkub samasugusel moel. Kusjuures siin on nagu oluline ka mõista seda, mida, mis ma saan aru, on aru saanud, et eestlastel on keeruline mõista, aga rootslaste jaoks on, on liberaalne immigratsioonipoliitika peavoolu poliitika ja selles kahtlemine on radikaalsus, et, et seda ei tohi, seda isegi nagu seda, seda ei pea õigeks täiesti tavalised inimesed, kes, kes noh, nagu siis seda immigratsioonipoliitikat kahtluse alla seades tunneksid, Ena tunneksid ennast pahandatuna või et, et see, see, et see oleks nagu ebaõiglane. Et see on tõesti meie siin. Eestimaalt vaadates võime sellist selliseid küsimusi esitada, rootslased seda kindlasti ei tee. Aga kas sulle ei tundu, et ikkagi needsamad noh, ütleme konservatiivse maailmavaatega inimesed praegu võivadki näppu viibutada ja öeldi, aga me ju ütlesime Ja nad ei tee seda, ma nagu ma ütlen siis, siis Rootsis selline immigratsioonipoliitika nagu praegu käimas on kestnud vähemalt 30 aastat ja, ja, ja, ja nagu mainstream või peavoolu konservatiivne inimene peab seda väga mõistlikuks poliitikaks. See, kes selles kahtleb, selle, sellel on radikaalsed vaated või teda peetakse radikaalseks. Tõsi on see, et, et sellesse samasse Rootsi peavoolupoliitikasse on järjest rohkem tulnud neid neid hääli, et, et võib-olla peaks selle sisserännupoliitika üle vaatama ja neid ja neid hääli peetaksegi ilmselgelt radikaalset, eks, et et te olete või need need, kes niimoodi räägivad, on, on äärmuslased. Ja, ja vist on kuidagi nii, et ütleme sinnasamasse meie Eesti poolele, see võimendub kuidagi enam mingil kummalisel põhjusel meediavahend. Olge hea, just mulle tundub, et meie siin siitpoolt vaadates nagu eeldame seda rohkem ja Rootsi ühiskonnas tegelikult seda on palju vähem, et rootslased ise seda sedavõrd enesestmõistetavaks ei pea. Pigem on see nagu tõesti meie meie eeldus, meie arvamus, et nad võiksid nii arvata. Ja lähme siit võib-olla korraks tõmbamist, seoseid ka teise terrorirünnakuga, ehk siis Peterburis plahvatas metroos pomm ja 10 inimest sai surma ja rohkelt vigastatuid. See on esimest korda, kui Venemaal toimub see, kusjuures kui ma ei eksi, nüüd siis Moskvast eemal, ehk siis biitris ja ja muidugi märkimisväärne, et seal tol hetkel oli ka ju kohal Vladimir Putinit. Ilmselt see aeg ja koht ei olnud juhuslik. Jah, et. Sellega on mitmeid nagu nurki, et et et teadupärast ju olid just Venemaal hakanud toimuma suured rahva meeleavaldused ja mitte ainult siis Moskvas, vaid ka üle Venemaa. Need said siis ajendiks, ajendiks oli sellele siis peaminister Medvedjevi väidetavalt korruptiivsed teod. Et ja, ja kuna see terrorismiakt Peterburis toimus siis üsna vahetult pärast nende meeleavalduste algust siis võib-olla sellised karmimad. Seosed, mis tõmmati, olid see, et võib-olla see meeleavaldus ei olnudki või see terrorirünnak ei olnudki nii väga juhuslik, aga, aga mingeid tõendusmaterjale praeguseks selleks pole toodud, aga kindlasti rääkida sellest, et mis on nagu kaasa toob, et on see, et kindlasti Venemaal noh, nii-öelda kruve tõmmatakse veelgi rohkem kinni. Ja, ja sellist, selliste meeleavalduste korraldamine on veelgi raskem. No just mind nagu paneb üllatama see, et, et Venemaa on seni pääsenud siis Venemaa pinnal toimunud toimuvatest terrorirünnakutest, noh, võiks öelda kergelt, et tõesti, see oli esimene Venemaapinnal olev toimunud terrorirünnak, tõsi, palju tõsisem terrorirünnak oli siis Egiptust start egiptuse startinud reisilennuki suhtes, kus kus hukkus siis 260 inimest, kus siis tõesti hukkunuid oli silmapaistvalt rohkem. Aga arvestades, missugust, kui võrde tundliku mängu Venemaa välispoliitiliselt ISISe vastu mängib, siis siis siis tõesti nende Terrorirünnakute vähesus võiks öelda, on üllatav ja võimalik, et siin on taga lihtsalt hea Venemaa salateenistuste hea töö. Aga see, mis Rootsi ja Venemaa puhul sarnast, on ju tegelikult see, et mingit konkreetset organisatsiooni me vist ei saa tõmmata kummagi juhtumi või selle inimese taha, kes seal praegu on asja toime panna küll okei, seosed islamiriigiga vähemalt siin Rootsi terroristi puhul aga tema pooldamine ütleme islamiriigile, aga mitte konkreetselt, et ta kuuluks ühte või teise organisatsiooni. Nii nagu varasemalt suurte suuremate juhtumite puhul teame Jah, aga noh, otsest seost ei pruugi olla, aga kui vaadata kõiki neid ka, mis on Euroopas viimastel aastatel toime pandud terrorirünnakuid, siis, et ei peakesse side alati olema otsene. Et pigem see pinnas ongi see, et noored mehed, kellel paljudel on olnud Varasemast kriminaalne taust on leidnud endale sellises radikaalses islamis kas siis otse või kaude mingi sellise väljundi millega oma tegusid toime panna ja, ja seal ei peagi olema mingit väga selgelt suurt organiseeritus taga, et et see teeb natukene murelikuks, et