Tüüblid. Rahvusluse kuulajad, 13. mai. Kevad on täies hoos, siis öökülmad ei ole taandunud ja paljudes kohtades ei näita veel loodus kevade märke ja inimesed on murelikud, millal küll võib siis tänavu porgandi või redise maha panna. Aga nagu harjumuseks saanud, siis laupäeviti kell 11 oleme meie rahva teenri ritta vikerraadio eetris ja täna oleme koosseisus. Urmet Kook, Eesti rahvusringhäälingus. Tere rist Evelyn Kaldoja Postimehest. Tere ja mina olen Taavi Eilat, samuti Eesti rahvusringhäälingust. Täna räägime oma saates mitmel sel nädalal üleval olnud teemast. Esmalt alustame nädala tagusest ajast, kui Prantsusmaa inimesed käisid valimiskastide juures ja valisid enda järgmiseks presidendiks Emmanuel Macroni, kes annab ametivande. Juba homme. Ei saa me saates ka kohalikke poliitteemadeta, sest kirgi kütsid Keskerakonna naised. Üheksandal mail käisid mitmed keskerakondlased pronkssõduri juures poseerimas ärritades oma tegevusega tervet hulka inimesi kuni selleni välja, et eile saatsid kolm partei liiget kirja, kus panid erakonna esimehe Jüri Ratase paika. Samas on ilmunud erakondade reitingud, mis näitavad just keskerakonnale tugevat langust ehk siis valitsuse tegevuse mõju on hakanud ka nendeni jõudma. Ja poliitiline hääbumine näib tabavat aga hoopis ikkagi IRL-i kes just täna valib endale uut juhti. Ja lõpetuseks räägime ka välireklaamist. Esmaspäeval ütles õiguskantsler Ülle Madise, et poliitilise välireklaamiseaduses, mis keelab reklaami teha, on vastuolu põhiseaduses. Selle tuules vaatame otsa lähenevatele kohalikele valimistele ja katsume siis arutleda, et milliseid vingeid ja ootamatuid kampaaniaid sel aastal näha saab. Teemasid on palju saada kõigest 55 minutit ja hakkame otsast pihta võib-olla kõige olulisemal teemal, millest sel nädalal kõik igal pool kolleegide sõprade perega rääkisid ehk siis ilmast, mis, mis muljed on? Sõltub ilma maitsest ilmselt ei näe. Minul oli, kui sa näiteks ootamatu teemaga nüüd alustada. Priit Kuusk, kes sõidab peaministri intervjuule inetult sisse läbi läbi huumoriprisma, mind öeldes, et siis mina tegin sellel alal ühe sellise meie korrespondentide tuuri, et ma käisin Pärnu ja Haapsalu korrespondendi juures ja ja see Eestimaailm oli selles mõttes ikkagi väga-väga omapärane, et Pärnus oli seitse, kaheksa kraadi sooja, päike paistis, päike pistis kilomeetrit, siis Haapsalu või Lihula poole hakkas lund sadama. Oli niisugune võimas lumesadu ja siis 30 kilomeetrit veel edasi oli jälle päike ja kõik oli jälle soe, et et jah, et need ilmamärgid on see aasta on olnud kuidagi erakordselt hiline kevad või siin inimesed räägivad sellest, et umbes aasta jagu kuu jagu on ilm nagu maastava pärast. See on laiem probleem, see ei ole isegi mitte ainult Eesti kohalik probleem, vaid ka Kesk-Euroopas. Kagu-Euroopas olid üle-eelmisel nädalal veel suured lumehunnikud järsku ootamatult nurgas ja mis võib mõjutada veinisõpru, on see tänavune veinisaak viinamarjasaaks siis? Kõigepealt muidugi on ohtu sattunud tänu erakordselt külmale ilmale prantslane, et minu meelest soojendasid, et helikopteritega, mis on ikka päris kallis, ma arvan, helikopter, et ega ma viinamarjaväljasid, nii et jah, on põhjust muretsemiseks. Iseenesest teema pakub elevust ja tõesti neli aastaaega ühes päevas. Et mulle meenuvad siit sellest nädalast saareni pildid, kus inimesed siis niitsid muru läbi lume ja, ja see, et Saaremaal Kuressaare sai hiljuti päikesepealinnaks ja siis võeti läbi lume, seda päikest, aga aga võib-olla sellele teemale tõmbame joone alla ja lähme Lähme järgmiste ekspertide hooleks just nii ja aga elevust on pakkunud ka teised teemad ja on näiteks väga tugevalt pakkus seda Euroopale ja mujal muule maailmale. Prantsusmaa presidendivalimised, kus pärast esimest vooru jäid siis võistlustulle libaliberaalid tsentrist Emmanuel Macron ja rahvusrinde juht Marine Le Pen ja tulemus 66 protsenti Macroni kasuks 34 protsenti hääli siis leppennile, et ma püstitaks, võib olla küsimuse nii, et arvestades kõiksuguseid rõõmuhõiskeid Euroopast ja mujalt maailmast, et et oh, et Le Pen ei võitnud, siis siis kas Euroopas läheb nüüd kõik vanaviisi edasi või tulevad siin muutused ja veel seda enam, et on räägitud ka sellest, et Macron võiks olla nii-öelda tulevane Euroopa juht, arvestades seda, et Angela Merkelile on tulemas valimised, ei tea, kuidas tal seal läheb, aga kasvõi ka nelja aasta pärast kui tulevad järgmised Saksamaa valimised ja nii edasi. Vaatame kõigepealt, kuidas ta Prantsusmaa juhtimisega toime tuleb, sest temal endal on tulekul rahvusassamblee valimised, et võib-olla esimene sõnum, mis prantsuse presidendivalimistest tuli Euroopale, on see, et staatuskvoo püsib. See Emmanuel Macron läks esimese visiidina, kohe lubasite, läheb ta veel ei ole siis läinud, ta peab kõigepealt presidendiks ametlikult saama. Et ta läheb kõigepealt Angela Merkeli juurde, see tähendab ka prantslastele siit selget sõnumit, et see nii-öelda Saksa-Prantsuse telg, mida meie võib-olla nii väga ei mõtle, millele me mõtlema, mis on prantslastele ülioluline. Isegi kui nad olid Hollande'i suhtes usaldust kaotamas, siis väga tihti Sa kuulsid inimestelt, et pole midagi, Holland on mõttetu, mis võib-olla võis olla nende poolt pidi ebaõiglane hinnang. Aga Angela Merkel hoolitseb meie eest, et nende usk saksa prantsuse telge sai seekord kinnitustega Euroopa jaoks. Ma arvan, et see staatuskvoo püsib mõnda aega nüüd, mis Prantsusmaa enda sisepoliitikas toimuma hakkab ja kas emad, Emmanuel Macronist tuleb siis nii-öelda ka ilma uueks Low liider või ta lihtsalt ühekordne valge populistlik säde. See hakkab sõltuma ilmselt rahvusassamblee valimistest ja sellest, et ka sel nädalal üks Prantsusmaal edasi tähelepanu tõmmanud protsess on olnud tema siis uue partei nimekirjade moodustamine, kus Jubadel korra tekkis tüli sellega, et siis tema põhiline liitlane, tsentrist Francois Peruu oli väga pettunud, sest tema võitluskaaslasi ei olnud valimisnimekirjast