Tere päevast, täna on üle-eestiline talgupäev ja ilusa kevadilma toel on kümned tuhanded inimesed enda ja ka teiste elu paremaks asunud muutma ja rahva teenrid alustavad mikrofonide taga on täna koha sisse võtnud Heidit Kaio ajakirjast pere ja kodu ning üle väga pika aja on korraga rahvateenrite saates kaks vikerraadioajakirjanikku, Peeter Helme ja Mirko ojakivi. Tere. Tere. Peeter. Meil on väike vana traditsioon, et paari lausega tutvustame uut saatesse tulijat, et vikerraadiokuulajatele võib-olla selgituseks võib öelda, et üks Peeter asendub teise Peetriga, et väga suur tänu, Peeter Kaldre, kes rahvateenrite seltskonnas inimesi on valgustanud aidanud analüüsida sündmusi, et Peeter tundis, et võib-olla on praegu õige aeg lavalt maha astuda. Ma loodan siiski, et see ei tähenda seda lõplikult. Aga teine? Peeter Sa oled vikerraadiokuulajatele tegelikult ju tuttav? Sa oled vikerraadio kultuuritoimetaja, sa oled ajakirjanduses olnud Eesti Ekspressis, vikerraadiost kuuleb sinu saateid, vasar loetud ja kirjutatud, lisaks tutvustad sa hommikuprogrammis meile saksalehti ja mida veel olulist sinu kohta öelda? Ma ei oska öelda, ma võin ainult seda öelda, et kellele ei saa nüüd tänases saates minust kõrini, siis kell kaks saab mind uuesti kuulda, siis ongi eetrisse loetud ja kirjutatud. Kas räägime juba hoopis teisi jutte, nimelt kirjandusjutte? Jah, et erialalt oled sa ajaloolane, õppinud, kunstiajalugu usuteadust uurinud, avaldanud peamiselt 20. sajandi poliitilist filosoofiat, saksa kirjanduslugusid käsitlevaid artikleid. Ja sinu onu on Mart Helme onupoeg Martin Helme. Ma loodan, et me hakkasin onupojapoliitikat ajama. Ei sellepärast ma siin küll ei ole. Aga mis on need teemad, mida sa rahva teenerites tahaksid kõige rohkem? Et sinu tulles ka neid teemasid? Me hakkaks käsitlema? No tegelikult mulle endale on hea meel, kui ma vahelduseks saan tegeleda millegi muu kui oma põhiteemade ehk siis kirjanduse ja kultuuriasjadega, aga teisest küljest kindlasti on kultuuriteemad piisavalt olulised, et aeg-ajalt neid siin saates ka mainida. Ja ma tahaks ka omalt poolt öelda, et mina olen Peetriga koos töötanud Eesti Ekspressis ja mul on hea meel Peetrit näha siin laua taga just selle võrra, et et kui tavaliselt jõuavad siia tegelikult väga raevu, kas poliitikaajakirjanikud, noh, mitte et mina oleksin aga, aga tõesti, et eelkõige nagu poliitikaga poliitikale keskendunud ajakirjanikud, siis Peeter seda tegelikult kunagi ei ole olnud, et ta pigem on, on sellises kirjaniku ja vaatleja positsioonis, mis ma arvan, et selles selle saate kontekstis on väga värskendav. Nii pikka iga, aga alustame talgupäeva, teeme ära teemaga, et see on siis 10 aasta eest sündinud ettevõtmine, et tõsise algus oli selline suurejooneline võimas meediakampaania turundussündmus. Sellega sai kuulsaks ka siis ettevõtja Rainer Nõlvak ja tallasid Tallinnast tervitused ja ka tagantjärgi selline suurem tänu selle aktsiooni eest. Aga kuidas teile Peeter ja heidik tundub, et mis asi on see, mis on 10 aastat elus hoidnud, seda teeme ära. Et nüüd viimased kaheksa aastat, siis talgupäeva formaadis, aga iga aasta aastast aastast aastasse kümned tuhanded inimesed korraga lähevad välja, üritavad eestimaad paremaks muuta. Ja ma arvan, et sa mingi x-faktor, et me ei mõtle seda välja, ma täna hommikul vaatasin, et 26000 inimest olid ennast talguleheküljel üles andnud, kellel on plaanis talgusid pidada ja tegelikult on ju eestlased tohutu tindi individualistid, kellele võiks olla väga omane mõtteviis, et koristan, millal tahan. Et miks ma peaksin seda mingi kampaania raames tegema ja, ja seda üllatavam on see soov nagu siiski seda. Neid talguid ühel konkreetsel päeval pidada. No ma arvan, et see, et seda siiski niimoodi ühel päeval tehakse, ongi seotud selle individualismiga, et inimene nii individualist ta ei viitsi ennast muidu kuidagi kõigutada lasta, aga kui siis antakse mingi ajend, siis minnakse küll koos tegema ja ja kui täna hommikul ka vikerraadios Tarmo Tüür sellest rääkis, siis ta juhtis ka tähelepanu sellele, et jah, siin ei ole nagu ühte aktsiooni, aga siin on igalühel mingi oma asi ajada, nii et see individualism on siin selles suures asjas sees olemas küll jah, et 55 nädalavahetust aastas kogutakse hoogu, et siis selle 56. kokku tulla ja midagi koos ära teha. Et see on jah, eestlaste poolt muidugi tubli saavutus, aga teisalt jällegi ma arvan, et aastaga sul ikka kodukandis ma ei tea, kas või koduses linnaosas tekib selliseid probleeme, külakiik vajab õlitamist ja uue õlikihiga katmist, et neid asju on küll ja küll, aga jõudu, jaksu teile meie siit, et Tallinnast kõiki talgulisi tervitame kordussaate ajal tõenäoliselt muidugi inimesed on juba väsinud ja puhkavad. Aga ma ütlen veel ainult niipalju, et jõudu, jaksu ka Kanadasse ja Soome, nagu teeme, ära kodulehelt lugeda võis, on üks üritus registreeritud ka Kanadas Kurm Soomes. Räägime nüüd nädala sündmustest. Üks selle nädala kõige intrigeerivama poliitika teema on seotud lähenevate kohalike omavalitsuste volikogude valimisega ja Keskerakonna vastandumist Keskerakonnaga vastandumist otsiv reformierakond. Mulle tundub, et paistab, et on lõpuks leidnud oma teema, et ma vist ei üllata kedagi. Ja ausalt öeldes ei üllatunud ka ise, et kui selgus, see selleks teemaks, kujuneb taas selline rahvus- ja keelepõhine teema. Ja taas on siis algamas võitlus tiitlile, et kes on kõige suurem eesti keele ja eesti rahva kaitsja. Ma olen võib-olla natukene irooniline ja lõpetaks selle mõistujutu selle tõdemusega, et Reformierakond on pealinna valimisprogrammi koostamas ja sinna on siis kirja saamas lubadus muuta kogu pealinna haridus eestikeelseks, et see tähendab siis, et ära kaotad kaks venekeelsed lasteaiad ja ka venekeelsed koolid. Kui kiiresti, kuidas seda Reformierakond veel ei ole välja mõelnud ja ka kirja pannud ja välja mõelnud? Kuidas teile tundub, et te olete erinevalt minust tallinlased, oskate