Üle 50 aasta on vana lavaveterannäitleja ja lavastaja Eduard Türk. Kui vaadelda Edward türgi lavateed siis näeme, et lõpmata pikk on tema poolt loodud kunstiliste kujude rida. Nende seas on üks silmapaistvamaid beer künt. Ibseni samanimelises lavateoses tol korral, kui seda lavastati, see oli türgi 15 aastase lavategevuse äramärkimisel mainiti arvustustes, et Türgil õnnestus eriti eredalt luua just noor luiskaja ja tormaja beer. Nüüd eluküpsuse aastail aga on vana oma elu tühjust mõistev beer anameistrile kindlasti lähedased. Enne olin ma tseesar nõid Allaga maas. Sar ja kirjutad on, et mullasta võetud, mis maksab siis elus vaid täidab voogu, kui ta suuremat tulu on nagu polevootkus, sibulaid söödud, parem kala alla ja püüniseid kannajalu. Kärt Ta siin pesid ja metsloomade keskel pole Alveid Mallo kord paraku surema. Pean. Ein ohkab, ärge õnt köigil loomade keiser. Sällaljalil singel, vanad kummitab kägu. Ei aitasin palve, nutuv nägu, elu üks imelik rahmeldab 100-ga, öeldaks tal Rebane kõrva taga, üritad püüda. Tepp, nobedad hüppe, haarad kas muud või midagi rüppe. See Hurssic seal metsas. Mul Tarsseeaa la Jagoguse hitas igat ala, läheb Dragolm harali üle ukse. Rineidiskel kalassava. Üks, kes pidas meeles Ja üks kes kulus, üks, kes kõik on raeisand ja üks. Kes oli sein? Tere õhtust, vane rohtust. Sul oli vist rutt, kuid ma tulin laen kalmistule nii. Väga hea on su nimi ehk teel ma hästi näe, Berg, ent nagu öeldakse, önne Sist just Birginud Dima, mõtlesingi täna teab, kust mind, misjaoks olen nagu näed nööbivalaja ning minu kulpi sale, mis, mida seal ymber sulatet saad, mis ümber sulad, lusikas pestud, Kins tellid Jahaud Tiiu Valmis, kaevad Suijus saab ussidel südamed minule kan meistri poolt kästud võtta hing ja kõik tema vaeva. Kuidagi. Ei ette teatamata niitsest ajasti peata mätta. Et siin nii surmatund salaja on alati hoitud. Au. Võõrai. Jah, õigus kirjuks läheb väljas ja sees. Sa oled siis nööbivalaja. Alaru lapsel on mitu nime. Nii sadamasse saabusid. Kuid valanes sisimas siiski käärin, sest et ma paremat kohtlemist väärin. Nii halb, Ma pole, nagu sa arvad, ega mu teotki pole nii, arvad, pigem võiks mind käpardiks hüüda, kui nagu mõnd erilist patust püüda. Seep see ongi asja tõsiselt võttes saab, patune polegi kõrgemas mõttes, sestap jäägu sul tundmata põrgupiin sukaoht nagu mulgi on Gulbis kaskult või põrgu naljaks, lali jääb õnneks siiski olnud sporter või kali taganes, saadan. Jah, veer rebase köinud, kao vabale sulle ära end müünud, mu sõber, sa eksid tõesti üliväga. Ei aega, meil viitab vaidlustega siis asja juurde. Ma ei räägi muust, sain selle teate su enda suust. Sapolegi patune mõõdus suures ja vaevalt keskmine juurest vaarile poobisleb pliku pikk jutt kuid heaks sind kiita pole samuti. Kes seda siis koorega nõuakski meist, nii, oled siis miski pool seda poolteist üht täisverd patust, keda parda kõikaat, kui säärastest tänapäev, otsion, puud, paaris kähklemisest üksi ei jätku. Tõsidust, nõuab Ta alusundi õng ja sul oli õigus märatsema, mitte tühja käratsema. Liig kergelt võitsid patu Sappolnitaari käeliselt aegade pritsmeid pari ei, selle jaoks õigus meil mõlematel, kes paterdad Boris kee põrgukatel jämedaks vaid taas vabinna varada. Nõndaks tuleb ümber sind sulatada. Vaat millised. Mõnikord puudub, kas nüükidel kand, mis teeksid sa siis need viskaksid ära. Pidas saama üldiseks massiks maha isiklik. Sa ei kavatsioonide koos teab kellega ütlemid sulatada nagu kellega. Nii meelt, nii oleme alati teinud, kes köik pole koos Me Gulbis käinud issi nipp kärähadega sulatis värgis, kui neil liiast käibest on tukkunud märgi, säärane närune kokkuhoid viiks kulla sõber, laseminud priiks, üks aasatan, üks kulunud raha ei kasva, sest suur sinu meistri ka käes nii või naa, ükskõik kus need mõrad säilib, väärtus seal siiski, sest metall on metall, ei ütle täi vastuvambadjasse rad kõike muud kui seda ja mida siis muud sädaeva jaoks ikkagi ei tehaaell. Nii kõrgele ikkagi minu luud Kuitovamminarstma kübetki ei kingi. Mõistke õiglaselt kohut, mina ei tingi, äike mind, kui te sellest loodate selle juure ken hobusega abi, kas või 100-ks aastaks, kui vähem ei soovi peksma, siis vagusid siin nagu abi, et enne viis sätkud saadavus haudjab, kellega kokku pole kellelegi au. Sessi ulatus skulptuuris, Se künklik kaotus, mässavad, kihutab selline maottes, arvas p see tüvi, täpp, kes sellest siis nõnda ägeneb, seal polnud ju kunagi sina ise. Nii Räskekstiteed, endal suremis ollut, maise vastine err, künt, keegi puu otsas on ime. Ivennas saab ravinud pahupidi ja tuukrid läbi mu neerud ja üdi sadika vaid leiateeri täis ja ei kedagi muud ega Jalmand täist. Siin order. 