Tere päevast, siin Tartu, siin Tallinn, siin vikerraadio, algab saade Rahva teenrid ja tänan Teiega Aivar Hundimägi äripäevast, Peeter Helme, Helme ja Mirko ojakivi vikerraadiost, Trebeetriaatria Aivar. Tere, tervist. No põhimõtteliselt võiks terve tänase saate äkki ta sisepoliitikast küll Isamaa ja Res Publica Liidust, küll valitsuskoalitsioonist ja selle tervisest, aga ka Tallinna volikogu valimiste valimiskampaania hoovutust või Keskerakonna sisevõitlusest aga püüaks sellesse saatesse muude tervad teemade jaoks ka ruumi leida. Ja kindel on see, et saate lõpp kuulub täna Ameerika Ühendriikide president Donald Trumpi tegudele luureinfoga ümberkäimisel. Aga alustame nagu ühes korralikus muinasjutus, et elas kord Isamaa ja Res Publica Liit ja kui nad kord oma uue esimehe paika said, hakkas igasuguseid asju juhtuma, et see see lugu on selline väga mitmetahuline, et kuidagi võiks püüda seda loogiliselt omas järjekorras jutustada või, või, või analüüsida, et ma ei hakkaks võib-olla pihta sellest, et kui üllatuslik oli Seederi esimeheks saamine iva kõrval, aga hakkaks võib-olla kohe ikkagi peamisest pihta, et seeder võttis kohe jõuliselt oma teemad ette. Püüab nüüd heastada selle, mis praeguses koalitsioonis on ettevõtjate, arvas arvates valesti läinud. Ja kui see kõik õnneks läheb, siis võib Isamaa ja Res Publica liit saada endale ka ehk võimaluse natukene aega võita ja erakonnasiseseid asju üle vaadata, aga ma ei tea, mulle tundub, et see on võib-olla ainult lootused. Mida teie Vaivara Peeter arvate, kas seeder suudab endale ja Isamaa ja Res Publica liidule selle lõppeva nädala tegude põhjal saavutada veidigi lisaaega, et oma erakonna ideoloogiline suund, teod ja valitsemisviis õigele rajale saada? No ma ei tea, mis, mis sa mõtled selle nagu lisaajaga, et IRLi seis on, on väga nutune, arvestades, et sügisel on, on valimised, see eelmise aasta sügisel tehtud valitsuspööre ei ole neile kasuks tulnud ja, ja ega neil muud võimalust ei olnud, et nad vahetasid oma esimehe välja ja nüüd nad peavad, et ennast näitama, eks seda seeder üritabki teha ja, ja samas on see kriitika just IRLi, IRLi kuuluva rahandusministri aadressil ikkagist ettevõtjate poolt väga terav olnud, et, et praegu on, on kogu see debatt olnud vesi Reformierakonna veskile ja IRL peab midagi üritama muuta, et kas neil õnnestub, eks me seda võib-olla mõne kuu jooksul näeme. Ma arvan, see probleem on ikka seesama, et see lugu ei alanud mitte Seederi saamisega erakonna esimeheks, vaid tegelikult see lugu algas vabaerakonna ja EKRE tulekuga parlamenti, nii et võib öelda, et mingid suured mullistused Eesti poliitilisel maastikul ei ole veel läbi saanud ja see, mis praegu IRLis toimub, on üks osa suuremast protsessist. Viimase kant, Emori uuringu järgi on IRLi toetus justkui natuke tõusnud ühe protsendi võrra, samal ajal üks protsent, see on pigem statistiline viga. Nii et jah, ega seedril Kerge ja mingis mõttes on see, mis toimub ju natuke arusaamatu ka, et sama erakond, mis on ju pühad asjad läbi vaielnud oma koalitsioonipartneritega, ütleb nüüd, et nüüd me oleme justkui teine erakond, me mõtleme teistmoodi. No sellel teemal on jah, nagu ma ütlesin ka hästi palju erinevaid kihte, et võib-olla võtaks kõigepealt ette sellise reformierakonna tegevuse, sest et kogu see teema on ju põnevaks läinud seepärast et kusagil keegi räägib, et, et selle valitsusega võib olla ja kohe-kohe sünnib paremjõudude maailmavaate koalitsioon. Tuletaks meelde, et vasakjõudude maailma koalitsiooni või parlamendi koalitsiooni ei anna kokku panna, sest lihtsalt hääli nii palju ei ole. Aga kogu see segadus on minu arvates suurepäraselt, et Reformierakonna poolt ära kasutatud, selles mõttes, et sõna otseses mõttes opositsiooni suurim jõud kannab oma oma selle huvid siis välja ja, ja suurepäraselt. On ka ettevõtjad kampa võetud ja need, kes veel kuus kuud tagasi nurisesid ja et või isegi sõimasid Rõivase valitsust, on nüüd siis hakanud Reformierakonnaga koos asju arutama ja leidnud, et niimoodi edasi minna ei saa. Ja tulemus on ju see, et et seesamamaksuga rakett, mis Parlamendis kisa ja kära kaasa tõi ja ettevõtjate jaoks sealt kõige valusam on just see panditulumaksu teema see teema, mis käsitleb siis maksuvabalt siin teenitud tulu väljaviimist. Et eile uudistest kuulsime, et see on siis laualt maas ja otsitakse seal mingisuguseid lahendusi, mis ettevõtjatele võiks rohkem sobida, et teisest küljest muidugi võib ju seda lugu rääkida sedapidi, et vaat kus on hea valitsuskoalitsioon, et kuulab ettevõtjaid ja, ja teeb asju paremaks. No see viibki selleni, et me ei saa siin rääkida mingisugusest maailmavaate koalitsioonist ja seda nii heas kui halvas halvas siis selles mõttes, et praegune valitsus käitub etteaimamatult, aga heas selles mõttes, et tundub, et tõesti kuulatakse inimesi. Aga jah, maailmavaatega jälle sellel küll midagi pistmist. Ja see, et noh, ma ei ütleks, et nüüd ettevõtjad või Reformierakond on nii-öelda sellise kambakat tegemas, et pigem mulle tundub, et ikkagi IRL on Reformierakonnale võimalused kandikul kätte toonud, sellepärast et tal on IRLi probleem, on see, et, et nende selline nagu sõnumite selgus, nende sõnumid on segased, mis nad tahavad teha ka maksupoliitikas, et nad ei julge öelda välja seda, et nad, et peavad õigeks muuta tulumaksusüsteemi astmeliseks, nad ei julge välja öelda seda, et nad tahaksid muuta seda ettevõtete kasumite reinvesteeringute maksupõhimõtet, mis nad ise omal ajal Laari juhtimisel tegelikult kehtestasid või noh, oli olid selle taga koos Reformierakonnaga. Ja see ongi nende probleem, et nad, et teevad selliseid, ma arvan ka valijatele arusaamatuid käike ja, ja tundub, et ka nende, noh, rahandusminister Sester ei