Tuhanded kilod, šašlõki on söödud, teist sama palju ootab täna veel söömist õlletehaste ja viinavabrikute aastani. Hetk on käes, sest ega Eesti inimene ei muutu. Kui on jaanipäev, siis on jaanipäev, olgu väljas kaunis suveilm või hilist sügist meenutav ilmaga, lõke tuleb ju ikka teha ja kõik muu, mis sellega kaasneb, on elementaarne. Head kuulajad. Rahva teenrid alustavad täna oleme eetris ette salvestada tuna et kui midagi on viimase 24 tunni jooksul muutunud, siis andke andeks, aga stuudios on Mikk Salu Eesti ekspressist, Neeme Korv Postimehest ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost. Tere päevast. Tere. Tere. Tere. Mikk ja Neeme, et saite eile üle lõkkega hüpatud. Ei, mina ei saanud. Mina üle lõkke hüppama kuulsin, et see pidi olema üldseks võõras komme. Lugesin sellest, folklorist Mare Kõiva rääkis ajalehes positiivne. Aga alustame siis hoopiski sellest eilsest võidupüha paraadist ja presidendi kõnest. Kersti Kaljulaid pidas kõne, kus teatas, et me oleme kaitstud, aga et me peame ennast ja Eestit hoidma IGA PÄEV, et ma tõstaks võib-olla presidendi kõnest esile selle mõtte, et meie riigikaitse rajaneb väga palju reservväele ja kaitseliidule ning igasugusele sellisele vabatahtlikule tegevusele, et kaljulaid rõhutas, et neid vabatahtlikke on õnneks üha rohkem, aga häda on selles, et väga sageli osalevad neis erinevates julgeolekut loovad loovates tegevustes ühed ja samad inimesed, et suurema pahanduse korral võib juhtuda, et kellelegi neist ei õnnestu olla mitmes kohas korraga. See on iseenesest üks vana probleem, mille president esile tõstis, aga see on selline üsna kainestavalt probleemipüstitus, et kuidas teie arvates saavutada see, et, et tõesti need samad inimesed, kes osalevad, teeme ära talgutel, kes käivad kaitseliidu kogunemistel kelle lapsed käivad seal, ütleme siis kodutütarde ja noorkotkast, eks, et ühel hetkel ja nad osalevad igapäevaselt, ma ei tea näiteks veel Punase Risti tegevuses, et ühel hetkel, kui häda puhkeb, siis me ei peaks sellesama ühe perekonna peal liugu laskma, et neid perekondi oleks rohkem. Ta on sellega on ju niisugune lugu, et eks osa kodanikke ongi alati aktiivsemad ja kui me õpetame näiteks ettevõtlikkust, siis on ju nii mõnedest inimestest saavad ettevõtjad, mõnedest ei saa ikkagi kunagi ettevõtjaid ja eks selle kodanikuaktiivsusega on ka niimoodi, aga selge on see, et muutuvates oludes ja tingimustes, et see on tegelikult mulle meeldib ikka asju vaadata niimoodi nii-öelda suures pildis, et, et see on ju ei puuduta mitte ainult riigikaitset, vaid vaid kogu riigi toimimist, et väga paljud asjad on läinud nii-öelda vabatahtlike ja, ja igasuguste MTÜde kätte, aga aga noh, lõppude lõpuks on ka see, et kui ma neid uusi struktuure loome, siis meil peavad olema ka mingisugused sellised tugi, tugiteenused ja tugistruktuurid riigi poolt, et see asi ikkagi reaalselt nagu toimiks ja noh, inimesed võivad ju väga aktiivsed olla kasvõi näiteks merepäästes ja nii edasi inimesed võivad, võivad tahta seda teha, aga aga kui neil näiteks ei ole selleks sobilikke vahendeid piisavalt, siis, siis on seal on päris keeruline. Teha üks osa või isegi suurem osa sellest vabatahtlikest tegevustest siiski kriisiolukorras lõppevad, kui sõda käib, et siis, siis teeme ära talguid nagu vaevalt et keegi teeb seal seda probleemi ei ole iseenesest noh, probleem on, on selles, et on mingid inimesed, kes on ühekorraga reservväelased, kaitseliitlased võib-olla, ma tahan veel arst, ametnik või politseinik, vetelpäästja. Ja need on nagu asjad, mida kriisi ajal noh, kõiki asju teha. Aga üks inimene ei saa kõike korraga teha, et mis, mis seal muud ikka on, et tulebki lihtsalt rohkem rohkem inimesi kaasata. Mida rohkem neid on, seda, seda paindlikumaks süsteem muutub. Mida te veel presidendi kõnest esile tooksite, et seda nüüd olnud aega siin 24 tundi seedida? Ütlesin tegelikult hoopis selle peale, et kui tore traditsioon on see, et et siis ma saan aru ka Lennart Meri oli üks inimene, kes pani aluse sellele, et tõesti neid võidupühaüritusi sellisel kujul pidada erinevates Eesti linnades, sest kui ka miks siin rääkis sellest, et tuleks nagu rohkem inimesi kaasata, siis üks võimalus ongi ju minna minna inimeste juurde ja ja, ja näida näidata kõike seda, see on, see on vahva ja, ja ilus asi ja minu arust on inimesed sellega kenasti kenasti omaks võtnud. Jah, see on selles mõttes ka hea, et nendel samadel maakonnakeskustes maakonnakeskustel, kus neid paraade siis külakorda korraldatakse, et keskused saavad iga siis umbes 15 aasta tagant mitu korda, et ma mäletan ise, kuidas minu kodulinn alga, on paraadi kaks korda võõrustanud ja mõlemal korral on need kesklinna teed ja tänavad korda tehtud, haljastus korda tehtud ja see on väga hea, selline distsiplineerib. Kas siis, kui paradena ära olnud, et siis laguneb nagu valga uuesti laiali? Põhimõtteliselt küll jah aga liigume teemadega edasi, et jaanipäeva me siin saame veel tähistada. Täna ja homme on veel jaanipäeva järgne päev, et õnneks sattusid pikad pühad, et täna võib-olla saates ei hakkaks rääkima sellest, millest tegelikult ka riigikogu jusin sellel nädalal põhiseaduskomisjoni tasemel vist korra kaasa püüdis mõelda, et kas siis, kui pühitsetud satuvad vabale päevale, et kas peaks kuidagi midagi asendama ja ja sel aastal on ka see häbiväärne olukord, kus laupäev, mis on muidu vaba päev, röövib siis riiklikult tähtsa puhkepäeva. Et aga üks üle üldrahvalik teema on seotud ka televisiooniga ja mis jääb lõppevasse nädalasse? See on ju vana hea teada-tuntud tõde, et Eesti inimesed on suurimad telekavaataja, et ma ei ütleks, et maailmas, aga Euroopas kindlasti ja sellel nädalal teatasid Kanal2 ja TV3 täiesti juhuslikult ühel samal päeval ühel suvalisel ennelõunal, et nad lahkuvad vabalevist sundides siis niimoodi vähemalt et 80 tuhandet majapidamist ostma endale uusi tehnikaseadmeid. Või siis sõlmima mõne sideteenuse ettevõttega lepingu. Et nad näeksid tulevikus oma lemmikseriaale või siis näiteks