1000 korda ei, see oleks tükk homme selgub, et vaja mõnd teist. Seepärast küll paremanni, sedasi lükk, muidu vastutus tabab kumbagi neist, mul on kirjalik käsk veidi aega veel luba, mis, ja siis tõestan, mis ütlesid nüüd juba leseks jäi ilma kogu elu ja seepärast tüli küll paika ei pea. Või tõestatoon tunnistajaid. Et ma kardan mu meeste meeli, vaata Volvot ära võtava eluks, anna mind minule vähemalt laenuks. Üksainus kord sündida siis nagu oled, kas võis, ainult nii tahaks jäädagi. Kas lööme käed mineses peale? Aeg on raha, koormul lasub, kus külgse lähim rist asub, võib olla kaugel. Võib-olla liigi maa põletab jalgu Cupigi tunnis meest tunnis meest. Kesksügavad laad pole vist keegi nihukest kätte saanud paailmal soperdis ei korrast jalge, kui tõestama pead, mis on päevas selge. Ma kirjutan jandi, mis sügav ja lõbus. Pääl kirjagas EGT ransid looria pundi. Laev purunes. Päästa end, vala kere, Jarh riisvõttel, põgene üle. Meresõber Bergin. Kus sa näed ta, kas juba rist? Nii ruttu vaatva? Ütleb see teel, et sinu seisukord üpris vedel, ma eksisin ringi, olen väsinud. Ja kõik oli siiski asjatu, seni, kuis siis keskmetsa ja süda seal komberdad, näe üks vanamees teel küsine Lostolla ta on purjus ja midagi teada või ehk siiski las tal. Siis kõik nagu ütlesin, je. Üks küsimus. Mis tähendab, see Sauli sai mul selgeks. Geensakas küsimus selles, kes hiljuti Ta lobiseb muust. Olla isee on isend suretada. Kuid öeldust saab ajad vis selgemat pilti. See oleks kanda otsa ees. Kuid kui sai Alt Aebattas suuda, mis meister sinuga mõelnud ja soovinud kas esis põrmugi asja ei muuda, pead aimama, seda peab tajuma. Kuid tihti ei eksi lovi seepärast põhja siis vajuma. Just nii, beer, kus sassi sõna ei murrang, see alko Evelgub kabja kepsleja. Selleks päris keerukas loobu. Tead oma minast ma ei pea enam suurt lugu. Käemehi ja tunniseid, raske on leida, läib paraku lases asjasse mõelda. Kuid kui ma seal, mis läbisin, palu, tegi mulle südametunnistus valu, oled ikkagi patune, mis algab nii, mõtlin sa jälle otsast, algas suur patune nimelt. Nii vaimus kui lihas ei üks panis teos vaid ka mõttes lai aas välismaal elasin koguni laialt, eks näita siis pattude nimistikete. Ulatan varsti mees sinu kätte. Kuid enne on aega, leiaksin papi, kes kõiku pikimused märgitakse. Kui tooksid sa säärase paberilappi, siis jääks külme sulatusluga katki. Kuid käsk. Kuidas jääb siis siis järgmisel ristil? Üht pappi, kust leian, kes tuleb mulle appi peal, maksku mis maksab ma leidma nüüd pappi. Ja kes oleks uskunud, kui hätta satub, et siis võivad aedatasin sinu patud. Kuid asi on siiski vält parmul libisel ainult vistu aastul. Kudeks mind vahepeal lohutus jooda, see nagu elad stseeniga looda, tunnismest tundis mehest kas kedagi poole ja siis rõõmusse vaevas kedagi maal kedagi. Tühjalt Saliast vooru Sa kaunis päike, su kiirte kuld valgustas vaid tühjade seinte Coru. Ei istunud seal keegi, teda soojendav uksest sära. Sest et peremehes oli kadunud. Ära sa kaunis päike, väga olis maa, mu ema detaitsete asjata. Kitsi vaim. Loodus raiskab aeva. Ränk on sõnni eest, eluga maksab. Kaks kõrgele üles, keset järsemaid harju kord läägus, päiksetõus vallutab taela, tõotatud maad vaadeldakse, jaksad. Kata, kuidas siis lumede? Eks ole seegi mitte vaadata sinna sal õudu ja turma. Kardan, oli surnud ammu. Omas orm. Tere hommikust. Kus on Nimisti ulateetuma, pattude diili, varvadelt, Leila, rallija vilet, mis iganes võisin ja suutsin, ma tegin, kõik, tähtaeg on otsas. Vaata lõik. Kui veid ahistab, kas kuuled, a- õik mahommiku kelli kuulen ainult. Vaata mis kuuma eel kitsalt vaimust