Kolmapäev, 31. detsember 2014. Statistika järgi on meeldis, aasta viimasel päeval on 85 aastat vana, umbes 80 protsenti tõenäosust näha ära ka järgmise, 2015. aasta 31. detsember. Toetun siinkohal Hollandi rahva tervishoiu instituudi koduleheandmetele. Annan oma parima, aga ärge pahandage, kui päevilt, millega homme alustan aasta lõpuni välja ei vea. Võimalus on üks viiele. Neljapäev, esimene jaanuar 2015. Eveedee helistas oma ilutulestiku raketikoerajunni või veel parem hobusesõnniku sisse pista, aga viimast pole enam eriti leida. Tal on ilmatu kahju, et paugutajad olid varem palju väiksemad kui praegu. Ratastoolis on mul võimalus iseennast õhku lasta, aga muidu paneks küll hea meelega kõmakad fuajeesse. See oli tema panus juba päevi kestnud diskussiooni ilutulestiku ümber. Vaatamata vanadekodu elanikke petitsioonile liigutanud direktriss proua stel vaagen sõrmegi maja ümbrusse ilutulestiku vabatsooni saada. Lühikeses selgituses teadetetahvlil, armasta selle antud hetkel importtunne olevat. Mõned asukad leidsid, et mingi iva siin on, eriti need, kes ei teadnud, mida see sõna tähendab. Teised arvasid, et stel vaagen ei tahtnud lihtsalt omavalitsuse käest pähe saada. Klubi vanad, kuid mitte surnud lühendatult vakku miisu tähistas aastavahetust Ewerti korteris, kus sai keeta ja küpsetada. Vanadekodutubades selline tegevus lubatud ei ole. Kui aga liikmeskonnas on sellise teks tippkokad nagu antuaan ja Riia, siis ei tohi ühtki võimalust kokkamiseks mööda lasta. Kolmveerand 12 asusime ühiselt teele raame toa poole, mis asub kõige kõrgemal viiendal korrusel. Tema rõdult imetlesime tulevärki ning mässumärgina direktsiooni vastu süütas Ewert meie kõigi nimel illegaalse tulenoole. See oli väga ilus. Ootame huviga, kes on see maja asukas, kes meid veedab. Edward pakkused, kui jama peaks tekkima, ilmub ta ise direktrissi vaibale. Ta lubas seal meil pudi keelsemalt rääkida, kui tavaliselt järgmisel vakku miisu koosolekul meile kirjaliku aru andma, esitada. Ühesõnaga meeleolu oli suurepärane. Kell kaks oli voodis. Viimati jäin hilja peale paar aastakümmet tagasi. Tubli, Henrik. Reede, teine jaanuar. Terve eelmine aasta 2014 oli üks suur lünk. Üle-eelmisel aastal aga tegin iga päev truult oma päevikusse sissekandeid. Tund või poolteist kirjutamist tekitas tunde, et tulen, kasulik ja mind vajatakse. Elu vanadekodus iseloomustab ehk kõige paremini kohustuste puudumine. Kõik korraldatakse sinu eest, aga mõelda pole vaja. Sa võid elu endale sisse kühveldada nagu pudingit, ühtegi tükki pole sees suhu kõhtu. Jakogas. Meil on küllalt asukaid, kes on pidevalt täispakett puhkusega rahul, kuid minu ja mõnede mu sõprade puhul ei aita tegevused Olesklemine hooldekodus igapäevasele õnnetundele kuidagi kaasa. Otsustasin hakata 2015. aastal uuesti päevikut pidama. Esiteks on mul siis iga päev kindel kohustus. Teiseks sunnib see mind säilitama ärksust, pakub silmadele kõrvadele tegevust ning paneb mind jälgima sündmusi nii meie hooldekeskuses kui kogu ülejäänud maailmas. Ma panen oma ajud iga päev tööle ja hoian mõtet kenasti reas. Ajugümnastika hoiab vaimu virge. Eelmisel aastal mõtlesin päris tihti, kui kahju sellest on, et ma enam midagi ülesse kirjutanud, et kui mõni vanainimene taas kord kahte ämbrisse korraga astus, personal selles suure segaduse tekitas või direktriss oma alamate üle liiga kõrgilt valitses. Mul tuli kirjutamis tuju jälle tagasi. Laupäev, kolmas jaanuar. Üks hooldekodu direktor andis ajalehes oma ausa arvamusega head eeskuju. Ootusi, mis ühiskond endale professionaalse hoolduse suhtes loonud on, ei saad tänastes tingimustes ellu viia. Teisisõnu ei saa vältida, et aeg-ajalt jääb mõni