Jaa, tere, pihlakad on võtnud juba sügisese värvi ja mida lõuna poole, seda enam kohtab ka kollaseid lehti ka puudel. Nädala pärast on koolilapsed juba koolis. Seega suvevaheaeg hakkab läbi saama, head kuulajad, rahva teenrid alustavad täna oleme koosseisus. Krister Paris, Eesti päevalehest, Evelyn Kaldoja, Postimehest ja mina olen Mirko ojakivi Raadios. Tere Evelin ja tere, Krister. Tere. Tere. Tere. Keeruline öelda, et mis selle lõppeva nädala selline keskne teema oleks? Mulle tundub, et need on sellised ilmavaatelised vaidlused kes vaidleb kommunismi rolli ajaloopaigutuse mai tea kasulikkuse üle, kes räägib sellest kas kaikameeste kõnepruuk eesti poliitik ikka areenile sobib või ei sobi ja, ja milliseid ilmavaatelisi vaidlusi peavad siin sotsiaaldemokraadid ja kre, kuivõrd pingutatud ja väljamõeldud need on. Aga selles mõttes on ju hea, et peetakse ikkagi ilmavaatelist debatti, et ma ei tea, võib-olla alustaks ikkagi sellest kommunismiteemast. Võib-olla nendele inimestele, kes on endiselt puhkuselainel ja, ja ei ole seda konteksti väga endale teadvustanud, siis sellel nädalal Tallinnas toimus euroop juba liidu eesistumisega seoses üks justiitsministrite kohtumine, kommunismiteemaline konverents, kus räägiti siis kommunismi kuritegudest. Kreeka justiitsminister jättis tulemata ja Kreekas puhkes sel teemal ka selline ilmavaateline diskussioon. Arvestades see päev on siis 23. august, mis on juba pikemat aega, mitte pikemat aega, aga siiski varsti juba ligi 10 aastat tähistatud Euroopa liidus üle kogu Euroopa kui kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev ja sealt tekkis ka kreeklastele probleem, et kommunismi ja nende jaoks natsismi nad ei kahtle või siis Kreeka praegusele vasakpopulistlikule valitsused, kommunismist, Nemad ei, kommunism on nende jaoks hea natsismi, nad peavad olemuslikult põhjani halvaks ja nende jaoks siis võrdluse tõmbamine ja tüli tekkis. Sellest tüli algas Kreeka sisepoliitikast ja nende ideoloogilistest vaidlustest tänu sellele, et Kreeka minister ilmselgelt samal ajal või veidi enne, kui ta saatis kirja Urmas Reinsalule Tallinnasse saatis ta sellesama kirjaga siis oma oma, ütleme, aatekaaslastest, ajakirjanikele, Kreekas, kes selle teema üles tõmbasid, vaadake, niuksed, hirmsad inimesed elavad seal kuskil põhjas mingisuguses endises Nõukogude Liidu riigis ja sellest debatist. Ta oli Kreeka meedias käinud juba mõnda aega ja tänu sellele siis see jõudis ka meie juurde ja rõhutas teda, tuleks ka seda, et ega sellel kohtumisel algselt ka väga paljud ei plaaninud osaleda, et see on selline ilmselt nagu pigem nagu sellise pehmema formaalse ma iseloomuga ministrite kohtumine, informaalsema iseloomuga kohtumine Tallinnas. Hiljuti just nimelt, et mis üldse tõmbas tähelepanu, oligi äraütlemise toon, et selles kirjas ta rõhutas, et ta ei saa seal osaleda, kuna ta tundub, et et seal justnimelt tahetakse tõmmata võrdusmärke, mis, mis tema jaoks on sobimatud. Aga oleks ta niisama kuidagi jätta tulemata Jarhige tähelegi pannud. No see oli ikkagi jah, selline ütleme, trumpässa lauda löömine, et mina ei tule, mulle ei meeldi ja üleüldse, millega te seal nagu Evelin ütles, põhjas tegelete, et aga see teema mulle tundub nii Eesti ajakirjanduses kui ka Kreeka ajakirjanduses läks ikkagi päris hästi, ütleme kaubaks selles mõttes, aga milline oli teiste Euroopa riikide, ma arvan, et mitte keegi ei märganud Mujal ei märganud, sest sellest ei tulnud. Ministrid käivad isegi näiteks NATO ministrite kohtumistel ei käi alati sugugi kaitseväe välisministrid. Mõnikord saadetakse ka kõrge ametnik, lihtsalt pole aega, või on siseriiklikud valimised tulemas või siis tõesti see kohtumine ei ole nii põhjapaneva väärtusega, see on täiesti normaalne asjade ajamine. Aga jah, kreeklased on asunud siis oma meedias lahkama meie ajalugu, mis on pigem tervitatav, et küüditamised ja palju sellist. Ega meie ka ei ole ju tegelikult nüüd nädala keskel, Tunne Kelam pisut Postimehe veergudel seletas seda, et kuidas kreeklastel seal teise maailmasõja järel sotide sirgeks saamine läks, et ega see ka nii kergelt meie teadlikkus Kreeka ajaloost on täpselt sama madal, et pigem on see nagu niisugune tore ajaloo ja poliitikateemaline arutelu olnud praegu. Ma tahtsin umbes samasse kohta jõuda, et iseenesest on hästi positiivne näide teema, niimoodi üles kerkis, et me sõime testis, aga tänu sellele adume, et muu Euroopa ei vaata üldse ajaloole tingimata. Ta päris samamoodi nagu meie või vähemalt osad-Euroopast, et ka nagu näiteks Ahto Lobjakas Postimehest ja selgitas, mida ta lehte pole ette heidetud, et kuidas need umbes kuidas saabas õigustab seda, et mujal peetakse võib-olla Baltimaade okupeerimist vajalikuks halvaks vajalikuks ohverduseks sellega istet natsism, aga see polnud üldse mitte Ahto enda seisukohta, vaid ta väljendas seda, mis on, mida kindlasti jagavad päris märkimisväärset osata näiteks Itaalia või Kreeka elanikkonnast. Ei, väga hea tänu sellele diskussioonile me saame ka jälje kadume, et me meie nii-öelda vaatenurka maailma ajaloole ja maailmakäsitlus ei ole tingimata sellised üheselt aktsepteeritavad mõistetavalt kogu Euroopas. Ja see on võimalus meie võimalus oma pilti selgitada ja muidugi huvitav on see, et kuidas nalja nagu, jätkus selle, et see nali, nagu see tundub ikka natukene niisugune kurioosum, uudise loodi asi, et et see nagu, kuidas edasi läks, et kuidas mitmed erinevad, et inimesed ja osalised korjasid, aga muutke uusi uusi kohti, kus teha nagu sihukseid, uusi maid, hundirattaid ja uperpalle, et Kreeka meedias, mis võib-olla on Eestis vähem räägitud, siis kreeka meedias juhtus see, et nende rahvusringhääling siis nende versioon ERRis kajastas ka teemat ja nemad siis vaatasid, et kuidas siis sellel konverentsil Tallinnas läks, kust nad ütlesid, ega nad ei helistanud Tallinna justiitsministeeriumisse ja küsida, et noh, kuidas siis läks ja palju osalejaid oli selle asemel nemad lugesid sputniku, vot kus öeldi, et ainult kaheksa ministrit tulija üritus kukkus või kaheksa siis osalejat oli üritus kukkus läbi. Et noh, ka see, et me peame olema teadlikud, et Vahemere ääres ei vastanud muuseas tõele ei vastanud, sest oli tegelikult 19 osalejat ja kõik ülejäänutele Kreeka olid väga viisakalt vabandanud, et ja see ei olnud nagu see ei olnud selline Meie läbimurde põhiline eesistumise üritus, sest nagu ütleme, kui meie tippkohtumisele ei tuleks