Vikerraadio. Tere hommikust, head raadiokuulajad, vähemalt Tallinnas siin stuudio akna taga on ilm pilvine, aga vihm on vist küll järgi jäänud. Käes on 19. august aastal 2017 ja teie kuulate vikerraadiot ja nagu ikka laupäeva hommikuti on teie ees teie kuuldekaugusel rahva teenrid. Täna siis koosseisus Peeter Helme rahvusringhäälingust. Tere. Tere. Ja Sulev Vedler Eesti ekspressist, tere. Tere. Ning mina olen Taavi Eilat samuti Eesti rahvusringhäälingust. Nagu ikka, räägime teemadel, mis läinud nädalal olulised ja ja saadet tuleb paraku alustada kurbade teadetega Soomest ja Hispaaniast. Veel räägime lähenevatest, kohalikest valimistest ja uutest nimedest, kes on siin nimekirjadega liitunud. Räägime ka Edgar Savisaare kohtuprotsessist, kus käis tunnistusi andmas Paavo Pettai, kes oli siis pikka aega Edgar Savisaare või Keskerakonna reklaamimeister ja lähedane võitleja. Keskendume raiskamisele riigis, ehk siis peatume läbi kukkunud sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi arendamisel ja selle ebaedul ja lõpuks vaatame ka ajalukku, aga nagu ikka, siis kõigest järgemööda. Ja kui plaan oli tänast saadet alustada neljapäevase Hispaania terrorirünnakuga, siis eile toimus Soomes Turu linnas õõvastav rünnakus. Siis inimene noaga jooksis rahva seas ringi ja, ja pussitas inimesi, nii et kaks inimest sai surma, kuus sattus haiglasse, nende hulgas ka siis tapatöö läbi viinud inimene ise. Mida selle asja kohta öelda, ega see seal ei ole praegu teada, et kas on terrorirünnak või mitte inimene minna hulluks, lihtsalt millegipärast hulluda. Selles mõttes ta ei pea olema terrorirünnak, aga teistpidi ta võis olla terrorirünnak. Ja kõik need uudised on siiamaani rääkinud, et seal sellist võõramaist pärit olla. Võõromaalse ongi Soome päris palju juurde siginenud ja, ja mida see kindlasti kaasa toob, et ega ta sellist nagu erilist armastust võõramaalaste vastu ei, ei suurendanud. Võib-olla jah, ei taha küüniliselt kõlada, aga peaks siiski hakkama mõtlema sedasorti sündmuste võimaliku poliitilise dimensiooni peale. Eile hommikul siin samas Vikerraadios rääkis Europarlamendi saadik Urmas Paet seoses Hispaaniaga samuti sellest, milliseid tagajärgi võib Kataloonia terrorirünnak endaga poliitilises mõttes kaasa tuua ja sellesama küsimuse võib Soome kohta D esitada. Kui omal ajal tulid põlissoomlased parlamenti immigratsioonivastaste loosungitega, siis aga samal ajal muutusid parlamendis olles vähemalt osa neist suhteliselt mõõdukateks, siis eks ole nüüd näha, kas viimati seal sündmusel ka mingisugune poliitiline mõju on või mitte? Teine asi on majanduslik et turu võib-olla niivõrd, mitte, aga Barcelona väga tähtis turismipiirkond. Ja sellel nädalal Leo oli kõneaineks enne seda terrorirünnakut see, et kohalikud elanikud ei taha enam turistidena. Nad sõdisid turistide lastel pärast sellist terrorirünnakut. Kardad turistid ise sinna minna, et Eestis selgelt väheneb turistide mass, kes, kes tahab Hispaaniasse minna? No see tähendabki, et kõige hullem asi, mis saab juhtuda, on see, kui sinu soov läheb täide, sest et üldiselt, kui keegi soovib, et mõni tema soov täide läheb, siis see läheb täide alati sellisel viisil, nagu seda ei taheta, nagu praegu juhtus. Aga Soome puhul ma arvan, on tegelikult see probleem selles, et soomlased on ju ise noh, kui soomlaste kohta, kes nii vaiksed ja rahulikud on seda üldse öelda võib endale vastu rindu tagunud sellega, et nad on väitnud, et neil on integratsiooniküsimustega kõik väga hästi korras. Ja isegi kui nüüd see sündmus ei olnud terrorirünnak siis juba kas või see liikvele läinud uudised, see tegija nägi välja välismaalase moodi tekitab loomulikult kohe küsimusi, kuidas nende integratsiooniküsimustega siis ikkagi on? Ja Eesti vaatenurgas see Soome rünnak siin Soome, meie selline turvaline, rahulik riik, kus selliseid asju ei juhtu. Ei, no muidugi aina aina see küsimus, et lähemale ja lähemale ja lähemale meile see juhtu Soome on tuntud sellise koolitulistamise maana küll, aga ta noh, selles suhtes vägivalda Soomes on kindlasti ja selliseid muidu tulistamisi ka, aga, aga üldine riigi kuvand siiski ja see ei ole mitte kuskilt sellist asja paistnud, kui meil Belgias teame, et seal on juba mitmeid rünnakuid olnud. No pussitamist sellist massilist pussitamist Soomega siiski ei seosta. Sa ei lähe Soome, hakka kartma, et keegi tuleb sulle kallale pussitamist tavaliselt teevad uiguuri terroristidega Hiinas, kes on seal kümneid inimesi tapnud. Aga, aga Soomes. Aitäh, aga mulle tundub jah oluline see tähelepanek, mis Taavi tegi, et nii-öelda järjest lähemale jõuavad need terrorirünnakud, meie oleme harjunud mõtlema, et meie oleme väikesed, vaesed ja ebaolulised, kes siia tuleb mingit terrorit tegema. Ainult et kui see on niivõrd lihtne, piisab vaid autost või kööginoast siis tegelikult ei ole me sugugi kaitstud. No sellel aastal on meil nüüd juba siis ütleme peaaegu kolmes naaberriigis on midagi sellist juhtunud, et eesti piiriste Peterburi, noh, 158 kilomeetrit väga lähedal, eks seal toimus metroos plahvatas siis oli Stockholmis teisele poole minnes inimene sõidab eks, ja autoga jalakäijatele otsa. Kogu see terror iseloom on muutunud viimasel ajal, et käisin ka siin mõned aastad tagasi ühel sellisel terrorismivastase võitluse seminaril Brüsselis ja siis Europoli pealik seal rääkis, et varem olid terroristidele ikka kõva tee sihtmärgid, et noh, ladusid nad mingi paadi näiteks lõhkeainet täis sõitsid vastu sõjalaeva. Muidugi selle käigus nad juba arvestasid, et sõjalaevad, võib-olla neid nähakse, lastakse äkki õhku. Aga tänapäeval keegi ei viitsi enam elektrijaamu rünnata või mingeid infrastruktuuri või valitsusasutuse selle asemel lähevad sellised pehmed sihtmärgid. Ehk. See on ju tegelikult väga