Vikerraadio. Tere hommikust, rahva teenrid, alustab MINA OLEN Peeter Helme täna esimest korda saatejuhi tänamatus rollis. Koos minuga on siin vikerraadio Tallinna stuudios Evelyn Kaldoja Postimehest. Tere. Ja meiega peaks Tartust olema ühendus ka Krister Parisega, Eesti päevalehest. Tere, Krister. Tere. Tere. Oled täiesti olemas, rõõm kuulda. Nii, jaa, võtame ette teemad, mis on sel nädalal Eesti ja rahvusvahelises Kirjanduses olulised olnud, mis mõjutavad meid ilmselt ka järgnevatel nädalatel ja alustame vast siis kohe eesti asjadest. Ilmselt enne seda nädalat. Enamik Eesti inimesi ei olnud kuulnud sellisest riigiettevõttest nagu EVR Cargo aga tänaseks tõenäoliselt on see nimi kõigi huulil. Iga päev on Eesti ajalehtedes sellest juttu olnud ka näiteks tänasest postimehest võib lugeda. Siin on lugu Kadri Simsonit ja muidugi peatab see peamiselt EVR Cargo küsimustel võib-olla infoks alustada, võiks öelda, et EVR Cargo on siis Eesti raudtee logistikaettevõte, kus töötab umbes 650 inimest ja neile kuulub 65 vedurit ja umbes kaks ja pool 1000 vagunit. Ja kogu lugu sai alguse sellest, et see ettevõte tahab võtta laenu, et osta vaguneid, rentida neid Venemaale. Ja sellest algas kohe suur kisa, nagu ütleb Äripäev mõni päev tagasi täpselt sedasama kisa kasutaski. Ja, ja nüüd on siis lahti need, mis siis ikka sellest ärist saab. Nimelt on juhitud tähelepanu sellele, et see äri on väga riskantne. Minnakse lõppude lõpuks Vene turule, et see on justkui ta sanktsioonide murdmine. Peale selle tahetakse rahva raha eest teha sellist äri, mille kasum kuidagi ette näha. Näiteks kirjutab neljapäevases Postimehes Karmo Tüür arvamusloo, mida läheme Venemaalt vagunitega tooma, kus kogu see plaan ka pihuks ja põrmuks tehakse. Aga ma küsin nüüd provotseerivalt, et ma ei teagi, kumb teist soovib vastata, et kas siin loos siiski ka midagi positiivset võib-olla, või selles plaanis? Ma arvan, et asjad tuleb eraldada erinevad teemad, et näiteks kasvõi see sanktsioonide küsimus, et ilmselgelt sanktsioonide rikkumine ei ole, et me ei tegele seal militaar tehnika müümisega, seda on ka öelnud näiteks Henrik Hololei, kes on ju Euroopa Liidu poolelt nende sanktsioonidega väga hästi tuttavad, sanktsioonide rikkumine, see vist ei ole. Teine asi on muidugi Venemaa ja äririskid, mis on, eestlased, on seda läbi aja kogenud, et see ongi riskantne. Ja see, see turg ei ole seal läinud kuidagi paremaks, vaid pigem hullemaks. Et, et need küsimused tuleb kuidagi üksteisest, ma arvan, et eraldi olla ja siis ja siis ka nagu mõelda sellele, et Eesti raudtee, me kui me mõtleme juba sellele samale õnnetule rööpalaiusele, et põhimõtteliselt mingit pidi Eesti raudtee ongi jätkuvalt ida suunaga seotud, et see on paraku praegune reaalsus. Et jah, kui sa küsisid, et mis võiks olla positiivselt, siis tõesti Eesti raudtee paratamatult on tegelikult osa Venemaa raudtee, sinna pole midagi mitte midagi parata puhtalt logistiliselt ehk siis noh, meil on olemas teatavad digivõimekus, me peame arvestama, et EVR Cargo oma põhitegevusega, milleks võiks olla näiteks vene transiidi vahendamine väga-väga tegeleda ei saa, sest et Venemaa seda transiiti enam viimasel ajal väga palju ei, ei tule külge, sellepärast et tänu majandusolukorrale ja sanktsioonidele ja nii edasi on üldse kauba ja eriti täitis ka nafta väljavedu vähenenud. Teiseks, Venemaa eelistab selgelt Enda sadamaid, ust, luugate ja nii edasi. Ehk siis kui kuskil on vaja raha teenida, see võimalus avaneb siis ütleme niimoodi ettevõtte juhina. Ma haaraksin sellest kinni. Teine asi täpselt, on ikkagi küsimus sanktsioonides ja signaalidest, mis välja saadab, mulle täiesti veendunud küll vaadati, et oleks tehniliselt ja juriidiliselt kõik korrektne ja mingeid sanktsioonide otsest rikkumist ei ole, aga, aga me saame aru, et de facto täpselt hetkel on üks sektor Venemaal, kus on puudus atrioodis vagunit ja kenasti otsides siis auk tõttab Eesti riigile kuuluv firma Venemaad antud juhul abistama ja lootes sealt ka ise kasumit saada. No aga, aga me peame ka arvestama seda, et nende sanktsioonide puhul, et Euroopa liidu poolt sanktsioonid on siiski mõeldud väga konkreetsete teemade eest konkreetsete inimeste ja ettevõtete karistamiseks, mitte nagu nii-öelda sellist kuuba sanktsiooni, et me lihtsalt üritame Venemaad surnuks näljutada, et see ei ole kunagi, see oli Venemaa enda kehtest. Tead seda reaktsiooni, aga ütleme, Venemaa raudtee on ikkagi kremliga niivõrd lähedalt Aga ta on kremliga lähedalt seotud, aga ta ei, et ta nagu selles mõttes, et me peame seal seda eraldi eraldusjoont hoidma. Aga siin on veel selline naljakas nüanss ka, et Kadri Simson ütles ka seda, et sellesse äriprojekti võiks või tuleks kaasata ka erainvestor. Ma ei tea, kuidas sellesse suhtuda või on see lihtsalt selline mõttelend, millel mingisugust sügavamat tausta ei ole. Jah, kes, kes on valmis riski võtma setete sama Karmo Tüüri artikkel, millele sa viitasid toomast välja ühe põhimõttelise nüansi, et just nimelt raudtee seotud kremliga niivõrd suurel määral, et sellisesse ärise liiguvad kõik summad ja kõik otsused vastavalt siis vertikaalis ülevalt alla, ehk siis puudub otsene äriloogika, et mis seal nagu selle diili, teine osa, mida nad pakuti vastu. Noh, ma kujutan ette, et näiteks oletame, kui oleks vaikides öeldud, et aga äkki siis taastame muuhulgas ka osaliselt vähemalt transiidi läbi Eesti siis oleks jälle ahvatlus ka riigi poolt juba märksa suurem sinna sinna minna, ehk siis ka kõik need asjad on ilmselt väga nii-öelda mitte protokollitud jutuajamiseks. Ja ja seda on ja see on täiesti tõsi, et kuna nad on seotud riigiga, et meil on pigem see risk sellest, et ta on poliitiline otsustamine, meie võimelised tahta äri teha, aga me oleme mingitpidi Venemaa poolt, siis haavatavad või meie riigiettevõte on Venemaa poolt haavatav, et see on, see on märksa, ma arvan, tõsisem teema, kui see sanktsioonide küsimus. Ja tegelikult ütleme sanktsioone ja karistusmeetmeid muidugi selleks kehtestataksegi, isegi kui on sul ärimehena ahvatlused, siis tuleb mingi hetke ette poliitiline tahe ja ütleb, et ütleb, et niimoodi pole õige praegu äri ajada ja noh, antud juhul siis on see, et jah, tõesti võib olla, juriidiliselt on kõik korrektne, aga antud juhul tundub, et poliitiline tahe on ikkagi kuidagi läbi pugeda sellest august. Omavahel ma, mina ei, mina ju üldse ei väidaks, et siin on mingi sanktsioonide nagu rikkumise ja hiilimine, aga just poliitiline risk, poliitiline risk sellest, et Venemaa Me oleme majanduslikult kuidagi mingi oma riigiettevõttega Venemaa poolt haavatud sanktsioonide osas, mulle tundub, et Eesti on päris ülimalt korrektne, et, et ma ei usu, et selles on probleem. Ma arvan, et