Vikerraadio. Rahva teenrid Tere kuulama saadet Rahva teenrid täna siin vikerraadio stuudios, ajakirjanikud Heidit, Kaio ajakirjast pere kodu. Sulev Vedler Eesti ekspressist ja minu nimi on Aivar Hundimägi äripäevast ja räägime täna peaasjalikult poliitikast, sest kohalikud valimised on vähendatud kolme kuu pärast ja iga nädal tuleb mõni uus uudis või areng nende valimistega on seotud. Räägime ka poliitikute keeleoskusest, sest see teema on vähemalt sotsiaalmeedias olnud sellel nädalal väga-väga üleval ja löönud laineid. Ja räägime ka täna hinnatõusust, sest selle nädala alguses tuli värske statistika ja mis näitab meile, et elu Eestis on hakanud minema üha üha kallimaks. Aga alustame inglise keelest ja, ja meie poliitikutest, et on öeldud, et see nii-öelda keeleskandaal on, on olnud väga hea selline juhtum, mis on eestlastele toonud lähemale Euroopa Liidu eesistumise. No ja, ja tegelikult on see ju ma ütleksin positiivne nüüd kas skandaaliks seda võib-olla natuke palju nimetada, aga selline positiivne ja märgiline siis tegelikult on, on keeleoskus üks selliseid asju, mida Ma ei saaks öelda, et need on väga lihtne parandada, aga mida on võimalik parandada. Ehk siis see võib olla üks selliseid noh, ajakirjanduse poolseid tähelepanu juhtimisi, millel võiks olla positiivsed tagajärjed. Ja sellega ma olen nõus, et keeleoskus on oluline, elame sellises rahvusvahelises keskkonnas ja Euroopa Liidu asjad on ka juba natukene nagu siseasjade moodi, nendel on väga näljased jalal. Et kui me vaatame seda nii-öelda viimast skandaali viskanaalikest siis Ühest küljest me nagu oleme uhked oma eesti keele üle ja me räägime kogu aeg eesti keele säilitamise vajadusest. Ma olen mõelnud, et nad Eesti oleks võinud teha ikkagi niimoodi, et eesistumise ajal meie poliitikud räägiksid võimalikult palju eesti keeles, kus on võimalik välistada teisi keelterääkimist siis tegelikult rääkimist, seal võiksid nad rääkida esinenud eesti keeles ja juhtida sellega tähelepanu, et me oleme uhked oma keele üle ja b olen mures oma tuleviku pärast. Naera imestanud, kuidas oskad nii-öelda kastist välja mõelda. Aga see, mis kas on, aga minu meelest me ju kogu aeg räägime, sellest tuleb säilitada ja see oleks võimalik, millega ma paistaks silma. Tänane tänane LP ka sellel teemal on, on erinevaid ametnikke poliitikuid küsinud, sealt tuuakse välja just selle Sulevile, nagu toeks kultuuriminister Indrek Saar, kes kelle keeleoskus on hea. Aga kes siis oli, kas ühel pressikonverentsil öelnud, et nüüd hakkab küsimuse peale vastama eestikeelset, kuulake, kuidas see kõlab, et ta küll tegi sissejuhatuse inglise keeles, aga, aga läks üle eesti keelele väikse rahvale on see täiesti normaalne? Ja ma tahan kindlasti halvustaks võimalust tõlki kasutada ja, ja tegelikult ju tähtsatel läbirääkimistel tihti seda tehakse lihtsalt see kasvõi sellepärast, et olla kindel, et, et et enda mõtted saavad selgelt väljendatud. Aga samas me ei tohiks nüüd minu meelest kalduda sellesse serva, et ainult eesti keeles rääkida, sest nagu ka Siim Kallas tähelepanu juhtis, inglise keel on lihtsalt töökeel, et see ei ole enam isegi nagu midagi pidulikku või midagi sellist, mida millest vääriks väga pikalt, nagu arutada, miks inglise keelt peaks oskama, siin on selle, selle vestluse ütleme käigus või selle olude käigus läinud nädala jooksul ka välja tulnud näiteks see, et Toomas Tõniste ütles, et teda tegelikult on saksa keelt õppinud ja saksa keeles väga tugev kindlasti paljude meie poliitikud on väga tugevad vene keeles. Kindlasti ongi väga-väga hea ja, ja iga keel on, iga keele oskus lisab inimesele palju, palju väärtusi, aga inglise keel on lihtsalt tavaline töökeel, mida peaks igati. Taseme poliitike vale, aga seda saab muidugi muuta ja seda saab muuta. See on tõsi. Et ma panen selle muuta seda, et inglise keel ei oleks. Mina küll arvan seda, et vaadake inglise keel ääremaadel keel ja põhimõtteliselt väike keel selles mõttes, et kui ma nüüd vaatan, et Suurbritannia astub Euroopa Liidust välja, kust ta jääb nii-öelda kodukeeleks, siis on see Malta ja Iirimaa kokku natukene üle viie miljoni inimese ootamatuks Hollandi kolm korda rohkem elanikke muidugi ma ei taha, siin öeldi, et hollandi keel peaks olema Euroopa Liidu töökeel, kuigi ametlik keel on 24 ja siis on veel viis poolametnik pool ametlikku keelt saksa keele. Saksamaa, Austria ja ümberringi toetaks sinna mõtet. Sest Ameerika räägib inim, ma räägin Euroopa Liidu töö. See absoluutselt põhjaameeriklaste võib rääkida inglise keelt ja ei räägi terve Põhja-Ameerika endasid räägitaksegi päris palju prantslaselt üha rohkem hispaania keelt. Ja ei, see on kusjuures, pigem on küsimus selles, et, et, et mis on see kokkuleppeline töökeel ja selleks on inglise keel kogu maailmas praeguseks saanud, see võiks olla ka jumala jumal, paraku esperanto, kui see oleks niimoodi läinud liidus oligi seal muuseas ja just nimelt spiraal, aga nüüdseks on see läinud niimoodi, et töökeel on inglise keel ja see on tõesti, et see võiks olla ka esperanto, aga praegu on see inglise keeles. Pärast tuleb inglise keeli on 24 siiski ametlikke keeli. Ja tõesti, aga need, need ei ole nagu töökeeled, et nad keel on inglise keel. Ja ma ei ole selle vastu, ei saa, see on inglise keel, on lihtne seda. Ja see ongi põhjus, miks seda räägitakse, aga samamoodi tegelikult osatakse ikkagi Kesk-Euroopas väga palju saksa keelt. Ei oleks mitte midagi imelikku, kui Euroopa liit läheks üle saksa keelele, aga ta on lihtsalt keerulisem. No ja, ja samas ma ei ole kindel, et, et näiteks prantslased või inglased ise väga saksa keelt oskavad, et on. No aga see ju näitabki, inglased muuseas, läheb välja. Ja no seda küll, aga noh, praegu veel ei ole ja see on tuleviku tulevikuprotsess, aga positiivne pool on tõesti see, nagu sa ütlesid, et inglise keel on suhteliselt lihtne, et ka Hans Luik on juhtinud tähelepanu, mismoodi siin Baltikumi piirkonnas on tekkinud üks mingisugune inglise keele dialekte ettevõtluse töökeelena, mis, millel ei ole otseselt võib olla väga palju on muidugi inglise keelega