nutikas neist, sellepärast et see peakski olema ju terroriolemus, kui ohus on ainult riigi nii-öelda vägevad või riigi strateegilised punktid, neid on ju lihtne kaitsta. Kõige mõistlikum ongi terroristi seisukohalt rünnata kedagi, kes ei oskagi karta. Seda, kus on iga päev, et kas või meil laulupidu oli ju väga turvatud, aga, aga nii-öelda tavalisel hetkel ja tõenäoliselt ka Hispaanias samamoodi, kus nüüd sai surma 14 inimest, kui, kui see auto sinna rahva sekka sõitis, et et mingisugusel suurüritusel oleks see kindlasti olnud turvatud, aga igapäevast elu sa ei saa lihtsalt sedasi turvata, et sa paned igale poole betoontõkked ja inimesed ei saa, jaluta. Ta saab küll Hiina rahvavabariik, tegeleb sellega, aga ma arvan, et Euroopa liit ei taha selliseks ühiskonnaks muutuda, aga see oht on meil tõesti olemas, et selleks, et katsuda mingeid riis meidki enda normaalsuses säilitada, oleme sunnitud järjest suuremat osa ühiskonna ressursist kulutama turvalisuse peale. Ma olen ka mõelnud, et võib-olla peaks näiteks Tallinnaski panema Viru tänava selles mõttes nagu ühest otsast lukku, et seal ikkagi need üles tõusevad, postid oleksid. Ja võib-olla ka mujal kesklinnas Viru tänaval, nüüd vist on isegi mõnes kohas mõnes kohas on ilmunud, et et noh, see, see aitab ka inimeste turvatunnet kindlasti tõsta ja inimestele peaks õpetama ka, mida teha siis, kui keegi hakkab seal niimoodi autoga ringi sõitma või, või jookseb peale noaga ringi, et ma nägin näiteks see oli neljapäeval pilti, kus sõitsin jalgrattaga lihtsalt ja siis Stroomi rannas üks mees, hakkasin matšeedeega lihtsalt keerutama ja minu meelest isegi lõhkus seal midagi. Õnneks vist keegi helistas kohe politseisse, aga lihtsalt sa lähed Tallinna rannas, kus enamus inimesi alasti sõnadystemotšetega inimest, siis see on väga, väga selline hirmuäratav. Temal küll tundus, et oli siis narkolaksu all pigem. Aga selles ka selle koha pealt jääb üle vaid nõustuda siseminister Anveltiga, kes ütles eile õhtul aktuaalsele kaamerale, et oluline on ikkagi parandada Euroopa riikide politsei ja piirivalvevahelist koostööd ja kui Eesti on nüüd Euroopa Liidu eesistujamaa, on aga tõesti enda ülesandeks võtnud kogu sellise digitaliseerimise, siis see on küll üks asi, mille osas on juba seoses rändekriisiga suurt tööd tehtud, aga võiks ju loota, et needsamad terrorirünnakut Kataloonias ja Soomes sunnivad ikkagi erinevaid Euroopa riike rohkem liikuma selles suunas, et tõesti neid erinevaid andmebaas ja kogu see info vahel tõst kiirendatakse, sest et see on üsna masendav, mis seisus tegelikult üleeuroopalises lõikes on. Kõik riigid kasutavad väga erinevat tehnikat, et väga erinevad harjumused on ja selle tõttu on väga kerge terroristidele potentsiaalsetel terroristidel jäädagi mingisugusesse nii-öelda andmebaasi musta auku, kust Ta on kuskil arvele võetud, aga kolleegid teistes riikides ei saa seda iialgi teada ja need inimesed liiguvad riigist riiki ja tegelikult ei saa minist enne midagi teada, kui see juhtunud on. Hea näide oli ju see Saksamaal jõululaadale sisse kihutanud ambri, kes oli ju tegelikult juba nii Itaalias kui Saksamaal mõnes liidumaas arvel, aga kuna andmebaasid ei ühildunud ja eri ametkonnad koostööd ei teinud, siis tüüp sai tegutseda täiesti vabalt. Nojah, aga nad ongi väga liikuvad, et kui me vaatame, siis need terroristid on Belgia, Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia ja nii edasi. Liigud riigist riiki. Aitabki see, kui oleksid ühtlustatumata süsteemid Vahe parandada onuvajadus on tarvis just seda riikidevahelist asju seal, sest riigis sees noh, kasvõi seesama Barcelona, kus me räägime neist juhtumitest, mis ikkagi ju siis lõpuks aset leiavad, aga kui palju politsei ära hoiab, näiteks Barcelonas vist oli 11 juhtumit viimase siin aasta jooksul ära hoidnud väidetavalt vähemalt. No sellega ju uhkustas saksa politseiga kuni sellesama ansambli juhtumine, et kui palju nad juhtumeid ära on hoidnud, aga siis, kui see üks asi juhtub, siis noh, see ei lohuta mitte kedagi, et enne on 15 korda midagi ära hoida. Noh, al-Quaeda viimases ajakirjas on ka eraldi artikkel üksiku Muhadži Muhatseeni või ma ei tea, kuidas seda hääldatakse. Islamivõitleja jah, selle turvalisus siis ja see ajakiri on pühendatud ühele teemale kuidas ronge välja lasta, seal on ilusasti õpetused lehekülgede kaupa, millise seadmise pead ehitama, täpselt joonised on toodud siis juurde kirjastatud ka, kuidas need välja Ameerika raudteevõrk pühendatud Ameerikale. Millised on senised Ameerikas rongide väljasõidud, milline oleks see kõige suurem efekt ja siis tuuakse veel ka selliseid positiivseid efekte sinna juurde, et seda saab ju teha mitu korda, see ei ole ühe korra missioon, vastane on seal väga-väga segaduses ja nii edasi, nii edasi, nad on täiesti jube missugusena. Jällegi ma ei taha selle tuua tingimata positiivse näitena, aga Hiinas Shanghai ja Pekingi vahel. Kurzeeriv kiirrong ongi ju niivõrd turvatud nagu lennujaamad selle raudteejaamad on ka nagu lennujaamad seal. Suurel aja ja nii edasi. Aga selles ajakirjas õpetatakse sulle, kuidas juhtida rong lihtsalt vastu mäekülge. Sa ei saa tervet raudteed panna, muidugi ei saa, sa ei, sa ei saa seda lihtsalt ära kaitsta. Tänapäeval ongi, terrorism on väga muutunud. Kunagi lasi, pani IRA pommi prügikasti. Pärast seda hakati Londonis korjama prügikaste tänavatelt ära. Aga nüüd, kui sa sõidad lihtsalt autoga või siis ära korjatakse, käid ringi, pommivöö ümber ümberkehana. No ma tean, et see järgnev ei lohutanud ilmselt mitte kedagi ja kindlasti paljud raadiokuulajad peavad mind lihtsalt lolliks, aga ma ütlen see siiski välja, et terrorism sellisel kujul, nagu see praegu islamiäärmuslusega kaasas käib, on siiski põlvkondlik nähtus. Kuskil 25 30 aasta pärast