Tere hommikust, head kuulajad, kell on saanud 11 ja viis minutit ja eetris on laupäeval laupäevale kohaselt rahva teenrid. Väljas on talviselt külm, aga suvi ei ole sugugi mitte enam kaugel. Ja esmalt siis muidugi uudised loodusest metsa all hakkab läbi saama nurmenukkude aeg, et kes tahavad, teed, kiirustage, aga kullerkupud on oma sellised tummise õied lopsakalt laotanud metsa alla ja, ja neid saab kindlasti seal nautida. Tänase saate panevad aga õitsema Urmet Kook, Eesti rahvusringhäälingus. Tere. Tervist. Aivar Hundimägi äripäevast. Tere. Tervist. Ja mina olen Taavi Eilat samuti Eesti rahvusringhäälingust. Alustuseks tutvustame teemasid tänases saates räägime esmalt majanduse olukorrast, et majanduskasv oli esimesel kvartalil 4,4 protsenti mille sarnast pole nähtud 2012.-st aastast. Samas tahtis opositsioon näidata punast kaarti rahandusminister Sven Sesterile. Tegelikult küll kogu valitsusele, aga esmalt siis Sven Sesterile, aga see kukkus läbi. Meil räägime ühest mahukast sotsiaalteadlaste uuringust ehk juba traditsiooniks saanud Eesti inimarengu aruandest ja keskendus seekord Nende teemale. Selle tuules võtame üles ka pensionisüsteemi võimaliku muutmise kava ja räägime ka Eesti veno Venemaa diplomaatilistest suhetest. Ning lõpetuseks Suurbritannia valimistest, mis järgmisel nädalal toimuvad. Et kas Theresa May, kes valimised välja kuulutas ikkagi jääb võimule teemasid, palju alustame algusest ja nii nagu ikka, saate lõpu planeerime tavaliselt lühiuudiseid, aga, aga kuivõrd, et need tavaliselt saatesse ei mahu, siis ma võib-olla alustaksingi sellega, et et soojendusküsimus oma kolleegidele, et milline kolmest persooni uudisest mõjutab lähiajal Eesti elu kõige enam, et kas see on Jaak Aabi nimetamine rahandusministriks, Edgar Savisaar, avalik sünnipäeva pidamine, ehk siis lõpuks ometi ta poseeris jälle Jüri Ratasega koos või Tarmo Kruusimäe, kes on tuntud ka kojamees, saab, mine Riigikokku, kui need sinu täpselt sõnasabast kinni võtta, siis tõenäoliselt oleks tõeline pomm see, kui Jakobist saaks rahandusminister, nagu sa ütlesid vabanduste riigi haldusminister siiski. Aga milline uudis mõjutab persooni uudistes kõige enam? No ma olen ta, Aab on ikkagi see, mis kõige enam mõjutab. Ja see otsus on huvitav seetõttu, et Aab on ta olnud Keskerakonna jaoks just Ratase tiiva jaoks viimasel ajal selline väga tubli töömees. Et tema mõju võib olla nii palju välja paistnud meedias. Aga ta on nagu sellist valimiseelset tööd aidanud teha ja kohalike valimiste eel viia ta ministriks. Võib-olla sellel noh, ütleme, see otsus oli huvitav, et minu arust seda ma ei tea, kui palju seda meedias spekuleeriti erinevate nimedega, kas Saabi nimi välja käisid? Loogiline valik? Tal on kogemus, saab, ta on nagu selles mõttes väga loogiline valik, aga aga jah, et ka ajakirjanikud ei osanud seda seda võimalust pakkuda. Et kui kasutada eesti poliitütleme klassikasse läinud lauset, siis ma ühtin Aivari seisukohaga, et ma arvan ka, et, et see võib-olla mõjutab võib-olla neist valikutest kõige rohkem, kuigi mitte ükski neist valikutel väga palju ei mõjuta. Et jah, et, et pigem nagu räägiti sellest ministri puhul liialdus ministri puhul, et sellest võiks saada mõni Keskerakonna omavalitsusjuht või omavalitsustegelane Jaak Aabi nime nendes ajakirjanduslikud spekulatsioonid välja ei käinud, aga aga jah, et eks ta ole nagu suhteliselt nagu loogiline valik, aga nüüd saab huvitav olema see, et Jaak Aabil on kesk- või alati on erakonna peasekretäri roll hästi suur. On ju, et et ühtepidi ta on erakonna sellise organisatsiooni jaoks oluline persoon, teisalt on ta ka erakonna rahastajate leidmisel oluline persoon ja, ja Jaak Aabi roll, ütleme sellest. Jüri Ratase Erakonna esimeheks saamise järel on olnud selline Sütuteldajatav kriiside tallide puhtaks küürimine veidi keskerakonnas. Et on teinud väga palju sellist musta tööta on reaalselt hinnanud neid Keskerakonna finantsseisu. Et, et selles mõttes ju siis peavad mingid asjad olema seal korda saanud, et ta saab asuda ministritoolile. Ja huvitav saab olema ka see, et kes siis saab Keskerakonna peasekretäriks ehk väga olulisel positsioonil, aga ma ise loodan ka, et Tarmo Kruusimäe ehk tuntud ka kui kojamees hakkab riigikogus tegema sama elavaid sõnavõtte, kui ta teeb Tallinna volikogus ja kruusimäe. Tegelikult on IRL-is jutt tõusnud üldse väga populaarseks. See valik oli siis nendest kolmest, see just nii, sest IRL-i see on kruusimäe väga populaarseks justkui vaadata näiteks viimaseid üldkogu, siis ta oli Tunne Kelami järk järel teine häälte saagilt merre voolanud väga nagu selles mõttes nutikas tüüp, et ta on suutnud enda ümber koondada sellist, et IRL-i vanemaealistest liikmetest tuumiku ta regulaarselt nendega kohtub regulaarselt, teeb nendega üritusi ja, ja tal on selles mõttes väga tugev tuumik selja taga ja, ja see seltskond oli ka mängis suhteliselt suurt rolli võib-olla ka selles, et erakonna esimehe valikul sai Helir-Valdor Seeder napi võiduga jäivale aga väike soojendus tehtud, läheme pikemate teemade juurde ja alustame sellest, et neljapäeval esitas opositsioon umbusaldusavalduse rahandusminister Sven Sesterile, et allkiri oli 45, hääli lõpuks 42, ehk siis kolm vähem kui avalduses, et Aivar, et äripäevast te olete ka mitmel korral viidanud, et Sester ei sobi sellele ametile, mis ta siis nii valesti. No ennem saab saateaeg võib-olla ümber, kui jõuaks seda kõike üles, aga noh, põhimõtteliselt see, et opositsiooni umbusaldus läbi ei lähe. Ta oli nagu mõistetav, minu jaoks on huvitav pigem mis saab lähinädalatel, et