Tere hommikust, head kuulajad, kell on 11 ja viis minutit ja nagu ikka vikerraadios sel ajal eetris rahva teenrid käes on juuni keskpaik. Ilm on läinud suhteliselt ilusaks, paljudel on juba ehk alanud ka puhkus ja, ja kellel ei ole, siis loodame, et saab vähemalt tänase päeva looduskaunis kohas veeta. Meie paraku oleme siia stuudioseinte vahel, et esialgu aheldatud ja koosseisus siis natukene tavapäratult on kõik Eesti rahvusringhäälingust. Merilin Pärli tere. Tere hommikust, Peeter Helme, tere. Tere. Ja mina olen Taavi Eilat. Lõppev nädal on teguderohke ja seega räägime paljudel olulistel teemadel, alustame kohtuprotsessist Tallinna linnapea Edgar Savisaare üle. Seal algasid siis lõpuks istungid, aga sisulise aruteluni jõutud, räägiti tervisest ja lõpuks. Lõpuks viimane istung jäi isegi ära. Mõtiskleme, et miks see teema üldse on oluline. Seejärel räägime natuke Tallinna linnapea kandidaatidest ja, ja tellitud uuringust, kus selgub, et kõige populaarsem on praegune Tallinna abilinnapea Taavi Aas. Seejärel räägime valitsuse otsusest, mis näib, et peale tõmbavad kogu haldusreformile. Räägime ka sellest, et Haaberstis käib suur võitlus ühe hõberemmelga päästmise üle ja välisteemadest räägime pikemalt Soomes toimuvast ja sellest, mis saab põlissoomlastest ja, ja mis saab üldsegi Soome valitsusest. Aga alustame tõepoolest siis kohtuprotsessist, mis tegi paljudele nalja, paljudele kurba meelt ja tekitas veel rohkem võib-olla viha, ehk siis Tallinna linnapea Edgar Savisaare kohtuistung, kus teda süüdistatakse altkäemaksu võtmises. Teemast on palju kirjutatud ja, ja lugematu arv arvamuslugusid, reportaaže ja kõike muud, aga head kolleegid, kuidas on, et kas teil õnnestus ka ise äkki kohtusaalis käia ja seda spektaaklit oma silmaga näha või mingitel põhjustel? No mina ei ole käinud seal kohtusaalis, aga küll olen kuulnud kolleegide muljeid, kes sealt vahetult on tulnud. Ja mis selle kokkuvõtteks saab öelda, Savisaar on püsti pannud sellise spektaakli, nagu tal plaanis oligi. Et see on täielik tsirkus, Barcelona, mille ta on korraldanud ja sõltumata sellest, mis kas see kohtuotsus kunagi üldse tuleb või, või mis selle tulemus on, siis see võitja on igal juhul tema. Ta on pannud kõik oma pilli järgi tantsima ja see kaduma läinud näitleja etendab oma viimast võimast lavastust. Ja kuigi eks ju kõik, kes seda kajastavad, teavad, et seal etendus Nad räägivadki sellest, et see on etendus. Siis ometi nad seda teevad, nii et Savisaar kontrollib kogu mängu ja võidab igal juhul tema, sõltumata sellest, mis seal kohtadelt välja tuleb. Ma ei ole selles küll nii kindel, aga ma arvan, et see on ainult osaliselt mäng ja see on ikkagi juba, kuidas öelda, selline vaese mehe mäng, tema vahendid on väga piiratud, kas sellest mitte ei kõnele ka see, et tema auto parkimistrahvi sai? See juba näitab seda, et olukord on väga muutunud. Mul tekkis hoopis selline kuri paralleel kõikvõimalikke rahvusvahelist meediakajastust saanud sõjakurjategijate protsessidele, mis ka venivad ja venivad ja venivad. Sellepärast et kohtualune on sageli haige. Kas siis oma vanusest tingituna või lihtsalt selleks, et, et välja vingerdada lootusetust olukorrast või seda vähemalt lõputult edasi venitada. Nii et see on muidugi mäng, aga ikkagi üks mäng, mida Savisaar mängib juba hästi piiratud võimaluste tingimustes. Aga kui me vaatame meediapilti, siis noh, iseenesest ju seesama, et me loeme lehest, kuidas, mis värvi on Aktuaalse kaamera reporteri mantel või seal kohtuprotsessi ajal või Delfi ajakirjaniku soeng, et, et miks me selliseid asju üldse peame kirjutama või miks seda kirjutatakse? No kui üks kirjutab, siis teevad seda teised ka puudub selline ühiskondlik kokkulepe, et ärme lähe jaburaks ja kuna lugeja läheb ja otsib seda, kui juba üks pakub sellise värvika lähenemise välja, siis lihtsalt jooksevad kaasa sellega paraku. No ilmselt see ebameeldiv või raske küsimus ongi selles, et ühest küljest me ju kõik teame, et Edgar Savisaar on väga oluline isik ja selles kuidagi automaatselt järeldatakse, et iga asi, mida ta teeb või tegemata jätab, on ka oluline. Tegelikult oleksin ikkagi piiri näha. Siin tuleb vaadata ka seda, mis sellele on eelnenud, et ajakirjanikud üksipulgi ja ainiti jälgivad seda kas ja millal ja mida Savisaar oma Facebooki kontol postitab ja igast tema elumärgist saab koheselt uudis hoolimata sellest, et seal midagi ei ole. Ehk siis ta on teadlikult ju kogu aeg kontrollinud seda, ta teab väga hästi, et seda jälgitakse, seda kajastatakse ja ta vaatab, et kui jaburaks sealt minna, siiani on saanud kuitahes jaburaks, see kõik on olnud uudiskünnist ületanud. Ja kindlasti see uudiskünnis tuleneb ka sellest tõesti, mida Peter ütles, et hästi ta on, ta on, on olnud ju hästi mõjuvõimas poliitik, ta on olnud. Meil Tallinna linnapea, ta on olnud tagasi minemata, aga praeguse peaministripartei endine juht ja tuletan meelde, et ka peaministripartei käib seal külakorda siis istumas ja kohtu all all olemas, et et noh, kindlasti on see uudis, kui peaministripartei on saanud süüdistuse. Laias laastus on ikkagi tegu ühe jätkuva murranguga Eesti poliitikas, kus Ühe sellise võitmatu mehe langust me saame näha ja ja murrang on see muidugi ka selles mõttes, et tema partei on samal ajal peaministripartei ja samal ajal nii keerulises seisus ja siit tuleb veel palju uudiseid, aga minu meelest nagu Madis Jürgen ja Otto Oliver Olgo Ekspressis kirjutavad ka, et selleks päevaks uudiseid tuleb, võivad ajakirjanikud tüdinud olla. Juba kohtuistungi teisel päeval on kirjanikke tüdimus näha, neid on seal vähem, enam ei, ei viitsita nii palju pilti teha ja kui siis lõpuks lahendus tuleb, siis