Aeg peatub. Aeg peatub. Tere Te olete tasunud kuulama 90.-te eesti muusikast pajatava sarja viiendat osa, minu nimi on Taavi Libe. Toonases tantsumuusikas põhitooni andnud kollektiivid on suures osas oma tegevuse lõpetanud. Paljud olidki vaid mõne projekti või suvetuuri raames kokku pandud. Seetõttu võib mõjuda isegi üllatavalt, et esimesena uue loominguga püünele tulnud tantsusaalide kant möllab edasi. Võiks starti sünniaasta on 1993 omal ajal kõvasti Rootsi popmuusikatuur Eestisse toonud kollektiivi löögirusika moodustas Trio, Pearu Paulus, Alar Kotkas ja Ilmar Laisaar, Pearu Paulus. Tegelikult me olime ammu juba, tegutsesime koos ja mängisime nagu populaarses meelelahutuskohas regati baaris ja sealt sidusime soome ja mängima siis erinevatesse lõbustusasutustesse ja sinna sattus ka veel Rootsi Rootsi aeg natukene. Ja siis ühes, et ühel hetkel lihtsalt Sammendus enda jaoks nagu Eestis, kas elu rohkem liikuma ja oma raha tuli ja ja mõtlesin, et miks mitte proovida teha Eestis midagi ja sellist tantsulisemat muusikat, mis siis. Sellel ajal oli kindlasti siin üsna vähe vähe pildil ja esindatud 90.-te algus, päris esimesed paar aastat ta oligi ikkagi erinevates muusikažanrites küllaltki surnud aeg. Oled sa nõus sellega ja kindlasti, et muutused ja, ja inimestel oli, oli tähtsamat mõelda kui tsirkuse peale. Sellel hetkel, et leivaleiva peal oli, oli, oli rohkem vaja mõelda, et oli tunda lausa selline sellist tüüpi muusika ootus turule ütleme nii, et see võeti väga-väga hästi vastu ja, ja alguses oli väga tormiline ja, ja kõik, kõik, mis sa tegid, jõudis eetrisse, seda mängiti. Alustasime kõigepealt nii-öelda selle naerata tantsulise versiooniga ega sellel ajal me veel väga nagu oma oma muusikat ei kirjutanud, et ja, ja sellepärast ka ütleme, sellel esimesel kassetil on, on päris palju kavereid, see oli sellel ajal ka selline nagu mingisugune jällegi selline mood, et tehti mingeid vanemaid lugusid, lihtsalt pandi sinna selline natukene moodsam põhi alla ja tundus, et see läheb hästi peale ja siis tegemist siis ka oma katsetes. Sest ma mäletan lihtsalt, et me veel käisime Soomes sellel ajal veel mängimas ja ei teadnud, kuidas see siis kuidas sel lool üldse läheb, et siis mingiaeg nagu sealt tagasi tulles. Siis kuulsime, et kuidas ikkagi, see on nii hästi vastu võetud igal pool ja ja siis noh, see saigi nagu kinnituseks, et me oleme ilmselt õigel teel. Kui asi juba meie esimese kassettini jõudis, siis vaikselt hakkas sealt ikkagi läbi kumama, et noh, ikkagi see neiu mustas kleidis on see see lugu, mis, mis jõudis väga-väga-väga ruttu inimesteni ja teda hakati küsima ja nõudma ja et noh, eks ta ikka see Lugole. Me tegime koostööd victargoga sellel ajal tema stuudiosse, esimene kassett on ka siis sisse mängitud ja lauldud ja Mikk Targole oli siis päris mitu lugu, mida ta meile pakkus sellel ajal ja neiu mustas kleidis, siis oli ka selline lugu, mida ta meile ette mängis, et kas me võiksime seda teha ja ja noh, siis ta oligi, alguses ta oli tiba teistmoodi, et kuidagi vormus temast niimoodi, et tuli sinna see naise osa siis Edigansoni poolt lauldud ja, ja vist refrääni sai tiba seal muudetud, et lihtsamaks, et ta tuli. Loomulikult vahest teinekord tekitab trotsi, kui seal mõni kannatamatu mingi peale kolmandat lugu juba kari neiu mustas kleidis. Aga tuleb ka endale aru anda, et nad tahavad seda lugu kuulata ja meie töö on seda esitada. 