me peame need kaks teemat eraldi. Aga kindlasti, Venemaa on väga meeldiv tunnetada, et on ikka iga, igal partneril on mingi oma nõrk koht, kustkaudu sõdu nii-öelda selliste poliitilist retoorikat asendada siis majandusliku kasu saamise himuga. Ma ma arvan ka, et see võib olla täpselt selline asi, mida võidakse hakata ära kasutama, et hakatakse osutama sellele, et näete, me saame eestlastega mõistlikult äri ajada küll, miks me näiteks siin mõne teise riigiga ei saa. Aga ma hakkasin ise veel mõtlema, et kas põhjus, miks majandusminister Simson seda plaanini kangesti kaitseb võib-olla äkki praeguse valitsuse kramplikus soovis teha risti vastupidi eelmisele valitsusele. No tegelikult kui me mõtleme, siis selle nende plaanidega alustati ju tegelikult ikkagi eelmise EVR Cargo nõukogu ajal, mis oli siis ka eelmise valitsuse poolt nimetatud, ehk siis see ei ole nagu risti vastupidi tegemine pluss näiteks kui äripäevast Harry tuul on toonud oma postitas ühe oma varasema artikli, mis tehtud aastal 2014, kus ta just too näiteid, kuidas näiteks Tallinna Sadama tütarfirma TS Shipping on sõlminud siis siis lepinguid Venemaa ettevõttega, Rosneft näiteks ja, ja nii edasi, ühesõnaga selline nii-öelda vaikimisi diilide tegemine, lootuses, et äkki nad väga välja ei tule, on olnud kombeks ka varasemalt pigem. Et me ei ole kunagi huvi tundnud, et see on pigem, ma arvan, et võib-olla selles on ka opositsioon natuke kaasa aidanud, et me sellest oleme, mis on muidugi opositsiooni töö valitsus kritiseerida, see on täiesti normaalne. Aga ilmselt selline äri ajamine on olnud nagu alati niimoodi käinud, aga lihtsalt nüüd me saame sellest teada, et mis May avalikustamises ma ei näe midagi halba. Nii et kui me katsusime siit midagi positiivset leida, siis see positiivne ongi see, et nüüd on mingid sellised kahtlased asjad avalikuks tulnud. Ja kuigi me peame ilmselt seda kontekstis vaatama, et kuidas see varem on tehtud, et ja ka alates 2014.-st aastast, et kuidas see käis eelmise valitsuse ajal ja mis on nagu kass, on analooge ja paralleele toimunud teiste tehingutega Iseenesest väga huvitava, veel nüansi tõi välja Eesti Päevaleht, kust, kust, kus ta viitas, et selle avalikustamise taga võib hoopiski olla teatud teiste ringkondade huvi EVR Cargo hinda alla lüüa eelseisva erastamisega, millest on pikalt räägitud, ei tea, millal see täpselt teoks saab, aga ilmselgelt see võimalik võimalik, kelle ostjatele just paha pahameelt ei tee, kui, kui tulevad sellised uudised äriprojektidest, mis võib-olla kuskile niimoodi vastu seina jooksevad. Tõesti, ma ütlen, et positiivne on see, et EVR Cargo juhtkond otsib võimalusi, kuidas panna aitavate kasumlikult tööle ja tõesti praegusel hetkel Venemaa seda olgem ausad. Ta läheb sinnapoole, meil ei ole jätkuvalt Rail Balticut ja meie raudtee selles mõttes on jätkuvalt nagu ühendatud selle osaga maailmast. Noh, meil ei ole mitte ainult Rail Balticut, vaid ka meie siseriiklik rongiliiklus üha kahaneb ja kahaneb. Lihtsalt vahemärkusena, mulle väga meeldis mõte, kui Edelaraudtee pakkus oma praegu niisama seisvate endiste Peterburi rongi Tartu liinil asemele, kus tõesti Tartu palub, et riik eraldaks siia rohkem ronge, aga esialgu on vastuseta. Praegustes plaanides raha uute rongide ostmiseks ei leidu, aga rongid on tegelikult olemas, nii et kui oleks natukenegi paindlikkust, siis saaks Tartu suunalise ühenduse ühendusse tuua natukene vaheldust ja täiendavaid ronge. Aga äkki lähemegi siis teise teema juurde, kus on natuke sama nüanss, et raha justkui on, aga samal ajal kohati tundub, et ei saa aru, mida sellega tehakse. Pean silmas sel kolmapäeval Eesti Ekspressis ilmunud Mikk Salulugu tipppiinlik lugu. Pihkise sahkerdamine käis kindral Terrase nina all ja see on selles mõttes naljakas artikkel, et pikalt ja põhjalikult võetakse ette üks korruptsioonilugu, kust tuleb välja, et võib-olla isegi tehti kasu kaitseväele, et need inimesed, kes tehinguid tegid, said soodsamaid diile, kui seni oli saadud tõsineb, panid sealt mingi osa endale taskusse. Tühine summa. Evelin, sa naerad, naeran selle peale, et isegi. Kuidas on ausalt Mihkel selle lahti kirjutanud ausalt, et sealt võib-olla saadisoolsetega me ei saa, lihtsalt asjaajamine peaks käima siiski läbipaistvalt ja korrektselt, et see kindlasti kindlasti ei saa sellist nagu suhtumist lubada, eriti nagu kaitseväes, et tundub, et nagu inimene ilmselt hakkas vaikselt, leidis siin ühe diili teise diili hakkas vaikselt. Isu läks suuremaks ja see on väga hästi lahti kirjeldatud minu meelest ja väga nagu inimlikult isegi ütleks, et nagu tasakaalustada imikutega loomulikult. Me ei saa sellist asja lubada, aga, aga sellist sellist asja, kui me just lugesime nüüd minu meelest oli see ka selle nädala uudis, et Pärnus näiteks ühest erafirmast raamatupidaja lihtsalt süüdimatult vastased sarnased lood, et need on üksikud intsidendid. Ma arvan, et on hea, et me neid teame, on ka võib-olla õpetuseks mõnele inimesele, kes samamoodi sahkerdab sest neid ikka aeg-ajalt leidub, et keegi on ka siin kasiinosse viinud raha, nagu ka sellel juhtumil. Et, et need inimesed saaksid signaali, et teine lõpuks jääd sa ikkagi vahele, et võib-olla see mõnda heidutab, et kes sellistesse. No täpselt positiivne nagu see, et antud juhul ei tulnud välja mingisugust süsteemsus, et see ei ole selline Eesti kaitseväele omane skeemitamine, vaid pigem lihtsalt kaks, ütleme suurt inimest jätavad kaks sõpra, kaks nutikad inimeste leidsid viisi, kuidas enda meelest kõigile head teha. Endale argumenteeriski seda nii, et noh, see tundub niimoodi, et inimene ta ilmselt mõtleski, et nagu, mis seal siis on, ma võtan vahelt veidikene, aga ma saan nii odavalt, et ta ilmselt inimene võib-olla pisut nagu nõrgemate põhimõtetega Ma äkki vahelduseks paari lausega räägin selle loo ära ka nendele raadiokuulajatele, kes ei ole artiklit lugenud, et nimelt lugu käib, et kaitseväe protokolliosakonna töötajast Christian Varikust, kes enda sõbra Margo Tomingas kaudu rentis Kaitseväele autosid näiteks siis, kui väliskülalised tulid ja, ja tegi seda niimoodi, et andis siis nii-öelda vahendustasu. Ja samal ajal need rendisummad olid keskmisest odavamad, mis siit veel välja tuleb, on kasiinos kogu see lugu. Ütleme nii, et tegelased on väga värvikad kasiinosõltuvus, siis erinevate armukeste pidamine, igasugused lõbusad ja vahvad asjad, uhked autod, millega ringi kimada. Aga mul tuli veel üks selline vandenõuteoorialaadne mõte, nimelt selle loo Mikk Saluloo esimeses veerus on mainitud ka, et seesama autode rentija Margo Tomingas on poliitikute Arvo ja Kersti Sarapuu väimees ja Atko Grupp Pi tegevjuht. Ma tean, et kas see on liiga palju vandenõuteooria, kui ma