näis, kui paljusid see enam huvitab. Nojaa, aga samas see on ju loogiline ka, et kohtupidamise esimene päev on ikkagi uudis, aga, aga seitsmeteistkümnes päev enam ei ole samal ajal loomulik. Aga noh, tunnetuslikult vähemalt ma ise olen tundnud, et seda, seda kõike on hästi palju, aga teisalt, kui mõelda niipidi, et, et noh, võib-olla olen mina ja tegija, teie ka suuremat meediatarbijad, kui kui paljud teised inimesed ja inimene, kes näiteks läheb ainult hommikul loeb lehte või õhtul vaatab aktuaalset kaamerat, siis tema saab sealt ikkagi kätte selle väikse osa ja, ja tema jaoks ilmselt ei ole seda üle üle küllasust, sellest samast teemast liiga palju. Ja tegelikult probleem ei ole mitte üle, küll osas, vaid selles, et uudiseid ei ole. Aga kui me sinust räägime sellest protsessi sisust, siis ega tegelikult ju millegi põhja paremini ei jõutud, seal räägiti siis kohtuekspertiisi teemant või mitte kohtuekspertiisi vabandust, vaid siis terviseekspertiisi teemadel, aga ja teine päev, kui loodeti süüdistust kuulda, seda enam ei tulnud, et sisuliselt ei ole kuskile jõutud. Eks kohtupidamine ongi pikk protsess ja ja mida rohkem sinna vahele Veiderdada, seda pikemaks õnnestub seda venitada ja noh, nagu me kuulsime, eks ole, kuna viimane päev kohtus jäi ära, kuna Savisaarele kutsuti kiirabi tema enda raviarsti nõudmisel siis juba on öeldud, et augustis, kui protsess peaks jätkuma, nõutakse uut terviseekspertiis juba leitud mingisugune komakoht, mida annab vaidlustada mitte ekspertiisi sisulist poolt, vaid seda vormistuslik. Ehk siis see trall hakkab jälle otsast peale. Kui neil õnnestub see läbi suruda, et tuleb uus ekspertiis teha. Selles mõttes juhib seda voogu ikkagi Savisaar ise, et kui ta tahab kohtus käia, siis ta käib ja kui ta ei taha, siis ta kutsub endale kiirabis täpselt nii. No vaevalt, et ta nii väga tahab, kes see tahaks ikkagi vaikselt, aga kindlalt see murendab tema mainet ja kindlasti ikkagi tõbine inimene ta on ja ma kujutan ette, et talle meeldiks veeta oma aega muud moodi kui kohtu vahet väntsutades, nii et ma ei, ma ei ole selles kindel ka, et tohutult naudib kogu seda asja. Aga Savisaar on endale siiski ühe kahvli tekitanud, ta nimelt ühest küljest kohtupidamise jaoks näitab, et ta nii põdur, et toimub enam-vähem nagu vanainimese tapmine ja tema pooldajad täpselt sellisena seda näevadki, aga teisest küljest edevus ei luba tal ka poliitikast taanduda ja ta on öelnud, eks ju, et ta ikkagi mõtleb, et võib-olla ikkagi võiks jätkata linna valitsemisteada on ikkagi valitsev linnapea ehk siis kuidas me kujutame ette, et inimene, kes saab enam-vähem 15 minuti kaupa istuda ja iga päev üldse ei ole kontaktne, suudaks siis linna juhtida ja siin adekvaatseid otsuseid teha? See ei ole edevus, Merinilt, sa ei saa lihtsalt aru, sest sina ja mina, me oleme inimesed, kellel on lisaks sellele, et me praegu siin raadios istume ka muu elu ja tegelema mingisuguste hobidega ja nii edasi. Aga Savisaar ongi poliitiline loom, see ongi tema elu, mitte midagi muud tal ei ole, kuidas see ära võetakse, siis ta tõesti puhtubki. Aga kas sa leiad, et ta suudaks veel linnapeana tegutseda? Ma arvan, et ta ei ole seda ammu suutnud ja see, mida tema on pidanud linnapeana tegutsemiseks, ei ole küll minu arusaam linnapeana tegutsemisest. Aga märkimisväärne on siiski see, et tema erakonnakaaslased ei tõtta seisukohta võtma, kas Savisaar peaks kandideerima või mitte ja selle kohta on nad lihtsalt öelnud viisakalt, et noh, see on tema enda otsus. Kritiseerita pooljumalaid. Kogu keskerakond on siin kahvlis, sest ühest küljest nad tahaksid ennast näidata sellise uuenenud puhtaks saanud erakonnana kes on valitsuskõlblik ja teisest küljest nad ei saa oma valijate pärast öelda ka. Ei inimene, kes on korruptsiooni pärast uurimise all, ei saa kandideerida enam meie ridades. No selles mõttes on väga nauditav olnud kogu tänavuse aasta kuulata seda, kui peaminister siinsamas vikerraadio eetris on, nagu tulevad küsimused tema erakonna kohta. Kui ta muidu muutunud saade saatelt järjest asjalikumaks pädevamaks, siis sellega lüüakse ta üsna jalust maha. Aga ta peab sellega alati arvestama, ta on selle erakonna juht ja nendest küsimustest ei saa lihtsalt kõrvale põigelda. Aga Savisaare tervisest ka korra, et kas, kas see diskussioon, mis tekkis hetkest, kui Savisaar kohtusaalis, siis viidi kiirabiga minema ja kust läheb see eraelu puutumatuse piir, et et kuivõrd see, nagu on siis paigast ära meedias, et kas me, Savisaar, kes ise on eksponeerinud ennast sotsiaalmeedias avaldanud kõik oma haiguslood täis ulatuses, siis siis nüüd äkitselt justkui temast ei, ei tohiks sedasi pilte näidata või rääkida? Ma arvan, et Savisaare kohtust kiirabiga äraviimine on samasugune nagu jalgpallurite kanderaamiga väljakult äraviimine selles oli ikkagi päris palju šõuelementi. Täpselt nii see ongi see, mis mõtled, ta lavastab oma oma, ta teeb oma viimast etendust. Ta teab, et sellest tuleb võtta maksimum, sest rohkem tal selliseid suure areeni võimalusi ei pruugi olla. Aga soovime Edgar Savisaarele head tervist ja loodame, et kohtusaalis, augustikuus siis saame teada tõe ja loodame, et ta seisab oma oma õiguste eest ja, ja vaatame, mis see tulemus on, et ega, ega meie ei ole siin kedagi süüdi mõistnud. Loomulikult mitte. Aga 2000 teemat räägime tegelikult otsapidi sellest samast asutusest, kust kogu see korruptsiooni saaga algas, ehk siis Tallinna linnavalitsust ja täpsemalt sellest, et, et kes kõik tahavad saada sinna Tallinna linnavalitsusse uueks juhiks ja ERR-i tellitud Turu-uuringute aktsiaseltsi küsitlus tegi siis esimest korda ülevaate sellest, et keda siis hääletajad Tallinnas