ka Tõnni Ongi tulevast taliolümpiat. Enamasti on need 80000 leibkonda siis kas kesisema sissetulekuga või ka eakamad inimesed. Selline kingitus siis suve esimesel päeval televaataja ka seda, kas sa arvad, et see oli juhus, et nad ühel ajal ta ei tea, kusjuures kui see ei oleks juhus, siis see tõenäoliselt vääriks konkurentsiameti uurimist, aga samas jällegi statistiliselt tunduks, on niivõrd ebatööna juhus võib-olla seal lihtsalt on mingisugused kuupäevad, mingisuguseid toimingute tegemise tähtajad, et kui sa soovid vabalevist lahkuda, siis ma ei tea, sa pead mingid päevad ette teatama, kas Levirale või siis võimalikke tehnilise järelevalveametile ja võib-olla need päevad lihtsalt hakkavad nii-öelda saabuma. Aga mis teie arvate, et kas televaatajad nüüd ruttavad poodi sajandi armastust või selgeltnägijate tuleproovi uusi osasid näha või juhtub nii, et need telekanalid lihtsalt kaotavad märkimisväärse osa oma vaatajatest? Osad kindlasti lähevad poodi ja ostavad vastavad seadmed. Osad ilmselt mitte, et ma tegelikult ju sa ütled kaks 80000 90000 leibkonda ja inimesi sai iga ega me, ega me tegelikult ju väga täpselt ei tea, et kui palju nad võtavad ja kui innustunud vaatajad nad on. Et selles mõttes ma ei oska, ma ei oska öelda, et kas neist pooled lähevad poodi ja pooled nagu ei lähe või läheb 70 protsenti poodi ja 30 protsenti ei lähe, kui sa niimoodi küsid, ma ei tea. Ma ei tea ka selle statistika kohta nii täpselt, et võib-olla siin ka igasuguste arvudega mängimine ei olegi kõige kõige kohasem, sellepärast et ma arvan, et neid on tõesti tuhandeid, aga noh, on ka palju selliseid inimesi, kellel on need lepingud kenasti olemas, aga näiteks kuskil maal, kus nad suviti on, seal mingisuguseid selliseid lepinguid ei ole ja seal ikkagi on siiamaani siis niipalju kui teleka vaatamist on nauditud seda vabalevi teemat, aga eks neid noh, mina ütleks selle niimoodi, et Neid selliseid sunnimehhanisme on siin ennegi olnud, et eks meie elus on ikka aeg-ajalt niimoodi, näiteks minul on taskus praegu üks selline mobiiltelefon. Ma ei hakka siin tootjat nimetama, aga, aga mulle öeldi sügisest, et enam ühtegi uuendust selle peale ei tule ja päris ausalt öeldes ebamugav tunne on nagu see, kui kui tuleb mingisugune näiteks, ma ei tea, rahvusringhääling teeb oma uue rakenduse, mina tahan seda alla tõmmata ja siis öeldakse mulle, et vabandust selle operatsioonisüsteemiga, see enam ei tööta. Ja, ja see, see ongi nii, et et meil on aeg-ajalt meil tuleb selliseid asju teha. Ja noh, ja see on alati väga ebamugav. Samas on nii, et eks see puudutab eraettevõtteid ja ma kujutan ette, et kui, kui ikkagi mingisugune oluline raha või no ütleme nii, et see raha, mis sisse tuleb selle arvelt ikkagi noh, nagu ei kata seda vaatajate kaotust, ei korva seda, siis ma kujutan ette, et siin on, on võimalikud igasugused igasugused kõikvõimalikud arengud aga selge on see, et kui näiteks maailm muutub ja erakanalid hakkavad meil näitama olümpiamänge, mis seni on olnud puhtalt avalik-õigusliku rida, noh, nüüd juba väiksed erandid on olnud, eks siis on selge, et, et noh, see on väga kallis projekt, selle jaoks on, on vaja raha teenida ja ja eks sellest vabalevist vabalevist loobumisestki on ju ennegi juttu olnud. Minu arvates ka, et, et see on tegelikult kaks erakanalit see on nende otsus, et kes see teine ikka nende eest seda otsust teha saab, et. Just ma arvan, et see on selles mõttes kalkuleeritud risk, et seda otsust tehes tuli ühele kaalukausile panna siis klientide huvi ja rahulolu ja teisele kaalukausile siis raha. Ja nüüd ongi küsimus selles, et kus see tasakaalukoht on, et tõenäoliselt tuleb riskida sellega, et sul on mõnevõrra vähem vaatajaid, aga sa saad siis. Hakkab raha, aga ei ma ei tahaks nagu vastanduda, et mis tähendab klientide rahul versus raha. Oletame, et kui TV3 või Kanal2 raha ei teeniks ja paneksite üldse oma jaamad kinni et siis on kliendid rahul või. See ei ole nagu see ei ole selline, et kas see või teine. Aga noh, ma ise juhtusin tegema vikerraadios uudis pluss saadet, kus ka kuulajad said sisse helistada ja avaldada arvamust, et mida nad sellest erakanalite otsusest arvavad ja ma ei ole tükk aega nii pahasid inimesi eetris kuulanud, nad olid tõesti häiritud ja ja nad võtsid seda. Nad ütlesidki, et ei ole võimalust, helistas ka inimene, kes ütles, et mul ei ole lihtsalt rahaliselt võimalik osta seda seadet mis aitaks nii-öelda siis tulevikus neid kanaleid ka õhu kaudu edasi vaadata, noh, seal on tõenäoliselt vaja moodsamaid digiboksi. Kuhu saab siis ka selle näiteks Starmani maksis paarkümmend eurot vä? Vot ma ei oska öelda, mis see kulu on, aga, aga nüüd ongi küsimus selles, et tegelikult inimestel on siin kuu aega ja, ja mõned nädalad, et need seadmed osta ja, ja ausalt öeldes muidugi augusti alguses ega vist lihtsalt telekast niikuinii midagi väga suurt olulist ei tule, et suvel näitab kordussaateid korduste Et noh, tegelikult juba nii-ütelda siis puhtinimlikult on see kõik ju täiesti arusaadav, iga ebamugav moment on, on, on selles suhtes tõesti arusaadav ja, ja, ja ausalt öeldes on ka see, et ega kui vaadata sellist üldist pilti, siis ei ole nii igal pool, et see mobiilne internet oleks väga, väga stabiilne, et oleks võimalik sellega igasuguseid asju teha, ka see on kallis samas. Ma ütleks isegi niimoodi, et suurtes suurematest linnadest väljaspool on mobiilne internet vähemalt minu operaatoril märkaga nime nimetama on siiski suhteliselt keskpärane, vahel nagu väga kehva. Jah, nii et nii et eks, eks siin on, on paljudes asjades arenguruumi ja võib-olla ka lapsed ja lapselapsed tihtipeale ei mõista oma vanemaid ja vanavanemaid, kes elavad võib-olla kuskil veel väiksemas kohas ja ja neil ei ole võib-olla võimalike kas siis kasutada niisuguseid elementaarseid asju, nii et jah, et aga, aga aga elu muutub ja ma usun, et, et me tegelikult laias laastus ikkagi ikkagi saame hakkama, et meil on nagu järsemaidki pöördega. Need on olnud, et suur osa inimestest tõesti tõenäoliselt