90.-te keskel suvetuurid, mis sellel ajal oli ikkagi Tallinnas ja Tartus lauluväljakutäis inimesi, see on nagu selline asi, mida nad tänapäeval ilmselt on väga, väga raske järgi teha, et loomulikult õllesummerile tulevad inimesed ja, aga noh, see on hoopis midagi muud, et ikkagi sellisele Eesti pättide kontserdile tuleb nii palju rahvast, see on ilmselt mingi selline asi, mis jääb sinna sinna 90.-tesse. Kuidas nende tuuride ajal oli kasvõi läbisaamine teiste artistide vahel, kas oli seal mingisugune konkurents ka, kes saab parema peale minemise aja? Ja no ei mäleta küll väga selliseid, mingisuguseid väga tuliseid vaidlusi, kindlasti neid võib-olla oli mingil hetkel, aga ikka ma ei tea, sellel ajal kippusin ikka meie millegipärast viimased olema. Tupikstardi juures olid kõik viimse detailini läbi mõeldud, meenutab hilisem Best Before'i laulja Katili Koit, kes astus meelelahutuskarussellile just Two Quick Starti tantsutüdrukuna, olles ise alles abiturient. Sügisstardil oli kaks tantsijat alati see oli nii-öelda osa nende imagost ja siis ühel hetkel üks nendest tantsijatest lahkus eriväe kiiresti leida uus tants ja ja need asjad vist jooksid kuidagi nii, kui ma õigesti mäletan, et minu tantsutreener tegi Nendele tantsijatele liikumisi. Ja kuna oli kiiresti vaja uut tantsijat, siis ta pigem nagu vaatas oma grupis ringi, et kes sealt võiks, võiks olla ja tehti see pakkumine mulla. Ja ma mäletan, kui ma esimest korda Alar Kotkas kohtasin, siis ta vaatas mind pealaest jalatallani ja teatas, et ma olen liiga lühike, ebaefektne. Massiliselt ei sobi. Aga midagi noh, enam-vähem talli sellises seisus, et tal ei olnud muud valikut ka. Siis Jana hallas tegi mulle, ma arvan, mingi maailma kõige kõrgema soengu ja pani jalga maimude kergemad kingad, et ma läksin nagu natukenegi. Efektne. Et ja siis oli salvestus. Ma arvan, et see võis olla näiteks seitse vaprat saada. Ja, ja pärast seda salvestust Ta ei öelnud mul Alar Kotkas põhimõtteliselt mitte midagi muud, kui lihtsalt teatas, et järgmine esinemine on järgmisel nädalal kuskil mingis kohas. Ja siis kuidagi see meie koostöö täpselt niimoodi läkski, et et kuidagi nagu ootamatult ja kiiresti, nagu kõik need asjad sellel ajal. Pearu Paulus tunnistab, et too quick start jõudis paari aastaga seisu, kus tunti omade jõududega rohkem enam võtta, võimalik polegi. Oma kontsertidega. Me kaua nagu ei mölla, et ühel hetkel saab isu täis kõigil liha, et me peame ikkagi midagi muud ka tegema ja siis oligi niimoodi, et me hakkasime lihtsalt laiendasime oma stuudiot ja produktsioonifirmat, et hakkasime erinevatele artistidele kirjutama, seal tekkisid pestifooria nüanssi ja pärastpoole juba Inese ja kõik sellised, et lihtsalt see aeg oli, oli tõesti selline, kus tuli väga palju muusikat kirjutada ja, ja vahest võib-olla ka öelda nii-öelda muusikat sünnitada, et kui päris nagu ei olnudki, nii et oh vot nüüd istusid klaveri taha tekitavate do vot niisugune lugu, mul on hea või lihtsalt kuskil tekkis selline idee siis vahest sellel ajal oli isegi niisugune mõte, et noh, nüüd lihtsalt nüüd on vaja lugu ja see peadmised