valiksid? Jaa, jaa, üllatuslikult on praegune siis Tallinna abilinnapea, ütleme Edgar Savisaare asenduslinnapea, Taavi Aas kõige populaarsem kandidaat, 30 protsenti valiks tema poolt järg, järgneb talle Rainer Vakra 11 häälega, Kristen Michal kaheksa protsendiga, edasi Martin Helme viis protsenti ja, ja siis sealt riburada edasi, aga aga üllatus on ehk jah, Taavi aasase tugev toetus, mida mees, kes viimastel valimistel sai üle 200 hääle napilt nüüd siis tõesti veel näiteks ka venekeelse valijaskonna seas 45 protsenti, et et väga tugev toetus ja keskerakonnal on lootust hoolimata sellest, et kas Savisaar on või mitte saada 51 protsenti, eks enamus ka Tallinna volikogu. Kus sa ütled, et see on üllatav, et mina ütlen, et see ei ole üllatav kuigi jah, Taavi Aas on mees, kellele hääled külge ei jää, nagu ta ise on enda kohta varasemalt öelnud ja korduvalt tõestanud siis tegelikult see on talle pärandanud Savisaare hääled. Ehk siis need on inertsed, tähendab, sellel pole mingit vahet, kas see on Taavi Aas, kasse on, Mihhail Kõlvart. See on lihtsalt, et Keskerakonna kandidaat ja Taavi aasa kasuks räägib veel see, et ta ei ole väga pooli valinud, ta on jätnud endast mulje kui sellisest usinasti ametnikust, kes muudkui rassib ja teda isegi ei pruugita tajuda niivõrd poliitik, kuna seetõttu. Aga kui pakkuda sellele Keskerakonna valijale välja mõni teine nimi, siis ta koondub sinna taha ja seda tegelikult see küsitlus näitas. Jaa, noh, mis siis ülejäänutest rääkida. Kui möödunud valimistel oli Eerik-Niiles Kross vast kõige tõsiseltvõetavam vastaskandidaat Savisaarele, siis jälle on teinud muud jõud selle vea, et igaüks paneb oma mehe välja, teades, et niikuinii ei ole Neil keskerakonnale vastast. Ja kui igaüks paneb oma mehe välja, siis need hääled, mis Keskerakonna vastu on, pihustuvad jälle nende ülejäänute vahel laiali. Noh, Rainer Vakra on niisugune tüüpiline. Noh, siis näitleja tüüpi poliitik, kes lähtub puhtast isiklikust pragmatismi, sest tema on vajadusel parim sõber nii naistele kui vanainimestele, tema ei põlga ühtegi piinlikku aktsiooni selle nimel, et hääli saada ja see on ilmselt ka natukene tulemusi juba andnud. Mäletame siin, kuidas ta naistepäeval sületäie roosidega Puškini tsiteeris, mis oli, oli enamikule väga piinlik asi vaadata, aga, aga tundub, et kõikidele sidundubiinliklaski küla teod kuskil külateatris oleks täitsa hakkama. Nojah, eks ole, aga 11 protsenti inimestest arvab, et võiks ka Tallinna linnapea olla. Ja. Ongi võib-olla huvitav see, et Reformierakond on tegelikult parteilise edetabelis, on ta eespool kui sotsid, aga, aga see Nende mäng siis seal Vakra juhib Kristen Michali ees ja ja, ja tõenäoliselt tõesti see Rainer Vakra varasem keskerakondlik taust, see, tema selline omamehelik olek ja, ja noh, ta on ju olnud siin nõmmel linnaosa vanem, kui ma ei eksi ja ja, ja Kristen Michal kes samamoodi nagu Rainer Vakra paljuski ehitab oma kampaaniat sellise korruptsioonivõitlusele, siis noh, tal on ikkagi see vana asi nagu taagaks ja tundub vähemalt, et, et valijad seda seda ka näevad või seda tunnetavad siiski. No ma arvan, et Michal, valge kampsiku mees noh ikka ei, ei tule tükk aega sellest välja, et tema ja korruptsioonivastane võitlus ma hakkan laginal naerma iga kord, aga Vakra puhul, ma arvan, probleem ongi võib-olla see, et ta on selline natuke liiga püüdlik, mis tähendab seda, et tema näitleja, kus torkab liiga silma, seda kõike tuleks teha kuidagi sujuvamalt. Selles mõttes Michal on, on natuke professionaalsem Michal isegi mõneks hetkeks suudab ära petta, et ta mõtleb seda kõike tõsiselt. Aga Michal just ehitabki endast sellist opositsiooniliidri kuvandit, aga ometi, kui me vaatame neid numbreid, siis sõiduta. No selles asi ongi, Reformierakonna kaubamärk on kõva, aga nad on suutnud ennast selles mõttes sarnaselt Keskerakonnaga ka määrida, paljud nende tegelasena suutnud ennast määrida, aga kaubamärk samal ajal on võimsam kui üksikud poliitikud. Ja siin tekib tõenäoliselt ka Hanno Pevkur vea, kui ta juba üldkogul pärast kandideerimist vastamisi Kristen Michaliga ütles, et Michalist saab igal juhul Tallinna linnapeakandidaatlinnapeakandidaat, siis ehk siis seda mõtlemisaega ja ja tõesti, seda analüüsi oleks võib-olla võinud pikemalt teha, et noh, täna ütleb küll, Michal, ma vaatasin Facebookis, kirjutab, et, et see ongi alles stardiplatvorm ja siit edasi, nüüd me hakkame alles tõusma, aga. No ma arvan, see, et Pevkur pidi Michaliga leppima, peegeldab lihtsalt mingisuguseid Reformierakonna sisemisi jõujooni, et ta ei oleks saanud teda lihtsalt pikalt saata ja öelda, et mina nüüd otsustan, kuidas, Selles see häda ongi, et meil dikteerivad neid valikuid mingid sisemised protsessid, ehk siis ka see Sotsid IRL ja Reformierakond ei suuda kokku leppida, et kuulge, paneme ühe mingit tõsiseltvõetava inimesega, ta ei pruugi isegi kellelegi meie ridadest olla. Vaatame ringi, äkki me leiame mingisuguse pädeva inimese, kellel võiks olla ka rahva toetus ja kes oleks alternatiiv? Keskerakonnale jälle seda ei suudeta teha, aga Kristen Michal ei ole kindlasti see inimene, kelle taha enamik valijaid tahaks joonduda. Noh, ma ei ole kindel, kas erinevate erakondade ühine kandidaat tingimata toimiks, see võib vastupidise efekti ka saavutada, et keegi on siis lõpuks nagunii lame, sobib kõigile ja ei sobi kellelegi. No loodetavasti jah, sellist presidendivalimiste koopiat sellest ei tuleks, aga noh, samas Eerik-Niiles Krossiga püüti seda natukene eelmine kord teha ja kindlasti saada lamedaks pidada olgu arvamused tema kohta niisugused või naasugused. Seda küll, aga, aga see, mis sa enne ütlesid Taavi aasa kohta, et noh, ilmselt