saa täpselt aru, et mis see mõju on, vaatasin selle pandi tulumaksuga neid kommentaare, mis veel paar kuud tagasi kui hakati rääkima nendest riskidest, ega siis rahandus ministeeriumi ametnikud ütlesid, et jah, et on ilmnenud mingit puudused tõesti, et see kriitika on põhjendatud, mis puudutab neid kontsernisiseseid tehinguid, me hakkame sellega nagu töötama, otsime lahendusi, et kõigepealt nad ise tekitavad probleemi, mida nad siis üritavad kuidagi lahendada. Ja, ja see, see näitab seda erakonda, sellise ebakindla või hüplikuna. Aga siin on kogu loo õppetund on siiski selles, et, et kui tulevasi koalitsioone hakata moodustama, siis nii kiiresti, kui see koalitsioon kokku pandi vist neid asju ajada ei saa, sest ma pean silmas seda, et see ambitsioon oli väga suur ju, et kogu see seisakumurdmise jutt ja et nüüd paneme Eesti uut pidi pöörlema. Ja selleks siis võeti seesama IRL-i madalapalgaliste tulumaksuvabastuse teema, tehti sellele, täiendus sai tiivad ja siis, kui hakati vaatama, et aga poolt see raha tuleb, siis mingi väga loominguliseks, et Aivar ühes osas ma sinuga nõus ei ole, kui sa ütlesid näiteks panditulumaksu teema, et see justkui oleks midagi uut, et ma vaatasin eile erinevate erakondade eelmiste parlamendivalimiste programme ja väga paljudel neist oli just seesama kasumite maksuvabalt Eestist väljaviimine, et sellele tuleb lõpp teha, et sisuliselt samas sõnastuses, nii nagu ta on Isamaa ja Res Publica Liidul, on ta ka näiteks EKRE'l olemas valimisprogrammis ja, ja sellest on rääkinud ka Reformierakond ja Keskerakond on aastaid rääkinud, et see ette võtnud ettevõtete tulumaksuvabastus selles mõttes ei toimi, et seal on midagi valesti ära, et et kui võtta see probleem, kui võtta ettevõtjate seisukohast, siis loomulikult kui keegi lõpetab sul ära skeemitamise Magd maksu optimeerimise, selle, et sa ei saa enam nii palju tulu teenida, et sa pead riigiga hakkama seda jagama, siis ajab ikka kuhu küll ja siis väga mõistlik suhtekorralduslikult on valida välja sihtmärk ja kui see sihtmärk on veel selline nõrk kes sisuliselt on maas ja, ja, ja siis minnes veel teda noh, piltlikult öeldes jalgadega kloppima, siis annab tulemusi küll. Aga see panditulumaks ei muuda tegelikult ära seda probleem, millele sa viitasid, millele ka valimisprogrammides erinevad erakonnad on tähelepanu juhtinud, et et lihtsalt see lahendus, mida siis rahandusminister Sester ja need ametnikud on välja pakkunud, see tegelikult ei lahenda äraselt kasumite väljaviimist, pigem ta ta lööb neid ettevõtteid, kes kasutavad kontsernikontot, et ja, ja ta on nagu selline varjatud tulumaksu tagasi kehtestanud, selle asemel võiks tegelikult debateerida. Üldiselt võib-olla on õige aeg tulla tagasi selle klassikalise ettevõtte tulumaksu juurde. Et see oleks selge. Kehtestame selle konkurentsivõimelise määraga, vaatame naabreid ja, ja võib-olla see töötab paremini ja mida me siis vastukaaluks võiks ta, et alandame tööjõumakse, eks, et ütleme, et me enam ei pea soodustama rauda ja betooni investeerimist, vaid nüüd võiks hakata soodustama inimestesse investeerimist, et et kui see debatt niimoodi üles tõsta, et, et siis tõenäoliselt tuleb häid, alternatiivseid lahendusi, aga see, mis praegu on tehtud, kogu see süsteem, et see on, see, muudetakse meie maksusüsteem keerulisemaks. Ta ei hakka toimima ja see summa, mida tahetakse saada, see oli 18 miljonit või 20 miljonit 2020. aastal. Et see tegelikult on üpris väike summana võrreldav Pärnu lennujaama tehtava investeeringuga, et, et noh, et sellise väikse raha nimel muuta ära oluliselt põhimõtted, et ei ole, ei ole mõistlik. Mis sina arvad, kas need ettevõtjad läksid liiale selles mõttes, et noh, kasvõi seesama intervjuu, kus Jüri Käo äripäevale rääkis ja samal päeval ka veel teistele kanalitele intervjuusid jagas, et see sõnum, et võtaks selle maksupaketi ikkagi tükkideks ja, ja siis need halvad asjad need jätaks kehtestamata, aga et kuna rahandusministeerium on seal paketti pannud ka palju häid asju, et selle poolt me oleme seal muidugi, loogika oli selles, et kui nende panditulumaksude ja erinevate pakendi, aktsiiside ja millega iganes välja tuldi, siis pandigi sinna kõrvale sellele piitsaga präänik, et öeldi, et me saame aru, et see võib ettevõtjatele tekitada lisakulu ja probleeme. Aga Me loome siin dividentide regulaarse regulaarsete dividendide väljavõtmise puhul madalama maksumäära ja siis on seal rida veel maksukorralduslikke muuda tõsi, et need võiks kehtestada, et, et see oli nagu selline ettevõtjad lasti rootsi lauda, kus nemad tahtsid Kavjaaria ja, ja siis lõhekala välja valida. Nojah, mis on hea ja mis on halb ja mis hea, kellele ja mis seal halb, kellele alustuseks üldse, et Sven Sester ise kommenteeris seda nii, et tegu ei ole mitte uue maksu pid meetmega. Ehk siis küsimus ei ole mitte rahas, vaid küsimus on mingis käitumise reguleerimises, aga mulle tundub, et miks selleni on jõutud, et miks on selline natukene segane. Olukord ongi selles, et, et seesama maailmavaate küsimus, et kui meil on ühes koalitsioonis koos Keskerakond, sotsid ja IRL siis ongi siin maailmavaatepõhiselt keeruline opereerida ja siis satuvadki väga erinevad asjad kokku, sest et IRL ei taha kuidagi näidata, et tema nüüd mingisugust vasakpoolset poliitikat teostaks. Sotsid ei taha näidata, et nemad oleksid kuidagi parempoolsed ja Keskerakond nohjah, kes üldse teab, mida nemad tahavad. Selle ma veel üks nüanss, millel ei ole väga palju tähelepanu pööratud, selle pandi tulumaksuga. Et rahandusministeerium on öelnud, et, et laene on niimoodi noh, antud välja suurusjärgus 800 miljonit eurot, et see, see ei ole summa, mis võib öelda, et see on nagu teeseldud tehing. Et nii palju kasumit välja