Aeg peatub. Aeg peatub. Tere, te kuulate 90.-te eesti muusikale pühendatud saatesarja, aeg peatub neljandat episoodi, minu nimi on Taavi Libe. Seekord Triilime toonase muusika peavoolus taas rohkem äärealadele, sellepärast et üheksakümnendad olid aeg, kus hiphop kuulus Eesti muusikaga kontekstis kindlasti alternatiivi erinevalt näiteks selle sajandi alguskümnendist. Ühtlasi hoiatan kõiki, kellele karmim keelepruuk on vastukarva, et tänases saates mängitavas muusikas võib-olla nii mõnigi vägisõna. Teil on nüüd paar minutit aega otsustada, keda raadiost minema saata ja keda juurde kutsuda, sellepärast et alustuseks läheme jutuga 1993.-st aastast, kui sündis eestikeelse räpi esimene artist kuuldi just siis mõtles toona seitsmeteistkümne aastane Priit Kolsar välja oma esinejana. Nime oli vaja, et mitte nii-öelda avalikkuse ette tulla oma kodanikunimega seal taga ei ole midagi, see on niuke kõla pärast lihtsalt ja, ja, ja et oleks äge äge kirjapilt ja äge kõlapilt, et, et sellepärast see selline nimi valitud ja noh, ilmselt ma arvan, et palju mõjutas selle nimevalikut just see, et et ma kuulasin tollel ajal hiphopi, punte ja esinejaid ja artiste ja eeskujusid, kelle nii-öelda nimedes sisaldus ka kas siis teetäht või, või kuul või midagi, noh, kuul, tegelikult tuli võlu sellest, et ma Noh, ma tahtsin nagu olla sihuke lahe mees sihuke lahe tegelane nii-öelda sellest jah, nagu kokku sai. Piiblit, iseenda peremees võtab aega kaua rahulikult olla. Kui läheb raevukad, lood piiril, armee, see lääne poole ellijad. Elame riigis, jalaga saab, igaüks saab olema, kes tegemise poole ava ja siis sa näed, et läbi lüüa, pead olema kaval, õel ja karm ja paa. Anna tühjade, mille nimel ta parandab ruttu, on vähe neid, kes räägivad teist juttu. Laps kooli läheb kõigest väest ära. Tegi libu, muidu majanduslik elu segama kipub. Asi on nii kaugel, et ma lähen siis, ma küsin nad muidu sellest kõigest. Kuule mu kodu lähedal, tuule Teemu saada, kuule. Kuule, mu huuled. Kuule. Kuule. Kuule. Kuule. Kuule, mu. Et hiphopi pundid, kes tollel ajal tegutsesid ja uued halud, mis tulid, need kõik olid nii ägedad ja, ja ma ei tea mulle vähemalt niimoodi sel hetkel kõik tundus ja endal oli õudselt palju nagu sellist uut ja huvitavat läbielamist selle muusikaga. Ja, ja see oli igatpidi nii lahe, et mingi hetk nagu lihtsalt nagu avastasid, tahaks ise ka teha midagi sellist. Ma hakkasin kõigepealt kodus katsetama mingisuguseid luuletusi mingisuguste tühjade biitide peale ja, ja ja mul oli üks selline Siemensi duubelmakk, huvitav, millega sai taustasid kokku lõigata ja noh, eks ma kasutasin mingisuguseid albumeid, mis mul kodus leidus ja siis sealt ütleme siis kloost, leidsid mõne instrumentaaljupi, nii, näiteks siis hakkasin seda loopima ja kokku lõikama, tegin omale sellest nii-öelda tausta ja siis proovisin sinna alguses täiesti suvaliselt, leidsin kodust kuskilt raamaturiiulist vanemate raamaturiiulist mingisuguse luuleraamatu luuletused ja siis ma lihtsalt nagu süvenemata, millest käib jutt või kes on autor või miks ta selle luuletuse teinud on, ma lihtsalt otsisin sealt välja mingid sellised luuletused, mis kus oleks see nii-öelda, see AP riim oleks olemas ja, ja mis nagu sobiks nagu muusikapiiri peale, et need olid ainsatki kriteeriumid, muu polnud seal oluline. Ja siis ma neid niimoodi tegin seal kodus ja katsetasin. Ma ei tea, ma täpselt ei mäleta, aga eks neid ilmselt levis ka kuskil võib-olla mingite