te mulle öelda, et kas tõesti need venekeelsete lasteaedade lapsed on nüüd siis Tallinnas üks kõige suurem probleem, millega peab siis lähenevate kohalike omavalitsuse volikogu teel hakkama tegelema? No sa oled selle küsimuse küll põnevalt asetanud, et, et just nagu lapsed oleks probleem, minu meelest on tegemist siiski väga intrigeeriva teemaga ja siis ma näeksin nagu kolme kolm aspekti, millest saaks seda analüüsida, üks on siis poliittehnoloogiline, Reformierakonna vastandumine keskerakonnale siis kindlasti on siin aspekt siis rahvusliku konflikti teemal, et kuidas venekeelne elanikkond vastu võtab ja kolmandaks siis sisuline pool, et, et kas see tõesti annaks midagi eesti keele püsimajäämisele ja siinse teiskeelse või rahvuses integreerimisele. Muuseas alustaksin hea meelega just viimasest ja just sellepärast, et mulle seostub see Kersti Kaljulaiu üks kaks kuud tagasi välja käidud mõttega ühe kõne käigus, kus ta ütles, et Eesti lasteaedades võiks õpetada lastele inglise keelt. Ja sellega võiks siis nagu anda eesti lastele sellise tugeva stardipaugu võist avangu maailmakodanikeks saamisele tookordse mõtte laideti maha või ei leidnud erilist tugipinda, aga see selgelt inspireerus Kersti Kaljulaiu lähiminevikust, kus ta 12 aastat oli elanud, on elanud Luksemburgis ja Luksemburgis on selline selline süsteem, et see on 250000 elanikuga riik, kus, kus on väga olulised ja suured Euroopa Liidu struktuurid, sinna tulevad elama mitmeteks-mitmeteks aastateks üle Euroopa hästimakstud ja tublid ja, ja, ja intelligentsed Euroopa Liidu kodanikud koos oma peredega, kes panevad lapsed lasteaedadesse ja vot nendes lasteaedades on väga üheselt süsteem, et kõik olgu ta lätlane, lätlane, leedulane, eestlane, sakslane või kes iganes, hakkavad seal rääkima kõik Luksemburgis, siit, mis on tegelikult üsna veider keel saksa keele, prantsuse keele segu, millega tegelikult ka pärast kusagil mujal midagi eriti pihta ei ole hakata, aga selles sellisest nagu luksemburgi kohalikus süsteemis see väga hästi töötab. Ja ma ei salga, et ma olen ise seda mõelnud, et miks Eesti ei võiks midagi sarnast kasutada. Aga nüüd tõsi, tulevad need kaks esimest küsimust, et see poliittehnoloogiline pool ja teiseks rahvusliku konflikti poolt. No ma siiski peaks seda ütlema, minu meelest on see tähelepanuväärne, kuidas loetud kuudega on Kersti Kaljulaid nii-öelda Toomas Hendrik Ilves tunud ehk siis muutunud täiesti egotsentristlikuks ja eluvõõraks, nii et Luksemburg ei ole kindlasti see maagia, millest Eesti saab eeskuju võtta tuhandetel põhjustel, mida ei ole mõtet siin loetlema hakata. Aga minu meelest ongi kogu selle mängu juurde palju huvitavasse poliittehnoloogiline. Mulle isegi tundub, et kui me selle poliittehnoloogilise asja lahti harutama, siis me võime sisulise küsija üldse kõrvale jätta. Sest poliittehnoloogilise poole pealt ini naljaga Rainer Vakra selline hingestatud avaldus, kus ta ütles, et jätame lapsed valimiskampaaniast kõrvale. Seni nii nunnu, sellepärast et riigikogu võtab pidevalt vastu ju mingisuguseid seadusi, mis puudutavad lapsi või ka lapsi ja siis ei köhi ükski konn, eks. Ja nüüd siis selline avaldas. Aga Michali minemine üleeile õhtul aktuaalses kaameras oli selles mõttes oluliselt küpsem. Et mulle tundub, et Rainer Vakra võiks Kristen Michalile õppida, aga õpitakse muidugi peamiselt kaotust, just nimelt õppida seda, et demagoogia ei tohi kunagi liiga ilmselge olla. Jah, et küsimus selles, et poliitika peab tunduma ja näima ka usutavana, et mulle miskipärast siiski tundub, et selle reformierakonna valimislubaduse selliseks tegelikuks küljeks siiski on tõesti see poliittehnoloogiline poole, et leida üks selline hea konflikti teema. Aga nii mina kui ka mitmed ajakirjanikud, kes on aasta algusest alates juba erinevatelt erakondadelt ka Tallinna kontekstis küsinud, et mis on need peamised teemad, et, et on see korruptsioon, on see siis mingisugune sisuline asi, ma ei tea, jäätmemajanduse parem korraldus mida siis on tarvis muuta ja, ja sageli ka näiteks peaminister Jüri Ratase käest siinsamas stuudios on tulnud küsida seda, et ega te juhuslikult jälle ei lähe seda vana head rahvuspõhist konflikti otsima ja, ja siiamaani kõik üritanud ikkagi väita, et jah, et ei, me saame aru, et ega see nagu suures plaanis midagi head ei tee. Aga see soov tõenäoliselt ikkagi hakata valijaid mobiliseerima rahvuspõhiselt, et ennekõike sellest võidab Keskerakond, sest kui nüüd see teema läheb emotsionaalseks, siis ma arvan, oluliselt lihtsam on Keskerakonnal mobiliseerida oma Lasnamäe valijad või teistel mägedel elavad venekeelsed inimesed ja rääkida, et jälle tullakse meile liiga tegema. Meie lapsi tahetakse sundida eesti keelt õpetama, et ma arvan, sund ei ole nagu see hea asi, millega nagu hakata hirmutama ja ja mille, mille läbi siis ütleme siis keele ja integratsioonipoliitikat tehasest tõrge võib-olla ei anna kõige paremaid tulemusi. Ja mina ei ole selle poliittehnoloogia puhul tahaksin küll püsti tõusta ja aplodeerida Reformierakonnale hea leiu puhul. Selles mõttes, et, et Reformierakond on aastaid ehitanud üles oma erinevad kampaaniat vastandumisele Keskerakonnaga ja tegelikult pärast Savisaare taandumist tundus, et nendel on nüüd see kaart taskust ära võetud ja, ja seda võrra nagu oskuslikum, on see see kaart uuesti üles leida ja, ja teistmoodi nagu siis käiku lasta, sest et, sest et nagu sa ütled, tõsi, on see, et selline, seda sort, nõnda lastega mängimine mobiliseerib ja Keskerakonna valijad, kes on tegelikult niigi üsnagi üsnagi konstrueeritud just nimelt, aga, aga Reformierakonna trump on see, et see võiks ka ühendada mingitel asjaoludel eesti valijad, kes muidu lahustuksid siis erinevate erakondade vahel. Olen mõnes mõttes olen tegelikult selle probleemipüstitusega nõus, et kui Eesti Ekspressiarhiivis natukene sorida, siis selle aasta alguses ilmus üks hariduspoliitiline lugu, mis rääkis sellest, et Lasnamäel on