üks valgus detakel. Mis, mis? Üks naine vist laula? Jah, seal seal oma pattude märgist leian ma sae kordama koda, tee sinna just viis, seal ongi juba koda käiminema saab. Kui suur hulk ka puusärgi suurune oleks. Ei minu ega mu pattude jaos ruumi seal poleks. Kolmandal rist MBR siis aga siis. Sinna ei hakka, aga siin sama on tee sees ja väljas lama kitsas kass. Myllylä lõpmatus Sügav vaalu korv koju tulla ei eksinud ja luu. Ringi ütles kõver. Ei seekord mu tee viib otse läbi, olgu kui kitsas. Nüüd aga palume jutustada juubilari loomingust nendel, kes on temaga pikemat aega koos töötanud. Palun, seltsimees Kalmet. Eduard Türgi näitlejatee algus polnud kuigi kerge. Oma esimesi lava samme astus temal Tartu linnakoolis kus tema õpetaja hinnates ta esinemise vaeva ütles, et ega mängimine pole igaühe asi selleks peab ka talenti olema. Astusest noore näitlejana 1907. aastal Vanemuise teatrisse karmnenigi juhatusel tööle ei läinud see algul tal sugugi libedalt. Nii ühe osa proovimisel keeldus temaga mängimast tolleaegne Vanemuise primadonna Alt Leis, põhjendades, et Türgi olevat nii abitu hääleke, et polla saali kuuldagi. See võis tollal tõepoolest tõsi olla kuid tegi sellest järeldused ja hakkas visalt oma häält arendama. Ja hiljem seda teame kõik, et Eesti laval pole olnud võimsama häälega näitlejat kui Eduard Türk. Kunagi hiljem, kui töökegi Kadrioru lauluväljakul vabaõhuetenduse proovilauset tema kohta humoorselt. Et teda on raekoja platsil kuulda. Karmen Kilk sai Türk tugeva realistliku kooli, mis mängis tema edaspidises näitleja arenguteel otsustavat osa. Tema on üks vähestest Menningu kasvandikest, keda meil on õnn veel tänapäeval endi keskel näha. Türgi enda sõnade järgi ei osanud tema noorukina küllalt linnata Männiku tee neid tema kunstnikuisiksuse väljakujunemisel ja alles tagantjärele hakkas ta seda mõistma. Küsimusele, et millest see tuleb, et Männiku õpilastel on kõigil hea diktsioon vastab Türk, et Menning arendas oma õpilastelt kiirkõnet, nii et ükski silp ei tohiks kaduma minna. Üks esimesi suuremas osas esinemisi Vanemuises oli Türgil Kertti osa eemansi näidendis lootus õnnistusele. Selle osatäitmise kolla Menning rahule jäänud, nagu ta kuulis seda hiljem Vanemuise puhvetipidaja kaudu, kellega Menning armastanud vestelda. Omal pika lavakunstiteekonnal on Türk läbinud mitmeid etappe kunstivoole. Saanud realistliku aluse Menningu satuste hiljem näitud Paul Sepa mõjutusel klassikaliste osade täitmisel artistidest pateetidesse. Mängulaadi. Katsetanud kahekstessenistliku moevoolu jõudis ta jällegi tagasi realistlikule mängulaadile ja jäi sellele lõplikult kindlaks. Oma eluteele on Eduard maha jätnud rea galatel ja kangelaskujusid, mis kuuluvad meie lavaloomingu paremiku hulka. Heidame pilgu minevikku ja meie nägemuses hakkavad elamas seeria huvitavaid inimkujusid, mida on ellu mananud Eduard Türk. Nimetagem siin kas või tema unustamatu Mauruse kuju Tammsaare tõde ja õigusest. Selle kuju loomine ületab kõik muu nii, et ta varjutab kogu oma olemusega horisondi. Siin liitub näitleja isik ja kuju karakter niivõrd tervikuks, et kõik muutub laval iseenesestmõistetavaks suureks üldistuseks. See kuju oli türgi loomingus sügavalt dramaatiline, kellel oli siirast head tahet anda oma õpilastele parimat, võttes südamlikult osa nende hädadest. Kuid oma isikupäraste veidrate omaduste poolest muutus sageli koomiliseks, kaotamata siiski sügavat dramaatilist tagapõhja. Neid karakteri vaheldavusi mängis Türk suures süvenemisega valitsedes täielikult saali, mis on omane vaid suurtele meistritele. Meenub üks pisarateni küündiv dramaatiline stseen koolipoisi ja õpetaja vahel, millele vahetult järgneb Mauruse noomitus postele nende käitumise pärast välja käigukohas. Ning sealtsamast läheb üle pateetilisele isamaalasel elu kõnele Köleri surmasõnumi teatamisel. Neid omapäraseid üleminekuid tegid Türk suure meisterlikkuse ja mõõdutundega. Karakter loomingus oskab Eduard Türk leida väga ilmekalt üldistavaid detaile, mis annavad tema loodud kujudele laiema sotsiaalse kandepinna. Nii lõi tema väga isikupärase põhja läinud näitleja kuju Maksim Gorki põhjas