tuttavate kaudu ja kuskil kassettide peal vaikselt. Aga kus sa siis levitama seda, kas sa mäletad oma esimest esinemist? Aga üldiselt kuna ma olin tollel ajal Tartu raadioga seotud, mis oli nii-öelda kohalik raadiojaam seal Tartu linnas ja küllaltki populaarne siis ma nagu hakkasin sealtkaudu nii-öelda omale üritasin väljundit leida. Et ma selle ise tollel hetkel veel ei töötanud, aga mu vennad olid sellega seotud ja, ja mul oli seal palju nagu tuttavaid. Tegin mingi uue loojale valmis, siis viisin sinna kellelegi ta raadiosse nii-öelda mängima mängida ja kuna sellel ajal nagu üldse ei liikunud mingit sellist eestikeelset räppi ja seda enam, et nende esimesed lood olid sellised küllaltki võikad ja päris ropud ka et siis selles suhtes saatejuhtidel isegi nagu teatav huvi nagu mängida seda, sest see oli nagu uus ja enneolematu, sihukest asja ei olnud nagu varem olnud ju tehtud meil siin ja, ja siis nad mängisid ka seal ja, ja noh, eks seal tuli pahandusi ka sellest, et keegi sai pahaseks ja ja noh, ütleme, et eesti muusikas üldse nagu enne seda ei olnud ju olnud. Nähtuse kohta kuidagi otse ja ja nii nagu ta arvab seda, et mul oli seal üks näide, oli üks lugu oli politseis, sitta selleni ja siis ma millegipärast sõimasin seal politseinikke ja, ja no mitte otseselt ei sõimanud, aga, aga noh, ütlesin jah, ütleme nii. Tõin nende halbu kohti välja ja, ja nii edasi ja, ja siis nii mõnedki inimesed said pahaseks sulle nii politseiringkonnas. Aga esimene esinemine, see oli minu arust vist Haapsalus, kui ma õigesti mäletan, kus mind kutsuti mingisugusele peole kohe nagu spetsiaalselt esinema enne seda ma ei olnudki niimoodi väljas nagu esinemas käin, ma olin küll mingisuguseid üksikuid sutsakad teinud nagu mingit lugude kaupa ja niimoodi ja no see oli muidugi väga koomiline ja totakas üritus tegelikult. Et keegi väga seal muidugi publikkusest aru nagu ei saanud, et mis mees see nüüd on seal lava peal ja mida ta täpselt teeb ja miks ta sinna üldse on? No vot, eks publikuga oli ka ütleme varasematel aegadel või kuidagi nagu need asjad olid nagu mustvalgemad. Et ühtedele meeldis ja teistele ei meeldinud. Ja noh, sa said sellest nagu kohe aru, et see hetk, kui sa tabasid ära, et see vist ei ole päris see õige koht ja võib-olla see ei ole ka see kõige õigem publik, et, et siis ei olnud ka väga palju puudu sellest, kui mingisugune õlleklaas juba oli õhku saadetud nii-öelda lava poole. Et siukseid asju on ka ette tulnud. Oled viga saanud? Ei, viga pole saanud, aga aga eks neid on sinna lavale lennanud ka, aga peksa pole tahetud anda pärast kontserte? Ei tea, võib-olla tahetud saanud ei ole. Voodi peale tööd, kella toodi igale poole välja ja toona peeti, peame. Peame sea iga päev poes, sa ei pea olema, praegu. Pole seal. Puude vilus püüda ei oska kohe öelda, aga ta on ka nii ilus, kui see alguse näoga minuti lühemad puutub, meie vaeva, siis tundsin, et nemad tavatoad. Pugu okolo on kuul tee 95. aastal ilmunud debüütalbumi nimilugu. Tegemist oli üldse eesti esimese hip-popalbumiga. Vähemasti ma ei tea, minul andmeid ei ole selle kohta, et keegi selle ennem oleks, oleks teinud. Võib-olla jah, keegi kuskil vaikselt kodus nokitseb midagi ilmselt aga aga vähemasti ma ei tea, ei tea küll, et, et kuskil raadios keegi oleks oleks mänginud ja mingeid lugusid enne mind noh, see plaan nagu albumit teha oli mul peas juba juba mitu aastat ja ja see oli sellel hetkel nagu, nagu, nagu mingi unistus või