viidud laenude abil. Et see on täiesti normaalne, et, et kontserni sees antakse erinevate firmade vahel laene, millelt makstakse intressid. Seal probleem on olemas tunnust, osad seda, seda kasutati. Sa oled nagu kasumi kasumi väljaviimiseks nii-öelda laenamist. Aga kui nüüd oleks hakanud kehtima see pandimaks või ütleme, see see muudatus siis tegelikult oleks valitsus öelnud, et teie, kes te olete seni tegelikult seadust rikkunud, ei ole järginud seda seaduse mõtet, mis meil praegu kehtib. Et teie saate selle andeks, see on omamoodi oleks olnud maksuamnestia, et nendelt enam ei ei nõuta seda sisse. Ehk et, et sellele nagu ei ole tähelepanu pööratud, et et tegelikult oleksid olnud võidus need, kes on slikerdanud. Need, kes seda teinud ei ole, neile lihtsalt pannakse täienda koormise täiendav bürokraatia. Nii nagu karistatakse, seal on ju ja kuna Eestis on väga palju ettevõtteid, mis on välisfirmade tütarettevõtetes, on väga levinud praktika, et raha liigub kord ühes, kord teises suunas ja see on kõik ettevõtte majandamistegevuse jaoks lihtsalt vajalik. Ja see on ka Eesti enda ettevõtluse sama Jüri Käo tal on, tema on suuromanik Tallinna Kaubamaja grupis. Et, et kui see ettevõte laieneb, tahaks laieneda näiteks Läti või Leedu turule. Nad on ka selle auto müügiga näiteks või Liviko, kus ta on teine omanik, et, et selleks, et sinna välisturule minna. Ta laenabki sellele siis Leedus või Lätis tegutsevale tütarettevõttele raha, et oma äri käima lükata. Ja nüüd nagu valitsus tahab öelda, et kui sa seda raha kahe aasta jooksul tagasi maksad, siis karistame sind täiendava maksuga, et, et see ei ole selles mõttes mõistlik lähenemine. Kusjuures on ka ettevõtjad ise öelnud, et las see maksuamet, et võtab selle teema ettemaksuamet saadab kirju erinevatele ettevõtetele, kui on mingi probleem tööjõumaksude, kui nad on võtnud sellise pehmema suhtlemise ja, ja see mõjus, juhivad tähelepanu teie aruandluses on midagi vildakat. Et samamoodi võiks üritada nende suurte kontsernide ka saata kuhugi Londonisse Stockholmi kiri maksuameti peadirektori allkirjaga, et me vaatame, teie kontserni tegevus siin ei, ei vasta meie maksuseadustes. Ja, ja see võib olla väga efektiivne, et, et ma arvan, et ei taha need välisfirmad vaidlust maksuametiga selle üle, et kas tegemist on teeseldud tehinguga või mitte. Aga jällegi ütleme, et selline 90 10 suhe 90 protsenti ettevõtjatest tõesti taha ja ei pea oluliseks riigiga hakata vaidlema, aga need 10 protsenti, kes kujundavad selle maksukeskkonna ja, ja selles mõttes seal hallis tsoonis püüavad tegutseda, et võivad esile kutsuda selle, kus maksuamet tõesti ühel hetkel jõuab hoopis selleni, et mitte ei kirjutata, vaid asutakse ka tegudeni ja ja asutakse näiteks kohtutäituri vahendusel kontosid, arestimaa raha kinni pidama. Teisest küljest jällegi ma arvan, et riik ei peaks ette võtjatega suheldes jõudma sellisesse faasi, kus aetakse asju kohtu kaudu, et ühest küljest küll, kui meil on kohtud olemas, siis ega see kohtusse pöördumine ei ole veel maailma lõpp, aga aga kui sa võtad nagu sellise ütleme, ettevõtja seisukohast, et kui sul ühel päeval kontolt maksuamet arestib teatud summa ja siis sa pead hakkama vaidlema, et see on alusetult kinnipeetud, siis see võib võtta aastaid, et siin on Eestis küll ja küll neid maksuvaidlus olnud, kus ettevõtjad kohtu kaudu nässu korda ajanud. Aga sellel suhtlusel on noh, ütleme see ei ole, tähendab kohtusse minekut, et, et seal on nagu mitu etappi, et kui sa näed, et, et on probleem, siis võiks nende siis isikutega suhelda, kes sa arvad, et, et niimoodi maksuseadusi eiravad, et, et see oleks võib-olla tulemuslikum kui, kui see praegune samm. Sest praegune olukord, kui see seadus oleks hakanud kehtima, tähendab seda ma tean, et audiitorid on juba soovitanud, esiteks sa saad, kuni oleks saanud kuni vist juuni lõpuni teha uued skeemid kuidas seda vältida ja teine, et kõige kasulikum, mis soovitati siin Eesti ettevõtetel, tehke tütarfirma või viige omase kontserni tegevusele. Ehk et oli risk, et me oleksime lihtsalt ärgitanud kas siis Eestist ära kolima või mitte siia enam oma nii-öelda emafirmasid looma. Et see on nagu see probleem, mis tundub, võib noh, ütleme see debatt, mis mulle tundub, et see, see aeg oli liiga lühike ja kogu see ettevõtjate reaktsioon, ega see on ju ka noh, on selge. Et nad haarasid nii-öelda härjal sarvist ja ja on olnud väga aktiivsed ja tõenäoliselt ka teinud seda nii-öelda kampaania korras või läbimõeldult on, on erialaorganisatsioonides räägitud, üritatud mõjutada, aga mitte võib-olla mõjutatud sellepärast et see on neile halb, vaid et nad näevad, et see võib olla Eesti ärikeskusele tervikuna halb. Pangandussektor on näidanud eeskuju selles, et vabatahtlikult on ise neid dividende maksustatud, seda raha ei ole lihtsalt välja viidud ja ma arvan, et muud ettevõtlussektorid võiksid ka eeskuju näidata, aga see on selline ütleme, idealistlik jutupunkt lihtsalt, aga selle kogu sisepoliitilise debati puhul veel peatuks võib-olla sellel Reformierakonna tegevusel, kus lõppeval nädalal suudeti luua selline kuvand, kuidas kohe vahetatakse koalitsioon välja, et siin Postimehes läks eile oma jutuga suisa nii hoogu, et pani kõikvõimalikud uued koalitsioonivariandid kirja, räägitakse maailmavaate koalitsioonist. Ma ei tea, minu arvates see ega see väga realistlik Pole, et ma tahaks näha seda Reformierakonna katuseenamust, kes oleks valmis minema koalitsiooni, kus on IRL, Vabaerakond või EKRE, et ühel puhul oleks seal siis 51 häält, teisel puhul 52 häält, et kas tõesti on näiteks Hanno Pevkur olema valmis peaminister valitsuses, kus tema ametisoleku või olulisemad eelnõud Parlamendis, mis nõuavad koosseisu häälteenamust kus ta