mähe õigel ajal vahetamata, mõni protees läheb kaduma või kellelegi peab mõneks ajaks voodi külge kinni siduma. Pahasti küll, aga nii kahjuks on. Kui kõik valjuhäälsed süüdistajad, kõik sensatsioonihimulised ajakirjanikud ja kõik 32 instantsi, kes hooldeasutusi kontrollivad, mingit muutust tahavad siis peavad nad enamiku hollandlastest veenma, et nende hoolduskindlustuse makseid tuleb kõvasti tõsta. Et oo, ma kavatsen selle artikli isiklikult Kressile edasi anda. Vastane imestamis. Ei saa küll veel ka rääkida Henri Kuljast, aga aasta tagasi effie matustel otsustasin oma pidevale ettevaatlikkusele lõpu teha. Ma ütlen järjest sagedamini tõe otse välja ja see on enamasti oivaline tunne. Enne küll neelata mitu korda, süda klopib põgus ja hetkeks löön kõhklema, kuid siis hüppan kõrgelt, pea ees sügavasse vette tuisates taas pinnale tõusta. Seejuures on äärmiselt hädavajalik vakku miisu liikmete toetus. Eelkõige efekt mu parim sõber, kel pole ühtlasi mingeid raskusi tõe väljaütlemisega on minu kindel linn ja varjupaik. Ka tänavu ennustatakse jubedalt talve. Vaatamata kõigile eelnevatele vale ennustustele jääkülmade talvekuude kohta võetakse ka seda prognoosi jällegi äärmiselt tõsiselt. Kapital küpsiseid, šokolaadi kajastus jooki WC-paberit pungil täis. Seda viimast alates ajast, mil pidime kokkuhoiukaalutlustel hakkama ise tualettpaberit muretsema. Sestpeale ollaksegi pühkimisega keskmiselt palju kokkuhoidlikum koos kõigi kaasnevate tagajärgedega. Mis paberi pealt kokku hoitakse, tuleb kulutada lisakoguse pesupesemisvahendi peale. Pühapäev, neljas jaanuar. Direktriss provostel vaagen ei imesta enam, kui ma talle mõne ajalehe artikli annan või muidu ootamatult läbi astun. Stel vaagen ei tunne muut huvi kui omakasu, tema enda hea maine. See saavutatakse rahuke tema majas ja rahulolevate asukatega. Ta teab, et ma seda tean. Ta teab ka, et minul on seljatagune, mida ei tasu alahinnata ja nii ta seda ka ei tee. Tüli direktrissi ja vakku miisu vahel peenekoeline ettevaatlik, kord pisike võit ühele, siis jälle teisele. Kellelgi pole kasu avalikus sõjapidamises, selleks on huvid liiga kõrgelt. Tänan väga, härra ruun. Kas te leidsite jälle midagi, mida ehk saame siin kenasti ära kasutada? Tõepoolest huvitav artikkel teie kolleegist ootustest, hoolduse suhtes ja avameelsest lähenemisest. Avameelsus selle eest seisan kindlalt avameelsus igal pool, kus võimalik ning alati üldiste huvide teenistuses. Üldised huvid on nagu müts, mille alla mahub nii mõndagi Provastel vaagen. Umbes niimoodi käivad kõik meie vestlused. Enamasti pean seejärel närvivapustusest toibuma, aga sellega saab hakkama. Natuke adrenaliini õigel ajal ei tee paha. Esmaspäev, viies jaanuar. Eile lõuna ajal oli ilus ilm, seega katsetasin, kas teen veel oma pingiringi ära? Pingini number üks on 400 meetrit pingini number kaks veel 600 meetrit ning lõpuks jälle 400 meetrit, et koju jõuda. Vahemalt tähendasin ligikaudselt üles. Tegin ringi ära mõningaste pingutustega. Minu tegevusraadius on nüüd juba aasta otsa stabiilne ja võib rahus nentida, et antud antud juhul tähendab paigalseis edasiminekut. Minu kohta kehtib ütlus, et kiireim viis kuhugi kohale jõuda on hästi pikkamööda minna. Siis ei kuku teel ühest pingist teise nima. Üliaeglaselt edasiliikumine ja samal ajal Seipa enesekindla näo tegemine ei tule veel eriti hästi välja. Ma keeldun kulaatorist ja usaldan piim, mis oli kunagi minu isa oma aia, mida ma natuke liiga kõrge kaarega õhus viibutan. Peale selle püüame pinkidel istudes olla nii eksa ilmega kui võimalik. Edev Henrik? Jumal teab, mispärast. Igapäevane päeviku kirjutamine hakkab jälle meeldima. Mul on hea meel, et