alles jäänud, kas vist ainult kaks eestikeelset gümnaasiumi, kujutate ette Eesti pealinnas Eesti suurimas linnaosas kaks eestikeelset gümnaasiumit, seal elab sama palju inimesi kui Tartu linnas Tartus ei ole kaks gümnaasiumit, seal on märkimisväärselt rohkem neid gümnaasiume ja kui võtta nagu ütleme sellest siis haridustaseme noh, ütleme üldharidustaseme sellest tipust ehk siis gümnaasiumiastmest, siis seal on näha, et milleni see hariduspoliitika on Tallinnas viinud. Aga nüüd on küsimus selles, et kui lihtne on üldse, kui rääkida selle asja sisust, et kui lihtne on näiteks Tallinna lasteaedades, mis paljuski on ka venekeelsed, hakata siis eestikeelset õpet andma, et, et kuivõrd on selleks valmis need lasteaiaõpetajad, kuivõrd valmis on abi personal abiõpetajad? Ma ei tea, ma arvan, see see on nagu see koht, kus tuleks analüüs ka ajakirjanduse poolt läbi viia, aidata mõista seda, et, et kas seal on üldse mingisuguseid kiired lahendused olemas, sest kui me vaatame seda, kuivõrd problemaatiliselt on üritatud siis üldhariduses seda eestikeelset õpet venekeelsetes koolides järk-järgult suurendada, sest et siiamaani on olemas tean ise ühtegi geograafiaõpetajat, kes peab õpetama venekeelses koolis eesti keeles, aga kokkuleppel lastega. Suurem osa asjadest seletab ta siiski vene keeles ja see on selline noh, nii-öelda win-win, situatsioon, et lapsed saavad paremini aru, rohkem teada ja tund on huvitavam. Aga teatud asju seletab ka eesti keeles. Vaata, ma arvan, kõige olulisem siin tegelikult, mida keegi ei ole maininud, on demograafiline argument. Ma soovitan lugeda eilsest sirbist Kaarel Tarandi artiklit sellest suurest Lauristini ja kõigi tema jüngrite tehtud meedia ja sellest uuringust. Seal ta teeb väikese sellise arvutuse, kus tuleb välja laias laastus ühe alaealise eestivenelase kohta tuleb umbes 10 täiskasvanut või pensionäri mis tähendab seda, et 20 aasta pärast on meil hoopis teine olukord ja mida ma olen kuulnud ka Tallinna lastevanematelt, on see, et vene vanemad panevad ise sageli oma lapsi eesti lasteaedadesse. Niiet tõesti, võib-olla see on selline asi, mida oleks mõttekam üldse mitte puudutada, teeb ise oma töö selle nii-öelda venelaste eesti lasteaeda panemise osas on mul ka perekondlikult üks päris hea näide, et ühte lasteaiarühma sattus ühel sügisel lasteaiarühmad on seal kusagil 18 24 last, et sattus 10 venelast. Ja uskumatu oli see, et kahe kuu pärast kogu rühm rääkis vene keeles et seal tuleb nii-öelda selle. Ja no muidugi, see on väga halb näide, et juhtub lihtsalt, aga, aga tegelikult piisab muidugi ka sellest, kui rühma satub üks aktiivne laps, olgu ta siis venelane või olgu ta eestlane, seal ei ole üldse rahvusküsis nii-öelda põhiselt, et küll tema suudab ka erinevaid oma keele emakeele sõnu õpetada, mis tegelikult on ju laias laastus hea, et kui sul ka eestikeelsest perest pärit laps lasteaias õpib mõningaid venekeelseid sõnu, siis ma arvan, et hiljem, kui ta kooli läheb ja vene keelt hakkab õppima, siis küll see talle kasuks tuleb. No minu laste lasteaiarühmades on olnud erinevaid vene lapsi ka ja nemad ei ole kuidagi nagu domineerima seal pääsenud, aga samas on tõsi, et isiklikke kogemusi ei saanud üle tähtsustada, kuid Luksemburgi näide siis siis nemad näiteks seal ei ole selle üle nagu üle üle põdenud, et kuidas, kuidas siis nagu see personal peaks käituma, vaid see personal lihtsalt on luksemburgikeelne. Et lapsed on selles mõttes sundolukorras, aga mida tundub väga lihtne, lihtne nagu ka öelda, aga, aga muidugi Eesti kontekstis pole seda nii lihtne teha, sest et meie lasteaiakasvatajatest on kogu aeg puudus ja kui meil tekiks lasteaia personali hulka venekeelsete lasteaiakasvatajate suurune auk, et need lihtsalt ei oleks tööd, siis siis auk oleks väga suur, et see oleks täidetav niisama ühe ühe nipsu nipsu jooksul. Üks etteheide veel võib-olla Reformierakonnale, et see teema ei ole niivõrd mitte kohalike omavalitsuste volikogude valimise teema, vaid see on hariduspoliitiline teema ja pigem riigikogu valimiste teema, et kui lähtuda nii-öelda hariduspoliitilisest vaatevinklist, siis kahtlemata see probleemipüstitus Reformierakonna poolt on sedapidi õige, et kui vaata erinevaid uuringuid, siis venekeelsetes koolides PISA kui ka riigieksamite tulemused võimekus pääseda ülikooli edasi õppima õppima on kesisem kui eestikeelsetes koolides, seal on kindlasti hästi palju igasuguseid põhjuseid ja, ja kui seda keeleõpet alustada võimalikult vara lasteaias, siis kindlasti nii-öelda seda probleemi on võimalik sedapidi lahendada. Aga et öelda, et see nüüd omavalitsuse küsimus, ma saan aru küll, millele viidatakse. Kaks Tallinna kooli on taotlemas eraldi erandit, et nad võiksid rohkem õpetada vene keeles. Valitsus küll seda otsust veel ei ole langetanud ja neid hariduspoliitilisi probleeme kas või sellesama keelevaliku lasteaiaosas, selle ikkagi langetab omavalitsus. Aga see probleemide jada, mida minnakse lahendama, see on siiski hariduspoliitiline. Ma ütleksin, et minu meelest on see järjekordne käik Reformierakonnast, mis näitab, et tahan enda rolli. Opositsioonierakonnal on väga hästi sisse elanud ja oskad seda kasutada. Tullakse välja selliste agressiivsete loosunglikke asjadega, mis ei ole võib-olla lõpuni läbi mõeldud, aga mis panevad kas või meidki siin laua taga sellest? Ja samas jälle, kui me mõtleme nagu suures plaanis, siis kas me tahaksime seda, et kunagi oleks niimoodi, et Eesti et Eestis olevad lasteaedades õpivad lapsed eesti keeles, me võiksime öelda, et tegelikult miks mitte? Mõte ju pole ju iseenesest paha, aga tõsise protsess on see, mis, mis natuke hirmu tekitab. Jõuga armastama ja keelt õpetama ei pane, aga vahetame teemat, taristust võiks rääkida. Järgmise kolme-nelja aasta jooksul plaanib siis riik 135 miljonit eurot suunata suurtesse taristuobjektidesse ja sel korral ei taha valitsus aga midagi kindlat ära taha, soovitakse pigem pudistada raha siia