Tere päevast pikk nädalavahetus on alanud ja kes valmistub töörahvapüha tähistama, kes Volbrit või kevadpüha heal lapsel ikka mitu nime ja mätas, kuiv ei ole, aga las ta siis olla märg, aga rahva teenrid alustavad. Täna oleme koosseisus Aivar Hundimägi äripäevast, Krister Paris, Eesti päevalehest ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost. Tere. Tervist. Säritus. Alustuseks räägime nädala alguses ühest kõige peamisest jututeemast. Ma ei tea nüüd, kas meedias, aga ka inimeste seas küll sellise nädala eest Tallinnas Pirital ja Lasnamäel kihutanud mootorrattur ja tema välja rammimine kõige suuremat kära, siis tekitaski just see politseibussi poolt kasutatud rammimist tehnika, mis peatas mootorratta juhtimise sõiduõigust mitteomava noore mehe ja tema kaasreisija, noore naise sõidu. Mõlemad ratturid said vigastusi, olid maruvihased. Aga oletatavasti jäid selle politsei taktikalise käigu abil hoopiski, ma arvan, ellu või kuidas teie, Aivar ja Kristjan arvata, kas ma eksin? No politsei on kasutanud ju läbi aegadega hoopis karmimaid meetmeid, tegelikult vähemalt 90.-test tulid kohe meelde lood, kuidas umbes lasti autokummikuul endas Ricoshetist erguašetises auto kabiini ja tappis õmbesse süütu kaassõitja ja nii edasi, ehk siis selle kõrval oli see veel üsna erinevate leebelt ma pean tunnistama, et ega minu esimene reaktsioon, kui ma seda nägin ja lugesin, mõte oli ka, et kuidas võib niimoodi politsei seda teha, et noh, just nimelt ükse sealse juht, aga teine kaassõitja, kes tegelikult sel hetkel taga ei saa enam mitte midagi teha, kui sõitja otsustab hakata järsku järsku kihutama. Aga natukene järgi mõeldes siis. Ma väga ei tahaks elada riigis, kus, kus politsei märguanne, ta ei ole nagu mitte midagi. Seda enam, et kui me mõtleme, missugused on olnud viimased terroriaktid üldse Euroopas, siis valdavalt kasutatud mingisugust sõidukit, jah, küll mitte mootorratast, aga, aga et see nagu omandanute veidikene ka uue dimensiooni mitte peatumine. Minu selline esmamulje oli, oli vastupidine Kristrile, et ma esimese hooga, kui seda uudist kuulsin või lugesin, mõtlesin, et tõesti nagu rumal inimene, politsei käitus igati õigesti, et selle ohu kõrvaldas. Teisalt, kui ma olen hiljem seda debatti jälginud või kuulanud ka neid vastuargumente, siis ma arvan, et siin on täitsa debati teema arutelu teema olemas, et et kas see otsus politsei poolt oli kõige parem lahendus. Et aga, aga noh, ma ei ole selles osas kompetentne, et ma loodan, et et politseisiseselt seda, seda analüüsid Küsimus on selles, et tõesti see mootorrattur seadis ohtu ennast, oma kaasreisijat ja paljud teised rikkus kõikvõimalikke reegleid, ei peatunud, ületas kiiresti ja nii edasi. Aga teisalt see peatamine noh, oli ikkagi risk, et see oli väga õnnelik õnnetus, et need vigastused olid, olid üpris väikesed ja selles mõttes on see debatt hea ja see ta tõstatunud ka arusaadav, et see on lihtne, üpris lihtne teema, kus toimub selline väga selgelt polariseerumine, et ühed on, on politsei käitumise poolt, teised on vastu ja, ja sellepärast pole võib-olla ka väga üllatav, et sellest nii palju sel nädalal jutt on olnud. Huvitav jah, üldse, mis ta oli see-eest ära sõitma, see tingis, et kui mõelda loogiliselt, siis mitmed hiljutised kohtust läbi käinud juhtumid on näidanud, et aeg-ajalt tasub ära sõita sündmuskohalt. Nii Dmitrijev kes, kes väidetavalt liialast pärast avariid ära, pudeli likööri-viina, mis iganes Darali kui, kui ka muud juhtumid, kus tuldud oldud öö otsa metsas pärast välja toodud, et aga tegelikult ei olnud purjus, ehk siis üks nagu loogiline seletus oleks, et ma olen praegu purjus, ma sõidan eest ära. Kaines tulen tagasi sutanud, palun vabandust. Aga antud juhul seda ei olnud vist. No vahepeal on raske minna kusagil lube teha, liiatigi vist mootorrattalube nüüd maikuust alates autoregistrikeskused hakkavad taas riiklike sõidueksamite näol vastu võtma ja, ja siis ka väljastama. Aga nojah, kõige tuntum isik, kes asus politsei tegevust kritiseerima, oli endine presidendi abikaasa Evelin Ilves, kes kirjutas sotsiaalmeedias, et selliseid meetodeid kasutatakse võib-olla kusagil kolmanda maailma diktatuuris. Ent vaevalt sealgi, et hirmutav, kui poliitiline ladvik on enneolematult ümmargune retoorika, intellektuaalne tase näib vaid langevat. Ta võtab võimu rusikas. Tere tulemast politseiriiki, et samas Jüri Ratas peaminister tunnustas politseid ja ma arvan, et, et need politseinikud, kes tolles bussis olid, selles mõttes langetasid õige otsuse, et kui see tagaajamine oleks edasi kestnud, neid teesulg sulgusid ja igasuguseid siile oleks hakatud, võta oma, ma arvan, et see asi oleks võinud lõppeda ka veel hullemini ja ja mootor, aga sõites tuleb paraku arvestada sellega ka, et ühel hetkel see sõidumasin, ta ei ole nii stabiilne kui auto, et kui autol on ikka neli ratast, kas siis mootorratas endiselt sõidab kahe peale. Aga see on teema, mis nädala alguses läks korda ja pakkus väga paljudele inimestele jutu ja mõtteteemat. Aga teine teema, mis seda nädalat Ta on sisustanud, on pronksiöö teema, võiks isegi öelda, et see on teema, mis sellel nädalal on kõige enam tähelepanu saanud. Iseenesest see ju leidis aset 10 aastat tagasi ja Ta on sellest märatsemis laines Tallinna südalinnas ja kõik sai alguse siis Tõnismäel asunud okupatsioonivõimu sümboli teisaldamisest, filtri tee surnuaiale. Aga kuna rahva teenrid eelmisel nädalal seda teemat ei puutunud ja sellest teemast väga palju räägitakse, siis sellel teemal ma arvan, noh oleks siiski aus, kui me natukene sellel teemal peatuksime, sest ma tean, et raadiote ees on palju arvamusliidreid ja, ja ka raadiotest, raadiot, raadioid, mittekuuluvaid inimesi on, kes arvavad, et see on selline teema, millest ei peaks rääkima, et see teema käsitlus ei anna mitte midagi juurde. Aga mis teie, Krister ja Aivar arvate, kas selle pronksi meenutamine selle taas päevavalgele kiskumine, meedias erilehtede tegemine, eri