hoopis oletan, et see kaitseväeteema on siin Ekspressis nii pikalt Mikk Salu lahti kirjutatud, sellepärast et Ekspress tahab sarapuud ärisid Atko gruppi rünnata. Muidugi tundus, et need, et see väimeespoeg ei ole ka nüüd perekonna nagu sihuke kõige lemmikum, et see võib, sellise loo ilmumine võib pigem nagu siis perekonnas suuremat tüli tuua, et kui sa seal erinevaid nüansse välja tuuakse, et ma ei, ma, ma, iga iga loo puhul on alati see, et kui sul on hea uuriv lugu, siis on olnud ka võib-olla keegi, kellele, kelle huvides on olnud selle loo paljastamine ja kes seetõttu on ajakirjaniku poole pöördunud. Aga kas me sellepärast peaksime need lood kirjutamata jätma? Paljud Ekspress Grupi esindaja nad peaksin küll kinnitama, et selliseid asju, et kasutatakse artikleid kellegi ärihuvidest lähtuvalt kellelegi ründamiseks. Üldiselt Eestis ma loodan, et 21. sajandi teisel kümnendil ei eksisteeri, ehk siis ajakirjanik teeb oma tööd sõltumatult, jõuab järeldustele, kuhu ta jõuab ilma selleta, et keegi Hutest olete nüüd võtta ette, see nüüd võtate, teine on. Tellimus ei saa tellimise südama. Ei ole, ma seda tean, aga ma lihtsalt hakkasin mõtlema, et miks just see lugu just nii suurelt välja mängitud, et, et siin on võib-olla see mõnus kompu juures, et võib-olla oleks mõne teise loo võinud ju. Ei tea, kuidas lehte kokku panna. On alati küsimus, milline lugu suuremalt teha, milline väiksemaks. Aga samas see oli siiski, mulle tundub juba, et see on välja mängitud siiski läbi läbi kaitseväe juhataja või noh, ütleme seal on toodud sisse nagu pigem selline kaitseväe prominentsus ja kõrge tase, et kui kõrgel tasemel see käis meie kaitseväelased. Et, et ma arvan, et see on pigem seal, selle konksu peate lihtsalt kui, kui need detailid on nii mahlased. Eesti meediasse sarapuude osa on just nimelt mõnus ja huvitav lugeda läbi sellise nagu seebiseriaali prisma, et sa vaatad, kuidas inimene kogu tema kohta ühes telefonivestluses kasutada ega L tähega sõna tema iseloomustamiseks, ehk siis kui inimene on sellise huvitava eluviisiga, samas just nagu seotud mingisuguse klanniga, siis loomulikult on selline puhtinimlik huvi ennekõike, aga see oli kuidagi välja tulnud, et puude noh, nii-öelda siis ettevõte oleks vähimalgi määral ettevõttena läbi teiste isikute seotud olnud. Paha väimeespoeg, kes nagu käki keeras Aga selle loo juures on minu meelest üks teine selline laiem küsimus veel, et sellest on ennegi juttu olnud, et kui Eesti kulutab 2,2 protsenti SKT-st kaitsekulutustele, siis kas seda raha suudetakse ikkagi alati otstarbekohaselt ära kulutada, aga kas ei, tekib pudelikael seal, kus, et ühest küljest seadusandja annab meelsasti raha, aga teisest küljest tuleb kaitseministeeriumis ja kaitseväe peastaabis hakata nuputama, et kuhu see raha toppida, ehk siis sellised pisiasjad nagu näiteks autode rentima, sellele pöörata nii palju tähelepanu, sest raha. Kui nii tundub, et neil praeguse seisuga on ikkagi päriselt on raha juurde vaja, seesama kasvõi see targa laskemoona fon, millega osteti erakorra erakorraliselt juurde. Et praeguse seisuga on seis niivõrd hapu, meil ilmselgelt ikkagi see raha kulub ära, ei oleks vaja juurdegi. Võib-olla mõned aastad varem oli see, et me tõstsime selle kahe protsendi peale väga süstemaatiliselt ja meil või siis siis võib-olla kusagil olla ühes teises kohas keegi lendas Flex-klassis ja võib-olla mõni asutus asus väga luksuslikus korteris ja nii edasi, et see, see võis olla mingil hetkel, aga ma usun, et praeguse seisuga on pigem seda raha puudu, aga see on sama näiteks juhtunud mõnes Läti ja Leedu, kes hakkasid järsult tõstma 2014. Sulle eraldatakse see raha näiteks Läti ostis neid väikseid tanke või tankid, et et mõned inimesed on seadnud küsimuse alla, et kas neil ikka oli seal väga mõttekas, et osta brittidelt mingid vanad masinad, millega Falklandi põldude vahel sõideti. Et, et aga samamoodi Läti kaitsevägi oli lihtsalt selle ees, et sellel eelarve aastal sul on see raha käes ja sa pead selle ära kulutama kuidagi. Et muidu sul järgmine aasta on uus eelarve ja see raha ei või see raha ju eelarveaastaga ja ta ju sinu kaukasse ootama, mida sa järgmine aasta sellega teed? Muidugi antud artikkel viitab hoopiski mingisuguse kummalisele turu tõrkele, kui sul on võimalik saada koos pistisesummadega renditeenust odavamalt kui avalikke konkursse. Midagi valesti torkas silma küll. Ta ütles, et no et mis mõttes, et kuidas see hanke nagu niimoodi tehakse, et päris nagu huvitav, et siit võib-olla peaksid inimesed, kes sellistel hangetel osalevad, mingi väikse järeldusega tegema, et, et kui on odavamalt võimalik teha Nii et võib-olla tulebki hoopis teha järelduse, et see on üks äärmiselt kummaline ja naljakas ja huvitav lugemine, aga mingisuguseid väga laiu järeldusi ei maksnud. Ei, see tundus ikka selliseid inimesi tuleb nii erasektoris kui ka riigisektoris aeg-ajalt juhtub, tihti on seal sõnad ala kasiinosõltuvus, kuigi see Pärnu raamatupidaja õhtumis samuti sel nädalal minu meelest avalikkuse ette tuli. See oli hoopiski nii, et ta lihtsalt armastab šopata nagu meil naine, kes armastas lihtsalt shopata ja head elu, nagu meil on olnud ka näiteks kui te mäletate, kaitseuuringute keskusega, oli probleem väga tõsine, mis ju lõpuks viis Kadri lahkumiseni. Et täpselt samamoodi, et sul on büroo juht, kes alguses võtab natukene ja siis võtab natukene rohkem ja nii ta läheb. Ühesõnaga klassikaline näide šoppamisestor Anna-Maria Galojani juht. Täpselt tundub, et. Käivad rohkem kasiinos ja naised nagu rohkem lihtsalt tahavad endale vungi tellida ja ilusaid kingi kanda, et aga et eks eks siis tulebki, nagu ka sellel mehel minu meelest ta tundus olevat suhteliselt sele loost loed, siis ta sõitis päris hea autoga ja tema endine elukaaslane sõitis päris hea autoga ja need detailid, et eks ilmselt tähendabki seda, et kui kui sul on firmas või asutuses inimene, kes tundub elavat väga head elu, siis võib-olla võib-olla see on põhjus nagu esitada küsimusi, et kas ta tõesti on pärinud suure summa raha või ta lihtsalt vaikseks pilgutab endale firmakotist. Nojah, neil on, mingis mõttes on see inimlikult muidugi väga traagiline ja kurb lugu, et inimesed, kes ei suuda ise ennast kontrollida. Ja, ja muidugi on see kaitseväele piinlik lugu, aga tõesti see on ilmselt midagi sellist, mille eest ei ole keegi kaitstud, et teinekord suudavad ju kõige ilusama fassaadijatega kõige hullemad suliseks. Ja hea on see, et ta on vahele võetud lõpuks, et, et see on iga spiooniloo puhul täpselt samuti, et parem on see spioon, kes on tabatud kui see spioon, kes edasist pioneeri või siis altkäemaksuvõtja. Nii see on. Christian, kas sa soovid siia veel midagi lisada või lähme järgmise