sõltuks Jaak Madisoni või Martin Helme või mõnedest vabaerakonna häältest, et see oleks päris huvitav vaatepilt? Mulle tundub, see on rohkem selline, kuidas öelda inimeste hirmutamine. See ei, see ei ole väga realistlik juba kas või sellepärast, kellel siis sellest midagi võita on? Jah, võib-olla reformierakonnal oleks aga teisest küljest vahetada teist korda valitsust sama riigikogu tööperioodi jooksul, noh, ma ütleksin, et kui poliitikute usaldusväärsus on niikuinii rahva silmis madal, siis tõmbaks seda veel madalamale. Aga noh, võita, kui ta toimuks enne kohalikke valimisi niimoodi kiirkorras, nüüd, mis on pärast seda eilset praeguse võimuliidu juhtide sellist nagu tagasitõmbamist või valmis valmisolekut veel neid maksuasju näiteks läbi rääkida ja otsida kompromisse? On see valitsus vahetus üha ebatõenäolisem, aga võit oleks ikkagi, ma arvan, et, et enne valimisi vabaerakonnal EKREl tõenäoliselt IRLi osas on ebaselge. Ma ei ole selles üldse nii kindel, eriti kui kuulata nii vabaerakonna kui EKRE retoorikat, siis miks nad peaksid minema toetama ühte erakonda Reformierakonda, keda nad oma retoorikas südamepõhjani jälestavad. Jah, aga see annaks, võib olla sellise lühiajalise efekti, et nad oleksid pildimat, saaksid rääkida sedasama, mida me kuulsime sügisel IRL-i poliitikute suu läbi, kuidas nad selle Reformierakonna pikaajalise valitsus valitsemisperioodi ära lõhkusid ja seisakuseisaku nii-öelda ära lõpetavad ja annavad uue uue hingamise eesti ühiskonnale, et et see mingid mingid kuud on sellel selline positiivne mõju, et ka pärast valitsusvahetust oli, oli praeguse valitsuse reiting kõrge, aga, aga mida aeg edasi, seda, seda kehvemaks need protsendid lähevad. Aivar vaata, elu käib, elu keeb, rahvas möllab, ettevõtjad muretsevad, elu ongi käima tõmmatud, et see seisak ongi murtud, kui siin irooniaga jätkata, aga, aga kui nendest erinevatest koalitsioonivariantidest rääkida, siis mulle tundub siiski, et praegusele valitsusele ainus alter tiiv ainumõeldav koalitsioon on Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon, aga selle koalitsiooni sündi takistab kaks või isegi kolm asja, et esiteks kohe-kohe on Euroopa Liidu eesistumine, ma arvan, et sellest saavad kõik parlamendierakonnad aru sellel perioodil hakata siin vangerdusi tegema, noh, on küll Euroopa Liidust ka selliseid näiteid, aga väga kasukseid tule. Ja teiseks, reformierakonnal on enne kohalike omavalitsuste valimisi tarvis üles soojendada see vana hea vastasseis Keskerakonnaga, et et seda ei saa teha siis, kui sa oled Keskerakonnaga koalitsioonis, et ikka on tarvis madistada niimoodi, et et Keskerakond on ühel pool rindejoont ja, ja Reformierakond teisel pool rindejoon ja ja ma ei tea, vaieldakse siis kas ilma või lemmikautomargi üle, et sellel pole üldse tähtsust, peasid, vaielda saab ja, ja see, kolmandaks mulle tundub, et Keskerakond ei ole valmis täitma Reformierakonnast olulisemat nõudmist, et peaministri koht peaks kuuluma Reformierakonnale, et et see on see koht, mis ka takistab selle liidu sündi, aga nüüd ei saa aru, mis oleks Keskerakonnal sellisest liidust sellisel juhul võita või üldse, millisel juhul tal oleks midagi võita. Ja tegelikult ma tõesti ei usu, et see väga tõsiseltvõetav on. Kui vaadata ka tänast postimeest, kus Andrus Ansip sarjab praegust valitsust, valitsuse maksu- ja majanduspoliitikat, siis ta muuhulgas ütleb ka valitsuse vahetamise kohta. Ma ei usu, et pelgalt koalitsioonide vahetus võiks midagi muuta, ilma et oleks eelnenud debatiga avalikkuses enne peaks olema selge, miks vahetada koalitsiooni. Noh, hea küll, Ansip ei ole võib-olla praegu Reformierakonna mingi siseringi mees, aga ma arvan, et tema sõnadel on kaalu kindlasti. Nii maksupaketi puhul me rääkisime sellest panditulumaksust peamiselt, aga Seederi ettepanekul on ju avatud magustatud jookide maksutemaatika ikka ühisdeklaratsioonide osas saabus mingisugune lahendus, milline täpselt, seda me veel ei tea. Ja siis pakendiaktsiisi osas veel püütakse leida mingisuguseid leevendusi. Mis te arvate, et kuivõrd praegu on täpselt selline, et oh, et midagi jääb ära, et me pääsesime, aga tegelikult kui vaadata ju riigieelarveloogikat, siis kui sa jätad mingisuguse tuluri ära, siis sa pead ära jätma kas mingisuguse kulurea või asendama selle uue tuluga, et kas me võib-olla ei ohka või või kuidagi ei rõõmusta enne õiget aega, et kui ühel hetkel tulevad need alternatiivid, kust hakatakse raha leidma või milliseid tegevusi jäetakse ära, et äkki siis me oleme hoopis suuremas jamas. Mina väga rõõmustaks, kui raha vähem oleks poliitikutel, mida, mida ümber jagada, et see ei ole üldse hull olukord, et võib-olla siis mõned rumalad otsused jäävad tegemata. Võtame sellesama investeeringute plaani, mis hiljuti valitsuses kinnitati. Kaks suurt küsimärki, kas me ikkagi peame panema Pärnu lennujaama suurusjärk seal 20 miljonit eurot, arvestades, et me tahame teha ka kiirrongiühendust Euroopasse, mis läheb läbi Pärnu ja tahame ka maanteedesse investeerida just selles suunas või kas me peame selle kaheksa miljonit suunama sellesse Haapsalu raudteetrassi? Et, et need on nagu küsimused, mis, kui sul on raha palju, siis, siis sa võid poliitikutena teha otsuseid, mis ei ole võib-olla kuigi mõistlikud. Et mulle meeldis kolleeg Anvar Samost vist nädala päev tagasi teises teises raadiosaates, ütles, et, et kui, kui see oleks, ütleme näiteks Haapsalu raudtee oleks selline strateegiline eesmärk, et tehke siis kõik lõpuni, et ärge tehke seda jupikaupa, täname, paneme kaheksa miljonit ja kohalikud valimised on läbi ja siis jääb asi venima, et selline jupikaupa nii-öelda investeeringute tegemine ei ole, ei ole kuigi mõistlik ja see viitab sellele, et raha on poliitikute