pääseb seal paarikümne euro suuruse investeeringuga, et osta mingi lisaseade, kuhu selle kaardistada panna või siis. Ja siis tuleb sõlmida ka mingisugune leping, et neid kanaleid näeb, aga ma ei hakkaks väga spetsiifiliselt spetsiifiliseks minema, aga, aga seal on lihtsalt veel ka vahe selles, et see tasuta vabalevi kanalid siis töötavad sellisel võimsal maal sagedusribal, kus leviala on suurem, aga tasulised kanalid, kui me räägime nüüd õhu kaudu levitatavat signaalist töötavad natukene halvemini levimatel sagedustel, seal on need MUX kaks ja MUX kolm ja seal võib tekkida see teema, et Eestis tekib mingisugune hulk, ma ei oska öelda, kui palju inimesi, kes lihtsalt ei näegi, isegi kui nad tahavad raha eest, Nad peaks ostma endale satelliidi, et hakata seda vaatama, see juba tõenäosust on nagu märkimisväärselt suurem investeering. Jah, jaa. Võib-olla siin oleks näiteks, ma ei tea, ma võiks teha siin ka näiteks väikese üleskutse nendele inimestele, kes siis, kes siis neid otsuseid vastu võtavad, et et võiks ka nendesamade kanalite kaudu inimesi ikkagi veel veel põhjalikult teavitada ja, ja aida aidata neid nii-öelda sõna otseses mõttes, nagu siis nii-öelda ajage, ajage edasi minna. Kui nad tahavad seda telekanalit vaadata nii, aga nüüd törts laupäevast poliitikajuttu, räägime lähenevatest, kohalike omavalitsuste volikogude valimistest ennekõike Tallinnast. Et kui veel nädala eest oli erakondade reitingute osas selline seis, et noh, võis nentida, et kõik tõenäoliselt jätkub Tallinnas ka valimiste järgselt vanaviisi, et Keskerakond säilitab ainuvõimu ning pinget eriti pole, siis esmaspäeval ja teisipäeval saabunud teated muutsid ei suuda linnas erakordselt põnevaks, et esmaspäeval teatas siis haiglast koju saabunud Edgar Savisaar, et kuna kohtuarstid on tema tervisekohtupidamiseks kõlbulikuks tunnistanud, siis võib ta sügisel Tallinnas volikokku kandideerida ja teisipäeval teatas ärimees Urmas Sõõrumaa, et tema koostab valimisteks oma valimisliitu. Mitte alustaks, võib-olla väiksed, kuigi need teemad on omavahel seotud, siis alustaks ikkagi sellest värskeimast. Tuli just Sõõrumaa, sest et ma ei tea, mulle tundub, et see olukord siin, Tallinnas teil peab olema ikka väga murettekitav, kui ikkagi Eesti üks. Vaat et suurima kaliibriga ettevõtja peab muude tegemiste kõrvalt aega leidma ja ise poliitikaelust tulema, siin korda majja lööma. See, kui teisipäeval ja esmaspäeval need teated tulid toimetuses, oli ka selline nagu meeleolu, et oh jumal tänatud. Lihtsalt puht sellist ajakirjanduslikult tundus, et tuleb nagu jube nagu igav ja mõttetu see kohalike valimiste kampaania keskerakonda juuni võidab, võib-olla saab kaks kohta vähem või, või sama palju, aga et noh, tegelikult nagu midagi ei muutu. No aga kui nüüd Sõõrumaa tuleb, mis paistab olevat kindel ja kui näiteks tuleb ka Savisaare Yana Toom, siis lüüakse kõik kaardid nagu segamini, et siis äkki tekib Tallinnas üle väga, väga pika aja esimest korda demokraate, kus, kus taht toimuvad mingid koalitsiooniläbirääkimised, Tallinna linnavalitsuse moodustamise osas ja ja midagi muutub. Ma Sõõrumaa motiive ma ei tea, võib-olla tahabki nagu lihtsalt linna linnaasjades kaasa rääkida, enamus inimesi, kellega ma olen rääkinud selle nädala jooksul muidugi arvavad, et seal seal peaks olema mingi mingi suur plaan, on talle, et see ei ole lihtsalt nii, et noh, et tal on. Aega ja raha ja on mingite asjade vastu, Kesklinna vanemaks tahab saada, nagu ta ütles. See paistab muidugi vist väga selline veenev, et, et ma neeme, sina saad aru, mis mure on Sõõrumaal Tallinna pärast. Kas siin on tehtud peeneid vihjeid ajakirjanduse poolt, et minnakse investeeringuid kaitsma ja siin viie kooli halduslepingud võib-olla Taavi aasa juhitav või ka Mihhail kõrva, Kõlvarti juhitav linnavalitsus võiks üle vaadata? Pean küll silmas nii-öelda haridus haldusalas. Ma korraks küsin vahele, et, et kõik need põhjused võivad olemas olla, aga ma küsin teilt mõlemalt, kui te lähete valima näiteks kohalikel või riigikogu valimistel, mis plaan teil on, mis eesmärkidel on mis, mis see kõige laiemalt on, et noh, lihtsalt nagu kaasa rääkida, eks ole, ja kui sul oleks võib-olla väga palju raha ei oleks sul aega, siis äkki tahad sa selle kaasarääkimise viia järgmisele tasandile ja ise osaleda, noh, lõppkokkuvõttes. Ütles ju täpselt nii, nagu, nagu me siin ennist rääkisime, et osad kodanikud on aktiivsemad, on, on inimesed, kes ettevõtlikkuse, pest väljuvad ettevõtjatena on neid, kes õpivad, aga ikkagi ettevõtjateks ei saa. Noh, jah, ma ei tea, kust kohast alustada, mulle ei meeldiks üldse alustada Sõõrumaa aastat, ma alustaks hoopis seda pilti Teie enda jutukerimist hoopis savisaarest. Sellepärast et minu jaoks on olnud, et see üks võtmetähtsusega küsimus, kas Edgar Savisaar kandideerib või ei kandideeri. Kas Savisaar kandideerib Keskerakonna nimekirjas, kandideerib ta mingisuguses teises nimekirjas mida minu meelest meedia moodustab tunduvalt aktiivsemalt, kui, kui võib-olla seal nad ise seda teevad. Et laias laastus on meil ju asi nii, et Tallinnas on olnud pikka aega Keskerakonna ainuvõim. Ja selge on see, et seal on väga selgelt läbipõimunud seosed, igasugused sidemed on projektid, mida on alustatud, ühed ja samad inimesed on teinud otsuseid. Päris kindel on see, et niisuguseid asju ei taheta anda niisama kergelt käest ära seal fakt, need inimesed ja selle jaoks otsitakse nagu kõikvõimalikke lahendeid, et, et säiliks kindlasti on mingi grupp, kes, kes nagu seda üritab väga-väga jõuliselt nagu hoida. Et see ei ole ainult mingi lihtsalt poliitiline küsimus, see on ka majanduslik küsimus. Sõõrumaa mingil määral ütleme sellesse struktuuri ka nagu sobib, et tal on neid PPP-projekte siin koolide näol küllalt ja igasuguseid muid asju ka ja ideid. Aga nüüd küsimus savisaarest on minu meelest sellepärast äärmiselt huvitav, et noh, vahepeal jäi selline mulje, et, et võib-olla ta sellise noh. Tal on siin see kohtuprotsess käimas ja, ja võib-olla jääbki, jääbki