palju seost, aga ta on ikkagi mingi mingi oma omapärane vorm, aga ta toimib selle töökeelena, et, et samamoodi ka Euroopa Liidu tasandil tuleb aktsepteerida inglise keelt kui, kui töökeelt. Aga noh, mis minu meelest on tõesti väga positiivne selle kogu selle juhtumi juures on see, et keelekeeled on väga kiiresti õpitavad ja miljonid inimesed kogu maailmas on pidevalt olukorras, kus nad peavad uusi keeli õppima, nii et see ta pigem seda juhtunud võiks võtta see sellisena, et, et see on hea, hea algus ja hea võimalus enda keeleoskus üle vaadata. Et noh, siukse intensiivsemalt puhul ma pakun, et mingi tund aega iga päev, kaks kuud annab juba väga-väga suure hüppe keele areng. Kus hakkas setud ka selle järelduse teha, et, et need inimesed, kes noh, ministri ametisse lähevad sellistes ametites kus eeldatakse erinevate keelteoskust, et kas peaks ennem nagu mõtlema, et milline see nende kompetents on ja siis otsustama, kas nad võtavad selle ametikoha vastu või mitte või, või pole see nagu probleem? Kui tõesti mõni minister ei räägi hästi inglise keelt? Mina arvan, et see on väga suur probleem, et, et kui siin on näiteks ka sotsiaalminister sotsiaalmeedias nagu viidatud, et, et natuke selline käega löövalt, et see ongi meie nõukogude aegne taak ja me peaksime sellega kuidagi leppima, siis, siis siis see kuidagi ei ole väga hea õigustus, sest antud juhul ei ole tegemist esimese valitsusega pärast taasiseseisvumist. Et meil on olnud ikkagi kümneid kümneid valitsusi, kes ja nende seas ka selliseid, kes on juhtinud Eesti liitumist Euroopa Liiduga ja NATOga ja, ja kes on nende valitsuste liikmed, on olnud ealiselt vanemad kui meie praeguse valitsuse liikmed või noh, ütleme ta praegu on vanemad ja, ja nad on kõik väga kenasti inglise keelega hakkama saanud, kes paremini, kes kehvemini, aga ikkagi tipptasemel on, on kenasti hakkama saadud, nii et see, see nõukogude aegne taak ei ole küll kindlasti mingisugune õigus. Nojah, minister on ikkagi selline poliitiline juht ja keeleasi ei ole tal kindlasti esimene asi, mida peab olema hea juhtpoliitik. Aga tänapäeval ta võiks olla küll eelduseks, et sa oskad, ütleme, inglise keelt. Minu meelest on poliitika üks olulisemaid tööriistu suhtlusoskus ja tegelikult ka mitmes keeles, et et käies käies Euroopa Liidu koridorides tegelikult eeldaks, et poliitik oskab öelda tere ja head aega ja viisakalt paar sõna juttu rääkida, loogika natukene rohkem võiks. No tegelikult olles rääkinud Eesti diplomaatidega, siis nad mõnikord tunnevad, et nad sisimas oleksid tänulikud, kui eesti poliitikud oskaksid öelda, tänan ja taaga ja baarsena viisakat juttu. Keda on seal täitsa selge, et keeleoskus on üks, üks eeldusi, aga ta võiks olla ka siiski Ministrite vool, selliseid põhilisi keeli võiksid osata, ehk siis ta võiks osata eesti keelt, võiks osata vene keelt, inglise keel oleks ka ikkagi väga kasulik ja kui, kui sealjuures on mõni teine keel, siis miks ei näe, et Soome on meile siiski väga lähedane maa? Tegelikult võiks läti keelt osata, aga ma seda siiski eeldanist sama sama lähedane. Aga kas mina mõtlesin, et inimesed ei nagu jõudes üle 40 ei peaks nagu leppima sellega, et mis nende keskkooliaegne tase on olnud, et elu on ikkagi veel veel vägagi ees ja, ja ja noh, keeli on võimalik õppida, et see endale enda leveliks venda tasemeks seada. Keskkooliaegne keele oskus oleks ikkagi üsnagi üsnagi mannetu. Nojah, aga samas teistpidi, kas me oleme läinud kuskil välismeedias, et oleks kui ilmnevad mingid meeletud artiklid, et eestlased ei saanud oma keeleoskusega hakkama? Ei, vastupidi, täiesti vaikus oleks ja ja mõned ministrid rääkisid väga suurepäraselt inglise keelt ja meil on ka mõned juhid Eestis, kellel on, ütleme võiks öelda, et sünnipärane keel on lausa inglisekeelne. Võtame Ardo Hansson Panga president, kellel ei olegi eesistumisega mingit kokkupuudet, aga ütleme sama Mart Malta ja siis Iirimaa kõrval on ta kolmas keskpanga juht, kes ongi nii-öelda inglisekeelses keskkonnas. Pärts stan sündinud Chicagos, elanud kaua lisaks USAle ka Kanadas. Tal ongi väga hea inglise keelseks. Est vaatasime õietis pressikonverentsi, mis oli Euroopa keskpanga oma. Seal teised räägivad väga-väga vabalt, aga siis tuleb Hansen on jah niimoodi sujuvalt, sa näed, et kohe, et tal on nagu teine, keelame. No üks asi on tõesti võimalus olla sündinud inglise keelses keskkonnas, mis ei ole nüüd privileeg, aga kui nii on juhtunud, siis jumal sellega, aga samas on näiteks ka väga hea näide Hannes Hanso, kes siis, kui ta Orissaare keskkooli lõpetas Läks ülikooli õppima defektoloogiat, sest ta teadis, et oma Orissaare keskkooli inglise keelega ta ei saa kuhugi mujale sisse. Defektioloogia, mingi pedagoogika eriharu ei olnud selgelt tema kutsumus ja praeguseks on ta käinud sümpto ülikoolis, lõpetanud Londoni ülikooli ja räägib väga-väga korralikku inglise keelt. Võime vist ei ole keeruline ennustada, et ka meie poliitikud tänu sellele vähemalt seal eesistumise ajal, et poole aasta pärast nad on parema keeleoskuse, vaatame eriratast. Hea näide. Kui tema tuli, kas selline Stenbocki majja siis tegelikult kuulge, tema keel ei ole nagu midagi praegu seal väga ilusasti hakkama ja mis veel olulisem. Alguses öeldi, et Euroopa Liidu asjadest ja ka väga palju, aga praegu jagab küll jah, ja loodame siis, et need vähemalt keelekoolidel läheb, algab see sügis nagu rahvarohkelt. Seda, seda nii-öelda keele õppimise vajadust on sellel nädalal teadvustatud, vot ma julgustaks ka väga eraõpetajaid, võtmete toimekad, inimesed võivad täiesti vabalt pühenduda selleks poliitikat, õppida keeli, terve rahvas õnnid õppida, see ei olegi mitte kellelegi kena, aga kahjuks tulnud siiamaani. Muuseas vaatasin järgi ka Hollandi, mida ma siia korra mainisin, Hollandis on ametlik riigikeel hollandi keel, aga siis on meil mingid regionaalsed keeled. Üks neist on friisi, teine on muuseas inglise. Kolmas on, kohe lähen arvutisse, ütlen see oli väga tundmatu nimega keel minu jaoks. Natukene võtab aega. Või te ei lase rääkida? Pappi amenta, ahah. Okei, aga lähme edasi järgmise