kas erakond ise lepib sellega, et Sester selles ametis on või, või võetakse ta ikkagi maha, et see peaks peaks varsti selge olema mis on olnud nagu Sesteri võib-olla selline noh, suurim puudus on. On, suutmatus vältida konflikte nende oluliste teemade otsuste osas, mis on rahandusministeeriumis ettevalmistatud ja, ja ta noh, ei suuda argumenteerida kui sellise tugeva rünnaku all olles, et needsamad maksumuudatused, mille nüüd seeder osaliselt tagasi võttis, esimeheks saadused, et see on nagu hea või nagu hea näide, kuidas noh, IRL on nagu kahvlisse jäänud, et et ühelt poolt kui vaadata mida, mida Sester on öelnud mõni kuu tagasi nende muudatuste kohta vaadata, mida praegu räägitakse, et, et siis seal on nagu väga suur vahe, mis ei ole, ei ole nagu loomuliku loogiline. Ma olen natukene selles mõttes teisel seisukohal, et ma arvan, et siin ei ole küsimus niivõrd Sesteri isikus. Et küsimus on selles loogikas, mille põhjalt on see valitsus sündinud. Ehk kus sul on ikkagi üks erakond, mis seal on väga pikalt olnud opositsioonis kellel on olnud väga sellised opositsioonis olles sellised ideed, mida eelnevad valitsused pole toetanud, noh just nagu maksunduses ennekõike sul on väga tugeva koalitsioonipartner sotsiaaldemokraadid näol, kelle esimees lükkab sellist Ka võib-olla mõni nimetab seda tervisenats leseks, aga, aga sellist poliitikat, mis ei ole ka võib-olla päris sarnases paradigmas, mis on IRL-il olnud, ehk et see konflikt, et kui sa lähed sellisesse koalitsiooni ja sa pead hakkama tegema selliseid kalmu ka selle vastutus kogu selle koalitsiooni eest siis paratamatult see oli nagu sisse programmeeritud. Ehk et mõneti võttes vastu rahandusministri koha selles koalitsioonis, siis poleks väga suurt vahet olnud, et kui selle, kui Sven Sesteri asemel oleks olnud mõni teine IRL-i poliitik seal kohal ehk see tulemus oleks olnud minu arvates või minu hinnangul nagu suhteliselt sama et ma isegi nagu mõningase üllatusena, kui oli see kuulus, see öömaraton, et kui Sester oli seal 11 tundi või kaua ta oli seal riigikogus mitte kogu aeg, kui puldis on ju. Et, et loomulikult ta pani seal mingil hetkel tuima ja demagoogiat ja nõnda edasi nendes vastustes ja, ja ei vastanud küsimustele sisulistel. Aga see tuli selles mõttes nagu päris nagu professionaalse poliitikuna sealt välja, et et, et ta nagu oli täitsa okei selles selles rollis, mis ta seal olema pidi. Et selles mõttes Sesterit võib küll umbusaldada, aga ma arvan, et Sester on pigem selle selle väga eri osadest kokku pandud koalitsiooni koalitsioonilepp ja koalitsiooni sellise noh, igapäevaselt tegevuskava, noh nagu. Nagu ventiil on ju või, või tema see ei ole see, et, et need on need, ütleme Sesteri ideed, mille pärast kõikjal laias laastus ta täidab käsku, mida valitsus on kokku nagu ta nagu selles valitsuses nagu pea pearaamatupidaja ja, või veidi peale finantsjuhtimine. Me teame, et rahandusministri amet ei ole sugugi mitte lihtne, Jürgen Ligi oli rahandusminister, sai samal samamoodi igalt poolt turmtuld, aga tagantjärgi justkui tundub, et oli nagu täitsa hästi või. Samas on, mis on Sesteri kriitikaks öeldud just siin ettevõtlusorganisatsiooni juhtide poolt. Nii, Toomas Luman, Kaubanduskoja president kui milline üriga Tööandjate keskliidu üks juhtidest, et nad ütlevad, et nad ka intervjuudes on välja öelnud, et et nad ei suuda nagu Sesteriga. Kui Sester ja siis ka tema põhiline abimees Jegorov on, on rahandusministeeriumist nagu laua taga, et siis jääb mulje, et justkui oleks kaks erinevat seltskonda räägiksid, räägivad erinevatel teemadel, et et ta võib-olla ongi nagu olnud, ütles, et paneb tuimatus laua taga on ka nagu selles mõttes Tuindaik, ta ei kuula neid argumente, mida teiselt poolt öeldakse ei proovi neid siis ümber lükata, vaid ta tal on nagu see nii-öelda silmaklapid pääseb, paneb ühes suunas ja, ja see on võib-olla olnud see, see selline noh, puudus või oskasin. Argumenteerimise probleem tuleneb ilmselt ka sellest, et ega ta kõigele isegi alla ei kirjutaks, mida ta peab läbi viima. Ma mõtlesin, et tõid juba Jüri Käo mäe mängu, siis minu jaoks oli Jüri Käo distantseerumine või väga terav kriitika rahandusministri IRL-i suunas panna nagu märgiline. Et Jüri Käo ei ole lihtsalt ühe ettevõtlusnoh, et suurettevõtte juht ja selline kõneisik vaid ta on olnud väga pikalt just nagu IRL-i majanduspoliitika kujundamise juures ja IRL-i rahastamise juures, et et, et kui selline inimene muutub juba kriitiliseks, ma arvan IRL-i sisse oli nagu väga paljudele nagu niisugune mõttekoht. Aga noh, mis kogu asja juures on muidugi noh, nagu kummaline on see, et et kui vaadata nüüd see, et kui IRL-il esimese esimehe vahetus tulijat eriti just tuli nagu seeder seeder saanud on IRL-i esimeheks, siis oli just olnud nagu 11 tundi, on ju rahandusminister siis riigikogu kõnetoolis ja siis tuli Helir-Valdor Seeder andis Aktuaalse kaamera taotlematele Priit Rajaloole kümneminutilise intervjuu kuskil pärast kella kaheksa üheksa vahel. Ja kus ta ütles, et põhimõtteliselt kõik see, mida seal Sester kaitses 11 tundi, et sorry küll, aga nüüd me sõime kõike teistmoodi. Et noh, eks ta, eks ta praegu paistabki nii, et ise püstitasime endale probleemide, ise asun siin veel neid samu probleeme nagu lahendama, et see liik liigubki sinna suunas. Ja eks siin saab näha, et kas seeder teeb muutusi ka valitsuskoosseisus tõesti, nagu vaiba ütles, et see kõik peaks selgeks saama järgmisel nädalal, et tänane Postimees, Tuuli koka natuke sellest kirjutab, et õigemini Helir-Valdor Seeder seal on nõus lahkesti kommenteerima, ta