selliseid asju ei ole võimalik väga lihtsasti ette näha ja ära hoida. Et see on selline noh, organiseerima, et kui saate organiseeritud teed, siis ust jääb ikkagi järjest enam nagu ka mingit nagu jälgi maha ja see ring on nagu laiem nagu sa oled selline üksiküritaja fundamentalistid on ju, et siis siis seda on kahtlemata kindlasti keerulisem. Eelnevalt avastada. No just nimelt, et see on olnud väga põhimõtteline muutus mis on olnud arusaadav, et senikaua kui tegemist oli pommirünnakutega, siis, siis ikkagi mingil moel on võimalik neid inimesi jälgida või nende jah, tegevust jälgida nad olid, olid need, kes olid pommidega seotud, olid käinud siis Süürias nadolid Türgi kaudu sinna sisenenud nende reisimisteekonnad olid jälgitavad samamoodi pommid ei teki ju niisama, nendeks tuleb materjali hankida. Et, et see, see sõel läks ilmselgelt liiga tihedaks ja juba siis Nizzas nägime seda, mismoodi tegelikult saab üllatavalt käepärastest vahenditest ehk siis ühest suurest autost teha väga-väga ohtlik. Kuu relva Berliini jõuluturul samuti täpselt samamoodi, just. Kas teile tundub, et Venemaa terrorirünnaku vastuvõtt mujal meetia mujal maailmas oli teistsugune selles mõttes, et, et ei võib-olla muu siis lääne meedia või lääne poliitikud ei tormanud seda kohe üheselt hukka mõistma, nii nagu seda Rosibul saksa. Kusjuures selles mõttes ma ei näe ka Rootsi ja uudiseid väga palju kusagil Euroopa suuremate ajalehtede esikülgedel, pigem on seal lennukirünnakud Süüria pihta, aga, aga Rootsi terrorirünnak on, on välisuudisteteema ja, ja ilmselt see ongi see traagika, mida me siin näha saame, mismoodi terror muutub argipäevaks, et nii Venemaa uudis, et tõepoolest olid välisuudiste võib-olla esiuudis tõesti, aga enam see, et vallutaks esikülgi ja samamoodi ka Rootsi, et, et ma ei näe seda praegu. Euroopa esikülg Euroopa ajalehtede esikülgedel. Aga kui sellel teemal terroriteemal rohkem jätkata praegu ei ole, siis vahetame teemat ja räägime jätkuvalt välispoliitikast ja see, millele juba heitis ka korra viitas, ehk siis teisipäeval kasutas Süüria toimunud rünnakus keemiarelva, mille tõttu suri kokku praeguste andmete kohaselt ligemale 80 inimest ja, ja kuigi avalikkus mõistis teo juba toona ka siis, siis tõeline hukkamõist tuli tegelikult USA president Donald Trumpilt, kes laskis Süüria lennuväebaasi pihta üle 50 toma. Hauk tiibraketirünnak oli ootamatu ja enamasti ja märkimisväärne, et liitlased sellest midagi ei teadnud, nii et hommikul ajalehti avades või veebiportaale avades olid inimesed väga üllatunud. Üle Euroopa. No mis selle rünnaku üllatavaks tegi, oli, oli see, et et Donald Trump on olnud pigem varem seisukohtadel, et USA ei peaks sekkuma Süüria konflikti nii selgelt. Isegi pärast seda, kui tuli tuli teatavaks see tõenäoliselt siis Assadi režiim kasutas oma inimeste vastu keemiarelva ja seal hukkusid ka lapsed. Oli, olid Trumpi esimesed reaktsioonid see, et selles kõiges on süüdi mitte assaadvaid Obama. Viide siis sellele, et 2013. aastal, kui oli Damaskuses Sariini rünnak ja toona oli hukkunuid sadu, kui mitte tuhandeid rääkis Obama sellest, et nüüd on punane joon ületatud, aga aga reaalselt, et Ameerika midagi ette ei võtnud. Et kõiges selles kontekstis on olnud see trumpi tegevus üllatav ja et millega seda seletatakse, noh on olnud siin laias laastus kaks seletust, et üks ongi see, et trump ongi selline inimene, loomult, kes on ettearvamatu, oma seisukohti võib ka muuta. Seda ju on ta näidanud ka, näitas ka valimiskampaania ajal, et kordan, ütleb ühte, kord teist aga teisalt Ta oli tal seda kindlasti vaja ka sisepoliitilistes huvides. Et kui me vaatame neid reaktsioone, mis olid mis olid sellel Ameerikas, siis mitte ainult vabariiklased, vaid ka demokraatide leerist tulid, tulid talle toetust selle rünnaku eest ja ei ole olnud USA ajaloos president, et kelle toetus pärast valimisi on olnud niivõrd madalale langenud ühes hiljutises Bullis oli see vist 37 protsenti. Ehk et kindlasti ta tegi nüüd midagi sellist, mida Ameerika avalik arvamus. Ma arvan, et pigem nagu kiidab nagu heaks. Ja eriti just vabariiklastest valijad. Et, et jah, et, et siin on nagu seletusi olnud sellele, miks ta selle ette võttis nii tema vastuolulisele iseloomule viidates kui ka kui ka sellele, et ta oli nagu sisepoliitilistel kaalutlustel võib olla sunnitud seda tegema. Siin on tõesti hea küsimus, et miks, miks sekkus trump nüüd, kui on teada, et Süürias on närvigaase kasutatud eelnevatel aastatel korduvalt tõsi, hukkunute arv ei ole nii suur ost nii suur olnud, et antud juhul siis räägitakse 86-st inimesest, kellest 27 olid last. Aga ikkagi närvigaasi on korduvalt kasutatud. Tõesti, tõepoolest on nii, et Euroopa ja ka Ameerika nii-öelda poliitikud on pidanud närvigaasi kasutamist