ilmselt tema ongi järgmine linnapea, et kui Edgar savisaarel Richeljeesis Taavi Aas on tema Mazaren ehk siis vähem, aga rihmaga aga teeb laias laastus sama asju. Loodetavasti veidikene puhtamalt veidikene tublimalt. Võib-olla siin tõtabki appi tema fantaasia, vaesus. Mulle tundub, et Taavi Aas on suutnud endale luua sellist kuvandit, justkui tema oleks ka uus tegija või selline ta polegi asjaga seotud, tegelikult on ta ju Tallinna linnavalitsus juba mituteistkümnendat aastat. Täpset numbrit ei oska teile praegu peast öelda, aga, aga seda tahtsingi. Ta pole sugugi mitte uus tegija, kes puhastab seda, mida eelmine linnavalitsus seal kokku on keeranud. Igatahes kui vastasmeeskonnal ei suuda ühes kaptenist kokku leppida, siis nii lähebki, et Taavi Aas on meie järgmine linnapea sellega tegeleda. Ma ei ole ise ka nõus, et, et ühe kandidaadid ka taha kogunemine, just vastupidi, tekitab olukorra, kus ei olegi lootust üle poole saada, et et noh, kuidas seda ette kujutada, et kas siis võetakse üks parteideülene kandidaat ja Ma ei pea olema üldse partei liige vabalt mingi muu ühiskonnategelane või ärimees või, ja kes lihtsalt leitakse, et noh, okei, ta võiks ju küll olla tõsine alternatiiv. Jüri Mõis, aga tegelikult on võib-olla huvitavam nendest nimedest see, et selge on see, et Taavi Aas ei kogu nii palju hääli, kui Edgar Savisaar kunagi kogunud on. Vaja, nad tal ei ole vaja küll, aga selles mõttes ongi huvitav on see, et kas Keskerakond suudab saavutada oma absoluutse enamuse linnavolikogus, sest minu arust see on valimiste põhiküsimus. Üks nüanss veel, sellest uuringust tuli ka välja, et 36-l protsendil puudub praegu igasugune eelistust, ma ei oska öelda, ehk siis neile ei ole veel midagi sobivat välja pakutud. Ja nüüd võiksid siis tööd teha need, kes kes potentsiaalselt võiksid tahta selle 36 protsendi hääli saada. Nii et tehke, tehke uus valimisliit või pange uus erakond püsti ja 36 protsenti hääli on potentsiaalselt teie. Täpselt nii selge, aga läheme edasi ja räägime ikka veel siis linnadest ja tegelikult ka edasi valdades, sest haldusreformi teema on sel nädalal kirgi kütnud. Valitsus nimelt otsustasid nimelt ei peagi kõik olema nii nagu seni haldusreformi valguses on räägitud, et pidevalt on räägitud sellest, et et uus omavalitsus tohib olla 5000 elanikuga. Ja, ja nüüd siis langetati otsuseid näiteks Loksa linn kus on 2700 elanikku ja sisuliselt ei täida ühtegi haldusreformi kriteeriumid, et nemad saavad erandi, et noh, on teisi erandeid veel, aga seal me räägime kuskil, et on 4000, et 500 elanikku ja nii edasi, et noh, see võib-olla isegi arusaadavam, aga see 2700, mis on poole vähem kui nõue ette näeb. Sisuliselt ju valitsus ise nagu saeb oksa, mida nad on ehitanud või kasvatanud. Jah, väga ilusti tulistati endale selle otsusega jalga, sest see annab võimaluse kõikidele teistele, kes on vaidlustanud täpselt argumenteerida selle erandiga. Ja ma kujutan ette, et see suhteliselt Loksa võib jääda selleks erandiks on selline Arto aasa kõige hullem õudusunenägu, täpselt seda tema tahtiski vältida. Ja nüüd uus valitsus siis tegi selle ära ja ma arvan, et nad varsti saavad ise ka aru, kui suure vea nad sellega tegid. Jälle tuleb tõdeda, et siin on poliitiline pragmatismi taga, siin on hääletaga nad hakanud jõuga seda loksutama, kokku suruma ja ometigi ju haldusreformi üks mõtteid oli siis edendada kõiki neid asju, mis öeldakse, et mis Loksal Kuusalul ei ole ühist ehk siis mingit sünergiat, loobuti loomast. Aga teine asi, mis tekitab minus hämmastust, on see, et Meil on olemas 15 maakonnakeskust täitsa välja kujunenud, enamike maakonnakeskuste linnad on suhteliselt tõmbekeskused, mõne erandiga. Et lihtsam oleks ju lahendada tehagi Eesti 15-ks omavalitsuseks ja oleks kogu selline. Noh, ma ei tea, Läänemaa tükkideks kiskumine ja sunniviisiliselt osaliselt Pärnumaaga liitmine, kõik ärajäänud, et võib-olla selle Valgamaa, mis on omal ajal kunstlikult kokku pandud, oleks võinud nii-öelda ajalooliselt tagasi panna, aga suures piires oli see juba üsna nagu loogiline jaotus olemas. Ja see, mis praegu toimub, on kört, pärtli särk. Nojah, tulemuseks taheti kõige paremat ja tulemuseks on nagu kompromisside puhul sageli selline variant, mida kõik vihkavad. Aga noh, ega siin head lahendust ei ole, et sa need vanad maakonnad noh, jah, võib-olla nad on justkui loogilised, aga kui tahad Ta ikkagi küsida, mida inimesed nüüd ja praegu tahavad, siis on tahes-tahtmata ka mingeid jõujooned muutunud ja selle tulemusena sünnivadki siis ka uued keskused, uued moodustised. Aga ma arvan, et nüüd võib küll ees oodata tõesti tõesti terve rida kaebusi ja protsessi, mis ei sellepärast, et mitte omavalitsused on juba varem ju öelnud, et nad lähevad kohtusse nende sundliitmist ega, ja nüüd on ju pretsedent loodud. Arusaamatuks on see, et uus riigi haldusminister Jaak Aab just põhjendabki seda sellega, et see, et Loksa linn ja Kuusalu vald on oma Iideediteedilt nii erinevad ja et, et noh, nad ei saab omavahel läbi. See on väga paljudes omavalitsustes nii, paraku need omavalitsused sageli, kes on naabrid, ei saa hästi läbi, aga, ja seda on üritatud ju kogu selle reformiga teha. Suudame need erimeelsused nüüd kõrvale jätta ja asume koos tegutsema ja need, kes on nüüd olnud tublid, istunud laua taga, hoolimata sellest, et vastas istuv inimene talle ei meeldi, vastas istuv vald talle ei meeldi ja suutnud kokku leppida, siis öeldakse teile, et kuulge, seda ei olekski tegelikult pidanud tegema ja on täiesti arusaadav, kui nad lähevad sellise asja vastu kohtusse võitlema, et me nüüd tahame ka ikkagi jääda jääda oma sellesse üksusega edasi. Jaak Aab saavutas selle, et