teema juurde ja poliitikasse tuleb siin kohalikel valimistel, see on uus jõud, mis näitab, et sa ei peagi olema poliitik, et valimistel osaleda, vaid piisab sellest, kui sul on kogemus ettevõtluses, et ma viitan siin Urmas Sõõrumaa ja Jüri Mõisa valimisnimekirjale või valimisliidule, mida siis asus, mille kampaaniat asus vedama Mart Luik, meediajuhi kogemusega. Ja eile see uudis välja tuli ja nüüd me teame ka seda valimisliidu nime, mis on tegus Tallinn ja nad loodavad siis varsti nimekirja kokku saada, kus peaks olema suurusjärk 80 nime. Et millist, milliste edude sellele nimekirjale siin Tallinnas ennustada. Nagu ajalugu on näidanud, et Eesti valija armastab väga selliseid uusi kooslusi alates Res Publicast saati on neid neid üllatavalt soojalt vastu võetud ja, ja enamasti mitte ülemäära kriitiliselt, et nendel on ikkagi olnud küllalt küllalt soe vastuvõtt, nii et nii et ma oleksin väga vägagi Optimistlik, tegelikult mulle ka seltskond meeldib selles mõttes, et igasugused sellised idufirmad tekivad, et noh, miks mitte siis iduliidud erakonnad, liidu erakonnad ei võiks tekkida, et las proovivad. Värvilisem pilt on kindlasti parem kui selline mustvalge. Aga kõik sõltub sellest, et kes need 80 inimest on, et praegu me teame seal kolmel suvel, et neil kõigil on muuseas kindlasti palju poolehoidjaid mõnel rohkem, mõnel vähem, aga noh, ülejäänud 77, kes need on, see sealse edu pant, eks nimed maksavad. Ma ise julgen küll prognoos, et ma arvan, neil on üpris lihtne saada kogu nimekiri prominentsetest erineva eluala esindajatest ja, ja noh, selge on see, mis nad ka eile välja ütlesid, et nad ei taha teha nii-öelda ettevõtjate nimekirja, vaid vaid pigem, et see nimekiri oleks laiapõhjaline ja ja mulle tundub, et, et noh, inimesed, kellel on nagu tahtmine kohalikes asjades kaasa rääkida või ka kohalikus poliitikas kaasa rääkida, et neid inimesi õnneks erinevatel elualadel, seda näitas ka kunagine Res Publica tulek. Ja ma usun küll, et see võib tulla päris tugev tugev nimekiri nimede poolest ja kui on küsimus, on jällegi sisuliselt, mida see liit pakutakse, milline see poliitika on olnud, see kohaliku elu vastu tunnevad väga paljud inimesed huvi, viimati nägime seda niinimetatud puude kallistajatega seltskonnast, et see oli nagu eriliselt tugevalt lausa, ütleme, puu otsa remmelga magan, lõigatakse. Et selles mõttes, et nad, kuhu suunda läheb siis see valimisliit. Et see, mis on see ühendav jõud, mis, mida nad tahavad siin Tallinnas teha. Seda on sama, selle üsnagi mitmetel varasematel kohalikel omavalitsuse valimistel räägitud, et, et kohalikul tasandil ei ole ju väga oluline mitte niivõrd see poliitiline vaade, kuivõrd tegelikult praktiline töö, mida lubatakse ära teha. Mul on praegu rääkinud, eks see lasteaiajärjekordades näiteks, mis tundub väga, väga mõistlik, et need peaksid olema, lähevad mul mulle tundub, et nende selline trump on ikkagi vastandumine poliitikutele. Et Eesti valijatele on, on ka meeldinud need jõud, kes, kes poliitikutele vastanduvad ja see võib olla nende edu pant ettevõtluses ennast tõestanud, kuigi Jüri Mõis, eks Tallinna linnapeana võime öelda. Ta ei olnud nii edukas, kui ta on omaette võtma, samas legendaarne, aga legendaarne ja teine pool on see, see nagu välja ütleme noh, need no vähemalt kolm inimest, kellel on täna, et seal on kõik sellised, kes kelle puhul ei ole kahtlustatud, ütlevad välja nii, nagu nad mõtlevad. Et, et nad ei, ei pelga või ei ole sellist poliitilist korrektsust ja ja see võib ka olla see, mis, mis valijatele meeldib, et võib-olla see sealt edasi, mis need, mis need need kommunaalprobleemid on, millega nad tegelevad, et see võib olla valijal, ei olegi. Mul üks fraas, mis mulle kõrva jäi, Mart Luige ütlustest, on see, et tema hinnangul on praegu ajalooliselt hea võimalus taolise valimisliiduga välja tulla ja nüüd on siis nagu endamis mõtisklesin, et mis see, mis see ajalooliselt hea võimalus siis on. Ja mulle tundub, et seal on siis nagu, et nad on hinnanud nagu kahte asjaolud, nendest üks on see, et ärgem unustagem, et Jüri Mõis Isamaaliidult taustaga ja praegu nad hindavad, ma oletan, et uued valimistega tegijad hindavad Isamaaliidu seisu Tallinnasse väga nõrgaks ja, ja võimalus siis Isamaaliidu valijaid leida ja enda endale võtta. Ja teine pool ka see, et Reformierakond tundub olevat sellistesse siseheitlustes möödunud, kuigi samas neil on üsnagi tugev Tallinna programm olemas, et, et see, ütleme et selle reformierakonna valijale lootmine võib-olla riskantsem samm. Kuigi samas jälle, et kuna nad on ettevõtjad, siis, siis võivad jälle sama selle just sellega omad omad plussid. Te võite puhul jällegi on see ka miinused, tema taust, et osa seltskonnast hakkab kohe kahtlustama, et äkki seda mingit tükki endale taskusse pista või tahab endale soodsat lepingutele. Sõõrumaa kohe selline näide, aga meie jällegi ei tea neid nimesid, kes seal ülejäänud on, Sõõrumaa puhul on ju pigem teda on seostatud Savisaare juhitud Keskerakonna nii-öelda lähedal oleva ettevõtjana ja ka tegelikult Jüri Mõis jõud, mingi hetk läks Edgar Savisaarele appi siis linnapanka käima lükkama, kus ta nüüd küll taandus, öeldes, et ta läks sinna sellist nagu õõnestustööd tegema, et, et seda asja vussi keerata, et see hull ja rumal asi ei pea väljas ikka kogu aeg, et see hull ja rumal asi minu meelest ja Sõõrumaa ütleme, Reformierakonda samamoodi toetanud tähendanud teistele raha andnud, et ei saa öelda, et nende ainult Keskerakond lihtsalt kui sa tegutsed kinnisvaraarendajana suures linnas ja seal on ainuvõim, siis sa pead sellele ainuvõimuga hästi läbi saama. Nojah, ja samas on ju ka küsimus selles, et, et kas see kolme õe ära jäänud valimisnimekiri on kuidagi seos seoses siis nüüd sellesama Sõõrumaa-Mõisa valimisnimekirjaga või siis ütleme, et seal mingisugused jõud siiski ühinevad, need tegelikult on kuluaarides mõnevõrra seda Savisaarel kui ta Savisaare vaid Sõõrumaa mõningast toetust kolmele õele ju räägitud. Ja võimalik, et seal on siis see, et see on nagu natukene ühine ühine supipott või, või, või