tulema, kuidas nad koostajad tekkisid, ei olnud ju ansambleid, et niimoodi praegu lähetatakse, mingi koosseisud ütlevad, et okei, kuule mul on lugu või midagi niimoodi, et siis oli vaja see kõik nullist teha otsida inimesed, kes võiksid kokku sobida ja, ja samamoodi artistidega, et teadsid kedagi, kes suutis ka mitte ainult laulda, vaid ka liikuda, eks ju, et see pidi olema sama tähtis peaaegu kui, kui laulmine, et et see, see pani ka nagu omad piirid sinna. Aga no tuli ise need inimesed leida, kuidas tehti Forsonis? Noh, nii ta sündiski, põhimõtteliselt oli, oli lihtsalt idee luua midagi sellist mida ka nii-öelda enda enda suvetuurile kaasa võtta ja noh, just nagu loogiline mõtlemine käik selles mõttes, et oma, et oma oma artistid on seal ees, siis noh, kõik jääb ju koju, eks ju. Et ei pea kellegile raha ära. Best Before'i üheks alustalaks saigi taustatantsija Katili, kes muide tantsu õpetamisega tegeleb tänaseni. Ma arvan, et see oli jälle Alar Kotkas kes ütles, et meil on selline plaan ja samasugune ettepanek tehti nüanssi tantsijale Raivole. Ehk meie olime, need laulavad tantsijad ja, ja siis hakati otsima nagu lisaliikmeid, et võib-olla prooviti viite inimest või umbes niisiis sealt justkui selgus, mingi valik. Ja, ja siis juba olid mõned lood olemas ja kuidagi siis läkski kohe käima. Et selle projekti ettevalmistamise aeg oligi imelühike. Kuidas nimi tuli? See nimi oli olemas, et sellel kolmikul oli ikkagi jah, selles mõttes see projekt juba täiesti ette valmistatud, prooviti sellised mõned inimesed vaadetelt tüpaažilt oleks sellised erinevad võib-olla spays töölisi põhimõttel, et igalühel oleks justkui nagu mingi oma tüpaas ja, ja siis kohe läks käima. Kas see oli siis niimoodi, et mingid loodud valmis läksid stuudiosse kohe lasite sisse või sa mäletad ka niisugust esimest lugu. Üldiselt oli ikkagi nii jah, et lugu oli valmis sõnade leid valgele paberile pastakaga kirjutatud. Öeldi, et siin on see munaristidega üle löödud stuudio ja läks. Ja seal on väga kiire aja jooksul tegelikult teil ju liikmed vahetusid? Oo jaa, et neid liikmeid tegelikult isegi vahetus natuke rohkem, kui istus, teab, et et sellest alguses liiga avalikult ei räägitud ka, ei mul on meeles lihtsalt üks pildistamine, kus meil oli just järjekordselt jälle üks liige vahetunud, aga meil oli photoshoot kokku lepitud juba ja sellel fotoshuudil käis meil siis nii-öelda kohal lihtsalt üks keha nii-öelda pildil on nagu pea ära keeratud. Et ei oleks aru saada, kes on pildil. Aga mis vahet seal, nii palju, erinevatel põhjustel ma mäletan, et näiteks üks liige vahetus sellepärast, et ta ei suutnud tantsida, niipalju kui oli vaja, et üks liidame, mäletan, vahetus sellepärast, et tema poiss-sõbrale ei meeldinud kogu see trall, mis siis käima läks ja, ja nii edasi ja nii edasi, et ega Maria rahula tuli ka Maria rahula tüliga hiljem. Maria võiski olla võib-olla näiteks selline enam-vähem viies kandidaat, et tema jäi siis püsima. Kui palju teil oli endal võimalik selle kontseptsiooni osas kaasa rääkida? Puhul, kas need kostüümid olid ja see, mis, mis oli midagi sellist, mida tegelikult ei olnud nähtud. Aga see kaasa rääkimise protsent oli nullilähedane, et üldiselt oli ikka nii, et et jälle hästi, viimasel hetkel