kad sõjas igasuguses sõjas, mitte ainult tsiviilisikute suhtes lubamatuks teatavasti närvigaasi kasutati esimeses maailmasõjas ja teises maailmasõjas, mida me mäletame kui väga julma seal põhimõtteliselt ju ei tehtud ja see oli nagu meievaheline, nagu meil siin küll väga julmas sõjas sõdides kokkulepe, et me ei kasuta gaasi. Nüüd me oleme näinud, mismoodi aastaid on, on see Süürias toimunud niimoodi ja Euroopa pole ja Ameerika pole sekkunud ja küsimus on siis nüüd miks, miks seda siis nüüd tehti ja tegelikult ka ja ka samas samavõrra on küsimus, miks seda varem ei teinud. Ja ma arvan, et seal on hästi oluline mõista seda, et, et, et Ameerika ja Euroopa kogemus on olnud see, et sekkumine ei pruugi tuua head. Me, milles kõige õpetlikum kogemus on kindlasti Iraagis toimunu, kus, kus me ei saa nagu üheselt öelda, et, et see, see, et lääneriigid otsustasid Husseini maha võtta. Ta, see võis tõesti olla hea, aga me nägime seda, mismoodi põhimõtteliselt väga suur tekkis väga suurt tasakaalu vaakum ja see toimus midagi sellist, justkui nagu võetakse laual üks jalg ära, et mingi mingi asi, mingid mingid suured globaalsed nihked toimuvad ja see on ka, ma arvan, põhjus, mille pärast siiani ei ole lääneriigid Süüriasse sekkunud, kuigi tegelikult on see Süüria sõda ju jõudnud Euroopa pinnale, meie saate esimene pool ja sellest põhimõtteliselt, et rääkiski, seda üllatus, odavam on siis trumpi otsusekindel tegutsemine, kusjuures minu meelest on huvitav see, et seda on üsnagi laialt ikkagi heaks kiidetud või seda on peetud väga otsustavalt julgeks ja, ja, ja vajalikuks tegutsemiseks, mis minu meelest isegi Trumpi kuvandiga kui sellisest ärklevast jõumehest läheb väga hästi väga hästi kokku. Kui aga küsimus suurem küsimus on see, et kas, kas see, kas see jääbki nii, kas see rünnak jäädki nii või on see samm, nagu siis Süürias mingisuguse suurema tasakaalu otsimise poole? Nojah, sellega analüütikud vaidlevadki praegu võivad, peaks nüüd ära ootama, et, et kas nüüd ühekordseks sammuks ja, ja järgmine kord on huvi, võib-olla mõnes mõnes muus kohas ilmneb, et Põhja-Koreas või kus iganes. Aga üks huvitav asi, mis natukene nagu silma jäi, oli üks BBC lähisin analite põuen kirjutas sellest, et aga kui ma seal tsitaat nüüd otse otsesin tõlgin, et ta nagu õigustas seda trumpi sammu sellega, et üks Lääne poliitika selliseid fundamentaalseid probleeme alates siis president Barack Obama ajast on olnud see, et et nad ütlevad, et me hakkame midagi tegema. Aga reaalset tegevust selle probleemide lahendamisel pole olnud. Ja nagu ta ütleb edasi, et Süüriasugustes riikides Assadi suguste diktaatorite puhul saavutad kredibiilsust ainult läbi selle, kui sa kasutad jõudu. Et iga sinu sellist noh, sellist juttu, et sa lubad kasutada jõudu ja probleemi lahendada, aga kui sa reaalselt midagi ei tee, et see pööratakse sinu enda vastu ja sellega proovitakse sinu piire, et osad analüütikud on ka öelnud. Et kas sa saad ise või assaad, siis ka tegelikult Venemaal koordineeritult üritas ka reaalselt testida seda, et kui kaugele trump palun valmis nagu minema. Et kas ta on ainult retoorikas selline kõva mees või, või on astutega ka mingeid samme ja praegu pigem nagu näitas ära, et ta võib ka mingeid reaalseid samme astuda? Et see on jah, et ja see on ka märkimisväärselt erinev Barack Obama varasemast või neli aastat tagasi oli see teema suhteliselt sarnaselt üleval, siis lõpuks sumbus sinna, et Barack Obama pidi kongressilt nõu küsima ja siis tuli Venemaa teema sinna sisse juba ja et, et noh, sisuliselt see sumbus nüüd trump näitas seda, et sa võid võta üksi ja asja ära otsustada, et mida, nagu ju Lääne-Euroopa riikidele kusagil ette heidetakse, et otsuseid ei saa teha kiirelt, sellepärast et tuleb ju rääkida läbi kõigiga, et nii palju liitlasi on, aga trump näitas seda, et ma võin üksi otsustada ja sisuliselt ju mängis sellega ka Euroopa riigid nurgas ka, sest Euroopa riigid ju vähemalt mulle jääb mulje, et kiidavad praegu trumpi tegevuse heaks ja ütleme, plusspunktid igal juhul Donald Trumpile, kelle suhtes varem ollakse, oleks olnud väga kriitiline. No minu jaoks on kaks sellist suurt küsimust seoses sellega, et et esimene küsimus on võib-olla selline nagu takikkalisem, et milline saab olema Venemaa reaktsioon, et esmane reaktsioon oli üsnagi vaoshoitud, et et räägiti sellest, et Ameerika ühendriikidelt rikkusid rahvusvahelist õigust ja et Ameerika ja Venemaa suhetes ei ole praegu enam nii head ajad kui, kui pärast Trumpi äravalimist, aga see kõik oli selline üsnagi soft või ütleme, Populaarse sõnaga pehmo retoorika. Et küsimus on selles, et ega, ega Ameerika Ühendriigid ja Venemaa kindlasti ei taha minna Süüria pinnal otseses sõjalise konsultatsiooni. Et küsimus on see, et, et kas Venemaakäik