räägime me hoopis muudest probleemidest. Selles mõttes, et hästi paljud on seotud teise põlvkonna immigrantidega muidugi et tulevad uued uued põlvkonnad ka Eestis on ju tegelikult seesama asi, et sissi on mõelnud oma riikliku julgeoleku peale just teise põlvkonna immigrantidega seoses, et need venelased, kes kunagi siia kolisid, nende järeltulijaid, ongi sellised noh nii-öelda viies kolonn elavad Moskva mõjuväljas, neid ei saa kuidagi seostatav terrorismiga, meil ei ole terrorismi. Aga kui mõtleme riiklikule julgeolekule, siis alati tekib küsimus, et kui tekib mingi konflikt Venemaaga, kummale poole nad lähevad, lähevad natesti poole, lähevad Venemaa poole või lihtsalt üritavad kuidagi omaette vaikselt olla. See on suur mõistatus. Sest neid muidugi see mõistatus ja sellele annab paraku arutus ainult aeg. Aga. Sellega tõmbame sellele teemale joone alla ja ja läheme edasi, räägime kohalikest valimistest ka see nädal on toonud päris mitu huvitavat persooni, kes on siis teatanud siin oma kandideerimisest esmajärjekorras küll on Tallinnasse neid nimesid lisandunud sotside nimekirjas on siis endine kohtunik Helve särgava kandideerimas. Keskerakonda ridades teeb vähemalt näiliselt tagasituleku siis Jüri Pihl, kes oli varem sotsiaaldemokraatide liider, aga, aga siis sedapuhku tõesti keskerakonnas ja huvitavaid kandidaate on veel, näiteks Saaremaa suurvallavanemaks pürib Reformierakonna ridades Tiiu Aro, kes lahkus kevadel siin Terviseamet juhi kohalt ja ja EKRE nimel kandideerib eru kindlar. Alar Laneman. Lühidalt jutt käib siis viimane nimekirjade lihvimine ja vähemalt suurematel parteidel. Noh, nii ta on sellel nädalal, kas läks lahti see nimekirjade tegelikult esitamine või kandidaatide esitamine ja see kestab siis septembri viienda septembrini välja eest. Et aega veel on, viimased läbirääkimised käivad ja sugugi need nimekirjad ei ole koorselt. Nagu Jüri Mõis ka tänases Postimehes ütles, et helistad-helistad inimestele ja siis 10-st inimesest üheksa ütlevad ära selle, neil ongi erinevad põhjendused, miks nad ära ütlevad. Et aga märgib, et kõige parem on siis, kui inimene ise tahab tulla sinu juurde ja kandideerida. Et me võime näha siin väga imelike kooslusena, et eks olla päris naljakas, kui seal EKRE nimekirjas näiteks mõni pruuni või musta nahaga inimene kandideeriks või seal Keskerakonna või Savisaare seltskonnas, siis mõni nende põline vaenlane vastaks sellesse. Aga muuseas seda või kõike võib juhtuda. No kas Pihli ei või siis selliseks nimetada, aga olgu veel kord rõhutatud, mida Jüri Pihl ka ise eile hommikul Arp Mülleril antud intervjuus rõhutas, et ta kandideerib parteituna, et see oli olnud üks tema tingimus. Ilmselt tema on sellenädalasest selles mõttes tõesti üllatav, et tema on ju sotside ridades. Noh, eks see näitab sotside mingit sellist ei ole kõikumine sotside ridades olnud sotside liider, kuid praegusel hetkel siis asub Keskerakonna ja sotside ridades on tema siis see oli 2009. aastal, kui nad lõid selle kummalise liidu siin Tallinna linnas on ju, kus siis tegelikkuses ei olnud tarvis sotsiaaldemokraate sinna koalitsiooni võtta, sest Keskerakonnal oli ainuvõimuvõimalus, aga, aga nii moe pärast sülekoeraks ikka võeti ja, ja ma saan aru, et ega sotsid praegu tagantjärgi vaatavad seda ikka suure kahetsusega pilt sellisel kujul lasti tegutsema. Pihli eilne jutt oli ka üsna kummaline, kõigepealt ta ütles seda, et tal ei ole sotsidele ühtegi etteheidet. Huvitav, miks ta siis oma vanas erakonnas kandideerida ei taha, kui kõik hästi on. Ja teiseks ta mitu korda tuli tagasi ikka selle juurde, et Keskerakonna korruptsiooniasjade uurimine on miski, mis tuleb Kaitsepolitseiametis ümber mõtestada ja poliitilisel tasandil ümber mõtestada ja võib-olla seda on juba tehtud, ma ei saanudki aru, mida ta lõpuks öelda tahtis, aga see kõlas kohati peaaegu nagu selline hästi läbi lillede öeldud ähvardus. Teie kapo endine juht Raivo aeg. Seda liini ollakse esindaja. Aga. Politseiameti on jõuliselt Eesti poliitikas. Või seda niimoodi mõnele välisajakirjanikule serveerides veetakse Eestist väga kummalise mulje. Aga siin räägime natuke siis valimisliitudes ka, mis sinna ka hoogsalt teevad tööd selle nimel, et oma nimekirjasid täis saad. Jüri mõisast oli juba korra juttu, aga et Vaba Tallinna kodanik ja tegus Tallinn siin augusti alguses teatasid, et nüüd hakkame läbirääkimisi pidama ja et ehk läheme ühise valimisliiduga vastu ja nüüd sellel nädalal siis teatas Vaba Tallinna kodanik, et nemad nemad sellelt reelt ära hüppavad. Ma head kolleegid, enne kui teile sõna annan, tahaksin tsiteerida Postimehes Vaba Tallinna kodaniku ühe eestvedaja Õie-Mari Aasmäe siis tsitaati või lõiku sellest artiklist. Jüri Mõis ütles, et Edgar Savisaare selja taga on umbes 40000 rumalat häält, mis tuleb kokku korjata ja Tallinnas oma poliitikat ajada, selgitas Aasmäe. Samuti olevat mõis tema sõnul resoluutselt teatanud, et homme on Urmas Sõõrumaa Eestist tagasi ja ajab juba Edgariga asja edasi. Meiegi olime üllatunud, aga Mart Luige näoilme sel hetkel võinuks närtsitada kaktused ja tappa väiksemad koduloomad, kirjeldas Aasmäe elavalt, siis seal koosolekul toimunut. Aga noh, mis seal ikka öelda, väga värvikas jutt. Jälle mina selle koosoleku juures ei oska öelda, mis sealt edasi saab, aga aga selge on see, et Sõõrumaa ja Mõis millegagi hakkama saanud, et neil on ikkagi saavutusi ette näidata erinevalt sellest Vaba Tallinna kodanikust. Aga kummagi nimekirjad ei ole väga suured, et läksin täna siis selle tegus Tallinn ehk Sõõrumaa ja Mõisa koduküljele vaatamas, kes neil seal siis kandideerivatel kodukülg on jätkuvalt valmimisel ja Vaba Tallinna kodanikku kodu külge leidsin isegi kaks, üks neist oli üleval veel, oli eelmise korra oma sinna mõtlesin esmalt