seda oli nii raske nagu kuidagi teostada, sellepärast noh, ma ei teadnud, kus ja kuidas ma seda teen ja, ja see oli kallis ja aga õnneks jällegi selline olukord tekkis, et et nii-öelda venna ettevõte nagu tegeles sellega, sest nad andsid välja Eesti muusika, kogumik, Eesti hitt ja, ja nii edasi ja õnnestus asi nii kaugele viia, et et nad olid arusaamisel, et, et okei, et see nii-öelda hiphop album on ka vaja lõpuks ära teha. Mida keegi, et sinnamaani ennem teinud ja ma pean ütlema, et mul oli nagu noh, äärmiselt äärmiselt hea meel, kui see valmis nagu sai. Et ma olin sellest tükk aega unistanud ju tahtnud teha, et üks, üks hetk kolis valmis. Mis sinu jaoks praegusel hetkel sellelt esimeselt albumilt olulisemalt loodan? Noh, tegelikult on seal ikka üks põhiline lugu, on suveaeg mis seal peal oli ja see oli tegelikult see oli vist ka selline, kuidas ma ütlengi siis noh, singel või midagi taolist. Et see oli ka selge tegelikult minu arust ka esimene lugu vist, mis selle albumi jooksja üldsegi. Delfi on tänase päeva jooksul pole seal saanud surmakindlus sõpra, et Lõuna-Eestis ja Kaaesse isal lilleautod minu maja ees tegelikult politseiagendiga leivaveekogu päästja su kõrist alla voolab tulu või mõni mõõdu, mis ei ole väga mõru õhtul Paaesson diskorütmis liigub. Purgis on külmakiviga hoopis kuum tee. Ka ei 100 enam lund, kui saabub õhtul. Mul lisaks jätkub koondmäda. Aedvilju pole veel täis. Terve päeva autoga ringi sõitnud pole. Kuigi lube poe Olla suveaeg, politsei millegipärast sulle järgi kaeda. Kas sina oled? Kas sa oma esimest Talbot mitte puhul said mingisugust adekvaatset kriitikat ka või kas näiteks muusikaeksperdid leidsid? Üles raske öelda, seal on seal oli nagu selliseid küllaltki nagu konkreetseid signaale erinevatest äärmustest, et et noh, kas on äge või ei ole või on täielik jubedus, et noh, see on nagu väga sihukest vahepealset ruumi eriti ei täideta. Läks see sulle korda ka. Ilmselt valetan, kui ma ütlen, et ei läinud, et kindlasti läks. Ta võib-olla nagu praegusel ajal või praeguseks ajaks on sellist nagu paksu paksu nahka nagu rohkem tekkinud või noh, aga eks, eks ta tollel ajal ikka läks korda muidugi, mida keegi arvasid, ütles, et sa ise, kui palju sa suhtlesid teiste tegijatega Tartus olid no tegelikult väga vähe. Tartus hakati ka mingi aegsel korraldama, hipopidusid ja ja noh, see oli tegelikult ütleme üks üks nagu selline samm, mis aitas, ütleme siis suhelda nagu teiste ütleme sama muusikat kuuluvate inimestega ja ja hakkasid Pärnus mingid peod toimuma, Tallinnas hakkasid peod toimuma ja siis need seltskonnad hakkasid natukene omavahel läbi saama suhtlema ja küll seal üritati ka üritati ka mingisuguseid nagu noh, ma ei tea, siukseid, kunstlikke mingisuguseid tülisid või mingisuguseid seise, nagu korraldada ta, et meil siin ikka õige hiphop on siin, Tartus ja Pärnu mehed ütlesid ei, Pärnus on see õige ja Tallinna mehed saatsid kõik muud kuu pealt. Ei, ei, mis asja, et siin on ikka õige värk ja aga noh, samas tegelikult inimesed selle 11 teadsid ja ja, ja noh, tänapäeval on kõik on suured sõbrad-tuttavad ja, ja nii edasi. Ja ma mäletan ka seda, et tegelikult ega ütleme siis need praegused nii-öelda bändikaaslased. Ja noh, eelkõige alustas Kaarel kosest tema vist tegelikult leidis, leidis minu nagu üles Tartus selles suhtes mina teda ennem ei tundnud, aga Kaarel vist äkki tegi tegi juba raadiosaadet tol ajal ja, ja kuidagi otsisime Tartust üles tänu