võib tulla vastu näiteks Ida-Ukrainas, et selles mõttes on väga oluline jälgida seda, mis nüüd lähiajal Ida-Ukrainas nagu toimub? Meie samas tõsi, nüüd mõlemad räägite sellest, mismoodi Obama ei võtnud midagi ette ja näete, trump nüüd lõpuks käitus nagu väga ma arvan, et sõda Ukrainas ja ka enne seda täitsa näiteks selle inglise analüütiku, kes, kes seda, kes sellele tähelepanu juhtis, ja tõsi sellest on ka juttu olnud, et, et Obama ei käitunud piisavalt otsustavalt ja nüüd siis trump trump tegi seda siis tegelikult ju me kõik teame, et seal Süüria pinnal ei ole lihtsaid, ei ole lihtsaid lahendusi. Et see, see lahendus oleks maavägede sisseviimine, mille tulemus oleks see, et Vene ja Ameerika väed seisaksid vastamisi. Kas see on täpselt see, mida me tahaksime ilmselt et, et see, et trumpi otsustanud käitumine, see on tõesti äge, aga samas ongi küsimus, et aga mis siis edasi, mis me edasi teeme? Sedasama Iraani näide on ka minu meelest väga, väga elav, kuidas me nägime, et hästi Saddam Hussein sai kukutatud Iraagi? Vabandust? Jah. Kuna ma ise olen varsti kuu aja pärast Iraani minemas, siis, siis ilmselt mu reisi mõte käib minust minust ees. Aga, aga ma tahtsin jõuda sinnamaani, et me nägime kuidas, kuidas Iraani. Vabandust, Iraagi ja Iraagi kokkukukkumise tulemusel tegelikult ju just nimelt ISIS sündis, mismoodi sellest? Et mismoodi Iraagi vangikongides kokku saanud endistest sõjaväelastest, kellel on teadmised, distsipliin ja autoriteet, kes said kokku seal siis kriminaalidega, kellel on kõik, siis kõik muu midagi kaotada ei ole. Nende pinnalt moodustus ISIS ehk siis sekkudes ühes kohas võid sa tekitada ootamatu mullistuse või ootama too väljapurske hoopis teises kohas. Mina võib-olla ei, mõtlesin, et mulle lihtsalt kaks kaks punkti, et see teine punkt oli, oligi kaude seotud sellega et okei, et õnnestub Assad kukutada, aga mis saab siis edasi? Et mis saab sellisel juhul Süüriast, et me oleme näinud seda, mis juhtus Liibüast, seal oli diktaator? Gaddafi, kes kukutati, kes oli tõesti pannud toime kohutavaid tegusid. Aga tänasel päeval Liibüat riigina enam ei eksisteeri. Süüria on tänasel päeval juba väga killustunud, kui, kui seal pole assaadi, siis noh, väga suur on tõenäosus see, et Süüriaga juhtub sama, mis Liibüaga, eks riik kui selline lakkab seal täielikult olemast, mitte seda praegu väga palju oleks. Aga tõenäoliselt need probleemid kindlasti süvenemata, et jah, et me praegu, mis nagu Liibüas selle riigi lakkamisega nagu juhtus, on see, et kui, kui laias laastus on need Vahemere immigratsioonivood suudetud kontrolli all hoida, siis Liibüa on paraku see liin, kus kaudu praegu, kuna seal riiki sisuliselt ei ole toimub siis endiselt selline kontrollimatu immigratsioon Euroopasse ja sealt tuleb ikkagi ennekõike mustast Aafrikast põhiliselt majandusimmigrante, mitte neid, kes kuskilt millegi eest põgenevad. Et et mis juhtub pärast seda, kui see on niisugune ettekujutus, on minu meelest nagu natukene naiivne ja fassaad on pannud toime väga räigeid asju keemiarelva kasutamine, mis iganes, onju, aga sajad tuhanded inimesed on kogu selle konflikti käigus hukkunud. Aga küsimus on selles, et kas assaadi mahavõtmine lahendab kõik need probleemid, mis Süürias täna on. Et, et nii nagu omal ajal mindi Iraaki sisse sellega, et mõeldi sellele, et me läheme sinna sisse aga ei mõeldud sellele, et mis saab pärast edasi, mis probleemid tulevad, kuidas seda ühiskonda üles hakata ehitama. Et ma arvan, et sama naiivselt ei peaks Süüria puhul käituma? No just, aga samas on kas saanud järjest ilmsemaks see, et Assad ei näi olevat huvitatud stabiilsusest, et tal ei näi olevat huvi olla kogu rahva suur ühendaja, et pigem on ta millegipärast toetanud olemasolevat ebastabiilsed, et olukorda ja ka Venemaa on siis sedasama ebastabiilsus toetanud. Nii et siin pigem võib-olla võib-olla ka selline kainenemise hetk või, või arusaamine, et, et kui, kui assaadist ei ole kogu rahva ühendajat, mida, mida siis näib, et ei ole, siis siis siis järelikult küsimus ongi seesama, mida sa esitasid, et mis siis edasi saab, kes siis kes ja kus, kus peaks tulema see inimene, kes seda teeb? Seal saadi nagu taust, võrreldes ahviga on ikkagi täiesti nagu erinev, et mul on üks hea sõber Portugali televisioonist ajakirjanik, kes oli viimane lääne ajakirjanik, kes intervjueeris Margala ahvid ja kes on viimase aasta jooksul kaks korda assaadi intervjueerinud ja viimati taga novembris, nagu rääkisin palusin neid mehi võrrelda, siis ta ütles, et need kaks meest on täiesti erinevad, et üks oli selline noh, selline jõhkard nii poliitika tegemisel kui ka tavakäitumises ja assaadi puhul siis miks tema miks temaga nagu osata, võib-olla lääne poliitikud, sealhulgas ka mõni Eesti Europarlamendi saadik