mõtlesin, et ohoo, mis see nüüd tähendab. Sest seal kutsus Fostov nende heaks hoopis kandideerima. Sain aru, et olen neli aastat nagu valesti pannud, leidsin uue keele. Noh, seal hästi-hästi, selline lühike nimekiri, kõige kuulsam nimi seal on Juku-Kalle raid ja Vaba Tallinna kodaniku. Mis see peamine eesmärk on see, et püüame vähem sellist politiseeritud linnavalitsust, et see selle asemel võiks olla professionaalsed tegevjuhid, mida tegelikult on rääkinud ka Sõõrumaa ja Ma saan aru, et tegu seal Tallinnal ongi koostamisel selline skeem, mille järgi siis iga, ma ei tea, kas siis kuue volikogu liikme kohta saadakse üks linnavalitsuse liikme kohta nagu ametnikuna. Et meil oli tegelikult seltskonnaga ühisus, oli, nad tahtsid näha sellist professionaalset linna juhtimist ja linnavolikogu roll võiks selle, selles mõttes suurem poliitiline roll. Aga ega ei saa salata, et mõisal teatud määral õigus on, et vähemalt Lasnamägi on see, mis otsustab, kas seal nende rumalad hääled või targad hääleta, see on igaühe enda otsustada, aga, aga, aga, ja, ja see on see aluskoht, millest lähtuvalt vist tegus Tallinn on valmis siis Savisaareliiduga seda mingisugust stiili nagu sõlmima, kas nad ühise nimekirjaga lähevad, sellest ma julgen kahelda ja mina julgen kahelda, aga Jüri Mõis lihtsalt räägibki selliselt hästi lihtsas keeles ja räägib ausalt. Paljud inimesed naeravad tema üle, aga jällegi teistpidi paljud inimesed austavad teda, sellepärast. Mind siiski natukene üllatab see, et Jüri Mõis, kellel on siiski päris pikk poliitiline kogemus selja taga, meenutagem ta on olnud ka Tallinna linnapeaminister alal ja et ta ei ole siiamaani sellist poliitilist keelt ära õppinud. Ja asi ei ole isegi ainult keeles, vaid et mulle tundub, et ta ikkagi ka poliitikas katsub sellist ärimehe maneeridega läbi lüüa ja see nagu päris nii ei lähe, et ma arvan, et et ma ei ennusta tema talle kuigi sellist tugevat poliitilist või ütleme nii väga säravat poliitilist lendu just selle tõttu, et ta oma selliste lappidaarsustega nagu selles päris tore Joosep Värgi loos Postimehes lugeda võime välja tuleb, siis noh, see ei kutsu just paljusid sellise tegelase poolthääle. Aga ta ei ole ka üritanud kordagi välja tulla väitega, et ma kogun 40000 häält nagu Edgar. Ei noh, seda küll jah, ei nojah, või noh, seda võib nimetada ausaks, aga mina ütleksin, et oma aususes on see ka üsna eemaletõukav. Aga kokkuvõttes tähendab see, et Vaba Tallinna kodanik sealt laua tagant lahkus ja need valimisliidud ilmselt koostööd siis või ühise nimekirjaga välja ei lähe, mängib ikkagi peamised kaardid kätte keskerakonnale, kes saab noh, nii nagu eelmisel korralgi Vaba Tallinna kodanik küll ilusa tulemuse, aga napilt ukse taga ja sisuliselt need hääled kanduvad ju võitjale selle valimisloomialus. Nojah, aga me ei tea, kas võitja on Keskerakond või Edgar Savisaar. Noh, jällegi Savisaare puhul on Olga Ivanova, ennustas kahtekümmend tuhandet häältal. Edgar Savisaare puhul on see jällegi selle nimekirja puhul me ei tea, kui suur see nimekiri tuleb ja kes on need inimesed, et praegu on see seltskond ikkagi suhteliselt nadi. Et nad seal on, koduküljel on ära toodud siiamaani ainult üks teiste inimeste kindlasti neid on muidugi rohkem, neid tuleb palju rohkem, aga aga seal ei ole selliseid väga palju säravaid tüüpe. Aga ega neid tõenäoliselt ka juurde ei tule, sest kui Olga Ivanova seda pressikonverentsi, kus nad siis teatasid, et nad tulevad, siis seal ütles ta, et kolm sellist kõva nime tulebki eeldades, et siis tema on üks kõva nimi, Edgar Savisaar on teine kõva nimi ja siis kolmas veel keegi ja siis ülejäänud on Need, kes tahavad poliitikas hakata tegema. See on see lootus, seised, nad, Savisaar siis veab siis Ivani Ivanova Jahvevad sisse, teistel on ükskõik, nemad Sist Nende kiiluvees saavad sisse. Aga, aga siiski meil on kaheksa piirkond siin Tallinnas ja tuleb rohkem ägedamat sellist esindajatest. Ja noh, nimekirja kokkusaamisega ka tegus Tallinn, samamoodi ei ole siin kuigi kaugele omadega jõudnud, nagu ütlesite Sulev sinagi, et et kuuldavasti küll nüüd siin mõned nimed on juurde tulnud, aga neid avalikult veel presenteeritud ei ole, et võib-olla järgmine nädal siin midagi näidatakse kuskile poole, aga eks seda saab näha, aga räägime natukene ühel teisel teemal ka sellesama valimiste teemal teemaga seoses ehk siis sellest, mis tänavapilti on tekkinud. Valimisplakatid on nüüd jõudnud üles, et ma siin loetlen etle mõned loosungid, et anname tuld. Kre ütleb või siis sotsid nimetavad õige pööre on vaja teha Tallinnas. IRL kuulutab Tallinnas, et aeg teeb Tallinna korda näiteks Rakveres, samas et ausalt ja arukalt. Keskil peamine loosung siis teised lubavad, meie teeme. Savisaare liit on oma plakatid pandud üles loosungiga, et julgen öelda, julgen teha, oli vist niipidi ja, ja reformil tugev Eesti, et. Mis siin aru saame, nüüd ma räägin kummalise loo. Läksin sotside koduküljele, leidsin sealt vee pealkirja Sotsiaaldemokraatlik Erakond, tugev Eesti teised arti, teised pealkirjad, kui neile vajutada, siis nad viivad kuhugi mingile artiklile. Et seal on mingi üleskutse või mingi mingi uudis siis sinna vajutada, siis ta ei vii mitte kuhugi. Ei vii ta Reformierakonnale Eli Reformierakonna lehele, ta viib uuesti seltside küljele. Ja see on, see on seal seisnud ka selline lauset, tugev Eesti on võrdsete võimaluste Eesti ja nii edasi. Ja ma hakkasin seda siis otsima, et mis siis juhtunud olen. Ma saan aru jah, et ilmselt sotsid on valmistunud mingil hetkel täpselt samasuguse hüüdlausega kasutusele võtmiseks nagu, nagu Reformierakond võttis tugevasti. Ja tegelikult see vali võrdsete võimaluste Eesti, see omakorda on jällegi aastast 2006. Rahvaliidu hüüdlause rahvaliidul olid vali rahvaliit, vali