sellele, et ta ilmselt oli ka kuulnud, et seal mingi tüüp on, kes teeb mingit eestikeelset hiphopi ja ja noh, nii sain nagu meie tutvus alguse. Samal ajal kui kuuldee tegutses Tartus, algas Kaarel Kose artistikarjäär kollektiivis Must Q, mida kose ise räpiks kuidagi nimetada ei soovi. Musta Kuu esimene album. Puhastus jõudis poelettidele vaid veidi hiljem, kui Gulo raadiohääl ja diskor, rina, tuntud, aga aastaid ka riigiametniku leiba söönud Kaarel Kose. Põhimõtteliselt me käisime koos sellises klubis nagu Black Moon, mis asus polütehnikumi all ja, ja seal siis olid siuksed ägedat hommikune pea on, aeg-ajalt mängisin ise seal kassettide pealt nagu muusikat ja, ja tegelikult seal sai siis nagu korralikult tantsu vihutad. Ja mingil hetkel oli vist, kui ma õigesti mäletan, selle hektar tegi kuskil suurel või disgorite festivalid olid, olid nagu asi kuskil TTÜ spordihoones või kuskil, kus tal oli vaja tantsupoisse ja siis siis nagu noh, võttis meid sõpradega nagu välja. Ja ühel hetkel olime siis juba teinud, ma ei tea, neid nii-öelda tantsupoisid olnud siin erinevatele Eesti diskuritele, siin ma ei tea, Margus Turu ja antiindoga, kes sel ajal kõik olid, on ju siis, kui hakkas tulema seda bändid siis võisid olla enne enne meid ütleme, tšemm ilmselt oli enne meid välja, siin ilmselt olid Hooveri cover'i ja kõik siuksed, bändid olid väljas, siis tundus, et noh, sorry, aga selle muusika tegemine on nagu nagu piisavalt lihtne. Et olgugi, et me keegi keegi muusikud ei ole, et küll me küll me hakkama saame. Ja siis nagu kuidagi sedasi saigi alguse. Et sai, sai kokku pandud alguses nagu natukene stuudio koha pealt abi küsitud, ilmnes, et ilmselt küsisime nagu üsna õigete inimeste käest, sest noh, Meelis Meri seal päris esimesi asju aitas meil teha ja ja kuna ise laulda ei osanud sisse kutsutud Urmas Linnamägi, kes noh, ka nagu hea sõber, et, et kuule, et saalid sellesse laulusaates ja et, et noh, ju sa ei oska, laulda ka oskad ja siis niimoodi ta läks, et põhimõtteliselt Must Q oli poistebänd alguses või sellise sajandiga. No ta oli põhimõtteliselt jah sellise ajanud ega selles mõttes, et eks me tegime, mis me oskasime ja, ja eks ma püüdsin ikka seda natukene teistmoodi teha, sest loomulikult me kuulasime hoopis teist muusikat kui, kui see, mida siin nagu inimestele pähe parseldati, et et kui nüüd Musta Kuud ka praegu kuulata, siis sealt ikkagi kostab väga selgelt läbise toonane Hausi vaimustas ja see, et ma hiphopi kuulasin ja ja üht-teist võib-olla veel, kuidas musta kuu looming sündis. Me šamplid šamplisime tegelikult väga kõvasti. Me praktiliselt ühe tainacardsemplarigamis orbitaalvaks stuudios toona oli, tegime kogu esimese plaadi ära, see oli noh, tänase tänaste taastas mõistetest täiesti müstiliselt väikse mahutavuse ja võimalustega pill. Šamplinud selles mõttes nagu tänasel päeval, et võtad lõigu kuskilt muusikapalast vaid Me sämplesime siis ühe trummi siit loost teise trummilöögi nagu sealt loost noh, praegu on täiesti iga iga pioneeri CD-mängija peal, on, on see võimalus, et sa paned loo kiiremaks ja ja põhimõtteliselt, et ta jääb kõlama ikka samas helistikus ja nii edasi. Toona oli niimoodi, et kui see Sämblid, siis igal juhul see saund kui ta läks kõrgemaks, siis toon muutus nii nagu siis, kui sa keerate linti kiiremaks. Ehk siis sellega sai jälle uusi põnevaid saunda, mõnikord, nii et noh, nii ta läks ja, ja põhimõtteliselt, et ütleme, et päris esimesed lootsin, võib-olla