armastab nagu kohtuda on see, et ta nagu välises käitumises täielik džentelmen et ta suudab jätta sellises tavasuhtluses ülimalt hea mulje, et, et noh, millest ei peaks laskma ennast ära petta, on saanud oma hariduse Inglismaal. Et ta on väga hea suhtleja. Aga jah, et ei maksaks unustada seda, et mida ta kõike toimub. Näiteks tänane Times analüüsib, et Assadi lähitulevik võib olla sarnane Husseinile selles mõttes, et tema lähiaastad mööduvad punkrit varjates ennast mägedes ja, ja erinevates peidupaikades kus ta kindlasti ei saa omada mobiiltelefoni. Mitte et see väga tähtis oleks, aga lihtsalt mobiiltelefoni kaudu on teda lihtne jälgida. Ja, ja noh, nagu siis varjumine pidevas hirmus, et ta võib jääda siis mõne USAd droonirünnaku ohvriks. Ja Urmet juba otsapidi viitas ühele saadikule ja, ja võib-olla tookski siia väikse sisepoliitilise mõõtme ka juurde, et Eesti reaktsioonid, et üldiselt tuleb öelda, et olid kõik sarnased, välja arvatud siis üks ja europarlamendisaadik, Yana Toom nimetas siin Meie välisministrit Sven Mikserit lolliks ja, ja ütles, et, et kus tema peab teadma, kus tema ise peab teadma, kus see keemiarelv või kes seal üldse kasutusse võttis, et et noh, Toomi puhul on see ilmselt ootuspärane, selline retoorika ja kuigi arusaamatuks jääb see, kuidas Keskerakond sellega suudab ikka veel nagu kaasa minna või seda, seda teemat vältida, et nad otseselt ei mõista Toomi käitumist hukka. Kusjuures sinust tähelepanu oluline tähele panna tänasele Timesile tuginedes, et ükski venelane Trumpil rünnakus surma ei saanud. Venelased said siiski kaks tundi nüanssi väitel kaks tundi enne rünnaku algust teada, et selline asi toimub ja, ja nad nendel oli võimalus sõjaväebaasist lahkuda, nii et praegu siiski on, on nagu mossitamine põhimõtte pärast, mitte selle pärast, et keegi oleks keegi venelastest olekski otseselt surma saanud. Jah, aga Yana toomist. Või pigem on see, et, et see oli, ma ütleks, et. Pärane ja et ei et uudis oleks olnud see, kui Yana toom oleks hakanud teistsugust juttu rääkima Süüria teemal, et on ju. Ja see, et ta sellist juttu räägib ka arvestades seda, et millele ta oma sellise poliitilise kapitali on rajanud, veel nii-öelda tugineb, on ju üsna nagu ettearvatavalt. Aga Keskerakonna vaadet just selle koha pealt, et ega nad väga ei distantseerinud ennast Yana toomist, mis on ka ilmselt mõistetav, seepärast et valimised on tulekul ja ja nii edasi. No täpselt nii. Selge, aga tõmbame sellele teemale joone alla, sest aeg on armutu ja tulemegi sisepoliitika juurde räägime me valitsusest, kes on jõuliselt tegutsema asunud, sel nädalal otsustati peris mitu olulist asja, üks neist. Ta oli riigieelarve defitsiiti lubamine, mida on tehtud alati vares varasema retoorika kohaselt siis halvaks. Aga et nüüd võib seda nii-öelda pika eelarveperioodi mõistes lubada, sest järgmisel aastal sa saad seda kompenseerida, et öeldakse, et see on sisuliselt siis selliseid Kreeka tegemine mingis mingil määral. Et noh, reformierakondlased ja, ja, ja ka siin Eesti pank näiteks on selle selgelt mõistnud hukka. Eks ole selline märgiline muutused, et Eesti selline meistripoliitika siiamaani on ikkagi kogu aeg tuginenud sellele, et me leiame nagu eelarve tasakaaluga rasketel aegadel püüame seda hoida. Ja sellega me jätame endast nagu nii maailmale kui ka oma oma sisemisi rahaasju ajades sellise korrektse riigi mulje. Et, et see, et kui Keskerakond on valitsuses, Keskerakond opositsioonis olles ju tegelikult kogu aeg ju andis sõnumeid, et rasketel aegadel võiks ka hoopis laenu võtta ja eelarve miinusesse lasta ja nõnda edasi, kuigi praegu otseselt mingeid raskeid aegu pole. See, et Keskerakonna retoorikaga selline muutus vastuollu ei lähe ja noh, sotsidel Vasakpoolsete erakonnale magan väga suurt ei näe, et küsimus on ikkagi IRL-is, et kui meenutame kas või seda Margus Tsahkna, mis tal ütelnud oma ideoloogilisest platvormiks Isamaa kaks, null onju siis selle üheks vundamendikiviks, mis ta seal välja tuli, oli ka lisaks näiteks e-hääletusele ka tasakaalus eelarve, et et kui see kellegile mõjub valitsusest halvasti praegusel hetkel, siis on see loomulikult IRL, kes just 42 minutit tagasi Pirita TOPi konverentsikeskusesse kogunes, et omavolikogu pidada. Mulle aga tundub, et see on nüüd see koht, kus IRL võiks iseloomu näidata, erinevalt sellest, et nad on siin natuke pirtsutanud suhkrumaksu teemal, siis minu meelest on see suhteliselt tühine teema küll aga küll, aga riigieelarve ja riigieelarve defitsiiti jäämine on väga põhimõtteline muutus Eesti sellises eelarvepoliitikas me oleme ka varem läinud eelarvega defitsiiti ja seda siis tõepoolest rasketel aegadel ja seda nüüd nagu keegi ei midagi tagantjärgi ette, sest need olid mõistetavad hetkel praegu, nagu Urmet ütles, ei