uuesti sule Haashinna, kahetsen, et selle vahepeal nurka viskasin. Nagu mu naine varem öelda tavatses. Sul hakkab kõige rohkem kahju asjadest, mis sul tegemata jäid. 2014. aasta tähtsaim sündmus toimus päeval, mil aasta oli vaid kaks päeva. Vala effiematused. Minu kullakene lebas kirstus nagu imekaunis vananenud lumivalgeke, enne, kui kestuge aastale lõpliku varju heitis. Hüvastijätuteenistus oli väärikas, ilusa muusika liigutavate kõnedega. Aga see pakkus vähe lohutust. Olulisim põhjus, miks mul polnud kuude kaupa tahtmist kirjutada, on see, tundsin temast puudust. Kohe, kui arvuti taha istusin, toksisin justkui tema nime. Väga aeglaselt on aegsele haava parandanud. Teine tähtis sündmus on see het. Freddie kolis novembris ära teisele poole kinnisesse osakonda. Altžeimer võttis võimust oodatust varem. Riigi eksis järjest sagedamini otseses mõttes siis, kui ta valelt korruselt oma tuba otsis piltlikult mõttes siis, kui ta teekannu otstarbeks kahtes kuni lõpuni välja sai. Meil palju nalja fiti oli oma segaduses kogu aeg väga rõõmsameelne. Ei mingit viha ega hirmu. Heatujuliselt sibasta edasi-tagasi pakike järel, millega tema kraami välja koliti. Igaüks tahaks sel moel dimentsiks jääda. Aga heiteid külastades näen ma nüüd, et ta on nagu roos keset nõgese Pummast. Hill homis läks valitud seltskond hooldushaigla dementseid uuesti iseseisvalt elama vanadekodu all asuvasse korterisse küll aga ikkagi. Vaatasin kord meie kinnises osakonnas põhjalikult ringi, aga ei näinud kedagi, kellele toa võtme uuesti kätte usaldaks. Välja arvatud selleks, et hädaolukordi läbi mängida. Mida teha, kui peaks tekkima üleujutust, tulekahju või toimuma plahvatus? Kas nad seal Hill homilist nende vanainimeste luku taha panemisega mitte liialt ei kiirustanud? Povo hunt elukutseline pessimist, ennustas atentaati Paavst Franciscus ele. Pool küpsis suust teadis ta kindlalt öelda. Tema enam selle aasta lõppu ei näe, palveta kumme nii kõvasti, kui tahame. Seejuures pritsis ta rõõmsalt küpsise puhu suust välja. Evert tahtis temaga 100 euro peale kihla vedada, et see armastusväärne Jeesuse asemik maa peal on ka veel esimesel jaanuaril 2016 täies elujõus. Kuid nii palju punt oma innustust kai usaldanud. Peab ütlema, et Franciscus on mulle siiralt sümpaatne ainuüksi seepärast, et ta sõidab 1984. aasta valge renoogem mis oleks atentaadi korral sellest haruldasest paavsti autost saanud. Kolmapäev, seitsmes jaanuar. 2014 oli vakku miisu klubil üleminekuaasta. Effi näol kadus üks tugisammastest ja k riike pidi kevadel väljasõitudest kõrvale jääma, sest ta tahtis järjest tihedamini kõike käega katsuda. Nii näiteks tekkis rahvusmuuseumis saali valvuritega kenakesti sekeldusi. Ma tahan ainult teada, kuidas see katsudes tundub. Proua, see on absoluutselt keelatud. Ah, no siis ma seda absoluutselt enam ei tee. Kaks saali edasi oli see tal juba meelest läinud. Kuid on ka häid uudiseid. Võtsime vastu kaks uut liiget. Minu soovitusel liitus kevadel klubiga härra Hert hoo Taalen, minu napis sõnaline sõber ja invaskuutrist Ferrari omanik. Varsti pärast seda pakkus Edward liikmeks Paua Panther. Ostin. Edward leidis, et meil on teataval määral vaja kompenseerida tema enda faasiat, mille tõttu ta jutt muutub järjest hagu saamatumaks ning Herti sõna ahtlust. Leoni vande hoston, jutukas, rõõmsameelne, natuke peassegi ja ideedest tulvil. Ja talle meeldib Evet, kes aga talub seda ainult mõõdukuse piirides, mis omakorda viib Leoni selleni, et ta kipub liiga tihti Ewerti kiilast kuplit silitama. Ühesõnaga kaks plusspunktiklubile. Hooldusseadus on juba kuude kaupa peamine kõneaine. Kuigi serveeritava tee hulk pole veel ühegi tassitäie