armastuse mudel ja karm liin end näiteks on Meelis Meri abiga tehtud või, või, või noh, siis sellega põhimõtteliselt see oli, see oli see kool, et õppisid, et kuidas seda, seda nagu tantsu mus muuseas, muusikat üldse tehakse, et, et noh, see oli nagu väga väärt pool selle koha. Vaid ta tuleb. Talle meeldib. Tagasiside. Ütleme head ei olnud just sellist ahvivaimustust kriitikute poolt. Et ma ilmselt olen kuidagi Sealt sealt saadud ikka päris paksu naha just selles mõttes, et et me saime ikka niimoodi, et noh, paljud asjad vastasid ka tõele, et et pold just suuremad asjad, šedöövrid, kõik need asjad sõna tolle aja kohta muidugi kui sa oled muusikakriitik, siis kõlasid eriti räigelt isegi jõudis meie arvustuseks, jõudis kuhugi kooliõpikusse, selle oli teinud Raul Saaremets, arvustada sisu oli see, et ma ei ole kuulanud seda Musta Q albumeid ja ma ei kavatse kuulata ka ja karg osa muidu normaalne mees, aga miks ta seda jama teeb, ma ei tea. Ja see oli siis hea näitena muusika arvustuses. Ja samal ajal meil oli, ma arvan, et ei enne ega pärast võib-olla nüüd Paukarelvinaga on, aga, aga siukest noorte tüdrukute hordi pole, pole praktiliselt kellelgi olnud, on tehtud palju ilusamat muusikat ja palju ilusamad poisid olnud, aga aga seda vist ei ole just eriti paljud artistid saavad nautida, mis meile oli, nii et see meid absoluutselt ei kõigutanud, et ja ma arvan, et see aeg misse must kuhugi Eestis natukene enne seda siis sama seltskonnaga ja see on tõenäoliselt kõige intensiivsem periood mu elust enam-vähem ja see oli mingi hetk, võtsin tagasi, et see sai olla poolteist või kaks aastat, seda kestnudki kauem. Aga, aga see tundub praegu nagu täiesti eraldi suur pike pohh elust. Et ta oli sedavõrd intensiivne ja väga äge. Aga noored tüdrukud, fännid tulid kohe või neid tuli ka natuke harjutada. Nad tulid ikka üsna kiiresti, tol hetkel vist oli ikkagi põud nagu oma muusikast ja, ja no noortest poistest, kes kes võib-olla teevad midagi siukest tantsuvärki ju ta oli siis nii-nii suur, et et tegelikult me saime üsna kiiresti, sest me olime noh, esiteks me olime nagu natukene tantsijad, tegelikult olime laval üsna sellised, et teistmoodi see, mis siin enne oli. Sorry, aga et need artistid, et nagu laval ei köitnud kedagi, noh, ma ei hakka siin rääkima. Muidugi ma ei võrdle praegu siin Ivo Linna ja siukeste asjadega, vaid vaid pigem sellise Howeri cover'i tüüpi asjadega, mis oli täiesti kohutavas kohutavus kuubis. Et vähemasti me andsime laval midagi. Me üritasime mingeid trende luua ka muus osas, olgugi et praegu hoian kahe käega pead kinni, kui ma vaatamise riietes me käisime, siis tol hetkel oli see midagi teistmoodi alla. Ilmselt ka kogu see kompott kokku. Et me küll võib-olla mingil määral olime sellesse ilmselgelt sellest 90.-te vaibis sees aga mõjusime teistmoodi ja selles suhtes üsna kiirelt. Meie esimene suvetuur, kus me juba olime üsna popid seal ma mäletan meie lõppkokkuvõte oli see, et Pärnus oli meil viimane kontsert, jooksime, ame amokki mööda mööda Pärnut, lõpuks võtsime taksoga, sõitsime Tallinnasse ja kogu tuhhi teenistusel ei läinud. Aga see üsna täpselt iseloomustas ka kogu seda kogu seda perioodi Mulletega. Ega see asi väga teistmoodi ei käinudki. Noh, neid tuure oli erinevaid ja. Siin, mis ma muud oskan öelda, kui, et et väga äge õlina. Olla Kuldse Trio koolid alguses vist paar esimest tuuri, siis Me oleme Godwani Godwaniga käisime ühel tuuril näedsiga, olime koos