ja sinna midagi otsast lõpuni valmis ei saa, aga kõikides valimisringkondades saab siis koalitsioon öelda, et tõime teile parema elu. Et Tallinnast Tartusse tuleb veidi parem raud. D aga mitte lubatud 160 160 kilomeetrit tunnis, vaid liigutakse 135 kilomeetrise tunnikiiruse juurde. Tartusse hakkab siis viima ka veidi rohkem neljarealist maantee Teed Pärnusse veidi laiem tee mõnes kohas ehk siis selline kaks pluss üks sõiduradade süsteem püütakse kasutusele võtta ja siis tehakse algust ka veidi vähem kui 10 kilomeetrise Haapsalu raudtee taastamisega Riisipere turba lõigul Ida-Virumaale kah veidi uut asfalti, ühesõnaga raha vähe tahtmist palju, et mulle tundub, et see on selline Jüri Ratase valitsuse uus slõugan. No hea, et, et see, see kindlasti on väga tähelepanu väärne ettevõtmine, sest raha on ju igavene hunnik, samas jälle 135 miljonit ja tõsi on see, et taristu jaoks on seda igal juhul vähe. Et, et kui me räägime siin sellest, et seni on üks miljard eurot investeeritud Eesti taristusse Euroopa Liidu abiga, siis selle kõrval tõesti see 135 miljonit on, on pisku ja seda, kuidas seda nüüd jagada, on hea küsimus, et millele millele anda ja millele mitte, et anda ja, ja sul on nagu õige tähelepanek, et mulje jääb selline, et, et et valitsuserakonnad saaksid käia erinevatel valimisüritustel, olla igas peos igal peol nagu tähtsa tähtsa näoga igal peol öelda, et meie tegime meie tõime teile siia väikese teejupi, et praegu jah, tõepoolest, see mulje on selline. Jah, aga ei tea, kas see päriselt nii on, võib-olla see siiski on ikkagi paremini mõeldud selles mõttes, et kui mingisugused projektid kuskil pooleli on ju paljud on ju pooleli, siis ei saa neid päris pooleli jätta, sinna tuleb midagi anda, et see asi praegu päris ära ei pinduks või ei hakkaks juba otsast lagunema, enne kui lõpuks selleni jõutakse. Nii et see mingis mõttes kindlasti ka sundkäik. Ja ma olen aru saanud, et see täpne kilomeetrite arv, kust kuhu, kuidas tehakse ja mis see rahaliselt objektide, kus on need see nüüd järgmisel neljapäeval võiks ka siis valitsus valitsuskabinetis nii-öelda lukku lüüa, aga, aga siis see, võib-olla see keskne diskussiooni objekt võiks ikkagi olla see, et kumb see strateegiatest võiks parem olla, et kas võtta siis üks objekt, et ma ei tea, on see siis Haapsalu raudtee või on see Tallinn-Tartu maantee, et teha nii palju kui võimalik selle raha eest ära või siis tõesti see õige strateegia ongi see, et, et ma ei tea, noh, seda võib poliitiliselt nimetada tasakaalustatud Eesti arenguks, et, et me panustame kõikidesse regioonidesse. Me kohtlesin ühte piirkonda erilisemalt, kuigi praegu vabandust väljenduse vahele torkama, praeguselt kuulates hakkasin hoopis mõtlema, et see asi on ju ideaalne korruptsioonis skeem, kus kõik ehitusfirmad saavad natukene midagi ja on nii-öelda riigi riiginoka otsas. Samas jälle on senine ehituspoliitika taristus olnud see, et, et on ehitatud, ma julgeks nimetada suurejoonelisi hulluseid onju, et need ei ole olnud nagu eesmärk, et teeme Tallinn-Tartu maantee paremaks, vaid need on olnud objektipõhised, teeme valmis ristmiku ja siis teeme sinna ristmikule palju palju tasandeid ja kõik saavad seal selle ristmiku ümber keerutada, aga, aga see ei anna midagi nagu juurde tegelikult suures perspektiivis, et tehase Tallinn-Tartu maantee paremini sõidetavaks millele, millest on ka väga palju räägitud, et millele annaks juba väga suure tüki näiteks ühe sõidurea lisamine siis nagu möödasõiduks või sõidutaskute lisamine, mis on Skandinaavias küllalt tavaline, et tõesti jah, praegu on olnud hästi selline suurejooneliste üksikobjektide strateegia. Seda on tehtud sellepärast, et ehitatud on neid objekte, kuhu on võimalik saada olnud Euroopa abiraha ja on see siis Mäo ümbersõit, on see Tallinn-Tartu neljarealine maantee siit Tallinna poolt Tartu Tartu poole minnes? Neid objekte on veel ja veel kas või seesama Tallinn-Tartu raudtee, et, et väga palju Euroopa raha on sinna kasutatud. Aga. Ma saan aru, et tegelikult, et sellele 135-le miljonile eurole lisandub ka selles järgmises Euroopa struktuurivahendites planeerimises märkimisväärne rahasumma, aga ega keegi ei oska ju öelda, et kui järgmisest Euroopa siis rahastusvoorust hakatakse raha jagama, et kuhu palju seda raha üldse jagatakse, see on ju kokku leppimata? Muidugi, et on, aga seda on ju korduvalt välja toodud, et praegune vabariigi valitsus on üsna meisterlikult suutnud varjata seda, mis tegelikult neil seal sees toimub ja selles mõttes müts maha. Tublid. Tublid poisid. Mida sa silmas pead? Ma pean silmas seda, et me ei tea, milliste kompromisside tulemusena see 135 miljoni jaotamine toimunud on. Et võib-olla siin taga on ikkagi mingisugused väga vihased vaidlused, mis ongi sundinud lõpuks minema sellist kompromisside teel, kõige vihal on haiglas, ma sain aru, toimus teemal, et kas Pärnusse peaks viima tulevikus kaks raudteed või kolm raudteed, et lennujaama ei maksa? Ei maksa unustada, sest küsimus on ju selles, et kui Pärnusse praegu viib see vene rööpmelaiusega raudtee, mille taristu haldajaks või omanikuks peaks olema, siis Edelaraudtee, et kas see teha korda enne seda, kui siis hakatakse ehitama ja valmib Rail Balticu kaks raudteeliini, mis on siis Euroopa laiusega üks sinna teine tagasi, et rongid omavahel ei kohtuks ühel rööpapaaril, aga et see oli see vaidluskoht, siis kus ma saan aru valitsuskabinetis, kõige teravamalt vaieldi, et Kadri Simson kui Pärnumaalt mandaadi saanud poliitik, kes tahab oma piirkonna eest väga hästi seista, ütleb, et me peame tagama ka enne Rail Balticu valmimist, siis Pärnuga kiire ja, ja moodsa raudteeühenduse ja, ja teised ütlevad seal. Et ega see kõige parem mõte ka jah, just nii kõige ilusam Need argumendid ja ütleme, võime nii ja naa seda lahata, et ma arvan, et nii ühe lähenemised teeme ühe objekti kordadeks kui ka selle, et erinevate kallal tuleb pidevalt töötada, mõlema kasuks leiab mingeid