ühine. Mingi osa sellest katlast on, on üks ja sama, aga, aga see see jääb jah. Regulatsioonid on minu meelest üks meie Ekspressi ajakirjanikest, rääkis Sõõrumaaga siis köhis ja tema enda nimekiri välja tuli ja oli jutt ka võimalust, et tuleb Savisaare siis valimisliit ja Sõõrumaa ütles, et ta on valmis ka teisi toetama, vajaduse korral võtab asja rahulik, seda ka Mart Luik Joeyle ütles, et nemad ei välista midagi, et noh, selles mõttes on see nimekiri on ka selline tõenäoselt pragmaatiline. Kui nad volikokku peaksid jõudma, siis võib arvata, et nad käituvad seal üpris pragmaatiliselt ja nad ise tahavad saavutada sellist kaalukeele rolli, et olla otsustav jõud, väike, aga otsustav jõud, kes, kes võimaliku valitsus või siis linnavalitsuse kokku panema. Meie tänapäeval ju kõik teavad, et, et Tallinnas ei tee eriti midagi, kui ei ole mingisugustki vene valijaskonna toetus, nii et nii et tegelikult see nende apelleerimine või lootus kaas koostööle mõningate keskerakonnas pettunud poliitikutega on vägagi mõistlik. Pärane, ja mis, mis muidugi võib neid rünnata, on, on ikkagi Urmas Sõõrumaa, et mida tõeliselt me ka näeme, et tema selline poliitiline ambitsioon võib-olla ka sellest, et tal on väga olulised lepingud Tallinna linnaga, üks on see niinimetatud koolide, lepingasin mulle nagu kohati tundub, et ta tuleb mu oma viinadega kosse, eks, et ta saab, on 10 aastat umbes saanud Tallinna linnalt hea rahavoo ja nüüd kasutab seda selleks, et et seda võimu ja tehingut kindlustada. Nojah, see võib nii olla, aga aga eks me sinna hakka nägema, et kuidas hakatakse liiklus korraldama, mis saab sotsiaalmajade programmist, eks ju. Kuidas hakatakse koole arendama, seal on palju ehitustegevust, palju arendustegevust. Et need, see kõik sõltub sellest, kuhu suunda lähevad, kes võimule saab? Võimulesaaja Ma arvan, Tallinna ma väga üllatuksin kui see, kui see muutuks. Kes, kes Tallinnasse võimu võtab, aga p. Küsimus on selles, et kas Keskerakond kas ta üksi jääb, eks, et kuulge, ta võtab kellelegi punti, siis mis on see hind, selle punti võtmise hinded millestki loobuma? No Keskerakonna puhul on, on vist mulle tundub selle nädala uudistest, et nende jaoks on väga oluline ikkagi see, et et Edgar Savisaar Tuleks valimistel nende nimekirjas välja, et siin Edgar Savisaarele pakutakse üldnimekirjas esinumbri kohta. Ja, ja et see võib-olla on selline kompromiss, siis selle vahepealse konflikti osas selle erakonna sees ja Savisaare kutsumine nii-öelda esinumbriks, mis on sümboolne. Aga ma arvan, et valimiste kontekstis aga väga õige, et see ei too keskerakonnale kahju, kui, kui Savisaar peaks otsustama, et jah, ta tuleb. Nojah, et see kindlasti on kahes mõttes väga, väga tark samm, ühelt poolt Edgar Savisaar toob kindlasti märkimisväärse häältesaagi, mida on Eestis ainult vähesed poliitikud võimelised tooma ja ma arvan, et Savisaare võimekus selles ei ole vähenenud. Ta ei pruugi selleks isegi mitte Undisemalt lahkuda. Et need hääled kokku korjata. Ja teine asi on see, et see aitas ja aitab vähendada nagu sisemisi vastuolusid Keskerakonna enda sees, et kahte kahte leeri lepitada, nii et nii et selles mõttes on, on siin kindlasti rohkem plusse kui see üks miinus, mis, mis on, mis on siis Edgar savisaarega seotud kriminaalasi. Noh, see miinus on jällegi niimoodi, et sa pead vaatama, et kas see Krimm asjadeta Ta peletab rohkem valijaid eemale või vastupidi, ta toob valijaid juurde, eks osad võtavad teda märtrina inimesena, kes on ilmaasjata kohtu alla antud, täiesti süütu inimene. Sa tõid siin kaks asja välja, et siin me võime lisada? No näiteks see, et kohtuasi käib aga aga tõesti, et teda ei ole süüdi mõistetud, et see annab täitsa selge signaali, et süüdimõistvad inimesed kõik võivad kandideerida ja valituks osutada. Sise veel üks asi on, see, talle anti üldnimekirjas küll esikohta, aga ta ei ole praegu saanud üheski linnaosas ehk konkreetses valimispiirkonnas esikoha, esikohta. Eks see siis ka näitab, et kui tugev ta siis on, et kui ta kandideerib kuskil valimisringkond number kahena kolmelane. Muuseas, ta võib proovida seda kokku väga tugeva saagis, sest tema, tema nimi oli, ta võib ka kõige viimane kuskil helka meeletajale. Siis kui õieti mäletan kunagist Marju Lauristin Tartus oli, oli nimekirjas, ma nüüd ei mäleta, kas oli riigikogu ja kohalike oli viimane ja sotsidel eelmisel korral oli terve suur punt inimesi, oli viimastel kohtadel, ta ütles. Ja siis Savisaar on põhimõtteliselt poliitik, tema töö on olnudki kogu aeg olla poliitik ja mis, mis see poliitiku töö muu on kui valimistel osaleda selles mõttes, et. See on ainuõige otsus tema jaoks valimistel osaleda ja kui talle on öeldud, et sa oled nii-nii terve mees, et sa saad kohtuistungitel osaleda, siis järelikult võiks ta valimistele minna. Tal on ka ilmselt seal valimistel osalemine oleks ka rahaliselt kasulik. Ta on praegu on küll, ütleme parteis ametis nõuniku koha peal ja saab vist päris ajaloolane ja ajaloonõunik saab päriselt palka. Linnapea palka ei saa ja linnapea koha ta kaotab pärast valimisi lihtsalt valitakse uus linnapea ja Keskerakond on juba öelnud, et linnapeakandidaat, meil ei ole Edgar Savisaar, et millal Taavi Aas, aga tal on võimalik tõsta näiteks volikogu esimeheks. Kogub meeletu häälesaagi ja selle volikogu esimees, praegu meil Kalev Kallo, kes juba eelmisel aastal teatas, et tema seekord ei osale. See koht jääb vabaks. Ja kui Savisaar kogub ikka võimsa häältesaagi, siis noh, kellele sa veel annadki, mitte talve. Ja seal on ka see, et sai üks asi on saada linnapea palka või volikogu esimehe tasub aga aga Savisaar on näidanud, et palju olulisem nii-öelda sissetuleku allikas võib-olla lihtsalt see, et sa oled, et kuskil võimu juures sinust sõltuvad erinevad otsused, et et ka see meelitab ettevõtjaid sind toetama, kas siis andma suuri laene, mida pärast enam tagasi ei taheta või maksma suure honorar erinevad, et raamatute eest, et noh, Savisaar minu arust näidanud, et, et kui võim ära kaoks, kui Savisaar ei tuleks nendel valimistel välja, siis noh, siis see tähendaks ikkagi