need väga paljudel tõmbus käsi taskus rusikasse ja, ja sai endale palju vaenlasi. Täpselt korraks tundus tõesti, et palju vaieldud haldusreform ikkagi saab oma, kas siis õnnetu või õnnelikku lõppu, aga nüüd justkui minnakse uuele ringile, sisuliselt ollakse ju esi esimesel ruudul tagasi. Ja väga keeruliseks teeb olukorra ka see, et kohalike valimiste siis piirkonnad, kus üldse inimesed saavad kandideerida ja saavad valida tuleb lüüa lukku, kui noh, väga lähiajal, et, et juhul kui asjad lähevad kohtusse, siis on nagu väga keeruline aru saada, et, et millise omavalitsuse üksuse järgi me siis nüüd valimisi korraldama. Aga siin võibki asi lõhnata selle järele, et mõnes omavalitsuses tuleb valimised hiljem korraldada või uuesti korraldada. Igal juhul see jääb arusaamatuks otsuseks. Aga ühest jandist ja segadusest räägime nüüd veel, see puudutab Tallinna Haabersti ristmikul täpsemalt asuvate hõberemmelgas, et see on tekitanud palju pahameelt. Ja ausalt öeldes, ega ma ei ole päris täpselt aru isegi saanud, et mis mis, aga seal on äkki kolleegite valgustatud mulle natuke. Ausalt öeldes, minu jaoks on see ka olnud niivõrd arusaamatu, et ma olen isegi natuke nagu hoidunud, et ennast sinna sisse lugemas, sest mulle tundub, et see on üks järjekordne sedasorti lugu, kus mingisugused tegelikud jõujooned või mingid tegelikud huvid jäävad kuskile varjule ja esiplaanil on just selline väga emotsionaalne seltskond, kes läheb alati mingi avaliku algatusega kaasa ilma isegi küsimata, mis selle taga suuremat. Jah, need on tüüpilised, et nii-öelda ökoterroristid, kes oleks ilmselt peatas kuigi tahtmatult ajab naerma, sest ega meil mingit nagu tõsist aktiivi muidugi ei ole, et seal loeti täna vist 30 inimest kokku, aga kurb on see, et inimesed ei suuda vahet teha, mis on linn ja mis on mets, et loomulikult metsas ei peaks lageraieid tegema, kui selleks ei ole väga tungivat vajadust, aga linn on keskkond, kus mingid arengud on vajalikud ja, ja antud juhul selle Haabersti ristmiku rajamist või remondi või ehitustööde põhjuseks on siis see, et tõsta liiklusturvalisust, see on üks Tallinna ohtlikumaid kohti ja nüüd hakata 24. tunnil äkki ühe puu külge jäänud aheldama, siis noh, see on naeruväärne. Nagu Siim Kallas just ütles siin kõrval stuudios paar päeva tagasi, siis me rääkisime temaga rail, Balticust, siis ta ütles, et et need inimesed, kes selle vastu on, on needsamad inimesed, kes on 25 aastat absoluutselt kõige vastu olnud. Ja nüüd need remmelga kaitsjad, kes on selle kohe ka, et nagu suuremat sümboolset väärtust nende aktsioonile anda nimetanud selle emapuuks on võrreldavad nende hõlmikpuukaitsjatega, kelle pärast omal ajal jäi ju ooperiteater ehitamata ja taaskord Siim Kallase sõnu laenates ta küsis, et kus, kus nüüd on siis vaskplaat nende inimeste nimedega, tänu kellele see Estonia teater ehitamata jäi. Et nüüd tahaks jälle küsida, et, et kas siis nüüd see üks remmelgas, mis noh, niipea kui see teema vaibub, unustatakse koheselt ära, on on väärt seda, et panna terve liiklus ja linnaline areng seisma. Et jah väga tore, et, et inimesed muretsevad looduse pärast, aga see puu oli praegu vale koht, kus hakata sellist emotsionaalset kastet. Ma olen sellest puust korduvalt ka varasemalt mööda sõitnud ja ma ei ole seal senimaani küll näinud kedagi all lõket tegemas või, või seda puud hirmsasti kallistamas. Ja kusjuures ma vahemärkusena isiklikust elust elasin täpselt oma elu esimesed aastad sellesama puu taga olevas majas, ilmselt olen minagi selle puu otsa roninud ja kulli mänginud, et et ja ma ei tea, minul on sellest puust ausalt öeldes suhteliselt, et ükskõik mis tast saab, et kui teda on vaja maha võtta, siis võtke ta maha, et puid on meil veel ja Karemmelgata meil ilmselt palju veel, aga, aga selle stiili näiteks, et kuidas, kuidas selle vastu võidelda. Ma võitsin ühe tsitaadi Eesti metsa, abiks on selline või ühendus, kes on väga tugevalt kogu selle asja eest seisnud ja nemad ka oma lühendiks kasutavad siis ema ema lühendit ja tsitaat sealt Facebookist. Lõpuks on meie riigi kodanikel aeg oma kodumaa kaitseks koonduma hakata, me ütleme, et emapuu ema seisab emapuu ette, emad seisavad ema puude ette, emad seisavad ema puude ette üle, kogu maa ja metsad saavad päästetud ning raha saab päästetud ja lõpuks tulevad isegi noored välismaalt tagasi ning elu Eestis muutub taas. Elamisväärseks küll on üks hea lihtne lahendus, päästab ühe puu ära ja kogu elu Eestis saab jälle korda. Tegelikult tooksin siin paralleeli sellesama Savisaare protsessiga, kus jällegi noh, ajakirjandus on võtnud sellise ühe natukene naeruväärse narratiivi ja mõnuga klopib seda sellepärast, et see pakub head pildimaterjali, aga tegelikult on tegemist ikkagi väga marginaalse grupiga, kellest jääb mulje, et neid on palju ja neil on mingit jõudu, et võib olla saavad natukene liiga palju tähelepanu. Minu arust pigem tuleks tõesti mõnel ajakirjanikul, kes selle teemaga tegeleb, asi põhjalikumalt ette võtta ja vaadata, mis seal taga on, kes seal taga on tõesti ainult mingid hullud, kes Facebook'i mingeid mantraid kirjutavad või on seal taga mingisugused kinnisvara või sellised arengud, aga aga laiemalt üldse mulle tundub, et nagu väga kergekäeliselt kiputakse Eestis loodushoiu nimel igasuguseid majanduslikke eeliseid, et kui maha müüma või, või kõrvale heitma, et samal ajal unustatakse ära, et meie looduslik keskkond on siin umbes selline, nagu Euroopas oli keskajal, et umbes pool meie meie maast on ju mets või soo, et seda rohelist meil siin jätkub ja kui meil on siis tõesti enam-vähem paar suuremat linnalist keskust, mis on niigi väga rohelised võrreldes ükskõik millise teise