Aeg peatub. Aeg peatub. Tere, 90.-te eesti muusikast pajatav saatesari on jõudnud kolmanda osani. Minu nimi on Taavi Libe. 1994. aastal korraldas Raadio kaks esmakordselt aastahitti küsitluse, mille põhjal selgusid 40 populaarsemat Eesti ja välismaa lugu. Esikümnesse kuulusid kodumaistest artistidest teada-tuntud saurused, umma muudu vennaskond, tšemm Tuberkuloitedi, Two Quick Start, Terminaator ning. 10.-lt kohalt leiame tee känia. Rakverepunt. Tulebki tegevust 94. aastal. Mul õnnestus bändi tuumikust stuudiosse kutsuda 20 aastat Inglismaal elanud firmajuht Madis, märganud ja meditsiini valdkonnas tegutsevad ettevõtjad Taavo Kivistik. Bändi alguslugu on selline, et sõber Janek tuli minu juurde ja mis võib olla Janeti puhul selline eripärane on see, et tema kokkupuude või võimed muusikas või luule loomises on tegelikult olematud. Et ta oskas tantsida, oskab rulaga sõita, aga ta tuli minu juurde, ütles ta, tahab bändi teha. Kuna mina olin käinud laste muusikakoolis, aga kuna ma endas kindel, siis helistasin Madisele, me saime kokku Rakvere turuplatsil, mis tol ajal oli selline tõesti suur lage munakiviplats. Me läksime tolleaegses Gea poodi, mis oli turuplatsi keskel, sihuke pisike hallputka. Ostsime kaks kaheliitrist Coca-Colat, kaks munast turska, hispaad ja läksime siis ajalehe Äri ö toimetusse bändi tegema. Kui vanad te olite ise? Mina olin abiturient ja sina olid sama vanad 17 18 ja kuskil tahtsime teha räpp. P. Ja esimesed lood, mis me tegime, oli ka räpisugemetega. Jällegi ma pean siin tegema siukse kummarduse või tagasivaate sõber Janeki suunas. Sest kuna nemad on teha bändi, siis järgmise asjana ta tahtis kirjutada laulu. Proovisime talle selgitada, kuidas kirjutada luuletust, aga ütleme riimi ja sellise rütmi kontseptsioon, see ei jõudnud väga ruttu kohale, lõpuks mõtlesime talle, pane neli sõna igasse ritta. Ja siis järgmine kord kokku saime, siis tal oligi kaks või kolm. Lehte laule laulusõnadega siiamaani ajab naerma. Kus siis tõesti oligi 400 igas reas. Aga aga ega me ei lasknud ennast sellest heidutada, et Madis eesvedamisel ühest nendest sündiski päris päris hea lugu. Nimega rula. Ei ole, ei ole ka. Näita mulle. Pula. Pula. Kuidas sündis räpibändi lembelugu seid Madis märganud? Idee tuli sellest protestist, et 90.-te alguses olid kõik sellised liibukad nii-öelda tantsulood armastusest ja siis tuligi mõte, et miks mitte teha lugu siis. Poldi ja mutrivahelisest armastas aastate täitaat. Sõbrad. Siis tuli minu vanematekoju, Madis ütles, et kuule, mul tuli, tuli tee, siis ta laulis ette selle seibi alguse, et elasid koos kord mutter ja polt ja see nagu kõlas nii hästi, et siis need puuduvad salmid, treisime koos juurde ja, ja see lugu sai siis selliselt tehtud. Ehk siis maikuus me leidsime, et meil on bänd ja siis keegi meist võttis ühendust tants firmaniga. Ja ütles, et meil on bänd ja meil on väga hea bänd. Jeans firma andis meile rockil enam-vähem parima võimaliku aja seal kuskil 11 ja kesköö vahel õhtul, eks ole, kui rahvas oli juba kuumaks köetud. Ja siis seal enne meid olid oluliselt nimekamad tegijad pärast võideldud oluliselt nimekamad tegijad, eks ole, aga meie saime siukse tõelise suits poti jaa jaa. Kaidi Klein oli, istus seal helimehe puldi kõrval seal ja siis ta ütles, et ta tulid ikka tilgad, et et selle loo peale, et siis selle. Et seepärast seda kutsuski meid. Jah, ühel päeval tuli kõne, et tulge VII Vapras ja ja sealt see asi hakkas. Videotee känni esinemisest VII Vapras on tõelise kultuse töövri staatuses pooliku hambaga solist, täiesti diametraalselt riietumisstiiliga taustategijad ja kaks tantsutüdrukut, kelle koreograafia meenutab põhikooli