käes liiga palju, vähemalt sellel ekselil, mis rahandusministri Excelis, mis rahandusministeeriumist tuleb, et nüüd on tekkinud kahtlused, et reaalselt neid summasid ei pruugi pruugi laekuda. Aivar, sa ei ole siiamaani aru saanud sellisest poliitikute igipõlises toimemehhanismist, et tee kõigile head, aga tee natukene, sest kõigile korraga palju ei jõua, et sellest lähtub ka Jüri Ratase, praegune valitsus, et head tuleb teha kõigile ja võimete kohaselt, aga mida te arvate sellest mõttest, mis väga oluliselt ei ole ajakirjanduses kajastust saanud, aga riigikogu koridorides räägitakse nii koalitsiooni opositsioonipoliitikute poolt taoliselt opositsioonipoliitikutel on lihtsalt selline, et annaks ütleme, annaks kurja nõu, äkki teevadki ära, et siis on, hakkab jälle nii-öelda lihtsam, et on, millest kinni hakata, et kui kogu see maksupakett, et üldse ära jätta ja katteallikana pakkuda selline üks-kaks protsenti käibemaksu või üksikisiku tulumaksu tõstmist, et see, see ei olnud minu ettepanek, et aga Toompeal räägitakse, et varem või hiljem mulle tundub, et mõni poliitiline jõud tõesti hakkab mõtlema, et see võiks olla see päästeteete. Mis te arvate sellest, kui üksikisiku tulumaksu tõsta või käibemaksu tõsta? On ju veel ka noh, see haakub selle üksikisiku tulumaksukoorma tõstmisega, et mitte teha nii järsku tulumaksuvaba miinimumi tõstmist, mis on nagu loosungina ja milles see probleem tundub, on pihta hakanud. On see, taheti anda sõnum, et me tõstame järsult 500 euroni selle tulumaksuvaba miinimumi siis suurel osal Eesti inimestest, mitte kõigil. Ja, ja siis hakati otsima raha, et seda katta. Ja see on nüüd olnud vist maksumaksjate liidu ettepanek, et ärme tee 105 100 vaid teeme, et näiteks 400, eks, et me sealt kohe nagu vabaneb nii-öelda mingi hulk raha ja ja see võiks olla mõistlik, teine asi. Käibemaksu tõstmine, seal peaks olema küsimus, et mille heaks me seda teeme või noh, et Ma oleksin valmis debateerima erinevate maksumuudatuste üle, oleks selge, et mis ma nagu vastu saame siis sellelt, et riigilt või poliitikutelt muutusi nad tahavad ühiskonnas saavutada või kuidas nad seda raha kulutatud. Praegu me seda ei näe. Saame vaali tuju, selle väga paljude astmetega tulumaksuvabastuse madalapalgalistele, selle saame vastu. Ma ei tea, ma ei, ma ei taha kõlada vandenõuteoreetik teoreetikuna, aga võib-olla ma kõla nagu mulle tundub küll, et kui võetakse vastu selline tohutu maksupakett, kus on hästi palju erinevaid makse, neid kõiki tuleb valitseda ja selleks, et valitseda, on vaja inimesi ja selleks, et inimesi tööle võtta, selle kaudu on võimalik jällegi teatud inimesi juhtida, noh, kas siis erakondlikku, mingit ametkondliku liini pidi. Nii et ma miskipärast arvan, et meie valitsejate huvides kindlasti ei ole ühe ja lihtsa maksumuudatuse tegemine vaid palju põnevam, kui saab opereerida hästi paljude pisikeste asjadega. Kui hea või halb üldse see praktika on, kui leppeid avataksed, kriitikat kuulatakse ja asju ümber tehakse, et kusagilt-kelleltki ju see raha ikka ära võetakse, sest kulud on ju paigas. Et kui nüüd nii hakkabki olema, siis kas üldse saab kindel olla, et siin ettevõtjad ka ju ütlevad, et seda pikaajalist kindlust ei ole, et ei tea, mis on see investeerimiskliima, et kui sa täna teed investeeringu, mis mis olukorras sa näiteks, ma ei tea, kahe aasta pärast või kolme aasta pärast petsin askeldama ja toimetama. Kulud ei pea ju paigas olema. Kui ma kuulan su tekste mõtlengi tekstina, Alex, tõmbaks kohe punase pliiatsiga joone alla, et see väide ei ole ju noh, nagu selline fakkijaid, et kulusid saab kokku tõmmata, mida tegelikult testi riigis väga ei ole, ole tehtud, kulusid saab ümber vaadata, et ma just vaatasin, et palju on ametkond vähendatud 1,6 protsenti, et 300 inimese võrra, et neid noh, õppekohti on kindlasti veel, et aga noh, ütleme selle maksude Patti puhul või nende maksumuudatuste puhul ikkagi noh, mis on see probleem, ongi see, et me otsime katet mingitele lubadustele, et me peaksime selle keerama nii-öelda jalgade peale, et peaks mõtlema, et mis me tahame saavutada, et kui me selle ettevõtete tulumaksumuudatuse tegime, siis oli eesmärke Ta investeerimisaktiivsust tagant lükata, et ettevõtted hakkaksid rohkem investeerima ja tegelikult see tollel ajal oma eesmärki täitis, et et nüüd on selle maksu ütleme, et tulumaksuvaba miinimumi tõusu puhul ma olen saanud aru, et eesmärk on parandada inimeste toimetulekut ja siin sotsid on väga palju rääkinud, et siis hakkavad eestlased tulema Soomest võib-olla koju tööle tagasi, mis tõena, mis nii ei juhtu, et see efekt on, on liiga liiga väike. Et pigem peaks nagu otsima selliseid tõstatame ülesanded, kui me tahame majanduse kasvama saada, tahame sissetulekud kiiremini kasvama saada, et kuidas me seda saavutanud, mis me peame tegema, aga seda debatti nii nagu praegu ikkagi ei toimu, et otsitakse eelarve miinusele katet. Aga siin tahetaksegi ka väga vastandlikke asju, ühest küljest tahetakse majandus käima saada, siis tahetakse inimeste sissetulekute kasvu, siis tahetakse, et need inimesed tuleksid Soomest koju, siis tahetakse iibe tõusu, tahetakse kõiki asju korraga saada eluea pikenemist. Ja, ja et vähem joodakse ja nii edasi, et noh, ja siis ja siis tahetakse neid kõiki veel saada, nii et külvatakse raha ühtlase õhukese kihina igale poole, noh, see ei kõla realistlikult ja kui sa nii esitada ja lõpuks tõuseb inflatsioon ja nagu me ka lõppeval nädalal kuulsime, siis Euroopas oleme me ühe näitaja poolest klassi parimad, jutumärkides siis parimad. Kaabel üldine maksukoormus, mis on kiiresti kasvanud ja selles osas me oleme ka tõenäoliselt Euroopa esirinnas, nüüd sellel ja ka juba eelmisel aastal seda värsket statistikat