teemaga? Ei, ma arvan, tõesti, see taan taandub ikkagi ennekõike praegusel juhul kahe inimese ütleme, eetilistel tõekspidamistele istuma, kuna kuna puudub süsteemsus ehk siis pole midagi ette heita sellele ka kaitsevägi oleks kuidagi väga haavatav, erinevalt teistest, siis, siis noh, ilmselt tugevdatakse veelgi natukene kontrollimeetmed ja külla sellega asi, siis saab kokkuvõttes sellise positiivse lahendi. Täpselt see on nagu võetakse ikka sellistest juhtumitest, minu meelest näiteks pärast seda, kui üks kaitseväelane oma pere ära tappiski kasiinosõltlane, siis minu meelest ei tohi näiteks enam kasiinos käia. Aga no mis selle härra puhul muidugi tekitab küsimusi. Tema ei olnud kaitseväelane ja oli tema, oli ametnik. Jah, siis ilmselt noh, võib-olla noh, nüüd vaatavadki ametnikke. Ja kusjuures tegelikult see ongi ju naljakas, et see on. Ühesõnaga see kõik on nagu väga hästi dokumenteeritud ka summ summa, summaarum ja naljakas on ka see, ta suutis nagu mingisugust korralikku elu elada, vähemalt mingi periood. Jah, kummaline lugu, aga kui ma enne viitasin sellele või küsisin, et kas viitab sellele, et kaitseväelane liiga palju raha, siis eilses Eesti Päevalehes on suurelt lahti kirjutatud haigekassa detailne ülevaade ravikvaliteedist Eesti tervishoiusüsteemist. Ja sellele lisaks on veel järgmisel leheküljel patsientide esindusühingu juhi Pille ilvesega intervjuud. Ja Pille Ilves ütleb selle uuringu kommentaariks küll, et haigekassa peamine probleem on selles, et raha on liiga palju, kas raha on täiesti vales kohas? Nii, ma arvan, et see uuring on küll midagi sellist, mis põhimõtteliselt peaks meid kõiki huvitama, sellepärast et siit tuleb välja see, kui kättesaadav on ravi ja järelravi, kui pikad on ooteajad ja muud sellised küsimused. Julgen öelda, et see päevalehe artikkel on nagu natuke dramaatilisemalt toonis esitatud, kui lugu tegelikult on hakata seda lugu lugema, siis selgub, et ega kõik nüüd nii jube ka ei ole, nagu esmapilgul seda vaadata tunduda võiks või mis muide. Mulle tegelikult millegipärast selle ravijärjekordade, selle jutuga mulle seostus see, kui meil oli üsna hiljuti debatt ema kasutamise üle, et miks kõik inimesed lähevad kogu aeg emasse ja mitte perearstile, et seal on ka mingi osa, on siiski ka meie enda nii-öelda sellest meditsiinikäitumisest, et seesama, et mingi osa inimesi käib kogu aeg arstil ja nad on kogu aeg erinevate eri eriarstide järjekorras. Ka see, et inimene saab eriarsti saatekiri, on natuke sama kui see, et ta saab mingisuguseid uuringuid, mida tal võib-olla ei ole vaja, et on kusagil arst, kes võib-olla ei julge seda riski ise võtta perearst öelda, et võtke nüüd palderjani tilku ja teil ei ole midagi häda, vaid ta siiski saadab selle patsiendi kontrolli. No Evelin, sa räägid elustiilide erinevusest. Ja siis on ette heidetud, et natukene on sellest mul esimene assotsiatsioon oli kohe sellesama emo ema lugudega, et, et seal on ka midagi natukene, võib-olla rahva peas mitte ainult nagu haigekassa ja haiglate juhtimises. Aga siis, kui ta teiselt poolt tuua välja, siis see uuring näiteks ei, ei kajasta ühte ühte aspekti neid inimesi, kes kunagi arsti juurde ei jõua. Ma toon lihtsa näite, et kui sa tahad saada silmaarsti juurde, siis vist oli ka esmaspäeval, ma ei tea, aga igatahes umbes kell seitse, 15 pead sa helistama ja kui sa lähema paari minuti jooksul löögile ei saa, võib-olla natukene Tallinnas teksti Tallinna süsteemist sahke Tallinna kohta ja igatahes siis jääbki, jääbki sinna ootama järgmist esmaspäeva ja kusjuures noh, võiks ju eeldada, et pannakse siis mingisuguse mingisuguse järjekorda, aga olgu see kasvõi viie aasta pärast, aga kuna see näitab järjekord liiga pikale, siis seda seda ei tehta ja hiina moodi, et kui seda mehed mängimilt tead, teatud määral on muutunud selline arsti juurde saamine Kaagaga Lotariiks ja et selles uuringus näiteks seda väga palju ei kajastatud ehkis, siis ühest küljest on tõesti võib-olla patsiendid, kes ilmaasjata koormavad süsteemi ja teisest küljest on need, kes mingi hetk löövad käega jätavadki minema. See on ka mulle tundub, et see on ka konkreetse haigla probleem, et see ei ole mitte kõigis Eesti haiglates niimoodi, et näiteks Tartu Ülikooli kliinikumi saab väga normaalselt veebi teel registreeruda ja see on väga-väga lihtne, sa võid teha seda, kui sul tekib kell kolm öösel tunne, et sa pead nagu registreeruma arstile siis sa saad seda teha ka kell kolm öösel internetist, et see nagu. No see on juba natukene erinev, sa pead, sa, see uuring on isenesest jällegi, nagu kõik taolise kriitilise raporti foto on, on väga hea, et jah, tõesti seal on see oht, võib-olla, ütleme uuringu läbiviijate ja, ja nende subjektide jaoks, et meedia võtab jälle välja dramaatilised numbreid, operatsioonijärgne suremus, 10 protsenti, aga ka noh, kui nad ise seda mõttega loevad, siis äkki aitaks kaasa sellele tõesti optimeerida ja mõelda selle peale, kas, kas kõik on tehtud nii nagu vaja. Distika puhul tuleb alati natukene vaadata neid detaile, et need suurhaiglat siis ennekõike PERH ja Tartu Ülikooli kliinikum on, teevad, teevad teatud operatsioone, mida need väiksemad ei tee, samas väikestesse näiteks tuleb raskelt haigeid surevaid inimesi, kellel ongi juba ütleme, elulemas lootus ei ole väga kõrge ja nad surevadki seal haiglas ära, et neid seal samasuguseid inimesi seal näiteks suurhaiglates ei peeta. Et seal on ka nagu nüansse, mis. Nagu Peep Põdder ütles, et et me lihtsalt teinekord ei saadagi inimeste koju koju surema, lähedastele koormaks vaid inimeste paraku jah, surevad. Nad täidavad. Et kui see haigla on, seal on tehtud väike meditsiiniline protseduur, seal on tehtud väike operatsioon, aga selleks näiteks, et selle inimese nagu viimaseid päevi kergendada. Ja see inimene jäetakse sinna haiglasse. See haigla täidab põhimõtteliselt hospiitsi nagu kõrgema taseme hospiitsi rolli. Ta sureb seal ära, see on üsna ootuspärane, et tegelikult nendesse väikestesse haiglatesse satub osadesse vähemalt nendest natuke selliseid patsiente. Ühesõnaga, haiglate statistika kohta kehtib klassikaline anekdoot, et keskmine temperatuur on alati 36,7, ühe palavikus ja teised morgis. No siin siit tuleb tegelikult veel muid selliseid statistilisi anomaaliaid kui nii võib öelda välja nimelt nõndanimetatud tarbetud operatsioonieelsed uuringud, mis iseenesest on juba küsitav mõiste, ja selles Marta tuule ja oti Eilandi artiklis võetakse eraldi ette ja juhitakse tähelepanu sellele, et näiteks Narva haigla torkab silma väga kõrge protsendi 51,4 protsenti ebavajalike uuringute poolest. Seda kommenteerib Narva haigla ülemarst Pille Letjuka, kes ütleb, et see tarbet uuring on nii kummaline mõiste, et osaliselt