külgede tegemine, et kas see on pikas plaanis hea või halb, et kas see on sellise vana haava lahti kiskumine ja sinna soola raputamine või see debatt, mis praegu toimub, ja see kajastus annab siiski meile midagi juurde? No võib-olla natukene ikkagi jällegi äratab üles siis ma mäleta, kui pronksiöö tuli siis väga paljude jaoks oli esmane reaktsioon, et ahah, et meie kõrval elavad inimesed, kes on omaette kultuuriruumis ja nemad ei näegi seda Eestit ja tema edulugu siis mitte lugu samas võtmes nagu meie, ehk siis see nii-öelda kaks paralleelselt maailma tuli tulid välja ja, ja ehkki noh, vaata parasetame aasta pärast pronksiööd sotsiaalse teadlased rääkisid, et see nagu parandas ühiskonna olupunktide mõistmist, siis nüüd kui hiljem tagasi vaadata, siis võib öelda, et ega see kahe kogukonna kokkukasvamine nüüd väga palju paremaks Te ei läinud ja pigem pigem ikkagi aita sellise ühiskonna konsolideerumise vastu see, see, mis kõik seal pronksiööl parasjagu juhtus. Ehk siis nagu, kui vaadata asja selles võtmes, et kas meil on 10 aasta jooksul oleme saanud õppinud sellest juhtumist, kus kaks nii-öelda erinevat maailma omavahel põrkusid ilmselt paljude jaoks täiesti ootamatu, et nad ei varingu tähele pannud seda, et kas me oleme selle integratsiooniga läinud edasi nii-öelda õiges tempos või, või pigem hakkame taas seda kõike unustama ja tuleb jälle kuskil midagi üllatusena, selles võtmes on nagu ikk okei, teine asi, et jah, kas, kas ta tarvitseb seda tol hetkel ootamatult kerkinud viha uuesti nagu välja kiskuda? Ma mõisal mõtlesin üldse, et kas tasub rääkida, mitte et noh, et see on selline vale teemapüstitus, eks, et kui on inimesi, kes seda tahavad meenutada ja, ja seda analüüsida, siis, siis palun, ma ise olen küll väsinud, see mulle tundus see meedia poolt pakutud selle sündmuse kajastus selline liiga massiivne ja ausalt öeldes ma ei, selles mõttes ei, ei viitsinud lugeda neid erinevaid arvamusi, analüüse, mis, mis tehti, et isenesest juba 10 aastat tagasi oli minu seisukoht juba enne, kui see pronksi pronkssõdur teisaldati, et tuleks teisaldada pinge tuleks maha võtta, mis seal iga aasta kevadel eskaleerus ja selles mõttes Ansipi valitsust. Ansipi tollased ministrid käitusid väga õigesti, kui me hindame ka seda praegust olukorda, mis, mis on muutunud, et ka Venemaa suhtumist. Teisalt mõned asjad on ikkagi üleval või, või küsitavad, et, et mille kohta võiks saada infot, et aga mille kohta me ei ole saanud infot, et see, see on seesama tollane julgeolekuhinnang meie kaitsepolitsei tegevusest, kas ta, kas ta suutis adekvaatselt hinnata neid riske või, või mitte, et selle kohta on olnud erinevaid väljaütlemised, on öeldud, ka tegelikult poliitikud ei saanud KAPO käest adekvaatset hinnangut. Eelnevalt noh, seal on muidugi koht, kus ma minu hinnang dollale praegu erineb. Et ma leian, et pronkssõduri oleks võinud ikkagi pigem pigem rahule jätta, sest tõtt pidi mõistma, kuivõrd suurte sümbolite kujutab teise maailmasõja või siis taastama suure isamaasõja mälestusmärk osa meie rahva jaoks, et see tõepoolest ikkagi käristuse lõhkusin nende hinge väga tugevasti jättis mulje, et riik kasutab endale just nimelt nende vastu jõudu, ei, kuula neid ära. Ja, ja noh, mulle väga meeldis, kas Rein raud vist ütles, et ma Facebooki sissekandes, et kus rahva käest võtsid otsustamisüle poliittehnoloogid, jätte kasutate ilmselgelt tõusis Reformierakonna populaarsuse suurendamiseks. Aga seda kõike ütleme rahva konsolideerumise arvelt ja ega selle arvelt, et tõesti võib-olla löödi asjatult asjatult suur kiil, pigem oleks võinud ikka mõista. Muidugi. Ma olen nõus, et seal mingit Kremli poolt pinget kruvimine käis, poleks olnud pronkssõdurit, las võib-olla tulnud kuskil kuskil mujal midagi sellist, aga antud juhul mulje ikkagi on see, et, et tull tuldi, tee ära, jõuga asi, mis osale rahvast nagu väga korda ei läinud. Ma olen täiesti veendunud, et suurem osa eestlasi tallinlasi ei pannud tollal isegi tähele, seal mingi pronkssõdur on ja teisele osale rahvast selle eemaldamine. Kui teda uuesti niimoodi selgelt silme ette ja läks väga palju korda, et see teie jaoks palju hästi palju kahju Kerge Krister, sa oled ikkagi nõus, et see pronkssõduri teisaldamine oli selles mõttes õige otsus või sa arvad, et tõesti tolles olukorras, kus aasta-aastalt nii-öelda meeter meetri haaval Venemaa Föderatsioon suurendas oma mõjuvõimu sisuliselt ikkagi Eesti pealinna südames, et, et seda ei oleks pidanud. Teisaldama ma kujutan ette, et seal oleks võinud teha vähemalt mitte vahetult jälle enne enne üheksandat maid, mitte vahetult enne seda, kui rahvas seostas seda otseselt siis ikkagi, et me teeme seda jõuaktsiooni just nimelt meie, ütleme kõige suurema püha hetkel kuskil suvel veel pikemalt seletada või rohkem kommunikeerida viiakse kalmistule ja nii edasi, et kui on tahtmine ära 500 tekstiks ja teisest küljest, kui me vaatame, ega neid nõukogude sõjamonument on Euroopasse näiteks Saksamaa linnadesse kõikjal etet, nad sõda monumentide, aga selleks et saavutada mingisuguseid poliitilisi plusspunkte, ma siiski jään seisukohale, et see oli enne köita poliittehnoloogiline käik, et, et just nimelt rahvuslaste hääli tuua rohkem ütleme niimoodi Reformierakonna taha. Et, et see, see oli natukene, kui pole kalli hinnaga kogu kogu Eesti rahva jaoks. No selles mõttes Et jah, ma olen nõus sellega, et kui pronkssõduri teisaldamise aega saanuks valida, siis seda tulnuks teha talvel kõige külmema ilmaga, et kui igasugused märatsemise meeleavaldused ei ole just nii-öelda kõige ägedamad ilma mõttes, et sul on külm ja sa tahad sooja minna. Aga teisest küljest jällegi ma meenutan, et just mõned kuud varem oli tulnud parlamendivalimised ja see võib-olla isegi nagu hästi, et parlamendivalimiste eel seda kuju ei mindud teisaldama, et see oleks ikkagi valimistulemustele andnud ikka korraliku pitseri, et, et ma miskipärast arvan, et Reformierakond oleks veel suurema enamuse võtnud