ei ole, ma tahan öelda selle tulumaksuga miinimum mumi järsu tõusu kohta, et see on üks selline tegelikult karm asi IRL-ile et inimesed enne järgmisi riigikogu valimisi, Need on 2009 teisteks, saavad aru, mida see tegelikult tähendab, ehk et see võit, et ei ole üldse nii suur nagu praegu räägitakse, et aastas seal üle 700 euro. Kui sa peaksid, oled küll keskmise palga saaja, kui sa peaksid saama täiendavaid tulusid kuskilt, olgu need dividenditulud, olgu need preemiad, boonused siis ühel hetkel seda tuludeklaratsiooni täites avastada, et, et sina ei kuulu nende hulka, kes kes seda selle summa või võidupidi kätte saama ja see võib valusalt lüüa, neid küll, aga. Hakkavad ettevõtjad järgmisel aastal suurepäraselt, et töötajatel palka nii kiiresti, nii palju pole tarvis tõsta, sest osa sellest sissetulekute tõusust võtab ikkagi enda peale riik ja kuis kogu pikk sisepoliitiline teema kokku võtta, siis mulle tundub, et ebatänuväärselt vähe selle superkolmapäeval ja kogu selles debatis on praeguseks saanud riigieelarve baasseaduse muudatused. Kogu see nii-öelda muude teemadega tegelemine on selle teema nüüd küll jätnud fookusest välja, et ükskõik kui palju ka Reformierakond või teised opositsiooniparteid on proovinud võimelda siis seda teemat, et väga jõuliselt ei ole suudetud kehtestada niimoodi, et ka tavaline inimene aru saaks, aga põhimõtteliselt tulevikus kui sellisel kujul, nagu ta praegu see riigieelarve baasseadus parlamendis menetluses on, siis nii palju kui mina olen rääkinud inimestega siis, kui valitsus tahab tõeliselt ütleme, selline sigatseda ja salatseda, siis riigieelarve tulevikus saab vastu võtta ainult vahel eelarve real, et tulupool ja kulupool ja lahti seda polegi tarvis kirjutada, et küll nii on hea riiki valitseda. Aga räägiks natukene Tallinnast ka, et Keskerakond määras endale uue linnapeakandidaadi esmaspäeval, siis tehti seda meediaelaval kaasaelamisel. Isegi nii pidulik sündmus oli, et paljud ajakirjandusväljaanded pidid oluliseks seda otse-eetris teha, et nüüd ootakski solidaarsust, et kui need Rainer Vakra saab ametlikult Tallinna linnapeakandidaat või kui Viktoria Ladõnskaja IRL-i linnapea kandidaadiks, siis ka neile sündmustele minnakse otse-eetriga kajastust pakkuma. Et aga mis te Keskerakonna valikust arvata, et kas Taavi Aas on kindla peale minek või vastupidi, kõik on teiste erakondade seisukohast nüüd võimalik? Mulle tundub, et see on väga sunnitud käik. Neil Pole väga alternatiivi osalt seoses üheksanda maiga, ehk siis nad pidid panema kellelegi, kes on Eesti avalikkusele vastuvõetav, Taavi aasa isiklik karisma muidugi null, aga, aga antud juhul see töötab tema kasuks sellepärast et ta ei häiriga kedagi. Jah, et ma arvan, et see ka meediahuvi võib-olla sellest ootus oli, et tuleb midagi põnevamat, kas siis Kõlvart või Repsis siin räägiti, et võib-olla tema tuleb välja, oleksime üllatav-üllatav käik olnud. Ja teisalt muidugi, mis meid puudutab, ikkagi üpris tõenäoline, et see inimene, kes siin sellel nädalal välja kuulutati, Keskerakonna linnapeakandidaat, võibki selleks linnapeaks saada, et mida ei saa tõenäoliselt arvata Ladõnskaja kohta, et et sellepärast ka natuke kaitsev meediat, kes, kes sellele palju tähelepanu pööras, aga tõesti aasa selline noh, ta ei tekita sellist seal selline nagu staatus jätkamine siin Tallinnas ja, ja nüüd ma arvan, et palju sõltub sellest, mismoodi teised erakonnad seda Keskerakonna otsust nagu üritavad enda kasuks pöörata, et kui palju nad suudavad vastanduda sellega, mis, mis täna on, on Tallinnas nagu toimunud seal ainuvalitsemisega. Aga sa ütled, et Taavi aasa nimetamine on selline staatuskvoo säilitamine, aga kas oleksid öelnud midagi muud mõne teise kandidaadi puhul? Ei, ei küsinud, küsiti ootamatult, et mul endal oleks tundunud, et seesama repsi spekulatsioon oli, oli, oli, oli huvitav, oleks, oleks olnud. Noh, ütleme, selle mõju oleks olnud võibolla raskem hinnata, et kas see on, oleks olnud, oleks saanud tagantjärgi teada, et kas sellel edukal otsus või mitte, aga Keskerakond ei tahtnud võtta risk, et see on nagu selge. Ja seal pole ka vaja võtta, kui sa oled nii domineeriv. Aga see oli huvitav, et riske ei taheta võtta, aga teisest küljest saadakse suurepäraselt aru, et valimised võita, ta siiski tuleb selle suure vähemusega, kes Lasnamäel valimised otsustab tegeleda ja kui vaadata seda süstemaatilist töötlus, siis lõppevasse nädalasse jääb siin. No ma ei tea, Jaana Toomi tegevus emadepäeva temaatika puhul, kus Yana Toom kritiseeris kogu seda statuudi selle pilguga, et venekeelsest peret perest pärit inimesel on väga keeruline Eestis aasta emaks saada. Mille peale küll? Otsin Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid, kiiresti läks karistusoperatsiooni läbi viima ja ja ütles, et Yana toom pigem on selline interrindevaimuga poliitik kui rahvarindevaimuga ja mis saab temast keskerakonnas, seda näitab aeg lähitulevikus, aga siis lõppevasse nädalasse jääb ju selline suurepärane detail ka. Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart soovitab laulupeo repertuaariga venekeelseid laule valida, et ma ei tea, keskerakondlased vist ikka teadlikult iga nädal mõtlevad, kuidas saaks ikka Lasnamäele ka ühe sõnumi läkitada? No see on lihtsalt niivõrd rumal tundmatu jutt tegelikult ju ETV saates suud puhtaks. Üks välja pakutud ideele kommenteeris, seda kommenteerisime hiljem Ringvaates Hirvo Surva. Ja tegelikult see Kõlvarti jutt näitabki väga hästi, et inimene räägib asjast, millest ta midagi ei tea ja, ja meelega lihtsalt tekitabki probleemi seal, kus seda ei ole, et mitte, et mina oleksin mingisugune laulupeoasjatundja, aga me teeme seda laulupeo repertuaari, vaieldakse selgeks mitu aastat ja siis peavad koorid seda harjutama ja see kõik on üks keeruline asi, seda kunstilise esteetiliselt kui moodustama ja lisaks peavad ju kõik koorid suutma seda laulda, nii et öelda nüüd äkki, et paneme äkki ühe venekeelse ka sinna, et noh ausalt öeldes pealegi on siin eelmisel kahel sajandil neid venekeelseid laule seal laulupeol päris palju laulda. Jah, ma tahtsin veel öelda, et mulle tundub, et Keskerakond ei pea väga palju pingutama, et ja noh, selle vene valija nimel, et, et pigem on vastupidi, pigem peaksid teised erakonnad pingutama, et mingit osa sellest endale saadud valija valibki neide ja needsamad sõnumit, et et kui palju nad on nagu sellest ajendatud kas Kõlvarti välja, et võib-olla see oli lihtsalt üks selline ebaõnnestunud lahenduse pakkumine, mis ta selles debatis üritas, üritas teha? Jah, sest et ma arvan ka, et mingit vene valijat nüüd see ei, ei mobiliseeri või ei kõiguta kuigivõrd. Aga samas üllatav areng Eesti poliitikas on see, et keskerakonnal pole enam tarvis üldse meedias pilti saamiseks pidada kaklust Reformierakonnaga, mis on tõenäoliselt Reformierakonnale selline väga kurb arendada, sest kõik missid on omadega täidetud, et kes on vapside poolt, kes vapside vastu, kes on keskerakonnas Euroopa liidu poolt, kes vastu, kes on rail Baltic'u poolt, kes on vastu seda loetelu võiks siin jätkata, aga samas. Mulle tundub, et keskerakonnas tajute, et valitsuserakonnana ei pruugi edu tuua, sest noh, näiteks seda kinnitab ju ka eilne Kantar Emori Postimehe tellitud reitingute numbrid, et Reformierakond on tõusnud Eesti populaarsemaks erakonnaks 28 protsendiga pluss kolm protsenti, siis eelmise kuuga võrreldes Keskerakond on langenud teiseks 22-le protsendile. Ja ülejäänud seal riburadapidi tulevad sabas aga et et jah, need arengud on nagu huvitavat. Mulle tundub, et ühest asjast Tallinna linnavalitsuse puhul peaks veel rääkima, et see on abilinnapea Arvo Sarapuu tegevus. Ja lõppeval nädalal tõmbus ring koomale, taas Sarapuu ümber, et Aivar, kas sina saad aru, et miks on, niiet kui kusagil parem erakondades on korruptsioon või, või tsooni kahtlus või huvide konflikti kahtlus, siis see poliitik peab kohe ametist lahkuma, aga kui näiteks keskerakonnas on, niisiis piisab tihtipeale ka selgitustest, et need neid jaburaid konstruktsioone ei ole tarvis kommenteerida. Mis üleüldse teil seal Tallinnas selle sarapuu ja prügimajandus ümber toimuda? Et tegelikult ei ole niimoodi, et kui on, on paremerakondade ridades, kellega korruptsioon lahtisest Dubaku ametist lahkumise, sellist praktikat Eestis ei ole, pigem Reformierakonna pea? Jah, et pigem see sõltub ikkagi sellest poliitilisest olukorrast. Sarapuu, ma arvan, selline amet, dispüsimise võti praegu on, ma arvan, et ta peaks lahkuma nende ilmsiks tulnud huvide konfliktide tõttu, aga ta püsib ametis tänu sellele, et esiteks keskerakonnal on Tallinnas ainuvõimu, teiseks on on Sarapud ka Keskerakonna siseselt olulisel mõjukal positsioonil, et Kersti Sarapuu oli ju see, kes tegelikult Simsoni Savisaare omavahelises võitluses esimehe koha nimel läks Simsoni taha ja ja noh, ütleme ma arvan, see hoiab teda teda ametis, et aga see, mis toimub, noh, see on selline tüüp Tallinna kohta on ju ka öeldud, et ta on korruptsiooni pealinn tänu tänu Keskerakonna ainuvõimule ja noh, see need näited ju seda jällegi tõestavad, et et noh, et ei saa olla, noh, ei saa olla see, mis ka sellel nädalal ilmsiks tuli. Tänu sellele korruptsioonikomisjoni materjalidele, kus käisid rääkimas konkureerivad prügifirmadel. Et sa võid teha seda nii, et juriidiliselt on kõik okei, aga, aga see ei tähenda, et sul ei ole huvisid. Ja, ja see on nagu välja tulnud praegu, et ta ikkagi on üritanud sinna ärisse siseneda, üritanud otsuseid mõjutada, mis oleks nagu tema tema äridele kasulikud. Nii vaadates kellale, siis tundub, et tuleks korraga Eestist kaugemale vaadata, et lõppeva nädala üks parimaid poliitilisi nalju kõlas CNNi otse-eetris umbes sellises sõnastuses, et üks esineja küsis, et kas see on kõige ohtlikum asi, mida Ameerika Ühendriikide president on teinud ja vastus kõlas, et ei, see on kõige ohtlikum asi, mida president on sellel nädalal teinud, aga on alles teisipäev, et see kõik on siis sissejuhatus teemale, kus Ameerika Ühendriikide president Donald trump väidetavalt andis eelmisel nädalal Venemaa välisminister Sergei Lavroviga kohtudes talle sensitiivsed luureinfot mis kandis märget eriti salajane. Ja tegu oli siis väidetavalt Iisraeli Ruul luuralt saadud infoga, nagu kavatseks islamit terroristid õhkida Venemaale suunduva reisilennuki. See võis ohtu seada, infot hankida aidanud isikud, see mõjutas Iisraeli ja Ameerika Ühendriikide luurekoostööd ja see kõik kõigutab Donald Trumpi positsiooni. Või mis teie arvate, ei kõiguta seda mitte miski. Raske öelda, aga siin alles hiljuti üks demokraatide juht ütles ka, et mingisugusest tagandamisest on veel vara rääkida. Nii et ei maksa selle tondiga ilmselt ringi käia, et see on ikkagi selline ajakirjanduse väljamõeldus, spekulatsioone. Ja et ma üldse on raske, väga raske on nagu hinnata seda, kui öeldakse, et luureinfot ja kuidas ja mis, et noh, ütleme, see on selline selline valdkond, kus sageli tõde me teada ei saa, eks, et mis täpselt ja kuidas toimub. B ümber nagu toimuv ongi nagu selline et see nagu tundub, et ei lõppe ära, et tulevad üha uued uued skandaalidega. Pigem ma arvan, on oluline selles kontekstis see, et mis selgub sellest, Venemaa. Osa uurimisest, mis ikkagi praegu Ühendriikides käibe kogu see FBI juhi vahetus ja kõik, kõik see, et, et, et noh, need tulemused on, on, võivad olla nagu olulised, nii palju, kui ma olen aru saanud erinevatest kommentaatoritest Vaatan hommikusi uudiseid ja üks raadiouudistes