piisavalt palju, nagu ta ootas, ta juba jõudis enam mitte hoida suud kinni, vaid öelda, et see paistab nagu sotsialistliku parteinimekirja taaskasutamine. Ja siis loomulikult Macron tõmbas natuke tagasi. Sealsamal oli veel see, et Manuel Valls saadeti pikalt Prantsusmaa endine peaminister, et kuna ta ei vasta sellele sellisele. Ma ütleksin väga idealistlikult süsteemile, millega Macron oma partei nimekirja moodustab, et kolm korda ei tohi parlamendis olnud olla, et sa pead olema uus nägulat. Minu jaoks seda makrooni võidu puhul võib-olla laiemas kontekstis oluline see, et ega ju paar aastat tagasi. Laiem üldsus temast ei teadnud tegelikult mitte midagi, ta olidki suhteliselt vähetuntud laiali masside jaoks. Ja kahe aastaga sisuliselt. Teha endale selline karjäär, et jõuda Prantsusmaa peapresidendiks on kindlasti muljetavaldav. Aga see näitab ka ühte teist ja kui arvestada ka seda, et tema vastas lõppvoorus oli marile pen, kes tuli ka noh, ütleme niimoodi poliitika tere aladelt ehk mitte sellistest traditsioonilistest erakondadest siis minu jaoks kõneleb ikkagi seda, et, et valijad on ikkagi väga paljuski ja mitte ainult Prantsusmaal, vaid siin on ka teistes riikides olnud juba juba korduvalt näha, et on, on teatavast pettumusest sellises klassikalises poliitilises establishmendis ehk sellises klassikalises konservatiivses ja sotsialistide jaotuses, et valitseja valimiste ajal ühte valitsuse valimistel teist lõppkokkuvõttes tundub, et, et tulemus on ikka sama. Ja sellised sellise meelsuse tekke kindlasti annab hea võimaluse ja kõikvõimalikele populistid, keda jõuda. Ja, ja, ja noh, ma arvan, et Prantsusmaal seda nagu nägimegi päris päris nagu palju ja selle selle muidugi oht on see, et et kui sa tuled sellist suurt ootuste või, või vastandudes senisele poliitilisele nagu Stablismendile tuleb võimule siis sul on väga raske neid ootusi täita, see pettumus võib olla väga suur, et selles mõttes ma olen Eveliniga nõus, et las me kõigepealt vaatame ära, kuidas tal seal Prantsusmaal läheb üldse, kas tal läheb parlamendivalimistel ja kuidas tal läheb edasi, sest kui, kui juhtub nii, et peaminister tuleb selline, kes on temale oponeerivast jõust talunikuks raskem midagi üldse teha. Et selles mõttes ei maksa neid, ootasin ülemäära üles kütta, et et sellist sa võitmiste sai, oli tohutu mäekõrgune. Ootused on väga suured, tantsuühiskonnas aga, aga neid täitajana. Me olime ka, isegi kui Eestis näinud, et siin valimistel kassi mõjutame tohutute ootustega ülestunud Res Publica tulekut on ja, ja mis sellest sai nagu? Rõhutaks ka seda, et see võit, et see suur võit tuli tal siiski teises ringis ja seal teises ringis oli ka väga palju rikutud pretsedenditult palju rikutud sedeleid, et see natukene on, ongi see Res Publica, Essect, Obama, Essect, kuigi Obama taga tegelikult oli algselt rohkem inimesi juba inspireeris rohkemaid inimesi. Et, et see on paratamatus, on sisse kirjutatud mingi pettumus, tuleb samuti mingit osa oma valijaskonnast, ta peab alles hakkama veenma. Ja täpselt, kui ta ei saa enda taha parlamenti, siis juhtub täpselt sama, mis juhtus, François Hollande'iga. Plaanid võivad olla suurepärased, aga kui su parlament sinu taga ei seisa siis on sul praktiliselt võimatu isegi nii tugevalt president aalses riigis kui Prantsusmaa midagi väga suurt korda saata. Et teine asi on see, et võib-olla positiivselt poolelt arvestagem, et Se konservatiivide-sotsialistide traditsioone jaotus on mitukümmend aastat vana, see on praktiliselt viienda vabariigi algusest. Et ühiskond on muutunud ja sellega seoses on ka normaalne, et mingil hetkel see nügib parteisüsteemiga teistsuguseks. Ivani Manuel Valls Emmanuel Macron olid tegelikult selle esindajad, et nad olid justkui sotsialistid. Aga nad tahtsid teha Keskmisest klassikalisest sotsialistidest parempoolsemaid reforme. Nad tahtsid prantslasi, ütleme ausalt, prantslasi rohkem töötama ja vähem streikima sundida ja seal teatud sellist vana korporatiivkultuuri, kus sul on ametiühing ülitugev ja mitte midagi ei idane ega mädane seetõttu seda lõhkuda. Ja seetõttu põhimõtteliselt mingit pidi võib näha, et see Emmanuel Macroni uus erakond ongi siis nagu pisut tsentri poole lükatud. Vasaktsentrism. Mida ta just peaks selle Francois Hollande'i näite põhjal, kes tuli samamoodi 2012 ju sellise noh, et ma toon uusi lahendusi retoorikaga, aga noh, praeguseks on tema, ta on väga ebapopulaarne, et mis, mida sealt Macron peaksid õppima. Eks seal on, eks ta peab praegu, eks selle nimel ta pingutab ka oma selle parteiga, et see partei saaks parlamendis piisavalt esindatud. Kui ta ei saa oma parteid piisavalt esindatud, siis ta peab hakkama. Loomulikult otsime kompromissi teiste jõududega lähedastega. Et kas need on siis nüüdseks vabariiklastest nimetatud konservatiivid, kes on siiski tsentristlik jõud ja kes ilmselt toetaks parempoolseid reforme, sest et Franso Filioon ju tegelikult tuli täpselt sama, väga paljuski samasuguseid asju lubades. Neid samu tööjõureforme, kus sul on inimest lihtsam palgata ja lahti lasta ja selliseid asju lubades, et ta võiks näha leid otsida sealt liit. Mis omakorda tähendab, et see nii-öelda vasakpoolsem sektor, näiteks sotsialistliku partei seltskond, kes seal alles on, kes on ilmselgelt siis nii-öelda vasakpoolsemad sotsialistid saab ilmselt natuke pahaseks ja nende valijad on pahased, nagu on ka kommunistmelanktsiooni valijad pahased, sest olgem ausad, tema sai ju ka väga märkimisväärse tulemuseta, seal saab olema raske ja eks seal on natukene vaja, on natukene on vaja loomulikult sellist sihikindlat juhtimist. Õnne, õnne on olnud Macronil juba enne, sest ega see, et ta sai presidendiks, on ka paljuski selle teine. Kressafion oli oma abikaasale ja lastele kõvasti palka maksnud riigikassast, mitte millegi tegemise eest. See oli puhas makrooni õnn, mitte tema enda teene. Aga Euroopa kontekstis ikkagi, et kui kui eelnevalt enne valimisi vahetult jõudis Macron