võrdset võimalust Eesti aastal 2006 nagu kaks korda suhteliselt sõnasid ja loosungid on vähe eesti keeles siin järelikult. Ta ei maksa käki naeruvääristada, et kui mõni loosung on hea ühe korra, siis võib seda minagi hiljem uuesti kasutada. Kindlasti on paljusid neid loosungeid ajaloos, kui mitte Eestis, siis mujal kasutatud. Mis siis ikka kusjuures seal, kus ma selle tugevasti juttu siis lõpuks satside küljelt üles leidsin. Seal on selline sektsioon nagu hambaravi esileht. Sinnani tugevasti tugevad hambad. Ena loosungid on jah, selline tore maailm ikka, et noh, selles mõttes ongi ju väga naljakas ka vaadata, kuidas sotsid sellest EKRE anname, tuld kohe kinni haarasid ja selle peale tohutu ütlesid, et noh, tõesti tuleb nõustuda kolleegide Samosti Ruussaarega, kes nädala eest näitasid sedasama, et midagi paremat ei oska ilmselt EKRE endale soovida. Ei, no tal on ju selles mõttes hästi, löö. Hüüdlause on see natuke mulle, meenutab see-eest plats puhtaks Isamaa oma. Puhtal reegel on Eestis natuke parem maine kui, kui tule andmisel puhas on alati hea ekse tule andmisel mõelda mitut viisi sellele juba oligi ju Viljandis sele Paalalinna kooli ees olnud plakatiga selline väike skandaalikesi, kus Jaak Madisoni pilt siis anname tuld kooli ees, kus oli toimunud koolitulistamine minetega. Noh, seda küll, aga mida siis Madisson tegid, kits täitsa normaalselt, ütles, et võtan selle maha, noh, et ma ei tea, kelle, kelle tutvusaps juhtus, et nad tõenäoliselt oleksid Ridalas, reklaamifirma, kes need plakatid üles paneb, lihtsalt sellele natukenegi mõtlema, et tal oli suhtarvud, ootame, aga, aga see siiski on puhaselt nad puhas juhus, et. Selliseid asju saab parandada. Aga, aga mis jätab, ei ole väga nagu sellise nõrgalause, on see IRL-i lauset aeg teeb Tallinna korda tähendab ikkagi mulje, et aeg parandab haavad, eks me ei kavatse nagu mitte midagi teha. Et noh, et ma saan aru küll, et tegemist on Raivo ajaga, eks või Raivo aeg, siis, aga. Minu meelest oleks võinud ju mõelda midagi sellist, et aeg teha seda või teist või noh, et midagi, mis viitab sellele, et nüüd on see aeg, mitte et mine tea, millal kunagi. Jah, ma olen kuulnud, Nad teevad nalja, et nad võiks teha vähemalt plakati Maša ja Karu eks, et kuna kuna volikogu esimehe kandidaat Viktoria Ladõnskaja Klenskaja oleks tõmmanud selles mõttes hulga rohkem tähelepanu, et ta on ikkagi venelanna ja naine ja Raivo aeg on praegu siiski üsna tüüpilise eestlase jaoks nad ei teadnud ilmselt, et ta oli kapo peadirektor, on lihtsalt üks meesna IRLi saatus selle valimistel. Kui vaadata vähemalt Postimehes avaldatud uuringuid, siis ei ole just väga roosiline, et Peter, sul on need numbrid ka ees, et mis see reitingutulemus näitab seal? Eilses Postimehes ja Tuuliga kommenteerib Postimehe ja BNS-i tellitud uuringut, mille viis läbi tar EMOR. Ja siin on tõesti ka eraldi rahvuse järgi ja elukoha järgi IRLi toetus eestlaste seas on jõulised neli protsenti, muu rahvuse seas üks protsent, seda võib nimetada juba statistiliseks veaks. Ja Tallinnas on IRLi toetus kaks protsenti Tartus, Pärnus, Narvas ja Kohtla-Järvel kolm protsenti ja väiksemates kohtades Maal viis protsenti. Nii et see seis on enam kui nutune. Noh, seal on jällegi EKRE on selline oma vist kõigi aegade parimal tulemusel 17 protsenti. Aga see on jällegi, see on üleriigiline küsitlus ja see vaataks sellist riigikogu valimiste kontekstis, oleks, oleks sobiv. Praegu meil on tegemist kohalike omavalitsustega ja see pilt on hoopis teistsugune. Tegelikult sedasama IRLi viis protsenti ei maksa ironiseerida. Olen täiesti veendunud, et on omavalitsusi, kus nad tõenäoliselt võtavad väga korralikult hääli, ainult et arvata võib, et need ei ole väga suured omavalitsused. See jah, nende uuringute viga ka natukene on, et, et kohalike valimiste jaoks Tallinnas suudetakse veel teha eraldi uuringuid, aga, aga muud linnad juba jäävad liiga väikse valija valimiga, et et sealt suuri järeldusi teha. Aga räägime siis veel sellest inimesest, kes on valimistega seoses meil siin kõneks olnud ja kandideerib aga täna hoopis ikkagi sellest, mis, mis kohtusaalis toimub, ehk siis Keskerakonna endisest esimehest Edgar Savisaarest ja ja sellest, et sel nädalal andis siis tema kohtuprotsessi istungil ütleme selliseid kõige tähelepanuväärsemaid ütlusi ilmselt tema kampaaniameister, Paavo Pettai ja ja Pete ise süüdistatav ei ole, sest ta ju prokuratuuriga oli valmis koostööd tegema või, või kokkulepet sõlmima? Jaa jaa, skeemid on küll kaunis keerulised, aga detailideni laskumata siis beta jutust vähemalt nähtud, justkui erakond sai küll raha kuskilt mujalt, kui kui seda avalikult näidati ja et Tallinna maksumaksja raha kasutati küll selleks, et teha kampaaniat, mis kattus Keskerakonna sõnumitega. Nad, siin oli kunagi üks selline suur on korruptsiooniprotsess Ivo Parbuse ala. Et seal oli ka samamoodi prokuratuuril paar tunnistajat, paar ettevõtjat said ka endale sellise vabastuse karistusest, Nad rääkisid kõik ausalt ära, mis toimus ja see oli hästi oluline on tegelikult selle protsessi jaoks selles mõttes petest. Kindlasti on prokuratuuril palju kasu. Kõik need senised ütled, mis sealt on tulnud, need on ainult kinnitanud seda, et keskerakonda on kuidagi kummaliselt rahastatud, et mida me varem oleme kuulnud. Kunagi see oli siis aastal 2010 olid kuulsad kokkusaamised Jakuuniniga sealt tulise kolmandik sulasid. Kaitsepolitsei tegelikult ju hoiatas Savisaart, sellised mängud ei tohi jätkuda ja sai seal selge signaali, et teda tol hoitakse silma peal. Nagu praegu näib, kõik on jätkunud, siis oli üks skandaal, kus, kus mustast rahast rääkis parteisse päris kõrgel kohal olev funktsionäär isegi Tallinna volikogu aseesimees Tarmo lausing, tema rääkis ka, kuidas toodi musta