mingil tuuril, kõikidest on mingeid erinevaid mälestusi, aga ma ütlen ausalt, et see periood kuidagi selliseks ühtlaseks uduseks nagu tombuks keerdunud, kui sa küsiks, et mis aastal või et kus sa olid, või mõnda kontserti ma heal juhul mäletan ühte või kahte kontserti kogu sellest ajast on mul on ka selline tunne, et kõik see käisin ära ja miks must, kui otsese aeg sai otsa mõned asjad, millest ma ei ole kunagi rääkinud, on, on võib-olla see tegelikult meil oli juba üsna suur hulk nagu taustatööd tehtud järgmiseks albumiks. Ja võib-olla oli hea, et sa kunagi ilmunud, sest minu ambitsioonid olid kasvanud hoopis teiseks, see oli selline Nuuglassiks souli tüüp, p, selline hoopis-hoopis-hoopis midagi muud, et see bänd võib-olla oleks kuidagi väga imelikult ja järsult kolinaga kukkunud, et et võib-olla oligi hea, et sellise 90.-te hoopis kursusena rahva mällu. Aga noh, need materjalid nagu selleks koos ühe stuudioga läks kõik kaotsi, sest asjad olid seal kõvaketta peal, kõvaketas õhku ja kõik korras. Enam ei olnud mitte midagi alles sellest tööst, mis me olime teinud jämedalt pool aastat või midagi sellist. Lisaks sellele olid seal omavahelised suhted juba meil ikkagi piisavalt sellised. No mis pilguga sa praegu sellele muusikale tagasi vaatad? Kui sa kuuled või kuuled, mingid asjad on sellised, mis mulle täiesti meeldivad, mingid asjad on sellised, mille eest poeks nagu hästi kaugele peitu, aga iseenesest ma ei vahetaks seda kogemust mitte millegi vastu mingil määral kiire õppimisperiood ja, ja. Kõige tõsisem elupõletamine, mis, nagu on võimalik välja mõelda, ütleme, karm liin on selline, mis mul siiamaani ma arvan, et olgugi, et see temaatika võib-olla on nii, nagu ta on, aga karm liin on siiamaani minu arust täitsa vinks vonks lugu. Võivad meelde? 90.-te lõpus ühendasid Kaarel Kose initsiatiivil tema kuuldi ja toona inglisekeelse räpiga tegutsenud tõud täägi liikmed jõu ja sündis esimene kvaliteetset eestikeelset räppi teinud kollektiiv. Rühm. Tuletame meelde, et kuul Tiiu oli tegutsenud üksi ja Must Kuu oli pigem kiirtoit kui gurmee. Kuuldi, meenutab. Jah, võib öelda, et noh, Kaarel oli üks nagu vahelüli, ütleme minu ja siis teiste nagu A-rühma liikmete vahel. Et kui A-Rühm alustas, siis siis oligi nagu see esimene esimene lugu sai tegelikult üldse ei tehtud nagu sellise ühekordse projektina, et seal ei olnud mitte mingit plaani, et nüüd hakkamegi tegema plaate ja lugusid ja, ja e-et, kõik läheb jõle ägedaks. Et siukseid plaan on nagu ei olnud. Et oli, oli üks Punase Risti mingisugune tuss laul vaja teha ja ja sinna oli siis vaja kaasata nii-öelda tollel hetkel nagu Eesti, siis ütleme, siukseid kõige tuntumaid räppareid, kelleks siis oligi mina Kaarel, Kose ja tõut aeg ja, ja nii see punt nagu kokku saigi. Ja noh, peale seda ühtelugu siis saime aru, et lugusid on vaja veel teha viimane nuia ja et keemia oli väga hea ja et hoog on sees ja anname kuuma. Kusjuures, kas see ei olnud veel niimoodi, et see viimane lumi albumil sinu albumil ilmus enne? Kuskile kuskile lõppu sai ta pandud mingisuguse lisaloona küll, et ma ei, ma ei teagi, miks miks te sinna peale võib-olla lihtsalt jube suur soov see noh, nii-öelda sinna laserplaadi peale kuidagi see lugu ära suruda, et ta oleks nii-öelda kättesaadav ja kuulata. Soovinud. Kuum teema. Siis räägi emale, rehvid asjale nii, nagu mina näen. Siis on hilja. Elada oma elu nii et poleks mulle ja ka teistele siis probleem on mulle tuttav, olen