ei kommenteeri mitte midagi, välja arvatud seda, et tõenäoliselt järgmisel nädalal mingi otsuse teeb, aga eks ta olegi, nagu selline valiku kohta on ja et et ühtepidi võiks, oleks loogiline. Erakonna esimees kuulub tõesti valitsuskoosseisu. Teisipidi kohalikele valimistele vastu minnes on tal võib-olla mugavam esialgu jääda Riigikokku. Nii et ja pärast valimisi võib-olla selle positsiooni muuta. Eks järgmine nädal tõenäoliselt toob nagu siis nagu selgust ja, ja võib-olla võib-olla siin ei ole küsimus ainult on ju selles, et kas, kas Helir-Valdor Seeder tuleb valitsusse või ei tule või vaid ka selles, et kas seda hetke kasutatakse ka mõne muu ministri ameti ümbermängimiseks. Et võib-olla pärast erakonna esimehe ametist ilma jäämist ei ole näiteks Margus Tsahkna ise kõige motiveeritum ka kaitseministri ametis nagu jätkama ja ja sellele viitab ka see, et ei ole ju siiamaani oma otsust teinud, et kas üldse ja kui, siis kus ta kohalikel valimistel kandideerib, et et üks variant on ka see, et näiteks toimub kaitseministri kohal vangerdus. Marko Mihkelson, saab kauaoodatud võimaluse ministriametis asuda või neid, neid variante, mida muuta meeldivaks, et liiga pikalt siseneda IRLil teemadesse taas kord meie saates, siis lähme majandusteemaga edasi, et noh, kas ei ole nii, et valitsus võib täna endale vastu rinda taguda ja öelda, et aga majandus kasvab 4,4 protsenti esimeses kvartalis, sellist kasvu viimase viie aasta jooksul ei ole nähtud? Seisak on, ületataks on olla antud Sooge, aga tegelikult kui vaadata seda veidi veidi sele numbrite sisse, on ju, et et Aivar muidugi majandusajakirjanikuna teab täpsemalt siis, et eks kindlasti üks suur tõuge on see, et. Et meie peamiste selliste lähiturgudel või naabrite juures on majandus hakanud hästi minema, et kui Soome sisemajanduse koguprodukt produkt kasvas aasta esimeses kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 1,2 protsenti eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2,7 protsenti, siis siis kindlasti see on üks väga suur mõju ehk meie sihtturgudel, aga mitte ainult Soomes, vaid kogu Skandinaavias ja ka Saksamaal läheb tegelikult ju hästi. Ja, ja teine oluline argument on selle puhul ka see, et see mullune võrdlusbaas oli erakordselt madal. Et, et kui sul on nagu statistiline paasnen, väga madal, siis on ka selliseid tõus selle võrra suurem ja ja kolmandaks, mis on, võib-olla põhjus, on ka see, et et sisenõudlus on nagu suurenenud ja vaadata kasvõi Tallinnas siin ringi, et kuidas ehitus meil siin ikkagi täielikult buumib igal pool, et et kas need need lood lugeda selle uue valitsuse teeletaks nii kõik need asjad, sealhulgas Soome ja Rootsi ja, ja Saksamaa majanduse elavdamise, noh vot. Ma, kes võib endale vastu rinda taguda, noppis Taavi Rõivas, kes võiks, ütleme kui oleks selline tavapärane töösuhe olnud. Et võiks praegu minna töövaidluskomisjoni ja esitada avalduse, nõuda enda tööle tagasi ennistamisteta, koondati või vallandati, ütleme, vallandati ebaõigetel põhjustel see, kui, kui ta välja vahetati, siis Tsahkna ja osi Novski ju ütlesid, et seisak ja on vaja tuua murrang, aga murrang tegelikult tuli varem kui praeguse koalitsiooni sammud ehk et, et ma arvan, et meeste õnn on tegelikult see, et ikkagi riigist, valitsuses, poliitikutest sõltub majanduse seisukohast üpris vähe. Võiks seda nagu meeles pidada, et nende roll ei ole nii suur, et pigem pigem sõltub see tõenäoliselt rohkem tõesti sellest, kui hästi läheb Soomel, Rootsil ja võib-olla ka Venemaa turust. Et see avaldab meie majandusele suremat ja tuleb ka arvestada, et mis on Eesti majandus, on praegu heas seisus, selles mõttes valitsus, ka maksulaekumine võiks olla lähiajal väga hea, et meil on peaaegu täistööhõivet. Tööpuudus sisuliselt ei ole, et öeldakse, et, et meil on, et, et kõik inimesed ei sobigi töötama, et nad on kasulikum, kui nad on, on tööturult ära Plusse ekspordi kasv. Selles majanduskasvu näitaja puhul, mis, mis välja tuli, on investeeringute kasv, mis on esimene kvartal, oli vist 28 protsent, siin on kasv aastaga võrreldes ja enamik investeeringuid masinatesse, seadmetesse. Et need ja pluss veel see analüütikud on välja toonud, et ekspordi poolelt on, on suudetud nagu kõrgema lisandväärtusega tooteid noh, nii-öelda rohkem toota ja müüa. Et see pilt on tegelikult Eesti majanduses tõesti väga ilus ja ja ma arvan, et järgnevad, Tal on, on see majanduskasvu number ka väga hea, kuigi siin on juba meedias ka, on ära unustatud, et, et see on viimase viie aasta kõige parem tulemus, aga aga, et öelda, et see on mingi meeletu kasv, et seda ka ei saa, et see 4,4 on ikkagi noh, ütleme selline tagasihoidlik liikumine, kui me tahame jõuda järele Soomele või, või teistele arenenud riikidele. Aga millal me näeme siis, kui tänavaid Taavi Rõivas taguda endale vastu rinda, mida me näeme, et Jüri Ratas ja Sven Sester võivad endale vastu rinda taguda, et kui kaua see lõtk on? Sõltub nendest otsustest, mis täna tehakse, et ma arvan, et see tulumaksuvaba miinimumi järsk tõus annab ikkagi väga tugeva sellise tõuke järgmisel aastal, sest inimest, paljude inimeste sissetulekud suurenevad, ilma et nende palk palganumber muutuks. Ja, ja mul on üks loogiline, et see raha tuleb, tuleb tagasi suures osas meie sisekaubandustarbimisse, teine koguneb investeeringute projektile. Et need kindlasti annavad hoogu juurde, see on, küsimus on lihtsalt selles, et kas praegu on nagu õige, et kui majandusel nii hästi läheb, et kas me peaksime veel riigi poolt seda tagant lükkama, et kõige suurem probleem on ikkagi selles, et küsimus