tema kiiret hääbumist nii Keskerakonnasiseselt ta ei ole enam nii oluline. Ja ka üldse ma arvan, et poliitelus tervikuna oleks krimiuudistekangelaseks täpselt, et tal oleks Villu Reiljani saatus siiski, sellel puhul Aga samas on jälle ratas ja tema valitsuskaaslased keskerakonnas teinud väga suuri pingutusi ja ma võiks isegi öelda ennast sõlme suisa tõmmanud, et et siis sellest Savisaare Keskerakonnast nagu eemalduda ja teistsugust kuvandit luua, siis siis siis muidugi Savisaarepanek erakonna nimekirja esiotsa. Ilmselt ajab neid veel rohkem sõlme sõrme suurendada. Keeruline ikkagi lisaks keegi ei tea, mida Savisaar teeb, eks tal on praegu võimalik siin poolteist kuud rahulikult mõelda, et mida, mida need teha, kas osaleda või mitte. Ja, ja kogu aeg kõik räägivad temast, talle tehakse tasuta kampaaniat, meiegi teeme praegu, eks. Aga sa Keskerakonna praeguse juhtkonna eemaldumine nii-öelda sellest Savisaareaegsest keskkonnast, tundub ka niimoodi, et üks samm lükatakse edasi kaks sammu järgmiste käikudega tagasi. Samas on see ka paratamatu, sest et erakonna sees on ikkagi väga suur nii-öelda seltskond, kelle jaoks Savisaar on mitte ainult suur juht, vaid ka peaaegu et pooljumal, et et sellest nendest inimestest eemalduda, muidu see tähendaks erakonna lõhkiminekut, mille veerel juba natukene ju siin on balansseeritud. Ühe päris hea intervjuu tegi Tuuliga sellel nädalal Postimehes Peeter Ernitsaga. RFK rääkis seal, kuidas siis Savisaar juhtis varem keskerakonda, kuidas praegu Jüri Ratase, Kadri Simsoni Jana Toomi jutust läinud, et kuidas ikka Savisaar juhtis? Stiil oli natukene teine. Ta ütleb, et praegu pannakse inimesi rohkem lõksu ja rohkem käiakse pinda, et Savisaar suutis kuidagi teistmoodi. See oli huvitav nagu selles kontekstis, et, et ratas sunnib nagu siis vene venemeelseid poliitikuid vabandama oma sõnavõttude pärast ja see tundus nagu siis Ernitsal ja ka toomile tundunud ebaõiglane, et kui, kui üks Eesti valitsuspoliitik ütleb, et, et Eesti ei peaks NATO-s olema, siis, siis siis ta võiks niimoodi öelda ja, ja kui ta nii mõtleb, siis ta ei peaks vabandama, et, et see oli minu jaoks ka väga-väga põnev, et, et Ernits kiitis Savisaare oskust mängida keskpõrandale kokku nii et ühtedele ehk siis vene valijaskonnale on antud üks jutt ja, ja ka Eesti valijaskond ei tunne ennast puudutatuna. Jah, aga mina, ma arvan, et Savisaar võtab selle koha vastu teeb seda jah, tõenäoliselt on valimisi seesama aeg oleks üpris lühike ja see esinumber tähendab ka seda, et ta on automaatselt volikogus sees siis nagu kahtlust ei ole kellele see kahjulik on, tõenäoliselt just kahjulik. Mitte niivõrd keskerakonnale, aga IRL-i vabaerakonnale võib-olla sotsidele, Reformierakonnale ja, ja nende jaoks on kahjulik ka see ettevõtjate nii-öelda mõisa Sõõrumaa valimisliidu teke, mis, mis võib ära korjata just IRLi ja vabaerakonna hääli. Ma iseendast siis seesama moodi, et, et IRL-i ja vabaerakonna hääled on kõige-kõige suuremas ohus, selle valima valimisliiduga. Poolt. Aga neil on võimalus ka välja jääda ja nii on ka varjamist juhtuvat. On võimalus öelda tõepoolest, et ega ei pea tingimata Tallinna volikogus osalema. Aga võib-olla Keskerakonna selline noh, ütleme Jüri Ratase positsioon võib paraneda pärast neid kohalikke valimisi, et siis on järgmiste kohalike valimisteni veel aega ja siis sa saad hakata erakonnas seda nii-öelda võimu veel rohkem enda enda kätte haarama, et Tallinnas on asi selge ka teistes kohalikes omavalitsustes, kus piirid muutuvad, et seal lähedal, aga žestipõhine lahing seal, jah, ja see läheb nagu kõik ümber muutmisele Eestis, et me saime palju, palju segaduste pärast. Olin ma ei tea, ma arvan, et parteikontorist kontorites istuvad sellised matemaatikud pliiatsiotsad suus ja üritavad neid kombosid välja mõelda, et kuidas, kuidas see, missuguse tõenäosusega ühes või teises piirkonnas tulemused võiksid, võiksid kujuneda ja tõstis, noh, no see on nüüd juba testi exceli ja matemaatikaülesannet, kuidas nende tulemused hakkavad, kuidas ennast positsioneerida tulevastel valimistel? Ja, ja siis on veel mõistatus, mida teevad Olga Ivanova ja Oudekki Loone kolmestest kaks eks nad ei ole oma lõpliku sõna öelnud. Aga ka neil on muuseas, mingi šanss oleks oma nimekirjaga edasi minna, eriti kui Savisaar otsustaks nende kasuks, aga, ja siis oleks saanud, sest muidu muidu on meil ka šanss jääda välja, neil on võimalus jääda nooreks, jääda Riigikokku, neil on ka võimalus liituda mõisa Sõõrumaa nimekirjaga ikkagi, et, et ja, ja miks mitte ka väga häid positsioone saadet. Üks teema veel võib-olla poliitikast on. Sel nädalal kirjutasime, et on olemas selline ettevõtjate seltskond, väidetavalt kes tahaks teha Eestisse uue erakonna val uue erakonna sünni juures ja, ja siin on pigem peetud silmas järgmisi riigikogu valimisi, mitte neid nüüd kohale ikka valimisi. Et. Aga miks mitte see mõisa Sõõrumaa nimekiri ei võiks olla seeme selleks, et, et tont tont seda teab, aga, aga see võib olla selline seemnekene. Et tore lugu oli iseenesest, aga seal artiklis mitte keegi kinnitanud, et selline idee on olemas, seal jooksis läbi poliitikaguru nimi, siis meie Ekspressi peatoimetaja Erik Moora on ka poliitika gurustamises. Eile küsisin. Kuule, kas sa teed erakonda? Taks, naeran, ei teadnud sellest mitte midagi. Selle selle teemaga niimoodi, et kõik ettevõtjad, keda on sellega seostatud näiteks Hillar Teder või siis Alamäe kao, et nemad kõik eitavad, et nad ütlevad, nad ei tea midagi ja nad ei, ei ole kuulnud või Olari Taal näiteks ütles ta enam mitte kunagi ei tee, kes Res Publical alusepanijad, et ta mitte kunagi enam seda seda ei tee. Ja siis kui küsida poliitikute käskpoliitikat ja nad on midagi kuulnud, et on käidud, küsitud et aga midagi konkreetselt keegi öelda ei taha ja neid spekulatsioone hästi ainult üks puudutab seda poliitikaguru, mille kohta noh, mul on öeldud, et see on selline Reformierakonna spinn, et ja samas räägitakse nii-öelda IRL-is pettunud ettevõtjates, kes näevad, et IRL on kaduv nähtus Eesti poliitmaastikul ja et võiks tekkida Parem