keegi kohale, siis see võib-olla oleks väike läbikukkumine, aga see oli niisugune kõrval üritus, tore, väike sihuke ministri oma poliitiline teema. Täitsa vahvalt, vahvalt irooniline see, kuidas läbi selle, et üks minister ütles, et ma ei tea ajalugu ega tahagi teada tekkis diskussioon, mis viib selle teadmise ja hoopis rohkemate inimesteni. Ja meie peame teadma, et Kreeka ja ka teised Vahemere riigid tihtipeale peavad Sputnikuste artest uudiste jälgimist täiesti normaalseks, mis põhjalas või ütleme Saksamaal need Volga, sakslased vist jälgivad sealt uudiseid, aga noh, näiteks Rootsi või Soome inimesed mitte kunagi. Me käisime sinuga kunagi Ateenas, kus üks politolooge just rõhutas, et nende mehe meelest on ikkagi keskmise kreeklase jaoks, on suurim välispoliitiline liitlane, on Venemaa, tekitasid seal diskussiooni, aga ta kindlasti vastab paljuski tõele. Et me peame sellest teadlikud olema oma otsuste ja valikute tegemisel, et me peame võib-olla kreeklastele mingeid asju natuke teise nurga alt seletama, kõigepealt enne. Just nagu ütles lõppeval nädalal ka Eestit külastanud Frank-Walter Steinmeier, Saksamaa president, siis et ajalugu tuleb ikkagi selgeks rääkida, sest ka tema sai ikkagi sellel teemal oma nii-öelda küsimused kätte. Aga aga see tähendab, et võib-olla, kui meile tundub, et see, mis sellest nagu kommunismi kuritegudest, et võib-olla mõni poliitik räägib neist liigagi palju, tegelikult seda ei olegi liigagi palju, et me loomulikult ei saa jääda nagu teistele silma kui riik, kes ainult nagu Sirpide ja vasarat keelustamiseni ütleb, et me peame ka edasiliikumine, aga nende aeg-ajalt meeldetuletamine tundub antud kontekstis väga kohane. Ja peame arvestama, et ega ütleme, kogu see tema ka Kesk-Euroopas basse, mitte ainult Kreekas olla selgelt natsismile on antud väga selge, ühene hinnang, aga kommunism ei ole teema, mille peale inimesed pidevalt mõtleksid, seepärast ka ega isegi intellektuaalide ringkondades taoliselt kirjanikud, nagu vihad vaja loolasest kirjanikud nagu Timothy Snyder oma oma raamatutega, kus ta just nimelt üritab võrdsust, siis kommunismi ja fašismi tekitava päris vastakaid tundeid ma hiljuti ühe politoloogina pikalt arutlesin teemal, kes, kes väitis, et, et tahtest aidata lahmib ja niimoodi ei saa ikkagi öelda jah, et see on asi, mis tõesti vajab Euroopa tasandil pikemat lahti seletamast lisasi. Täpselt on küsimus, et kui võrdles, Peame oma tulevikupoliitikaid niivõrd üles ehitama mingite minevikus toimunud väga suurte vastasseisude lahkamisele. Nojaa, aga kui sul on siiamaani ikkagi Eestis elus kümneid tuhandeid inimesi, kes mäletavad küüditamist, kelle perekondadest viidi inimesi ära, vabandust võib-olla ka ise, keda lapsena küüditati ja rääkida neile seda, et kommunism oli väga tore ja tänu kommunismile sai alguse Praha kevadet. Noh, minu meelest midagi. See oli lihtsalt lihtsalt rumalad selle üle vist Kreekast Kreeka meedias tehti ka nalja ja tänu sellele me võime olla siin IRL võib ise tunda, et ta on nagu päris suure löögi all nad aitasid väga palju kaasa oma aatekaaslastele Kreeka uuest demokraat, sest kes on vist selle pealt päris palju võidupunkte noppinud, et nad on suutnud näidata, et Syriisa on ikkagi nagu sõgedad partei, mitte lihtsalt normaalselt. Tavaliselt just, aga nagu ütles ka konservatiivne mõtleja Hardo Pajula, siis kui räägitakse, et kommunismi pluss on Praha kevad, siis peaks ütlema ka, et natside plusson Nürnbergi protsess. Aga ei, see lihtsalt, see on nagu kogu kogu see diskussioon. Mulle tundub, et ongi pigem sellises huumorivõtmes vähemasti siin Eestis aga ka. Sest. Aga see on hea, et inimesed suudavad, nad suudavad diskuteerida, nad suudavad näiteid tuua, aga samal ajal ise ei lähe surm vihaseks. Peabki rahulikult neid argumente. Paljuski argumendid on sellised, esimese hooga tunduvad täiesti vastuvõetamatud, et kuidas sa umbes ütled, et kommunism, mis oli midagi head, aga kui sa näiteks võtad Eestis elanud juudi seisukohast punaarmee sissetungi, siis ükskõik kui kohutavalt ka kommunistid juut ei kohelnud, oli tõenäoliselt tema saatus ikkagi parem, kui sul nägu tantsida all, ehk siis tuleb nähagi ajalugu läbi erinevate inimeste vaatenurkades. Õpetab mõistma, et minu meelest on nagu väga paha, kui pannakse kohe selle peale hakatakse inimeste suud kinni lööma, et, et kuulge, et asi on niimoodi ja kõik, kes väidavad teistmoodi, eksivad jah, tõepoolest, et ma püüan ka Praha kevade võrdlus on selline päris omapärane, aga väga kasulik on mõista, kuidas mõeldakse mujal seepärast ka näiteks kui mõned inimesed, mõned kommentaatorid aeg-ajalt esitavad, eks Kremli seisukohti soovitavalt ka nendele viidates siis jumala eest on hästi vajalik teada, kuidas Venemaal mõeldakse, et siis lähtuvalt sellest tunda oma naabrit. Antud juhul me õpime tundma võib-olla ka rohkem oma partnereid Euroopa Liidus ja NATOs. Mulle tundub, et sellel teemal on tehtud väga palju filme Eestis, kus on näidatud, kuidas käitusid sakslased, kuidas käitusid venelased või Nõukogude Liit ja Natsi-Saksamaa nendes filmides kunstiliselt on neid teemasid väga hästi lahendatud ja pigem see ongi selline teema, mis mis on korduvalt läbi kirjutatud, aga aeg-ajalt tuleb see ikkagi jälle üle rääkida ja meelde tuletada, et ei tekiks sellised mingisugused kunstlikud illusioonid ja, ja kuidagi nii-öelda siis olematud. Tolmud järjestatakse saadeti nooremale põlvkonnale, kes võib-olla tõesti Pole väga ka samamoodi nagu Euroopas pole väga süvenenud kommunism ajastusse, ei tee midagi paha, kui neile üsna pikalt ja põhjalikult seletada, kuivõrd inimvaenuliku režiimiga oli tegemist mingisugusest hipi kommunismist oli asi ikka hirmus kaugel. Nii, aga. Kui ilmavaate teemadel jätkata, siis nädala eest, iseseisvuse taastamise päeval pidas president Kersti Kaljulaid Kadriorus roosiaias ka kõne kus tegelikult ta ju keskendus ka ilmavaatelistele küsimustele, et ta rääkis pikalt, et sellest debatist, mis on Eestis ilmavaate pärast käimas, kus siis vasakliberaalid võitlevad siin konservatiivsete jõududega, ehk siis sotsiaaldemokraadid, Ekrega ja president ütles otsesõnu, et õnneks ei ole mingit vastuolu rahvuslike väärtuste ja liberaalselt demokraatlike väärtuste vahel. Vabandage, aga seda konflikti tõepoolest ei ole, ei ole olemas, seda võib küll kunstlikult konstrueerida, aga see kukub välja. Naeruväärne, ropendab ja lihtsalt läbinähtav. Kas te olete