ole raske aeg, et ma ei näe küll ka mingit põhjust, miks peaks, mis peaks priiskama ja ka meenutades neid samu raskeid aegu, mis ei olegi nii väga kaugel, siis siis tollel hetkel me väga tänasime ju seda, et meil ei ole, meil ei ole suuri laenukohustusi ja et me oleme elanud jõukohaselt ja võimete piires. Kohane võib-olla tsiteerida siin meie varasemat rahakotihoidjat ja kuldsuud Jürgen Ligi, et valitsus on otsustanud käituda nagu pandunud aadlivõsu, kes pandi pärandiks saadud häärberi elada laenust, müüb väärtesemeid ja kütab ahju mööbliraamatutega. Hästi öeldud. Aga teine, see põhimõtteline küsimus on selline suhkrumaksu kehtestamine, mille siis rahandusminister Sven Sven Sester soovitab karastusjookidele vastavalt magusainesisaldus astmele siis kehtestada ja see jääb vahemikku siis 20 kuni 36 senti liitri kohta. Riigieelarvesse oodatakse sellest üks, 24 miljonit eurot lisatulu. Toome ühe näite ka, et kui kaheliitrise koolamaitselise joogi esialgne jaemüügihind on praegu üks, 59, siis see tõuseb 65 protsenti, ehk siis hinnani kaks, 63. Isegi siis võib öelda, et üle ühe EUR tõuseb kaheliitrise ballooni ostmine, et ma ei saa salata, et mind isiklikult küll häirib, et nii mõnelgi nädalavahetusel tahan võtta ühe klaasi limpsi ja juua seda, et ja, ja kui see läheb kallimaks ja no ma ei tea Jah, et siin tegime toimetuses nalja, tegelikult oleks sendi valitsusel väljastada positiivse pressiteate, et varsti on vein odavam kui limonaad. Et kuule, limonaad, hind kasvab nii palju. Aga seda selleks minu jaoks ei ole küsimus noh päris selles, et et kas need, millised need mahuprotsendimäärad on ja kuidas, milline toode sellele pannakse, kas, kas magus jogurt läheb selle alla või mitte, et minu jaoks on küsimus natukene sellise, ma ei oska öelda filosoofilisemalt. Et kas see, et riik nüüd hakkab. Sõnades küll väga õiget tegevust ta seda tehakse, mitte sõnades selle järgi, et noh, riigieelarvet täita vaid, et inimeste tervist parandada. Et, et toodetes oleks vähem suhkrut ja, ja seeläbi oleks võib-olla mingites veresoonkonna haigusi tulevikus vähem inimesed saaksid tervena ja kauem nagu elada, et et see kõik on väga õige ja põhimõtteliselt selline, noh, ma ei näe sellele nagu väga nagu, nagu vastuargument. Aga mis mind nagu nagu häirib, on see, et kui riik hakkab minu eest otsustama kuidas ma pean oma elu elama, kas ma pean elama tervislikult või mitte, et ma tahaks seda ise otsustada. Ma tahan ise otsustada, seda, sina ütled sina, siin nädalavahetusel teed endale limpsi õhtuid ainena, mina ideelisi õhtuid, ma jooned, jook, aga oleksid ise otsustada, kas ma teen seda või mitte, miks riik hakkab minu eestlased otsustama, et see mind natuke selle asja puhul võib-olla kõige rohkem häirib. Kas ma, ma muigan, sellepärast et ma olen ka nüüd nädala jooksul jälginud seda suhkrumaksujutt ja seda ka sellele kaasneb, siis pressis selline väike virin, et otseselt keegi väga ei pahurda, aga selline virin kaasneb ja ma sellest virinas tegelikult panengi seda tähele ju, et et tegelikult saavad ju kõik aru, et seda suhkru, seda magusat jooki mitte kellelgil eluliselt vajalik ei ole tarbida. Aga see, mis eestlastele ei meeldi, on see, et riik sekkub nende ellu. Ja, ja kuigi minu meelest see, et tuleb lihtsalt rohkem raha maksta, aga sa saad seda jooki ikka kätte, et ei, tegelikult ei piira sinu tegevust ju mitte mitte kuidagi, aga see tundub, et siin on nagu mingisugune selline eestlaslik ja olemuslik see vastuolu. Kusjuures. Me oleme harjunud, me oleme harjunud juba sellise liberaalsete toppadega, nagu meil siin viimased aastad, need valitsused on olnud, et nüüd üllatunud kõik Just täpselt, et me oleme tõepoolest harjunud liberaalse maailmavaatega ja sellega, et, et meil on õigus ise otsustada, mida me tahame, samas jälle, kui nüüd seda maksu ennast sellel vaadata, siis ma ei näe selles küll mitte midagi nagu eiliselt katastroofilist. Et kui sellele maksule on pandud peale siis mingisugused piirmäärad, mille, mida on väga hea võrrelda tassi tee joomisega ehk siis meist enamik ilmselt paneb ühte väiksesse tassi teed ühe teelusikatäie suhkrut ja see tundub nagu enam-vähem OK magususega jook olevat. Ja see muuseas, sellise magususega joogid ei maksustu mitte kunagi mitte kuidagi nagu selle plaani raames, see, millest hakkab maks pihta, on see, et kahe, 2018. aastal, kui sa paneksid teetassi sisse kaks teelusikatäit suhkrut siis sellise magususega joogi pealt tuleks hakata maksma maksu ja ma möönan, et näiteks minu meelest kaks teelusikatäit on ikkagi pärismaa kuus joon. Ja ja siin tuleb ka nagu jälgida seda, et, et siin on valitsus seadnud mingisuguses mingisugused sammud, et 2019 on see siis kaheksa grammi 100 milliliitri kohta misse suhkrul suhkruseadus peaks olema ja 