juba öelda seal midagi Brexiti kohta ka võimal võimalusest või sellisest arutelust Euroopa liidu nii-öelda positsioonide kohta. Optimistlik, minu meelest ta on ikka väga euro optimistlik, kasvõi see, et ta tuli, ta ei mänginud mitte marseljeesi, vaid sümbolite keel juba, et sa ei mängi mitte marseljeesi võid, sa mängid oodi rõõmule. Kui sa tuled püünele, mis ma ütleks juba kergelt ebapatriootlik, et ma ei kujuta ette, et Eestis keegi nagu mõni meie poliitik kohas, kus tavaliselt mängitakse hümni, mängiks oodi rõõmule, siis ma arvan, et kuigi see on vist Euroopa Liidu kõige euro optimistlik riik, et see ei läheks väga hästi. Pärast võidu teada saamist selline triviaalne sissemarss, mida ma saan aru, et analüütikud ütlevad ka, et et see oli hetk, kus sellest päikesepoisist või sellisest rõõmsast uuest tulijast saigi president, et selline hoiak, kõnemaneer kinganinad kergelt rohkem ülespoole kui võib-olla tava tavaliselt ja, ja nii edasi. Ja ta läks, ta läks, ta ju tegi selle kala, et talipuderdamise ajal läks kogema, et ta ei teadnud, et mikrofonid töötavad ja ta ütles seal midagi, et see jätab must küll väga targa mulje. Rahvas kuulis siukseid väikseid armsat head, et seda tuli ta ei ütle, nad on mul kõik kõripidi peos, midagi sellist väga halba, siis ma arvan, et see antakse talle esialgu selles positiivses tuules andeks. Aga siis tuleme Prantsusmaalt tagasi Eestisse ja ja räägime nüüd keskerakonnas, kus selle nädalaga on avalikuks tulnud sisetüli, mida võib-olla siis pikalt küll oodati juba sellest kongressist saati, et mida teevad nii-öelda savisaarlased. Kõik sai alguse siis avalikult üheksandal mail kahest Keskerakonna naisest Olga Ivanovast ja Oudekki Loone, kes läksid siis pronkssõdurile lilli viima, tegid üksteisest seal kohapeal pilte poseerisid ja siis astus ligi propagandakanali sputnik inimene ja soovis Ivanova intervjuud saada ja tema selle intervjuuga andis, kusjuures tehniliselt oli, oli siin võib olla eripära selles tol hetkel ei olnud sellel kaameramehel kaasas eraldi reporterit ja ta andis selle mikrofoni Olga Ivanova enda kätte, nii et jäi mulje, justkui Olga Ivanova oleks sputniku ajakirjanik ise seal ja teeks reportaaži pronkssõduri juurest. Ja, ja siis, sellel samal päeval veel andis Oudekki Loone intervjuu hoopiski aktuaalsele kaamerale. Kust pärineb tahad, täna ma arvan, et Eestis on eriti oluline mõelda, et kuigi eesti vabadusega läks veel aega pärast teist maailmasõda siis see pommid ei kukkunud kaela, on ka Eestis päris oluline. Meil ei oleks täna Eesti riiki, kui liitlased tookord ei oleks võitnud. Tsitaadi lõpp. Sisuliselt Loone viitab, et me võiksime tähistada Eestis Nõukogude Liidu võitu, tühi plats sinna Harju tänavale teki sisse, eks. Et kogu see kompott ma, ma praegu veel ei liidaks siia seda hilisemat arengut jana Yana Toomi ja ühise kirjaga, aga aga Loone Ivanova käitumine, on nad rumalad, on need provokaatorid või mille nimel nad üldse seal sedasi võitlevad? Kindlasti on väga palju pronkssõduri juures käivate vene inimeste jaoks. Oluline see, et nad lähevad mälestama oma sugulasi või ka üldse mitte sugulasi või mõne inimeste jaoks on see tähtis ajalooliselt. Ja, ja sellest saab nagu aru. See oli nende jaoks suur sõna. Väga palju vene inimesi hukkus seal ja, ja see on täiesti aktsepteeritavad, nad käivad seda mälestamaks. Mis on selle asja juures? Minu meelest halb või ärritab, on see, et et mingil hetkel pakun, et kuskil siis oli veel, oli osa oli veel seal rahvusraamatupoes, ma arvan, et see oli millenniumivahetuse paiku umbes. Et mina käisin seal neid vaatlema salati nagu ajakirjanikuna, lihtsalt nagu mingi huvi pärast, et mis on seal niimoodi, et hakkas nagu toimuma. Nende inimeste muutus, kes seal käisid, seal hakkasid järjest enam käima sellised 30 kuni 50 aastased mehed, keda ma varem ei märganud, seal sigineksid Venemaa lipud. Ja, ja see muutus, mis kulmineerus pronksiööd, ega väga osade poolt ka selliseks selgeks nagu manifest tsooniks Eesti riigi vastu. Ja see on probleem, et et mis, ma tahan öelda, et seal on kindlasti väga palju inimesi, kes lähevadki lihtsalt sellepärast nad tahavad mälestada, aga on ka neid inimesi, kes sellega ajavad hoopis teise riigi asja. Nüüd võtame seda, et mis kontekstis käisid seal siis Olga Ivanova ja, ja Oudekki Loone ja mida nad rääkisid ja mis oli nende sõnum on ju? Et kindlasti noh, võtame kas või selle Oudekki Loone sõnumi aktuaalsele kaamerale pommid ei kukkunud, onju. Ta üritas seda pärast sisuliselt ööpäev hiljem Keskerakonna pressiteate vahel siluda väitega, et sellest intervjuust lõigati justkui mingi osa välja ja tegelikult ta pidas silmas ka Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu pommitamist. Panime selle intervjuu täiskujul Aktuaalse kaamera Facebook'i kontole ülesse ja midagi sellist väitnud seal. See intervjuu on algusest peale näha, kuidas intervjuu algab, kuidas ta loogilist lõpetatakse, ühtegi lõiget ei ole ta mitte midagi sellist. Ehk see nagu katse tüüpiline poliitiku katse tagantjärgi asja nagu siluda väitega, et ta mõisteti valesti või tsiteeriti valesti. Aga tõendid paraku viitavad sellele, et ta vassib sellise väitega. Ehk et ja mis, mis mind selle asja puhul nagu veel nagu häirib, on see, et et kui vaadata seda retoorikat kassiga, nüüd sa tahtsid sellest kirjast hiljem rääkida, noh, nagu kasutatakse, räägivad sellisest väljates, aga meie oleme nagu rahu poolt ja, ja, ja liitlased on olulised ja, ja nõnda edasi kvalts retoorikat siis retoorika on väga sarnane sellele retoorikale, mida Venemaa telekanalitest tuli pärast Krimmi okupeerimist, kus räägiti. Me oleme ka väga rahu poolt ja ja, ja mingi väga sarnane retoorika on sa sellele ja lihtsalt Oudekki. Loone suurim probleem on see, et et ma ei tea, mis seal tema motiivid, sest tema temast on väga raske nagu aru saada, et mis tema peakeses toimub. Aga noh, isegi kui me arvestame sellega, et oleks sõnastuses lihtsalt eksis või, või tahtnud tahtis