klassiõhtut. Kord. Ei see. Ei. Mitte tonni. Vinni neil poesai leib nime. No nii väike. Kui kool poeg. Paar päeva enne salvestust, nagu aastasime, peame minema salvestusele. Leidsime tantsutüdrukud. Üks on praegu minu teada advokaat, teine on selline staarjuuksur. Siis on seal sõber Erko mängis sünti madise vend Meelis mängis teist sünti. Ja siis oli veel üks hea sõber Alvar Rakveres, kellel oli võrratu huumorimeel. Ja neljatoaline korter. Kus siis me veetsime väga palju aega ja lõime ka nii nii surnud kui surematut loomingut. Alvar ime panime siis seisma, tema on see mustad mees mustas, kes seisab seal. Kuna ma olin eelnevalt just omale hamba katki kukkunud, siis ei pidanud väga palju vähemalt sellist ilustust tegema. Efekt oli juba olemas. Nii et seal on kuidagi hambavahe, on hästi suur, siis probleem on selles, et lihtsalt suhteliselt hamba katki just. Täpselt jah, ja noh, tol ajal oli. Hambaravi oli ju, saada on väga keeruline meil Rakvere keskkoolis esimeses keskkoolis oli selline, mäletan väga hirmus Puurat. Et kui ühte hammast hakkasid parandama, siis teised plommid kukkusid välja, samal ajal värises nii kõvasti, et hirm oli suur. Aga noh, loomulikult ka need materjalid kõikideks, seal pärast tehti seal muidugi korda kuidagimoodi, aga noh, nüüd on kõik korras ja nüüd on teine. Kas te kuidagi tundsite seda äkilist kuulsust enda nahal ka toona? Kindlasti tunti ära linna peal kuskil ühistranspordis, bussides, rongides. Sellised inimesed, keda varem võib-olla teadsid nägupidi, olid korraga suurimad sõbrad. Selle koha pealt oli suurepärane kogemus, et tõesti see tunne, et ahah, nüüd ma olen kuulus, et selle tunde saime kätte ja väga ruttu me saame kätte selle, mis on selle sead ja, ja loomulikult ka selle negatiivsed küljed, et aga ruttu mingid asjad muutuvad väga tüütuks, aga teised asjad olid väga meeldivad. Eriti selline võib-olla daamide kõrgendatud tähelepanu. See oli kindlasti asja. Teine pool ja noh, me ju tegelikult tegime ka väikse tuuri Eestis põhimõtteliselt kas mitte esimene kontserdi old Keilava võimalik, kui me Keila kontserdit organiseerisime, siis kõik, kes ütles, et kas te olete hulluks läinud Keilas hakkate kontserdit tegema, et Keila oli tegelikult nagu geto täielik seal oli nagu noh, see allmaailm oli selline ja kontserditel käisid ikkagi sellised. Vastavalt tegelased on jaotate pressidesse togida. Jah, et me läksime kahe autoga sinna, ise sõitsime. Kõva sportavad, aga meil oli Bänd mobiiliks oli Ford Proub 89. aasta oma, et see on selline hõbedane Ameerika sportauto ja see kindlasti lisas meie imitsile väga palju juurde, eriti tolleaegses tänavapildis, kus ikkagi enamuses oli laadad Žiguli, Ford sierrat, saiampesed, Tatsonid, veel mõned opel, kadetid, et meil käisid ikkagi tuled niimoodi klapiga üles-alla, et see oli ikka väga sihuke tegija auto, aga teine oli. Kuigi Ott, mis oli täis võimendas asjana ja siis kaks tüüpi üks oli. Ma olen, nimesid ei mäleta ka. Igal juhul üks mõlemad olid nagu turvamehed ja seadsid meile ülesanne aitasid üles seada siis kontserdi poole pealt, järsku üks tüdruk tuleb lavale, ütleb, et kuule, teil on auto sisse pekstud ja siis noh, mõtlesime kõigepealt esimene asi, et ta probe on sisse pekstud. Et läksime välja, kiiresti, vaatame Peugeot näeb välja nagu karuott, et absoluutselt kõik, mis segamini saab lüüa oligi segamini löödud oli uksed olid niimoodi sees, kurvisaina kattuvus oli sees. Kõik tuled olid sisse pekstud, kõik aknad olid sisse pekstud, ummiku see oli talvine aeg, kuskil miinus 15 kraadi oli väljas külma turvamehed, nii-öelda Jan, meie sõbrad pidid hakkama siis tagasi minema. Koos tehnikaga hommikul kell neli, miinus 