võrra vähenenud, väidavad mõned asukad kokkuhoiu tagajärg juba praegu omal nahal tundvat. Kui palusin Bloua slot Hoveril, kes nagu tavaliselt kõige rohkem sõna võttis, mõne näite tuua, ei osaluta muud välja mõelda, kui jälle see härra ruun siin oma näidetega. Varem moodustas proua slot hauani väljakannatamatu duetti oma õega. Kui too aga eelmisel aastal ootamatult teise ilma läks, võttis ülejäänud slothauercartemaatideduse portsjoni endagandlam. Mulle tuldi appi. No mina olen küll austatud saadik ruuniga nõus. Tooge üks näide, ütles raame. Seepeale pakkunud teemas Lott Howeri läkke enam huvi. Neljapäev, kaheksas jaanuar. Uudis prantsuse ajale Charlie Hebdo juures toimunud veresaunast vapustas mind kõvasti. Ei tule enam tihti ette, mõni uudis nii emotsionaalselt mõjub, kuid eile olin terve päev omadega läbi. Justkui kokkulepitult hoidusid kaasasukad tavapärastest mõttetutest kommentaaridest. Ainult Baker leidis, et iga habemega välismaalane tuleb kinni panna. Sa mõtled näiteks interklaasi, jõuluvana, küsis Leoni. Ei, muidugi mitte neid. Ainult pruuni ja mustanahalisi. Tal tuleks suu tugeva teibiga kinni kleepida. Väike auk sisse saaks kõrrega vedelat toitu imetlema. Arvatavasti veedavad Türgi ja Maroko vanainimesed päevi oma sünnimaal või siis suletuna mõne oma lapse korteris, kus trepikoda on ületamatuks barjääriks. Personali hulgas on moslemit küll, aga ükski asukas ei hakka mõne pearätikus, koristaja või maja abilise kallachist rääkima. Meie ei tea midagi neist ega nemad neist. Olen seda võib-olla juba maininud, aga mul on jumalaga kokkulepe, et me 11 ei tülitama. Ja jumal, kes paneb vaevatasuks välja 72 neitsit, mille eest iganes tundub mulle kõigist jumala-ist üks rumalam. Rääkimata sellest, et üks tubli mehe poeg jõuab paari kuuga oma neitsitest üle käia ja. Reede, üheksas jaanuar. Kihutusmeeskond kauem iseseisvalt elada saatis kõikidele linnapeadele kirja, milles kutsuti üles pöörama tähelepanu üleminekuprotsessidele vanuri hoolduses. Eakad ei salli muudatusi, kuid üleminek tundub neile vähem kohutab. Kunagi seati vanadekodule kolm eesmärki. Komfort, kontroll ja kontakt. Kummalisel kombel on need kolm asja nüüd kuidagi tähelepanu alt välja jäänud. Vanad inimesed peavad tänapäeval iseseisvalt elama niikaua kui võimalik. Kuid siin on Paekonksum. Hollandi statistikaameti kohaselt on praegu 300000 eakat täiesti üksikud. Suurem osa neist elab kodus. Uue kontseptsiooni kohaselt peavadki nad võimalikult kaua oma pead ja äärmiselt üksildasena kodus elama. Ainult teostus on puudulik. Vanadekodudes hoolitsetakse eelkõige tahte otsuse piiramise, iseseisvuse puudumise ja tegevusetuse eest. Igal pool võib lugeda eakatest, kes otsivad uusi võimalusi üheskoos elada, et kanda hoolt just just komforti kontrolli ja kontakti eest. Ainult et neid pole kõvasti üle 80 aasta vanad inimesed, vaid vitaalsed kuue seitsmekümnesed, kellel on ideid ka. Nii, et see hobitegevus läheb mõneks ajaks jälle nurka tagasi. Aastaks 2015 on mul kaks plaani. Esiteks järgmise aasta vastu pidada ja teiseks iga päev mõni asi ära visata. Inimesed on kollektsionäärid. Hiljuti tehti puhtaks ühe elust lahkunud elaniku tuba, kust leiti kümnete kaupa sukk, roopak, seebitükke võib otsikuid ja kauasäilivad piimapakke. Ühesõnaga kõike, mis sõja ajal oli talongikaup. Peale selle olid kapid täis veel igasugu asju, vaase tassepilt, taldrikuid, küünlaid, pudeleid ja karbikesi. Heitsin tookord ka oma toale kriitilise pilgu peale. Puha üleliigset kraami täis. Tegelikult peaks iga päev kasutu asja minema viskama. Kui midagi uut ostan, viskan samal päeval kaks asjaga. Aasta lõpuks oleks mul siis ju kuskil 365 üleliigset asjalään.