tuleneb see hoopis sellest, et kuidas on mingid haiglad harjunud. Neid uuringuid, et nendele uuringutele neid koodi andma, et mõnes haiglas antakse teatud kood mõnest teisest, teine kood ja selle tõttu võib see statistika vägagi kõikuv olla. Nii et see oleks selline naljakas nüanss, mis näitab ilmselgelt seda, et ei ole mõtet teha statistikat mingi asja põhjal, kus ei ole võimalik võrrelda, kus ei ole samasuguseid luulased Pluss aitab, näitab ka seda, et arstid peavad tegelema väga palju tööga, mis ei ole otseselt seotud marstindusega ehk siis täitma mingisuguseid koode. Aga see on paratamatult nende, ütleme sellel tasemel spetsialistide aga, aga ikkagi on hea, selliseid uuringuid tehakse, et inimesed arutavad, et inimesed, et ka need arstid saavad vastu öelda, miks on mingi asi nii või nii sa saad ka mingisugust, ikkagi ta mingitki annab nagu aru meile asjade seisust ja sunnib seletama, sest ega alati leitakse ka mingi ega, ega ta nüüd ainult kõik ei ole selline toime, tõlgendasime statistikat liiga julmalt või liiga valesti, eks seal küllap seal ka kitsaskohti välja tulevad. Näiteks saab patsiendile ja mul on väga hea meel, kui ma tehakse mõned uuringud, mille tulemus on see, et ei, seda hädaviga teil ei ole. Ma ise mõtlesin sama asja. Ma saan aru, et te olete rohkem nagu siuksed polkovniku lese tüüpi mehed. Seda mitte, aga võib-olla selle uuringu puhul hoopis kõige häirivam asi oli kohe artikli algus. Nimelt seda, et haigekassa küll avaldas selle uuringu, aga ajakirjanikele oli tükk tegemist, et kätte saada haigekassa ei tahtnud seda kuidagi kätte anda ja minu meelest see asi on väga nõme. Jah, ilmselt nad kujutasid ette, missugune on, on järgmise päeva lehest pealkiri ja täpselt, et ja siis nad ei suutnud, aga see kuidagi tõesti teil on omati tööl suur noh, kommunikatsiooniüksused ja kõik, et nad ei suutnud siis nagu selle peale mõelda positiivses võtmes, et kuidas sa seda esitada, nii et see vähemalt nende poolt oleks ilusasti välja. Ehk siis järelikult noh, järelikult on ikkagi siis numbrid piisavalt tõsised, et tegelikult ei suudetud seda ilusaks mängida, ütleme mina arvan mina. Eks ajakirjanikuna ei raiskaks lugu väga palju Loorumi selle peale, kuidas ma selle loo sain, et see on ikkagi käes, siis sa lihtsalt lähed lähedasele. Ma ei tea, kas see on ikka loo osa, et kui sulle ei taheta lugu anda, siis ega ajakirjanike jätta kirjutamata. Ei? Muidugi. Aga see on, aga see on nagu niisugune noh, ütleme nii, et see on meile võib-olla omavahel huvitavam kui seal lehelugejale lehelugejat huvitab see, kas ta haiglas operatsiooni üle elab või mitte, mitte nii väga see meie personaalne trauma, mis me saame mõnda lugu. Igatahes mulle tundus, et tegelikult ei olnud haigekassa probleem mitte selles, et nad kartsid neid numbreid vaid nad 15 said aru, et nad ei saa ise ka päriselt aru, mida nad nendest numbritest järeldama peaksid. Võimalik küll, et just nimelt, et üks põhjus, mispärast võib-olla suudetud seda kommunikeerida, oligi see, et noh, tuleb, tuleb seal mahukas uuring ja tegelikult on ju täiesti loogiline, et see kohe järgmisel päeval ei, ei suuda öelda midagi sellest täpselt järeldada, vaid sa pead selle enda jaoks läbi töötama koosolekutel läbi vaidlema ja siis mingid otsused etes jah, sõitmine olla täpselt, et sellega nüüd tegeletakse, oleks selline positiivne tõlgendus. No ja siin järgmisel leheküljel on avaloo jätkuna Marta tuule tehtud intervjuu patsientide esindusühingu juhi Pille Ilvesega, kus juhitakse tähelepanu sellele, et haigekassa 2000 seitsmeteistkümnenda aasta eelarve kogumaht on 1,1 miljardit eurot mis tähendab ühtlasi seda, et eelarve suurenes võrreldes möödunud aastaga 10,1 protsenti, mis on ikka metsik kasv tegelikult. Nii et. Noh, muidugi elame vananevas ühiskonnas, see on hästi hirmus kägistada, paratamatus, aga ainult jääbki suurenema. Loodetavasti. Täiesti nõus, aga mis sellest intervjuust hirmutavalt välja tuleb, on see, et kuidas on arveid haigekassa esitanud ja vähemalt Pille Ilvese sõnul on siin olnud väga palju selliseid korruptsioonikohti, sest et patsient ei näe arve pealt päris hästi, mille eest talle arve esitatakse. Ja vot see on, see on tegelikult need retseptide võltsimised ja sellised asjad, see on täiesti tõsine teema, ma saan aru Aga vähemalt on astutud üks samm selles suunas, et juba kas aasta või juba kaks isegi saab tegelikult e-riigi pealt e-riigi kontodelt siis vaadata, et missugused on olnud sinu raviarved üldse ja sa oled saanud täpselt, see on väga minu esimene kord oli tõesti nagu silmi avamas tegelikult esimest korda, kui palju maksavad need protseduurid, mille sa maksta, sotsiaalmaksus? Oled võib-olla tänulikum riigile, tervishoiule väga noh, sellega on hästi-hästi oluline ongi see, et, et inimesed saaksid aru, et nende maksudest finantseeritakse seda, seda teist ja kolmandat asja ehk siis noh, antud juhul minu arust kõige häirivam ikkagi on see, et nad on seadus, mis näeb ette teatud ravijärjekordade, kus ja seda seadust ei suudeta täita ja see tekitab sellise dissonantsi, kus inimene, inimesel tekib tunne, et ta, võib-olla mul ei tasu nii palju maksumaksja sellepärast et tegelikult teine osapoolest riik ei täida endapoolset lepingut, kus. Perfektselt riik, et, et selles mõttes, et süsteemi ikkagi toimib tegelikult, et, et seal on, süsteemi saab lihvida, aga ma ütleks, et kui me lõpetame sinna maksude maksmise ära, siis ilmselt nagu paremaks ei lähe. Ma rääkisin moodi indiviidi tasandilt, et loomulikult, kui sa näiteks need, kes on kokku puutunud briti, heidetakse tervishoiusüsteemi, ütlevad, et Eesti on lihtsalt jumalik, nii et on, sõltub mille, millega võrrelda. Muidugi noh, mis mulle tundus ka selles samas Päevalehe artiklis välja toodud selline naljakas asi, et seal on juttu sellest, et meie vähiravijärjekorrad on väga pikad, aga siis on öeldud, et Euroopaga võrreldes on nad täiesti normaalsed, aga samal ajal sellest on ka juttu olnud, et paljudes Euroopa riikides on nad ka meeletult pikad, kas me peame siis leppima lihtsalt sellega, et mujale. Ei, no eks me peame, see, see on see koht, kus, kui me oleme, kui teistel on kehvemini, aga meil, meie tahaksime paremini, eks me siis peame ikkagi enesekeskset lähenema, et ma arvan, et mis seal, mis on koht, kus tuleb mulle alati Vähi kingi vähiravifond, kingitud elu, kes on lihtsalt nii-öelda kolmandast sektorist tulnud ja kes on suutnud väga head lobitööd teha tegelikult meie vähipatsientide toetuseks. Ja tõsta ka teadlikkust. Aga eks me peame arvestama, et sõltumata riigist, sõltumata ühiskonnast, on tervishoid valdkond, mis natukene meenutab kommunism ehk siis nii-öelda vajadused on alati suuremad kui võimalused ehk sinna igaüks tahaks