15, ilma akendeta tõugetiga tagasi Rakveresse, Keila Rakveresse, jah, et. Selle kontserdi lõpetas eriüksuse siis sissetung kontserdisaali automaatidega ja kuulivestidega varustatud mehed siis tulid ja lõpetasid selle kontserdi ära ilmselt selle auto segi peksmise tagajärjel, sest otseselt mingite oma elule või tervisele ohtume nagu ühelgi kontserdil. Kihid tuldi kallale küll ühe korra üldi ja tuldi lava taha, mingi tüüp hakkas seal lihtsalt tüli norima, nagu tahtis, tahtis kakelda. Põhimõtteliselt, aga noh kuna meil oli just lavale minek, meil meil ei olnud eriti aega. Aga mullu 22 aastat pärast seibi tähelendu ilmus tee kännil järsk. Uus singel tegelikult ma tulin Eestisse puhkusele kolmeks nädalaks. Sa oled 20 aastat olnud? Jah, ma käin nii aastas võib-olla nüüd viimastel aastatel kaks korda aastas, et siis võtsin oma nagu stuudio, kaasamon päikeseline porta stuudio Ena ja läksime Võsu rannaklopi. Ja siis Võsu rannaklubis. Tegime nägu, sõlmisime. Seal vanad sõbrad said kokku, tuli erinevaid ideid, aga üks, ühe lugu, lood saime valmis mille nimi oli siis tobias, too labidas ja tegelikult Tobiase lugu oli üks nendest, mis meil oli ka kas 94. 95. aastal. Meil oli päris palju selliseid lugusid, millest oli fraas näiteks Toby Asto labidas, see fraas on 95. aastal olemas ja meie hinges oli ta juba lugu. Kuigi sealt edasi ei olnud nagu midagi läinud. Meil olime teine fraas, mida me veel päris looks pole teinud, on. Ma imelapseks sündisin imet, üldse sündisin. Selliseid fraas oli veel, et on nagu sihuke hea fraas, mis nagu kõlab, kust võiks midagi tulla, aga, aga meie jaoks on juba lugu, aga ta muidugi lõpetamata lugu, et reaalne sind ootab veel paremaid aegu just. Nüüd, kui viimastel aastatel on väga populaarseks tegelikult läinud 90.-te muusika nostalgia on erinevaid kooslusi tulnud kokku üritatud kokku tuua, kas teiega on ka keegi ühendust võtnud, et tulge ja tehke? Eelmise aasta kevadel oli üks Moostes Mooste täpselt ja ma saan aru, et seal väga-väga chill ja selle korraldaja võttis meiega ühendust, aga lõpuks see kuidagi vajus ära. Vist tahtsime liiga palju raha saada. 90.-te Eesti levimuusika ilmselt tuntuimad viiulihelid pärinevad mõistagi Uma muudu kõnetraadist loost, mis tollel samal 94. aasta raadio kahe küsitlusel pälvis esimese aasta hiti tiitli. Taivastatas. Oma muud oli tolleks hetkeks tegutsenud juba viis aastat ränduri tuuritanud nii Eesti Raadio meelejahutaja kui presidendiks pürginud Rein Taage veraga. Kõnetraat jõudis bändi repertuaari küllaltki juhuslikult. Meenutab solist Meelis Leis. Ma käisin tudengilaulul 94, et see oli seal vanas EPA peahoones Riia 12 Tartu linn ja seal siis kuulsin seda oma koolivendade esituses seda lugu. Tõsi ta oli siis väidetavalt temma sooris, seda ütles hiljem aastaid hiljem meie kunagine kitarrist Sulev Salm, et ta oli hoopis teisel kujul seal demosalvestisele, aga siis oma poistega me organiseerisime selle oluliselt ümber. Ja, ja sai ta siis nii-öelda Minoorse ehk siis sellise kurvema kõlapildi kõneldu põhimõtteliselt tumma muud esituses. Kaber jah, selles suhtes küll, et ega teda noh, me ei saa pidada seda nii-öelda seda lugu enda loominguks, tõsise seade, arranžeeringuid, meie sulest nii-öelda kamba peale tehtud. Aga autor on Jan Rahman, tema tekst ja tema see põhi põhimeloodia, mis siis salmi all käib. Ka kõnetraadi jaoks saabus hiti staatus edetabelisaates seitse vaprat. Jah, see oli esimene lugu ja meil oli kaalukausil seal kaks lugu, et üks siis minu enda kirjutatud haug selline rokipala, kus Viktor Vassiljev mängis kitarri mõnusasti kaasa ja mulle isiklikult meeldis olu puhul ka rohkem tol hetkel, et võinuks minna selle looga haug, võrukeelne rokilugu. Aga siis osutus valituks jah, see kõnetraat kah võrukeelne lugu. Ja, ja seal kaalukeeleks oli, oli Jaan Elgula, kes siis tol hetkel sattus olema telestuudios ütles, et poisid, võtke ikka see lugu. Nii et paljuski tänu temale sai see lugu tuntuks ja üldse sai seal VII Vapras tehtud, mis hetkel. Sa ise tajusid, et, et sellest on nüüd saanud üks hittide hitt sinna 94.