nagu kogu sellest asjast kõrvale, sest ega näiteks Tallinna propagandateenistus ma nimetan seda asja ikka päris sirgelt niimoodi. Ega nad ei savisaarest ei räägi. Viimastel kuudel on savisaarest räägitud väga-väga-väga vähe. Mõned üksikud väikesed uudis, et isegi siis, kui need kõik need Keskerakonna nimekirjade juhid on andnud seal pikki intervjuusid pealinnas, seda litsas Tallinna televisiooni ma olen vähem jälginud, aga, aga näiteks nendes lehtedes kui vaadata, siis savisaarest on seal ainult väga, väga vähe juttu. Ta on nagu, nagu nagu selles mõttes nagu eilne samal ajal me oleme. Päris kindel on see, et kui Savisaar siiski nagu tuleb välja, siis on noh, enam kui kindel, et ta väga korraliku häältesaagi võtab. Ja siis on küsimus see, et kuhu need hääled siis siis kuhu need hääled siis lähevad, eks ju, ja kuhu ja kellele. Ja mina arvan niimoodi, et ärgem laskem ennast igasuguste spinnidest eksitusse viia siin võib-olla ka tegelikult küsimus, kas tahtlik või tahtmatu mäng, et moodustubki kaks nimekirja ja pärast valimisi lepitakse kokku ja säilitatakse seesama endine hegemoonia. Sa mõtled seda, et tekib mingi Keskerakonna nimekirja, siis Savisaare Yana Toomi nime sest nad omavahel lepivad kokku hiljem. Lepitakse omavahel kokku nii-öelda nagu. Nii-öelda koalitsiooniläbirääkimiste käigus ja teatud asjade jagamise osas sellepärast et, et ka näiteks ka seda valitsust moodustades mikspärast, need inimesed saad kohe Keskerakonnast osad ära ei jooksnud, kellele oli väga ebameeldiv Jüri Ratase saamine Keskerakonna etteotsa, siis ma arvan, et oli see, et eks neile, kus ka nii üht kui teist, selle kokkuleppe tulemusena, nii et aga ma selles mõttes ma ei arva, et toimuks praegu mingi tohutu mingisugune vandenõu, aga selline skeem. Ei see kõlab nagu ei, ei nojah, täpselt, et see ei tähenda, et see on praegu kuidagi nagu kokku lepitud, selles osa, et niimoodi teha, aga ütleme, et kujutame ette, et valimised lähevad Keskerakonna nimekiri, võidab mingi osa hääled, Savisaare Toomi nimekiri ja noh, inimesed ju vanad tuttavad, eks ole, lepivadki. Näiteks. Ja, ja see muidugi see, et see teine nimekiri tekib, see ei ole ka veel sugugi kindel, ma arvan, aga ma arvan, et selle peale võidakse minna ja üks väga oluline aspekt, mida minu meelest ei ole ajakirjandus üldse käsitlenud, vähemalt mina ei ole näinud ühtegi sellist käsitlust, on see, et millise näpp ütleme kuhu suunab nüüd oma selle tähelepanuteravikku ida poolt tulev venekeelne meedia kus on alati olnud Keskerakond väga tähtsal positsioonil, Savisaar on olnud tähtsal positsioonil ja nüüd minu meelest ma kutsuks ka kolleege üles tõstetud, et noh, kui meid on rohkem, siis me suudame, suudame ka seda paremini jälgida, neid märke, et noh, see on natuke nagu selline Kremleoloogiaga. Vabandust, see ongi, sest väga paljud nendest valijatest, kes Tallinnas valivad, ongi ka tegelikult selle teise meedia nagu vallaseks. Nii et, et see on nagu erakordselt oluline küsimus. Ma tuleks veel Sõõrumaa juurde tagasi, et aga mis te arvate, kui Sõõrumaa valimisliit sündis näiteks nii, et Edgar Savisaar soovis leida oma loodavale valimisliidule toetajaid rahalises mõttes, et Savisaare valimisliidust ma võib-olla räägiks ka veel, aga oletame, et see lugu oli nii, et Sõõrumaa, Savisaar kohtusid ja Savisaar lihtsalt rääkis, et olukord nõuab ja, ja ühel hetkel Sõõrumaa tundis, et tõesti olukord nõuab ja ta peab sekkuma ja selle asemele Sõõrumaa rahaliselt panustaks Savisaare valimisliitu tuli Sõõrumaa hoopiski mõte, et nüüd peab ise oma kambaga välja minema, et noh, sellisel puhul tõenäoliselt muidugi Savisaare Valimisliit läks ilma rahata. Ja Sõõrumaa muudaks seda mängujoonist Tallinnas ikka märkimisväärselt, et kui teie keskendusid sellele, et ütleme siis, et Savisaar ja Keskerakond tulevikus lepiks milleski kokku, et kuidagi Tallinna edasi valitseda siis kui veel ütleme, Sõõrumaa oma valimisliiduga ikkagi tuleb ja ma olen kuulnud, et see lootus on see, et hoopis Savisaare nimekiri, viisakas Savisaare ja Sõõrumaa nimekiri. Üks siis panustab eesti häältele teine vene häältele, et nemad kahekesi saavutavad enamuse. Võib-olla küll mõtlen korraks vahele, vähemalt Sõõrumaa ise on rääkinud, et kuidas tal see mõte tuli, oli läbi Jüri Mõisa. Et jüri mõisal on palju raha? Ei jüri mõisal on huvi tulla nagu Tallinna poliitikas, seda on käinud väga erinevate erakondade juures ja see põhjus, noh mulle tundub, on lihtsalt selles, et Jüri Mõis on pensionil, tal ei ole aktiivseid ärisid. Tal on palju vaba aega, lapsed on suureks kasvanud, tal on piisavalt raha ja ta oleks tahtnud midagi Tallinnas teha. Ja siis ta käiksin ringi erinevate erakondade juures ja ühel hetkel saidki sõidumaju kokku ja nemad rääkisid, tuligi mõtetega, teeks siis koos kahekesi. Ja sina ei usu seda, arvad mingid vandenõud? Ei, ma aasta ma ütlen, et kõigepealt ma ütlen repliigi korras seda, et ma arvan seda, et ma ei ütle, et Savisaar ei vaja raha, aga Savisaar vajab seda raha tunduvalt vähem, kui, kui võiks arvata. Savisaare Yana Toomi nimekiri valiks, vajaks kõikidest nimekirjas kõige rohkem kõige vähem raha just kõige vähem just ütleme isegi, kui neil üldse raha ei oleks, meedia teeks tasuta kampaania, me ise teeksime neile selle kampaania ära. Ja teeks ja teeks või võib-olla teekski? Ja teeks muidugi. Siis see teine pool, et aga noh, mulle ei meeldi üldse praegu väga rääkida sellest Sõõrumaa valimisliidust, et esialgu on tegemist ideega, mina nagu väga ei ole näinud neid inimesi veel, kes seal nimeliidus on tahta, ootaks ära kuline, see liit nagu reaalselt moodustub, ma arvan, et me natukese aja pärast oleme nagu hulga targemad selle selles küsimuses, sest praegu praegu on tõesti selline spekulatiivne teema ja põhimõtteliselt me teeme siin ka kauss reklaami või isegi otseselt mingile liidule, mida õieti pole nagu loodud. Just et kui rääkida aga siin ka erakondade või valimisliitude inimestega siis nad ütlevad, et selleks, et üks valimisliit oleks üldse konkurentsivõimeline, siis