kilekotiga raha. Praegu kõik see ainult tõestab seda, et nad Keskerakonna rahastamisega on jama majas ja milleni see välja võib viia, on see, et Keskerakond võib saada karistada ja see karistus tuleb ühest küljest kriminaalkaristus tulla. Ja teisest küljest, kui see kriminaalkaristus rakendub siisi ilmselt sekkub Ellelise parlamendierakondade rahastamise järelevalve komisjon ütleb, et kuulge, see on keelatud annetuste pead selle ka veel tagasi maksmata. Et see Keskerakonna rahaline seis on nagunii nutune, siis ta jällegi muutub nutusemaks. Ühele erakonnale enne valimisi tekitab ainult probleeme. Ma arvan, et beta tunnistuste valguses muutub ka Savisaare lolli mängimine sellega, kuidas ta laseb ennast kanderaamil pidevalt ära viia järjest naeruväärsemaks ja tühisemad. Valimised lähenevad ja siis tekib, tekib jälle osadel inimestel küsimus, et kuule, kui sa kohtus sinu tervis jukerdab, et kuidas ma siin saan valida. Võib-olla isegi kui sa nüüd ma saan aru, et sa võib-olla pääsel linnapeaks, aga ütleme volikogu liikmena võib-olla seal istungitel salongi teravad küsimused ka seal hakkab sul jukerdama täitsa õigustatud küsimused. Ja loomulikult no juttu on olnud selles ka, et võib-olla peaks kohtusaalis olema arst, et kes kohapeal teda tohterdavad, siis kui vaja Aga seda ei tasu naeruvääristada, et, et noh, et Edgar Savisaar teeskleb, me ei saa kunagi öelda, et ta teeskleb veid eeskätt tervis ongi väga tõsine asi. Ega ta ikka niisama ei viida inimest ära haiglasse. Aga ma tulen korra selle protsessi sisu juurde tagasi selle koha pealt, et, et noh, see on tõesti selge, et raha tuli kuskilt mujalt, aga aga need ärimehed, kes sealsamas kohtupingis siis istuvad, et nagu see ei paista vähemalt neis artiklites, mis ma kohtuprotsessi kohta lugenud olen ka ise kuulamas käies ei paista nii selgelt välja, et mis nemad sellest ikkagi said, et, et kas nad said ikkagi vastu head. Noh, need on erinevad asjad, need on erinevad asjad ja ütleme siis härra Kunman, et tema väga nagu ei salanud mingit kasu ja Villu Reiljani siis süüasi sealt isegi eraldati. Sest noh, tema tahab ka teha kokkulepet. Ja võib-olla see on ka kasulik, et nad siis asi ei lähe nii harali. Hillar Tederilt triljon üldse nimetada õnnetu, nagu olukord praegu tema need ehitas, nagu väga hästi läheb. Tuulberg raske hinnatav Tuulberg tahtis kultuurikatelt remontida remontimise, ta sai, aga nagu ta ise ütleb. Et teine mees, kes alguses, või teine firma, kes enne välja valiti, selle väljavalimine oleks pidanud nagunii tühistatame siis tekib küsimus, kui nagunii tühistatakse, et milleks siis altkäemaks anda, et noh, need asjad on veel pooleli, et ei sa, meie asi ei ole kohut mõista, see on kohtuasi. Sul on Peterburi veel üks huvitav artikkel laua peal, mis puudutab veel Edgar Savisaart, millest. Tegu on, avastasin jah, sellise toreda loo eilsest rahvusringhäälinguportaalist, mille pealkiri on Savisaarele proteesi ostmiseks loodud MTÜ Jalg alla valitseb segadus ja see on tõesti üks selline huvitav lugu, sest et tekkis ju juba möödunud nädalal vist küsimus, et mis sellest bioonilisest jala proteesist ja rahakogumise sai. Ja nüüd on siis saanud see, et tõepoolest Soomest jalg vis tellid. D ja ja selles MTÜs on veel 7331 eurot kasutamata jäänud ja algne plaan oli, et MTÜ jätkab tegevust aidates teisigi, kellel on sarnane häda. Aga nüüd ütles, et nüüd ütles Lasnamäe linnaosa vanem Maria Jufereva, kes oli MTÜ Jalg alla esimees, et tema taandub selle MTÜ juhtimisest, sellepärast et juhatuse liikmed ei saavutanud ühist keelt teistele jäseme kaotanud inimestele osutatava abi osas. No mina ei tea, kas on kuidagi valimistega seotud, kohtuprotsessiga seotud, aga ma ütleks, et see nagu läheb samasse mustrisse, et kust sellised tegelased ehk siis Edgar Savisaare talle lähedal seisvad isikud tegutsevad, sealt tuleb alati mingisugune jama välja. Sama jalg alla puhul tundub see poliitiline aspekt seal oluline, sest tõesti Maria Jufereva on läinud nüüd Keskerakonna ridadesse peab võitlusi siin, ma saan aru, Olga Ivanova kaid, kes saab erinevatel üritustel, on kuulnud sellist juhtumit, kus oli siis ühe väikese jooksu avamine ja et kuna mõlemad tahtsid hirmsasti stardipüstolit lasta, siis olid nad hoidnud sellestki kesi käest kinni ja teinud koos selle paugu sest ei suudetud kokku leppida, et kumma kätte see peaks, kas siis Keskerakonna piirkonnajuhi, kes küll kandideerib, mitte Keskerakonna nimekirjas või siis praeguse linnaosa vanema käes püstol olema? Noh samas jällegi vaatame Savisaare nimekirjas on Lassastraldaja Maaris lainet, mitri Timošenko nemad on näiteks kaks tegelast, kes siis q esitasid, et juunis ettepanekut Keskerakonnast üks välja visata, partei juhatuse liige Alina tubli. Sellepärast et tema siis mõnitas Facebooki vestluses erakonnakaaslasi. Ta tegi sellise avalduse aukohtusse tubli pärast seda muuseas küll erakonnas teda ei ole välja visatud, aga ta astus tagasi erakonna noortekogu juhi koha pealt, mis tähendab ühtlasi seda, et et ta lahkub siis Keskerakonna juhatusest. Sest üks koht seal on noortekogu juhile Veidrad lood jah, ja mis puudutab tõesti nende inimeste omavahelisi suhteid, siis Jufereva ütleb ka, et tema lahkub MTÜ Jalg alla juhi kohalt sellepärast et ta peab õigeks. Tsiteerin, et MTÜ küsimustega tegeleksid temaga. Me kõik teame, kes on tema temaga tihedamini suhtlevad inimesed. Ehk siis asi taandub ka tõesti mingisugusele isikutevahelisele suhtele ja sellele, kes saab stardipüstolit või vihmavarju hoida. Ja see Savisaare teema ilmselt ka meie saates tulevikus jätkub ja räägime endiselt sellistes paralleelmaailmades, üks on siis Savisaar, kes on kohtu all ja üks on Savisaar, kes siis kandideerivad. Aga praegu läheme edasi hoopis teise kuuma kartuliga, mis põrkab siin