-sse No ma usun, et üks märk, kui oli see, kui raadio kahe aastahitti see lugu nii-öelda kinni pani ja siis oli ilmtingimata tarvis igal esinemisel esitada kõnetraat, et sellest ei saanud üle ega ümber ühel hetkel muutusele endale töötas ka või? No mingi hetk tekib ikka, et paljud muusikud on öelnud, et kui pillimäng muutub selliseks automatiseeritakse autopiloot on peal, et, et siis võib-olla ise ei ole päris enam kohal seal lava peal. Eks neid hetki tuli ka ette ja mingil mingil ajal on mõni kontsert selline ka olnud, kus ei ole mänginud kõnendalati ei, sellist ei ole olnud. Ikka kõnel ratas olema. Kõnetraadi edu tuules esines Uma muudu pöörase tihedusega hiilgeaegadel kuni neli kontserti päevas. Praegu juristiametit pidav Meelis Leis meenutab siiani tegutseva bändi pikast loometeest kõige meeldejäävama perioodina aga hoopis 90 kolmandat aastat. Põhja-Saksa tuur on minu jaoks on olnud üsnagi märgilise tähendusega, kui mälu ei peta, siis tegelikult pidi minema sinna Põhja-Saksa festivalidele ansambel Kukerpillid. Aga mingil põhjusel nad ei saanud minna. Ja, ja siis koolis minu saksa keele õpetaja vist oli kuidagi seotud korralduspoolega, Võru linn oli kuidagi mingi saksa linnaga, sõpruslinn omakorda ja sealt need sidemed tekkisid, kui pikk see tuuris oli, kus te käisite, see kestis tsirka kuu aega sõitsime läbi Põhja-Saksa linnad, väiksemad, suuremad festivalid, et meil oli selline sõprusbänd ka seal folk, trein kohapeal, kes siis järjestus meile üritusi ja eraldas neile tutika mikrobussi ja mis oli meie jaoks vau-efekt, et mis asja, et alles juhiload saanud koolinoored said enda käsutusse sellise sellise riistapuu et sealt on jah, nii-öelda võrratud kogemused, võttis publik teid kohe vastu või võttis ikka, võttis hästi vastu, aga eks me olime ikkagi Nõukogude Liidust pärit, tol hetkel ju aasta siis oli 93, läksime augustis, tulime septembri lõpus kuskil või keskpaigas tagasi. Ja ega sellest Eestis suurt ei teatud, aga kuna need vahetekstid ja tutvustused olid meil siis saksa keeles ette valmistatud, siis ikka üritasin venest kuidagi seal nii-öelda selgeks teha, et me oleme ikka mujalt Estland ja nii edasi. Mis sa loomingulises mõttes ise pead oma muudu parimateks paladeks, võib-olla kaldal ka sisaliku tee kivil jälje. Tunnen ära sisaliku tee loomislugu, ma mäletan küll päris hästi, et ma olin siis tudeng, tartus, selfie ringi juures oli üürikorter sellise suhteliselt kõle. Ja, ja siis nii-öelda igatsusest parema elu järele ilmselt ja sellisest kergest nukrameelsusest tingituna sai see lugu loodud kitarr käes ja seal, kus leti peal siis tinistades. Ja selle looga tekkis veel see seik, et et siis kui sa säilinud tehtud jõlestiku stuudios Tartus siis oli, oli seal väike poleemika selle üle, et peaks äkki ikkagi teksti ära vahetama, et see tekst ei ole selle loojaks päris sobilik, aga ma jäin endale kindlaks ja ja tundub nüüd aastate tagant ja õigesti tegi. Kas. Saab ta. Ta on seda sööda tooma. Kellele. 