sul on kaheksas Tallinna ringkonnas tarvis vähemalt kolme tuntud nime. Ütleme, et kui Jüri Mõisa, Urmas Sõõrumaa on kaks nime, siis tarvis oleks veel umbes seal 30 viit nime, 30, kaheksat nimed, et see on ikkagi väga märkimisväärne hulk, et tõenäoliselt ütleme nendes omavalitsustes, kus on üks valimisringkond, piisabki sul seal Sõõrumaa mõisast ja sa võid seal platsi puhtaks lüüa. No ilmselt nad ei lähe seda valimist võitma. Ma mõtlen Sõõrumaa ja Mõis, et nad saavad sellest aru. Aga kui nad saavad mingi, ma ei tea, 10 kohta volikogusse 15 kohta volikogus, et noh, siis oleks juba väga hästi. Mina nende jaoks. Teate, mina ütleks ikkagi selle eelmise valimise eelmiste valimiste järgi seda, et kui nad saavad üle künnise, siis see on nende jaoks juba võit, oleks võit sellisele uuele nimekirjale mis me Sõõrumast teame, me teame seda, et tal on tõesti, tal on palju raha, Ta võib, võib see on kindlasti nagu hea eeldus selleks, et mingisugune nimekiri kokku panna, ta on tuntud inimene, ta on kindlasti tuntud inimene. Raha, mees, ettevõtja, siis tal on veel igasuguseid siin pehmema meedia igasuguseid kujundeid. Need on nii vägevad, et Pean Postimehe arvamustoimetuse juhataja ütlema, et ma kõike seda isegi ei tea nagu kogu seda sügavikku, et ma võib-olla ei ole nii tähelepanelik selle meedialugeja. Pime ruum märksõna, et ma ütlen, talle on üks asi veel, et tal on selline tohutu sotsiaalne võrgustik, seda mina ei tea seda, eks ole, kui hästi tal õnnestub igasuguseid uusi inimesi tuua tähenduses uusi tuntuid, mitte poliitikuid, ettevõtjaid, kultuuritegelasi või advokaate, et ma saan aru, et ta peab nendega läbirääkimisega, kui noh, ma ei tea, kui tuleb nagu saata need mingi 10 15 sellist. Ja mõtlevad, oh pagan, vaata, kes ta on saanud. Ja me hakkame ka neile tegema tasuta reklaami. Ütleme nii, põhimõtteliselt põhimõtteliselt, võib-olla siis noh, mida me veel teame, et, et me teame seda, et tal on need linnaga ärid, ma arvan seda, et kui nüüd asi läheb ikkagi tõsiseks veel ei ole minu meelest asi tõsiseks läinud, kui ikkagi mingisugused nimed hakkavad sinna juurde tekkima, siis ma arvan, et ajakirjandus võtab innukalt lahti kõik need, kõik need linnaga tehtud ärid vaatab, vaatab neid, mida on tehtud, mis mismoodi on olnud ja nii edasi ja miks ma seda kõike seda loeteluga siin tegelikult arutleda. Noh, alustasin ongi see, et, et me peaksime mõtlema, et kes on see võimalik valija, kes siis võiks taolise siis näiteks mingite ettevõtjate ja muidu ettevõtlike inimeste nimekirja poolt siis hääletada, et, et kes, kes see valija on. Ja ega ausalt öeldes ma arvan seda, et, et Sõõrumaa kuvand, kui ma siin viitasin ennega sellisele pehmemale pimedale poolele, et siis ma ütleks, et tema, tema enda kuvand on siiski suhteliselt vastuoluline. Et, et eks me saame näha Aga eile õhtul oli ka hundisilmal jaanituli ja pidutseti kõvasti, kui pilte vaadata, aga siin kolmest tõest peaks rääkima, see on selline huvitav termin, mis on Eesti meedias rändama läinud vist Jaanus Karilaid kuidagi teisele Eesti poliitikas kasutusele, see siis hõlmab Yana Toomi, Oudekki Loone ja Olga Ivanovast. Mis teie arvate, kui nüüd tõesti sünnib Savisaare nimekiri, Savisaar Savisaareks, aga see tähendab tõesti seda, et riigikogu fraktsioonist Yana toom on Euroopa Parlamendi liige, et tema hääl või otsus ei mõjuta nagu koalitsiooni Toompeal, aga oodaki Loone, Olga Ivanova. Kui nad ühel hetkel ütlevad, et nemad on Savisaare nimekirjas, siis raske on ka Toompeal nende häältega arvestada, et kas siis koalitsioonis on neli osapoolt või on siis Savisaare nimekiri Keskerakond, sotsiaaldemokraadid ja isamaa ja Res Publica liit. Mina mina, kui sa oled tähele pannud, olen ka siin viimastel minutitel kogu aeg seda nimetanud Savisaare Toomi nimekirjaks, sest Yana Toomi bränd on peaaegu sama tugev kui Savisaare oma ja nii palju, kui mina tean on nende initsiatiivide taga ja nende läbirääkimiste taga Jüri Ratasega umbes, et ütleme, et see on rohkem Yana Toom, kui Savisaar. Ja ütleme, selge see, et, et Yana toom on Euroopa Parlamendis, kui ta siin kandideeriks Tallinna valimistel ta võtaks ropult hääli. Ta saaks tohutult hea, tasuta reklaamikampaaniad ei tuleks siia, tahaks Euroopa Parlamendis edasi. Jah, mind kogu selle asja juures huvitaks kui üks, üks aspekt, et kui hästi saavad omavahel läbi Jaana Toomi ja Mihhail Kõlvart ja millised nende suhted on, sest tõtt-öelda, kui ma vaatan seda, et ikkagi sedasama venekeelset elektroodi, mis annab tegelikult ikka väga kaaluka osa siin Tallinnas kohalikel valimistel, siis siis minu meelest need küsimused on suhteliselt sellised sellised, sellised võtmeküsimused, aga kui sa nimetasid siin Savisaare nimekirjas, siis noh, ütleme nii, et jutumärkides Savisaare nimekirjas on, on kõik need nimed kogu aeg ka praegu olles keskerakondlased, seal on, seal on mõned Fraktsioonist distsiplineeritud nad käituvad suures saalis ikkagi fraktsioonina. Nad on, nad on pragmaatikud ju tegelikult ja selge on see, et et eks nad, eks nad kaalutlesid ju ka erinevaid variante kindlasti, aga ma arvan seda, et nad said ise ka aru, et nagu riigi tasandil oleks rumalus mitte kaasa mängida selles, selle, selles muidugi seal on, seal on veel ka selline noh, ütleme siis ju see, kuidas põlissaarlast põlissavisaarlaste selline üksus, kes, kes siis nagu seda, seda kultust nagu põhimõtteliselt kuni kuni mingi jumaluseni välja ajab. Noh, et, et seal on nagu selline selline äärmus ka olemas. Jaa, Heimar Lenk, siis? Kindlasti aga jah, et seal võib tekkida ühel hetkel see seis, et tõesti Jüri Ratase juhitaval koalitsioonil on täpselt neli osapoolt, et tuleb väga selgelt hakata arvestama ka selle Savisaare nimekirja ja nende taustajõududega. Jüri Ratas on pidanud sellega kogu aeg arvestama, praegu tegelikult kogu aeg pidanud sellega arvestama selle valitsuse sünnist sünnist saadik, aga see on selline, ma ütlen, see on selline tasakaal seal natukene nagu selline win-win olukord, et nad ei, nad on nad, ta