suurema Euroopa linnaga siis ei tohiks need ühe puu maha võtmine liiklusturvalisuse nimel küll halb olla, pigem vastupidi. Natuke näib tõesti, et kui me tahame justkui suuri ühendusi, tahame neljarealisi, maanteed ja raudteetrasse, siis samas ei, peaasi, et see tee kulgeks läbi looduse. Aga see ei ole paraku võimalik, et ma ei tea, kas õhuliini mööda saaks seda, seda ristmikku sinna ehitada ilmselt ei saa. No, ja kui sa ei tee läbi looduse, siis jääb kellelegi kodu sinna, et see veel hullem, et midagi on vaja nii-öelda vastu anda, selleks et mingisugune tsivilisatsiooni areng toimuks. Aga võib-olla kiviga linnavalitsuse ja ehitajate kapsaaeda, et selle puu kõrvaldamine oleks vähemalt minu meelest pidanud toimuma palju kiiremini, praegu on saanud sellest ikkagi selline sümbol juba, mida nüüd hakatakse raiuma ja, ja seid ei too, ütleme linnavalitsusele positiivseid hääli ilmselt. Seda seda on juba naljahambad võrrelnud ka pronkssõduri teisaldamisega. Jah, nad oleks pidanud selle kevadel öösel väikselt maha tõmbama. Ma. Tänan, ma lugesin veel Facebookist Marek Strandbergi seisukohta, et see läheb puu, saaks liigutada, seal läheks maksma kuskil 10 kuni 100000 eurot, et koos juurtega ta liigutada siis natukene eemale sellest test antud, selle kinni maksab, siis tehku ära. Tahaks jälle öelda, et naeruväärseks ei maksa minna, aga räägime edasi, välismaast räägime Soomest, et nimelt hakkas põhjanaabrite juures esmaspäeval lagunema valitsuskoalitsioon mis on ametis alates 2015.-st aastast ja sinna kuuluvad siis Keskerakond, Koonderakond ja Põlissoomlased. Kuna viimased ehk siis põlissoomlased said aga endale uue juhi jussi Halla-aho, siis teatas peaminister juhi Juha Sipilä, et koostöö katkeb, et seda põhjustel, et halloo puhul on tegemist siis inimesega, kes mõisteti 2012. aastal süüdi vaenu õhutamises rahvusrühma vastu ja usurahu rikkumises ja kes on väga tugevalt Euroopa Liidu ja immigratsiooni vastu, et. Ja päev hiljem selgus aga hoopiski see, et tegelikult ei lagune valitsus, vaid laguneb, lagunevad põlissoomlased ise. Ja nad on üldse tore ja see Halla-aho isik on ka ikkagi väga värvikas, et tal on elus mõõtki seiku ta ju kunagi pidas mingisugust blogi, kus ta muu hulgas unistas tänaval vastu tulnud homojahipüssiga vist mahalaskmisest ja pärast selle kohta aru päriti, siis. Ta ei vabandanud midagi, ta lihtsalt ütles, et noh, et võib, sõnastus ei olnud nagu päris see asja sisu osas ei olnud tal küll ühtegi korrektuuri endale vaja teha. Nii et tegu on tõesti ikkagi Soome üldiselt mõõdukas ka ja igava tõsi, tänu Põlissoomlaste tulekule veidi põnevamaks läinud sisepoliitika juures äärmiselt värvika kujuga, kelle esilekerkimine mingis mõttes üllatus, mis näitab muidugi see põlissoomlaste erakond peab ikka täitsa huvitavat kaadrit endast sisaldama, kui nad sellised kiibi endale esimeheks on valinud. No asja juures on veel see, et tegemist on väga halva ajastusega, nimelt just sel nädalal tõstis Soome kaitsepolitsei Supo Soome terroriohu taset. Ja see, mis enne oli täiesti olemas tõttu tõsteti nüüd neljaastmelise pügalal järgmisele ja siin taga on see, et 350 inimest Soomes on selle Supo sõnul siis terrorismi suhtes positiivselt meelestatud. Sellise sõnastusega öeldi ja Soome on kerkinud ISISe videotes esile, seda mainitakse kui kohta, kus nad tahavad järjekordset terroriakti korda panna. Selles mõttes põlissoomlased, kes võiksid, kui nad suudaksid tasakaalukat poliitikat ajada, olla siin selliseks rahuldavaks jõuks, aga samal ajal siis nende valitsus käärib ja mis on alati selline hea võimalus nendele, kes tahavad segast olukorda ära kasutada. Ma ei tea, kas siin otseselt seos on ja, ja selle oletuse on mitu vaatlejat enne ka välja toonud, et see kõik oli ikkagi tsirkus, mis toimus, et võib-olla see oligi sibile tsirkus, selleks et hallahule halla hoolt nii-öelda vaipa alt ära tõmmata. Ehk siis, et valitsus ei tahtnud tegelikult tagasi astuda, neil oli juba plaan põlissoomlaste fraktsioonist lahkuvate liikmetega olemas ja nad esmaspäeval lihtsalt andsid sellise meediaetenduse. Siin võib tuua sellise paralleeli, et kui nüüd noh, keskerakonnas, mis on ikkagi valitsuserakond, kui nüüd seal ootamatult peaks Savisaar tagasi kerkima esimeheks, et siis ka oleksid koalitsioonipartnereid sunnitud tõdema, et selle erakonnaga me ei saa ühist, valiti. Sest enam Savisaar ikka igal pool. Aga vahemärkusena mainin ära, et 22 põlissoomlast siis lahkus 37-st, et sealt parlamendifraktsioonist ja ja, ja tegelikult põlissoomlased on näide ka sellest, kuidas Timo Soini, kes on koos põlissoomlastega vedanud, sellist populismi vankrit, siis ühel hetkel, kui nad said valitsusse, nad muutusid palju taltsamaks ja palju-palju nii-öelda reaalpoliitilisemaks, kui kui nad seda olid enne ja, ja see on väga tavapärane ja ilmselt ka Eestist mingitel hetkedel oleks väga mõistlik. Olgu see siis parlament, olgu see siis Vabaerakond ja EKRE näiteks, kes on väga tugevalt sellise kriitika tooniga või, või kasvõi kõige tavalisem korteriühistu, et kui kui inimene ikkagi väga palju seal karjub, siis tuletatud minu meelest panna nagu juhatusse küll mitte anda talle enamushääli, vaid et oleks juhatuses olemas ja õige pea saab temagi aru, et tegelikult ei ole asjad nii mustades toonides, kui, kui senimaani sealt opositsioonist vaadates on tundunud ja, ja et ei saa viia ellu neid tegusid, mida sealt opositsioonist vaadates tundub, et saab väga kergesti teha. Lev Trotski nimetas sellist suhtumist, mida sa praegu kirjeldasid lihtsalt oportionismiksi, ütles, et revolutsiooni tuleb teha oludest sõltumatu, ütleme nii, et minu jaoks oli keelse Soini mõõdukaks muutumine, teatav pettumus, ma