ja vahetult pärast valimisi seda teha. No ja siin võib vaielda nii ja naa, aga mis puudutab seda veel kajastust ja meediateemade juurde tulles, siis ma arvan, et mõneti siiski Eesti meedia suutis säilitada ta kaine mõistuse, et et ma ei näinud Delfis üleskutseid, et meenuta hea lugeja, kus olid sina 10 aastat tagasi ja kui sul on teeterminalist pilte, siis äkki saadad ka meile, et päris nii hulluks ei mindud, et mis oli hea, oli see, et just seda analüüsi intervjuusid igasuguseid arvamuslugusid. Aga mis on siiamaani arusaamatu, on just see ohuhinnang, et Aivar siin mainis ka, et, et siin on ühest küljest jäänud mulje, et kaitsepolitsei panin selle ohuhinnanguga mööda. Et seal nädalapäevad varem öeldi, et, et midagi hullu ei ole ja siis järsku kogu asi muutus. Et ma ei ole nüüd jõudnud järgi uurida, et kui kaua see ohuhinnang salastatud on, et kas see on 25 aastat või 50 aastat, et aga seda on kunagi ajaloolastel kindlasti põnev lugeda, et kui, kui, kui see on veel säilinud. Ma arvan, loodan vähemasti, et on säilinud, sest see võib-olla mõned asjad Konteksti, et tegelast tagantjärele jääb mulje, et aga äkki läkski järsku käest ära, just nimelt, kui sa mainisid ka külma ilma, siis tuletame meelde, et 10 aastat tagasi oli tegemist esimese tõeliselt sooja kevadpäevaga, ehk siis see on näiteks kindlasti nii-öelda natukene natukene jõudu juurde. Teisest küljest jällegi, kui sa mainisid inimestele meenutamise, siis ümmargused tähtpäevad inimestele on mingisugused suuri vapustusi pakkunud sündmus, et need ikka jäädakse meenutama, kust sina olid Balti ketis ja olid pronksiöö ajal täiesti inimlik ja loomulik. Aga mis puudutab jällegi seda, et kas seda teemat kajastada või mitte kajastada, et kui võtta viimase viimase 15 aasta sündmused Eesti lähiajaloos, siis kahtlemata pronksi on, tahame või ei taha seal omal kohal peale Notoga nato liitumist peal Euroopa Liiduga suhtumist. Lisaks euro kasutuselevõtt, et mitte küll samas reas, aga sealt natukene edetabelis, järgmisena tuleb see pronksiöö ja siin ei ole nagu midagi selles mõttes ette heita, et ajakirjanikud teevad oma tööd ja küsivad neid meenutusi, aga nüüd ongi küsimus selles, et kui kaugele sellega minna, et kas see, et Eesti rahva kannatused, et muuta rahaks peenrahaks või pakkuda ka intellektuaalselt huvitavat lugemist ja ma arvan, et sellel korral suudeti jääda mõistuse piiresse. Küsimus on selles, et kui palju sa küsida seda, et mida on siis 10 aastaga õpitud ikkagi täpselt ümmargune number, no näiteks pisiasi võib-olla mõnede jaoks, aga et see politsei poolne vägivald, mis toimus pärast inimeste kinnivõtmist nende kallal, mis mitte kuskile jõudnud, mis jõudis küll inimõiguste kohtusse, kus tuli ka Eestile negatiivne otsus, et seda üritatud uurida, et noh, et kas me oleme õppinud, et teinekord enam niimoodi ei juhtu ja et inimesed satuvad politsei kätte kaada taolistes ekstreemsetes oludes võivad olla kindlad neid, kui nad on juba nii-öelda peitidega maad pandud enam nende kallal vägivald ei tarvitata. Jah, aga Ansipi intervjuu kolmapäevases Postimehes oli põnev lugemine või noh, tegelikult Ansipile omaselt andis ta selle intervjuu sõna-sõnalt samal kujul kui aktuaalsele kaamerale ja paljudele teistele väljaannetele ja saadet sellele, et ta väitis, et ükskõik, kes oleks tollel ajal olnud peaminister, oleks olnud otsus sama. Samas hakkas mulle kõrva nendes meenutustes ka see, et neid ohuhinnanguid tõesti noh, ei ole siiani avaldatud. Millest ma juba rääkisin, aga, aga et huvitav, kui ekspeaminister olnud, ma ei tea, Jüri Ratas või Edgar Savisaar. Ma miskipärast kahtlen Ansipi loogika. Kas ma kuulasin just Jüri Ratase sõnavõtu või intervjuude, mida ta andis pärast pronksiöö oli siis Tallinna linnapea ja ütles, et mind küll see pronkssõdur seal ei häirinud. No vot ja siis võib-olla selle teema lõpetuseks eile oli Venemaa suursaatkonnas Tallinnas pressikonverents, kus suursaadiku tasandil siis kinnitati, et Venemaa Ei, siis ega ka praegu sekku Eesti siseasjadesse, et mulle tundub, et selle teema võiks kokku võtta lihtsalt, ühesõnaga hämmastav. Ütleme nii, et saadiku sõnavõtt oli väga-väga tagasihoidlik, ta tõesti hoidusse vastuolulisi teemasid torkimast oli natukene müüakse isegi üllatavalt pehme. Venemaa telekanaleid üleüldse mulle tundub, et seda pronksiöökümnendat aastapäeva Väga ei kajastanud ainult mingit mingit, reeglina mitte sellised maginaalsemad agentuuriga salake, meiega tegelevad, aga, aga ei jah, ei olnud küll. Mis näitab seda, et ju ei olnud tarvis, aga lähme edasi, teemadega praegu liidab ja lahutab, saab Eesti inimesi Rail Baltic'u teema ja tuleval nädalal sai siis viimase templi rail Balticu rajamine. Ma ei pea siin silmas siin sellist juriidilist poolt, vaid seda, et oli veel üks viimane õlekõrs nendel inimestel, kes on rail Balticu vastu, et äkki juhtub nii, et arstandi ongi värske tasuvusanalüüs ütleb, et see taristuprojekte ei ole kasumlik ja seda ei maksa plaanitult plaanitud kujul ehitada. Aga muuseas, valitsuses on ka mõned isikud öelnud, et kui see viimane tasuvusanalüüs ei kinnita selle projekti kasumlikkust ja otstarbekust, siis nemad hakkaksid kahtlema, selles, aga seda hinnangut selles tasuvusanalüüsist ei tulnud ja juba Riigikokku on saadetud ratifitseerimiseks kolme balti riigi valitsustevaheline leping, mille Läti ja Leedu on juba ratifitseerinud ja nüüd Eesti lähiajal parlamendi tasemel võtab ka selle ette. Teisipäeval peaks olema see riigikogu majanduskomisjonis ja, ja siis teatavasti maikuu jooksul ka riigikogu suures saalis ja siis enam tagasiteed ei ole, ehk siis. Ehk siis need inimesed, kes loodavad, et äkki ikka õnnestub kuidagi Rail Balticut mitte ehitada, siis mulle tundub, et nende lootus on nüüd kustunud või. No ma ei oska nii kategooriliselt seda seda väita, et aga mulle mulle tundub, et see nii-öelda rong on, on teele saadetud ja et tagasi seda seda enam ei pöörata, et mis mulle iseenesest meeldib, kuigi seal on, on