argumente, ma kujutan ette selle viimase kasuks võikski olla see argument, et kui minnakse Euroopa Liidust raha küsima ja saab näidata, et meil juba töö käib, siis on lihtsam küsida sealt ka erinevate objektide jaoks. Aga sellel Pärnu lennujaamast, et mulle küll, jah, ma saan aru sellest, et kindlasti Tartu inimesena mulle meeldib. Tartu lähedal on lennuväli, Tallinna inimesed kindlasti on väga rõõmsad, et Tallinnast saab lennata ja siin on ikkagi märkimisväärne lendude hulk võrreldes Tartuga ja siis Pärnus on rida inimesi, kes räägib sellest, kuidas ka Pärnus peaks olema rahvusvaheline lennuväli. No nagu sa ise ju eile Kadri Simson küsisid, et mis mõte sellel on, kui tulevikus hakkab Pärnust saama kolmveerand tunniga nii Tallinnasse kui Riiga sõita. Mis on täiesti põhjendatud küsimus, et tegelikult Tallinna piiressegi liigutakse kolmveerand tunniga jõuda lennujaamad, milleks peaks, milleks tuleks Pärnul olema omaette lennujaam, kusjuures mitte, et ma tahaksin kuidagi Pärnu inimestele halba, vaid tõesti, sellel ei ole mõtet, et, et tallinlased sõidavad järjest järjest järjest järjest rohkem tegelikult Riiga ja see ongi täiesti normaalne protsess, et me ei saa isegi mitte Tallinnasse piisavalt piisava hulga piisavalt põnevaid lennuühendusi, siis siis täitsa Pärnu puhul tundus see, mis seal salata, raha raiskamisena. Kadri Simson küll vastas, et Pärnu lennujaama renoveerimine tuleks kõne alla tšarterlennujaamana, et keegi ei plaanigi sinna liinilende aga seda enam, kui on võimalik Pärnu hästi ühendada Tallinna ja Riiaga muud moodi, siis ma arvan, see ei saa olla ju esimese järgu prioriteet? Jah, ütleme, et alati on muidugi hea rääkida ka nendest asjadest, millest peol ei räägitud, millest raha jagades ei mõeldud, et selliseid suuri uusi ägedaid mõtteid ei ole, et kusagil on ju Haapsalu raudtee võib-olla jah, see on ikkagi noh, aga kui seda hakatakse ehitama kuidagi sellise seitsme, kaheksa kilomeetri kaupa kolme-nelja-viie aasta tagant, et ausalt öeldes enne see raudtee hakkab sealt otsast lagunema kui Haapsalusse ja mitte ainult haapsalusse, see peab jõudma rohukülla. Välja jõuab, et öelge, mis tohutuid uusi ideid saare või meil on, kui meil on siin jätkuvalt teostamatu vanu häid ideid? Ei, see jah, pigem oli iroonia, et võib-olla selle eest isegi, et võiks natuke valitsust kiita, et kuidagi liiga unelmates ei mindud. Konkreetselt on ikkagi ju praegu tehtud need valikud, et Saaremaa sillaga ei tegeleta, kui eelmised valitsused ikka kogu aeg hoidsid seda teemat elus, et praegu minu meelest on valitsus suhteliselt konkreetselt öelnud, et et sillaprojekte praegu ei ole nii-öelda aktiivses tegutsemisfaasis. Mis minu meelest ei ole mitte küsimus selles, et silla projekt oleks halb, vaid ma arvan, et valitsus on hinnanud realistlikult, et nad ei suuda kahte nii vaidlus vaidlust tekitavat objekti nagu Rail Baltic ja ja siis seesama Silde elus hoida, et nad kahte kuuma kartulit ei suuda käes käes hoida niimoodi, et see nii, et nad võidaksid selles protsessis. Aga kuna märkimisväärselt suur osa Eesti inimestest elab siiski Tallinnas, et ma võib-olla intrigeeriks veidi ja küsiks, et äkki tallinlased on üldse seda taristuobjekt tehes ära unustatud, et tallinlaste seisukohast, kuidas teile tundub, et kui te mõtlete pealinna probleemidele, et kuhu oleks üldse vaja selliseid riiklikke taristu investeeringuid teha, et, et see suurem osa Eesti elanikkonnast saaks ka kasu Tallinn-Tartu maanteest või Tallinna-Haapsalu raudteest ei saa kasu, et kindlasti on suvel hea lastega sõita rongiga üheks päevaks Haapsalu, aga. See võib kõlada väiklasena, aga ilmselt tallinlase jaoks kõige olulisem on lennuväli. Et, et nii, nii kurb kui see ka ei ole, siis väga-väga palju vaatavad tallinlased edasi just nimelt lennujaama suunas ja mõtlevad seda, et, et selleks, et jõuda Saaremaa kuhugi serva, läheb sama kaua aega, kui jõuda lennukiga. Ma ei tea Hispaaniasse. Et pigem peaks peaks tegema tööd selle selle nimel, et tallinlased ei unustaks ära, et meil on veel siin suur maa, see suur ja põnev maa ka näiteks kas või turismi seisukohast. No minu meelest on ju väga kiiduväärne on see, et lõpuks tramm sinna lennuväljale jõuab, et arvestades seda, kui kesklinnas Tallinna lennuväli on, nii et ma arvan, et tõesti nende taristuprojektide osas Tallinnal ei ole küll väga põhjust kurta, sest tõesti kui öeldakse, et kõik teed viivad Rooma, siis kõik need teed, mille ehitamisest siin juttu tuleb. Ja tegelikult nad kujundus kujundlikus mõttes on nad Tallinna poole mitte nagu Tallinnast välja. Nonii selgus, et ikkagi kõik lähtuv ja algab Tallinnast sest ka Rail Balticut hakatakse ehitama Tallinnast Pärnusse, mitte vastupidi. Aga üks teema, millest võiks veel rääkida, on haridus ja teadusministeeriumi kolimine. Et eile teatasid nii Eesti Päevaleht kui ka Postimees, et haridus ja teadusministeeriumit ei oota ees kolimine Tallinnasse, et see on mõnes mõttes, see oli selline veidi veidi kummaline, et ilma igasuguse eelloota sünnib uudis, et midagi ei tehta. Et midagi pole plaanitud, et aga kui need kaks lugu otsast lõpuni läbi lugeda, siis vähemasti mulle tundub, et midagi on siiski haridus ja teadusministeeriumi uuel kantsleril tea varrakul plaanis sellise struktuurireformi või juhtimisauditi egiidi all võib sündida see, et alustatakse ikkagi sellist järk järgulist ministeeriumi kolimist Tartust Tallinna. Kusjuures eriti kurb on see poliitilises mõttes sellepärast et see kõik võiks toimuda sellise riigiasutuste Tallinnast välja viimise egiidi all, et et see tundub olevat mingisugune uus tase Eesti poliitikas, et selleks, et lahendada ära mingisugune probleem, süvendatakse seda veelgi, et praegu siis tark kuus haridus- ja teadusministeeriumi töötajatest on kusagil 100 160 inimest ja Tallinnas on 44 inimest. Ja võib juhtuda, et see vahekord muutub siis niipidi, et ministeeriumi inimesi tuuakse rohkem ära Tallinna siin muuseas Varrak ise