toodi kostüümid öelda, et need on need, mis tuleb selga panna ja varianti B ei ole ja kindlasti alguse jah, bändi nagu alguse poole oli rohkem seal selliseid pisaraid ja solvumisi ja selliseid väikseid skandaalikesi, aga aga ma pean tunnistama, et lõpupoole tehti lavameik pandikostüümid selga ja ma ei mäleta, et ma oleksin isegi enne seda peeglisse korraks vaadanud, et nii oli lihtsalt pigem ma arvan jah, et kogu see Best Before'i ja see oli rohkem selline. Noh, nii-öelda siin on need nukud, nendega mingi vähk. Et ega mees on nii-öelda selle nukuna mingit liiga palju sõnaõigust nagu ei olnud. Aga see ei olnud ka sellel hetkel nagu probleem, ütleme nii, et ilma nende Jaano hallase aukudeta või aukudega kostüümidega ei olekski see bänd võib-olla olnud, see oleks sinna teiste, 90.-te sarnaste bändide sisse nagu ära kadunud. Kas Raivoga? Absoluutselt Raivole, no esiteks, Raivo, oma lugu varumees minu meelest igas loosta mõnes. Kes ikka sai ka natukene? Lauldud. Kirjadega ei suutnud aru saada, aidata audiot. Teinekord välja tulla. Ja teine asi on see, et mis sõnad ikka on, kas võtsin südamesse? Absoluutselt ei võtmed absoluutselt ei süvenenud nendesse sõnadesse. Sõnade liitsõnad ja, ja ma ei mäleta, et ma oleksin väga üldse mõelnud, et mis, mis nagu sügavam sisu asjal on või, või või et kui, kui sellest nüüd laval nagu kuidagi laulda, et millest ma jutustan siis publikule, et absoluutselt mitte. Ja, ja võib-olla see on ka üks põhjus, miks me ei, ei ole väga tahtnud ka mingit sellist Kambeki laadset, et asja teha, et et kui sa ikkagi seal kahekümnendates laulad sellise tekstiga laule ja siis on üks asi, aga kui sa seal ütleme 35 pluss sedasama teksti esitada, et siis ta on lihtsalt nii koomiline, et ma ei kujuta ette, mis nagu võtmes kogu seda asja edasi anda, et ta ei oleks nagu nagu selliseks naeruväärseks ei, ei kisuks. 96. aastal kokku tulnud bänd hakkas kohe keerlema suvetuuridel, kiiresti sõideti läbi kogu Eesti. No ütleme, et, et on mõned sellised Eesti väikelinnad, kus on laululava, mille ümbruses ei ole mitte ühtegi tualetti mitte ühtegi riietusruumi üldse nagu mitte mingisuguseid võimalusi, nagu artisti jaoks. Kuidas nüüd hakkama? Noh, eks sa ikka saad hakkama, helio valiv ei saanud olla. Et üldse selle aja, ma arvan, üks märksõna oligi see, et et kõik oli ju kuidagi natuke nagu põlve otsas tehtud ja selline saadigi hakkama. Et sellist printsessi ei saanud nagu kuskil väga mängida. Kus oli kõige parem publik? Ma arvan, et ikka need, need Tallinna lauluväljaku kontserdid vist olid need kõige ägedamad kõige eredamalt, ma arvan, on mulle jäänud üldse kogu kogu nagu sellest ajast meelde üks tuur kuhu Pespifoor saabus helikopteriga. Ega see selline väga pikalt ette planeeritud asi ei olnud, see oli pigem, et kellelgi tuli järsku idee ja võeti härjal sarvist ja tehti ära. Et väga palju ei olnud minu meelest ka noh, nagu ette mõeldud. Et ma mäletan, et enne meid esines ansambel naisi Nation ja nende lõpulugude ajal, siis hakkas helikopter juba tiirutama seal lauluväljaku kohal, mis tähendas seda, et nende muusikat ei olnud enam kuulda. Inimesed vaatasid kõik taevasse ja tegelikult nad olid üsna üsna üsna pahased meie peale, et me nagu nende sellise lõbusa õhu ära varastasime. No