olnud asja sees, sest ka mina olen täitsa tavaline mees. Hommikud pole meeles. Selliseid mälestusi ongi vaja, kui täis peaga ei külasta, praegu vaja ei ole halb, sest keegi ütles nii et räägitakse, nii halb. Mõni teeb nii-öelda. Et langetada otsus, mida tegema. Ta peab su peas küll hädal ütleb väga tanule, mikker näitabki, et sokke-eelsed räpiriimid pole mingi maailmaparandaja kuidagi mikrite öeldud. Tol ajal oli eksklusiivselt inglisekeelne puldi oli lihtsalt sõber ja, ja kuidagi nagu see asi, et me kõik eesti keeles paugutasime tol hetkel, kui Genka tuli viimase lumi nagu esimene tuli, tuli, tuli tuppa rajakas laduma, eesti keeles kunagi eestikeelse räppimas kuulnud, olgugi, et noh, me käisime ühes koolis ja ja nii edasi, siis mul vajus karp lahti, et see oli ikka hoopis teistmoodi, kui ei oska seda oodata ja seal oli nagu elu lahe. Nii et noh, see oli nagu selline asi, mida siis tahtsid nagu jätkata. Igav. Ma ikka vana keele aja noor ja loll, kelme moment paneb juba põrmu. Tarvu lage välimus, nägu hammastega. Online kolikunutesti solki nuusutab, juba joob Koigi poolelt. Pikemalt anti ta, kui tahab tappa oma täit noori lauku või loomadega, kosutavad vulkaanid silmaauku jekteeriti ema minul vaatama. Tuleks vaata meelde, et torti nurka, et kirjeldatud tegemisel suhteliselt nagu broiler kodukalt mari kainer, ma pole sinu pärast kurb lumi. Et mis ma räägin. Pole saanud emad või tõmbad linna tulla ohverdama vill, vill, kus need on, see prindi hängida pilves peaga. Milleri fantaasiaga käib idiootlik uhkaadriga ära tordavama törmann alklarida. Endale palja paar kontserde. Point. Tõelisesse rambivalgusesse tõusis A-Rühm 99. aastal mõistagi looga popmuusik. Idee autor oli Kaarel Kose. Mõjusid, eks tegelikult valmis enne, kui selle viimase lumi tekst sündis ja, ja mul oli kinnisidee, et ma tahan Emmy popmuusikute selle jaoks. Siis me istusime muuseas džämmi stuudios Pauliega ja hakkasime seda biiti kokku panema. Mul on mingisugune vinüüli vinüül, mille pealt me noh, oligi sämplingute vinüül, kus sai trummi, viitas ampilisest, sealt trampisime vist trummi biidi natukene ehitasime peale ja mul oli see m popmuusiku lood, nagu sämplingu idee oli, oli täiesti kinnisideeks, nii et selle panime ka sinna sisse ja ja. Sattus sellesse aega, et kui see oli 90.-te lõpp, siis olid juba tegelikult üldiselt hipoppis, valitsesid teised vaibid, ta jäi nagu sellise. Enne veel, kui see vana pauku viit tegi siukse Kambeki 2000, siis, siis, siis me kuidagi vedasime seda juba ise. Ja see popmuusik ehk oligi niivõrd minu sõnad olid valmis, teistele lükkasin, ma ei mäleta, kas mobiili lükkasin ka, et ma arvan, et ma lükkasin piidi ette ja, ja nii ta sündis. Põhimõtteliselt nii ta oli, kuigi üks asi, mida ma mäletan, oli see, et ma olin seda harjutanud ja nii edasi, aga see lugu tundus ebareaalselt kiire, et ma ei suutnud kuidagi neid sõnu ära öelda, praegu nagu ei ole probleem, et sa oled nii palju aastaid harjutanud, aga siis see tundus nagunii ebareaalselt kiires ja lugu, et ma ei suudagi seda kunagi ära räppida. Seega minu avakõne Eesti popmuusikale negro vähku surnult sündinud, elavad Talva Vablemite leelist koopoodi pürgiv jaapani dieedid. Hea. Tabloo eelarvet fakt on ikka Eesti helilooja laulu raban näkku looja veelgi muusika ja tega tuge põhjal Väliivikliku mõtet mõttetegevus, vormid junni pealt junni kokku. Produtsendimaalased suudab ridade Dolpa teed pole heliteos. Waythineriaagine