armastab rõhutada, et kuna toimumas on ka selline haldusalade ümbervaatamine et sealt mingisuguseid rakendusüksusi ja allasutusi on plaanis Tartusse viia, siis sellises suures plaanis justkui nagu Tartu töökohti võiks juurde saada, aga nüüd ongi seal oluline vahe. Kas sa tood Tartusse sellise rakendusüksuse, spetsialisti koha või Aviit tartust ära. Poliitika kujundaja sellise, ma ei tea, asekantsleri või, või ministeeriumi tippjuhtkonna koha, et, et ma arvan, seal on oluline vahe ja see on. Samas jälle on vaja selle poliitikakujundajad ka kokkupuudet siis nagu reaalse töö tegijaga, et neid ka nagu väga-väga eraldada, on ka ohtlik. On aga selge on see, et tartust ühe töökoha Tallinnasse toomine tähendab seda, et selle millalgi tagasi viimine on palju keerulisem kui tallinlaste ravimine lihtsalt selle inimese leidmine ja üldse kõigi nii-öelda tingimuste ja selle töörütmi loomine, see on kahtlemata niipidi keerulisem, ma võtan Postimehes eelne Postimehes räägib sellest, et kõne alla võiks tulla 30 kuni 40 ametniku paiguta tamine Suur-Ameerika ka üks tagumisse torni kaheksandale korrusele. No ja tegelikult on see haridusministeeriumi haridusministeeriumi kolimise lugu ju väga õpetlik, et meil ikka aeg-ajalt käivad erinevatest erinevate asutuste, nii ministeeriumite kui muude riigiasutuste kolimismõtteid ajakirjandusest läbi, et koliks kõrva või koliks ma ei tea, paidesse või, või kuhu veel. Ja samas on nüüd tõesti meil siis üks ministeeriumis päriselt ongi Tallinnast ära kolitud ja, ja me peame nüüd hämmastusega tõdema, kuivõrd keeruline tunduda Tallinnast väljaspool hoida, et ma isegi nagu julgeks arvata, et siin ei ole pahatahtlikkus selle taga, et, et tahaks Tallinnasse kolida, vaid see, see reaalne elu on selline, et juhid on Tallinnas ja, ja otsused, et on vaja kooskõlastada Tartuga, Tartus tehakse praktilist tööd ja see kuidagi nagu päriselt ei suju. Aga ongi keeruline, kui vaadata, vaadata selliseid riike, kus on detsentraliseeritud valitsussüsteem siis seda hoiabki koos selline ühiskondlik konsensus või poliitiline tahe toimida ühe ma ei tea kantsleri tasemel või, või ka ühe ministri tasemel, see on ikkagi see koht, kus peaks olema valitsuse otsus, kus tegelikult võiks olla ka nii-öelda parlamendi tahe, sest kui haridus ja teadusministeerium koliti Tartusse, siis see oli siiski koalitsioonileppe osa, et see ei saa toimida niimoodi, et varjatult, et öösel salaja viime osad nii-öelda töölauad ära Tallinnasse ja ütleme, et nüüd teie asukoht on siin. Ei, ma saan aru ka sellest juhtimisalasest probleemist. Kahtlemata on väga ebamugav juhtida asutuste, mis paikneb, ma ei tea, viies kuues majas, kus allasutusi on meeletult palju, Need kasvavad nagu selline muinasjutus, ma ei tea, mitme peaga lohe, et ühe pea maharaiumise tuleb mitu uut pead asemele, et et haridus- ja teadusministeeriumis võib-olla seal ongi nagu eelnevate ministrite poolt on löödud kuidagi käega. Ah, koliti sinna Tartusse ära, et las nad seal olla, et ma ei tea, kas see vastab tõele või mitte, et näiteks minister Jürgen Ligi oma haridusministri ametiaja jooksul olla sattunud Tartusse kaks korda, ma arvan, et see on selline linnalegend, aga. Väga imelik ma ka ei paneks. Pole ilmestab seda nii-öelda probleemi olemust, aga kui küsimus on selles, et, et on olemas poliitiline tahe, et see ministeerium peab asuma Tartus, siis asugude Tartus, kui nüüd poliitikud ütlevad, et ei, see tahe on muutunud, siis ongi aus öelda, et see tahe muutunud mitte hakata seda tegema niimoodi, et üks osakond, täna teine osakond, järgmine aasta ja, ja ühel hetkel me avastame, et see ministeerium ongi tagasi Tallinnasse kolitud ja Tartus on selline, ütleme, tehniline töötajaskond. Ja kui see niimoodi hiilivalt toimunud, siis see on ju täpselt seesama probleem, mis oli üheks eelmise valitsuse kukutamise põhjuseks. Poliitilisi küsimusi hakati käsitlema tehnilistele. Kuidas selles mõttes on see tõsi, et, et tegelikult on seda protsessi hiilivalt teha üllatavalt lihtne, lihtsalt tartust kaob üks töökoht ära ja on olemas majasisene kokkulepe, et kõik puuduvad inimesed. Me võtame Tallinnasse ja siis me näiteks avastamegi mingi kriitilise aja pärast, et põhiline osa töötajatest ongi Tallinnas. No ja alati saab teha ju nii, et küsida esimeses voorus, et et millised osakonnad tunnetavad praegu, et nad tahaksid minna Tallinnasse? Kahtlemata inimeste tung Tallinnasse elama minna on märkimisväärselt suur ja kindlasti paljud nendest võiksid ju tahta, aga, aga nüüd on küsimus selles, et kui seda mängu või seda nii-öelda poliitilist asja tehakse olukorras, kus riik on võtnud ülesanded, viime töökohti maale, viime või maale regioonidekeskustesse maakonnakeskustesse, et viime siin rahvakultuuri keskuse Viljandisse, et lõppkokkuvõttes kindlasti ka kui võtta Kultuuriministeeriumi haldusala valitsemise mõttes, siis väga mugav on kõiki asju ju hallata ja valitseda, kui nad asuvad Tallinnas. Tõesti vastu igasuguse retoorika ja kõige sellega, mida meil muudkui räägitakse kodus töötamisest ja igasugusest e-valitsemisest ja kuulge, millest räägitakse, lõpuks, inimesed tahavad ikkagi lihtsalt istuda ühes kohas, kobaras koos, aga riik ei ole juhtimisülesanne selles mõttes, et, et kuidas seda on kõige ökonoomsem ja kõige parem, et lõpuks oligi õigus Jüri mõisale, kes ütles, et kõige mõistlikum on, kui kõik inimesed tuleks ära Tallinnasse, et toona põhiliselt kindlasti mõisaid pügada ja, ja tema üle irvitati päris palju, et aga suures pildis Jüri Mõisa on õigus? No ma arvan, et see on üks järjekordne küsimus, kas inimesed ei mõtle selle peale, et tegelikult me arutleme selle üle, et millist Eestit me tahame, et see ei ole tehniline küsimus ei ole ainult haldussuutlikkuse küsimus. Tsiteerides klassikuid, siis munadest saab väga edukalt teha omlett, diaga katses omletist mune teha, et, et mulle tundub, et praegu üritataksegi kusagil nendest Obletiks tehtud munadest taas mune teha