saada perfektselt endale ihuarsti, võib olla käekõrvale. Ja mõni inimene ei saa aru, et sinu perearst ei ole sinu nagu terapeut või vestluspartner, et mis on, mis on ka meil mõnikord probleem, et et eks, eks eks seal on ikkagi nii riigil kui rahval on asjade üle järele mõelda ja ennast lihvida. Nii see on, aga vaatame nüüd, kuidas elavad teised riigid ja rahvad. Poola kohtureformi. Täna öösel võttis Poola senat lõpuks vastu palju vaieldud. Kohtu Reformi, neid vist oli mitu seaduseid, Kristjan, oskad paremini, öeldakse kudedest ja kokku oli kolm seadusi ja eks ju, aga, aga tõsi on muidugi ka see, et kuigi kuigi lõpuks pärast teatud muudatusi ja pärast paljude muudatuste väljajäämist need seadused vastu võeti, ei ole president neid veel välja kuulutanud, kuigi kõik analüütikud ütlevad, et küll ta kuulutab. Samal ajal noh, protsess veel siiski jätkub. Igatahes on see tekitanud palju paksu verd nii Poolas kui ka Poola suhetes Euroopa Liiduga. Ja mis seisus me siis nüüd oleme, äkki ma ei teagi? Poolakatest ma saan aru, et ka need poolakad, kes on tänavatele tulnud ja kes valitsustes kriitiliselt nemad tegelikult väga paljud loodavad sellele, et kui miski muu ei aita, siis nii-öelda Brüssel sekkub nende nimel ja nemad on ilmselt natukene praegu niimoodi ootaksite vinti keeratakse juurde, samal ajal. Brüssel peab siiski austama liikmesriikide suveräänsust, et see on ükskõik, kumba pidi ta tundub. Donald Tusk tegi eile sellel teemal näiteks avalduse, mis temal on, see seis on väga pikantne, sest ta on endine Poola peaminister ja teda isiklikult üritas Poola praegune valitsus Euroopa Liidu tasemel läbi kukutada kevadel, kui kogu Euroopa ütles, et kuulge kuulge inimesed, et et see on hea liidu nõukogu president ja poolakad lihtsalt ajasid mingisugust või siis nii-öelda pissi. Valitsus ajas oma jonni, aga Euroopal õnnestus nad ju paika panna lõpuks, et see küll pidid natukene seal ülemkogu reegleid laenama, aga nad tulid toime, et võib-olla ka praegu. No pool ikkagi vajab väga palju struktuurifondide raha ja nii edasi, et. Samal ajal samal ajal muidugi, tõsi, on ka see, et väga paljud poolakad ei olnud ka seni kehtinud kohtusüsteemiga rahul. Aga seal on muidugi kõik see valdkond, et kui küsitakse näiteks ütleme stiilis, et kas, kas, kas sa oled rahul näiteks? Me läksime haigekassa tööst ja siis selgelt, tal ei ole piisavalt palju inimesi poolas, isegi kohtusüsteemi puhul üle 50 protsendi. Võib-olla sõltub küsitlustest, kes ütlevad, et ja ikkagi aeglane ja võib-olla natukene ka korrumpeerunud ja puha ja siis hakkas, sellepärast, võtame, ütlen, et nüüd ma siis hakkame seda muutma. Kui asi puudutab kohtusüsteemi ja neid muutusi, mis praegu läbi viidud, on siis selge, et seal puhas kattevari teenib ainult seda, et kaotada ära nii-öelda viimanegi võimude lahususe ja põhineda kohtusüsteem, mis peaks olema sõltumatu, panna otseses sõltuvuses siis selle, kes parasjagu parasjagu võimul on, ehk siis eesmärgiga, et võimul olla nii kaua kui võimalik tänu sellele, et sul puuduvad nii-öelda check balansis, nagu inglise keeles öeldakse ka Ameerika Ühendriikide puhul ei häiri nagu kedagi. Tegelikult. Ikkagi selles mõttes, et Ameerika Ühendriikide puhul nüüd need näiteks Trumpi, see on üks asi, millest trump on olnud hämmastavalt nobe, et ta on suutnud väga palju kohtunikke ka alamate Sass ütles, et tema administratsioon ära määrata et, et seda nagu mingit pidi ikkagi peetakse, peetakse ka seal, nagu sellel kohtute süsteemi peetakse silma peal ja ta on. Ta on natukene Nende, nende administratsioon ongi selles mõttes poliitilisem kui politiseeritud. Aga poolakate puhul. No see on ju ka väga-väga suur samm praegu edasi, sõnaga Poola on ju ka varem astunud samme, mis olid mitte nüüd kombe kohaselt ühele ühele Euroopa Liidu õigusriigile ala, alates sellest, kuidas meediasse pandi, pandi enda inimesed, ehk siis nii-öelda avalik-õiguslik meedia, nagu meie seda arvame, pole enam sõltumatu, vaid ikkagi pigem selline valitsuse valitsuse ruupor, kusjuures. Siin tuleb märkida ära, et selle meedia, meedia muudatuste puhul juured on palju varasemas, et pissi valitsus talitas väga julmalt ja jultunult ja tegi suuremaid puhastusi kui eelnevad valitsused, aga Poola nii-öelda rahvusringhäälingu kõik variandid on olnud alati politiseeritud, vähemalt et nii-öelda kaasaegsel ajal. Et seal on alati olnud see, et need uudistejuhid ja kõik need vahetuvad vastavalt valitsusele, et seal, see on nende omapära, et seda tegi ka juba nagu seesama Donald Tuski kodanike platvormi samamoodi aga lihtsalt mis on viinud selle asja märksa laiemale laiemale nagu määral, et ta on võtnud palju madalamalt tasemelt kõiksuguseid, mõttekojad, kes ei saa enam näiteks riigi raha, kui nad kirjutavad midagi valitsuskriitiliste ja nii edasi viinud, viinud selle lihtsalt laiemale, aga, aga samasuguseid asju tegelikult on seal varemgi tehtud. Aga noh, ennekõike näitab kogu see, see kriis kui ikkagi nõrgaks jäävad Euroopa Liidu käed selliste demokraatiale, selja pööravate liikmesriikide ohjeldamisel, noh, teine klassikaline näide on Ungari, et Euroopa Liit on suurepärane demokratiseerimine, seni, kuni riik ootab ukse taga liikmeks saamist, aga pärast seda on juba väga raske on antud juhul räägitakse näiteks nii-öelda tuumanupust ehk artikli seitsmest mis, mis võimaldaks Poolat jätta kuni kuni maailma siis hääleõigusest. Aga esiteks vajab see riigi Nende ühehäälset otsust ja kui arvestada, et Viktor Orbani Ungari juht on juba siis annab mõista, et tema meelest on Brüssel oma võimupiire Poola kritiseerides ületanud. Võib arvata, et tema häält sealt ei tule ja nii jääb iga käivitamata. Teine valdkond, kus saaks võib-olla Euroopa Liit midagi teha oleks täpselt nii-öelda rahaeraldised, et seal on de facto sõna- õiguse riikidel nagu Saksamaa väga palju suurem, aga jällegi kõik need rahaeraldiste küsimused puudutavad juba aastast 2021 kaugemat euro praegusel hetkel Ewalde mõju. Ja Euroopa Liit on ikkagi täpselt nii tugev, kui liikmesriigid tahavad, et Euroopa Liit saab sekkuda täpselt nii palju liikmeskuna liikmesriigid ei taha, et Euroopa liit nende elusse lõpmata sekkuks ja teatavasti on ju väga palju ka praegu kodanikke, kes kurdavad brüsseli diktaadi üle erinevates liikmesriikides, siis on, me ei saa ka eeldada, et Euroopa Liit oleks väga palju jõulisem keskvalitsus ja võib-olla see ei ole ka hea, kui meil on nagu apoli tiline, mitte valitud, sihuke ametnike seltskond kusagil kaugel, kes muudkui käib ja valitseb ja meie enda valimised on siis nii-öelda nagu mingi kohaliku omavalitsuse tasemel. Ta teeskles jällegi muidugi artikkel seitse oleks ikkagi tuleks ülemkogust ehk siis just nimelt valitud riigipeade otsusena ja