on, kust, kust need töötajat saadav, et seal on see mullistamise oht, mida, mida siin Eesti pank hoiatab? Räägime ka Eesti Ekspressi artiklist. Ettevõtja Jaak Nigul kirjutas arvamusloo, kus ta sisuliselt ütleb, et poliitikud ja avaliku elu tegelased et näidake eeskuju, et eelkõige siis sotsiaaldemokraatidele viidates. Et makske endale ka oma OÜ test päris palka. Jaak Nigul tegi seal artiklis sellise vea, et ta võttis aluseks, tõi välja eks, Urve Paloosis, Mihkel Raua ja Mari-Liis Lille ettevõtted, kes on olnud sellised Räkk, noh, nii-öelda sotsiaalsema võrdsuse poolt rääkijad ühiskonnas ta tegi seal selle vea, et ta võttis nende ettevõtted, aga jättis arvestamata selle, et neil võib olla ka teisi maksustatavaid tulusid, noh Mihkel raud oli sel ajal riigikogus, kui, kui ta neid aruandeid võrdles ja Palo oli minister ehk et väide, et nad üldse ei panusta, Eesti maksusüsteemi ei ole nagu päris korrektne. Aga see teema või see probleem on nagu laiem, et Eestis on väga palju osaühinguid mille kaudu siis optimeeritakse enda nii öelda makse ja, ja noh et, et kuidas seda lahendada, see teema on üleval on raske nagu sellist lahendust leida, et aga mida, millele Jaak Nigul viitab, on see, et, et tegelikult see ongi nagu selliseid nagu eliidi probleem, et need inimesed, kes peaksid sellele probleemile lahendust otsima, nad ise neid võimalusi kasutavad ja noh, eks sinna proovivad lahendada laiemat laiemalt seda teemat, aga ei tegele nii-öelda persoonipõhiselt kasvõi iseenda nagu probleemi lahendamisega. Küsimus, et kas nemad peaksid kuidagi teistmoodi käituma nagu seda ei arva, et nad teevad tööd, neil on kõrval mingi ettevõte mille kaudu nad on teinud, kas siis mingeid investeeringuid, noh, see võimalus on olemas, et miks siis miks siis mitte. Aga, aga küsimus on, et kas, kas sellist nagu hoovitamist nagu halvas mõttes, et kas, kas see võib olla koht, kust me võiksime muuta ühiskonna siis maksude mõttes solidaarsemaks näiteks ka, et tekitada kohustus, kui sul on ainult dividenditulu, et sa peaksid ikkagi panustama ka meie ühtsesse pensioni või haigekassa süsteem, et sellist debatti tegelikult Eestis väga ei taheta? Ta vedada, sest kohe suur hulk arvamusliidreid tõuseb tagajalgadele, ütleb, et me tapame meie ettevõtlikkuse ära, et on ka päris noh, päris nii see ei ole. Urvet on sul maksu tema midagi öelda? Eks noh, mõnes mõttes ka sellise, mis minu jaoks sellise artikli point oli ka see, et sõnade tegude nagu kokkulangevus, et sedasama asi ajana, kui, kui sul tuleb, on ju sotsiaaldemokraatliku erakonna liige on ja sõidab uhke džiibiga riigikogu ette või või, või siis kuulnud mitme inimeste suust, keda keda häirib, et kui, kui äsja Riigikokku saanud sotsiaaldemokraatliku erakonna liige oma Facebooki pilte ainult sellest, kuidas ta tennist või golfi mängivad, siis neid nagu selle erakonna valijana see häirib, on ju. Et eks ta kaudele ka nagu sellise sõnade ja tegude kokkulangevuse, aga üks ka viga, mille Palo praegu tegi selle kriitikale vastates, oli sealt hakkas lugema üles, kui palju on ta maksnud maksa ja isegi viis selle vist lastetoetusega võrdluses. Mulle meenus Oliver Kruuda kunagine tere ja Kalevi, kellel oli ka maksude varjamise või siis maksuskeemidega probleeme maksuametiga, mis jõudsid ka kohtusse, siis tema hakkas ka lugema üles toi, tema ettevõtted on riigile maksnud nii palju maksed. Aga need on kaks erinevat, vaata asja, et üks asi on see, kui palju maksavad su ettevõtted ja teine asi on see, et kuidas sa ise see, see, et su ettevõtted maksavad palju ei tähenda, ei anna sulle õigust siis osadest maksudest nagu hoiduda või, või maksuseadusi rikkuda. Et selles mõttes on sellise selline demagoogiline kaitsetaktika. Aga läheme järgmise teema juurde ja räägime sel nädalal ilmunud siis Eesti inimarengu aruandest, 10 aastat on see aruanne sotsiaalteadlaste poolt siis välja antud juba ja tänavuse aru anded teema oli Eesti rändeajastul ja selle peatoimetaja ja oli professor ja inimgeograaf Tiit Tammaru. Et kui ma ei eksi, siis tegelikult need mõtted on erinevates kohtades kõlanud juba pidevalt, et nüüd sa lihtsalt pandi kokku üheks selliseks terviklikuks analüüsiks üheks dokumendiks? Jah, et tütar on paranenud, käinud erinevalt alates üritustel, mis kuu aega tagasi oli ka üks rändeteemaline esituses, need noh, eks see teema ole nagu läbi käinud, aga inimarengu aruanne nagu formaadina on selline noh, nagu annab selle võimaluse tuua ja keskenduda siis nagu mahukamate põhjalikumalt sellele saada. Kas nagu avalikkuse tähele? Et noh, päris alguses, kui need inimarengu aruandeid tehti, on ju, et kui, kui, kui seda vist minu meelest alustasin raci hakates hakkas tegema siis Tallinna ülikooli juures olnud võib-olla ta toona isegi veel Pedagoogikaülikool, et siis nad keskendusid väga erinevatele teemadele, aga, aga see võtnud nagu vaatluse alla ühe sellise nagu fundamentaalsed teema konkreetse teema ja siis püüdnud nagu selle teema sisse väga põhjalikult minna ja pakkunud välja ka siis ütleme, võimalikud noh, nagu noh, nagu lahendusteed on ju, et, et seal oli vist viis või kuus stsenaariumit, on pakutud, et kuidas meie rahvaarv nagu võiks aastaks 2100 nagu muutuda, aga, aga kindlasti jah, et. Et kui see riigikogus oli see olulise tähtsa küsimusega nagu aruta sulle, et et siis mul oli ikka täitsa nagu piinlik natuke mingil hetkel nagu seda debatti nagu jälgida, et sellest aruandest ka sellest nagu räägiti ikka väga vähe ja ja selline, kuidas ma ütlen, köögitaseme retoorika oli prevaleeris, mis sealt aruandes nagu välja torkab, on see, et 