lavastusest 1941. aastal. Selles episoodilises osas oli tunda ainupärast kordumatut, karakter, loomingut, kuid sammas palju tüüpilist üldistust, mis tegi meile selle kuju kuidagi väga tuttavaks ja lähedaseks. Eriti tuleb rõhutada Eduard Türgi oskust ühendada teravat välist ka alates eelmise oskust kujul sisemise joonega. Seal on ju kühmus kummaliselt filosofeeriv apteeker Lutsu suvest. Selle järele tungivat mälus esile samuti kummalised filosoofid, advokaat oney uputusest ja pastor Kärkman Ameerika kristlusest. Ja kusagil kaugel mälus hüppab mulk pastaja viisuga Kitzbergi kosjasõidust ning sekka naeratab elutark Püve Peeter. Järgnevad terves reas kangelaslikud, tugevad mehised kujud nagu katku villu. Kõrboja peremees Oidipus, kuningas Oidipus Est, Heroodes Saalomest, Sekspiri, Mac peetis nimiosa, Ibseni peer, künt, püha Jörgen toos Shakespeare'i Veneetsia kaupmehes, sappariidse Riigel õnnelikus abielus modelkov kuusseri kuulsuses grandee grandees. Kõige hingelähedasemad olid talle ürgjõulised kangelaskujud, kus ta saavutas ka kõige suuremaid võite. Kuid ta andis ka hulga äärmiselt huvitavaid episoodilised kujusid. Näiteks püksneri näidendis Vootšekistamburmašoori lühiosas naerist, Türkuma, võiduka kaardiväelase, mürisevad naeru nii rükkavalt ja lõi nii reljeefse kuju, et pani enesest rääkima isegi hull kaega pärast tüki kadumist repertuaarist. Tähelepanu vääriv on ka Türgi töö näiti juhina. Ta on lavastanud mitukümmend näidendit ja töötanud ka noorte algajatega. Viimast tegi ta sagedasti ainult šefluskorras. Märkimisväärne on see, et vabaetenduste idee algatajaks oli Eduard Türk. Tema ettepanekul korraldas Draamateater 1900 23. aastal laulupeo puhul lauluväljakul esimesed vabaõhuetendused, mis hiljem said traditsiooniliseks. Ta ise on esinenud paljudes vabaõhulavastustes peaosades, jättes meeldejääva mulje oma jõuluse mängu ja võimsa häälega. Tema vabaetendusest osadest võiks mainida eriti kuningas hoidipust, ragupaatid, Tagoore ohvris, Krajooni osa, Sophocklase antiigones ja nii edasi. Ta ise lavastas vaba etenduse metsanurga Ümera jõel polkunist. Kutselise teatri tegevusest, loobudes 1951. aastal ja üle minnes ära teenitud puhkepalgale jätkab ta oma teatrialast tegevust tänaseni isetegevuskollektiive juhtides ning noori kasvatades avaldamata veel vähimatki väsimuse märke. Ühe meie tuntuma näitleja Aino Talvi näitlejatee algus on otseselt seotud Eduard Türgiga. Ma kohtusin Edward Türgiga esmakordselt Vanemuises 1929. aasta septembris. Sooritasin siis vastuvõtueksamid Vanemuise teatrisse. Seisin komisjoni ees, mis koosnes tolleaegsetest Vanemuise näitejuhtidest. Nende seas oli ka Eduard Türk. Pärast igasuguseid katseid hääle liikumise ja deklaratsiooni alal ulatas Eduard Türk mulle ühe raamatu, millest pidin katkendi ette lugema. Mis see täpselt oli, enam ei mäleta. Aga millegipärast jäi Edward Türku mulle meelde kõige autoriteetsema isikuna selles komisjonis ja see mulje ei kustunud ka hiljem. Samal sügisel ma tutvusin ka Türgiga kui näiti juhiga. Ta lavastas Kitzbergi libahunti ja mina tegin kolmandas vaatuses kaasa. Niisiis oli võimalus kõrvalt jälgida, kuidas ta peaosalistega töötas. Esmajoones paistis silma ääretu distsipliin töö ajal väga tihedad, ilma aja raiskamisega proovid. Näitlejad olid kõik hiirvaiksed ja sügavalt süvenenud oma ülesandesse türgi proovidel. Sageli olid Vanemuises draamaetenduste ajal Eduard Türgi poolt üles pandud sedelid, kus paluti absoluutset vaikust lava ümbruses. Nii ta hoolitses seega isalikult etenduse hea kordamineku eest. Vanemuise päevilt tuleb meelde üks episood Eduard Türgiga. Nimelt oli mõni aeg hiljem repertuaaris Kitzbergi kauka jumal kust Türk lõi monumentaal see Mogri Märdi kuju. Ühe etenduse eel aga haigestus miili osatäitja Marja Türk. Eduard Türk tuli minu juurde ja ütles, et proovigu miili õhtul ära mängida. Minu üllatus oli väga suur. Kuid huvi seda osa proovida oli sama suur. Õppisin teksti ruttu pähe, tegime ka laval väikese proovi ja etendus oli õhtul päästetud. No vaevalt ma suutsin sel õhtul kunstiliselt midagi head pakkuda. Aga mulle kui õpilasele lavakunsti alal oli