midagi muud öelda siis ta lihtsalt ei tunneta seda, et et väga paljudele Eesti inimeste jaoks eestlaste jaoks ei lõppenud. Teine maailmasõja. Ei kaheksandal mail, ei üheksandal mail ja väga paljud repressioonid jätk, järgne järgnesid sellele ja, ja tema selline sõnavõtt, mis ta seal tegi, mõjuski neid repressioone pisendamalt õigustavalt või takka kiitvad inimesed läksid selle peale närvi. Ja kui sa oled Eesti parlamendisaadik, siis sa pead nagu sellega nagu arvestama, kui sa lähed üheksandal mail aljusa juurde, et sinult küsitakse intervjuud, süvitage, miks sa seal oled. Siis peavad olema nagu selged vastused, mitte et sa hakkad seal kohapeal midagi improviseerima, teed seda võib-olla nii halvas sõnastuses, seda võib mõista mitmeti. Ma arvan, et seal on see ongi, et kui Olga Ivanova läheb sinna monumendi juurde, siis tema ilmselgelt esindab oma valijaskonda, on selge, et kuna ta on ise vene taustaga inimene, see nii-öelda suure isamaasõja, mis nende jaoks seal teise maailmasõja nimi oli selle pärand ja nii edasi, et, et see on. Ma arvan, lihtsee on ka temale endale poliitikuna tulusam kui Oudekki Loone-le, kes ei paista olevat vene taustaga. Kui tema läheb sinna, ajab mingisugust segast konfrentatsioone tekitavat jutt, siis see tähendab, et kas see Keskerakonna eestikeelne valija mitte et Keskerakonna eestikeelses valija, siis ma arvan, et suurem osa ei ole neist mitte Venemaaarmastajad, vaid pigem seda sotsiaalsetel põhjustel ja nendele ilmselt see väga, ei nende hingekeeltel ei mängi venekeelse valija jaoks on oma pigem Olga Ivanova mingit liidegelt kukub sinna kahe vahele. Et ma arvan, et valija käitumine võiks selle juba nagu üsna ära korrigeerida, sellise poliitilise sammud. Just ma arvan ka, et Keskerakond, kui mine poliitika peale Keskerakonna valijal ei olnud sellest küll sooja külma, et venekeelsed valijad Oudekki Loone seal käis, aga küll, aga Keskerakonna eestikeelsed valijad häiris. Aga intervjuus sputnikule propagandakanalile, mille jällegi see oli Jüri Ratas, on juba vara, on selgelt öelnud, et me ei anna intervjuusid pärast seda Mailis Repsi kahetsusväärset juhtumit ja ja kõik justkui neist sujuvat, aga ei kehtinud, näeb see parlamendisaadikutega. Et osa neist, sealhulgas ka näiteks Heimar Lenk ja osa neist, esiteks on muidugi üritavad isiklikku kasu lõigata, nähtavusega ja nad ei ole ilmselt ka rahul partei sellega, kes parteis nagu praegu domineerib, kes saavutasid Sis parteisises hääletusega võidu ja nad panevad puid alla, et see tundub nagu mingisugune ka parteisisene õõnestamine. Ja teisipidi jällegi mina ütlen, et sputniku keeldun teatud mõttes ka ka silmakirjalik et nõudes sputniku keelt, et samal ajal PBK-le võib rahumeeli anda intervjuusid selle kohta, Jüri Ratas ei tee avaldust, et PBK-le ja me teame väga hästi, mis kontekstis PBK-s paljusid eesti asju kajastatud, et et selles mõttes selline märgiliselt on jah, sputniku ta tore võidelda, aga aga siis võiks olla oma põhimõtetes nagu laiemal rindel ühtne. Et siis ei tahaks ju kaabeeveegaa või mõne teise Venemaa meediaväljaandega suhtlema, kui tahetakse olla nii põhimõttekindel. Ma ütleks samas, et Eesti on minu, minule meeldib see, kui rahulikult Eesti on tegelikult selle asja võtnud, ta ei ole neid, sputnik on sputnik, on muidugi ka nendest Vene propagandakanalitest kõige vürtsikamaid pöörasem aga ta on suhteliselt võtnud rahulikult, lasen neil olla, et kui lätlased ja leedulased on püüdnud aeg-ajalt Peebekad keelata ja nii edasi, et see teeb selle pigem huvitavamaks, siis ostab see venekeelne inimene endale paraboolantenni ja vaatab seda PBK edasi ja tunneb, et see ongi mingi selline nagu peaaegu põrandaalune tegevus, millega ta tegeleb. Ütles, et Eestis on, meil on sõnavabadus, laske käia, on ju. Et vaadake oma sputnikuid ja kui te tahate, et ka see, et osad ei pandud kuuri alla, vaid ossa, viidi surnuaiale. Et inimesed, kes on huvilised, kes tahavad seal oma vanaisasid või ilmasõda mälestamas käia, et nad saavad seal käia, et mul mulle tegelikult minu meelest selle keerulise olukorra, mis ei kao niisama ära, kus sa ei saagi jõuga midagi kaotada. Selle lahendus on tegelikult Eestis siiamaani päris hea, et ongi inimestel vabadustaat, vaatas putnikutata advate PBK tahad käijal jossa juures? Pronkssõduri külastamisega see saaga kai paraku veel ei lõppenud, et Keskerakonnal oli järgmine hommik minu teada üks koosolek, mis nii teravat juhatuse koosolekut vist Jüri Ratase ajal ei olegi olnud ja nii selgesõnalist Jüri ratast koosolekul ei ole vist ka olnud ja tema olla vähemalt kuulduste järgi sellel koosolekul väga selgelt öelnud nii Oudekki Loone-le kui ka Olga Ivanova, et kui te tahate sellist selliste asjadega edasi tegeleda, siis teie koht ei ole selles parteis. Nemad võib ennast kehtestama, ta peabki ennast kehtestama, sest need sabad jäid sellest ajast, kui ta valiti ikkagi üles. Ja nagu ma aru saan, siis pärast seda koosolekut jäiga inimestele mulje, et tõesti Loone ja Ivanova ka sellest koosolekust midagi kaasa võtsid, aga ootamatult eile saabus Yana Toomi vahendusel siis kiri, mis oli justkui suunatud Jüri Ratasele. Jüri Ratas ise ütles õhtupoolikul, et tema ei ole seda kirja tegelikult saanudki, vaid et see läkski otse lihtsalt siis pressiteadetele kirja eesmärk oligi pigem see tähendab selle. Tsiteerin siit ühte kohta, ära unusta, ehk siis Jüri Ratasele, ära unusta, et sina kuulud keskerakonda, mitte Keskerakond ei kuulu sulle. Meil on erakonna liikmetena täpselt samasugune sõnavabadus ja õigus oma arvamusele, kui sinul. Ehk siis põhimõtteliselt sülitati erakonna juhile, kes oli nad paika pannud näkku. No sellise sele tiivale on ikkagi päris suur osakaal ju, keskerakonnas neil ei ole, tundub, vähemalt viimaste valimistulemuste järgi neil ei ole enamus, aga neil on suur osakaal ja ma siiski arvan, et see ongi nagu puude alla panemine, et ja no eks näis, kuidas nad kas nad suudavad ühises parteis jätkata või sealt hakkab