paremale tiivale mõni mõni uus poliitiline jõud. Ja plussis räägitakse muidugi ka sellest nii-öelda keskerakonnale lähedal olevast seltskonnast. Teder, Sõõrumaa, kes on, on saanud häid diile, kui, kui Savisaar võimul oli? Jah, aga noh, siin võibki tekkida mingil hetkel mingi nishi erakondadesse haldajale kogu aeg me tahtsime, et oleks elukirju värvilisem. Aga ettevõtjate partei selline noh, tal ei ole nishipartei, siiski tuletame meelde, Reformierakond tüüpiline näide tuli ettevõtjate sõbraliku parteina oligi sisuliselt ärimeeste erakond. Aga Stenbocki majja sinna võimule pääses ta alles siis, kui Andrus Ansip tegi sellest selliseid suure rahvaparteid. Kõiki ühendava partei. Praegu ei ole enam ärimeeste, vastupidi, me kuulame ärimeeste kiusamist. Pigem ma arvan, et seda ärimeestepartei tähendab seda, et, et on raha, et on olemas raha, mis on valmis parteid moodustama. Et kui leitakse inimesed, Jason. 500 inimest, kes moodustavad siis partei liikmed ja küll siis selle nimi ka väljamõeldud raha. Ka ikkagi leitud ja ärimehed, muuseas ikkagi ka saanud saanud ka valusalt vastu näppe, et tuletasime meelde sedasama Res Publicat läbi jooksis, et Res Publica taga olid ka suured ettevõtjad. Mul oli hea rahastus. Võib-olla siis ikka ei ole ikkagi kõige nagu õnnetum näide. Ei, selles mõttes on, et maadevahetuse ajal hakkas ka levima jutt, et näed, et neil olid konkreetne kava püüda kinni altkäemaksuvõtjaid ja siis nad hakkasid nimelt kottima oma Sponsoreid. Okei, et nad tahtsid olla nii puhtad, et ka omade kallale läksid. See jutt lihtsalt levis tollel ajal No samas on näiteks täiesti hääbunud roheliste partei mitte täiesti aga, aga siiski ka mingisugusel hetkel päris suure häältesaagiga riigikokku pääsenud või üllatavalt suure häältesaagiga ja praeguseks. Praktiliselt hääbunud venelastel on alati võimalik midagi võtta ja minu meelest sellest kirjutati ka üks arvamuslugu Postimehes, et venelased on natukene ripakil. Nende iidol Savisaar on praegu justkui nagu kõrval ja vana toom askeldab peal Keskerakonna tegelikult eriti Ida-Virumaal, on seal näha seal ainult Keskerakond võimul, teised ei ole suutnud ennast läbi lüüa. Ja selles mõttes oleks näiteks Keskerakonna pooleks minek, oleks aga ohtlik, et nad siis võib-olla just see venekeelsete valijate seas. Plahvatus. Sellepärast oli ka tegelikult see Yana Toomi leppimine nii-öelda üsnagi märgiline, et kui kellelgi üldse, siis temal võiks olla potentsiaali venelasi ühendada mingiks siis uueks, kas valimisliiduks või edaspidigi parteiks. Aga jälle nende parteidega on selline kummaline lugu, et nad hakkavad omavahel kaklevad. Mul oli, räägime teisest valdkonnast ühe loo, et ma käisin kunagi aastaid tagasi ühes hästi väärikas ettevõtlusorganisatsioonid, neil üks koosolek, seal tuli jutuks see, paraku et Äripäev väga kehv leht. Täiesti täiesti mõttetu leht, kogu aeg trügib meie kohta mingit saasta. Ikka vaenevad, nii kaua elavad, Aivar on siin äripäevas, sellepärast ma räägin. Siis mõnel ettevõtjal tekkis ideed, aga teeks uue ärile. Oi, see kohe ikka mitu minutit, arutleti selle üle, tekitas elevust, siis siis üks rand ütles selle peale, et kuulge, aga me peame siis selle lehega maha müüma. Aga selleks, et mahamüüja peab huvitavaid lugusid kirjutanud, me peame üksteisest kirjutada, siis me teeme täpselt samasuguseid lugusid nagu Äripäev, mille tagajärjel leiti, et üks selline leht juba on, järelikult on vaja eriti Nargama oma raha eest hakkaks kütja, las siis äri õitseb edasi. Mis seal tegelikult väga ilmekas näide võrdluseks erakondlikule maastikule ka. Ja tegelikult toetusele, et ütleme, et see ettevõtjad ei ole üks selline ühtne seltskond siin Eestis, kes ajaksid ühte ja sama nagu ajaksid ühte sama poliitikat. See ongi rohelised on selles mõttes ühesõnaga hea näide, et nad pooldasid ühte rohelist maailmavaadet, aga ülejäänud läksid nad ikkagi suhteliselt harali ettevõtjate puhul ka me võime näiteks leida, et nad suudavad kokku leppida ühises maksupoliitikas aktsiise, tõhusale subhakkavad vaidlema, et kas kangemale alkoholile rohkem või vähem. Aga siis edasi tekib küsimus välispoliitikas, üks ütleb olema rohkem venemeelsed, ütled ei, oleme rohkem läänemeelsed või kuidas see üles ehitatud sotsiaalsüsteemi vot siis lekivad nagu need lahkhelid, et selles mõttes nagu ettevõtjate partei kui selline oleks ikkagi suhteliselt nishipartnerid. Ettevõtjad tema loomulikult, et, et seal mitte ei oleks nagu erinevad arvamused, vaid seal oleks väga jõuliselt seisukohad, mida ollakse võimelised ka erineval moel ka tugevalt rahastama, nii et selles mõttes on õiged, et ettevõtjate partei kui selline oleks nishipartei, aga veel kord, ma arvan, et Aivar, kas on sellest ühtemoodi aru, et, et pigem on olemas ettevõtjate seltskond, kes on, kes on nõus rahastama uue partei teket? Pluss on see, et muidugi parteid moodustada on tänapäeval lihtsalt varem pidi seal olema 2000 liiget, neid 500, jah, need 500, jah, teispool pärast oluline küsimus on lihtsalt, sul on vaja natukene raha nagu algkapitali, et, et nimekiri kokku panna ja ja valimisesimene esimene valimiskampaania edukalt ära teha. Ja mis muidugi viitab, et uuel uus partei võiks et sellel võiks ruumi olla, on ikkagi see, mis toimub IRL-is, mis toimub vabaerakonnas, et et see No tegelikult väiksed mullistused ka nii reformierakonnas kui keskerakonnas tegelikult sellisel poliitilisel maastikul just nagu on mingisugused jääpangad liikumas, mida võiks püüda kinni, aga samas, mis võivad jälle ka stabiliseeruda. Jah, ja, aga küsimus on tõenäoliselt, et kes on need persoonid, kes, kes hakkaksid seda uut erakonda vedama, et seal on vaja tõelisi karismaatilise liidreid ja neid peaksid ettevõtjad nii-öelda siis tooma tooma välja, et mulle meenus, et üks selline näide kunagi oli ju Tartu oli hädas, Neinar Seli oli Tartus hädas, et tal ei olnud sinna sobivat linna. Tahtis isale linnapeaga, aga ebaõnnestus nagu ettevõtetes tavaliselt sageli ebaõnnestunud, kui nad sellisesse ametisse laeva ja siis tuli idee, et on olemas Andrus Ansip kuskil et toome tema linnapeaks