ametkonna ja poliitikute vahel sest riik on tuulde lasknud sisuliselt siis viis miljonit eurot ja nüüd tahavad kõik süükoormat enda pealt ära lükata, ehk siis juba läinud nädalal tuli teade, et sotsiaalkindlustusameti uue infosüsteemi ehk siis teise nimega Skype kaks arendamine on jooksnud ummikusse ja senise arendajaga siis leping tahetakse lõpetada. Õige pea peaks siis kuulutatama ka uus hange ja, ja leida uus arendaja, kelle, kellele, kuhu kuulub siis tõenäoliselt 10 miljonit eurot ja kui eelmine nädal pandi see teema eelkõige ametkonna peale, siis nüüd on ajakirjanduses ilmunud mitmed lood, kus ka poliitikud eesotsas näiteks varasemal sotsiaalministril ja hilisema peaministri Taavi Rõivasega, kes kunagi selle asjaga käima lükkas muudkui süüdistavad oma mantlipärijat. Kus on siis süüots ja, ja kes seal seda asja tegelikult vedas? Hästi keeruline teema. Jällegi, et näed, siin ei ole tegemist mingi kriminaalse ka kohta, siis ei ole, süüdlasime, ei pea välja selgitama. See pole ajakirjanduse roll ja tegelikult see, et seal on jama majas, seda on ka tükk aega tagasi nagu tead, et kõige põhjalikumat lugu sellest ma olen lugenud oma kolleegi Toivo Tänavsoosulast, kes kirjutas sellest muuseas oktoobris 2016 ehk kuid tagasi. Aga, aga kas siis oli juba väga surema, sest alguses oli sellel infosüsteemil kaks arendajat, üks on siis selliseid Soome firma tiheduses tema, tema siin haru, see on siis see firma, kes praegu ära hüppab, aga enne seda siis hüppas ära Hansapanga IT-töötajad endi, endiste IT-töötajate firma asfaiem. Et, et seal suur jama majas on, sellest sellest teati ammu, aga kogu aeg loodeti, et äkki õnnestub siis midagi nagu parandada, äkki õnnestub see asi ree peale tuua ja ka see oli teada. Programmi tegemine või sel ajal keskkonnategemine läheb kallimaks? Tegelikult üllatus siin, aga mitte midagi ei olnud. Küsimus ongi nüüd selles, et kes, kes vastutab, eks. Kas ministrid, ametnikud, üldiselt on sellistel puhkudel mingi juhtrühm olemas, kas siin oli kindlasti juhtub ja järelevalvenõukogu et need peaks nagu siis välja Toomadki, kes seal olid, eks, ja see on üks asi. Teine asi on see, et nad kui ka näiteks ütleme, et sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske ütleb, et jah, ma võtan selle vastutuse enda peale, et mida see vastutus tähendab ja mida me siis ootame. Et kas me nõuame, et ta peaks, sellepärast need kirjutan lahkumisavalduse või, või vastupidi, et nad seda lausa peaks minema, kirjutab ta. Aga ta on väga hea juht olnud teistes asjades, et tema ka muuseas sinna sellesse protsessi tulnud mitte algusest peale, vaid kuskilt keskelt sukeldunud. Kuigi ta oli siis varasemalt majandusministeeriumis kantsler, kus ta ka selle asjaga oli küll teises laua otsas, siis seotud vot siin ongi see, mis see vastutuse määra on, kes, kes seda nõuda saab. Aga Sulev seal meie raha ja nüüd tahavad nad veel 10 miljonit meie raha sellesama asja kuidagi uuesti tegemiseks kulutada. Mina arvan küll, et vastutus peabki olema see, et see inimene kaotab enda töökoha, sellises kohas ta võib-olla muudes asjades hea juht. Aga kui ta on ikkagi nii palju maksumaksja raha läbi kõrvetanud, siis see järeldus, mis teha tuleb, on see, et siin asest põrus ja peab kuskil mujal õnne proovima. Nagu ma aru saan, siis ministeeriumi Jaakson ses kais kaks olnud kogu aeg selline suur tükk hambus, sest sest poliitikud olid need, kes tahtsid selle kõlavalt ja suurelt välja mängida. Ehk siis see, et me teeme sellise asja, et mujal tehakse, seda, ma saan aru noh, nii-öelda koodijupikaupa tehakse neid arenguid ja muutusi, et et aga seal oli vaja, taheti poliitikute poolt eesotsas siis alguses Taavi Rõivasega suure kella külge panna ja, ja ametkond oli see, kes siis pidi hakkama ellu viima ja selle eest tõesti siis ka vastutama. Lõppkokkuvõttes, ja muuseas, firmal, Nojah, vot nüüd me muidugi jälle eks hakkamegi seda süüdlast otsima, aga tõesti see lugu ongi selles mõttes keeruline, et ühest küljest oli poliitikute tellimus, teisest küljest olid ametnikud need, kes ka ütlesid, et me saame hakkama, me teeme seda. Kolmandast küljest oli kogu see asi ilmselt tehniliselt nii spetsiifiline, et poliitikud ega ametnikud ei teadnud ilmselt, mida nad siis nüüd selle raha selle aja ja selle mahu juures tegema peaksid. Noh, ma lugesin, seadused muutusid ka nii palju, et et kogu see soov, mida alguses taheti, muutus väga palju ja vahepeal reforme toimunud. Ma lugesin kolleeg Toivo loost Eestis. Sellel hetkel, kui tema seda kirjutas. Oli 110 erinevat pensioni, mis on ikkagi vapustav, eks kõlab, pühkisin uskuma. Ja samas puudus tänapäevane iseteeninduskeskkond seal ja ametnikud pidid hästi palju käsitööd tegema pead praegu ka, ehk tegelikult sellise sellise süsteemi järgi on nagu nõudlus täiesti reaalselt olemas ja selles suhtes neid miljoneid ilmselt tuleb kulutada. Küsimus on, kuidas seda ollakse saanud, son nutikamalt teha, et maksuamet oli ka valmis, teeme siin üht-teist ühiselt, alana ütleme teistpidi, IT arendajad on jällegi alati väljumise teenuse osutamine hästi kallilt, muuseas nad tahaksid alati teha eraldi. No selge see, et need firmad, kes seda asja teevad, nemad kindlasti ei näe selles midagi halba, kui neile antakse palju raha ja eeldatakse midagi ka keerulist ja sellist, mis ongi siis selle enda firma käekiri, mida nad ka hiljem nii-öelda teenindada saavad ja mis jääb nende kontrolli alla, mis annab neile palju tööd. Aga see näitabki seda, riigi pool peaks ka olema ikkagi seda sort, IT-alane pädevus, kus inimesed, et saavad aru mitte ainult, mida nad tahavad, vaid ka, kuidas sellise asja arhitektuur üldjoontes välja võiks näha, ehk siis saavad aru, mis on nüüd liiga keeruline, mis on liiga lihtne, mis on realistlik, mis ebarealistlik. See, et