tulema. On muidugi tähelepanuväärse vastu avalduse sellele tegi ERRi uudisportaali vahendusel Jaanus Karilaid kes siis ütles seda, et talle meenutas see kiri sellist stalinistlikul retoorikat. Aga mis veel olulisem, et seda kirja tuletatakse meelde, kui hakatakse järgmisi riigikogu Euroopa Parlamendi valimiste nimekirja kokku. Sanktsioonid tulevad. Et, et see vahepeal tundunud, et keskerakonnas kongressi järgselt nagu vaibunud sisetüli on Itaasiaga hõredalt lõkkele löönud, nii et. Mingil põhjusel mulle meenub siin Olga Sõtnik ja tema juhtum, kui te tema mõned aastad tagasi veel Edgar Savisaare juhitava Keskerakonna suhtes muutus väga kriitiliseks eriteeris avalikult, et et jäi mulje, justkui ootaks teda, heidetakse parteist välja, mida, mida siis küll ei juhtunud ja lõpuks ta astus ise välja, läks sotsidesse ja valimisteks. Võrus siis kas ratas rattas peksis mu määrama mentorite Oudekki Loone-le Olga, aga kevadel vallas on ju oma ajaloonõunik olemas ja õige jah, meil on ju mõtestada seda. Nõukogude võib olla katseloenguid pidada, et teine maailmasõda tõesti toimus. Tema ise näiteks kordagi pronksist sõduri juures ei käinud endale kampaaniat tegemas, et võib-olla ta siis oskaks, nagu võtaks näiteks Oudekki Loone ja Olga Ivanova oma käendusele ja ja siis räägiks Kust võib-olla nad käivad? Ei pea, ajaloo tund ei no neil on seal täpselt seal ajaloo tunnid, väiksed parteisisesed. Aga ikkagi see sõnum, et kujutaksite ette, et Edgar Savisaarele oleks öelnud toona, ma ei tea, Mailis Reps, Kadri Simson, et see erakond ei kuulu sulle ja see kuulub meile ka. Teil on, aga see näitab ka seda, et on endast välja läinud. Võib-olla see on hea, hea märk sellest, et neid on raputad. Meid tõesti raputasid, et Jüri Ratas tõesti otsustas selgroogu näidata, et see on, ma arvan, et see vastureaktsioon on ikkagi. See ongi, see lõpeb Jüri Ratas on üldse viimasel ajal kuidagi väga nagu selgelt seisukohavõttudega ja hakanud, et tundub, et ta on mingit retoorika-alast koolitust võtnud endale. Et lihtsalt inglise keelele, mis on läinud, ilm silmnähtavalt päris tublisti on teinud tööd, et aga see on hea inimene, õpib ja nagu et ta võtab seda, mis meedia tema kohta näiteks arvustab, ta võtab seda arvesse ja korrigeerib, et seal ainuke Ta saab aru sellest, et see ta peab erakonna jamad üks hetki ära klattima, sest muidu ta ei saagi rääkida neil teemadel, mis on riigi juhtimisel. Sest olulised jah, samas, aga ta peab ikkagi arvestama sellega, et Keskerakonna jaoks on ülimalt oluline see, et kuidas läheb neil kohalikel valimistel Tallinnas, see on tema kui erakonna esimehe jaoks äärmiselt oluline ja sest ikkagi kohalike valimiste edu paljuski hinnatakse selle järgi, kuidas Tallinnas läheb ja Keskerakonna jaoks tulemus olla 50 protsendi pluss üks koht volikogus on igal juhul altminek ja kindlasti kõigutaks ka Jüri Ratase positsiooni Keskerakonna esimehe koha peal. Et selles mõttes ta mõneti natuke ka seotud see on noh, ütleme teistsuguse tiivaga, kes annab kindlasti Tallinnas Keskerakonna võitu, panustavad väga palju, nii et, aga esmaspäeva hommikul kell kaheksa 10 korraldab Keskerakond pressikonverentsi seal kuskil Toompeal mingeid vaateplatvormilt. Ja avalikustab siis ametlikult oma erakonna, Tallinna linnapeakandidaadi. Nii et minu teada televisiooni uudiseid ja televisioon peaks, peaks tegema esmaspäeva hommikul sellest otseülekande, nii et nii et siis saab näha Nad on saanud meedia tähelepanu endale, mis on tegelikult igast parteist enne valimisi väga kasulik. Hommikul kell kaheksa 10. Kirjanikud sinna eile Jüri Ratasega intervjuud tehes. Siis talle tuli see üllatusena. Aga see teade oli välja saadetud, et seal esinevad uus linnapeakandidaat ja Jüri Ratas selgelt üllatajad, tuled, sa oled siis talle edasi öelda, et ta. See oli meie kui ajakirjanik Orhan Pamuki raamat, lumi, kus kirjanik läks mingisse kuskile türgi mingisse väikelinna ja ja pidi ja siis talle öelda, et te peaksite täna õhtul kohtuma ja rahvaga rääkima raamatutest. Ma olen reisist väsinud, ma tõesti ei jaksa. Aga, aga te peate ikkagi minema sellepärast et meil on juba homsesse lehte sellest artikkel kirjutatud, teete kohtasite nendega. Aga. Erakonna reitingust võiks ka siia juurde rääkida, sest sel nädalal rahvusringhäälingu tellitud reitingunumbrid tulid ja ega keskerakonnal siin ilusat vaadet justkui ei ole 30-lt protsendilt kukuti 26-le võib olla teised suuremad muutused, mainin ka ära, et Reformierakond tõusis 20-lt 25 protsendile ja IRL kukkus kaheksalt neljale. IRL-ist räägime natukese aja pärast, aga Keskerakonna toetuse languse taga on ilmselt siis need valitsuse mõju ja see maksumuudatuste. Ei tea, kas nende valija nende valijale maksumuudatused pahameelt teevad, pigem vastupidi, ma arvan, nende valijat võiks see selline nagu rohkem teenivate inimeste maksustamine nii-öelda rikastelt raha veidikene vaesematele inimestele suurem meeldida. Et võib-olla, et kas seal on analüüsi näiteks rahvustepõhiselt, et võib-olla need on hoopiski need venekeelsed valijad, kes ei tunne et valitsuses nende nende ootusi täidab, Öeldakse, et noh, et ma, ma nagu ja ma ei usu, et keskerakonnalt võtaksid maksumuudatused maha maha. Seal võivad olla need hääled, kes tahtsid Keskerakonna näol seda, seda vahetust, see, mida nagu oodati, oli ju, et reformierakondlik valitsus välja vahetada, arvestamata sellega, millised need käigud saavad olema Keskerakonna poolt. Ma olen läinud numbrite natukene sisse ka, et nüüd sotsiaaldemograafilise tuppa ja see toetus kukkus võrdselt nii eestikeelsete kui venekeelsete valijate seas. Et et see ei olnud niimoodi, et noh, oleks venekeelsetel toimunud eesti keeles, sest et see toimus mõlemas üsna nagu, nagu nagu võrdsel määral, et et jah, et nagu See toetuse 26 protsenti on tegelikult sama suur, kui oli Keskerakonna toetus sel kuul, mil viimast korda oli Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ja kui Jüri Ratas sai erakonna esimeheks, siis see toetus