tõesti mitmeid-mitmeid olulisi küsimusi, mis on, on lahtised ja millele tegelikult me ei saagi praegu väga täpselt vastata ja, ja loomulikult on ka palju sellist, et noh, sellist nagu ma ei tea, kas öeldaks, kas häma või, või selliseid nagu vandenõuteooriaid või soovunelmate kütmist või siis selliseid demagoogilisi väiteid, et, et mis, mis ikka taoliste debattidega üles kerkivad, kui, kui asjad ei ole selged ja on mitmeti tõlgendatavad. Mõtlesin natukene selline kogu diskussioon Rail Balticu ümber meenutab taolisi arutelusid, mis käisid, ütleme võib-olla Suurbritannias Brexiti teel või kus hästi palju kasutatakse võib-olla mitte kõige õigemaid fakte ja teha siis selgelt, kui ka faktid ja vähem vastavad tõele, sinna pannakse peale soust, mis muudab nende olemuse hoopis teistsuguseks. Et jah, tõesti, siin on toodud välja mitmesuguseid selgeid kohti, kus kõige arusaadavam puudus hetkel on see, et me ei tea, mis mahus hakatakse seda rahastama Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil, see on arusaadavalt just nimelt tänu Brexitile ei ole see eelarveperiood paigas ja aga see, selge see, et päris nagu nullis Euroopa poolt ja ka tõesti, mis osalasse tuleb, see on lahtine ja see tähendab seda, et võib-olla tuleb iseenesest sinna koormust nagu ka ka juurde panna. Aga, aga teisest küljest jällegi puhtisiklikult on mul väga hea meel, et et esiteks, eitada ehitatakse väga märgatav osa ütleme kellegi teise rahaga meile selline võimas, uhke ja kiire raudtee ja teisest küljest on väga väiklane minu meelest vaadata kogu seda debatti ainult Teil on ka Eesti kontekstis palju asju, mida, mida ehitatakse, kaasa arvatud näiteks suured maanteed. Ega ma arvan, et enamik inimesi, kelle juurest juurde hakatakse heita näiteks suurt autoteed ei taha seda, sinna tehakse lihtsalt suuremat huvid, kaaluvad selle kõik üles. Antud juhul on suuremateks huvitaks Euroopa liidu sidusus temaga tõhusam toimimine, see, et kaupu saaks vedada väiksemate keskkonna kuludega, muide keskkonna argumente hämmastavalt vähe kasutatud rongid ikkagi on väga palju keskkonnasõbralikumad, kui nende kaupade vedamine suurte rekkadega siis uus eestikeelne sõna ja, ja nii edasi, et et noh, see on nii-öelda Euroopa huvides ja Eesti lihtsalt oleks väga väiklane ja võib-olla Alaptov teiste suhtes pärast seda Euroopa projekti puhtalt sellepärast torpedeerima, et meile umbes ei meeldi mõned üksikud pisiasjad selle juures. Kaks olulist asja üks on see, et mis puudutab Lätit, Leedut, Eestit, siis see esialgne teadmine on see, et nende riikide sissemaksed rail Balticu projekti on oluliselt väiksemad kui projektist saadav rahaline kasu. Siis SKP tõus, töökohad, sotsiaalmajanduslikud plussid ja nii edasi, euroop ka maksumaksja puhul on nüüd siis elu hakanud elama üks number, mis on siis 3,96 miljardit eurot. Öeldakse, et Rail Balticu eluaja jooksul. Mis on siis kahjum ehk siis ehitusmaksumuse ja hoolduse kulud ja, ja siis tulude ja kus maksumuse vahe ja see on siis nüüd peamine vastaste argumente, öeldakse, et näete, see on kahjumlik projekt neli miljardit eurot, see on suur raha, see on jah, peaaegu 40 protsenti Eesti jooksva aasta eelarvest ja siis öeldakse, et, et see on selline peamine argument, mille pärast ei peaks ehitama. Aga ma tuletaks siiski meelde, et et kui me võtame Tallinn-Tartu maantee või Tallinn-Pärnu maantee, siis ka need teed on siiamaani kahjumlikud. Neid ei oleks pidanud ehitama, sest meil ei ole teemaksu, ei teeni nende teedega mitte sentigi tulu. Aga kui me mõtleme, kui palju on needsamad taristu objektid Eesti majandus Eesti inimeste igapäevast elu muutma hakanud? Põhimõtteliselt täiesti jabur oleks majanduslikult hakata mõtlema, et me süvendaks või ka Soela kanalit näiteks Hiiumaa ja mandri vahel, sest endiselt alles sealt ei tule ju otseselt tulu küll, aga inimesed pääsevad ka madalama veetasemega Hiiumaalt mandrile. Ja ma arvan, see on mõõtmatu kasu. Kui saaks natukenegi seda kaubavoogu, esiteks võiks lohutada, suureneb ja tuleb sellest mingit kasu, aga teises kuidas natuke seda kaubavoogu suunata praegult üsna kitsalt, et väga uhke, uhke nimega asjata nimega Via Baltica raudtee peale hos juba kasvõi mõned vähe vähenenud liiklussurmad oleks juba päris päris suur argumente selle poolt, et, et üks täiendav tee teie juures on. Selle noh, see projekt on nii suur, see projekt on nii pikaajaline, et täna ükskõik, milliseid mõjuhinnanguid täna koostame või teeme võib väga kindlalt öelda, et nad ei pea paika, et, et seda on võimatu on ette näha selle projekti kõiki mõjusid, sest neid muutujaid on lihtsalt niivõrd palju. Et, et selles suhtes noh, ma mulle endale tundub, et see debatt ei peaks üldse käima selle ümber, et kas see on 3,9 miljardit, on see kuus miljardit kaks miljardit mingid mingid kahjude kasud. Et pigem peaksime mõtlema, et, et mis, mis võib olla nagu laiem tähendus kogu sellele projektile, see, see põhiline on ikkagi ühendust parandamine ja kiiremaks muutmine ja, ja siin on toodud välja see väide oli sellel nädalal ETV suud puhtaks saates see teema üleval, et et enam ei räägita näiteks sellest, et kuidas kiiresti Berliini hakkame saama. Et siis võib-olla see ei olegi eesmärk, et me saaksime Tallinnas kiiresti Berliini vaid, vaid see suurem kasu on sellest et ühendused erinevate lähedal asuvate sõlmpunktide vahel, näiteks Tallinn-Riia või, või Helsingi-Riia paranevad oluliselt tänu sellele kiirusele ja ja mida ka Raivo Vare transiidi ja selline transpordiekspert äripäevale antud intervjuus reedel ütles, et et, et kas kaubavedude teemat see ei olegi nagu peamine, põhiline on ikkagi reisijate vedu, sellised kiirrongiliinid tehakse selleks, et reisijaid paremini vedada ja et nad on. Otseselt võttes on nad 300 kilomeetri raadiuses kahjumlikud. Aga kui me vaatame, milline mõju võib-olla sellele, et inimeste liikumiskiirus erinevate sõlmpunktide vahel kiireneb ja, ja läbikäimine nii-öelda muutub lihtsamaks, et siis see mõju võib