presidendiga selles mõttes nõus, et seda konflikti, mida siin Ossinovski ja Helmed üritavad pidada, tegelikult ei eksinud? Türil on väärtused, mida see, et sa ennast konservatiiviks nimetad, ei tähenda, et sa oled konservatiiv. Konserv Dism on ikkagi tsentri ideoloogia mis tähendab ikkagi edasiliikumist küll samm-sammulised, mitte revolutsiooniliselt, nagu võib-olla vasakpoolel. Vasakpoolel soovitakse, aga siiski tähendab edasiliikumist, siis kui sa tahad tagasi minna. Kui sa tahad minna tagasi mingisse muna, kollasesse kuldajastusse, mida võib-olla kunagi eksisteerinud ei ole see konservatiiv, vaid sa oled reaktsionäär. Ja vaata seal minu meelest president pani väga hästi paika sellise konservatismi olemuse, konservatiiv on see, kes läheb edasi ettevaatlikult. Ta õpib mineviku vigadest ja ta võib-olla teisel tiival minnakse edasi hullemalt, et seal ongi peamine vahe täpselt, et mitmite reaktsioonilisuses ja ja siis ma tea, revolutsioon erisustest nagu, nagu omal ajal neid asju vastandati, aga üldiselt noh, president pakkus minu meelest välja selles suures väärtuskonfliktis, mis on meil tekkinud meil vait üldiselt kui me vaatame eriti idablokis kogu, aga ka mujalt kogu. Vastasin, et avatuse ja suletuse vahel ta pakkus välja sellise nagu toreda ühispinna, et et katsume, et ühe koha pealt on tegelikult ju võimalik kokku leppida minule ta käe väljas sirutamine täitsa täitsa meeldis, et see on tõesti see koht, kus sa saad olla uhke selle üle, et sa oled eestlane. Aseuhkus ei pea tulema teiste arvelt või teisi maha tagudes. Ma kuulan teid ja mõtlen, et ikkagi, kas EKRE on, eksitab avalikkust, kui nad on pannud oma erakonna nimeks Eestimaa konservatiivne rahvaerakond, et see konservatiivsus seal on ikkagi näiline. Ma ütleks, et nad on ikkagi parempopulist, eks ma tean, et selle peale ma saan võib-olla mõne nüüd kirja kuulajalt, aga nad on nad liigituvad, liigituvad parem populismiks ja pigem nagu reaktsiooniliste vaadete esindajaks, kui konservad. No pigem ühestame, näiteks kui me isegi vaatame uhkus, Gusson, mõttekaaslased, ütleme kasvõi Prantsusmaal või mujal, siis nad väga paljuski jutlustavad sama ideoloogiat, mida esindavad väga suletud ühiskondi propageerivad režiimid. Ma pean silmas meist meist ida pool, et ehkki nad on nominaalselt selgelt vastanduvad neile on just nimelt üksikisiku vabadus versus kellegi poolt ülalt kehtestatud kontroll, on nad selgelt sellel tiival. Aru, miks sotsid EKRE le seda lõbu pakuvad, et kaikameeste kombel siis seda naeruväärset debatti? No aga see aitab, see aitab neil väga heas valguses püsida ju sellepärast et kui sa hakkaksid seda nagu noh, nad ei saa võib-olla nii hästi debatid pidada IRL-iga, kellega me tal siiski koos valitsuses ehk siis see tähendab, et kohe, kui sa hakkad mingisugust sellist väga suurt debatti nii-öelda sellise IRL siiski ma ütleks, esindab konservatismi. Näe, kui sa hakkad nendega debatti pidama, siis sa võid sellest kuidagi valitsust kogemata kõigutama hakata ja võib-olla sealt tuleks ka nagu intellektuaalsel tasemel tugevam vastus. Aga kui sa pead seda Ekrega, siis need on mingit pidi samamoodi lihtne sihtmärk nagu see, kui sa peaksid seda vasakule vasakust inimesega, kes ütleb, et võib-olla küüditamine oli täitsa nichekas ja nagu saadab siin kirju kreeklastele, et, et see, see lihtsalt nagu see äärmus populismiga on lihtsam debateerida, kui sa ise suudad vähegi rahu säilida. Sellest ma saan aru, et sa kinnistad, ütleme oma valijaid sotside puhul siis sellega, kui sa EKREt rindel on lihtne sihtmärk lihtsalt samas, aga samas jällegi see, mis kontrast tuleb, ehk siis see, mis sulle lehtede kaudu. Ma ei tea Facebooki kaudu selgeks, tehakse jällegi maapiirkondadesse, viib valijaid, sest noh, sotsiaaldemokraadid, maapiirkondades selle jutuga just väga populaarsed ei ole. Sama maa inimesi ka nüüd ei alahindaks. Teisest küljest noh, igati on, väga meeldis Sven Mikseri poolt Päevalehe online'is ilmunute mõttekäik, kus nagu ka ka debateerijad presidendiga, et miks seate ühele pulgale nii-öelda limonaadimaks ja, ja põhiväärtused, aga jätame selle debati võib-olla kõrvale, aga ta ütlebki, et lähete, on kohad, kus, kus sa ei saa ehitada kirikut keset küla, ehk siis ütleme, et see, et inimõigused kehtivad kõikidele. Et see ei ole mingisugune sotsiaaldemokraatlike konservatiivne arusaam maailmast vaided vaid see ongi ühesõnaga hea ja kurja vahel ei pea otsima keskteed kurjusele vastu seismine ei ole teine äärmus, vaid normaalsus ütleta eksiste implikeerides, et EKRE tahab justkui õõnestada põhiväärtusi ja demokraatiat, on selge, et kuskil mingi punane joon, kus sa ei teegi enam kompromisse, vaid ütled, et minu punane joon ongi normaalsus ja mitte üks äärmusi. No see rulli tagasi inimõigusi näiteks EKRE programmis, vähemalt viimati, kui ma seda lugesin, oli sees ka surmanuhtluse teema, et, et see on inimõiguste, inimese õiguse elule tagasi rullimine. Et see on radikaalne. Meil läheb hästi, sest kui ikkagi on aega ja jaksu pidada ilmavaatelisi diskussioone, siis tegelikult ühiskonnas on ju kaks võimalust, et kas kõik on väga halvasti või kõik on pigem väga hästi, aga kui vaadata selle nädala teisi teemasid, siis mulle tundub, pigem ikka ühiskonnas on hästi, sest kui nüüd edasi minna tibudega tibusid loetakse sügisel, sügis hakkab tulema, et üks selle nädala uudiseid rääkis sellest, kuidas Harjumaal loo alevikus asuva tallegi haudejaama kõrral kõrvalseisvates prügikastides säutsusid munakoorte ja surnud lindude vahel ka elusad tibud, et kuigi haudejaama tallegi omanikfirma Soome toiduainetööstusettevõtte HKScan Baltikumi äriüksuse juht Anne Mere mõistis kogusele tallegi haudejaamas ilmsiks tulnud rikkumise hukka ja ütles, et see on lubamatu ja see on loomade heaolu tõsine eiramine, et see juhtum siiski on tõstatunud märkimisväärselt palju küsimusi ja ka diskussiooni teemal. Kuidas on eetiline loomadeta, et ma sellel teemal mõtlesime pikalt rääkida, aga ausalt öeldes, kui tänane LP lahti lüüa, siis kirjanik Andrus Kivirähk on sellel teemal oma kolumni täna kirjutanud ja ausalt öeldes, kui see läbi lugeda, siis ega mul mitte midagi lisada ei ole. Võib-olla sa pead natukene lugejale ülevaate andma, nad ei pruugi veel helbed lugenud olla. No ma siiski soovitan selle selles mõttes lugeda, sest Kivirähu mõtteid enda mõtete pähe nüüd hakata raadioeetris müüma, see ei oleks aus, et ja, ja noh, seda stiili ikkagi