ja me saime nagu väga hea karismaatilise poliitiku endale lõpuks. Ja vabaerakond näiteks oligi veel mõned kuud tagasi selle dilemma ees, et kas üldse jätkata edasi või mitte. Andres Herkel, pidisel juhe juhi koha pealt tagasi astuma, sellepärast et selle kahe aasta neil ei tohi olla juht. Ja siis, kui talvikut oleks sinna etteotsa saanud, noh mingil hetkel oligi seal küsimus, et kas keegi viitsib seda erakonda üldse edasi juhtida või lähebki hääbumise teed. Temal oli üks suur pluss, et selle erakonna pangaarvel lihtsalt seisab päris palju raha ära raisanud. No eks, eks me saame, noh ma arvan, et see poliitmaastik ootab neid kohalikke valimisi ja see on selline vahefiniš, kus siis selgub, mis positsioonid kellelgi erakondadest on ja, ja pärast seda võib-olla läheb sinna mitte võib-olla ma olen päris kindlasti läheb selliseks tugevamaks temposõiduks või rabelemiseks, et riigikogu valimisteks hakata valmistuma. Aga, ja see, et, et ettevõtjad tahavad väidetavalt erakondade, näitab, et neil on palju raha ja ja sellele, et Eestis on, on raha ringlemas, viitas ka nädala alguses statistikaamet, mis näitas, et et inflatsioonitempo on, on jätkuvalt kiirenemas. Hinnad juunis aastaga võrreldes kasvasid sellist 2,9 protsenti, aga kõige enam kallines väljas söömine ja toidukaup aastaga ja siin üks ettevõte, seal müügijuht ulgi kaubanduskaupmees ütles, et et olukord on, on selline, et juba pensionärid söövad avokaadot. Öeldi avokaado on tervisele kasulik ja noh, siin öelda, et tuletan meelde jällegi pressikonverentsi, mida korra juba mainisin, selle esines Maarja traagi esineski, Ardo Hansson. Euroopa keskpanga ma siinsamas Tallinnas ja seal Mardraagi ei saa öelda, et vist väga kurb oli, tundis muret siiski sellele, et euroalal inflatsioon liialt väike. No Eesti aitab siin kaasa siis selle toiduainete hinnad. Et euroala selle aasta inflatsiooniga ennustatakse poolteist protsenti ja meil siis Eestis kolm protsenti kaks korda kõrgemat. Meie hinnatõus on, ta on Euroopa ülejäänud Euroopas natukene erinev, eks, et me oleme väike, hästi avatud riik. Vaene riik, selle tõttu meie inimeste kulutustes moodustab suure osa kaks asja, üks on toiteks ja teine on siis need elamiskulud, kütus ja toit on viimasel ajal väga palju kallinenud. Et toidu hinnad on Eestis päris märkimisväärselt kasvanud. Kütus vahepeal tegi jõnksu, nüüd on jälle natukene. Tanklates on bensiin vähe odavam, aga siis sellel aastal on ilmunud sinuga kolmas komponent juurde ilmub maksutõusud. Põhimõtteliselt sellega õnnistab meid uus valitsus Jüri Ratase valitsuses, et ühest küljest ta lubab rahvale nagu rohkem rohkem raha kätte, et aga teisest küljest korjab seda ära tõstab hinda arvestades maksukoormuse suurenemist tegelikult korjab rohkem ära kui tagasi kui kätte jätab, aga, aga needsamad maksud või ütleme, needsamad maksutõusud on need, mis tegelikult seda inflatsioonitempot veel ka lähiajal tagant lükkad, kasvõi seesama madalamapalgalistele rohkem raha kätte ja ja mulle tundub, et, et ka see, et lastesissetulekut täielikult on viimastel aastatel päris jõudsalt kasvanud, et, et siin see ongi loomulik, et need ettevõtjad proovivad maksimaalselt suure tükihinnatõusu abil sellest sellest lisandunud sissetulekust ära võtta ja see on võib-olla ka põhjus, miks need toidu toidukaubad ja ka väljas söömine Minu meelest on ka siin üks, üks selline psühholoogiline faktor, mis seda hinnatõusu natukene toetab, on see, et et nüüd siis viis aastat pärast euro, kas kasutusele võtta kuus, kuus on, ma ütleks, et see on üks nagu esimesi suvesid, kus, kus mulle tundub, et inimesed on täiesti krooni ära unustanud, et kui neid hakata, neid hindasid nagu krooni kroonidesse arvestama, siis need, siis need summad oleksid kosmilised ehk siis enam enam ei toimused automaatsed tagasiarvestust, krooni kroonidesse, mis kindlasti väga paljudel väga-väga paljudel inimestel aastaid-aastaid toimis ja nüüd võetakse neid hindasid eurodena nagu rohkem üks-ühele, et lihtsalt nii ongi ja see ongi ja ma ei arvesta, et seda ei arvestata enam kroonidesse. Võib-olla see olekski lihtsalt liiga õudne. Et kui seda seda tagasiarvestust teha Mulle enne saadet mõtlesin välja usutluse, mille ma tegin kevadel Robertit diilogis Swedpangapealik ja tema rääkis seal Ettevõtete kasumitest, et ühest küljest meil palgad tõesti tõus on nagu Aivar Ots aga samal ajal on ettevõtjate kasumit kukkunud, siis ta rääkis seal sellest, et viis aastat tagasi oli see kogu palkade summa umbes kolm miljardit eurot väiksem kui eelmisel aastal. Viie aastaga on kolme miljardi võrra rohkem raha laiali ja töölistele palgad välja makstud ja selle võrra jällegi kasumit kogu aeg kahanenud. Ja kolm aastat järjest on ettevõtete kasumid kahanenud. On täitsa selge, samas senikaua, kuni jutt pole kahjumist, vaid kasumi vähenemist, et ei ole ju väga hullu, sest et kasumit seisaksid pangakontodel seevastu palgana kätte juhatatud raha läheb tarbimisse ja elavdab. Majandus, et me me arutasimegi seal, et nad võib-olla siis Eesti on jõudnudki sellisele tasemele nagu Soome ja Rootsi, eks, et kui varem oli, ütleme, 40 protsenti SKT-st oli siis selle sinna palga läks palgaks siis nüüd juba 50 protsenti, võib-olla me siis oleme jõudnud sinna Põhjamaade tasemel, võib-olla see ongi uus uus tase, uus normaalsus. Aga noh, ettevõtjad on harjunud, eks, et ka nemad saada tunduvalt rohkem. Ja siis ikka nagu vana vana soe tunne on sees, et tahaks veel ja siis see on üks motivaator, mis näiteks kui sul on võimalik palka, vabandust, hindu tõsta, sisse tõstabki. Eks hinna tõstmine on väga, väga valus asi, see ei ole nii, et lihtsalt keeran juurde, sellepärast et tarbija võib rahulikult sinu tootest ära öelda. Konkurentsi. Jah, konkurents on päris karm, kui sa teed vale otsuse, noh, võid väga valusasti kätte maksnud saada. Jah, aga teisalt on, on tõesti tarbija on muutunud jõukamaks ja siin vahepeal, et me eelmine, üle-eelmine aasta oli ikkagi, et me Eesti palgasaajal väga selles mõttes väga hea elu, et, et kui vaatame, kuidas, kuidas reaalpalk kasvas ja noh, ütleme hinna hinnatõusu