olla kordades positiivselt. Ma arvan, et kui ma ütlen, mis on sünergia, tuleb näiteks Tallinna ja Riia vahel, kui see tõesti see füüsiline distants muutub oluliselt väiksemaks, et Savi piltlikult olla hommikul ühes kontoris, õhtul teises kontoris ja see ehk siis ehk siis, kui me võtame näiteks võtame Rail Balticut jumalavallatu võrdluse näiteks kliima soojenemisega, siis tuleks nüüd sellega kohanema vaata ja katsuda sellest võimalikult maksimum välja võtta, et meie nii-öelda füüsiline ruum on muutunud väiksemaks. Aga samas, seal tekivad jälle ka küsimused, mis oponentidel selles mõttes ka õigesti tõstatatud, et et kui me suuname suure osa ka enda ressursse sellele ühele liinile, et siis võivad kannatada teised piirkonnad. Et, et see on ka oluline küsimus, siin olekski vaja sellist selgust, mida kiiremini see tuleb, et kuidas selle projekti rahastamine siis hiljem jätkub, et see raudteeliin peaks tööle hakkama, eks, 2026 aga rahastamine on praegu paigas 2021, eks. No näiteks selge on ju see, et Tartu inimestele on välja öeldud, et ärge muretsege, teie saate Tallinnaga 160 kilomeetrit tunnis rongiühenduse, kui me kas või ka otse-saate eel kuulasime raadiouudiseid, siis räägiti sellest, et Eesti taristuinvesteeringuteks sellisel kujul raha ei ole. Riigieelarve strateegiasse seda raha ei leitud, heal juhul suudetakse siis tõsta 135 kilomeetrini tunnis ja sealt edasi juba see järgmine arenguhüpe on rahaliselt kallis küll, aga kuidas see nüüd siis taastama Tootsi ja, või tähendab selliseid Riisipere ja Turba vahel raudteeliini no mis ei ole küll kilomeetrite mõttes väga suur. Aga jällegi küsimus on selles, et kõike korraga ei jõua. Ja kui nüüd ühel hetkel on valida, kas me panustame Rail Balticust, et see saaks tähtajaks valmis ja et nii-öelda selline ühine suur projekt ei kannataks või siis me mõtleme ka regionaalselt natukene, siis ma arvan miskipärast kaalukauss, et otsustatud ja siis see, mis puudutab näiteks Riia lähedasemaks muutumist, siis Riia muutub ju Tallinnale ajalises dimensioonis lähemale kui seda on tark. Sest kui Tartusse endiselt sa sõidad autoga seal kaks tundi ja 15 minutit siis Riiga rongiga tulevikus jõuab kiiremini ja muuseas üks suurimaid kaotaja, et ma arvan, et Rail Balticu valmimise järgselt on Tallinna lennujaam, sest väga paljud tuttavad Tallinnas ütlevad, et tulevikus on väga hea, istud ülemistel rongi peale, sõidad Riia lennujaama, Rail Balticuga ja sealt on juba odavam ja palju ahvatlevam laia maailmalennukiga reisida. Miks sa arvad, et see niipidi toimib, kui sul on Tallinnast Riiga võimalik sõita, siis ka Riiast Tallinnasse, sa sõidad sarnase kiirusega, et võib-olla see on Tallinna lennujaamale hoopis võimalus. Ehk et tegelikult see vastandamine siin ei pruugi toimida. Kas see võib olla kasulik mõlemale lennujaamale nii Tallinnale kui kui riiale, et pigem selles mõttes siin ei ole sellist noh ikkagi ma arvan, et seda on väga raske ette ette prognoosida. Pigem ta kaotab ära sellise kunstlikud tõkked konkurentsiteelt, noh kui me mäletame, kui laudtee merepõhja Estlinki kaablid olid juba alguses mõte, et me hakkame nüüd soomlastel elektrit müüma. Vahepeal tuli hoopis olukord, kus soomlased müüsid meile elektrit, nüüd on enam-vähem Tacitud tasakaalustunud jällegi. Jah, see Rail Baltic on muutunud selliseks emotsionaalseks teemaks ja mulle tundub, et ega siin ükski lisauuring enam selles mõttes uut informatsiooni ei anna, et ma siin vaatasin ka Rail Balticu vastaste de osalusel toimunud telesaadet teid ja lugesin nende arvamuslugusid ja kuidagi selles mõttes emotsionaalseks mindud, et tuleb au anda, siiski on väga palju väga hästi argumenteerivaid rail Balticu vastaseid, näiteks Priit Humal. Ta tõesti proovib võtta numbrid, rääkida neist. Ja sellist diskussiooni võib hinnata, aga kui sul tele-eetrisse tulevad inimesed, kes hakkavad argumenteerima, et ah, see on nende poolt kinni makstud uuring ja tellija tellibki endale tulemuse ja, ja see kõik on selles mõttes jama, et seda ei saa usaldada ja kui rahvusvaheline sõltumatu Turu-uuringufirma, mida erastanud Jong siiski on läbi erinevate meetodite kombineerida tudi, intervjuud, igasugused uued majandusanalüüsid jõuab järeldustele, siis nad kirjutavad siiski alla oma usaldusväärsusega, selle selle soovitused, mida teha ja muuseas rail Balticu tasuvusanalüüsi puhul siiski üks nii-öelda okas on hinges, et esimese hooga tutvustati ainult selliseid peamiseid numbreid. Kogu see tabelite pool ja detailide pool on veel laekumata, et see vist järgmisel nädalal alles saab valmis ja, ja mul on tunne, et see diskussioon siin veel mõnda aega Eesti ühiskonnas siiski elab ja arvestades veel ka seda, et riigikogu peab ratifitseerimisotsuse vastu võtma, et aga jah, et parlamendis siiski neli suurt erakonda, kolm koalitsioonierakonda ja siis ka praegu opositsioonis olev suurem suurim erakond, Reformierakond on ju rail Balticu pooldajaid ja ma arvan, et Parlamendis ratifitseerimisotsus tuleb küll ära. Ja aga vähemalt ei tasuks ka kriitikute nüüd koju magama minna, sest et kõik sellised pisidetailid ikkagi, missugune on keskkonnamõju konkreetselt raudtee ehitamisel, kuidas seda teha nii, et võimalikult vähe häiriks kohalikku ümbrust ja, ja nii edasi igas konkreetses kohas, kus seda raudteerööbast maha pannakse, seal tuleb silma peal hoida ja vaadata, et ei tehtaks asjatult kahju. Ja kui tulevad ka põhjalikumad tabelit, siis ega see seda debatti sisu oluliselt ei muuda, et ma arvan, et siin see Polaris polariseerumine on endine, et võivad olla need arvutused põhjalikumad, aga see ei pane praeguseid vastaseid oma seisukoht eriti muutma, et see on juba selline usuküsimuseks usuküsimuseks muutunud. Aga mis veel seda omafinantseeringud puudutab, siis see summa on ju, mis Eesti riik peaks maksma seal ligi natuke alla 300 miljoni euro. Selle projekti puhul, mis on praegu välja käidud ja kui me mõtleme, et siis tegelikult ei ole üldse nii suur summa, et et valitsus