teab, et nad ei saa ka lihtsalt niisama ära minna, muutuda eikellekski selle praegusele Keskerakonna ja valitsuse tuules on neil hea olla. Ma miskipärast arvan, et kui Yana Toomil ei ole midagi Savisaare nimekirja tekkimisega kaotada, sest ka järgmistel parlament Europarlamendi valimistel tõenäoliselt Yana Toom, kuna süsteem on selline, suudaks oma mandaadi. Tema võtaks, võtaks isegi üksinda selle mandaadi ära ja selles mõttes on tema nagu oluline tegija, et kui Savisaar on minevik ikkagi oma tervisekohtuasja ja isegi kui ta tuleb oma oma nimekirjaga, siis Yana toom on selle valijasegmendi jaoks tulevik. Ja ütleme, sellest kolmest õest on täna ainukene nagu iseseisev bränd, kes, kes võib teha kasvõi üksinda Tahab aga mis tekitabki selle küsimuse, et kui selle Savisaare nimekirjaga liituvad keskfraktsioonist mitmed inimesed, et, et kuivõrd, et nii-öelda kaalutletud risk nende poolt võiks olla, et ühel hetkel nad avastavad, et nad küll nii-öelda sügisel sattusid vihma käest räästa alla, aga järgmisel hetkel ja küll noh, Tallinna volikogus oli see tulemus, milline oli, aga, aga ma arvan, et pikas plaanis ikkagi, kui sa tahad olla poliitikas tegija ja sellist pika karjääri endal planeerida, siis ikkagi tõenäosuses, ütleme turvalisem on olla keskkonna Keskerakonnaga. Tõenäoliselt küll, aga noh, ütleme, kui seal on seal piisavalt palju, eks ole, inimesi, kellel on, no ma ei tea, näiteks. Lenk, Heimar Lenk, nii palju kui mina tean, siis tema niikuinii mõtleb, et suurest poliitikast ära minna. Et kui te näiteks läheksite Savisaare nimekirja, tal ei ole midagi kaotada, kui ta niikuinii mõtleb, et ah ma järgmistel riigikogu valimistel, mis. Teate selles osas on kõik minu arust päris kõvasti muutunud, et kui vanasti oleks olnud selline asi, oleks karistatud nii-öelda ketserlus kombel kõigi erakonna sellisel suurel sabatil oleks Savisaar isiklikult või siis mõni tema jüngritest seal on neid häälekaid tegelasi olnud läbi aegade, kes on selle rolli enda peale võtnud, oleksime vananenud ja sajatanud, ma mäletan, milliste sõnadega saadeti minema Siiri Oviir. Noh, põhimõtteliselt saed sõna otseses mõttes. No ikkagi see on päris hirmus asi, kõik see on muutunud, praegusel hetkel oleks isegi nagu mingi eraldiseisev nimekiri osadest keskerakondlastest. Ma räägin täiesti täiesti okei ja, ja ratas võib ka näiteks öelda, et noh eks siin olegi nii, et vaadake ka teiste erakondade poole, ka sealt minnakse valimisliit. Siis ta ütleb, et see ongi demokraatia. Me oleme Siis ja vaadake, kindlasti see valimisliitude asi see praegu on, sellepärast noh, üle Eesti tegelikult nagu, nagu trend ka sel põhjusel, ma arvan, et siin mõjutab kindlasti osaliselt ka see kahe tooli seaduse teema. Siiski siiski, Jüri Ratas neljapäeval rahvusringhäälingule antud intervjuus Brüsselis ülemkogu vaheajal ütles ühe olulise lause, et mina ei kujuta erakonna esimehena, kuidas 25 aastat keskerakonda juhtinud inimene kandideerib Keskerakonna vastu. See oli selles mõttes ikkagi märgiline, noh seal küll ajakirjanik Epp ehand üritas nii-öelda edasi minna ja küsida, et kas te viskate siis Savisaare välja, mille peale Ratasel häid vastuseid ei olnud, et aga ta tegi selleni? No tulemus see, et sellise nimekirja tekkimine on, on Jüri Ratasele noh, halb, see on selge, see ei ole nagu mingisugune hea asi. Ideaalis läheks ikkagi Keskerakond sellise ühtse jõuna, kus võib-olla oleks ka Savisaar. Aga Savisaar oleks vait, eks ole, tooks oma hääled, aga las siis nüüd tegelikult ratas valitseb. Aga see on nagu Jüri Ratase ideaal. Ikkagi tekib Savisaare nimekiri ja ma olen Postimehe lugejana saanud aru, et see tõenäosus pigem on selline 90 10 vastu, et Savisaare nimekiri tekib ehk siis asi sisuliselt on otsustatud, seal on mingisuguseid lahtiseid detaile siis halvimal juhul see viib Keskerakonna lagunemiseni ja see on nagu see protsess, mida Eesti poliitikas. Ma arvan, et keegi ei ole suutnud nagu sellisel kujul ette näha. Kahtlemata enne seda viimast kongressi olid ka nii-öelda meeleoludes nüüd erakond kistakse kaheks, aga noh, ega ausalt öeldes nii suurt auruvedurite ühe hetkega nagu pilbasteks ei põmmutada. Noh, tegelikult pidas läbirääkimisi Jüri Ratasega, mitte Savisaar, vaid ma ütlen ikkagi rõhutamisel, Yana Toom, et see on võib-olla siin, mina võib-olla rohkem Jana toimjäägi nagu Savisaare nimekiri. Veelkord, et jälgige venekeelset meediat kes saavutab missuguse positsiooni, kes pannakse mingi missugusesse, positsiooni seal, et kui, kui seal läheb, nagu, kui ma kujutan ette, et kui seal läheks näiteks Kõlvarti ja Toomi vahel ikkagi päris tõsiseks vastasseisuks siis siis on selge, et, et seal seal seal valitakse pool ja ma arvan, et siis läheb erakond, siis on see lagunemine ilmselt ilmselt nagu tulemas ka mingisuguse mingisuguses perspektiivis. Aga kuna ma rääkisin, ma rääkisin Yana Toomiga telefonis teisipäevale, ta seletas seda nagu niimoodi ta ütles, et vaadake, Eestis on väga palju mittekodanikest Vene kodanikest inimesi, kelle ainuke võimalus käia valimistel on kohalikud valimised. Ja need inimesed tahavad jõulisi, suuri poliitilisi steike, et siin kõik ülejäänud erakonnad arvavad, et need Tallinna valimised käivad mingisuguste mingite prügi ja, ja, ja Stroomi rannapinkide teemal, et Keskerakond kampaaniates Stroomi rannas lingid. Et Me värvime pingid ära, seal siis Yana toom ütled, aga vot nendele valijatele need argumendid läheb peale seda nad ei ütle, et tema ise, aga noh, ma mõtlen siit edasi, et ma saan aru, mida need valijad tahavad, need valijad tahavad sõnumeid, et NATO on paha, eesti keel on halb ja nii edasi. Ja nad saavad teha suurt poliitikat selle kohalike valimiste kaudu. Just nimelt seda tänane Jüri Ratase Keskerakond meil ei paku ja ei saagi pakkuda. Nii meil on veel mõned teemad. Neljapäeval oli viimane tööpäev Ri riigi kinnisvara aktsiaseltsi juhatuse esimehel Urmas sumelaril peast rase ja kuri tädi on siis need sõnad, mis maksid talle ometi. Selle loo moraal on vist väga lihtne, kui mõtled, siis