2028 grammi, aga, aga see jääb ikkagi väga magusaks, et see, see tõesti see kuhjaga teelusikatäis suhkrut on, teetassi kohta on see, mis jääb maksuvabaks ja mulle tundus täitsa mõistlik, et tegelikult, et see, see magususe piir kusagil seal ongi, et ma ei näe mitte mingit põhjust, mille pärast need joogid peaksid olema magusamad. Jaa, aga eks me näe, et kuidas nagu läheb, et noh, põhiküsimus on ju, selles on ju, et, et kas inimese inimeste tervisennekõike peaks selle asja nagu point olema, et kas, kas see läheb paremaks või mitte, et et Soome on ka siin katsetanud suhkrumaksuga ja ma ei tea, kas nad sellest aastast loobusid või, või loobu nüüd sel aastal, et, et see ei toonud kaasa märkimisväärseid paranemisnumbri inimeste terviseid? Minu meelest nad loobusid, kas mitte sellepärast, et seal tekkis Euroopa Liiduga erimeelsused. Tegemist on siis erisuse loomine tööstuse mingisuguses osas ja, ja sellepärast olid nad sunnitud loobuma. Ma jah, jah, ma, ma ei oska ka soome kohta seda kommenteerida, aga eks siin nüüd tootjatel on selles mõttes küsimus selles Aarna tõstavad selle sama toote hinda b nad vähendavad suhkrusisaldust, mis muudab selle toote siis maitset või c nad hakkavad kasutama seal neid suhkruasendajaid, mida, mida juba ka tootjad on kergelt ähvardanud selle teemaga, et tõenäoliselt suhkruasendajat ei kasutamine, ma ei tea, kui palju tervislikum või mitte tervislikumalt. No kindlasti ta ei ole tervislikum, aga, aga see siin on jälle küsimus, kuidas siis nagu tarbija suudab olla teadlik ja teha teadlikke valikuid. Selge, aga vist rohkem sellel teemal praegu ei peatuks ja, ja ei hakka ka jääma pikemalt e-valimiste lühendamise teemal, oleme sellest siin saates korduvalt rääkinud, aga sel nädalal oli valitsuses arutelu all ja põhimõtteliselt anti roheline tuli sellele, et e-valimised tulevikus oleks kolm päeva. Aga räägime teemal, mis võib-olla meid kui ajakirjanikke sageli erutab rohkem kui kui võib-olla raadiokuulajaid, ehk siis ajakirjandusest endast räägime sellest. ERR-i portaal avaldas siin selle nädala jooksul loo, kus, kus toodi välja, et Postimehe ajakirjanikud saatsid märtsi lõpus juhtkonnale kirja, milles heidavad ette liigset sisu ja artiklite tonaalsuse dikteerimist. Peamiseks probleemiks on need toimetuse töösse sekkuvad turundus- ja reklaamiosakond. Postimehe ajakirjanikud kirjutasid siis ühise avalduse ja, ja ja andsid seal oma juhtidele. Ma tahaks rõhutada siin seda, et see avaldus, mis nüüd ERR-i portaali küll sai üles pandud, oli tõesti selle, selle dokumendi esimene tõeline, selline mustand ja ja, ja mitmed ajakirjanikud ütlesid, et sellele ei ole nemad küll need alla kirjutanud. Et kuigi täis seda lõplikku versiooni ei oldud valmis avaldama. Siin võib küsida siis seda, et mis õigusega meie, kes me oleme teie siis ERR-i inimesed ja mina, kes ma töötan Postimehele konkureerivast kontsernis, võtame jutuks Postimehe siseasja, aga ma juhiksin tähelepanu, tegemist ei ole ainult Postimehe siseasjaga, vaid et ajakirjandusvabadusega üleüldiselt, et inimesed, inimestel on õigus või demokraatia osa. Informatsioon, mis on näiteks üleriigilise Eesti päeval üleriigilise päevalehe kaudu kättesaadav, on neutraalne ja kallutamatu ja see on see põhjus, miks me, miks me võtame muretseda Sel nädalal oli ka Eesti ajalehtede liit korrad sellise peatoimetajate päeva, kus sisuturundustemaatika oli siis selline keskne aruteluteema kahjuks kehtestatud sellele üritusele kummalisel põhjusel selline reegel, et seal räägitut ei tohtinud meedias kajastada, et mis on natukene nagu naljakas, sellepärast et ajakirjandus, kes alati nõuab kõigilt ja kõigelt nagu totaalselt läbipaistvust, nüüd kui teema puudutab ühte viimase aja, võib-olla sellist ajakirjanduse usaldusväärsust võib-olla kõige rohkem nagu küsimusmärgi vallapanevat temaatikat, et siis siis seal sellest nagu räägitakse kinniste uste taga, et sellest ma nagu aru ei saa see sisuturundust. Teema on minu meelest äärmiselt oluline, sest olgem ausad, et ega lehelugeja väga suur osa lehelugejaid ei saa ikkagi aru, mis vahe on tavalisel sisuturunduslool ja, ja see, mis on mustvalgel kirjas ja täpselt nii ka öeldakse mustvalgel lehes kirjutas, et kuidas see siis tõsi ei ole. Me ei räägi sisuturunduse puhul feik inimesest, vaid me räägime ju sellest, et reklaamitakse oma toodet, et sellise artikliga, mis mis sarnaneb väga tavalisel uudisele või tavalist Kujundatud nii, et sul on väga raske aru saada, kus algab makstud tekst ja kus algab päris ajakirjandus ja, ja teine asi on see, et need, need ajakirjanikud on ja kes kes peavad kirjutama sõltumatut artikleid, pannakse mõningates toimetustes neid samu sisuturundustekste vorpima on ju. Et see piir on ka nagu hakanud, nagu paljud ajakirjanikud ise on ütelnud, et