või riik ei suudaks teistesse infrastruktuuri või taristuprojektidesse enam tulevikus panustada, et pigem on küsimus selles, mis saab pärast seda rahastusperioodi lõppemist pärast kahte 1000 kahtekümmend. Esimest aastat. Jah, kui vaadata või selle valitsuse eelarvestrateegias oli teedele vist ette nähtud maanteedele siis umbes 550 miljonit, et see paneb asjad niimoodi konteksti, kuid see summa suuruselt son Ossinovski sai ju põhimõtteliselt sellise kübaratrikiga tervishoiusüsteem üle 200 miljoni euroni. Nii läheme just selle juurde, kes palju sai ja kes palju kulutab, sest neljapäeval sai lõpliku heakskiidu siis riigieelarvestrateegia. See on üsna üks keeruline teema, mis meid kõiki tegelikult puudutab ja kahe nädala eest me sellel teemal siin ka rahvateenrite saates rääkisime. Aga ma kiidaks vahepealsete arengute eest rahandusminister Sven Sesterit isiklikult ja seda selle eest. Ta suutis ära hoida selle autode keskkonnalõivu, mida ennekõike sotsid jõuliselt peale surusid, aga samas kusagilt on see riigieelarvestrateegia siiski läinud lappama, selles mõttes, et on palju ebamäärasust, on ette nähtud võimalus kuludega minna lõhki, seda siis eelmist aastat ülejäägi arvelt. Ehk et reservide kogumise asemel süüakse neid siis lihtsalt piltlikult öeldes, et kui parts Ansip, Rõivas üritasid säästa ja sealt midagi tallele panna, siis nii kui ratas võimule tuli, siis vaatab, kuidas sealt saaks selle raha ära kulutada. On muidugi ka inimesi, kes ütlevad, et võiks julgemalt laenata ja kulutada, aga mina nende inimeste sekka ei kuulu. Kulutada tasub ikka seda, mis sul on ja kui sul on plaan, et kui on häda, et kui sul on selline, ütleme elu ja surma küsimus, et kas selline eksistentsiaalne küsimus, mitte see hetk, kus sa tunned, et tahaks lihtsalt paremat elu, et tahaks paremat autot ja paremat külmkappi, et see külmkapi näide on siin mingisugust oma elu hakanud elama, et mulle tundub, et praegu on mindud just seda teed, et püüaks sellist veidi paremat elu tuua, aga ka selliste lühiajaliste lahenduste abil, et näiteks teadus- ja arendustegevusse püüab riik küll lisaraha leida. Aga protsendina need kulud ei tõuse, et see on nagu üks see koht, kus ütleme, et tulemus järgmises kahes majandustsüklis võiks olla parem, kui me räägime siin mingisugusest negatiivsest SKP lõhest. Et, et kui jah, see panustamise hetk on, siis peaks mõtlema, et mis on need kohad, kuhu panustada. Autode maksu sellel plaanitud autode maksustamise ärajätmise osas küll põhjendamatult kiitsid praeguses Ester, et ma arvan, et siin tuleks kiita neid inimesi, kes küsitlusfirmade poolt uuringuid tehes paar kuud tagasi olid IRL-i toetajad aga, aga selle paari kuu jooksul oma meelt muutnud ja tänu kellele on IRL-i reiting. Allapoole taas tulnud, et ma annan sinu puhtalt, on selline nii-öelda valimiste maik. Juures selle otsuse ära jätma, sest ma tahtsin võtta seal samast auto automaksus kinni minu meelest. Kui olgem täpsed, olgem täpsed, seal mootorsõidukite keskkonnalõiv just kõige kergemini annab. Praegu ärge antud just küsimustes, mis puudutavad keskkonda küll lükata, edasi jäetakse biokütuse osakaal diiselkütust asja küll esimese asjana taanduti mõttest maksustada rohkem gaase, nüüdsest see ühesõnaga kõik kohad, kus on nagu küsimus, keskkond, seal antakse palju kergemini järgi kui mõnes muus valdkonnas, noh ütleme konkreetset, näiteks rahva tervis. Ei probleem on selles, et ma ei hakkaks siin IRL-ist selles mõttes rääkima, et nad said omad vitsad kätte, nad nii-öelda kaotasid punkti juba ette ära, aga, aga et olukorras, kus oli siiski selline puhvri hetk tekkis, sai kuidagi selle teema laualt maha, et, et see on selles mõttes see hea mõte, sest mis oli selle autode keskkonnalõivu kõige suurem häda oli see, et tähendab, see oleks toonud raha riigieelarvesse, et oleks raskesti administreerita, polnud seal oleks olnud võimalusi tõenäoliselt mingisugusteks trikitamisteks, aga kõige hullem häda oli ju selles, et keskkonnalõivu eesmärk oleks olnud ju keskkonda säästa. Aga mis oleks juhtunud, oleks see, et uue säästliku too Eestisse toomine, arvele võtmine oleks olnud kulukam kui vana auto. Ja see on, sest seal oli tehtud selline vanuseline diferentsisse. Vanem auto oleks olnud madalama lõivu määraga ja see ei ole juba ju selline loogika, et kuidas, kuidas vähendada või uuendada autopargi keskmist vanust. No see põhjus on selles, et otsitakse raha riigieelarvesse, et siin ei ole nagu küsimus, kas lähtuta keskkonnasäästust või mitte ja ja need vahendid tundus, et ma arvan, liiga riskantsed, mis autosid puudutab, pole selge, et kas seda loodetud summat oleks tulnud ja autode maksustamine siin lähiajaloost näide. Kuidas rahandusministeerium kõige kõige rohkem puusse paneb, et, et siin on olnud minister Ligi ajal olid erinevad katsed loodeti saada siin käibemaksu muutmistega aastas ligi 50 miljonit eurot see kordades väiksemaks, et, et noh, et siin, ma arvan, et, aga võib-olla pole jah mõtet sellesse automaksu kinni, et see on nii-öelda läinud läinud ronge. Selle eest me sellest, ma arvan ikkagi, et me võiksime nagu valitsusele. Omaette teema on see, et kellele isikuliselt ikkagi öelda, et see on hea, et te jõudsite mõistusele, et mõelge veel ja, ja ma saan aru küll, selles valitsuse koosseisus on vist kokku lepitud, et enam selle teema juurde ei tulda, et võib-olla siis majanduses midagi oluliselt nihu minema, et see rahahäda tuleb. Pressib peale. Ah, ma luban endale jääda siin natukene eri olla eri meelt, et autosid arvan, et peaks ikkagi maksustama mingisuguse valemiga rohkem, kui need praegu Eestis tehakse. Aga olemuselt, mis on kogu selle eelarvestrateegia minu meelest suurim puudus, on just, millest me mainisime, et ei ole kindel, kas need kõik need maksud laekuvad väga huvitav, näiteks kuidas tahetakse just nimelt tarbimismaksudest saada täiendavaid vahendeid. Väetan hiljuti minister Ossinovski oli kuskil raadio stuudios, kus ta just vaagis seda, et kas