94. aasta oli viljakas, Rakverest sündis, seib Tartus kõnetraat ja Pärnus. Ühes hotellis kirjutas diskor Allan Roosileht sõnad laulule Turvamees igal rahval on see lugu olemas. Igaühel on see oma keeles. Soomlastel oli lugu nimega Kuusama. See oli niivõrd geniaalne, lihtne ja meeldejääv viis ja ja mul oli see kogu aeg meeldinud, ma olin seda lapsepõlvest saati kuulnud, mul oli see tšudes sääne versioon oli olemas. Ja siis ma nägin ühel hetkel Heini Vaikmaad ja ütlesin, et kuule, teeks sellest laulu, et teeme lihtsalt, et ma olen koorides laulnud mitu korda ja laulupidudel ja laulmise oskus on olemas. Võiks ju nalja teha, eks see lugu oli ka selline häppeninge paroodia, aga kasvas nendest raamidest ülikiiresti välja, selles mõttes, et ma mäletan, et, et need sõnad olid naljakad. Aga kui ma Vahur Kersna saates aasta lõpus selle esitasin, tookord see oli? Aasta siis oli 94 jah, et siis, siis ta oli juba selline lugu, mis inimestele väga meeldis ja taheti juba uuesti ja telliti ja küsiti, aga, aga vat raadio kahe aasta küsitlus see lugu ei pääsenud nii kõrgele kohale ta oleks ilmselt ära löönud oleks seda ilmunud kolm nädalat varem. Aga millal siis kõik, see sai nagu linti võetud, samal ajal? Heini Vaikmaa salvestas siin Eesti raadios hing ja iha ja ta ema tal olid muusikud stuudios ja siis ta võttis lihtsalt selle aja, et keelpillid mängis sisse päris keelpillikvartett. Sellele laulu, selle laulu avaldamisele plaadi peal siis eelnes veel see, et küsiti nõu, küsiti luba selle avaldamiseks. See luba saadi. Ja siis, kui ta juba ilmus eesti hitt number kahe peal, siis sain mina oma nime panna selle laulu autorid, et järele praegu mõtled, et see on üsna ennekuulmatu. Aga noh, see oli niisugune lugu, mida ilmselt müüsid väga paljud agentuurid, sellel on umbes kaheksa autoreid seal või või midagi üsna mitmeid seal totokud, Tunio nimi käib sealt läbi, seal on üks prantsuse-belgia helilooja minu meelest ja, ja kust ta, kes teda päris esimesena tegi, on ka enam-vähem nii teada. Aga, aga jah, sellisel kujul on seda lugu tehtud küll diskoversioonides ja see on maailma üks enim kopeeritud laule üldse. Oma lahkeid, taevasiniseid, silmi pean ma varjama mustade päikeseprillide taha. Mitte et ma midagi kardaksin, vaid et mind õigesti mõistetaks. Päike on erakordselt. Tere. Minu elu möödub rahulikult ja turvaliselt. Vahel tuleb tundide kaupa mõne prominendi vasevaguni kõrval seista. Harva õhtupimeduses võib end vabamalt tunda ja mõnele napsitanud tülinorija lepp pasunasse anda. Kuid selle kõige juures tuleb jääda soliidseks. Vaoshoitus rahulikuks, sest mina olengi. No aga see turvamees, turvamees oli siis nüüdse paroodia osa või noh, ütleme see niisugune muusikaline häppeninge kõik rääkisid, turvamees oli täiesti uus amet. Seda ei olnud ju enne, ei olnud enne tarvis ja, ja siis, kui olid turvamehed ees ja Lennart Meri oma autoga ei pääsenud Bekkeri sadamasse, siis järsku olid turvamehed need, kes seisid talle ette rinnaga, ei lasknud teda läbi, et tekkis täiesti uus amet. Ja, ja kuidagi see oli väga prestiižne või noh, oli prestiižne öelda, et sa turvad kedagi või ei ole, et noh, mingisugune, et sa oled justkui mingi mees. Ühel õhtul veeres väravasse päratu must Ameerika limusiin. Uks avanes ja sellest libisesid tänavas hiljutisele kõrgetel kontsadel päevitunud pikad sääred. Peagi seisis auto kõrval silmipimestavalt kaunis miniseelikus blondiin, siis kõlas esimene lask. Tulistati avatud autoaknast. Algas pätsil pea kätega. Järsku kõik vaibus. Minu kõrval seisis mingi mees, tõstsin silmad loojuva päikese helk pimestas, kuid ma tundsin oma ammuse rivaali ja see oli urva. Läks ta seitsmesse vaprasse. Jüri Piheliga, me saime väga hästi läbi tollal ja tahtsin, et loomulikult see tuleb kohe sinna panna ja siis me mõtlesime, et kuidas seda salvestada ja oma saates raadio kahes hommikuses saates ma ütlesin maha, et vot see päev on salvestus. Et kõik, kes tulevad ülikondades mustades ülikondades, saavad