see on väga häiriv, et nad peavad selliseid asju tegema. See on kindlasti koht, kus ajakirjandus peab ise endale tõsiselt näkku vaatama, sest et me oleme rahva teenrites rääkinud sellel samal teemal sisuturundusest ka seoses TV3 uudistega ja, ja on, on selge, et, et selline ütleme lugeja, siis ja vaataja eksitamine on, on lubamatu. Traditsioonilise meedia, reklaamiraha on kokku kuivanud ja väga palju liigub ka praegu välja näiteks Facebooki või Youtube'i või või Google'i kaudu seda reklaamiraha. Et kuskilt selleks, et sedasama toodet nagu ka ajakirjanikud teha, on vaja ajakirjanikele palka maksnud edasi, et noh, mõnes mõttes on see isegi nagu, et sellisel suunal nagu mõeldakse, on isegi nagu arusaadav, et ja teine asi, et meil, Taaviga on jube lihtne siin kolleege kritiseerida, sest meie ei pea rahvusringhääling reklaami müük ja jumal tänatud, et ei peaks seda ka tulevikus. Noh jumal tänatud, et ei pea, aga meil on nagu selles mõttes ju hea mugav nagu elu, et meil on garanteeritud mingi raha hulk ikkagi olemas, onju. Aga erameedias sul on ajalehtedes, sul on küll tiraas, aga üks asi, mis on nagu kõikidel väljaannetel kokku kuivanud ja teine asi on see, et sul see reklaamiraha on ja selleks, et seda teha, seda põhileht on. Et, et selles mõttes ma saan osaliselt aru, et, et sa oledki nagu mõnes mõttes väga keeruliste valikute ees, aga, aga siis võiks need valikud minu meelest nagu ausalt ja avalikult nagu ära rääkida. Kusjuures ma juhiksin tähelepanu, et selles selles esialgses kirjas, mis ERRis ERR-i lekkis või mida, mida seal tsiteeriti, juhiti ka tähelepanu, et, et, et, et need Postimehe ajakirjanikele antud soovitusi isikute suhtes ja selles suhtes, kuidas neid kajastada, et see juba on ka, on ka juba täiesti teine teema ja mis eemaldub väga selgelt sisuturundusest. Nagu ma aru saan, tegelikult siis seal on paljuski ei puuduta see teemaga niivõrd võib-olla poliitilisi teemasid, vaid, vaid sageli ka noh, nii-öelda lihtsaid spordiülekandeid, et milliseid teema, milliseid spordiülekandeid üle kanda või milliseid võtta, aga aga tõesti praegu aeg surub takka ka ma selle teema lõpetuseks võib-olla tooksin ühe nii-öelda ebaõnnestunud näitasid turundusstrateegiast veel, et, et Eesti Päevaleht siin paraku küll mõni tund hiljem, kui see uudis ERR-i portaali jõudis avaldas sellise reklaami, et Eestis on ajalehti, kus ajakirjanikud saavad juht saadavad juhtkonnale kirju, milles heidavad ette liigset sisu ja tonaalsuse dikteerimist meie EPL-is. Usume et ajakirjanduse eelduseks on vabad ja sõltumatud ajakirjanikud, nagu ma aru saan, siis selle juhtumi puhul oli küll nüüd siis see, et turundusosakond jõudis ajakirjanikest ja mõne aja pärast võeti see reklaam kiiresti maha, sest ajakirjanikud sekkusid ja ütlesid, et kuulge, kuulge, et see ju räägib täpselt sellest, mille, mille vastu Postimehe ajakirjanikud võitlevad ja mina isiklikult ja ma arvan, et ka mu kolleegid, sa sealpool Eestis avaldavad tunnustust Postimehe ajakirjanikke. Lisaksin, et, et mulle tundub, et see Postimehe ajakirjanike kiri võib-olla natukene motiveerib motiveeritud ka tegelikult suurematest muutustest, mis kontsernis sees toimuvad ja võib-olla ka selline märguanne, et, et me ei ole tegelikult ajakirjanikena rahul ka sellega, mis seal me, mis selles organisatsioonis sees toimub, aga see on lihtsalt minu oletus. Ja lõpetuseks, IRL-ist ei jõuagi pikemalt rääkida, ka IRL-i volikogu on kogunenud, tehke kiiret prognoosid, milline tulemus on, kas Margus Tsahkna siis saab oma tahtmise või, või tulevad Res Publica poisid jälle ja võtavad oma. No mina arvan, et Tsahkna siiski jääb alles, aga aga ega ma nüüd täpselt ei, ei oska aimata, mis seal toimuma hakkab. Väga raske on öelda, sest tegu on ühe MTÜ siseasjaga on ju MTÜ on küll tegutsenud väga pikka aega koos Keskerakonnaga olnud Eesti kõige kauaaegsem erakond ja mul on näinud paremaid ja halvemaid päevi. Ja ma ise isiklikult arvan, et et Margus Tsahkna ja järgmisel aastal enam IRL-i esimees ei ole. Aga eks seal IRL-i enda asi otsustada, et mis nad nagu teevad ja kuidas, nagu edasi lähevad, et et. Jah. Minu arvamus siin küllaltki ühtiv Urmeti oma peast, ma usun, et ükskõik kumma teenad praegu valivad, siis Margus Tsahkna ilmselt vahetatakse välja, olgu see siis Marko Mihkelson või siis hoopis Res Publica tiivast valitud keegi esindaja, aga saame näha. Tulemused esimesed tulemused sellel teemal peaks laekuma juba kella ühe paiku, aga tänase rahva teenrid tõmbame siit siis raadiosilla suunal Tallinn ja Stockholm kokku Tallinnas siis Urmet Kook ja Heidit Kaio ja Rootsis Stockholmis Taavi Eilat. Järgmine nädal on teie kuuldeulatuses juba järgmised rahva teenrid. Täna on käes kaunis laupäev, minge õue ja tehke väike jalutuskäik rahulikku päeva.