ainult Kivirähk suudab seda. Aga tema mõte oligi see, et maailm ongi niivõrd kole koht, et isegi kui sa inimesena langetad eetilise valiku tunned ise paremini, aga ega sellepärast ilmselt need praktikad jäävad kestma. Need võib olla küll antud juhul antud firma, seda muudab aga, et maailm ongi nii kole kohtate, et isegi kui ta oli väga hea võrdlus oli, et kui sa kõnnid mööda mööda teeli tänavat, annad raha ühele kirjeldusele teisele aga komandör pöörab pea eemale sellepärast et on selge, et sa ei suuda kõikidele kõikidele midagi anda. Ehk siis peamegi leppima sellega, et noh, me kõik teame klassikalist ütlust, et me ei taha teada, kuidas, kuidas vorsti tehakse. Aga muidugi, mis puudutab tallegi, siis see, see mainekahju oli, oli päris märkimisväärne sellele firmale, sest et üldiselt kõike tahame uskuda, et et isegi kui me teame, et loomulikult, et looma tapmine on, on ikkagi selline lõhkragdaga vorsti tahaks ikka süüa Kanadas ka süüa. Vähemalt tahame uskuda, et see käib kuidagi kõik niimoodi ilusasti ja, ja valutult. Ja siis see just see pilt, see võigas pilt, kuidas, kuidas seal elusad tibud aeglaselt surevad. See on asi, mis kindlasti pani nii mõnegi inimese vähemalt mõneks ajaks mõtlema, et kui ma lähen poeriiuli juurde ja seal vaatas mulle vastu talle EK aga kõrval on mingi teine firma, kes võib-olla need samamoodi, aga me ei tea sellest midagi, siis ma võtan parasele teise, sest et kuidagi süda ei lase sellist firmat toetada. Vähemalt jumal tänatud, et Talleksi juhtkond sellest aru sai ära kiires korras. On võtnud PR-seisukohast astunud õigeid samme, tellinud endale ise auditi ja lubanud, et enam kunagi ei kordu ja nii edasi, nii edasi, et nagu noh, et nad üritavad seda mainekahju nüüd päästa. No sa pead ikkagi, sa pead alati püüdma parimat, et humaansust, et veterinaarkontrollil ja loomakaitsel, et, et sa, sa siga tappessa ei anna sõjale enne peksa, vaid lööte korraga kohe maha. Võimalikult Russ juures, seal sa minu käest veel enne veel vingugaasi Nesse käib kuidagi tänapäeval ses mõttes noh, nii humaanselt, kui me võime ühte hukkamist ette kujutada Aga ei tallegi õigustuseks ei ole mitte ühtegi sõna, aga lihtsalt kogu see illusioon, milles me elame, et tegelikult on ju aastasadu aastatuhandeid on inimesed tapnud sigu, kukel on pea maha võetud, et see kõik lihtsalt on niimoodi olnud ja, ja elada illusioonis, et Me nüüd nüüd ärkasime ja märkasime, et see, see mind natukene selles mõttes jahmatas, aga täiesti hea on ikkagi see, et, et väärtused on selles suhtes paigas, et keegi ei hakanud eitama kuidagi probleemi olematuks tegema, et toiduainetööstuse poolt väga kiire ja, ja mõtlen kiiduväärt reaktsioon ja kui nüüd kõlab jälle õõvastavat, ostetakse uus tibude tapmise masin, mis tapab humaansemaid, tibusid, tibusid siis ma ei tea, noh, see. Vahendid on läinud paremaks, vahendid on läinud paremaks, kasvõi näiteks lugesin eile just vanaema pool Tartu postimehest, kus on terve külg sellest, kuidas varjupaigavarjupaiga loomad, keda saab võtta Ta pildid, seletus juures, kuidas ta sinna sattus. Vanasti olnud Kassai, kas tõi nii palju poegi, kas tõi mõni kass, oli eriti viljakas kolm kord aastas inimestel ei olnudki mitte midagi muud teha, kui panna talle panna neid poegi seal koti ja nii-öelda merekooli saata, tänapäeval sa saad kassi ära lõigata, et kas too sulle enam lõpmata kogusest poegi samuti sa saad, võib-olla on lihtsam leida inimest, kes võtaks su kassi endale, juhul kui juhtub midagi sellist, et sa enam ise oma kassi eest hoolitseda ei saad. Lihtsalt võimalused on läinud paremaks ja kui võimalused on paremad, siis võib-olla nagunii palju. Kui võimalik on siis olla keskaegne? Jah, loomulikult me peame sealt, me ei saa ikka jätkuvalt liha enne kätte, kui ta maha löönud olema, aga aga mingisugustes asjades on ikkagi. Kuna võimalused on paremad, siis me peaksime püüdma elama, elada. Vähemalt nendel, see tõi meelde ühe looga, see vist Telegraph kirjutas, kuidas tuletõrjujad päästsid põlevast majast põrsad ja siis pärast saadeti neile tänutäheks nendes samades põrsastes tehtud vorstikesi. Aga noh, see kurioosne lugu kõrvale jätta siis ta iseenesest nii nagu ka varasema teema puhul on kõige positiivsem tekitab debati ja see tekitab debatti selle üle, et kui, kui eetilised on meie üldse toitumisharjumused, kas me üldse peame tingimata sööma nii palju liha, ma väidan, et me saime kõvasti rohkem liha, kui võiks. Harilik maailmainimene on selge, et kui me võrdleme kolmanda maailmaga, aga kõvasti rohkem, kui see on olnud meile ajalooliselt kombeks ja ja nii edasi, ühesõnaga kõik need debatid saavad ilmselt uut hoogu juurde, tuletan meelde näiteks samal nädalal, nii et ma isegi ei tea, kas selle video ilmumine oli kuidagi seotud selle aktsiooniga või mitte. Ma ei ole nüüd Tõnu vanemapuhkusel olnud nii palju ka meediaga seotud, aga olid nii-öelda looduskaitsjate aktsioonide puuri kanade pidamise vastu, kus ta kutsusid üles siis poekette loobuma puurikanade munade müügist. Ma saan aru, et näiteks R-kioskitekist isegi tegi seda just nimelt lähtudes samasugusest eetilisest argumentatsioonist, et et kuna need puurikanade pidamise tingimused on niivõrd ebainimlikult, siis me võiksime just nagu tarbijatena sellele vastu hakata, nii et head sellised diskussioonid käivad. Siin on muidugi see, et selle toidu juures tuleb alati silmas pidada, et mitte kõik inimesed ei saa endale lubada mahekana või maheliha või mahemuna, et et on tore, kui inimesed, kes on jõukamad, seda teevad, seda soosivad, aga ilmselgelt me ei saa ka nagu kohe hoobilt öelda, et kõik meie kanad peavad olema mahedad ja sead, siga kui siga mahedalt pidades ta läheb jube rasvaseks. Et sihuke kolesterool on ka väga ebatervislik. Nagu elukogenud põllupidaja pensionäre kõnes inimesi olnud ja on toiduainet eestlast. Ja kõige selle vahel kaubandusega see kurioosne asi tänapäeval, et inimestel on väga ära harjunud küll kunstlikke maitsetugevdajad kunstlike värvainetega. Kui kõik viia tagasi hoobilt väga mahedaks, siis ma kujutan ette, et paljud inimesed vaatavad esimese hooga kummastusega sellele toidule. Otsumistele pakutakse. Nii kui meil on nüüd väärtuspõhised, asjad on aetud, siis võiks edasi minna pragmatismi juurde. Tegus Tallinn, Savisaar, Savisaare, Sõõrumaa mõis panid leivad ühte kappi, aga marketing jääb eraldi. See tähendab seda, et mõlemad võivad valijatele rääkida mida tahavad, põhimõtteliselt