see koormus on vahva, oli päris kõva, kui palju artistide elu juurde pidutsemine käis. Kultuuriperioodil oli see ikka väga tähtsal kohal. Et, et ega siis peale kontserti Keegi hotelli magama ei läinud, et et ja noh, üldiselt olid ka kõik noh, ütleme näiteks, et kui üritus toimus Rakveres, siis ikkagi kõik Rakvereklubid või üks klubi, mis seal oli, oli väga huvitatud sellest, et kogu see artistide seltskond läheks just sinna oma jätkupidu tegema. Sellel ajal juba olid siis tekkinud mingid esimesed sellised VIP paladki VIP ruumid, kuhu siis turvameeste saatel kõik artistid viidia ja noh, eks seal sai natuke nagu nina püsti ka oldud pidu ja mällu, sellel ajal oli ikka kõvasti Leida jääma. See lugu, Ma armastan luuserit, oli ilmselt pestifoori suurim hitt toona ja tegelikult on see ka kõige paremini ajaproovile vastu seisnud lugu, mis kirjutati tegelikult otseselt Soome tüdrukute tuua nailon piiri pealt maha. Daniel tegelikult Best Before'i selline tunnusmeloodia, et seda kõik teavad ja see on kuidagi endale jäänud kõige rohkem, et, et võib-olla ka sellepärast, et kontserditel näiteks selle looga kindlasti Publica nagu kõige rohkem laulis kaasa, elas kaasa. Et ma arvan, et see võib-olla see nii-öelda see lugu No kui me vaatame, kas või seda aastat, 96, ma armastan luuserit, oli aasta hitt ja tegelikult järgmisel aastal oli Pespifooriva läbi. Kuidas see lõpp saabus? See lõpp tuli tegelikult suhteliselt sama ootamatult nagu alguski, üks bändi liige sai pakkumise minna tööle Jaapanisse ja see pakkumine tundus talle nii ahvatlev, et ta pigem ikkagi jah, otsustas Jaapani kasuks. Ja siis oli meil vaja otsustada, et kas me siis nüüd jälle vahetame liikmeid või me paneme pillid kui ja noh, tegelikult ju bändi nagu tippajal lõpetada sellise suure pauguga ja see tundus nagu parem mõte, kui jääda kuidagi tiksuma. Ja kes teab, kuidas nagu lõpetada ja see mõte iseenesest sobis nagu kõigile ka sa ise ka mõnikord kuulutus ei, kui telekast või raadiost tuleb. Ei, ma ei vaheta jah kanalit, aga ma ei saa ka öelda, et et mingil hetkel olen üksi kodus ja mõtlen, et aa nüüd ma panen velskri foori plaadi peale. Et ei, et seda ma ei tee. Noh, sa natukene rääkisid sellest ka, et et, et miks te ei taha enam kokku tulla, aga. On pakkumisi tehtud, neid pakkumisi on tegelikult tehtud sellest ajast saadik laiali läksime. Et viimati ma mäletan, oli kaks suve tagasi ja siis läksid asjad päris juba hakkasid peaaegu kuhugi jõudma, aga asi jäi ikkagi katki. Ja ma ütlen ära ka selle põhjuse tegelikult, et, et täpselt samasuguses vormis ei taha keegi seda teha, et noh loomulikult võiks ju teha, et needsamad kostüümid selga panna, needsamad fonod käima panna, minna lavale, teha neid samu liigutusi, eks ja kõigil on tore ja naljakas, et mõte oli vahepeal võib-olla muuta kõiki neid lugusid pisut ja kui need numbrid lõpuks kokku löödi, siis summa oli lihtsalt nii suur. Ei, lihtsalt ei oleks saanud seda teha, et oleks seda võib-olla saanud teha mingi tohutult suure tuurina. Aga kuna katuurist ei olnud keegi huvitatud, et pigem, et kui, siis pigem mingi. Üks suur kontsert, aga tänaseks see rong on läinud. Kui 90.