otsepääsu stuudiosse. Ja siis seda naljakat päeva oma see siin Eesti telemaja ukse ees ja kui hakkas taksodest autodest tulema mustades ülikondades mehi välja, kõigil sai muidugi kätt surutud, noh, see oli, see oli fantastiline selles mõttes, et raadio kaudu on öeldud, kõik nad olid nii-öelda kostüümis valmis selleks, et tulema ja kaasa lööma. Selles projektis palavad tervitused kõigile ja nad tulid ja neid sai sinna terve hulk. Ja muidugi siis oma lapsed said ka riietatud mustadesse riietesse. Veel ma mäletan Jüri Piheliga, jagasime veel riideid, et kellel oli siis poisi jaoks pikad püksid ja kingad ja mis sinna juurde läks. Nii et sündis selline väga kihvt. Väga kihvt asi. Kui sa rääkisid sellest turvamehe tekkimise fenomenist, siis kuidas siis toona oli, kas see, et kõik seal peksa pidudel ja nii edasi ja kõik oli seal nii raju üheksakümnendatel on see siis tõsi või? Noh, ikka oli tõsi ja seal ikka need võimuvõitlused jõudsid ööklubidesse väga tihti, sellepärast et teada oli, et inimesed ööklubides käisid, see tähendab seda, et raha seal liikus, järelikult ei olnud vist ööklubipidajat ükskõik kuskohas Eestis, kes ei olnud nende nende igasuguste jõukude ja vägikaika vedamisega. Et olid sellest pääsenud. Rahvas tuli, järelikult tuli ka raha, järelikult tekkis mingisugune raha, mida mingisugustel pättidel oli tahtmine jagama hakata. Ja siis sealt need sündisid, eks. Ma olen ise olnud küll niisuguste täiesti mõttetute ja, ja inetute kõrtsi kakluste tunnistajaks. Tavaliselt oligi nii, et tuli üks punt sisse, peksti läbi kõik, kes vähegi ette sattusid. Ja siis umbes pärast esitati noot. Võib-olla järgmisel korral me ei tee niimoodi, juhul kui sa siis nagu oma raha ära maksad või, või, või noh, ma ei olnud ju juures kuskil, aga, aga niisuguste kakluste tunnistajaks ma pidin olema mõnelgi korral jah. Sina oma elu pärast. Kunagi kuidagi ma olin jube julge jah, selles mõttes, et on isegi relvaga korra ähvardatud mind laval, aga ma mõtlesin, et no et kuidas see oli laua peal ja mingi vend ütles, et võta see lugu, maali käsi pikalt ees ja relv oli käes. Lihtsalt muigasin selle kõige peale ja ma ei teinud mitte midagi, sest ma mõtlesin, et noh, et ei saa olla lihtsalt võimalik, et esiteks, et siin laskmiseks läheb. Teiseks on see, et ka metsikus läänes, kes laseb maha klaverimängija, kes neile siis mängib, mitte keegi ja see tähendab seda, et klaverimängija nagu täiesti eraldi seisuses, nii ka teisi, eks see on suhtumises ja suhtlemises inimestega ja, ja võib-olla, et mul on seda rohkem olnud seal, mõnel tiitšeil oli Niukest nokkimist ja ja võib-olla ähvardusi ja midagi muud, aga ähvardatud on ka, isegi samal õhtul on need ähvardused kohe maha võetud, kui sa õigete inimestega räägid, siis tuleb seesama mees, kes just sind ähvardas või nõudis, tahtis sult raha hakata nõudma. Tuli, tuli lavale ja ütles, et et okei, kõik on korras, mina sinu käest ei võta ju keegi teine. 90.-te tantsumuusikaprojektidest oli üks eriskummalisemaid tüdrukutebänd Click OK, kus said kokku ilusat tüdrukut, kes oskasid tantsida ja eestikeelne räpp, mida toona sisuliselt ei tuntudki. Grupi pani kokku Pärnus antsetis tantsutrupiga esinenud Monikatsiongina. Mänedžeriks sai Margus Turu. Monikas joogina meenutab, mulle tundus suhteliselt huvitav ja taust oli meil ka nagu et noh, minu tantsustiil ja trennid, kõik olid nagu natukene teistmoodi, ei olnud mingi varietee-kabaree nagu tol ajal enamus olid su programmid ja niiviisi, et ta oli ikkagi nagu juba tulevikus natukene ees nagulise noisi neisson ja sellised asjad ja niiviisi, et nad olid ka nagu tegelikult sellest ajast nii palju ees ja siis läksime hääli proovima. Eks