rahvas neelab ka pöörateeditud projõge mäluda. Joote toona ilma piraat, tar, palvetame. Ajudeta toekar. Nende kompligeenilinegotiitavad näid. Kurb, aga tõsi, tõsi, aga kurb uudis minu nimi pääl iva, nõrk kodutu, elab koreograaf peategi, sorri. Väega loomatu kõrvus on ta käed. Külge mõtte joolematule, kui ainult arvana olla võib veel vajaminev kaup. Välja paistad, pole midagi teha. Palju sa jälgisid seda, mis, Muusikas toona toimus noh, eks eraldi nagu mingit päevikut ei pidanud, aga kuna Eesti on nii väike, siis siis sa ikka näed ja kuuled mis toimuvat. Noh, ma ei tea, ma olen nagu kogu aeg olnud kuidagi sellise suhtumisega. Et ütleme, et sa ei pea Eestis nagu konkreetselt, nagu ma ei tea, mingisuguseid eraldi mingisuguseid lehekülgi kuskil jälgima või midagi spetsiaalset tegema. Et kui kuskil midagi toimub, siis sa pead sellest kuulma lihtsalt niisama ja kui sa ei kuule seda, kui see sinuni ei jõua, siis järelikult see asi võib olla väga, ei toimi nagu või see, see ei ole nagunii tuntud või seda ei ole nagu päris samas sellises võtmes, et sa peaksid teadma, et no mis 90.-te kindlasti ühe räppari kõrvu ka niimoodi jõudsid. Üheksakümnendatel oli palju seda koledat diskomuusikat. Seda, seda kostis kõrvu igalt poolt. Eks me pidime üheksakümnendatel ju koos esinema ja laasid jagama väga paljud nii-öelda igasuguste diskobändidega, sest et noh, disko oli ikkagi sellel hetkel tegelikult nagu noh, ma ütleks, ikkagi selline populaarsem suund või noh, tegelikult ikka sült ja kõik, selline on alati sihukese suurema massi nii-öelda pärusmaa, et eks oli üheksakümnendatel nii ja tegelikult on praegu samamoodi, võiks samal samal ajendil sai ka nii-öelda valmis tehtud ju see lugu popmuusikat, et seal on ikka päris pahasti öeldud teiste meeste kohta, aga kas keegi solvus selle peale minu teada mitte? Ma arvan, et kõik neelasid alla selle. Või ei saanud aru, täitsa küsisin. Omalt poolt aidata oma elu noodipuldi peale, laseb. Kuidas ahvenad? Verbaalsed. Kabelec abil kuulata siin, vaadata poodiumil, süda läheb pahaks. Nõrkade uttu tõmbab lamba- juudi looma pruudi kallale. Marju kuudiga. Annan sulle vastuse. 30 või 40 päeva. Mul lokkava kuul uut olentaalne küll oled kaamera kokku kolm korda päevas kukub trepilt alla. Plaanid? Meil ju riigi on päris vaadata, kui avad raadio mihklit kuulatada, kuid nagu ikka, tuleb paik. Ja mõtlen ikka, kohta pole raske leida, võtad raadiot ja viska vastu seina. Raadio oli veidi ka ju nii et parema meelega poodnik leinata, see on null. Liigitan soolo, kuid ta oli igavest varem vaatanud. Muru ja haaval muudab turu. Teema on ju nii lühike, see on kogu aeg üks ja mõttelühike muusika staar teada, tõde. Toidab oma õde. Polnud küll plaanis, kuid tänu sinule nilbe medalit. Nüüd on suured plaanid lume noraaliani tüüdanud. Karistuseks ära lõigatakse, parem ära karju mulle kõrva. Plaanib mõrva. Ühtegi koormat pole kandnud, laulab väidet, keda tuleb emale tülli puhul küll tortod olete jõulude ajal ta oli, näed, pole vaja, mingi tark ei torma. Ja kolleegid on varsti ta grammeedina tuletorud. Eelil koondlaulujoru, muusikakoolid küll lennata erudeeritud, kuid loovad rahvale sitta niinimetatud rahva eterniidi. Planeedid uuenda, toolid, ladinapaneelil, ladu kõva belgia paljalt asuvale. Hale oled müügiartikkel ja produtsendi ori surma enne kui on hilja lõpetaja debadodeeria ei ole tulla ja mina ära karju mulle kõrva. Te kuulasite sarja aeg peatub, neljandat osa saate pani kokku.