niisugune usaldus omamoodi edasiviivaks jõuks. Hiljem töötasime koos Tallinna Draamateatris. Ja siis juhtus nii, et olime Tammsaare Kõrboja peremehes. Partneriteks. Eduard Türk kehastas katku Villut ja mina Kõrboja annat. Türsile kujunes töö katku Villuga väga suureks kunstiliseks saavutuseks. Minul aga oli see koostöö Türgiga huvitavaks õppetunniks, sest andeka välja kujunenud kunstniku partnerina võib noor näitleja palju kasulikku omandada ja õppida. Tahan öelda juubillarile palju tänu heade eeskujude ja näpunäidete eest. Mida ta mulle andis ja mida ma hiljem püüdsin oma töösse? Oma väärtuslikke kogemusi talletab Eduard Türk oma mälestustes, mille koostamine edeneb väga jõudsalt. Nendest memuaarides võib leida ka huvitavaid episoode Eduard Türgi elust. Kuulete mõningaid neist autori esituses. Kuigi moodsateli rüütlid mind 1941. aasta sügisel patareisse oma töö ja kasvatuse laagrisse meelsust parandama paigutasid, kestis ka seal, minul avaldas taas katkestamatult edasi. Nimelt määrati mind eeluurimise ajal saunalavale leili häitjaks. See lavategevus võttis päris higistama. Hiljem, kui juba kohtuotsus oli määratud, sattusin välistöödele Tõnismäele gestaapo aiatöörühma. Tööde jagamisel anti minule ja karikaturist korile rehad kätte, soovitati taimelavade juures aednikule abiks olla. Niisiis jälle lavategevus. Bobris istumise alguses kerkis isegi lavastamise küsimus päevakorrale. Nimelt kui vanglaülem Vergi kordne kambrigi inspekteerima tuli, siis küsis ta minult Lodürk, mis ta süda mul ka siin oled. Raporteerin lavatööl käristel saunas, käredad leili ning kohakaasluse alusel kõrvetan täi põrgus putukaid. Lorcisoled Sobul jo peenemate ametite peal. Aga kuidas seda siis kaheksa hakkab Rummu Jürid lavastama? Vastasin talle. Lõid ka juba sinavormis. Kui sa ise paruni osa mängitsler, lahki teisi kelme, leidub, sulle ka? Kambrikaaslased naersid kuulnud, Vergisega ei kihkanud vihastada. Varsti määrati uus vanglaülem, selle tõttu jäi see kultuuriline üritus teostamata. Veskaru lovi Valmis läheb Rebane sabaga jääaugust kalu ängitsema mindada, katsetki vanglas sabaga õnge võtta. Lugu oli Corp, paigutati mehe kambrisse hulle kuidagi. Sorisin pingutatud mälus, aga mitte ei tulnud meele, kosmostab eest varem näinud oled. Näiliselt oli ka tema minust huvitatud, sest kui tema pooli juhtusin vaatama, siis tabasin tihti tema pilgu eeliselt. Nii kestis see salapärane silmade kontakt mõne päeva kuid ühel hilisõhtul viipas ta mind salaja sõrmega enese juure suure raudahju ta nurka, aga kas aga isegi tead, kes ma olen? Sosistas ta. Sosistasid omakorda sinu saba. Olin üllatatud. Kas mind enam ei mäleta? Puntas mõni aasta tagasi? On kitsa vas meelde elektrikonda seltsimajas ringreisidel mitmel pool kokku puudust. Nüüd sosistas ta edasi kahe nädala pärast peale sinu kohta teatama, kuidas sa oled, mida mõtled, pidan, räägid. Kuid ära karda kõik korras olema. Kurniused määrasid mind vägisi sabaks, lubades igasuguseid soodustusi. Nii sain oma jänesesabaga tuttavaks ja koguni sõbraks. Kahekordne roimar. Okupatsiooni ajal luku ja riivi taga hoiul olles sain kahel pool erilise tunnustuse osaliseks. Mind kanti roimade registrisse. Esimene kord toimus see patareis. Mind viidi ühte erikabinetti, kus umbes kolme 14 aastane kodu koidud Hitleri Junge väärikalt laua taga istus. Laual asusid kaks suurt raamatut. Tükk aega uuristab väga asjatundlikult minu nägu, nii külm kui ka otsevaates isegi kukla tagant. Sissaka süste nois raamatuis sori maad, kus olid igasugused roimar tüüpide jooniseid nii profiilis kui ka Alpas. Pika otsimise ja võrdlemise järel leidis ta lõpuks minule nähtavasti enam-vähem vastava joonise. Siis avasta Junge registriraamat kandis mind sinna vastava järjekorra numbri Al sisse. Ka tüübi number pandi manu juurde lisati ka veel minu juuste ja silmade värvus. Sissekannet pidin sõrmejäljega kinnitama. Kartseri ähvardusel pidine uue sõrmejälje andma. See oli 1900 42. aasta kevadel. Samasugune protseduur toimus minuga 1944. aasta kevadel Paide vanglas kus ma täienduskursustel olin olgu juures märgitud, et ega igat meest sarnases auraamatusse sisse ei kantud. Paar