ja, ja see ei kuku nii välja, et, et üks on muidugi selge, et, et kui see mingisugune kolimispuhang peaks ikkagi tulema, siis see pigem on selline haridus ja teadusministeeriumi töö seismapanek järgmiseks aastaks-kaheks, et kolimise ajal lahendada. Ma ei tea kasvõi ka eesistumise probleeme, et palju õnne. Aga arvestades seda, kuidas meil kogu aeg üritatakse iga valdkonda reformida, siis võib-olla ei olekski üldse nii halb, kui üks valdkond vahepeal ei töötaks siis reforme ei toimunud Läks raskeks asjal settida. Aga õige on muidugi see, et kõik need igasugused, et haldusala asutused Et selles mõttes üle vaadata, et kui ka eilses Postimehes nendest numbritest räägiti, kas seal oli ligi 1500 töötajat haldusalas, aga, aga noh, tuleb jällegi arvestada seda, et näiteks kust töötajaid on juurde tulnud, et kui riik on võtnud gümnaasiumi pidamise nii-öelda enda ülesandeks loodud on uusi riigigümnaasiume, siis puht tehniliselt kõik need riigigümnaasiumitöötajad on ka riigipalgalised töötajad, siin loetletakse veel kirjandusmuuseumilt rahvusarhiivi teaduskeskus. Ahhaa, no mis on võetud jah, struktuuri üle, et, et see ei ole nagu jällegi see siin võrreldakse kurke ja tomateid. Saab võrrelda siiski sarnaseid asju. Aga siis selle teema juurest võiks minna välispoliitika juurde, veerand tundi on saate lõpuni, homme on Prantsusmaal väga tähtis päev. Õhtul peaks selguma selle inimese nimi, kes on uus prantsuse president, et on see tsentrist Emmanuel Macron või Paremäärmuslane Mori penn. Seda võiks ju püüda ennustada ja kui arvamusküsitlusi aluseks võtta, siis üsna suure tõenäosusega on see makroon. Sest need viimased arvamusküsitlused räägivad sellest, et 60 40 võiks olla siis tema kasuks, et Peeter, kuidas sulle tundub, et kas Le peni võit siiski kui see üllatuslikult peaks saabuma, et kas see võiks tuua mingisuguseid globaalseid või regionaalseid vapustusi? Raske öelda, aga ma arvan, seda võib võrrelda ju Donald Trumpi võiduga, et kisa on algul tohutult suur, aga lõpuks hakkab sättima peale selle, mida välisajakirjandust vaadates, mida analüütikud on välja toonud, on see, et leppennil ei ole konkreetseid vastuseid konkreetsetele küsimustele, väga paljuski on see ikkagi noh, ütleme otse välja demagoogia, mis teistpidi võib tähendada seda, et kui ta siis lõpuks seal presidenditoolil istuma peaks, mis tõesti ei ole kuigi tõenäoline, kuigi see sõltub väga palju ka sellest, kumb kandidaat rohkem oma valijaid mobiliseerida suudab. Kui ta peaks presidenditoolil istuma, siis tõenäoliselt leiab ta ennast olukorrast, kus ta muutub väga sõltuvaks kogu ametkonnast, mis tähendab seda, et alguses on küll paljud lisatud, aga lõpuks avastab, et ta ei saa nii ägedalt hakata tegutsema, nagu ta seda soovinud on. No samas olukorras on tegelikult ka makroon, kellel ei ole ühtegi erakonda selja taga, kes on siis tõsi küll, üritab valimistele minna enda erakonnaga ka, aga, aga praeguses praeguses pildis talle ühegi erakonnaga erakonna toetust üle, nii et on siiski niimoodi üksik üksiktegutseja. Aga minu meelest on need prantsuse valimised huvitavad selle võrra, et nendega seoses on on tekkinud poliitiliste kõnepruuki üks uus termin, mille nimi on tega sism. Ja see tähendab siis seda, et valijad teevad valiku lähtudes põhimõttest, et ükskõik kes mitte ainult et need, kes on seni riigijuht juhtinud, ehk siis prantsuse valimiste esimeses voorus kukkus välja siis senine poliitiline establishmendi ja jäid teise vooru siis mõlemad uustulnukad. Tegelikult on see ju sama protsess, mis toimus Ameerika Ühendriikides Trumpi võiduga, kus kus Hillary Clintoni esindas siis nagu seda vana poliitilise establishment'i või poliitiliste juhtkonda ja trump siis nii-öelda uut tuult. Et igal juhul ükskõik kumb neist võidaks, kas Marine Le Pen või, või Emmanuel Macron, on see on see juba juhtunud, et, et võidab siis nii-öelda väljastpoolt tulija. No seal on, ütleme trombi ja, ja Le Penni vahe on siiski see, et kui trombi taga on siiski vabariiklased ja selline vana kaardivägi välja kujunenud parteisisesed hoovad otsustusprotsessid poliitikakujundamise mehhanism ja pigem ütleme sinna sellesse bändi etteotsa sattus siis nii-öelda ebatraditsionaalne solist, siis Le peni puhul siiski tal see mõttekaaslaste klubi on ikka märkimisväärselt suur, et neid küll ei ole prantsuse parlamendivalimistel selline suur edu siiamaani saatnud, aga, aga siiski otsast on võimu võimu juurde nagu ikkagi proovitud minna. Et aga, aga mis, mis on, nagu võib-olla neid kahte seltskonda ühendab, on see ja ka makrooni, et kuidas toimub see poliitikaga kohanemise protsess, et kui Prantsusmaal kuu aja pärast on ka parlamendivalimised, siis tegelikult seal kui Macronist saab president, tema peab ju hakkama sellesama Parlamendi ka koostööd tegema, et saada ka seal oma algatustele mingisugune toetus ja, ja see on nagu võib-olla isegi, et selline kõige põnevam osa, et kui uskuda seda, et, et arvamusuuringud seekord mööda ei pane ja Macronist saab president, siis hoopis keerulisem on see, kelle toel ja kuidas makroon peab valitsema asuma. No see on huvitav, aga lisaks peab ta ju tihedat koostööd tegema veel kahekeskusega Brüsseli ja Berliiniga ja ma arvan, et sõltumata sellest, kes need prantsuse presidendivalimised võidavad on nii Junckeri kui Merkeli jaoks see ka üks selline keeruline ettevõtmine, kusjuures Merkelile endale on ju ka veel keeruline seistes teda ootavad ju ka septembri lõpus valimised ees. On siis vaja hakata prantslastega veel maid jagama? No ja suurt pilti vaadates on ju oluline see, kuivõrd suur toetajaskond ikkagi ringleb, penin on, et kas ta nüüd võidab või mitte, ilmselt ta siiski ei võida, on see, siis on see siiski peaaegu 50 protsenti, umbes samasugune olukord, nagu me nägime Brexiti puhul või nagu me nägime Ameerika Ühendriikide valimistel, et et riik on lõhestunud. Tõepoolest, isegi kui ta ei võida, siis ei tasu unustada, et, et Marina Benil on väga oluline