tüdrukud pabistasid ka Karini, kes, kes siis nagu hakkas nagu räppima, mina laulsin vokaali. Oli ka niimoodi, nende laulusõnadega oli ikka suhteliselt keeruline alguses saada, sest nemad ei olnud nagu muusikaga varem tegelenud. Noh, mina õppisin küll koorijuhtimist olin laulmisega kokku puutunud, aga kuuldi tehtud sõnad ja asjad, ilmselt seal see ikka nii palju nalja läks, ikka tundide kaupa stuudios aeg. Et kõik need pähe 100 lõpuks on, vahest on mul siiamaani sõnad peas, kuulil olid sõnad olemas, taust oli olemas. Kas sa mäletad, mis esimene lugu oli, mis te tegite? Mis esimene kontsert oli, naeratas? Ja see oli puhta hull lugu. Ma olin siis nii närvis, et mul oli selline tunne, et mul väike varvas ka ei liigu. Ja siis Margus Turu ütles veel niiviisi, et see oli Pärnus vallikäärus. Kas ta oli ka mingi tuuri raames või nad tol ajal olid seal vallikäärus, oli kogu aeg Turu ja elaski seal vallikäärus. Põhimõtteliselt, et oli mingi kontsert ja Mart Poom pidi tulema noh, tuli nagu Eestisse tol ajal ta mängis nagu Inglismaal, eksju ja siis Turu ütles mulle veel ennem, et kuule, Monikat, ole hea, et siis on ägedam. Tervita Mart Poomi ka, et on praegu Eestis ja mis sa arvad siis, kui ma sinna lavale sain esimest korda? Mul läks nimi meelest ära või siis vähemalt nii palju, ma suutsin oma ajuga kokku panna. Esiteks sula ning kinnitatud laulma teiseks tantsima. Ja siis ma mõtlesin, paganama ta nimi nüüd siis oli, nüüd, ma tean ja siis ma lõpuks ma ütlesin ikkagi niiviisi, et jalgpallurid, kes on Inglismaalt meile siia kohale tuli pärast oli endal oli nagu piinlik hakata, olid nii närvis, esimene kontsert ka ja ei ole nagunii lihtsalt sa võid ennast nagu väljendada, noh, väga hästi, oskan ennast nagu laval väljendada liikumisega ja tantsuga. Aga kui sa pead nagu rääkima, see oli News. Papa. Mök tulid appi, no ei, no Turu muidugi ei pahanda selle peale ta saab aru, sai nagu arul niiviisi, et esimene kord järmudes õudne. Mäletad sa, milline alguses kontserditel see vastukaja oli, sest noh, see oli ikkagi midagi sellist, mida ei oldud nähtud. Nojah, ütleme niiviisi, et selleks kellaajaks, kui meie juba nagu sinna peale jõudsime, need inimesed juba sellises lõbusas tujus, eks. Eks ole, aine. Alguses oli nagu tükk maad nagu noh, nii palju kui mina mäletan, oli niiviisi, et kõik nagu lihtsalt seisid ja vaatasid. Sest sellist asja ei olnud nagu ennem nähtud. Aga suhteliselt kiiresti nagu publik võttis nagu omaks. Ja noh, meil oli nagu selles suhtes neid kontserte ka päris palju. Ja Lõuna-Eesti olime nagu lemmikkoht niiviisi, noh siis ei olnud. Seal olid lihtsalt inimesed lihtsalt pöörased, need on siiamaani, ma sattusin kogemata see suvi Lõuna-Eestisse ja no ei saa käia ringi, ikka tuntakse veel ära siiamaani. Nagu ütlesin. Kuule, kas see üheksakümnendad saavad juba ükskord läbi? No kas selle kiire tõuseb kuidagi sellist tunnet ei olnud sinul või või ka bändikaaslastele, et äkki katus läheb sõitma nagu? Ma ma ei tea Ma nagu ei täheldanud küll seda, et midagi sellist oleks nagu olnud, et me olime nagunii lähedased tüdrukutega ja olime juba varem nii kaua koos nagu teinud. Seda tantsuvärki, et Mõis on nagu aru küll niiviisi käest küsitud, vahest ka niiviisi, et no kas teil olid turvad ka või Nils issanda jumal ise turvasin, vahest kui turvamees oli kuskil taga, tegi suitsu, midagi sellist. Too aeg nagu me olime kogu aeg nagu ühe mingi pundiga seltskonnaga, liikusime nagu ringi. Vähemalt ma küll ei pannud tähele, et oleks midagi muutunud, aga jah, selle tiheda graafiku juures oli veel ka niiviisi. Üks naljakas seik oli, kui me olime Scorpensi soojendusbänd. Alati üks tüdruk, kes kogu aeg