2015. aasta, mis siis oli nagu selline analüüsi Asta nende jaoks. Et see esimene kord, kui sisseränne Eestis ületas, siis väljarände üle 25 aastat kasutatakse siin noh, väljarände puhul erinevaid termineid, nagu ongi see väljaränne, edasiränne, tagasiränne ja ka pendelränne, aga rändamise põhjused välja on ikkagi nii-öelda püüd heaolu poole, olgu see siis majanduslik või olgu see siis mõni muu heaolu tingimus, aga aga kui peamine küsimus on tegeleda siis ikkagi nende nii-öelda püsivate väljarändajatega, kes ütlevadki, et ma ei tule tagasi noh, pendelränne või, või selline edasiränne, mis lõpeb ilmselt tagasirändega on nagu noh, see on normaalne ja see ongi, seda tulebki soosida minu meelest. Mis sealt välja tuli, mis on nagu oluline probleem selle rändetemaatikaga, et kas see, kui meie noh, ütleme rändesaldo on positiivne seal 2015, eks oli üle pika aja, et et see tegelikult ei, ei lahenda ära seda peamist probleemi, mis meil kuskil kaugemas tulevikus paistab, et et meie töö, ealiste elanike hulk, rahvastikust osakaal rahvastikust kukub väga järsult. Ta oli 2015 seal 60 protsendi juures, aga on oht, et järgneva 10 aasta pärast on ta seal viie, 55 protsendi juures kaasa noh, nagu sellised väga suured muutused ühiskonnas, et neid, kes makse maksavad, jääb vähemaks, siis tekib küsimus, et kuidas seda seda probleemi lahendada, kui pakud, teine asi, mis ma sealt sellest aruandest nendest kommentaaridest on välja lugenud. Et kui nähakse, et lahendus on see, et suurendame siis sisserännet erinevatest riikidest, et siis see ei pruugi ka olla, lahendused seal oli toodud mitmete riikide näiteid oli vist Rootsiga, kus tegelikult need inimesed, kes sisse rändavad, ei pruugi olla selles mõttes nii aktiivselt sünnita, hääletatud, et rahvastiku taastoota ja et noh, ja siis tekib see lõimumise küsimus, mis on nagu väga oluline, et, et kui meil eestlaste osakaal väheneb, mis paratamatu et siis mismoodi need siia tulevad inimesed meie ühiskonda sidustada. Ja et just seal olid numbriliselt ja siis tuli see, et 20 kuni 64 aastaste osakaal rahvastikus hakkab jõudsalt kahanema. Ja, ja siis et kokku oleks vaja selleks, et praegult on eesti rahvast, arv oli 1,3 miljonit siis selles kõige jõulisemas Frognoosis oli siis see, et, Et jõuda siis 1,4 miljoni peale, oli, oli nii aastaks 2100 siis peaks iga naine sünnitama 2,2, statistiliselt 2,1 last on ja et, et noh et ja, ja kokku peaks siis igal aastal siis olemas rändesaldo umbes siis 2000 kuni 2500 inimest aastas plussis ja ja siis siis circa siin aasta 2100 peale võiks neid olla siis 200000 siis sisserändajaid, mis omakorda ei tähenda seda, et need sisserändajad peaksid kõik olema teisest rahvusest, vaid vaid umbes pooled selle aruande järgi võiksid siis olla need eestlased, kes on täna maailmas laiali, keda oli ka vist 200 tsirka 200000 või? Vedas jah, selles mõttes, et need poole pooled neist, noh, justkui pooled isa öeldakse, et tule aastast 2001 seal taga, siis nad pole sündinudki. Aga laias laastus, mis võiks olla siis pool sellest, nagu tagasi tagasi tuli nende hulgas, kes on praegu läinud või nende siis järglaste hulgast veel sündimata laste hulgast, et see lõimumise teema on selles mõttes ka oluline ja see on korduvalt ka varem kõlanud tõesti nende lasteaedade koolide teemal, et kui me varem venekeelsele kogukonnale ikkagi lõime neid eraldi eraldi lasteaedu, koole ja ka piirkonnad, kus Nad saavad selgem selgemalt ainult oma vene keelega hakkama, siis arvestades, et et see sisserändajate nagu rahvastiku, siis mitmekesisus on suurem, siis tõenäoliselt ei saa enam arvestada sellega, et me hakkame kõikidele loomu kogukonnapõhiseid, lasteaedu, vaid tulebki võtta tõesti seen, mille peale Reformierakond võib nüüd taguda vastu rinda ja öelda, et me ju ütleme, et valimistel ta tulebki minna loosungiga, et et lasteaedades peab alustama eesti keele õppega. Ja seal on veel lisaks tänases posti Postimehes on teil kaks professorit ka päris põhjalikult arvamusartiklis kajastanud Anu Realo ja ja siis Tallinna Ülikooli professor Allan puur, et nendest noh, tuleb, millal nad ka tähelepanu juhtisid, on see, et et meil tõenäoliselt tekib lähiajal ikkagi lauale küsimus, et mismoodi neid inimesi, kes meil siin elavad, kas pole Eesti kodanikud, et kaasata poliitilisse otsustamisse, kas neile anda valimisõigusriigikogu valimistel või mitte ja, ja noh, ma arvan, et see debatt mulle tundub, et selliste teadlaste tasandil sel teemal nagu arutletakse, aga poliitiliselt on see olnud väga tundlik. No mõnes mõttes ma saan ka aru, et et kuidas ma nüüd ütlen, et noh, üks argument, mis tuuakse see, et et miks nende inimeste hulk on jätkuvalt suur, on ja kes ei ole kõik võtnud Eesti kodakondsust ukse põhjus selles, et oi, aga need inimesed on juba piisavalt vanad praegult, et nad ei suuda eesti keelt ära õppida, need eksamid ära teha. Aga vabandust, selle kohta ma ütleks nagu vastu, et aega eesti keelt õppida on olnud 25 pluss aastat 25 aasta eest, nad ei olnud sellises eas veel, et ei suudaks eesti keelt ära õppida. Et noh, päris niimoodi minu meelest ka üks riik ei peaks tegema, et kui sa ütled, et kodakondsuse saamine peaks olema mingis mõttes mitte kodakondsete kingita või kodakondsus peaks tahtes nagu saama et see oleks ka inimene, kes tahab, see saade peaks ka nagu mingi panuse selles mõttes nagu tegema mitte ainult maksude näol, vaid ka vaid ka mingi sellise Muul tasandil, mis ei ole nagu mõõdetav ainult rahas, onju et kus inimesed teha taha? No miks siis ta peab saama ka need õigused on ja mis selle kodaniku kodanikuks olemisega, nagu