ära ütle, kui ütled, siis vaatajat ei salvestata ja ja et see organisatsioon ei lekiks, et Soome Laari õnnetuseks siis salvestati ja lekitati. No kas siis need terminit peast rase ja, ja see järgnenud analüüs raseda või äsja emaks saanud inimese psüühika muutustest on hundi? Ma olen ma tegelikult eile kuulasin esimest korda selle klipi läbi, kui sa ütlesid, et sellel sellel teemal või võiks rääkida. Ja, ja see, mida Somelar ütles selle muidugi erakordselt loll uksed nagu niisugune loogika, Juta ja see mõte. Aga ma möönan ja ma mõtlesin mitu tundi selle peale et ma ei ikka kindel, kas, kas selliste asjade pärast peaks inimesi lahti laskma ja ma ole ikka kindel, kas see, kui mingisugused noh, nii-öelda mitteavalikud tekstid, kui neid salvestatakse, kui need lekitatakse, kui inimesi nende pärast karistama hakatakse, kas sellel ei ole mingeid selliseid negatiivi aktiivseid tagajärgi see, mis ta ütles, see on nagu solvav ja nõme. Aga jah? Tere, mina mõtlesin pigem selle peale, et mis olid need asjaolud või, või mis see eellugu oli, mis sunnib ühte inimeste sellist sõnakasutust valima, et ma saan aru küll, et sumelari puhul seal tema endised kolleegid ja tuttavad ütlevad, et ta lihtsalt ongi selline avatud tekstiga, et noh, ma ei tea. Kui on klassikokkutulek, siis igas klassis oli selline hea sõnavärgiga poiss, kes ütleme No, ma ei tea, see ütleme, kui seda lindistust kuulad, kas ma ei defineeriks seda võib-olla väga heaks sõnavärgiks, aga, aga aga ma saan sellest aru, et et on erinevad, eks inimesed räägivad erinevas stiilis ja, ja me, me tõenäoliselt kõik, eks ole, räägime natuke erinevalt, kui me räägime vabas vormis avalikult näiteks praegu raadios või kui me nagu räägime nagu privaatselt enne seda raadiosaadet omavahel, eks. Ja siis võib-olla kasutame natuke reljeefsemalt sõna vana täpp mõnikord, eks, aga ma arvan, et selle Mirkko tahtis nagu viidata sellele, et, et see riigi kinnisvara aktsiaselts ja üldse riigi kinnisvara teema, et see on tegelikult üks üks päris selline, selline suur ja omaette seisev asi, me teame, et selle juba siis, kui seda riigi kinnisvara aktsiaseltsi loodi oldi selles suhtes päris kriitilised, et kas eriti Keskerakonna poolt just nimelt eriti Keskerakonna poolt. Ja siin võib-olla noh, ma arvan, et siin ei peagi võib-olla seda nii detailselt teadma ja ma arvan, et neid inimesi, kes peavad, on suhteliselt vähe, et öelda tõenäoliselt siin ikkagi käivad ka mingisugused sellised võimumängud selle asja ümber, sest et riigi kinnisvara aktsiaselts on saanud oma tegevusega tegelikult päris palju kriitikat. Riigikontroll eelmisel sügisel tegi seal noh, ikka päris korraliku korraliku Mahtra andis neile jälle ja, ja seal oli, muidugi sai ka see riigi enda nagu valitsuse, see kinnisvarapoliitika, sest noh, algselt oli ju mõte selle selles, et kogu see riigi kinnisvara läheb nende kätte, nad, nad haldavad seda, nad, nad korrastavad seda ja, ja arendavad seda. Aga see pole üldse nii läinud. Siin on juba rohkem, kui 10 aastat on, on, on, on räägitud sellest, et need protsessid ei liigu edasi. Siis on, on tulnud ka välja see, et nad ei olda rahul siin ühe teise teenusega, mida see aktsiaselts on osutanud. Ja noh, ma arvan, et ma arvan, et nüüd üks, üks mees nagu sai siis sule sappa ja ma arvan, et siin all ilmselt mingid mängud käivad ja võib-olla me saame Siin on, siin on tegelikult üks selline fundamentaalne vastuolu, mis seal üldse persoonidega seotud ja see puudutab neid riiklik aktsiaselts kõiki. Ja noh, antud juhul ka riigi kinnisvara aktsiaseltsi. Et nad on aktsiaseltsid, nad on ja nende põhikirjad, nende omanikud annavad neile suuniseid, et nad peavad teenima kasumit ja mida rohkem kasumit, seda nagu parem on, eks ole, ja siis me saame riigina võtta sealt dividende ja sellest nagu maksta pensioneid ja täita oma poliitilisi lubadusi. Aga teiselt ja tihtipeale needsamad poliitikud eeldavad, et riigi kinnisvara, aktsiaselts või, või minu pärast Eesti energia või mis iganes, teine riiklik aktsiaselts on ka just nagu mingisugune hoolekandeasutus või mingisugune täidab mingit sotsiaalset rolli, et näiteks riigi kinnisvara aktsiaselts peaks tegema ministeeriumit selle eriti soodsaid rente teenime ühelt poolt kasumit, aga teiselt poolt kuidagi subsideerimine neid samu nagu just see vastuolu, see on seal sees ja kes iganes juhise vastuolu jääb ja tekitab ikka konflikte. Ja jääbki tekitama ja ma ma täiendan siin ühe sellise ühe sellise arvuga kogunisti, et vaadake see äriühing selle selle. Olemuslik eesmärk on eksju raha teenimine ja ja, ja näiteks mullu oli nii, et omakapitali minimaalne tootlus pidi olema 6,6 protsenti aastas. Noh, ma ütlengi, et needsamad omanikud ehk needsamad poliitikud annavadki ette kogu aeg toote peab olema nii, te peate nii palju teenima, te peate nii palju nagu dividende maksma ja siis teiselt poolt tihtipeale needsamad nimed ütlevad, aga ma ei tea, las see ministeerium kuidagi maksab vähem rent. Või müüge see vana Eesti Rahva Muuseumi näituste peahoone Tartu linnale ja 100000 eurot odavamalt kui kõrval asuv Sakala korporatsioon tegi pakkumise, et tegelikult siin-seal väga nii-öelda hea näide, mis on kas siis Urmas Somelar poolt esile tõstetud, et ma arvan, et võib-olla selline vägivaldne need teemad kokku panna, et leida seal seoseid, et tõenäoliselt see eellugu ei ole sumelari poolt veel väga põhjalikult lahti räägitud, et kuidas siis ma ei tea, kuus kuud valitsusse sattunud Keskerakond on näiteks tõesti seal ütleme mingisuguste ma ei tea, rendihindade osas või, või mingisuguste nii-öelda ettevõtmiste puhul seal kriitikat teinud, aga, aga et kui sul üldkoosolek annab ettevõtte juhile käsu, et sa pead müüma midagi alla turuhinna teades natukene äriseadustiku ja ka see, millele sumeral on viidanud, siis tegelikult mis võinuks ühel hetkel juhtuda, et järgmine minister, noh, võtame seesama Jaak Aab ütleb, et kui, kui Somelar oleks selle objekti siis müüki pannud, et ahaa, ettevõttele tekitati juhatuse esimehe poolt