stabiilselt niiviisi, sa võid talle öelda tund aega varem ütlema, mis kell välja sõita ja Ziggy läks jääda. Ja mina olin alles autojuhiload saanud ja oli tarvis kiiresti Tallinnasse saada. Mida sa siis teed? Tallinnas sõita ei oska, Pärnu tüdruk on ju liiklus nii keeruline, minul pisikene Beso punn, see oli katsudes saadav. Helistasin siis mõtlesin, et no mida ma teen, ma mõtlesin, et ma ei ole suuteline jõua, luukil juba helistas ka veel niiviisi, et kus maal te olete, autos sai meik tehtud, autost sai kostüümid selga pandud kõik ja tulemus oli niiviisi, et siis ma tee pealt helistasin, kes oli meil tol ajal Sports sponsor, oli see mingi köögifirma ja siis helistasin talle, ütlesin kuule, kas sul on mõni meesterahvas mulle ruttu Tallinna piiri rooli panna? No läks natukene aega mööda, sest leidis. Ja siis tuli üks selline hästi suur ja turske, mul oli pisikene pesu seal issanda jumal küll, kuidas me nüüd saame ja siis pandi ka kolmerealised niimoodi. Me jõudsime õigeks ajaks ja seal on kõik valmis niiviisi. Aga närvipinge oli meeletu, kui sa pead olema lauluväljakul, kus on meeletu rahvamass, korpensi, soojendusbändi, millise pinge all. Kohale jõudma, et pärast oli küll, naersid niiviisi, et issanda jumal tulejad, politsei kuskil ei näinud midagi kuskil vaevlen trammide asjade vahelt niiviisi, et see oli ka üks selline lahe kogemus. Kas see oli kõige suurema kuulajaskonnaga esinemine üldse? Ma arvan küll, jah. Ma arvan küll täiesti, sest no see, ma nii suurt publikut ei ole jah, ise laval olles läinud. Sel sajandil Click OK tegevus hääbus, kuid endiselt meelelahutuses tegutseva Monicationgina sõnul polegi bänd ametlikult laiali läinud. Tüdrukute vanus oli selline ja minu vanus oli selline, et tuli nagu selles suhtes nagu oma elu peale tüdrukutel said keskkoolid tol ajal nagu läbi kõik hakkasid nagu vaiksed oma elu ka elama, et noh, ikkagi sellises vanuses vaatad juba nagu teist teise pilguga ja niiviisi, kes jäi rasedaks, kes sõitis kuskile laia maailma, niiviisi, et noh, ta lihtsalt vaikselt nagu vaibus niimoodi ära, et ma sain sellest väga hästi aru, et see oligi nagu projektipõhiselt tehtud niiviisi asjal oli konkreetne kontseptsioon ja niiviisi, et noh, teeme ära, vaatame, kaugele me jõuame. Aga jah, lihtsalt tüdrukutel kõigil tulevad oma elud peale niiviisi, et noh, mina tahtsin ka juba lapsi saada ja peret luua ja niiviisi läks. Tahad? Vähemalt tahtnud kokku, tuleb midagi? Kohe kambaki tegime ja see oli Elmari raadio 90.-te ürituse raames. Aga algkoosseisu, kui saanud siiamaani kutsutakse Monika, tule üksinda, kas või seisan, nalja teete või? Kuidas ei käi kontseptsiooniga kokku? Ma tulen, seisan. Siiamaani on, ma olen pidanud kahjuks ära ütlema, aga ma tegin küll jah, teise koosseisuga ja laulsime uuesti sisse ja mis oli ka äraütlemata üllatavalt vahva ja äge. Et isegi siis olid juba nagu need hääled nagu selles suhtes täiskasvanulikumaks sellised tummisemad. Ja niiviisi ja publik dismeeletult hästi vastu. Perioodis Click OK ajast sinu enda lemmiklaulud on emiks. Psühhoterror miskipärast see on nagu ka kõigile niiviisi jäänud, et mul isegi tütred, kui me Kambeki tegime, nad olid siis väiksemad. Ja siis läheb üks päev mu tütarlaps, vanem tütarlaps lasteaeda, astub uksest sisse. Mis ta oli siis neljane või viiene, umbes sinnakanti. Elu vanematekodus on raske nende süüdises prügikasti lendas mu parim pornolektüür. Kas sul on 90.-te mingi üks laul, mis defineerib seda kümnendit? Oo jaa, seda ma vist jään elu lõpuni rääkima. Ei ütle, Mobi, Koit Toome, no mina ei saa üle ega ümber, sellest saab meie suvi. Olla ilus laul. Sarja aeg peatub, kolmandat osa sattumine kokku Taavi Libe.