kaasnevad seal president Kersti Kaljulaid sõnastas selle aruande eessõnas siis ka ära selle enda enda debatti toodud sõna komberuum ja ta ütleb selle kohta, ma tsiteerin uue majandusena, meie ühiskonnas on esile kerkimas tarvidus kirjeldada oma komberuumi. Eesti inimene on tolerantne kultuuride, kommete ja tavade suhtes, kui need ei hakka piirama tema enda võimalust elada sellises ühiskonnas, kus tema ennast kodusena tunneb. Et kuidas seletada juurdetulijatele meie komberuumi kirjutama, et ettevajadusi ahistavad reeglid, et see on küllalt liber, reaalne vaade, ma ütleksin, et paljud ilmselt sellele alla ei kirjutaks just sellele osale, et Eesti inimene tolerantne teiste kultuuride kommete tavade suhtes, kui need ei hakka piirama tema enda võimalust. No ma ei oska, selle ma üldse on nagu raske seda liberaalseks, et selles mõttes seisukohaks. Et mis mõttes ta liberaalne on, ta ütleb seda välja, et ju, et nii kaua kui sa austa mingeid siinseid reegleid ja tavasid niisama kaua see asjadele olen sellega tegeleda, aga just vastupidi ta tõotab siia kõiki, võtame vastu kõiki. Nojah, aga ta ju seob selle siin, aga nii kaua kui see piir ei lähe vastuollu siinsete kommete-tavadega, on ju, et noh, selles mõttes ta väga jäigalt tõmbab selle piiri maha, et selles mõttes mina seda väga liberaalseks peaks. Selle teema lõpetuseks või läheme pensionisüsteemi juurde, võib-olla selle teema puhul oleks, mis mina ootaksin, et meil tekiks ka poliitikute poolelt, et noh, selline debati vedamine mitte ainult sellist nagu valin praegu nagu see probleem, et ka sellest rändamise teemal või sündivuse teemal, et me nagu lähtume sellistest nagu valimistsüklist, noh, need teemad tõstatuvad nagu kaovad. Aga see kogu see temaatika on nii pika vinnaga ja need otsused on nii võtavad aega, ennem kui me näeme neid tulemusi, et noh, ja ma arvan, et see teema on ka praeguses kontekstis ikkagi noh, ütleme ühiskondlikult ka veel jätkuvalt sellise pagulaskriisi taustal ikkagi laetud. Et, et see, see, see kindlasti mõjutab ka seda suunda, kuhu see poliitiliselt võiks edasi minna, et et kindlasti on, kindlasti on Eesti ühiskonnas ka inimestel täitsa nagu, nagu õigustatud hirm sellega seoses, et kui räägitakse seda, et ma ei tea käib uudistest läbi. Uudised on mõnes mõttes nagu lihtsustus mingitest suurtest aruannetest, mida see inimene kuuleb, et me peame sisse tooma 200000 inimest, kogemata saadab veel ka riigikogu pressiteenistus välja pressiteate, kus on sees veel, et 200000 inimest aastas tuleb tuua millegagi parandust ei tulnudki pärast. Et siis kahtlemata nagu see tekitab inimestes ka nagu hirme ja, ja siis peakski nagu rohkem nagu laiali lahti seletama seda et millest me tegelikult nagu rääkige, aga räägime edasi ikka ikka tulevikust ja pensionisüsteemist, mis on ilmselt oluline nii riigi rahakotile kui ka meie enda rahakotile. Algaval nädalal on riigikogu komisjonides arutada siis kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise eelseaduseelnõu millega tahetakse siis teise samba süsteemi muuta paindlikumaks, et inimene saaks ise otsustada, oleks endal rohkem mänguruumi ja ma sain aru, et kõik ei ole sugugi mitte nii positiivselt meelestatud kui näiteks riigikogu esimees Eiki Nestor selles suhtes. Noh, kes, kes on väga teravalt nende kavandatavate muudatuste vastu, kindlustusseltside liit, et ja, ja see on nagu selles mõttes arusaadav, sest praegune olukord on selline, kus inimesed, kes on teise sambasse kogunud, siis seal suurusjärk seda on keeruline raadios täpselt seletada, aga ütleme, suurusjärk on 8000 eurot või rohkem. Kui sul on sinna kogunenud raha, siis sa pead sõlmima, et seda kätte saada, pensionile jäädes pead sõlmima kindlustusseltsiga lepingu, nüüd hakkab siis sulle maksma iga kuu. Kindlat summat ja nüüd see oluline muudatus, mida nagu teha tahetakse, on see, et anda nendele inimestele, kes on kogunud pensionifondi üle 8000 euro tulevikus, et neil lisaks kindlustusseltsiga lepingu sõlmimisele oleks võimalus ka teha selline fondi plaan või jätkata näiteks lepingut pensionile jäädes pensionifondiga, et, et nad saavad noh, võta välja osa nendest osakutes kas või iga kuu müües, aga sinna kogunenud summa kasvab edasi, seda investeeritakse edasi riskantsemalt, kui seda teavad kindlustusseltsid, mis tähendab, et, et sul see pension pensionile jäädes sinna kogunenud summa saab päev tõenäoliselt kasvada suuremas tempos, et see on nagu see muudatus. Et et mina olen sellest nii aru seal ütleme, pension, temaatika, see muutmine on ülimalt keeruline, et et Ma sain nii aru, et kui rohkem kogutud inimestel kaoks Kahes kahtesadat rahvapensioni määra ületava osas kohustus sõlmida leping kindlustuslepinguga ja siis kogutud raha võiks välja võtta font fondi vensionina mille periood sõltub keskmisest toodetavast elueast, et et see 200 rahvapensioni määr, et kogutud summa peaks olema siis 35000 pluss EUR äge. Ja et see tähendab siin on nagu vaidlus läinud selle peale nüüd, et kas kas anda inimestele võimalused võidki võtta kogu summa välja või mitte, et noh, seal on nagu sellised riskiküsimused, vean kartuseks, mida praegu tahetakse võimalust anda. Et sa kogud pensionifondi ja sa sul ei ole sundust, et sa pead pensionile jäädes sõlmima siis kindlustusseltsiga lepingusse, saad selle raha endale ja otsustad siis kuidas sa sellega käituda siis kardetakse, et inimesed teevad rumalaid otsuseid. Nad on kuni kuni töö töötades on teinud igasugust mõistlikku otseselt. Nii kui lähed pensionile, nii muutub kohe automaatselt Ruvaleks aga kes ei ole teinud ka varem mõistlikke