millega hääli saab. Kas see jutt ka kuidagi kokku klapib, kas kuidagi on võimalik kahes erinevas suunas korraga joosta? Seda me ei tea, seda näitab elu, aga ausalt öeldes, kui see uudis eile tuli, siis ma tükk aega mõtlesin, et siin Sõõrumaa mõistavad nalja, aga vist ikka ei teinud. Sellest Jüri Mõis oli väga otsekohene, nii nagu alati on, et kui lühidalt kokku võtta, siis ta ütles, et kuna selline valimisliit viib meid suurema tõenäosusega võidule, sinna sinna ka läheme, et maailm on. Sellest ei olnud juttu, no kusjuures mitte võidule, vaid see aitab Keskerakonna ainuvõimu Tallinnas lõpetada, et see on siis ühine eesmärk? Ma ei tea, kas nii-öelda teine programmiline viimane ühtiv osa siis parafraseerides siin osa, nii parafraseerides siin Allar Jõksi eelmisest aastast, siis teine on äkki see, et koolid ka korda teha. Ja. Tuletame meelde, meie saate algus, siis võimalik, et, et ka kommunistiga tuleb aeg-ajalt käsi lüüa, ette fašistid jagu saada. Siis selline valija nagu, ütleme kui kui pime valija sa pead olema, et sa nüüd lähed selle peale välja, et senine ka, aga minu meelest on see ka ühe asja tõestus, et võib olla kui valdades, väiksemates omavalitsustes on hea, et on valimisliidud, kus on kohalikud tegusad inimesed, kellesse umbes tead, kes ta on mitu põlve tagasi juba et suurtes linnades valimisliidud tegelikult väga ei toimi, et suurtes linnades ongi normaalne, et see on parteidepõhine, see kohalike omavalitsuste valimine ka. No ütleme selle Savisaare ja Sõõrumaa liidu võitjaks on ainult Edgar Savisaar selles mõttes, et see eilse päeva kokkuvõte võiks kõlada lühidalt, et Edgar Savisaar sai oma nimekirjale suursponsori küll mitte nimesponsorit, sest selle valimisliidu nimeks ma saan ikkagi aru, et seal küll üritatakse tegus Tallinn ja Savisaar kuidagi kokku panna, et kas Savisaar on tegus või Tallinn on teguseks seal sõnade järjekorrast, nagu see nimi sõltub aga Sõõrumaa ja Mõis sellest liidust väga palju võita ei saa, sest kui sa mõtled, et sellise noh, ütleme nende võimaliku valija peale, siis pigem oleks selline seltskond, kes ootab uut poliitikat, kes ootab mingisuguseid uusi nägusid, uusi inimesi, ettevõtjaid, Sõõrumaal ja mõisal oli see olemas. Aga nüüd, kui ikkagi Savisaar punti võtta, siis see seltskond, kellel kellele meeldida oleks võinud? No ega ei meeldi küll. Aga see on positiivne Nad leibi üks leibasid ühte kappi pannes tulid kapist välja, et valijas teab seda juba enne valimisi, et nendel on, nemad on tegelikult paar. Jah, ja noh, on täiesti nüüd nagu näha, õigus nendel, kes juba tollal ütlesi, kui, kui Sõõrumaa ja Mõisa valimisliitu hakati tegema, et kas see siis tähendab seda, et nii-öelda 90.-te ärimehed jutumärkides koos oma tollaste äripraktikatega siis nüüd naasevad nagu näha, ilmselt küll nad naasevad ju täpselt selle rüppe, kes ka praegu suur kohtuasi on pooleli, aga ka paljude väiksemate jõustunud otsuste põhjal võib öelda, et on korduvalt ajanud segamini seda, kus asub linna ja kus erakonna rahakotid ja, ja milliste teenete eest tuleb maksta, kuhu kohta täpselt. Aga noh, põnev, põnev saab olema see ikkagi vaadates erinevaid uuringuid, siis tegelikult noh, arvestades Edgar Savisaare ainuisikulise toetusega, et tema suutlikkus Lasnamäel hääli võtta on ikkagi märkimisväärne, et on see 10000, on see 20000 võib-olla rohkem seda näitavad valimised, et ma arvan, et mõtet on sellel teemal spekuleerida, aga selge on see, et isikumandaadi ja tegelikult mõne veel Savisaar võtab, mis tähendab seda, et kõik need mandaadid jäävad Keskerakonnal puudu. Ja kui see eesmärk tõesti nii savisaarel kui mõisal ja Sõõrumaal on see, et Keskerakonna ainuvõim Tallinnas tuleb lõpetada, siis ma arvan, et eilne päev Nende valimiste üheks suurimaks kaotajaks Eestis teeb Keskerakonna, et see võib kõlada täiesti kuidagi igavalt ka, et kui hakata juba ette valimiste kaotajat otsima, siis kui erakond, kes on mitmetel valimistel Tallinnas saavutanud volikogus absoluutse häälteenamusega ainuvõimu ja kui ta selle kaotab, siis. Ma ma ei oleks nii kindel, et nad on, esiteks ei ole Tallinna Eesti ainukene omavalitsus siiski, kuigi nad on, kui ta on ilmselgelt kõige nähtavam. Ja teiseks on see, et Keskerakonna muidu toetus on ju väga hea, et, et ma arvan, et nad, et nad natukene saavad seal sugeda, aga kas kuivõrd see Savisaare karisma ikka veel nagu kestab ja kui palju see noor noor venekeelne valija näiteks enam Savisaarest erutub või proua Ivanova, ma saan aru, ei ole väga, väga menukas nende sealset ja Keskerakonna enda sees, et nad on hakanud inimesed on hakanud paika panema, et nad on tegelikult Savisaare painest, võib-olla tänu sellele just vabanema hakanud. Aga mingisugune nagu taktikaline mootor on Edgar Savisaarel jätkuvalt tugev, vaatamata kogu tema tervisele ja praegu selgelt nõrgenenud opositsioonile poliitikuna. Et mu abikaasal tuli meelde, et tsitaat otsikas Turu oma vaenlaste hulgast ja sa oled suuremeelne ning võitmate ja kui ta selle Google'isse pani, täna sisestasid, lähevad, avastas, et seda täpselt seda tsitaati on kasutatud Edgar Savisaare tegemisi kommenteerides viimased 20 aastat, ehk siis nii-öelda vanavanahärra ilmutas taas enda sellist oskust. Aga noh jah. Savisaar andis ka teisipäeval pressikonverentsi. See oli minu meelest nagu selles mõttes Savisaar tegi oma osa suurepäraselt ära, et mis puudutab seda, et võttis kaasa advokaadi, kes kohtuprotsessist rääkis oma jutupunktid ära ja siis saabus ajakirjanike kord küsida ja ausalt öeldes mina ei tea, kas Eesti ajakirjanikud ei tahtnud Savisaarelt küsida, ma olen näinud telepildis, nad tihtipeale jooksevad Savisaarele ja küsivad igasuguseid küsimusi, siis Savisaar on kuidagi tõre ja tõrges ja siis siis nagu kuidagi presenteeritakse, et ei taha vastata, mis on tegelikult noh, ongi nagu päriselu, aga sellel nädalal Savisaar pakkus ajakirjanikele seda suurepärast võimalust, et tulge nüüd minu juurde, kampaania on käimas ja siis vastas avameelselt küsimustele, aga mida ei olnud, olid küsimused ja ta andis ka. Ma saan aru, ajakirjanikud vist lootsid, et pärast seda pressikonverentsi Savisaare käest üks-ühele ka küsida, aga loomulikult Savisaar teatas elegantselt, et kuna ma eesti keeles juba rääkisin, siis ma annan ühe venekeelse intervjuu ka Pervõi Baltiiski kanalile. Siis ta muidugi tagasi Eesti ajakirjanikke kohe, et ma andsin suurepärase võimaluse küsida. Nad küsisid. Kaks