see asi oli hapu juba varem oli ka ministeeriumis kuuldavasti siis aru saadud, aga aga samas oli olukord, kus mingit nii-öelda koodiread siis olid valmis saamas ja mingid teenused hakkasite tööle ja, ja siis, et noh, see otsustuskoht, et mis hetkel me selle nööri siis läbi lõikama ja ütleme, et siit maalt enam ei, et et see vähemalt avalikkuses jääb mulje, et see otsustuskoht oli liiga hilja, et seda oleks võinud tõesti varem tegema, et kui kui siin juba aasta tagasi olid suured mured ka avalikkuse ees näha noh, ministeeriumis siis veel varem, tõenäoliselt siis et jah, et mis hetkel me otsustame, et me lõpetame selle siin viie miljoni peale ära või, või kuidas? Kuidas see kulu saab olema, eks IT arendamine olegi selline keeruline noh, meil ka seal Ekspressis aeg-ajalt on mõned keskkonnad, mida me lehe tegemiseks tarvitame ja siis neid arendavad kogu aeg pidevalt uued uued inimesed, sest need IT-tegelased ja liiguvad ühest ettevõttest teise. Ja siis, kui seal noh, mõni asja tehakse paremaks, siis selgub, see uus inimene ei tea, et selle käigus ta teeb mõne asja jällegi kehvemaks, siis parandatakse too ära ja selgub, et selle käigus on muutunud jälle jälle midagi. Ja kogu aeg siis toimub mingi selline protsess, kogu aeg tahetakse teha head, mille tulemusel asi lähevadki vaikselt paremaks, käiks ka mõningaid üllatusi alati. Ja see, see ei ole mitte ainult meie firma spetsiifiline, kõikjal. Loomulikult ka ma isegi ei valda neid detaile, aga ma tean, et siin majas ollakse pidevalt hädas erinevate IT-lahendustega. Muidugi, kui mõelda selle peale, milleks see andmebaas on vajalik, oli nimetata pensionisüsteemi, et Eesti ühiskond on vananev ühiskond, kus me järjest rohkem peame kulutama raha ikkagi sedalaadi teenuste peale, siis ilmselt ei jäägi midagi muud üle, kui öelda, et kole lugu. Aga see järgmised 10 miljonit tuleb välja käia, sest et lõpuks säästetakse sellega sadu miljoneid. Ja nii ta ongi. Sellega on hea sellele teemale joone alla tõmmata ja räägime ühest teemast veel, et natukene siis homsest pidulikust päevast, kus Eesti taasiseseisvumispäev on ja nagu meil siin töö pealkiri vähemalt kolleegidega oli, et raadiokuulajad kuulevad, sest meie meie töö pealkirja, et mille Sulev pakkus välja ehk siis kuidas ka äripäevast sai siis rahvuslik pidu, oli see nii? No tegelikult on ju muutunud, et aastal 91 kuulutati Eesti uuesti taas ise seisaks. Pärast seda ju ta veel kohe-kohe selliseks pidupäevaks ei saanud ja mingil hetkel see päev tõesti sai endale Edgaripäeva sildi külge, et näed, jälle räägime Edgar Savisaarest ja hoopis teistsuguses kontekstis. See on juba kolmas kondaris täpselt nii, et nad Rein Järlikel algatas selle eelnõu koos kolleegidega. Et see võiks siis olla riigipüha. Aga esialgu teda ei osatud ju väga nagu selles mõttes pidada. Et see kõik muutus kuskil seal. Ütleme, 14 15 aastat tagasi. Kakstuhatkolm hakkas vist Arnold Rüütel tegema, selliseid vastu võttusid roosiaias. Aga erinevalt praegustest vastuvõtjatest presidendid teevad need seniajani, ETV teeb ka ülekannet, eks nüüd sellel pühapäeval siis vanasti olid need kõikidele inimestele avatud, seal toimus kontserte, kes tahtis, rist sinna tulla, praegu sinna kutsutakse ainult kutsetega. Need on selline kinnine pidu. Ja nagu kuuluks homne, pidi veel ka noh, kui nii võib öelda veidi magedam tulema, kui varasematel aastatel on kell kaheksa õhtul pidi juba läbi saama. Siin selles, et kell kaheksa hakkab Ruja kontsert. Ja muuseas see, miks see on muutunud selliseks üleüldiseks rahvat Peaks ongi see, et nendel päevadel on hakanud toimuma teatud kontserdid märgiliselt kontserdil, et esimene oli selline öölaulupidu märkamisaeg toimus aastal 2008 ja siis mina küll seal ei osalenud, ma olin Eestist ära, aga ma olen hiljem vaadanud mingeid pilte sellest ja, ja lugusid lugenud, et sain aru, et seal oli hästi palju Eesti lippude kõrval ka gruusia lippe, kuna parastelise Gruusia konflikt Gruusia-Vene konflikti. Ja siis aastal 2011 oli muidugi Vabaduse laul kus esinesid ka rohkelt popartiste. Ehk need olid sellised tasuta peod, inimesed kogunesid, sinna tekkiski selline peomeeleolu, sõltub sellest, kas ta oli 19 august 20 august seal väga vahet ei olnud ja siis 2013 oli Robbie Williamsi kontsert, mis oli ka selline märgiline kuidagi. Nüüd sellel aastal näeme, Ruiatakse. No ilmselt on asi selles ka. 90.-te alguses oli ikkagi väga oluline oluliselt päevakorras Eesti vabariigi restitutsioon taasloomine ja siis ei tahetud kuidagi seda taasloomise asja lahjendada mingi savi saarliku, uue vabariigi loomise mõttega. Ja praeguseks on see probleem päevakorrast maas, Eesti riik on olemas, keegi ei kahtlegi selles, et meil on seesama vabariik, mis enne sõda ja on ju tore, kui meil on lisaks vabariigi aastapäevale, mille ilmaolud on viimastel aastatel täiesti väljakannatamatud olnud, seks, tore suvine püha ka veel juures. Jah, ja ma Omalt poolt ütlen, et ma neil suurtel kontserditel küll märkamisaja kontserdil omal ajal sai käidud, aga aga üldiselt olen seda päeva veetnud nii nagu ilmselt paljud ka oma lähedastega ja, ja tõmmanud Eesti lipumasti ja, ja nautinud seda kuskil linnast eemal. Nii nagu plaani seda teha komme põldude ja metsade vahel. Nad ka suvel ei ole ju neid väga palju pühasid selles mõttes, et jaanipäev on ära ja siis on siin pikk maa tühi, tühi maa. Vot ongi, see on selline tore suve lõpu püha, enne kui hooaeg päris läbi saab ja tuleb ujukad ära pakkida. Ülejäänud loodame, et teil tuleb siis homme ilus ilus pidupäev, et tuleb ka tänane päev, ilus teiega olid täna rahva teenrid Peeter Helme, Sulev Vedler ja Taavi Eilat soovimega oma kolleegidele. Head pidupäeva. Ja järgmine nädal on stuudios Mirko ojakivi, Neeme Korv ja Evelyn Kaldoja. Kaunist laupäeva kuulmiseni.