otsuseid, siis mis nende jaoks, sest nad teevad seal ka ebamõistlikke otsuseid, aga, aga seal on see probleem, mis praegu on tekkinud ka nurin nagu inimestele, et esimesed inimesed on, on seda teist sammast saanud hakata kasutama sama, eks ja, ja nad on avastanud Paksast tagasi mõtlesin Arrivas sellel teemal, nagu kirjutasime esimest korda põhjalikumalt ühe konkreetse inimese näite. Et avastas, et see summa, mida ta peab siis nii-öelda kindlustusseltsiga jagama, on, on tema jaoks nagu häirivalt suur, et ja noh, samamoodi nagu noh, loogiline kindlustusselts, maandud sellega riske, ta paneb sulle prognoositava elu ja, aga kui sa elad kauem, siis ta peab kuskilt, eks ju, selle selle raha võtma piltlikult öeldes praegu need, kes elavad kauem, kui kindlustusselts arvab saavad kasuse nende pensionist, kes, kes surevad varem, kui, kui kindlustusselts oma nende Eluja tabelite järgi arvab. Keskmine oodatav eluiga on aga oluline just selle paindlikkuse puhul olekski see, et kui pensionile jääd, et see pensioniaeg võib-olla päris pikk ja et sul see kogutud raha oleks võimalik edasi investeerida ja vot seda paindlikkust tahetakse praegu teha, et, et sul tekibki valikuvõimalus, kas sa võtad kindlustusseltsi, kui sa jätkad, et fondiga ja iseenesest see valikuvõimaluse tekitamine väga on hea oskab soovitada mulle, et mida mina peaksin tegema? Ei ole võib-olla nii nupukas majandusalal kui teie siin. Et noh, sa, siis sa pead tõenäoliselt otsima kellelegi, kes, kes seda nõu annab, praegune soovitus, ma pean andma, siis ma olen nagu äripääsenud, et kuidas on kõige kasulikum praegu inimestel tegelikult kuna süsteem on nii jäik. Et siis on kõige kasulikum, on see, et sa ei looda üldse sellele pensionifondi peale, vaid sa kogud endale kõrvale sääste. Ja kui sa jääd, pensionärist, sa ei võta üldse sõlminud kindlustusseltsiga lepingusse kogud sinna fondi jätad need osakud sinna edasi teenima ja elad säästudest ja kui sa siis ühel hetkel peaksid ära surema, siis päranda pärijad saavad sinu kogutud raha endale ja nad saavad võtta selle nagu kohe välja, et nad pääsevad sellest kindlustusseltsiga lepingu sõlmimise kohustusest. Ehk et sõlmige oma pärijatega leping, et nemad teid pensionipõlves toetavad ja hiljem saavad teie kogutud raha kätte. Nii tundub kõige tulusam praeguse süsteemi järgi. Aga Taavi, sinu vanust arvestades on mul lihtsalt, sul oli väga lihtne soovitus, et ära väga pingsalt selle teema peale mõtle. Sirge katsun vähem mõelda ja eks see on meist kõigist suhteliselt kaugel, aga läheme järgmise teema juurde ja see puudutab meie idanaabrit, Venemaad, kellega diplomaatilised suhted siis on kuidagi läinud kergelt nagu raksu, et mõlemad riigid on omalt poolt välja saatnud kaks teise riigi diplomaati. Eelmise nädala reedel andsid Eesti võimud noodiriigist lahkumiseks Venemaa peakonsulile Narvas ja konsulile Dmitri Kasjanovi ja Andrei surgajev. Peakonsul ja, ja konsul. Ja vastuseks teatas Venemaa siis kolmapäeval, et saadab riigist välja Eesti peakonsuli Peterburis. Jaa, jaa. Ja Pihkvas Pihkva kantselei kantselei juhi, et et Venemaa poolt vist küllalt ootuspärane vastusamm tead selles mõttes, et ei olnud, et kui ma rääkisin Eesti diplomaatidega, siis Eesti pool arvas, et Venemaa viimase aja tava vastata asümmeetriliselt ehk et, et mitte siis saata välja sama tasandi nagu diplomaate vaid pigem siis teha mingi selline üllatuskäik, millega ja nagu tekitada rohkem nagu segadust ja võib-olla ka siis suuremat nagu, nagu kahju on ju. Et pigem oli Eesti pool nagu juba mõtles sellega, et saadetakse välja võib-olla hoopis mingid teistsugused diplomaadid, kes pole nagu üldse nagu seotud siukse noh, mitte nagu see saadakse konsulaine välja, onju, et, et selles mõttes see, et Venemaa käitus sümmeetriliselt, oli pigem nagu nagu üllatus, et arvata. Ei, ma saan aru, et nad ikkagi olid nagu üks aste juskui kõrgemal, need eesti vihaselt saanud küll, aga nagu kuidas ma ütlen, et et kui, kui Eesti need välja saatis, siis ma mäletan, meil oli rahvusringhäälinguhooaja lõpetamine. Me istusime Anton Aleksejeviga koos Maasmini Moskva korrespondendina ja ja kui tema arvas, et noh, kui, kui toimub sümmeetriline toimub sümmeetriline vastukäik, siis tema pakku süvenes kahest nimest nagu välja, kes, kes siis Holijani maad. Et selles mõttes üllatus oli see, et üllatust ei olnud. Kogu see temaatika sai alguse hoopiski sellest, et Kiviõlis oli üks mälestusmärgi siis ümberpaigutamisest temaatika ja needsamad Venemaa saadikut siin läksid siis linnapealt nõudma, et, et see tuleb avalikku ruumi. Nojah, toode üldse, mis polnud Kiviõliga üldse seotud mälestusmärk, teise maailmasõja mälestusmärk toodi Kiviõlisse siis üks kohalik mees, kes on vene kaasmaalaste liikumisega seotud, tahtis seda Kiviõli linnaruumi panda, linn ei andnud selleks luba, siis ta paigutas seda sisuliselt omaenda. Ma ei tea, kas koduõuele või talle kuuluvale kinnistule, aga mitte vaata ka niimoodi oma kinnistu sisepoole, vaid vaid väljapoole. Ja, ja sellesse asi nagu alguse sai, et Kiviõli linnapea selles mõttes käitus väga adekvaatselt. Et ta ei allunud sellele fantaažile. Aga nii palju kui mina nagu kuulnud olen, siis see väljasaatmise otsus, ei, et see kivi oli, asi oli nüüd see, mis tuli nagu avalikuks. Aga see, et kuidas. Venemaa saatkonna töötajad seal Ida-Virumaal sekkuvad kohalike omavalitsuste noh, töösse või otsustesse ka muudesse Ida-Viru omavalitsustes, sellest on ka kuluaarides rohkemgi juttu olnud, kuni selleni välja, et ühe volikogu liikmeid võib-olla käivad aeg-ajalt mitte võib-olla vaid päris kindlasti