võiksid näiteks öelda pahede maks panna otse siis otsa tervishoidu ja pannagi nagu tervishoiu rahastamine nende sõltuma ja jõudis kiiresti järeldusele, et muidugi mitte et ega kõige kird kiiremini erinevate kriiside puhul ajas muutuvad maksud, ehk siis inimesed on valmis oma tarbimisväga kiiresti muutma, kokku tõmbama. Mis on minu jaoks selle riigieelarvestrateegia selline suur ohukoht või, või kogu selle tänase valitsuse tegevuse suur ohukoht, et et mille kohta ka on analüütikud, on sarnane tulekahju bensiiniga kustutamisega, et et meil on, me oleme tõesti olukorras, kus majanduskasv on kiirenemas, et mis tähendab, et riigi maksulaekumine peaks lähiaastatel olema väga hea ja parem kui, kui eelnevatel aastatel. Samas võtame mäe eelnevaid sääste selleks teha investeeringuid ja, ja lisaks tõstame maksukoormust ehk et me teeme kolm sellist majandust stimuleerida võivat võivat olulist otsust, mille, mille tulemus on see, et, et me ühel hetkel võime avastada, et nende otsuste tagajärjed on olnud väga valusad ja, ja me oleme nii-öelda majandus üle kuumeneb. Me mäletame, eelmise kriisi eel, siis pärast kriisi puhkemist süüdistati valitsust, et proov, tsüklilised, et oleks võinud koguda rohkem reserve, aga tõsiselt mäletan, et tollal oli küsimus, et kui palju koguda reserve koguti liiga vähe antud kell kuus teiste reservide majandusse paiskamine, arvestades ülimadalat tööpuudust ja kõike muud on enam kui kahtlane, siis mulle jääb küll vägisi mulje, et, et tehakse samasuguste poliitik tehnoloogilist trikki, mis on ülim, ülimalt lihtne ja loogiline. Ehk siis meie oleme praegu see hea valitsus, me ostame endale otseses mõttes hääli rahadega, mis kogutud varem ja võib-olla ka hilja hiljem tuleviku arvelt, ehkki Jüri Ratas kinnitab midagi tuleviku arvelt, ei tule. Eks seda saab näha ja siis pärast, kui tulevad uued valitsused, siis nendele on juba nii raske ja kokkuvõttes jäädaksegi meenutama, et olid ikka head ajad ja hea valitsuse, siis tulid üle hiljem need, kes kõik ära rikkusid. Võin tuua teistsuguseid argumente, et kui nüüd Jürgen, Ligi ja teised kritiseerijad võtaks ette valitsussektori eelarve puudujäägi, siis seda on suudetud hoida tasakaalus ennekõike tänu töötukassa reservidesse ja kohalike omavalitsuste sellisele madalale investeerimissuutlikkusele, ehk siis omavalitsused omavad märkimisväärseid reserve, aga mis päästavad valitsussektori sellist tasakaaluarvestust? Kise kulutab juba viimased 10 aastat rohkem, kui tulud seda võimaldaks ja, ja sellel viimasel 10-l aastal on väga palju reformierakondlasi olnud ka valitsuses. Et noh, aga see on selline finantsjuhtimise ja raamatupidamise teema, et ma ei hakkaks sellel kaunil või vihmasel laupäeval rääkima sellisest nominaal, sest eelarve tasakaalust, mida viimastel aastatel olnud, on olnud suhteliselt võimatu saavutada ja, ja noh et öelda nüüd, aga ma olen nõus jah, et selline struktuurne probleem ja, ja see vaidlus, mis praegu on, kui eelarvenõukogu seal professorid ja akadeemikud tahavad, et praegu on see faas, kus tegelikult peaks hakkama reserve koguma. Et noh, hea küll, selle aasta osas võiks veel vaielda ja võib-olla järgmise aasta osas ka, et kas negatiivne SKP lõhe on olemas või ei ole. Aga ülejärgmine ja üle-ülejärgmine, aasta selge on ju see, et, et, et ühel hetkel see majandus võiks jõuda sellesse faasi, kus on tarvis hakata reserve koguma, aga vot Ratase valitsus arvab, et, et, et see majandus ikka kogub tuure veel päris pikka aega, enne kui jõuab selle potentsiaali. Oh see, et majanduskasv kiireneb, seda see strateegia meile tegelikult viitab, kõik need investeerimisprojektid siis madalapalgaliste maksutoetused, noh, ma arvan, annab positiivse efekti majanduskasvule, mis peaks jälle omakorda maksulaekumist suurendama, et seal on see loogika olemas. Aga mis mind ennast kõige rohkem häirib, on ikkagi see, et me tõstame maksukoormuse sellele üpris vähe, on Eesti nagu avalikkus tähelepanu pööranud. Et 2015. aastal oli Eesti riik Euroopa liidus üks kiirema maksukoormuse kasvuga riike emelist alla ainult Leedule, kus maksukoormuse tase on praegu ja ka Lätis on ikkagi märgatavalt väiksem kui, kui Eestis. Ja see eelarvestrateegia ütleb, et, et eesmärk on, et maksukoormuse 36 protsendi piiresse natukene allapoole 35,8 või üheksa. Kui IRL tuli võimule, ma jõuan jälle IRL-i juurde, siis eelmistel valimistel, et neil on programmis kirjas, et IRL-i eesmärk on maksukoormus tervikuna oleks 2010. ja 2014. aasta tasemel. Sealt tasemest me oleme juba kõvasti ülespoole kerkinud, toona jäi see maksukoormus 30 30 33,9 protsenti oli, oli siis, et, et see on noh, nagu märke tegelikult räägitakse küll nendest maksu pakettidest ja sellest, kuidas antakse raha kellegile tagasi, aga kuna üldine maksukoormus tõuseb, siis me kõik koos tegelikult maksame riigile tulevikus rohkem oma taskust ja anname riigile rohkem raha, et ta saaks sellega kamandada või siis poliitikute valitsuse kätte ja kui see rahavool tuleb veel säästudest tuleb võib-olla ka laenudest, siis on tulemus see, et poliitikute käes on väga suur hulk raha ja see viitab riskile, et selle rahaga tehakse rumalaid otsuseid. Nii meil on 10 minutit tänase saate lõpuni ja räägiks veel välisteemadest ka, aga enne, kui me nüüd Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi 101. päeva tegemiste juurde läheme, siis ma küsiks veidi hoopiski siit koobast veel ühe küsimuse, et pühapäeval pääsesime. Ehmatusest ehk siis Prantsusmaa presidendivalimiste teise vooru jõudsid Macroni ja Le Pen ehk siis selline, ütleme, suurem osa Euroopast. Loodab siiski, et Macroni presidendi presidendiks saades Euroopa püsib ühtsena koos ja, ja Euroopa Liidu areng või ka eksistents siiski on vähemasti esimese hooga tagatud. Üldiselt jah, see hetk, kui tuli välja eksib, Pollidest näitasid, et need kaks inimest on lõppvoorus oli suur kergendus, sest et isegi arvestades viimase hetke võimalikke arenguid arvestades kõikvõimalikke vigu, siis