tõusis 26-lt tippkuulist detsembris 32-le. Eks tõenäoliselt ongi, see tekkis ka mingisugune nagu ootus või lootus sellega, mis alati nagu, nagu kergitab kergitab toetust ja sai 26-le protsendile kukkumine on pigem sinna naasmine sellisele tavapärasele tasemele, mis Keskerakonnal on olnud ja, ja teisipidi jällegi, et, et see Reformierakonna tõus 25-le. Ma arvan ka, et, et see on ka tõus pigem pigem sellele tavapärasele tasemele, sest eelmise kuu 20 protsenti on pigem selline erandlik kuu olnud, mis ei olnud Reformierakonna üldises toetus kõveras. Mis torkas nagu silma, nagu ta madalamal tasemel, kui nende muidu on. Ehk selles mõttes ma arvan, et see, nende kahe erakonna võrdne positsioon siukseid praegu on väga nagu, nagu adekvaatne peegeldus sellele, et noh, kus on sihuksed emotsiooni natukene nagu nagu mingitest asjadest nagu välja läinud ja niisugune tavapärane nagu valimisolukord, nagu taastanud koalitsiooni toetus on jällegi kokkuvõttes väga madal. Ma küll kokku ei löönud neid praegu, aga nad jah, selle küsitluse teine huvitav aspekt oli see, et siis esimest korda pärast siis Jüri Ratase asumist valitsuse etteotsa on siis opositsiooni kogu toetus möödunud siis koalitsiooni kogu toetusest, et ja noh, ütleme nii, et kui siin ongi niimoodi, et on ju, et et IRL-il ja Keskerakonnal Kukusse kokku kaheksa protsendipunkti mõlemal kop kokku, onju ja reformil samal ajal tõusis viis protsendipunkti, onju, siis on see loogiline, et, et see, see, see muutus niimoodi. Aga IRL-ist räägime ka IRL kaheksalt neljale valimiskünnise välja. See isegi ei ole võib-olla enam üllatus, et selle parteiga ilmselt ma ei tea, kas võib öelda, et on lõpet, parteil ei ole, toetus parteil ei ole eristuvad maailmavaadet ja praegu ei ole ka juhti. Mõnes mõttes natukene üllatus on minu jaoks, et ta just praegu kukkus, et et kui vaadata sedasama Keskerakonna ja ja Reformierakonna esimehe vahetuste perioodi, siis neil juhtus selline asi, et kui erakonnal tekkis kaks kandidaati, kes, kes siis esindasid erinevaid vaateid siis erakonna toetus tõusis. Põhjus oli tõenäoliselt siis selles, et et väga erinevad inimesed leidsid siis ütleme endas nagu mingit nagu pidepunkte seda selles erakonnas lootsid siis, et kas, kas ütleme, Jüri Ratas võib-olla siis rohkem nagu sihukse eesti valijale suunatud toona siis on Edgar Savisaar venekeelsele valijale suunatud et see nagu mobiliseeris seda potentsiaalset valijaskonda rohkem ja, ja seeläbi nende erakonna toetus sel hetkel tõusis, sest noh, võis nagu eeldada, et et kui IRL-il tekivad kaks juhikandidaati Sellise konservatiivsemat vaadetega Helir-Valdor Seederi võib-olla noh, rohkem natukene sinna tsentri või liberaalsuse poole Kaia iva, et siis see võiks ju tegelikult erinevaid inimesi. IRL-i poolt. Palun toetada, toetust avaldama, aga miks see nii ei ole läinud, ma arvan, seal on ka väga loogiline seletus, on see, et IRL-i selline seeder iva, kampaania on olnud sisuliselt olematu. Et sel nädalal ühel päeval oli, et olid rahvusringhäälingus Postimehes õhtul omaenda erakonna liikmeteks suurt väitlust, paaniat, mis on ühe vaatoris teise vaated, ei ole toimunud. Ja lisaks ka see, et et kui vaadata nende seisukohti, siis noh, mina eeldasin, et see seisukohtade erinevus tuleb märksa nagu palariseeruva ehk et et kui noh, Helir-Valdor Seeder esindab väga palju selliseid vaateid, mis on võib-olla parteimaastikul lähedased pigem Ekrele noh, võib-olla välja arvatud see, et Helir-Valdor Seeder on öelnud, et toetab Eesti kuulumist Euroopa liitu siis Kaia iva on oma vaadetes, ma arvasin, et ta, noh, ta on rohkem nagu sellise liberaalsuse poole on ju seal tekib sellest minnes nagu debatt vaatame, seisukohavõtt siis tegelikult ei ole mingit vahet, neil. Ja meedia on andnud päris palju pinda selleks, et nende võimalik fänn ja valija saaks vaadata ja selles võimalik fänni valimisel. Ta tahtis veebis teha seda debatti nende vahel, siis millekski sisuliselt nädal aega, kuni nad leidsid võimaluse tulla ühte ruumi kokku nädal aega on teil ei olnud võimalust, et ütlesin ainult töökohustused ja siis paneks Viljandisse minema, teile pidi paidesse minema, nad elasin. Et nad ise olid ka väga loiult sellest ja siis selles mõttes polegi nagu imestada, et et nad kumbki ei ole vähemalt siiamaani valijaid, aga. See tundub, see tundub, et nagu valijate huvi on kõrgem, meedia huvi on nõrgem kui nende enda huvi ja usk iseenda jätkamisse ja lõpuks kõige nagu sealt on täiesti toss väljas sai, ta ei suuda valida midagi, mis endasse ei usu. Ja mulle tundub, et see probleem ongi, et mingil hetkel nagu täiesti ajakirjanduse andnud neile küll ja küll ja küll pinda ikkagi seoses selle juhi valib, mis, mida tähendab samuti ma arvan, et päris paljud ajakirjanikud on tegelikult nende endised toetajad. Et tõdeda, et ja nad on püüdnud olla. Need pallid on nende poole visatud suhteliselt pehmelt aga nad on lasknud lihtsalt maha kukkuda. Ja ega kummaski ei ivasega seeduris, noh, kui me räägime praegu ikkagi sellest, et see erakond vaevu veel püsib ja mis neid koos hoiab, on see, et nad on valitsuses, et oleks nad opositsioonis, siis ilmselt joostakse veel kiiremini laiali. Positsioon, ma tegin täna hommikul screen shoti äriregistrist vaatasin, jätame siis meelde kõik, ütleme välja, et 13. mail oli IRL-il 9071 liige. Et IRL-is ma olen vaadanud nüüd viimastel kuudel seda liikme arvutud dünaamikat seal äriregistris siis on see miinus 30 40 inimest kuus. Aga ma arvan, et huvitav oleks vaadata, mis number on näiteks 13 juunikuu aja pärast või ma arvan, et see tähendaks ei taha võtaks ma usu helise teiste nad ei kajastu nii kiiresti ka. Aga ma arvan, et see number on. See dünaamika on jätkuvalt allapoole, aga mitte enam ei räägi 30-st inimesest. Sel nädalal räägiti Ken-Marti vaherist, kes oli üks nendest äraostmatute, sest et nüüd on ainult üks neist justkui alles jäämas. Kui vastab tõele see, et Ken-Marti Vaher läheb luksemburgi siis külla Juhan Partsile