kõlanud uudis räägib seda keelt, et valge maja juristid on hakanud uurima Ameerika presidendi ametist tagandamise protseduuri, et valmistuda siis võimaluseks, et president Donald Trump peab hakkama võitlema katsega teda ametist kõrvaldada ja seda rääkisid siis Siiennile kaks asjaga kursis olevat allikat, et ametnikud peavad küll sellist võimalust kaduvväikeseks, aga kui midagi uuritakse, millegiga tegeletakse, siis järelikult on ikkagi põhjust, sest ma saan aru, et ka selle salastatud luureinformatsiooni avalikustamise puhul kuigi presidendil see õigus Ameerikas on seda informatsiooni, mis kannab märget eriti salajane, avalikustada, siis seal on see küsimus, et kui seal tõesti oli kellegi elu ohtu seadmine või, või mingisuguseid muid protseduurireegleid rikuti, siis sellest põhimõttest suhteliselt võiks piisata, et hakata seda tagandamismenetlust üldse läbi viima, aga mulle tundub, et enam-vähem kindlaks hakkab saama see tõsiasi, et trump saab endale sellise eriasjade kurikaela, kes hakkab kogu seda temaga seotud temaatikat, et uurima ja, ja ma arvan, ametis olevale presidendile, mis Ameerikas ei ole ju tegelikult selline väga haruldane. Ta ametis olevaid presidente, Nicki ikka eriasjade uurijate poolt kiusatud ja, ja on seal jõutud selliste tõdemuste ja arusaamiste ini, mis ei ole näiteks Bill Clintonit ega ka ja paljusid teisi presidente kaunistanud. No nii see ongi ja, ja selles mõttes saabki ainult aeg näidata, mis siit tuleb, aga mulle tundub, et võib-olla see kõik isegi Trumpini väga ei häiri isegi natukene ka tema sellise tööstiili juurde tohutu kisa ja skandaal saadab iga asja, mida ta saadab, mida ta ütleb ja mida ta teeb. Ja ma arvan, et see on miski, millega ta on harjunud, mis isegi sobib talle, mis kindlasti mingile osale tema toetajatest sobib. Et siis nad saavad näha, et valges majas on tõesti mees, kes on selle sellise paksude bürokraatidest koosnevate riigiametnikega ja sellise establishmendiga konfliktis ja ja ta näitabki ennast sellise rahvamehena, et võimalik, et ta ise naudib seda olukorda. Aga see, et see põhimõte, et teeme kõike teisiti, see Donald Trumpi põhimõtet, et kui hea või halb see selles mõttes on, et ma vaatan, et kas või praegu Ameerika Ühendriikide president on alustanud Saudi Araabias oma ametiaja esimest välisvisiiti ja Trumpist on saanud seega esimene Ameerika president, kes on teinud oma esimese välisvisiidi just moslemienamusega riiki, et selline tavatu ebatraditsiooniline valik, seal toimub. Iseenesest suur üritus, selline islamiriikide ja Ameerika tippkohtumine, kus trump kohtub 55 islamiriigijuhiga, nii et ta ei lähe mitte ainult Saudi Araabiasse Saudi Araabia pärast, vaid selleks, et üldse islamimaailmaga suhteid siluda, mis ühest küljest on ju väga vajalik praeguses olukorras eriti Trumpi sellist üsna tormakas ja läbimõtlemata või läbimõtlemata mõjuvat retoorikat arvestades. Aga muidugi ei saa ka välistada seda, et võib-olla ta tahabki sellega sellistele vigisevatele euroopal liberaalidele koha kätte näidata, aga, aga samal ajal võib ka lihtsalt olla, et see ongi logistika, sest sealt edasi sõidab ta ju veel Iisraeli ja, ja lõpuks jõuab ka Brüsselisse ja või võib-olla lihtsalt reis ongi logistiliselt nii plaanitud, võib-olla siin taga ei ole mingit suurt madinat. Just nädalal on ta Euroopas ja kohtub nende, kuidas vihisevad Euroopa liberaalid, jah, nende krigisevad Euroopa liberaalidega ja, ja ka Eesti peaminister Jüri Ratas. Aga kas ei? Peaks siis olema Donald Trumpi audientsile NATO tippkohtumine Brüsselis ja, ja seal tõenäoliselt siis õnnestub. Ma ei tea, kas Jüri Ratasel õnnestub Donald Trumpiga mõni lausegi vahetada, aga, aga tõenäoliselt huvitav meediasündmus sellest tuleb. Jah, aga teisest küljest vaadates trumpi sõnavõtte ka NATO suunal, mis on muutunud iga korraga realistlikumaks, ehk siis võib aimata, et on kuulanud jälle ära mingi ette kanda või lugenud mõne kausta läbi. Noh, võib võib ka arvestada. Vaatamata kogu meedia kisalemisele kindlasti saadab, võib sealt tulla ka täiesti sisuline ja asjalik kohtumine. Nii, aga üks teema teile ka mõlemale, et kui me tavaliselt ikkagi lepime siin mõned teemapunktid kokku, siis täna on muuseumiööd kastell. Aivar ja Peeter on juba mõni muuseum õhtuks ka välja valitud, mida kavatsete külastada? Oi, mina valmistun hoopis järgmisel nädalal toimuvaks kirjandusfestivalil head Read, kus mul tuleb ise ka mitme kahe väliskülalisega vestelda ja ma loen nende raamatuid praegu. Aga ma just leidsin vikerraadio ja siit laua pealt sellise buketi programmi ja väga paks, et mis pakutakse, et ma ei jõudnud enne saadet seda läbi lugeda, aga võimalik, et ma kuskilt läbi läbi astun. Mina kutsuks kõiki, kes ei ole veel Eesti Rahva Muuseumis Tartus käinud. Täna õhtul kella kuuest on Eesti Rahva muuseum tasuta avatud ja oma tõotab tulla väga rahvarohke. Õhtu Eesti Rahva Muuseumis aga kasutage võimalust. Ei kahetse. Aga samas ma kutsun üles ka teisi muuseumeid külastama, sest et ma olen täiesti kindel, et see on selline väärt investeering oma ajakasutuse mõttes. Eestis muuseumite ka on märkimisväärselt palju tegeletud need ekspositsioonid. Need on koostatud hingega ja ma arvan, et, et korra aastas, kui te sagedamini lei aega, siis võiksite selle aja leida. Aga selline sai tänane rahvateenrite saade Aivar Hundimägi, Peeter emme. Mirko ojakivi olite stuudios, aga uuel nädalal, kui ma ei eksi, on siin Taavi Eilat, Evelyn Kaldoja. Sulev Vedler kaunist suvepäeva jätku, kui ma vaatan Tartus aknast välja Tallinnas Meri ilma tõenäoliselt nii soojaks ei ole lasknud veel kütta, teie siis nautige seal kevadet, kui siin Mandri-Eestis juba nauditakse. Suve. Saade on järelkuulatav, vikerraadio kodulehel võib mobiiliäpi kaudu.