kahju ja nii-öelda siis vastutuse korras hoolsuskohustuse kohustuses täitmise eest on Somelarilt võimalik see kahju sisse nõuda. Ma arvan, et ükski normaalne inimene oma perekonnale ei tekitaks 100 100000 euro suurust nii-öelda kahju ja ei laseks endale seda nõuet sinna pea peale tekitada, et et see on see koht, kus ma arvan. Somelar tegutses väga mõistlikult, jällegi. See on jah, et eks ta eestlase olukord, ma kujutan ette, et ta ise teab seda päris täpselt, aga ilmselt oligi see, et kui lähed vasakule, kaotad elu ja paremale, siis saad surma. Et tõenäoliselt, et tõenäoliselt, eks seal neid tuliseid süsi oli tal pea peal ennegi ka nende tema väljaütlemiste koha pealt, aga vahest äkki on Somelar nii niisugune mees võib-olla siis jättes mõnega Mahakamad väljendid välja, tuleb siiski ka avalikkus. Ma tahtsingi öelda, võib-olla selle segmendi lõpetades ma eeldan, et või ma ma loodan, et meie kuulajad on nii intelligentsed, nad saavad aru, et see ei tähenda, et me kuidagi tema selliseid idiootseid väljendeid heaks Seal, eks ole ja, aga, aga võib-olla isegi seda asja muudaks see, kui Somelar oleks rahanduse ja krediidi asemel Tartu Ülikoolis õppinud kas psühholoogiat või psühhiaatri, et, et ma arvan, et siis ta oleks ikkagi diplomeeritud psühhiaatrina, võib-olla ka nii-öelda oleks tal moraalne õigus ütleme, raseda naise maailma muutumist õigustada, aga see jäta järele. Ma nõustun Mik sinuga, et me võib-olla ei peaks neid idiootseid väljendeid nii-öelda kommenteerima ja süvaanalüüsi tegema. Aga üks teema veel siia saate lõpus puu. Haabersti hõberemmelgas on ikka püsti. Paju vana paju, vana paju, no heal lapsel mitu nime, et see võitlus võtab üha selliseid koomilisemaid pöördeid, et ajakirjandus on sellest mulle tundub, et tegemas algava hapukurgihooaja sellise peasündmuse. Poliitikud püüavad siis vana paju toel tallinlaste südameid võita. Mis te arvate, kas õnnestub? Ma ütlen kiiresti asja vahel, et ma lugesin ühte 10 aasta vanust eesti loodusartiklit, kus olid kõik Eesti kõige suuremad pajud kokku loetud. Esikohal oli seal mingi Raasiku paju, mis põles maha mõned aastad tagasi. Aga viiendale, nüüd siis tähendab neljandale kohale on kerkinud Paju, mis on seal Russalka juures, ehk siis, kui läheb reidi tee tegemiseks, siis nagu tuleb veel nagu iidsem ja veel nagu suurem hiiepuu nagu kaitsmine, ilmselt. Jah, ma, ma ei tea, sulle, Neeme näeb see pajukorda. Kena puu, eks ju, aga, aga ma olen siin rääkinud ka Eesti juhtivate arbol ristidega, ma olen rääkinud mõne looduskaitsega kokku puutunud inimesega, et kokkuvõttes kogu see kogu see imelik saada on see, ma, ma loodan, et keegi nagu sellest sellest ikka kokkuvõttes õpib ka midagi, et, et me nagu tulevikus ei hakka nagu selliste sildistamise kaudu igasuguseid selliseid küsimusi lahendama, sest et see on algusest peale igapidi olnud demagoogia. Väga vastik lugu tegelikult kokku võtta. Ma ma toon ühe teema, mida võib-olla ei ole väga kajastatud, aga ma tean, et terve hulk eesti looduskaitsjaid erinevatest organisatsioonidest on väga häiritud sellest. Nad on häiritud selles mõttes, et, et nad kardavad oma mainekahju. Nad. Nad on mõistlikud inimesed enamasti ratsionaalselt kalkuleerivad, aga nüüd noh, nagu sellele hõbepaju episoodile nad näevad, et kuidas kogu looduskaitse teema peale tuleb jälle see maine, et ah, need on mingisugused kuramuse hullud. Nad ei saa seda nagu avalikult samas seda nagu hukka mõista neid puu kallistajaid seal aga neid häirib see, et nende natukene imelikke puukaitsjate kuvand nüüd tegelikult laskub kogu looduskaitse teema peale. Õppinud Arboristid on ka tegelikult ju väga, väga mures, et Tallinnas on teadupärast noh, päriselt ka päris palju probleeme sellega, et kuidas neid linnapuid tuleks, tuleks nagu istutada, kuhu istutada ja kuidas neid hooldada tulevikus. Tallinna parkides on väga palju probleeme, lihtne on ka internetist otsida, mõni mees on nagu julgem olnud ja neid välja öelnud, miks ma ütlen julgem Arboristidel sõltub sellest konkreetselt, et nende sissetulek, järgmine kord, kui nad kuskil hankel tahavad osaleda, siis öeldakse, et vot teie olete siin nihukesed kriitilised olnud. Teile, me võib-olla ei, ei anna nagu võimalust. Et noh, ma ei tea, võib-olla võib-olla tulevikus saavutatakse selline olukord, et nüüd selle kogu selle jama tulemusena, et et kõigepealt võetakse vaikselt kõik puud maha kiiresti ja pärast noh, siis küll pärast on aega nagu, nagu asju teha ja siis kõik see nagu, nagu vajub maha on ju selline noh, ma arvan, et see, see olukord, mis on tekkinud, et see on tegelikult päris paljusid valdkondi tegelikult päris oluliselt oluliselt nagu kahjustanud ja, ja mõjutanud ja ja lõppkokkuvõttes on ju ka see küsimus, et kui hea linna puuse paju siis nagu üleüldse on mingites sellistes kohtades ja peab ütlema, et ega ta tühi ei ole kuigi hea linnapuu. Et seda, seda ütlevad, ütlevad noh, päriselt ka mingisuguseid asjatundjad, et kes, kes nagu teavad asju kunagi ma mäletan, linnadesse istutati kõvasti popleid. Tartus kaitstakse ka neid ja Tartus kaitstakse ka neid, kuigi kuigi kuigi Poppel on ka selline kiire kasvuga lühikese elueaga. Ja, ja noh, nii on, et puudub tavaliselt tavaliselt ma tean ka, et ka koduõuedes on inimestel see, et puu, mis on nagu noorena palju rõõmu valmistanud või vanana olla nii-öelda justkui nagu hingelähedane ja samal ajal võib-olla Ja mõned puud ongi muuseas ka koju. Lähen endale vananevad kiiresti ja muutuvad kiiresti nagu ohtlikuks. Noh, need, need ei ole tammed, mis kestavad sadu aastaid või? Ma ei tea, võib-olla veel kauem, eks ole. Head kuulajad, meie aeg on otsas. Jaanipäev kestab ja kas hõberemmelgas või vanast pajust tuleb ka järgmisel nädalal, too seda veel ei tea, aga kindel on see, et järgmisel nädalal siin rahvateenrite stuudios on Aivar Hundimägi, Urmet kookia, Mirko ojakivi. Tal on ka tänaseid saate kaaslasi Neeme Korvi Postimehest, Mikk Salu Eesti ekspressist. Ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost, kuulmiseni.