pildikesi ringreisidelt. Eskord paukus, õues kolmekümnekraadine pakane kui draamastuudio teater pidigi ligitõmbel mängima. Saalis võis olla siiski ainult 15 pügalat alla nulli. Meie kavas oli tookord ilmastikule väga sobiv tükk-Jäämererahvas. Etenduse algus hilines tehnilistel põhjustel umbes tund aega. Ses tükis tarvitatavad tanksaapad olid sarv kõvaks külmunud. Kaua aega aurasid nad enne ahjupaistel, kui jalga sai tõmmata. Peegleid ei saanud alul üldse kasutada, sest leid kattis härmatis pühid selle küll ära, aga kohe on pind jälle lumine. Väikse plika ahjupaistel seadsime end pikapeale siiski stardivalmis. Ennastohverdavad pealtvaatajad, teatrientusiastid istusid saalis kasukatesse, läki läkides kõpsutades jalaga kassad skid. Kes meist momendiks lavalt vabanes, see käis raudahju kest kaisutamas. Miks Bakale tol talvel nii paukus, oli ju üldiselt teada. Keres viibis välismaal, Türk tegi aga kodumaal jäämerel rahvast. Samas Kilingi-Nõmmel oli draamastuudio teatriaukülaliseks üks umbes 80 aastade vaene eideke. Igal meie etendusel oli ta varakult kohal, kuigi tema elukohta asus sealt üle 10 kilomeetri eemal. Ta käis selle maa jalgsi ära, olgu ilm milline tahes. Täpselt peale esimest kella tuli ta meid tervitama ja pileti eest tänama, sest talle oli traditsiooniliselt teatri poolt tasuta aukoht broneeritud. Etenduse lõpul ilmus ta jälle meid kiitma ja tänava ning selleks korraks jumalaga jätma. Minu 50 aastase sünnipäeva puhul tuli ta ka lava taha ning küsis minult eneselt kestel siis tänase juubel on. Vastasin talle, et mina see juubel olengi. Kaua ja südamlikult surustasism minu käpp lastesse isegi paar pisarat veereda. Tol õhtul oli see mulle kaunimaks kingituseks. Kord hiljem, kui teabe jälle meid etenduse lõpul oli tänanud, ei lahkunud ta kohe vait, jäi nukralt garderoobi uksel kõma ning lausus siis lõpuks. Armsad lapsed. Kui ma järgmine kord enam ei tule siis teadke, et mind enam pole. Anton Hansen Tammsaare kiri Eduard Türgile. Armas ametivend telki imestate, miks ma nimetan teid oma ametivennaks? Aga põhjus selleks on üsna lihtne ja arusaadav. Eks meie mõlemad ole tänini pingutanud oma jõudu, et kujutada ja vormida inimesi. Ainus vahe on see, et teil on selleks olnud kasutada sõna ja diviisik. Mina olen pidanud läbi ajama ainult sõnaga selle kõige tühisemaga siin maailmas. Aga just see kõige tühisem on teilgi olnud juhiseks teie elutöös. Teie polegi midagi muud teinud kui võtnud ja otsinud valmis sõnu, et neist või nende õlul nende ajel luua elavaid inimesi, kes õuguksid tundmusist, kiitsid verest, lokkaksid lihast, uhkeldaksid iseloomudest. On suur ja õilis ülesanne muuta sõna elavaks inimeseks. Mil määral see teil õnnestunud, seda las otsustavad need, kes selleks kutsutud ja seatud, see tähendab asjatundjad, mina ei tee siinkohal muudkui surun, tänades teie kätt selle eest, mis te teinud minu surnud sõnade elustamiseks. Kirjutades sõnu paberile seisab silmade ees isik oma välimuse ja liigutustega. Aga teine, kes neid sõnu loeb, aimab nende taga võib olla hoopis teist kuju. Ja kui see teine on näitleja, siis katsub ta kehastada mitte seda, mida näinud sõnade kirjutaja vaid mida ta aimanud, ise kirjutatud sõnu lugedes. Katku Villus puudus ehk minu kujutlusega võrreldes alul maamehelik raskus, tüsedus, tasakaal, aga mida kaugemale tulin kaasa teie Villuga, seda enam leppisin temaga. Ja kui ma teile ütlen, et teie villu mind lõpuks paratamatult kaasa kiskus ja paiguti mõne tühisema liigutuse või vaevaltmärgatava häälevarjundiga hingepõhjani liigutas siis pole see paljas viisakusavaldus või meelitus teie 50. sünnipäeval vaid kaine tõsiasja nimetada. Kui ma nägin teie Maurust siis langes minu kujutlus enam-vähem kokku teie omaga, mille põhjuseks vististi see, et meie mõlemad ammutasime ühisest algallikast. Ja kui oligi erinevusi meie arusaamises Maurusest, siis oli ometi teie oma nii veenev, usutav ja täiuslik. Et las Olepääliks. Anton Hansen Tammsaare. Tere, tere. Kuidas oli teie nimi? Ma kuulsin küll, aga vana päädia kinni? Indrek Paas, illus nimi, päiga, illus, nimi, aga raamatusse me kirjutame siiski Henry, seal palju ilusam. Istuge. Ka kus koolis te olete käinud? Kolm talve vallakoolis ja kolm köstri juures tuisk, rehel. Neoon vene keelt. Seda oskan ma rohkem. Seda ma olen kauem õppinud kasse, isatalu. Ja suur talu. Suur küll, aga halb. Ja Moideolgi väido medagi sesse. Kui palju siis kaasandis? 