käivad aeg-ajalt saamas konsulaadis ka mingeid juhiseid. Selle kohta on palju räägitud, et see pigem oli, see kivi oli, oli võib-olla sellise noh, nagu see kulminatsioon, mis mis, mis mingi mingi, hoopis palju laiem asja nagu oli nagu sihukeseks. Lõpptulemuseks. Aga välismaa teemadega jätkame, jätkame seda nüüd natukene kaugemalt. Neljapäeval toimuvad Briti parlamendivalimised, mille kuulutas välja siis praegune peaminister Theresa May ja tõenäoliselt selleks, et suurendada enda edu konservatiivide edu Parlamendis, aga et tal oleks Brexiti kõnelustele minnes siis tugev seljatagune, aga, aga näib, et tulemus ei ole üldse mitte nii roosiline, nagu toona paistis, et Jeremy Corbyni juhitavad leiboristid on siin on võtnud järgi kõvasti ja protsendid näitavad viimasel hetkel 43 siis meile ja Corbynile 37, et et meil tulistas endale jalga või? No minu seisukoht on see, et korvpallivalik oleks Eesti seisukohalt väga halb, arvestades just enne seda, millised on tema, Venemaa poliitika, mida ta arvab Natost NATO idatiiva kindlustamisest. Et Eesti seisukohalt oleks selles mõttes korvpalli, on väga halb valik, aga mis puudutab seda meie käitumist, siis siin tuleb mul kohe meelde paralleel David Cameroni aasta 2013 kui kui Suurbritannias olid kohalikud valimised kus Briti iseseisvuspartei UKIP tegi väga hea tulemuse. Ennekõike võtsid Kohti ärajust konservatiividelt ja Cameron arvas seda, et see iseseisvuspartei toetus nagu kandub edasi ka järgmistele parlamendivalimistele ja tuli välja siis sellise lubadusega, et kui tema võidab ka järgmised valimised ehk on ka pärast järgmisi valimisi peaminister, siis ta korraldab rahvahääletus Suurbritannia Euroopa Liidu liikmelisuse osas. Ja tooride langustrend sai peatatud. Cameron võitis, valimised, arvas, et referendumilt tuleb ka Euroopa liit jäämise toetav otsus. Aga oh ei, ei tulnud. Et mulle tundub, et et siin Theresa May, noh, mitte just päris sama reha peale astu aga, aga, aga veidi küll, et, et see oli vist aprilli keskpaik, kui ta selle otsuse teatavaks tegi, tulevad erakorralised valimised, oli tooride populaarsus väga kõrge. Selle otsuse erakordse valimiste väli kuulsin teate järel kassasse veelgi. Mingites küsitlustes läks vahe ligi kahekordseks juba ja kõik tundus nagu olevat nagu kandikul juba ette kantud ja siis noh, nüüd me juba näeme, et see toetus on kahanenud. Sellel nädalal just tekkis üks küsitlusfirma, mis näitas väga väikest, vahetas nelja protsendipunktist vahetamine kahe, kahe erakonna vahel. Et noh, et meenutab natukene mingeid paralleele, siis nüüd tegema, aga mida, mida mina nagu peaks, nagu ütlen, et võiks nagu välja tuua, on see, et need briti Pollid on ikka väga palju puusse pannud. Et mul on üks kolleeg, kes välispoliitika tegeleb, tema ütles, et kui ta vaatab nagu suurriikide, mis on tehtud avaliku arvamuse uuringud enne valimisi, siis nagu Suurbritannia Pollid tema hinnangul on kõige rohkem nagu mööda. Et selles mõttes ei maksaks neid küsitlusi ka praegu, et väga 100 protsenti nagu kullana võtta ja arvestama peab ka seda, et, et Suurbritannias on siis noh, põhimõtteliselt selline valimissüsteem, et ringkonnas võitja võtab kõik. Ehk et sa võid saada ringkonnast piltlikult öeldes, et kui sul on näiteks kaks võistlevad kandidaate, sa saad üks, 151 ja teine 149 protsenti häältest on ja siis siis võtab kõik see, kes sai 51 protsenti on ju, et, et selles mõttes Nagu saab, saab nagu näha, et mis, mis nagu tegelik tulemus lõpuks on, et, et need, need, need, need üleriigilised pullid ei pruugi näidata, siis nagu seda kogu riik, keegi nagu tegeliku, nagu seisu kõige paremini. Siin noogutan Urvatele kaasaga lihtsalt seal meie nagu sellise valearvestuse puhul jääb mulje, et ta hindas üle seda Brexit'i mõju Briti sisepoliitikas, et arvad, arvates, et see Brexit on selline A ja O teema, mis ka on, et nendes debattides aga sinna kõrvale on tekkinud ka teistsugused teemad, mis lähevad brittidele korda, mis puudutab nende sisepoliitikat või, või sotsiaalteemasid. Ja, ja sellega ta panin, pani puusse, et et ei osanud arvestada, siis need viimase aja käitumised, kus ta noh, nii-öelda ei ole julgenud ekse tulla debateerima jäetud, mis poliitikule olla juba selline nii-öelda allaandmise märk, et ta ei ole kunagi olnud kasulik, kui sa tõmbut peitu just kampaanias on nagu paistnud välja, et ta ei ole väga tugev sellises avalikus diskussioonis debatis, et, et ka erinevaid telesaateid vaadates, kus ta rahvaga peab suhtlema ja tõesti tulevadki välja mingid teised teemad lisaks Brexitile Brexiti koha pealt on väga tugev, tal on väga tugevat seisukohad, kõik töötab, aga räägitakse näiteks meditsiinitöötajate palgamurest ja, ja, ja tal on, polegi nagu midagi õigupoolest vastata, et, et selles mõttes on tema, tema, see nii-öelda panustamine sellele Brexiti kaardile võib-olla olnud ka vale. Kuigi Corbyni kandnud Brexiti nagu lahendust näevad ka erinevalt, et Corbyn on öelnud, et tema tema poolest võib ka siis Kuidas see oligi tema? Meie on valmiski lahkuma kõnelustest. Ja ütlema, et kas see on parem kui halb diil. Aga Corbyn just vastupidi, et teeme halva diili. Aga, aga saateaeg on meil armutult otsas. Neljapäeval toimuvad valimised, jaa, jaa, ja meie oleme teie ees jälle uue koosseisuga, järgmisel laupäeval täna olid rahvast teenima tulnud Urmet Kook, Aivar Hundimägi ja Taavi Eilat. Aitäh teile. Ja nädala pärast võtavad siin toolidel kohad siis Sulev Vedler, Krister Paris ja Mirko ojakivi. Soovime kaunist laupäeva ja kuulmiseni. Saade on järelkuulatav vikerraadio kodulehel põhib mobiiliäpi kaudu.