küsimust, aga minu meelest oleks hoopis rohkem esitada küsimusi meie peaministrile ja erakonna esimehele Jüri Ratasele ses mõttes, et ta on andnud siiamaani uskumatu õmmelda lahknevaid vastuseid. Üks parimaid näiteid on tema kirjast erakonnakaaslastele, kus ta ütleb, et kutsun üles kõiki hingel keskerakondlasi loobuma konkureerivate nimekirjade toetamisest, et Keskerakonna nimekirja vastu kandideerivad inimesed ei peaks kuuluma erakonda ja siis ta kohe järgmises lõigus ütleb, et Keskerakond on teda alati toetanud ja valmis seda tegema ka edaspidi siis Savisaare kohta, ehk siis ta ilmselgelt siin on teatud dihhotoomia. Need kaks asja ei lähe kokku omavahelisest, et Savisaare nimekiri on suunatud praegusel hetkel, kui me mõtleme ennekõike Keskerakonna vastu. Jah, selles mõttes küll, et, aga noh, elu näitab muidugi peale valimisi seda, et kes kellega käib ja ma arvan siiski suured eeldused. Keskerakonnal on Tallinnas siiski võimule, et ta ja eks ikka Savisaare ja Sõõrumaa ja Mõisahäältega, et nüüd on omaette küsimus, kui palju seal valimisliidus ikkagi mõisal ja Sõõrumaal neid hääli saab olema? Üldiselt kui kavalad viimased kas või küsitlusi samas Tallinnas, siis Keskerakonna toetusnumbrid olid jätkuvalt selle see 50 protsendi all, mis arvestades Eesti valimissüsteemi võib neile anda isegi veel ka absoluutse enamuse. Ka praeguses olukorras Nonii, aga muuseas, kui siin üldise poliitikaga jätkata, siis lõppeval nädalal rahvusringhääling avalikustas ka augustikuu erakondade toetusuuringud tulemusi, et jaa, Turu-uuringute aktsiaseltsi poolt läbi viidud küsitlus ütleb, kõige populaarsem erakond on jätkuvalt Eestis Keskerakond, seda küll. Riigikogu valimiste kontekstis 29 protsenti ja tõus kolm protsenti, Reformierakond 24 protsenti, EKRE 12, sotsid 12, Vabaerakond kuus ja IRL viis, noh, ma vaatasin ka tegelikult pikemat perioodi, et kuue kuu taguseid numbreid ja ausalt öeldes see kõikumine on seal pluss-miinus üks, kaks protsenti, et noh, mis näitab tegelikult, et ega väga palju olukord muutunud ei ole, et ja teine asi on ikkagi see, et on soe suvi. Kui soe on muidugi, selle üle saab vaielda, aga, aga et poliitikud puhkavad, et nüüd küll jah, ütleme kohalike valimiste kontekstis on hakatud positsioone võtma, aga aga, aga inimesed tegelevad mulle tundub muude asjadega kui poliitikaga. Nojah, nagu Juhan Kivirähk ütles, et näiteks Keskerakond saab oma praeguste üsnagi kõrgete toetamistoetusnumbreid kirjutada paljuski selle arvel, et suvel klassikaliselt ja ongi valitsusparteide reitingud kõrgemad, kuna tõesti seda kriitikat tuleb vähem ja ka ütleme kuulajaid ja huvitajaid kriitikast on vähem kui, kui selle aja, kui inimesed on igapäevaselt ametis. Ja valijad lähevad kurjemaks siis, kui hakkavad tulema esimesed küttearved. See on minu meelest meie piirkonnas nagu tavaline, nagu võimulolijate, satuvad siis halba halvemasse valgusesse. Järelikult ei tohiks kohalike omavalitsuste volikogude valimisi oktoobrikuus korraldada. Veel ei ole nagu seda täit nagu noh, kui väga-väga külm september on, võib siis ka ei ole. Ta ega ega, ega valimiste ajastamine on olemuselt päri päris peen, teadvuseta näiteks Marie, paljude autokraatiad armastavad valimisi korraldada siis kui on eriti külm ja vastik ilm, ehk siis et välistada juba eos inimeste soov minna tänavatele protestima ja samamoodi täpselt saaki, kui hinnata, kas suna kasulite madal valimisaktiivsus oli kõrge ja siis katsuda sellega mängida. Aga mõnikord võib ka väga halt minna, nagu nagu viimati Suurbritannias juhtus. Ukrainlaste puhul nemad tulevad iga ilmaga välja, nad lihtsalt valivad uued samasuguse taseme. Aga muuseas, selle rahvusringhäälinguuuringu puhul on märkimisväärne ka üks küsitlus või üks küsimus seal küsitluses sees, et kas kavatsete minna valima kohalike omavalitsuste volikogude valimistel? Jah, kindlasti oli 44 protsenti tõenäoliselt küll 29 protsenti, tõenäoliselt kindlasti mitte 17 protsenti ja ei oska öelda kaheksa, et mis näitab seda, et 75 protsenti ja võib-olla rohkem inimesi väga tõsiselt mõtlevad ja kaaluvad valimistele minna, mis on tegelikult päris korralik aktiivsus, aga noh, jällegi jõuavad valimised kätte, ilm on külm või vastupidi. Ja meil on e-valimised, meil on e-valimised mis tähendab nagu yhel me enam ei mõju. Meil on noored, kes ilmselt väga paljud nendest tahavad esimest korda realiseerida oma häält isegi võib-olla väga täpselt järele mõtlemata, kellele või kuidas, aga et noh, ikkagi esimene koordi uhkaju Kuigi ma kardan, et kui see noor, eks noortel tihtipeale, aga seal on erinevad faktorid, mis mõjutavad üks on ka see, mida vanemad kodus arvavad. Et kui see satub nüüd sellele ajale, kui inimesed on natuke poliitikast võõrandunud. Kui sa esimestele valimistele juba ei lähe, siis see võib tekitada terve siukse võõrandama, võõrandamata, võõrandatud nute aastakäike, et, et tegelikult on seal ka see teine risk, et üks on see nooruse agarus, millega, mida osad kindlasti kasutavad, aga teine on ka see, et kui üldine ühiskonda natuke võõrandunud ja tunneb, et nende häälest ei ole midagi kasu siis see tähendab ka seda, et noorte seas võib tekkida suurem suurem osa neid, kes ei lähe. Selles mõttes on see 75 protsenti nendest, kes raamat on kaalunud, ikkagi valima minna, ehk siis natukenegi huvituvad sellest on hea näite, kui me arvestame, et harilikult on meie valimistes osavõtt kuskil motiivist 55 protsendi ringis, eks. Mis on veel oluline, on küll riigikogu valimiste kontekstis erakondlikku eelistust omavate vastajate osakaal on 34 protsenti, et see on üsna kõrge, noh jah, riigikogu valimisteni on aega ja reegel ütleb ju seda, et kui see number ületab seal 40 protsenti, siis on väga soodne pinnas uue erakonna tekkeks. Et eks Eesti ühiskonnas on väga mitmeid inimesi, ma ei tea, kas ka Sõõrumaa ja Mõis, kes seda numbrit vaatavad. Me oleme juba ise langenud natuke samasse lõksu, kuhu meid nii mõnedki erakonnad tahavad püüda, ehk siis üldse Hiimite, rääkides kohalikest probleemidest ehk sellest, kas rajada haigla või trammitee piltlikult öeldes vaid, et kas me Kauna olema rohkem liberaalse konservatiivsemad mis iganes, eks siis juba arutleme teemal maailmavaatelised küsimused ja uute parteide teke ja tegelikult tegelikult ikkagi siis riigikogu valimised. Nojah, kuigi tegelikult vaatasin eile sedasama Savisaare liidu pressikonverentsi ja ega seal hoiatati ka kohe kodakondsusteemad