20 rubla? Rohkem ei saanud sedaan täägi, sest te olete peaaegu täis vees. Ristiisa andis ka? Jah. Mul omal oli ka natuke, kui palju? 50 tähendab abal 50 isalt 20 ja kui palju risti säält ei, mitte kõigiga kokku, ikka 50. Käigus 50. Rohkem siis ei ole? Ei, kas sugugi ei ole? Ei ole, siis seda te ei jõua vagasu pärast, sest ei ole bitte hääbume orelile, mis seal on linnas palju raha. Küll dialt juba suur ja pikk, aga raha saab kapika vastu. Raba saad kõigi vastu. Kas te olete varem linnas olnud? Pole veel kiusatust. Vaadake nüüd oma silmaga pealt, mis ma siia kirjutan, viisis karteri Jako Ostjest ühes koolirahaga 50 rubla sisse maksta. Väetessindaal lugege nüüd ei sa ette. Lugege valju häälega. Korteria kosti eest koos koolirahaga 50 rubla sissemakstud. Pistke see rubla tasku, sest natuke peab teiesugusel pikal poisil ikka linnas raha ka olema. Kui vana te olete? 18 täis haigillussaid? Aasta tuba? Mina olen juba 10 täis, mul oma jaoks on natuk, mis teil raha, kui palju, kus jäi kasti kasti ja kus Ashton? Võõrastemajas hoterlist, minule, Tull pääst, raha hotellis kastist all seal veel täie raha, mis seal hotellis kasson, äid ei ole täi avaots jälle oma keskkassi kallale kargab, on ju ainult paar rubla, olgu või paar kopikat. Pidage meeles, mis härra Augustele ütleb, kui inimesel pole omal kindlat paika või kui inimene ei oska ise rahaga ümber käia, siis toogu tase ära, maks kätte, tulgu põhisüdaöösi, tulgu nii Jakoputaku tasakesi uksele. Nii. Nii aga mitte rusikaga. Kui Balti sinna hotelli karsti jäi, ega viimati nii hull ei olnud, jätsite viis või koguni 10 rubla silla. Rääkige tat, härra Mauruse majas peavad kõik yle visata, et räägivad. Niisugune on selle maja kärg. Isa andis muidugi rohkem kui 20 eksatud. Ei, härra isa andis 20. Seekord ei olnud rohkem võimul, aga teil oli omal ka, kui paljudel oma lehedali emmele ehkaadil kats veel ava jaoks on teil kotis või ei ole? Kant pisutki. Usun-usun tellijad ju nii aus nägu. Paal Alvela au, sest maa-alal meie rahva tulevik. Kas te teate, kes oli Jakobson, Carl Robert ahelate voolud ja teate, mis tema ütles? Ütles äia, rahvas võidab, langeb ühes talupojaga rahvast Eesti rahvas ja miks? Sellepärast, et lubaiga laus kardab jumalat ja truu oma käisile. Kui saaks kõiki hinemised maa levi ja siis. Küll siis võtke see Lättale kaasa sest nimelt anda hätlane teadokasse kastalt hotellist ära, aga ruttu-ruttu, koššer, müts pähe, aidake seal pikaldase kastel pakendist ära tuua. Ruttu, sest vanadel seal pole haiga, sest. Raha on seal hotellis, maksab, ei ole. Miks te ei küsi Saravalduslikest raha, kui lähed hotelli küsida? Ka küsida? Siin on teile rubla hõbedat rohkem ärge makske. Öelge rabavuse käskit rohkemaks. Tingiga kah. No mis inimene see on, kes? Ei teisi? Äsja olete eestlane, Kemadakid, järeled, lätlane Vital liiga palju paks kioski töid, Jaku veel puudus, peaks tulema siis hotell, veel see paberi rubla. Andsime. Last lapp nüüd jooksevad, las jooksevad, kaaseestlane ja läplats jooksevad võidu slali alla. Noh, kui ta lubas, siis fotot tema kastia toodud paugusse kätte ära. Paus oleks kirjutanud raamatusse raha ikka kohe kõige põuga Naiga kes keegi oli, kes lubas, kas sugulane või tuttav mees või naine naine, mis naene lubastele raha ja selle lubadusega tulete härra Mauruse juure kooli. Ütelge nüdise, mis teeb ära Maurus naisel lubadusega? Millal naise lubadus midagi makstud naiste käest tuleb ikka kõik välja võtta, muidu ei saa nende käest midagi, sest lubabaljudseks kõrraks seks kõrraksest välja, kar, tahate vajale midagi muud lubada? No mis kaks vana lolli sellel naisel lubadusega teeme, kui meil ei ole raha kas siis sugugi ei saa? Viis rubla ta saatis vist ainult viis rubla ja te ütlete, et teil ei ole raha äkki siia? Ja nüüd siis mis love leiame, mis te arvate? Ei oska midagi arvata. Aastat 45 kuus kus siis võtad, vala