-te esimese tantsumuusika gigandi Two Quick Starti tuumiku liikmed olid tegevuse alguseks kogenud muusikud Pearu Paulus, 25 aastane ning Alar Kotkas ja Ilmar Laisaar juba kolmekümnendates, siis esimesena astus nende kandadele koolipoistest koosnenud kes tegi popmuusikas alles oma esimesi samme selle ansambel tšemm, millel polnud moosiga muide mingit pistmist, nagu meenutab Mihkel Mattiisen. Jussiga tegime oma koolis Tallinna muusikakeskkoolis päris tihti selliseid koolipidusid, mis olid siis avalikud, kus ka teistes koolides tublid inimesed ja siis meil oli seal nii-öelda kiitšei tuua meil mille nimeks oli sellist alguseni tšai anud Enn Partsi laine oli selline peen nimetus ja see hiljem kasvas üle nimeks Chammessis Juss anud Mihkel. Siis kuidagi tundus, et tahaks ikka ise hakata tegema muusikat ka ja ja vist oli isegi juba nii, et me rohkem rääkisime kooli peale, kuidas me juba teeme bändi ja tegelikult eriti polnud teinud. Kuni siis ühel päeval võtsime ennast kokku, ma mäletan täpselt, see oli 1994 23, juuli laenasime mingid süntesaatorid, kui läksime ühte jussi, isa bändiprooviruumi, panime selle oma tehnika üles. Hakkasime oma elu esimest lugu kirjutama ja üldse proovima, oma esimesi katsetusi polnud elu sees mitte midagi sellist varem teinud. Ja kasvõi kolm juuli. Me alustasime ja lõpetasime selle looga, nii et see oli selline üsna amatöörlik algus. Aga see loome, saime valmis ja ma mäletan, me tõime selle raadio kahte isegi hakati juba seda mängima, selle loo nimi oli, miks minema lähed? Oled sa teatava odavamad. Aga. Kas kellelgi taamal seent ja peale ta. Tagasi saada. Läks mööda natukene ja meil oli üks sõber, kes oli üsna jõukas ja, ja siis tema tahtis meile kingituseks teha, et me järgmise loo saaksime juba salvestada stuudios seal oligi tema maksis selle kinni. Me läksime septembris 94 ühte Tallinna helistuudiosse, kus siis hakkasime salvestama kaverit laulust nimega, see viis ja, ja nii ta läks seda hakata siis tohutult juba mängima ja pärast seda võttis ühendust meiega mänedžer Aarne Valmis, kes tahtis meiega teha albumi ja siis kõik, kõik see käis hästi-hästi ruttu. Miks te valisite just see viis? Vaat seda ma ei mäleta, aga ma mäletan seda, et me küll tuulasime päris palju oma vanemate plaadi plaadikogudes vinüülplaatidest ja otsisime, mida varem on tehtud ja siis tõenäoliselt meile kuidagi tundus, et selline positiivne lugu ja otsustasime teha sellest kaveri, ma täpsemalt ei mäleta, aga tundub, et oli õige otsus. Sügisel tehti valmis veel esimene album, kus oli 11 lugu. Menu oli pöörane. 11-st loost koguni seitse pääses raadio kahe aastahitti küsitlusel 40 populaarsema eestikeelse loo hulka. Publik hullus ansamblist, keda polnud lavadel veel kordagi näinud. Ma mäletan, meie esimest kontserti näiteks mul täpselt meeles, see oli 30 detsember 94 Tallinna tehnikaülikooli spordihoones kus oligi lihtsalt džämmi kontsert, enne seal Rannamäe tegi diskot, ma mäletan ja see oli ka tohutult menukas, sinna ma ei, ta tuli vist mingi 4000 inimest, kokkuhoid midagi, noh, see oli esimese kontserdi juhtuda siis selline efektne saavutus, et see toimus jah, kiiresti ja suure pauguga ja mingitel asjaoludel läks paljudele korda. Oli see sulle toona üllatus ka või kui sa selle sees olid, siis ei olnud aega imestada. Vist ei olnud aega imestada jah, et see kuidagi vaata, endal polnud varem ju mingit