ikka lootsin, et nalja saab, aga nalja ei saanud. Aga veel vaadeldes natuke, et mis seal Soomes siis toimuvad, siis huvitav nüanss on ju see ka, et mis, mis ka räägib selle kasuks, et kogu see ettevõtmine oli ikkagi läbimõeldud 122 liikme lahkumine fraktsioonist nimetada, et ka finantsiliselt, kuna nii nagu Eestiski ka Soomes samamoodi parlamendierakonnad riigilt raha, see laekub edasi põlissoomlaste kontole, et kuidas need 22 liiget siis oma fraktsiooni teevad. Nimelt on seal mingisugune segadus põlissoomlaste kontoriga, mis on vist kui mul õigesti meeles on neist kellelegi isiklikult nimel, nii et neil on võimalik saada mingitest rendipindadest ikkagi raha, et ühesõnaga kogu see asi pidi olema varem läbi mõeldud kui ainult sellise 24 tunni ette hoiatamisega nagu ajakirjandusest mulje. Aga ma arvan, et Eestis läheks üsna sama moodi, et kui EKRE saaks valitsusse, siis nad tõmbaksid ka kindlasti sellist revolutsioonilist toonia allapoole, sest noh, selline reaalelu juhtimine nõuab ikkagi oma ja, ja seal sa ei saa ainult retoorika peal liugu lasta. Mida on hästi näidanud ka see, kui Keskerakond sai valitsusse, et noh, näiteks Kadri Simson, kes enne oli väga häälekas, on, on ju ka möönnud, et et ta üldse ei kujutanud ette, et see töö tegelikult valitsuses nii raske on ja ta on ikkagi kõvasti tooni vähemalt. Kui ajaloos tagasi minna, siis mingis mõttes oli see ERSP huku algus ka valitsusse saades, siis nad said aru, et enam päris sellisel natsionaalsotsialistlikud kursil ei saa. Kuivõrd see põlissoomlaste või siis selle uue jõu muutumine või oleks seal valitsuses seda valitsust Soomes muuta, võib, et tõenäoliselt ikkagi on vist nii, et kõik jätkub nii, nagu seni. Kõik samad ministrid ja need olid kõik seni valitsuses olnud, põlissoomlaste ministrit hüppasid ju teise paati, nii et esialgu jätkub küll, aga noh, omaette küsimusele, mis valimistel saab, et kas siis on kaks sellist põlissoomlast esindavat erakonda või et noh et ilmselt ikkagi Soome poliitikas ooteotsas ka mingisugused mullistused ees ja siis selline olukord, nagu praegu tekib, ei ole ikkagi stabiilne. Soome ei ole muidugi Eesti, aga kui tõmmata Eestis paralleel, kus sa selliseid pereheitmisi on olnud, näiteks arengupartei, tuleb meelde või kunagi oli selline nähtus nagu parempoolsed. Et ega need riigikogu koosseisu vältel tekkinud fraktsioonid ja neist aretatud parteid üldiselt väga tugevaks ei osutu. Noh, ega vabaerakond on suuresti IRL-i pere heitmisest sündinud, sinna lihtsalt koondunud, seda noh, nii-öelda kosmoseprügi juurde. Et sellest on moodustunud lõpuks mingisugune muu erakonda, aga. Nad tulid ise Parlamendi ise kandideerida, ei löönud lahku olemasolevast. Seda küll, aga kas vabaerakonnast midagi alles jääks, kui nad valitsusvastutuse võtaksid? Seda me täna öelda ei julge, nad on ise ka sellest valitsusvastutusest tegelikult noh, pikalt hoidunud. Aga Soome puhul, kumba siis nagu ennustada, kas seda, et praegune põlissoomlaste oma on see, kes siis lahustub ära või või lahustub see uus jõud? Lõpuks tundub ikkagi, et Soome valijad on piisavalt lihtsalt alalhoidlikud ja mõistlikud, et et kui nad endale ka sellist väikest vallatlemist lubavad ka põlissoomlaste valimisega, siis kui need põlissoomlased ikka päris ära keeravad, nagu Halla-aho juhtimisel see toimunud on siis valijad ei taha seda, et ma ma ei usu seda, et need 22 põlissoomlaste liiget oleksid sellise sammu astunud ilmasõda põhjalikult kaalumata ja ilmu mingisuguseid ka taustauuringuid tegemata selle kohta, et kuidas avalikkus sedasama vastu võtab ja Soome avalikkus paistab, on ju selle vastu võtnud sellise heatahtliku muigega. Aga eile tuli kurb uudis sellest, et endine Saksamaa liidukantsler Helmut kool suri 87 aastasena, et kool oli liidukantsler Nõukogude Liidu lagunemise ajal ning just tema korraldas siis Saksamaa taasühinemist. Ja ka praeguse Saksamaa juhi Angela Merkeli eeskuju kool ju suuresti oli. No mitte isegi head eeskuju, Merkel on koolitüdruk. Kool oli see, kes tõi keskmiselt tuntud Ida-Saksa poliitiku Angela Merkeli valitsus, 191. aastal, pärast 90. aasta lõpus toimunud esimesi ühiseid liidupäeva valimisi tegi kool väga üllatuslikult ettepaneku Angela Merkelile hakkate juhtima ühte sellist väikest ministeeriumi, mille nimi oli naiste, naiste ja laste või naiste ja pereministeerium. Varem oli seal mingi suurem laias laastus sotsiaalministeeriumis löödi lahku ja, ja ega tegelikult keegi Merkelit tol hetkel ei tundnud ja ma soovitan vaadata internetist pilte, kuidas keldrist välja nägime. Ütleme nii, et sellisest tänapäeva väärikast ja võimsast mõjuvõimsast daamist on väga noh, raske aimu saada, et sealt midagi sellist tulla vaikselt see oli pigem selline hirmunud Ida-Euroopa plika, kes ei tea, kuhu ta sattunud. Aga milline kooli kool? Tegelikult? No mujal maailmas selliseid legendaarseid poliitikuid on, aga Eestis ma tunnen küll puudust sellest, et niisugusi, riigimehe tüüpi liidreid riigijuhte oleks, et need on jäänud sinna 80.-tesse 90.