ja välja, kaks lolli, uskusime vana naist. Vana naist ei tohi kunagi uskuda mitte kunagi Olikest abil paar aastat vanem olnud, siis ta oleks 100 rubla saadud, saime vähemalt selle kätte. Ja siis, et oleks asi kindel, kirjutame ka Kaher raamatusse. Ega raamat pole laene, raamatu valeta, halisin atrade sisse. Pärast puhast kulda. Mis asi on, kui valetad raamatusse, siis valetab raamat ka. Kuidas oli selle? Niisiis kirjutamegi raamatusse Maie käest saadud viis rubla, näete, siin ta seisab. Ja nüüd siis peame aru, kas härra Paurus paneb kooli kinni või astute teie koolist välja, sest arvab August peaks kooli kinni panema, kui iga poiss ainult viis rubla toob. Romantilisel omanetiale, temal ei ole mitte midagi. Isegi see maja pole mitte tema oma. Aitsioon, härra Mauruse tütre ema pärandus. Järab aurus POLE TEMA hooldajagi. Jah, mingi naiste värk. Tütar on rikas, aga isa vaene, maksab tütrele Wellüürips taadi võlgu. Noh, ega minu tütar jätaks linde kalminu poisse hädas, sest tema on oar noores südamega. Miks isa raha ei anna? Isal ei ole, kuidas ei ole, raamatus seisab, isal on suur talu, aga see ei tee ju midagi sisse. Obist jutt, see nüüd on need suur talu ei tee midagi sisse. Halvad aastad ja vanemad õed läksid mehele, sälleleb laesed, nemad ka igal pool riskid jalus, vanem vend võeti kroonu. Mina tulin siia kodusele anud vanaisa ja ema, väiksed õed-vennad, see oli see asi. Niisiis tütrete mehele, poeg, vaalu kodus väikesed õed-vennad. Mitu õde läks mehele kaks ekaks. Nii et kadust siis laata ei ole? Praegu mitte. Aga kui suveni kuidagi läbi saaks, siis läheks, teeniks suvel veel palju haiga, selleks kulub palju raha. Väga palju raha. Aga mis oleks, kui te mind aitaksite astuksite, selle kapsleid äri sel lätlase asemele aga siis peavad tal kerged jalad ja kerge uni olema, sest muidu ei kuule, kui öösel uksekell kõliseb, sest härra Mauruse maja uksel pole nii palju, vaid et kõik õpilased sisse pääsevad, kis öösel tulevad. Nii et seda, seda lätlast pole meil enam tarvis, ta ongi juba kolm aastat siin olnud, aga edasi jõua loomingu sinna, kus ta edasi jõuab ja katsume avad jõuga läbi ajada ilma lätlaste liialt barre. Ja, aga kas ma siis klassika saad klass iko, Kuidoffi silmaklassik, klassika haljud mõnikord, kui on midagi hädasti vaja või kusagil joosta, vaid sisse ei saa, siis peate kaabiks olema pro Balbergil leiga lõikamas lauda katmas, sest Palainemine üksi ei jõua. Aga pää asi, see eestuba siin ei toi kuidagi tühi olla, sest ikka võib keegi tulla, keegi tuleb ja küsib ära Mauruse järele. Mind ei ole kodus, siis võtate täie vastu, olete minu asemel, räägite temaga ja. Aga kui tuleb see ühes silmaga või see rõugearmiline sisse ei ole, ära Maurus kunagi kodus paistate kaks välja ei ole veel koju tullut küsivat tuleb, ei tea, aga ma küsin väga palju tegemist. Sest see ühe silmaga tahab ainult raha ja see rõugearmiline, see tahab, kaalud raha. Mõlemad olid niisugused hullud inimesed, nemad tahavad härra Mauruse käest vara. Rab ausalt, et temal ei ole nagu poisid ei maksa. Need õed lähevad meheleja arvale, vaata Avatika. Aga Maurus loti lõua all ei ole, tema poistel ei ole vist pärast peaksime meie sistajatele loti meestele maksma. Nii et te astute siia alla selle kopsleidri asemele, selle pea parab aurus pideva saada. Jah, aga kui kopsneid peab minu pärast ära minema, siis las parem lähen, mina, äi, mitte täie. Lätlane peab minema, sest tema ei oska nende kaheda, elab rääkida, aga nendega peab oskama rääkida. Teilanni aus nägu, ausad silmad, Tehitad usuvad, kui te ütlete, Darrab aurusele kodus, aga lätlasla terad ei usu. Tee kõike nii kui te ütlete, et härra Mauruse ei ole kodus ja kui ta siiski juhtub kusagil siit välja tulema, siis ütelge, trump Albert ütles, et ei ole kodus juurdetäie siis lahti ja siis usuvad, nad ei tee edasi ja lähevad ära, sest inimene usub ikka, kui ta kui ta läheb. Ta võtab avavoodi ja kõnnib avale vedelas laati. Leiad, lätlane läheb ja eestlased võtavad asja oma kätte. Ja kui jagaks osist eesti mees selle asja kätte võtab ja siis peab ta minema tööd tööd. Härra Mauruse läheb nüüd seltsi Eesti asju ajama.