või mitte külla, vaid lausa töödema. Büroo juhina on andnud väga hea nagu oma tippudele, ütleme et inimesed selle parteiga seotud inimestel on kõigil töökohad. Sotsiaalselt, meil on meiega president, on põhimõtteliselt ju IRL-i taustaga ja põhimõtteliselt sarnase ideoloogia esindaja kuigi ta ei ole ammu-ammu partei liige olnud, meil on rohkem Isamaaliidu taustaga. Aga, aga noh, et põhimõtteliselt selline meel on tehnikaülikooli rektor, kes on tulnud sealt, meil on jah, ka Juhan Partsi ongi läinud kuskile mujale nagu päris meie kõrgeim riigiametnik Euroopa liidus on IRL-i liige. Nagu neid inimesi justkui oleks sellele. Nagu minu jaoks on see Ken-Marti Vaheri üsna tõenäoline lahkumine väga märgiline märgina, sellepärast et Ken-Marti Vaher, kes siis noh, ütleme Res Publica oli üks asutajatest seal koos Tõnis Konsi, Indrek Raudse, Taavi Veskimäe, kes nad olid seal? Urmas Reinsalu. Et kui tema väga tõsiselt kaalub erakonnapoliitikaga lõpparve tegemist Ta ütleb küll, et ta parteisse ei astu välja. Ikkagi põhimõtteliselt jah. Siis see näitab ka seda, et ega temaga enam ei usu sellesse. Ja järelikult ei usu ka Juhan Parts kudeda, kus ehk et noh, on see Ken-Marti Vaheri kuvand poistebändiga nii-öelda jutumärkides ja mis iganes poistebändist me räägime, et see on juba täitsa ju eakas raamingwart elu juba, et et tänaseks päevaks kõigil on lapsed ja nõnda edasi, et on, mis ta onju. Aga ta on ikkagi olnud üks väga mõjukas isik selle erakonna noh nagu nagu tegevuse kooshoidmisel rahastajate leidmisel, mis iganes on ju organisatsiooni struktuuri loomisel tuli ju peasekretär mõnda aega pikalt on ja siis kui nad õitseda, erakond, et et kui temaga enam ei usu, siis, siis see on nagu märgiline. Aga mulle tundub, et seal võib-olla ongi, sellel parteil olid juba tükk aega see tendents, et nagu sina jäid järjest vanemaks, jäävad mehed ja ei tulnud nagu piisavalt palju, kuigi jah, eelmistel valimistel tulid näiteks Viktoria Ladõnskaja, Igor Taro, kui see oli vähe, lihtsalt ei tulnud sellist uut energiat peale. See asi käis lihtsalt vaikselt maha. Ideoloogiline nišš on säilinud, aga seal nad olid, lihtsalt ei suutnud inspireerida uut põlvkonda, kes samamoodi võiks arvata samuti ma arvan, et neil võis olla naisvalijatega probleeme. Minu meelest see on isegi statistikast välja tulnud. Ja naised, olgem ausad, Eesti täiskasvanud elanikkonnast on naisi rohkem kui mehi. Et, et kui sa ei suuda nagu, kui sa ei suuda valijat peegeldada, siis võib-olla ongi parem, kui see koht jääb siis poliitilisel turuplatsil vabaks ja seal on tegelikult võimalus, aga võib-olla ongi vaja uusi inimesi, on vaja konservatiivset Emmanuel Macroni, et kes selle, kes midagi täiesti uut valmis ehitaksid, nad saaksid sellest vanast busside pärand ja tegelikult seal oli ikka palju jama sees, et et noh, et ilmselt ongi parem, kui keegi midagi uut. Ja et seal saab täna õhtuks, siis saab teada, et kas kas siis Helir-Valdor Seeder või Kaia iva on selleks, et. Ma arvan, et tuled kustu. Olgem ausad. Mart Laari ajalooraamatusse. Kuidagi kurja tõi irooniliselt ise aga hea, Einar, sa väidad, et usuvad aga. Samal ajal haigutad ja ütlevad usuni vaated ukse poole. Aga ma arvan, et IRL siin võiks ka küsida, et ma ei teagi, kumba teie nagu prognoositud. Ma arvan, sa IRL-i sisene kihvt, praegusel hetkel. Noh, ma ei tunne IRL-i siseelund, ausalt öeldes ma arvan, et nende erakond, kui vaadata kas või seda, et millised, et inimesed on, kummale kandidaadile toetust avaldanud, siis siis noh nagu Helir-Valdor Seeder, et, aga improviseerida ka on rohkem selliseid piirkondlikke juhte mis on äärmiselt nagu oluline, sul on jäetud piirkondadest, tulevad ju hääled, et et ma arvan, et IRL-il nagu on kihk sinna minna ikkagi sellesse konservatiivsemat Nissi mida Helir-Valdor Seeder kindlasti endaga kaasa toob. Kas see on õige või mitte, et noh, ma ise pigem nõustun siinkohal Andres Kaju väljaütlemisega, kes ütles, et et selles nišis on juba ees, on ju EKRE osaliselt ka vabaerakond on ja ja IRL-i saamite kunagi olla Ekrelikum kui EKRE selles nišis. Äkked. Et et ma saan aru, et kogu selle praeguse Euroopale üldise poliitmaastiku taustal on see kihvt, muutuda senisest veel konservatiivsemaks või Sakskuseks äärmuslik likumaks olemas erakonnast, sest arvatakse, et seal on nagu valijad või seal on see tõusev pinnas. Aga aga ma tulen ka. Väga raske on näha, et kui IRL selle tee valib, et et et IRL-i, et me näeme siis sellisel juhul tõenäoliselt pigem nagu IRL-i EKRE lähenemist. Aga sain isegi kui meie valimissüsteem näiteks, et just see piirkondlike juhtide teemant, see tegelikult on oluline, et mis aitab, mis on ilmselt IRL ennegi aidanud, üle künnise on ja mis aitas ka presidendivalimistele kaasa see, et meie valimissüsteem tegelikult soosib piirkondi väljaspool Tallinna, mis on mõneti võib-olla õiglane, et see ei ole ju rahvastikule üks-ühele. Aga seal on siiski piir tõesti, et sa ei saa nagu lõpmatu selliseid erakondi, mille kuvandiga sulle tuleb nagu vanemas keskeas konservatiivne mees sa neid ei mahu lõpmatuseni turule, et meil on siiski teistsuguseid valijaid ka. Aga kui väikese Kaia iva siis. Aga üks teema, mida veel plaanisime selles saates rääkida, ehk siis õiguskantsler Ülle Madise ütles esmaspäeval riigikogu istungil vabaerakonna saadikute harjub arupärimisele vastates välireklaami piirangu kohta, et näeb selles piirangud vastuolu põhiseadusega. Selle juhtumi taust on siis see, 2015. aastal oli Artur Talviku autol kleepsud, mis tõlgendada. D kui välireklaami ja see, mis on madise sõnum, on see, et reklaami piirang siis ülemääraselt piirab vähem Barakate kandidaatide võimalust end reklaamida ja selle seda arvestades just kohalike omavalitsuste valimiste valguses, mis nüüd on tulemas, et kus justkui võiks mängida rohkem rolli valimisliidud siis parteidel on seal nagu eelis. Mina olen selline noh, nagu selles küsimuses liberaalsema seisukoha esindaja, et et minu meelest on valimisreklaam osa