Tänases saates teeme juttu kirikukellade muusikast. Kirikukellad tulid-Venemaale ilmselt katoliiklikust läänest ning ristiusu kehtestamisest mõni aeg hiljem. On teada, et liturgiat kasutatavate esemete hulgas, mis Kiievi vürst Vladimir Petsantsist kaasa tõid Kelly pole märgitud. Esimesed kirikukellad võeti kasutusele 11 10. sajandil, ent kuni 14 10. sajandini nad eriti levinud ei olnud. Kirikukellade funktsioon seisnes algselt teadete edasiandmises kaugema maa taha. Spetsiaalne kellamuusika tekkis umbes 16. sajandil. Vahepeal aga heidame pilgu ajalukku ja vaatame, milline on olnud 16.-ks sajandiks Venemaa arengutee. Vürst Vladimiri üks poegi Jaroslav Tark tegi 1030. aastal vallutusretke eestissegi ning alistas umbes praeguse Tartu tähetorni. Kohal asunud linnuse. Ehitas sinna kindlustuse, nimetas juurjeviks. Jaroslav Targa pojapoeg Vladimir monomach ühendas Kaheteistkümnenda sajandi alguseks Kiievi vürsti võimu, olla suurema osa venealasid. Ütleme vahel, et kõik nimetatud valitsejad kuuluvad karjurikute suguvõssa, mis on oma alguse saanud üheksanda sajandi Novgorodi vürst-ist Ri uurikust. Priorikute suguvõsa lõpeb 16. sajandiga. Viimane selle suguvõsa esindaja oli Ivan Groznõi poeg Fjodor Ivanovitš. Aga läheme nüüd jälle ajas edasi. Vürst Juri Dolgoruki ajal Kaheteistkümnenda sajandi keskel eraldus Kiievi venest. 13. sajandil algas mongolite-tatarlaste sissetung Vene aladele. 1237. aastal langesid Vladimir ja Moskva. 1240. aastal purustas vürst Aleksander Neeva lahingus Rootsi Fjodaalide sõjaväe. Moskva vürsti Ivan esimese ajal, 14. sajandi algul sai Vene metropoliiti asukohaks Vladimiri linna asemel Moskva. Aastal 1380 võitsid Moskva suurvürsti Dmitri väed doni jõe ääres toimunud Kulikov lahingus mongolid tatarlasi. Moskva suurvürsti Vassili teise ajal, 1448. aastal valiti Vene õigeusu kiriku metropoliit yks esimest korda venelane. Sellega kuulutati Vene kirik Bütsants ist sõltumatuks. Viieteistkümnenda sajandi lõpul Ivan kolmanda ajal vabanes Venemaa mongoli-tatari ikkest. Ivan kolmas oli esimene Moskva suurvürst, kes nimetas end rooma keisrite eeskujul tsaariks ning võttis Bütsantsi eeskujul kasutusele kahepealise kotka kavapi. Esimene avalik kombetalitus tsaari kroonimiseks toimus aga aastal 1547. See oli Ivan neljanda, ehkki Ivan Groznõi valitsemisaeg. Niisuguse kiirmarsiga läbi ajaloo olemegi jõudnud 16.-sse sajandisse. Nüüd juba Moskva Venemaa õitseaega ja tuleme siis kellamuusika juurde. Nagu eelmises saates rääkisime, loeti vana venes professionaalseks muusikaks ainult vokaalmuusikat, mida esitati kirikutes. Kuni 16. sajandini oli see rangelt ühehäälne ja instrumente liturgia juures ei kasutatud. Professionaalse muusika hulka peame aga lugema ka kirikukellade muusika mille puhul võime isegi teatud paralleele tõmmata Lääne-Euroopa jumalateenistusel kasutatud oreliga. Kellamuusikal olid omad kindlad eeskirjad. Tavalistel päevadel pruugiti kahte-kolme kella. See oli siis Putnitš, neis on pühade ajal ja pidupäevadel kasutati rohkem Kelly viit ja enamgi. Pühade ajal mängitud kellamuusika kandis nimetust kastmeis von Groznõi tähendas vana vene keeles ilus öeldiga. Therese von. Viimane Therese von koosnes kolmest osast. Esmalt oli suur helin Veliikis von, millest võtavad osa kõik kellad. Edasi tuleb keskmine helin. Sirednišovon selle puhul ei lööda kõige suuremat kella. Ja kolmas viimane helin on väike maalilises von, milles helisevad väikesed kellad. Kellalööjatele olid omad saladused helinat rütmi meelespidamiseks. Selleks pruugiti tavalisi rahwarike sõnu ja väljendeid. Näiteks suurte kellade puhul rütm. Ja väikeste kellade puhul žess palaviinaišess palariini. Enamasti kandis iga Kell kindlat nimetust. Rostovi kellatornis oli näiteks 13 kella. Mõne nimed olid näiteks luik, oinas, punane, kits. Vastavate tähtpäevade puhul pühakute auks pidi tarbima vastavaid Kelly. Nii näiteks nägi Jegorjevskis Vonn ette 12 kella kasutamist. Jonynskis von vajas aga kaheksat Kell. Ja lähme nüüd muusika juurde. Kuurete Sagorski, Troitzee, Sergievi, Suur-Kloostri Kelly. Deutsche Sirgievi klooster asutati 1314. aastal. Suur-Kloostristaatuse sai ta 1744. aastal, kui temast sai Moskva metropoliiti residents. Troitski kiriku seinamaalid on teinud Andrei rubljov Troitski kiriku kõrval asuva Uspenski kirikunurka maetud Boriss kodunov. Troitse Sergei evi suurkloostri kellatorn on ehitatud 18. sajandi keskpaigas. Selle Kelly praegu kuuletegi. Edasi, kuulete Novodjevitši kloostri Kelly. Selle ajaloolise kloostri müüride vahele paigutas Peeter esimene oma poolõe Sophia. 1693. aastal püüdsid Sophia nõustavad Streletsid teda vabastada. Ent põgeneja tabati ja Sophie pühitseti nunnaks. Muide, Sophie võis oma kongi aknast näha kellatorni külge spetsiaalselt tema jaoks riputatud kella, mis iga minuti möödudes andis oma löögiga märku Sofial veel elada jäänud minutitest. Nõuadjevitši kloostri kellatornis on säilinud iidset kellad, mis on valatud vene meistrite poolt. Selsamal seitsmeteistkümnendal sajandil. Saate lõpuni kuulete hilisemas Pihkva kloostri Kelly. Pihkva klooster on asutatud iidsetel aegadel. Kloostri esimene Uspenski kirik rajati kaljukoopasse. Praegu on Pihkva kloostri kellatornis 13 kella, millest kolm on suure ajaloolise väärtusega. Need on kloostri annetanud kolm Vene tsaari Ivan Groznõi Boriss kodunov ja Peeter esimene Huvitavad nende kellade juures veel see, et neid lüüakse mittetornist, kus nad asuvaid vaid hoopis maa pealt.