palun sain aru, et ikkagi kui jätame Ungari kõrvale, siis ülejäänute puhul võiks võiks isegi, päris sõnul ta, ega ta teise meilgi Võivad ennast nagu Poola asjadesse, et ma ei ole siin mingisugune nagu ajakirjanduse politiseerimise või võimude lahususe vastasuse võimude lahususe vastane. Aga lõppkokkuvõttes peavad ikkagi poolakad oma riigis ise asjad korda saama. Ma arvan, et see, nende on nende asi. Käia tänavatel, seista valitsusele vastu, et see on lõpuks peavad selle ära tegema. Poola paneel, kes seisavad vastu, peaksite tunnetama, ka nende selja taga on, on, ülejäänud Euroopa hädad ei ole üksinda jäetud. Muidugi, eks see sekkumine mitme otsaga asi. Kõige tuntum näide kahtlemata puudutab Austriat, kus pärast Jörg Haider Vabaduspartei valitsusse kaasamisskeletti tehti kokkuvõttes väga piinlikuks osutunud diplomaatilised sanktsioonid, millest lõpuks lihtsalt siis loobuti, kuna, kuna kõik said aru, et see austria tegi peaaegu kõik, mis võimalik, Jörg Haider ise valitsusse ei läinud. Ja, ja kokkuvõttes oli see täpselt rahva tahtest. Teistel riikidel. Poliitiliste süsteemide ja nad on erinevad, seal on erierisusi nii rahva poliitilise maitse kui ka sellega, mida on ühes poliitilises süsteemis võimalik teha, et rahvuslikud konsensused on eri kohtadel. Et et Euroopa Liit on ikkagi demokraatlike riikide ühendusse, kui üks astub ilmselgelt tugevalt teisele teele, siis mingi hetk peab, keda peame küsimata, kas riigil on enam kohta meie klubis? Vaata siin on küsimus selles, et see on hetkel lahtine, kas ta astub ilmselgelt, et asi muutub tõsiseks siis, kui poola kohtud muutuvad tõesti sellisteks, mida ei saa enam tõsiselt võtta ja kui näiteks inimesed, kes on tagaotsitavad mõnes teises Euroopa Liidu riigis, peaksid Poolasse põgenema ja neid sealt välja ei anta vaid siis on asi ilmselge. Ja, ja peale selle noh, praegu on demokraatlikud valimised üleval on demokraatlikult valitud valitsus Aga muidugi, selline naljakas küsimus siiski on, mis mulle rahvusvahelist ajakirjandust jälgides ka silma jäänud, et ma saan aru, et ka Poolas endas käib vaidlus selle üle, kas kohtureform on põhiseadusvastane või mitte. Minu meelest on see päris naljakas, kui sellise asja üle vaieldakse, et ma saan aru, et siin on ilmselt mingid keelelised nüansid, mida me ei ole võimelised. Eritleme, aga poolakatele endale ei ole see ka päris selge. Ei, no see on, see on keeruline ka, palju lihtrahvast saab palju, palju, palju tavakodanikest saab aru päriselt nagu kunstitutsioonilistest. Ei nojaa, aga kui ka poliitikud ise selle üle vaidlema Tihti poliitikud tõsi Ateenast ja teine asi, et poliitikud kindlasti räägivad vaata mis, mis parasjagu nende partei põhiliinile kohanenud. Klassikaline väide, et kuna see süsteem on mehitatud veel võib-olla kommunismiajast pärit inimestega või siseneda postkommunismiajastu, eksis mitte nii-öelda rahva seast pärit Vaidile eliidi nagu Kaczyński armastavad nimetada kõiki neid, kes vastaseid ja selline nagu suletud klubi ja seda tuleks muuta, et ollakse palju rohkem vastutama vastu tuttav rahva Eestisse, noh, see kõlab ju ka iseenesest ühest küljest loogilisena, kui see ei oleks niivõrd jõhkrat just nimelt võimude lahususe põhimõtteliselt. Hull asi seal vaieldamatult toimub hulle asju, et ka meediavabaduse suhtes aga, ja, ja kasvõi see, et nagu valitsus päriselt valitsus tasemel päriselt uuritakse, et kas Venemaa tegi nagu Smolenski kohal õhu hõredamaks või oli seal mingisuguseid müstilisi täiesti nagu noh, väga vähem puudu ufo rünnakust mis oleks muidugi ka venelaste korraldatud, et, et noh, et seal toimub jaburusi, aga see on ikkagi, ma arvan, see on Poola rahva enda Aziz saadavale. Vaid teiega, noh, niimoodi ikkagi ei ole selles mõttes, et kui, kui see, kes parasjagu on võimul, kasutab kõiki vahendeid selleks, et sedasama demokraatlikku protsessi, mis ta võimule tõi, hävitada selleks, et keegi teine asemele ei tuleks, siis see on vale. Loomulikult vale. Valas välja, kus tuleb öelda nii kõvasti kui võimalik, et see on lubamatu. Patrioneerida sa ei saa patrioneerida teist riiki, sa ei saa niimoodi mitte. Ja see teine rahvas ei ütle sulle ka aitäh, nagu me teame paljudest demokraatiaviimise püüetest igale poole maailmas, et sind ei hinnata selle eest, kui sa aitad inimestel diktaatori kukutada või siis osa rahvast hindab, teine ütleb, et see oli paha välis, välismaine sekkumine, et. Peaksime nüüd tegelikult teemaga edasi minema, toon veel lihtsalt ühe ühe arvu välja, mis mulle jäi Deutsche Welle kodulehelt ühest artiklist silma, et nimelt umbes 80 protsenti Poola elanikest toetab Poola rahvaliidu Euroopa Liitu jäämist, nii et selles mõttes ei ole see asi kindlasti nüüd nii hull, kui rääkida Poola sellisest Euroopa perspektiivist ja siis ma kuulasin eila veel Uudisplussi, kus andis intervjuu Eesti suursaadik Poolas Harri Tiido, kes ütles intervjuu lõpetuseks, tsiteerin. Ega selle pärast ei maksa infarkti saada, tuleb kõik rahulikult võtta. Jah, meie ütleme ravijärjekorrad ja mõelge sellele, ärge saage poola pärast infarkti. Palun, aga räägime ühes teises teemas, kus ma arvan, et tõesti need asjad diktatuuriga on palju hullemad nimelt Türgi ja Türgi puhul on tõesti neid aspekte nii palju, et meie saatesse järele jäänud kuskil kaheksa minuti jooksul ei jõua me neid kõiki kindlasti isegi mitte loetleda. Aga ma usun, et ka inimestele, kes väga palju välispoliitikat ei jälgi, on kahtlemata. Türgist tulevad häirivad uudised, silma jäänud. Türgi on, hakkan nüüd liitlasena igatsema kas või seesama skandaal, et nad mõtteliselt riiklik uudisteagentuur ilmselgelt riigi käest saadud andis välja liitlast ehk siis ameeriklaste ja prantslaste baaside asukohad selles piirkonnas lihtsalt avaldas ja täpselt erivägede number, mida mitte kunagi ei öelda, tavalised, et siin on nii palju prantslasi, on nii palju ameeriklasi selles selles punktis ja nii edasi, et noh, et nende puhul see küsimus on kasvanud suuremaks kui siseriiklik jama, mis oli seal väga pikalt, aga nagu see kuivõrd usaldusväärsed nad on liitlasena ja nad on meie liit liitlane NATOs, mis tähendab, et meie kõigi julgeolek, kui kui nad näiteks Ankara ja Moskva vahel on ikka väga soojad suhted, meie kõigi julgeolek võib selle sellepärast löögile. No aga siis tulebki kohe kiuslikult küsida. Teisipäeval andis välisministeerium nalja pressiteate seoses sellega, et meie enda välisminister Sven Mikser viibis Türgis kus öeldakse, et mikser kinnitas kahe riigi häid suhteid ning Eesti soovi aidata kaasa EL-i türgi dialoogi jätkumisele. Ma saan aru, et välisvisiit valmistatakse pikemalt ja loomulikult see on juhus, et see juhtus just sel hetkel just neil päevil, kui näiteks Saksamaa valitsus on vaatamata sellele, et