hulk toetajaid, kelle seas sedavõrd suur, et, et osaleda ka presidendivalimistel Tänases Postimehe AKs kirjutab Marek Tamm, sellest ütleb ka, et ka valimist või Te ei tähendama kroonile seda, et kõik oleks nii-öelda läbi, et ta on sellega küll võitnud lahingu, aga mitte sõda. Kuigi Prantsusmaa on presidentaalne riik, on parlamendil siiski märkimisväärne roll ja, ja ma arvan, see oleks järjekordne näide nii-öelda järjekordne õhtumaa riik, kus riik on laias laastus ikkagi lõhestunud. Nii nagu Suurbritannia, nagu Ameerika Ühendriigid. Et siin ei ole mingisugust selget lahendust ka pärast presidendivalimisi. Kusjuures Marek Tamme artiklile veel tähelepanujuhtidest soovitan ka lugeda seda, sest et ta on tõesti väga hea analüüs ja, ja minu meelest on siin huvitav see osa, kus, kus jutt on sellest, et et Marin Le Pen on enda poliitilises diskussioonis siis järjest rohkem hakanud sisse võtma nii-öelda sotsiaalseid küsimusi ja järjest rohkem apelleerib siis noh, vaesema elanikkonna sotsiaalsetele probleemidele püüdes sellele siis mitte niivõrd lahendust pakkuda, kuivõrd rääkides sellest, mis, mis juba on nagu selle selle valijaskonna jaoks suur asi. Aga, aga see on oluline just selles mõttes, et ta, et sellega noh, nagu legaliseerib ennast peavoolu poliitikuna rääkides nendest samadest teemadest, mis, mis tegelikult peavoolupoliitikas tehakse ja mitte ainult ei rõhu, siis sellistel vihkamisteemadel Aga see on ainult aja küsimus, mil Le Pen siiski teda võib pidada nooreks poliitikuks seal 50-le lähenev ette, mil ta võimule pääseb, sest kui vaadata seda tõenäosus, on päris 100 protsenti, et kui praegu presidendivalimiste teises voorus Macron võidab tänu sellele, et mitte inimesed ei ole tema poolt, vaid nad on Le peni vastu, siis ühel hetkel see spiraal võib töötada hoopiski niipidi, et kui nähakse, et ka alternatiivid ei toimi, siis ja küll anname talle võimaluse. Aga loomulikult lappen peab ütleme, oma tonaalsust natukene maha võtma, sest olles ikkagi seal radikaalses suunas vastandades ennast märkimisväärsetele rühmadele, siis seal loota seda, et sa saad ühel hetkel noh, näiteks presidendivalimistel siis poole valijaskonna toetuse, et, et seda on nagu raske loota. Nojah, vot meie armastame nende sisepoliitikast rääkides tihti rõhutada seda, et väga palju sõltub sellest, mis välismaal toimub, aga täpselt sama Prantsusmaa puhul, nii et ma arvan, see tähendab penitoetuse tõus või langus väga palju sõltuda ka näiteks sellest, kas tuleb uus, selline rändekriis vist, mis oli mis, mis saab Süüria sõjast, mis saab Liibüast näiteks kas või Prantsusmaale väga lähedal. Et paljud sellised küsimused on kahtlemata olulised. Kusjuures tegelikult ka, mis, kuidas läheb Inglismaal mida ju ootavad ees valimised Inglismaal siis nii-öelda Brexitit, Briti Brexiti protsessi juhtimise käigus ja Brexiti järgselt. Et praegu siiski on näha, kuidas Theresa May, kes on uued valimised välja kuulutanud, on liikumas erakordse edu kursil, et, et praegu analüütikud oletavad, et ta teeb, teeb nendel valimistel rekordtulemuse mida, mis, mis teeks au ka Margaret Thatcherile. Nii et, et britid paistavad olevat siis nagu senise kursiga väga-väga rahul, mis võiks ka ju julgustada siis rahulolematuid prantslasi mingisugusel hetkel toetama Euroopa Liidu vastaseid mõtteavaldusi. Aga see võib-olla jälle selline kahe teraga mõõk, et ei tea, kummas suunas lõikab, sest kui ühel hetkel ikkagi Brexiti järgselt peaks selge selguma, need negatiivsed asjaoludel sul rahvusvaluuta nõrgeneb, see on olnud? Ei, ei, küsimus on selles, et see on selline ette reageerimine, aga kui sulle nii-öelda reaalmajandusse see kõik jõuab etet, et ei suudeta ka Euroopa Liiduga kokku leppida, näiteks? Ma ei tea autotööstuse reeglites, et kaubandusreeglites, et ühel hetkel, kui Suurbritannias inimesed reaalselt tunnetavad, et nende elu Brexiti tõttu on kannatanud mõjutada, võib ka Prantsusmaad mõjutada rohkem toetama Euroopa liidule. Noh, minu meelest ma olen seda nagu mitmetes sõpruskondadesse kuulnud, on see eestlaste soovmõtlemine, kuidas inglased näevad, kuidas nad tegelikult tegid vale otsuse, et mulle näib, et inglased ise nii ei ütle, et nad ikkagi on üsnagi optimistlikult meelestatud ja siiralt arvavad, et Brexitist tuleb parim välja. Et need hiljutised Theresa, May paugutamised pärast Junckeriga kohtumist, kus, kust jäi mulje, et nad ei jõuagi kokkuleppele, siis seda tuleb ikkagi vaadata lähenevate valimiste kontekstis, kus millel ei ole midagi pistmist Euroopa Liidu läbirääkimistega, vaid need sõnumid olid selgelt suunatud siis Theresa May poolt kohalikust turule. Et ja ma arvan, et inglased ise on vägagi vägagi optimistlikud ja need seni olnud tagasilöögid ei ole nende optimismi kuidagi vähendanud. Prantsuse valimiste puhul on märkimisväärne see, et on üritatud samamoodi seda Euroopa diskussiooni pidada, aga, aga mind võib-olla positiivselt üllatas see, et, et siiski märkimisväärne osa prantslastest siiski on euroopameelsed saadakse sellest aru, et Euroopa Liidust on loota head. Tõsi küll, ka see lõpeb nädal prantsuse sisepoliitikas on ikkagi olnud selle sõnumiga peamiselt Euroopa Liit peab muutma duma must täna tähistatakse Eestis Euroopa päeva, et ma ei tea, kas teil on plaanis vabaduse platsilt läbi minna ka Euroopa päeva tähistamisest osa saada. Sa ütlesid seda Euroopa päev, muidu on teisipäeval, aga lihtsalt, et kuna tänane ilm on ilus ja inimestel on vaba päev, need, kes muidugi talgutel ei ole, siis siis üle Eesti umbes pärastlõunasel tundidel uurige välja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse koduleheküljelt. Kas teie kodukohas toimub ka midagi? Vot Me vist võime tänase saate ära lõpetada, et järgmisel nädalal ma vaatan siinsamas stuudios on Taavi Eilat, Urmet Kook, Evelyn Kaldoja. Mul on hea meel, et täna tegi eduka debüüdi Peeter Helme. Jõudu jaksu teile ja talgulistele veel kord, et teete õiget asja ja jõudu ja jaksu teile.