lauda ja öeldi, et nendel valimistel on nüüd viimane aeg otsustada, et ma küll tahaks näha, kuidas Olga Ivanova noh, riigikogu liikmena, tõsi ta siiski saab kodakondsuspoliitika ka muutmisel kaasa rääkida, aga Tallinna volikogus on seda väga raske. Viimane aeg otsustada, sest need surevad ära need halli passi inimesed, nende osakaal kahaneb kogu aeg niikuinii. Nii et selles mõttes, et kui sa tahad veel viimast nagu sellist hallivatimeest seal kuidagi kuidagi passistada, siis tõesti see on, hakkab aeg, aeg hakkab ära tiksuma ja peale selle sa pead olema suht vägivaldne. Et sest ikkagi praegu on palju inimesi, kelle, kes peavad seda mingil põhjusel lihtsalt kas kasulikumaks või ei viitsi. Tõesti, see inimene ei ole viitsinud, kui teil ei ole, mitte mingitele ei vene passiga eesti passi, tähendab ikkagi see on juba tänapäeval viitsimise küsimus. Nii aga maailma vaatelistel teemadel, tegelikult võiks ikkagi jätkata, et justiitsministeeriumis on valminud karistusseadustiku muudatused, mis osaliselt kehtestavad Eestis võid kehtestada kas sissetulekupõhise rahatrahvi väärtegude puhul ja justiitsministeeriumi teatel sätestatakse sissetuleku põhine rahad rahva ainult osade väärtegude puhul. Nendeks on sõiduki ilma loata juhtimine, sõiduki joobes juhtimine, sõidukiiruse ületamine rohkem kui 41 kilomeetrit tunnis ja kiiruse ületamine rohkem 60 kilomeetrit tunnis teiste väärtegude korral siis muudatusi rahatrahvi suuruses ja ka trahviühikus ei ole süüdlase sissetulekust arvestatud. Päevamäär arvutatakse siis aastasest netosissetuleku, kust, et ühesõnaga mida rikkam oled, seda rohkem maksad, kui ikkagi. Patustad ja seda suures ulatuses, sest kahtlemata Ta kui vaadata seda kiirusele, mis siis 41 kilomeetrit tunnis ja rohkem kiirust ületada, see on ikkagi märkimisväärne seda nagu kogemata ei saa juhtuda, et oled ikkagi teadlikult selline kiirus, huligaan või liiklushuligaan ja noh, purjus peaga sõitmine. See on üleüldse väga ohtlik tegevus. Elukapteni trassi ohjata, et sa saad aru, et see ei ole lihtsalt hind, milles ära maksnud, kuigi meil on kõrval ka šokivangistus juba sellistele tüüpidele olemas, aga aga tõesti sellist kiiruseületamist või siis korduvalt purjuspäi rooli, mis sellist ikkagi nagu juhuslikult kogemata ei juhtu, et, et see on selline asi, et. Aga see muidugi kohe-kohe tulevad igasugused agar mängu, et ühest küljest on, tundub täiesti õige sõna, et, et inimene tunnetakse võrdsena seda karistuse karmust sõltumata sellest, kui, kui hästi sa teenid. Ehk siis nagu tuleb ühest kas normaalsena, teisest küljest, kuna tegemist on ikkagi karistusõigusliku meetmega, siis ma kardan, et seal või ma usun, et seal on võimalik vaidlustada, kas me kohtleme inimesi ühetaoliselt olete rikkama inimese kuritegu või väärtegu siis inimese väärtegu ei ole sellepärast ohtliku metame rikas, ehk siis seal võib tekkida küsimus, et inimesed ei kohta me ikkagi seaduse mõttes ühetaoliselt. Ei, ma arvan, seda probleemi ei teki, kui vaadata kas või põhjamaid, siis Soomes on ja, ja kui rääkida sellest, et karistuse eesmärk siiski on ju ära hoida just ära hoida üldpreventsiooni ja siis põhimõtteliselt eesmärk on see, et sa ei sooritaks seda, et karistus on piisavalt. Heiduta selle asjana seal heidutus, et see peab sind heidutama, et sa saad nagu aru, et, et ah, mis on, ma maksan selle trahvi ära, et see ei tohiks, nii et see ei tohiks olla mingi segment ühiskonnast, sest lõpuks pole vahet, kas rikka või vaese inimese auto alla. Põhiline oleks see, et need teod, mis põhjustavad auto alla jäämist oleksid võimalikult harva. Ei, selle argumentatsiooni Kaleva täiesti nõus, aga siin tekib, me jõuame kohe teise Agani et vastu nagu näite kes hiljuti raadiosse kirjeldas, et ühed suri, üks suurimaid ühiskonnagruppe, kes liisivad endale suuri maastureid, on inimesed, kes teenivad ametlikult alla 1000 euro kuus, ehk siis taaskord maksudest kõrvale hiilimine puha ikkagi, kuidas inimese netosissetulekute sätestada, ta võib-olla mõne ettevõtte juhatuse liige saab dividende miinimumpalgavabaduste dividende saab palka ka miinimumpalga ulatuses ja ongi suutnud ülejäänud sissetulekud piisavalt kenasti ära varjata. Et see võib hoopiski üsna äraspidiste tulemuste ja kindlasti väga pikkade vaidlusteni. No ma arvan, et seal on tegelikult, et noh, et muidugi maksupettureid peaks pigistama teisest kohast ka, et, et see, see on teine teema, millega tegeleda, aga meil on ju olemas ka lisaks veel teisi meetmeid nagu auto ära võtta nagu seesama šokivangistus, et võib-olla kui seal on ikkagi ilmselgelt näha, et sa oled selline hiiglasliku tankisuuruse maasturiga tüüp, kes teenib miinimumpalka, aga siis võib-olla on sulle kosutav hoopiski see, kui sa saad nagu Tartu vanglat. Aga see on juba praegu võimalik ja see võibki jätta kohtunike jurisdiktsioon eksis, kohtunik otsustab. Muuseas, tegelikult see teine pool tõesti ongi see, et kui võtta kriminaalkaristused, siis päevamäära ehk inimese sissetulekute tegelikku sissetulekut seal juba arvestatakse, sest karistusseadust seadustik selles osas, mis räägib kriminaalkaristustest, seal on täiesti päevamäär, on käibel ja seal arvestataksegi seda, kui palju inimene teenib, sest seal on juba praegu sissetulekust sõltuvad. Arvestama, et kui, kuivõrd palju vähem on kriminaalmenetluse võrreldes väärteomenetlustega kui, kui pikk ja põhjalik kriminaaluurimine seal ei ole, aga ilmselt väga raske inimesed päris sissetulekut välja arvestada, aga see meeletu meeletu halduskoormus saab olema. Mis tähendab, et ongi lihtsam, võib-olla kui, kui oleks, trahvimine oleks nagu trahvimi. Ühesõnaga, lihtsamate vahenditega saaks inimese korrale kutsuda, sest jumala eest seda ei peeta mitte kusagil positiivseks vangla vanglas istuvate osakaal rahvastikust on kõrge, et seda ei peeta niivõrd efektiivseks kuigi vangla mõnel juhul on ta vältimatu, aga, aga see, et paneme lihtsalt kõik vangi, ärme vaata raha, et see, see pigem pigem las olla see võimalus paindlikult neid inimesi korralikult. Seda, mis on märkimisväärne, on tegelikult selle eelnõu puhul see, et kuigi trahviühik ei suurene, see on ikka neli eurot siis nende mainitud väärtegude puhul, mis sissetulekupõhiseks muutuvad, et nende puhul tõuseb tõenäoliselt see rahaline karistus ja seda mitte ainult kõrgepalgalistel kindlasti ka keskmise palgalistel ja nüüd hakkab sõltuma praktikast äkiga madalapalgalistele, seda siis põhjusel, et