on valimisaasta üllatavalt üksmeelne türgi kirumisel. Sakslased on ju teatanud sellest, et nad külmutavat ja kõikvõimalikud relvatehingud Türgiga nii hetkel pooleliolevat kui tulevased nad tahavad ka ära võtta Ta Türgi ettevõtetele antud ekspordigarantiid samuti mat, eraldavat sisserändaja või sisse reisimistingimusi türklastele ja ühesõnaga asi on läinud nagu väga-väga teravaks ja siis nüüd Eesti välisminister läheb Türki ja ütleb, et elu Türgi Türgil on tegelikult just Saksamaa ja Hollandiga neil olnud juba tükk aega väga teravad teravad suhted, kui me mäletad, mäletan, et see oli ju see oli türgi mingi perede minister, naisterahvas, kes kellele saadeti Hollandis kiirreageerijad peale. Minister saadeti välja kiirreageerijatel, et nagu noh, et see, need suhted on uskumatu. Naised said hääle taustaks võib öelda, et jutt käib siis märtsikuust, kui Türgi poliitikud tahtsid tuuritada mööda Euroopat, et reklaamida Türgi põhiseadus referendumit ja türgi kogukondades. Nendes riikides ja Saksamaa ja Holland reageerisid kõige teravamalt vist austerlased ka. Ja need, kellel on suur Türgi vähemalt, sest no meil ei ole meil minu meelest isegi ei toimunud seda hääletust sest meil on nii lahe türklasi. Aga praegusel hetkel tõesti vähemalt Saksamaa võtnud ootamatult jõulise positsiooni, eriti pärast 10 enda kodaniku, sealhulgas siis kahe ajakirjanik arreteerimiste ja Saksamaa omakorda on pakkunud asüüli Türgist põgenenud kindralitele kina. Türgi näeks hea meelega kuskil pogris istumas, aga Saksamaal on ka võimalus, et päris korralikult Türgite mõjutada. Minu arust väga huvitava ütles, ütles pildile Wolfgang Schäuble, Saksamaa rahandusminister, kes põhimõtteliselt hoiatas, et. Me hakkame teile varsti ütlema, et reisite Hiiumaa enda riisikol me ei saa teid enam rohkem seal kaitsta. Loogiline, kui sind võidakse Türgis lihtsalt vahistada, pead sa kogu aeg käinud, nagu et kui, kui kui Saksamaa annab ametliku reisihoiatuse välja siis need 3,3 miljonit turisti, kes, kes Saksamaalt igal aastal siiamaani on Türgis käinud nendest ilmselt väga märgatav osa koju ja Seeba avaldab selget selget mõju. Ei, no aga kui seal võetakse sind või mind vahi alla ajakirjanikuna, siis ma arvan, et meie välisministeerium käitub meie suhtes väga hoolitsevad, kui ta ütleb, et ärge nagu, kui teil vähegi võimalik on, siis ärge pigem minge sinna, et, et see on täiesti adekvaatne nagu riski riskihinnang. See tundub väga adekvaatne ja väga head Saksamaal niimoodi reageerinud, kusjuures kui sellest mainisite eelseisvaid valimisi, siis täiesti võimalik, et need valimised just nimelt ongi seda tooni pigem teravdanud, et Saksamaa poliitikud pigem tahavad ennast näidata ikkagi mingisuguste põhimõtet käte eest seisvatena ku sellena, kes Türgile järgi annab türgi käes siiamaani on olnud üks suur kaart, et see kraan, mis hoiab praegu kinni põgenikke, me avame selle, aga tundub kuidagi, et vähemalt hetkel, kus kogu see surve siiski on, on väiksem ja võib-olla ka teistest suundadest, kes ähvardus vähemalt Euroopa poliitikute jaoks enam nii tugevalt ei mõju, nagu varem oli. Vist jah, ja peale selle Euroopa on siiski viimase aasta-kahe jooksul suuri reforme teinud ja kõiki neid struktuure ja süsteeme tugevdanud, nii et isegi kui sealt peaks hakkama rohkem põgenikke tulema, siis loomulikult on see raske ja ebamugav, aga sellega tullakse toime. Kusjuures Saksamaa käitumise kohta veel, et tänases Saksa ajakirjandus avaldas Saksa välisminister Sigmar Gabriel avalikku kirja saksa lastele, kus ta põhjendas saksapoliitikat ja ja saksa positsioone. Sest ega neid saksa türklasi Saksamaa lubab topeltkodakondsust, ehk siis seesama türgi referendumi hääletaja on need varsti sügisel parlamendi Saksa Saksa valimisteni. Ja see on muide Saksamaal ka küsimusele alla pandud, kas seda peaks jätkama seda topeltkodakondsust, nii et tegelikult neid, neid, selliseid probleemseid kohti on seal hästi palju, aga tõesti, ma tulen veel, meil on mõni minut ainult aega tagasi selle juurde, et milline siis peaks Eesti positsioon olema seal aru me oleme nagu sellises igas mõttes väiksemad vennad selles küsimuses, aga me oleme Euroopa liidus, ühelt poolt me oleme NATOs, Türgi peaks justkui meie liitlane olema, samal ajal on hakanud ta silma Ripsutama Venemaaga. Et kuidas siis käituda? Oma suhteid nii, nii heade nagu võimalik ikkagi, et me täpselt see Türgis sõltub meie julgeolek ka tänu NATOle tänu sellele, et nende käes on ka teatud NATO infot, meie oleme nendele tänuvõlglased, sellest NATOsse aitasid Türgile kohe kindlasti. Ja ma arvan, et see, mis Eesti see positsioon, mis Eestil on päris okei, et me ütleme, et ja te võite eurooperite saada, kui te teete kõike oma reformid, mida Türgi praegu ilmselgelt ei tee, aga see on täiesti aus, ei ole öelnud erinevalt võib-olla mõnest Lääne-Euroopa riigist. Te olete liiga nõmedad ja ma ei taha teid, tehke oma reforme, kui palju tahate? Sage normaalseks ringis ikka ei taha teid. Aus olnud nendega ma arvan ka, et näiteks mis puudutas konkreetselt Sven Mikseri lauset, et seal nende Euroopa Liidu ühinemiskõneluste jätkamise kohta siis see on nagu selline veel üks viimaseid viimaseid kohti, kus saab niimoodi kinni hoida, sellepärast et Türgi ka ei ole hetkel huvitatud nende kõneluste katkestamisest, see annaks veel märkimisväärse majandusliku löögi, kuna investorite ebakindluse ja me kõik saame aru, et lähema 20 aasta jooksul Türgi ei ühine, aga see sideme hoidmine on tähtis. Mina nad teevad siiski mingeid reforme ja lisaks ka Türgi huvi on ka jätkata kandidaatmaana, sest sellega tuleb ju ka koos raha. Et sa saaksid oma justiitssüsteemi ja õigusriiki, mis meil on seal väga huvitavaks, kui sa saad seda kogu aeg reformida, sa saad, ega nad on sellest Euroopa Liidust, saavad raha. Nojah, ja ükski inimene ja ükski valitsus ei ole igavene. Me võime küll öelda, et Türgis on midagi diktatuurilaadset, aga ega vaika selles mõttes ei ole, et ühel päeval tulevad seal ka valimised. Türklased on näidanud siiski ka selgroogu, et nad ei ole nagu selline, nad on ikkagi ka see põhiseadusse läks neil ikkagi üsna niimoodi kahtlaselt. Just nimede kogusele, massiivsele, propagandale, varreteerimiste kõigele vaatamata nii napivõitu saada referendumil oli täiesti hämmastav, see pigem võib väita, et üle poole rahvast ikkagi ütles ei, aga lihtsalt seda ma ei olnud piisavalt, korraldati ära. Et rahvas, rahvas võib mõnikord olla eksiteel, aga ta üldiselt lõpp lõpmatuseni loll ei ole. No vot selle mõttega lõpetamegi. Ma tänan. Evelyn Kaldoja Postimehest. Krister Paris oli meiega Tartu stuudiost. Eesti päevalehest ja mina, Peeter Helme. Järgmisel nädalal on juba järgmised rahva teenrid ja järgmised teemad. Kuulmiseni.