poliitilisest kommunikatsioonist. Ja, ja selle piiramine ei ole hea. Ja teisipidi toimetuses kolleege arutlusele seda sedasama asja, et praegu on suuretuna kohalike valimiste käigus välja käidud ainult kaks, nagu nagu ideed on ju ühega tuli välja Reformierakond, mis puudutas siis sisuliselt venekeelse kooli järkjärgulist kaotamist Eestis või noh, nad rääkisid küll Tallinna kontekstis sellest ja teise valimiseeri ideega tuli siis välja, on ja konservatiivne rahvaerakond, kes ütleks, et kohalikel valimistel peaksid saama kandideerida ainult Eesti Eesti kodanikud Mul on mitmete oma erameeli kolleegide käest kuulnud seda, et, et oi, et need on nii lollid ideed ja, ja miks aktuaalne kaamera ERR-i portaal üldse sellele tähelepanu pöörama, et neid ei peaks nagu üldse nagu kajastama ja ja et siin siis Eesti Päevalehe ajakirjanik Twitteris ütles, et tõesti rahvusringhäälingus ostnud üldse aktuaalne kaamera üldse seda EKRE ideed üldse üldsegi mitte mainima. Et minu meelest on selline lähenemine nagu ei ole õige. Et meie ei saa olla ajakirjanikega, need nagu otsustajad, kes ütlevad, et milline valimisi tee on õige või milline mitte? Jah, kodanikuna ma võin ka ütelda, et üks idee on rumal ja teine võib-olla ei ole rumal, onju. Aga kui me jõuamegi selleni, et, et me ütleme, et me, et see kõik tundub mingi osa valimiskampaaniast on ja nad teevad endale promo on ja ma ei tea, et see on kasulik Reformierakonnale või seen kasulike Ekrele, et me, me selle seda ei kajasta, aga siis ongi tulemus, see tulevad tänavapilti, needsamad erakonnad peavad oma sõnumi loomiseks järjest suuremat plakatit tooma, onju. Ja siis needsamad kes, kes, kes ütlevad algule Nevate, et oi, küll on paha see, et siin need tulevad, on ja mingisse demagoogiliste valimisteedega välja või et sellest peaks rääkima, ütlevad oi, aga nüüd ka need plakatid pahadeni. Et siis nagu tekib küsimus, et kus, mis on siis selle ajakirjanduse roll? Mis, mis üldse nende plakatite keeluga üks asi on see, et mulle tundub, et mingit pidi see süvendab seda, et poliitika tegemine või poliitikas olemine on stigmatiseeritud, et see ongi mingi paha asi ja siis me imestame, miks meil pole uusi inspireerivaid inimesi poliitikas, sest kui inimene teab, et ta saab endale pangetäie Soll ehkki kaasa, kui ta poliitikasse läheb ja tema eraelu kistakse lahti ja nii edasi et ja teda mõnitatakse kommentaariumites, sotsiaalmeedias ja nii edasi, et miks inimene peaks minema, kui ta on andekas inimene, meil on alati, meil on alati funktsiooniga teistsugustes valdkondades, mine ettevõtlusesse, mine ole riigiametnike juhi tegelikult riiki, seadusi ja lase mingisugustel lamba ajudel siis poliitikasse jääda, kes ei saa võib-olla sellest aru, rahvas on nii pahatahtlik ja siis noh, lambaaju tagant on lihtne valimata mitte valitud saanuna tegelikult riiki juhtida. Et, et noh, et ma arvan, see raak, reklaamide keelamine natukene on osa sellest, et me muudame selle poliitika kuidagi mingiks pahaks asjaks, kuigi tegelikult on ju need inimesed, kes meie inimrahva poolt valitakse, ametnikke kontrollima ja juhtima ja Ja me peame teadma, keda me valima läheme, et sest kui ma ei eksi, siis kava oli Macroni plakatid näiteks Prantsusmaal üleval, et inimeste teadsid, keda nad saavad sodide talle ja kas oli viimase päevani või võeti üks päev enne maha. Tead, mina nägin neid küll seal ikka pärast seda ka, et ega neid ei ole võimalik nii hästi maha võtta. Mida see plakat halba teeb, et et kes tahab ideebelt valida, valib idee pealt? Muidugi näiteks teletähti valitakse kogu aeg, sa ei saa ära keelata inimesel, kes on telekast tuttav inimestele. Valimistel kandideeritakse mõned valivadki tuttavat nägu, teised valivad ideid. Rahvastik ongi kirju ja meie nagu poliitika peaks samasugune olema, et ma, ma ei usu, et need plakatid mingisugune tegelikult saatanast nähtusena ja parteidele on ta tihti lihtsalt vahendit meenutada oma valijale, et me oleme olemas. Kui mõelda meetodite peale, siis noh, sellist kampaaniat nagu näiteks Eerik-Niiles Kross viimastel Tallinna valimistel trooniga lennutamine või selliseid huvitavaid leide lennutas küll tänane presidendi kantselei direct, seda küll Riisalu tegelikult need enamik asjad olid tema poolt tehtud, lihtsalt. Kross noppis need viljad. Aga ilmselt siin praegu parteikontorid teevad usinalt tööd, et milliste huvitavate lahendustega tulla välja ja, ja teine asi, mis on ju erakordne, on see, et alla kaheksateistaastased noored saavad tulla valima, mis kindlasti mõjutab sotsiaalmeedia kampaaniat väga tugevasti, sest noh, vähemalt väidetakse, kus need noored Facebooki, ja jah, sa pead, Mark Zuckerberg tehnika Eestist väikse Eesti valimistega väikse summa. Jah, nagu huvitav, saab olema jällegi ütleme IRL-i nagu seis, et kes riigi tasandil on, on Keskerakonnaga koalitsioonis, aga Tallinnas opositsioonis. Kas valimisea langetamine mitte üllataval kombel ei olnud IRL-i programmiline idee, mis eelmises koalitsioonis tead, kas ei ole IRL-i mõte? Reformierakond, aga, aga võib-olla ma eksin? Aga, aga jah, et noh nagu, kuidas IRL saab hakata Ühel hetkel olla Keskerakonnaga istuda ühes valitsuses ja samal ajal püüdes nagu Tallinnas ületada valimiskünnist, siis sa peadki nagu vastandama keskerakondlikule poliitikale Tallinnas, et selle, selle lahushoidmine saab nende jaoks olema päris huvitavat. Aga tänaseks tuleb saatele joon alla tõmmata mööname, et saade sai. Küllalt olemas reisija reisirediseid panema ja saalseid paremale pardale külvama. Lilla põis, mööname saade sai äärmiselt. Vikerjuttude ja katsume ennast tulevikus parandada kindlasti meie kuulajad võivad meile vihjata headest teemadest vikerraadio koduleheküljel täna oliitikas ei ole midagi halba. Täna teie ees rahva teenrid. Urmet Kook, Evelyn Kaldoja, Taavi Eilat. Järgmine nädal tulevad siia Mirko ojakivi, Peeter Helme ja Aivar Hundimägi kaunist laupäeva kõigile. Saade on järelkuulatav vikerraadio kodulehel põiv mobiiliäpi kaudu.