-tesse, kui olid ka mingisugused sellised aated, see sõna on tänapäeval kahjuks paljudele ei tundu enam üldse tõsiseltvõetav või kõlksuma nagu millegagi kokku, mis peas toimub, et sellised poliitilised kanakasvatused, kust tulevad sellised selgelt ainult omakasu jahtivad inimesed, kes jagavadki, eks ju valdu selle järgi, et kus meil rohkem hääli tuleks siis selline Helmut kooli tüüpi mees kuluks ära küll. Eks Helmut koolil oli ka aja jooksul ikkagi erinevaid skandaale ja ka pärast oma poliitikast lahkumist üritati paari asja talle külge määrida, mis talle küll külge jäänud või pigem, või võib öelda, et oli piisavalt tüüpe, kes võtsid selle lasu enda peale, aga tegelikult ju, kui ma vaatasin täna hommikul ka, mida Angela Merkel kooli kohta ütles et ütleski, et oli suur riigimees ja suur sakslane ja suur eurooplane, et koolil oli kogu aeg kaks ideaali ja nende nimel ta tegutses enam-vähem kõikide vahenditega, üks oli Saksamaa ühinemine ja teine oli ka ühine Euroopa. Ja noh, ta on ikka nende mõlema jaoks määratult palju ära teinud. Et kaudselt ka Eesti sellest teost võitnud Aga kooli lahkumine poliitikast oli ju ka sedasi, et ta oli ju pikk, ta oli nii pikalt olnud seal võimutüüri juures, et lõpuks temast tüdineb ära, nii nagu sageli poliitikutega on, mida Toomas-Hendrik Ilveski ametist lahkudes ütles ju, et seitse aastat on see, mis sind ära kannatatakse ja siis. Ma nüüd ei võrdleks neid, ma arvan, et ilvesele pigem seegis hiljemalt oma teisel ametiaastal ise ära tüdines, aga kool oli neli korda järjest liidukantsler, see on see trikk, mida Merkel läheb nüüd sügisel püüdma, et keegi teine ei ole olnud nii kaua, liidukantsler. Ühest küljest tüdineb diaga, teisest küljest. Tegelikult ju võib öelda isegi, et kooli võimuloleku ajal kasvas üles põlvkond, kes ei olnudki teistsugust riiki kogenud ega teistsugust nägu seal eesotsas näinud. Mis muidugi on loomulik, et pärast teda sai liidukantsleriks Schröder, valiti hoopis sotsiaaldemokraadid, rahvas oli tüdinenud kristlikest demokraatidest jäeks, kristlikud demokraadid olid muutunud ka ikka kordades hullemaks võimuparteiks, kui meil siin reformi jalaga tuli. Jah, ma just tahtsin sedasama paralleeli tuua, et et need inimesed ju väsisid ära sellest ühe erakonna pikalt võimul olemisest ja, ja nüüd on siis saadud mingi vaheldus. Kas selle uue lahendusega ollakse rahul, sellele annavad inimesed oma hinnangu juba järgmistel valimistel. Üks teema välismaalt on meil veel lõpetuseks arutleda Londonist räägime nimelt, et et praeguseks on Londoni tornmaja põlengus, mis siin sel nädalal toimus, suur surma saanud vähemalt juba 30 inimest. Et need kaadrid olid hirmsad teha, polnud sisuliselt midagi. Ja, ja nii see asi läks, et, et väga traagiline juhtum, kus me seni räägime nagu Eesti meedias võib-olla suurtest õnnetustest või õnnetuseks vale nimetate terrorirünnakut, siis see on noh, teadmata on küll veel täpne põhjus, aga, aga aga väga, väga suuri traagiline juhtum. No tegelikult selle õnnetuse tagamaad või õigemini siis selle õnnetuse ulatus ei ole meile veel selgeks saanud, sest kui me siin natukene matemaatikat teeme hiljuti oli see seis, et kuskil 70 inimest oli haiglas 70 80 65 vist oli seal ära päästetud ja ja, ja teist sama palju umbes on hukkunud, mina olen, kui numbrid 60, ei tea, sul oli 30 ja päästjate hinnang oli, et majas võis olla 600 inimest siis ja nad keelduvad ütlemast, kui palju on veel veel kadunud, siis ma arvan, et nad lihtsalt seda šokki niimoodi vaikselt maandada, et see number ei jää kindlasti sinna 30 või 60 kanti, et kui seda maja hakatakse, need on läbi otsima, siis ma kardan, et see number läheb ikka sadadesse. Saan aru, et see oli mingi 60.-te seitsmekümnendatel ehitatud maja. Seitsmekümnendatel, jah, ta on noh, sisuliselt selline nagu meil on kuskil taga Lasnamäel näiteks, et tegemist oligi Kensingtoni äärelinnas asuva niisuguse vananenud hoonega, mida siis oli samamoodi nagu meilgi siin näiteks mustamäel on uusi fassaade pandudeks vanadele majadele. Samamoodi lisada aasta tagasi, Braavitatud Tal oli uus fassaad pandud, aga ilmselt siis oligi valitud mingisugune nii odav materjal, mida näiteks Eestis ei tohi kasutada, sest seal puudus tulekindlus. Ja sedasi ta läks nagu säraküünal. Ja seal, las üldiselt selline vaesem elanikkond. Ja ma saan aru, et seal mõni aasta tagasi oli, ka, olid elanikud öelnud majaomanikule siis, kui ma ei eksi. Seda, et tuleohtlik on see kõik, kõik, mis siin on ja nagu. Ehk siis jälle näide sellest, kus õnnetus karjud, tulles aga keegi kuula. Nojah, ma miskipärast tahaks uskuda, et meil on, et ka nõukogude ajal ehitatud hooned nagu paremini kontrolli all, aga samal ajal tegelikult kui mõelda, mis materjalidest ehitati, kui palju meil selliseid hooneid on? Võtame siin 16, kordseid, torne ju, mitte ainult Tallinnas mujal ka ja, või ka suuri üheksakordse paneelelamuid. Tegelikult kui mõelda selle õnnetuse peale, siis võib kergendatult ohata, et neil ei ole midagi sellist juhtunud ja annaks jumal, et ei juhtu ka, aga tegelikult see on selline asi, mis vaatamata kõigele võib ju igal pool juhtuda, nii et see oleks selline hirmutav lugu, millest ei ole mitte midagi kahjuks õppida. Üsna nii jah, kuigi me mäletame seda jubedat marja poevaringut, mis oli just nimelt kehva nõukogude aegse ehituskvaliteedi tulemus, kui me mõtleme, kui palju ehitas omalajal hooneid üliõpilasmalev inimesed, kel puudus igasugune väljaõpe, nad lihtsalt käisid lööktöö korras suvega hooneid ehitama. Täna me oleme kuulnud ju kõik lõbusaid lugusid sellest, mida kõike seal tehti. Ehitamine oli viimane asi absoluutselt, et kuidas need majad püsti saad ja, ja milline on nende töökindlus, on muidugi, paljud neist on tänaseks, kuna nad olid kolhoosikeskused valdavalt lagunenud, aga päris palju, võib-olla veel neid hooneid, mis on endiselt püsti nendest metsikutest maleva suvedest. Et aeg on tiksunud armutult ja meie aeg on lõppemas. Tuleohutus soovime ka kõigile järgmiseks nädalaks, sest loodame, et tuleb ilus ilm, aga kindlasti tuleb jaanipäev ja paljud neist teevad ilmselt lõket ja ja loodame, et mingit traagilisi tagajärgi ei ole. Täna olid rahvateenrite teie ees Merilin Pärli Peeter Helme ja mina, Taavi Eilat. Järgmine nädal istuvad siin stuudios Neeme Korv, Mikk Salu ja Mirko ojakivi. Ilusat nädalavahetust kuulmiseni.