see vahe umbes näiteks praegu 60 40, mis saab olema teises voorus, on liiga suur, et seda nüüd enne seitsmendat maid ületada. Ehk siis jah, selline see jõud, kes tahtis lammutada Euroopa Liidu alustalade ehk siis Prantsusmaa sealt välja viia. See jõud praegusel hetkel võimul ei saa, ise seal on, mispärast saama hakkab, et Macron on ju poliitiliselt ikkagi täiesti kogenematu, ta oli aasta aega tagasi, rahvale võiks öelda täiesti tundmatu, see oli ikkagi ka paljuski protestihääletus ka tema poolt hääletamine, jah, tema seisukohad on Euroopa-meelset, ta on pigem niimoodi noh, prantsuse mõtlesis, libe liberaalsem ehk siis ta kõik kõike seda, mille puhul võib öelda, et huh, hästi läks, aga me peame ka arvestama, et väi vaid vaid paar kuud hiljem tulevad juba rahvusassamblee valimise tekstist saab näha, missuguse seadusandliku organi ta tarib, et kui palju tal üldse on võimalik valitseda või siis tuleb klassikaline prantslaslik koha pidaja. Katsioon lähme siis presidendi tegemiste juurde Ameerika Ühendriikides, et kuulge, need esimesed 100 päeva. Kas need on muutnud kuidagi Donald Trumpi, et see oli selline, kui 100 päeva tagasi trump ametisse astus ja veel tegelikult pikem, pikem aeg tagasi ta ametisse valiti, siis ehmatus oli väga suur. Aga kuidas teile tundub, et trumbid on maailma ära harjunud või? Trump on sattunud sinna, kuhu, kuhu esiteks, juba enne valimisi ma mäletan, üks Ameerika diplomaat, kes Tallinnas off the record ütles, et aga noh, saate aru, et meie kogu süsteem on disainitud selleks sellepärast ongi ka näiteks Ameerika Ühendriikide põhiseadus niivõrd düsfunktsionaalne. Et üks president ei saaks teha väga suuri rumalusi ja noh, nagu ta nüüd praegu avastabki ette ühe asja jaoks raha ei ole, jah, ei asja jaoks raha ei ole, sest et rahakotirauad ikkagi on kongressi käes. Et ainuke koht, kus ta saab ennast välja elada, aga on, on sõjaline välispoliitika, eks ja seal on ta edaska näidanud kõike, mujal on küll kohtunikud tema neid immigratsioonikorraldusi ja, ja muid asju maha tõmmanud küll ei ole tema siis initsiatiividest ka näiteks isegi Obama tühistamisel äsja saanud ja mis viimane suur suur alandus on see, et ta ilmselt peab alla neelama oma kõige ilusama valimislubaduse ehitada ilus ilus müür Mehhiko piiri äärde, sest et kongress sellele vaatamata, et seal on enamuses mõlemas kojas vabariiklased ei anna selleks raha. Aga eks see 100 päeva, mis täna täna täis saab, et peaks noh, on, on liiga varajane aeg üldse, et seal nagu Trumpi võimalikule presidentuuri ajale sellist hinnangut anda või öelda, et kas Mistega Johannes ütles, et kas osa nendest asjadest on nagu ära langenud või mitte? Kõige suurem üllatus, aga, aga see on tulnud tulnud võimalikelt, välisest survest, on ikkagi need välispoliitilised, et sammud ja otsused, mis puudutab Süüriat, mis puudutab sedasama Põhja-Koread mis puudutab Hiinaga retoorikat ja suhteid ja ka neid kõikvõimalikke vabakaubanduslepingute muutusi, mida ta, mida ta ähvardas kohe teha, aga, aga mis on samamoodi toppama jäänud. Jah, kusjuures jätkuvalt nii nagu 100 päeva tagasi, kus analüütikud ütlesid peaaegu kõik võimalik poliitikate ennustamise kohta, et uid nõu lihtsalt täpselt samamoodi kehtib siiamaani, kui küsitakse, kas Trumpil on kavas äkki rakendada Põhja-Korea suhtes jõudu, siis tuuakse küll välja palju argumente, miks see oleks võib-olla vale, võib olla õige, saab arutleda, mis on ratsionaalne ja loogiline, käitumisviissada on väga-väga vähe, häid valikuid sa tahtsid, ei olegi häid valikuid, aga lõppkokkuvõttes, kui küsitakse, aga Castro annab käsu ikkagi näitakse korraldada ennetav rünnak, siis võidab nõu. Jah, oluline on ju tegelikult ka see, et see immigratsioonipoliitika, mida trump lubas hakata kohe ajama ja sisuliselt oma ameti esimestel nädalatel ju üritas ka sissesõidukeelu alla panna seitsme islamiriigi kodanikud, et siiamaani see keel tegelikult ei kehti, see keeld oli väga lühiajaline, aga siis läbi Ameerika Ühendriikide kohtusüsteemi pandiõigus, kus õiglus jalule ja trump küll üritas seda määrust muuta, aga siiamaani tegelikult see ei toimi. Ja mulle tundub, et on ka käega löönud ja siis üks suur muudatus, mis on toimunud, et kui räägiti ja kui Venemaa ikkagi hõiskas trombi inauguratsiooni järele, et nüüd saime hea presidendiga enda seisukohast, siis tänaseks see paradigma muutunud. Seda, mis toimus Süürias. Küll lühikene ja, ja mitte väga pikaajaline sõjaline operatsioon, aga see muutis vähemasti näiliselt Ameerika ja Venemaa suhteid. Ja jah, see, mis praegu toimub maksureformiga, mida kõige rohkem ameerika rahvas on oodanud Trumpilt ausalt öeldes sellel nädalal just lõppeval nädalal trump tuli oma maksupaketiga välja ja see on ameeriklastele vähemasti esimese hooga valmistanud pettumused. Kuigi tulumaksu lubatakse alandada ja maksuastmeid eraisikutele väiksemaks muuta, siis selle skeemi puhul öeldakse, et tõenäosus, et see ka saab parlamendist heakskiidu on üpris väike, sest see eelarvepuudujääk ehk see, kust see raha tuleb, see ei ole. Paketis näha, kus sa mainisid kohtuid, siis üks koht, kus trump on saanud oma tahtmise, on siis panna ametisse noh pigem konservatiivsete vaadetega kohtunik taas on Ameerika ülemkohus üheksaliikmeline ja nüüd on enamus konservatiivide käes on võimalik, et ameti saata, nimetada veel mõned konservatiivsete vaadetega kohtunikud ehk siis see on nagu kohkus, tema pikaajaline mõju saab olema tuntav väga-väga tükk aega. Hea uudis trombi pooldajatele on see, et ta on ametis veel vähemasti 1300 päeva. Halb uudis. Trumpi vastastele on ametis veel vaeva, nägin sotsiaalmeedias rõõmustamiseks, kuus protsenti on läbi. Fotoga selline sai tänane rahvateenrite saade Aivar Hundimägi, Krister Paris. Mirko ojakivi olid stuudios, järgmisel nädalal on meil pisike gene üllatus. Rahvateenrite meeskond täieneb ühe liikme võrra, kes on sellest juba nädala pärast. Elage hästi ja nautige siis seda kevadet, mida meile Eestimaa loodus pakub.