üldse peaaegu ei olnud inflatsiooni, aga samas palgakasv oli, Taavi Rõivas, aeg oli selles mõttes täiesti muinasjutuline, tõesti, palgad kasvasid, hinnad ei kasvanud, mis saab siis tarbijal olla üldse eesti rahval nagu noh, ma ei tea, mis seal ja mis saaks valitsusse vastele, aga sellises olukorras loomulikult islami vali vahetab valitsuse välja ja on selle üle veel väga õnnelik taimedest Rainast lahtiks ja. Täiesti irooniline olukord, saime suured maksu, tõused jah, aga noh, nii see oli, eksime. Üks teema, mille sooviks ka siin ära markeerida, puudutad, et siis sundüürnike probleemi, mis on selline 25 aastat juba Eesti Eesti ühiskonnas olnud, aga tolmupeaga eks ekspressist nädalal lugesin, lugesin usutlust, poliitik heim kliendiga, kes, kes on selline üks sundüürnike eest võitleja ja öelnud ka, et tema oli see, kes kannatas, jäi kahest kodust ilma, pidi välja kolima ja nüüd loodab, et mida ka Jüri Ratas on lubanud teha, et komisjoni, kes hakkab kaaluma seda, et kas maksta siis sundüürnikele mingit hüvitist tagantjärgi. Aga mis oli minule selle selle artikli juures nagu tähelepanu väärne või nagu uudne oli see, et tegelikult selgub, et Heimar Lenk ise vabatahtlikult kolis, kolis välja, et ei olnud see nii-öelda uue omaniku ohver, niivõrd ei olnud ta näidanud. Nii et sai ka mingi mingi, mitte see, et, et ma arvan, et kui nüüd Jüri Ratase valitsus hakkab tõesti tahab hakata kellelegi raha maksma mitukümmend aastat või paarkümmend aastat tagasi tehtud ülekohtu heastamiseks, et siis on väga oluline, et sellised nende Heimar lengisugused inimesed sellest rahastajate hulgast kuidagi välja võtta. No see oli hästi suur teema selles mõttes, et Keskerakond on seda trummi tagunud aastakümneid, et sundüürnikud on olnud, nende teemana ta nüüd lõpuks Keskerakond valitsuses ja, ja nüüd on siis siseasi see, et kas tõesti 20 aastat hiljem võta see teema uuesti laua peale, kas see, mida sa annaks, et mida see, kes need olekski, sellest oleksid kasusaajad või siis ütleme isegi mitte kasusaajad, vaid kellele tehtud ebaõiglust siis kompenseeritakse ja, ja kuidas siis nagu tõestatakse, et sellega siis selline selgelt ebaõiglus sündis, sest et noh, nagu Heimar lengi puhul näha oli, siis siis need ebaõiglased olid väga erinevad ja kohati isegi toimusid. Nagu poolte kokkuleppel ja mis sealt nagu ebaõiglaselt küsimuse oleks võinud edasi üüri. Pealegi, vaadates just nimelt 25 aastat, 20 aastat hiljem me võime öelda, et Eesti omandireform on ikkagi tegelikult väga-väga hästi väga-väga hästi tehtud ja, ja see, see toimis väga-väga kenasti ja nüüd nüüdseks võime olla nende tulemustega rahul. Et noh, me oleme, me oleme tänu sellele saanud ikkagi väga suure omanike, seltskonna, seltskonna, inimeste rühma, kellel on oma kinnisvara ja, ja sellega mingisugune baas, selline jõukus loodud, et sai loodud tookord, et see on jah. Ma, ma julgeks küll väita, et suures plaanis läks Eestisse erastamine küll väga-väga hästi. See lugu lesti hea ajakirjanik ajakirjanduslikult hästi hea lengi puhul ei sellise massimisega vahel, et temale see kindlasti hästi mõjunud. Ja mis puudutab seda ideed, noh, idee võib ju olla, aga küsimused on alati ka rahasummadest. Ega järgnevatel valitsustel ei ole kerge eelarvet kokku panna. Tegemist oleks tegelikult ühekordse kuluga ja imetled Lääne valitsused, mida lääne läänemeelsem või et noh, näiteks Saksamaa valitsus hästi armastab või üldse mingisuguseid kompensatsioone maksta või mingeid vabandus rahasid välja käia ja kuidagi nagu mingit sellist suuremat õiglust tekitada aastakümneid hiljem toimuma vabandamise teel, et, et see on sellise moodsa demokraatia üks üks nähtus, aga iseasi on see, et kas, kas see toob õiglust. Võrdsust juurde, kui keegi natukene raha saab, siis ega ta kurvemaks külje muuta, lihtsalt kurvemaks võib muutuda, raha maksab, eks, et antud juhul siis teised maksumaksjad ja alati noh, see raha võetakse kellegi kellegi arvelt, et seda kompensatsiooni maksta, kas tõstetakse mingit maksu, jäetakse mingi teine toetusena või mõni mõni teine kuulutus ära. Et selles mõttes ma olen seda meelt, et, et et võiks ikkagi üheksa korda mõõta, kui, kui see see teema nii-öelda uuesti avada ja hakata. Ta hakata mõtlema, et kuidas ja kellele ja kui palju peab kompensatsiooniks maksma ja et see võib tekitada palju rohkem probleeme, kui, kui me praegu oskame arvata, noh, samasugune kui teil liidu tekitatud kahju, eks ju, ja siis oli Venemaa võimalik nagu Eestil Eesti võimalik nõue Venemaale, see on selline igavene teema. Näiteks iste olles tulnud Namiibias, siis siis näiteks Saksamaa valitsus Namiibia kunagi olnud Saksamaa koloonia ja nüüd mõned aastad tagasi Saksa valitsus, vabanda Snamiiblaste eest, maksis neile tohutu summa seal toime pandud genotsiidi eest ja ja siis siis seal see kohalik valitsus kakleb, et kuidas seda raha raha jagada. Siiani on näiteks Aasias tohutu teema jaapani vabandamine teises maailmasõjas tehtud kuritegude pärast seda vabandamist nagu tohutult tänapäeval tahetakse või, või see nagu on mingi teema, aga, aga jah, et iseasi, kas see, kas see toob nagu õiglust juurde. Et ma ei ole nagu tunnetanud võib-olla ka noh, nagu on, see minu viga pole tunnetanud seda, et see sundüürnike noh, nagu see vaen ja see ebaõiglus kuidagi meil siin ühiskonnas elaks ja, ja, ja see vajaks nagu kompenseerimist või hüvitamist. Võimalik, et see vaen lihtsalt sureb ära. Võimalik, ta lihtsalt jääb liiga vanaks ja sureb ära. Aga praegu ta tundubki olevat üks selline poliitiline nii-öelda punkt, mida üritatakse noppida ja selles mõttes oli see Ekspressi intervjuu ja artikkel hea silmi avav, et näitas, et üks inimene, kes seda punkti noppida üritab, et tegelikult käitub kahepalgelised. Aga me sellega oma tänase saate lõpetame. Stuudios olid ajakirjanikud Sulev Vedler, Heidit Kaio, Aivar Hundimägi. Ja ma vaatan välja, et ilm on ilus, nautige seda, kes ta pole põgenenud kuhugi välismaale halva Eesti ilma eest. Ja järgmisel nädalal juba teine seltskond ajakirjanikke siin teid informeerimas ja rea rõõmustama või kurvastama tegijad.