kui praeguse trahviühik on neli eurot, siis näiteks miinimumpäevamäär, mida hakatakse mõistma välja, on viis eurot ja seal keskmise palga saajal näiteks. Arvestuslik trahviühik võiks siis kujuneda seal 12 euro kanti, et mis tähendaks seda, et kui politsei, ütleme, karistuste praktika on ühikute mõttes sama, siis trahvid tõusevad, mis on selles mõttes hea isegi. Olen täiesti nõus, et teiega ka Eveliniga, et iseenesest trahvimine, eriti kui need trahve õnnestub ikka sisse nõuda, et nad hea selliseks tühjaks reaks mingi paberi peal on, ilmselt võrdleme erinevaid võimalikke karistusi, üks kõige efektiivsemaid, et inimene saab oma karistuse kätte, samas ta jääb edasi tööle, ta peab pingutama, et seda trahv ära maksta. Ja ühesõnaga ta tema nii-öelda käitumise korrektsioon on ilmselt ka kõige tõenäolisemaks selliste trahvil rahalist karistust saades, seda muidugi täpselt tingimusel, et riik on ikkagi suuteline päris kurikaelte käest midagi kätte saama, kui me vaatame kas või saagat, mis puudutab alimentidest kõrvale hiilijaid, siis me näeme, et riik võib osutuda hämmastavalt monetuks, mõnikord. Nii trahvide teema lõpetuseks võib-olla nii palju, et kogu see debatid nüüd peab läbima veel ka Parlamendi, kus on tarvis kolm lugemist siis peab president selle seaduse välja kuulutama ja suheldes poliitikutega, siis ma saan aru, et Toompeal konsensus selles suhtes vähemasti koalitsioonis on olemas. Et siin Reformierakond küll proovib ka ilmavaatelist debatti pidada, et kas rikkaid inimesi saab karistada või mitte. Sattusime praegu siis esindama Reformierakonna positsioon. Ehk antakse sulle andeks, aga saate lõpetuseks võib-olla räägiks natuke nagu ühel välisteemal nädala alguses teatas Ameerika Ühendriikide president Donald Trump, et ta andis korralduse suurendada Afganistanis Ameerika Ühendriikide üksuste koosseisu arvu 4000 mehe ja naise võrra ja ta ootab ka liitlaste panust. Kuigi isiklikult trump rõhutas ka seda, et ta seda otsust ei oleks teinud, aga saades aru, kuidas kahjustaks vägede väljatoomine Afganistanist piirkonna ja ka maailma julgeolekualast olukorda, siis ta ikkagi võttis vastu teistsuguse otsuse, et see on selles mõttes, see on väga huvitav kaasus, et Trumpi on võimalik veenda, kui teha seda argumenteeritud ja ainult ikkagi emotsioonide najal ei otsusta, et see võib olla küll selline primitiivne ja lühiajalik lühinägelik üldistus, aga, aga selles mõttes ikkagi huvitav kaaslasena. Seal oli muidugi see, et tuleb meeles pidada, et see veenmine on kestnud üle poole aasta, sest et Afganistanis praegu vägesid juhtiv kindral Nicholson käis, tegi oma avalduse, kus ta ütles, et tal oleks natukene mehi juurde vaja mehi ja naisi, siis tegi juba veebruari alguses, kevadeks, seal juba maikuus, juunikuus hakati rääkima, et 4000 oli see number, mis juba tollal rääkima hakati. Ja nüüd siis nüüd siis alles jõutud tee nagu siis trumpi, avalduse, kus ta ütles. Jah, ma toetan juurde viimist, trump ise seda numbrit 3009 seda välja ei öelnud, seda öelnud välja ka kaitseminister James Mattis, küll aga kõrge valge maja ametnik, mis on tüüpiline asi, kui Ameerika administratsioon tahab midagi öelda, aga nad ei taha ennast sellega lõplikult siduda. Et see number on sealt välja tulnud, keegi ei ole seda vaidlustanud, et aga need täpsemalt plaanida hakkavad. Ilmselt ma kujutan ette, et NATO, võib-olla sügisene kaitseministrite kohtumine oktoobrikuus võiks seda täpsemalt paika panna, igal juhul tuleb meeles pidada, et see ei ole enam seesama suur operatsioon, mis oli aastani 2014, kus oli seal ikkagi kuuekohaline number, liitlassõdureid põhiliselt ikkagi ameeriklased ja meie olime kompaniidega. Mitte mingil juhul või vähemalt praegu ei tundu tõenäoline, saadaks sinna lihtsaid jalaväelasi. Kestvast vabadusest on loobutud, pigem keskendutakse kahele väga täpselt sõnastatud eesmärgile. Üks on siis tuumarelva probleemi vähendamine, et Talibanile ei satuks seda ja naera, naera ja, ja. Pakistani pakkis ja Pakistan on praegu väga-väga tige ameeriklaste peale, sest öeldi välja otse Pakistani seos Talibani, kes ikkagi ja siis seda ütlesid, seda ütles trump kõigepealt ja seejärel välisminister Rex Tillerson ütles seda täpselt sama teravalt. Pakistan tige kui herilane, aga aga ütleme, et nad ei Pakistani kõrval siis üldiselt on, ma saan aru, et Trumpi samm on pälvinud ikka pigem positiivset vastukaja, et just ta on loobunud sellest, mis oli Obama ajal, kus oli väga selge piirangut armeele ka need, kes õhulöökide kasutamisel, kus oli seatud eesmärgiks ameeriklased välja tuua, Taliban, teades, et tuleb natukene oodata ja siis lisavad lähevadki, ehk siis praegu ta ütleb, et las komandörid maa peal otsustavad, mis vaja ja siis võimaluste piires me neid toetame. Ja ilmselt ma ei tea, kas on seotud või mitte, aga väga selle Afganistanis osaluse suurendamise vastu oli, oli nõunik Steve Bannon, kes siis nüüd lahkus ja umbes täpselt samal hetkel ka trump teatas, et ta on nüüd Mätise juba juunis esitatud analüüsiga nõus ja tuleb neile rohkem tuge anda, et seal võib olla mingisuguseid selliseid liikumisi, kes seal omavahel seotud. No tema kabinetis on kindralid võimul, et John Kelly, et nagu, et seal on ilmselgelt see sõjaväeline loogika, mis tundub Trumpile algusest peale meeldinud olevat või sõjaväelaste vastu tundub tal olevat kõrge austus, et see on nüüd nagu lõpuks ilma segajateta võimule pääsenud, aga aga jah, rõhutada tuleb seda, et seal ei hakka enam tulema sellist suurt riigiehituslikku operatsiooni, vähemalt sellest nendest andmetest, mis siin paistavad. Pigem ei aruta, tugevdatakse ikkagi afganistani enda üksusi, sealt saadetakse praegu Ameerika eriväed otse eesliinil, et nii-öelda afganistani komandöri saaksid külg külje kõrval õppida ja, ja praegu, mis seal juhtunud. Taliban on ilmselgelt territooriumi ja mõju võimud tagasi võitnud. Külg külje kõrval õpetamine teinekord tähendab ka seda, et õpetajad teevad õpilaste eest töö ära ja siis pärast saadetakse välja pressiteadet, tublid õpilased olid, aga, aga noh, ikkagi see, see tähendab, see ei tähenda seda, et tõesti, et iga koolimaja valvaks NATO sõdur, et seda ei hakka tulema. Head kolleegid, meie aeg on tänaseks otsas. Kell 12 on uudisteaeg, aga nädala pärast on siin rahvateenrit stuudios. Lisaks Mullega Sulev Vedler ja Evelyn Kaldoja. Täna oli stuudios lisaks Kaldojakivile ka Krister Paris. Ma tänan ja kena päeva jätku teile.