bänditegemise kogemust, et palju sa ikka tead sellest, et kui palju näevad mingid bändid vaeva enne proov, enne kui üldse midagi hakkab juhtuma, et tol hetkel seal midagi niimoodi käis. Ja eks see vist tundus kuidagi loomulik. Ega ma mäletan seda, et esimest korda lavale minnes seal, kui need tuhanded inimesed olid, see tundus ka kuidagi loomulik, et ma ei tea. Muidugi mul oli, ma mäletan tohutult hea meel selle üle, aga sellist tohutut üllatust otseselt ei mäleta. Praegu igatahes sel hetkel oli nõudlus suurem kui pakkumine. Tõenäoliselt siis noh, ma ju ei tea, palju kellelgi tegemisi oli, aga vähemasti mulje oli küll selline, et bändile oli palju tööd ja inimestel oli janu sellise uue uue muusika järele, et et ma arvan, tänapäeva artistid, kes praegu alustavad Eestis, neil on raske üldse mõista, kui nii-öelda suur sassi kõik oli tol ajal seal oli tõesti ikkagi lauluväljakut tulid seal täis, et kontserttegevus on ikka üsna tihe, ta oli üsna tihe, kuni tegelikult meie bändi lõpetamiseni, mis oli 2005. Mis sinu jaoks džämmi perioodi olulisemad looduses on? Vaat seda on hästi keeruline öelda. Kui siin Aarne Valmis aastaid tagasi andis välja džämmi kolmik sellise plaadi, Eesti kullafond, siis sellega seoses. Ma kuulasin, ma mäletan palju materjali üle ja avastasin enda jaoks oksa, õige jah, selline lugu oli ka. Me pidime valima, mis sinna kolme plaadi peale läheb. Et ja meil on nii palju erinevaid, et ütleme sellist laugust ümakast kuni ka lugusid, mis näiteks orkestriga salvestatud mingis loos laulis meil taustamiseks Kiigelaulukuuik ja me oleme igasuguseid imelikke asju teinud. Kui ma mõtlen nagu nii-öelda sellise tantsulise muusika poole peale. Ja kui ma mõtlen, mida, mis nagu tänapäeval ka enam-vähem normaalsetele kõlab, siis näiteks selline lugu nagu ainus tee tuleb meelde, mis mis inimestele väga meeldis ja mis endale ka ja kuidagi. Kui palju ja millal te hakkasite ka teistele artistidele kirjutama, produtseerima? Ma pakun, et kuskil 96 oli see aasta, kus Aarne valmis siis otsustas, et teeb oma helistuudio, mis oligi põhimõtteliselt jaoks, et meie seal saaksime toimetada olis ühes kuus 97, ma arvan, jäi sellest. Ja siis seoses selle uue stuudio rajamisega algasid ka kõikvõimalikud muud tööd ütleme, remikside tegemised teistele bändidele, ka uute projektide salvestamine, näiteks. Ma arvan kohe üks esimesi oli tollel ajal väga menukas pushup. Kas sina tead, kus? Aarne Valmis, Margit Margus äärmiselt täpselt. Me istusime sealsamas meie stuudios. Vaatasime sellist telesaadet nagu kahvel, mida juhtisid Kiur Aarma ja Hannes Võrno. Kiur, mis tegi seal Margit margussoniga intervjuud, kus margitali võitnud mingi tissimissivõistluse ja seal intervjuus ta mainis, et ta tahaks laulmisega tegeleda ja me istusime seal stuudios. Aarne Valmis, mina. Ja seal oli ka minu suur sõber Indrek Sarrap, kellega koos me praegu teeme ansamblid Swingers ja igasuguseid muid asju. Ja Indrek ütles, noh, mis passite, tehke ära ja siis oligi saada, sai läbima, helistasin, tookord olid veel lauatelefonid. Helistasin meie stuudiolauatelefonilt TV3 lauatelefonile. Küsisin sealt Kiur Aarma. Küsisin Kiur armalt. Margit Margus sai numbrit, siis helistas talle Aarne valmis ja ja saime kokku ja nii ta läks. See oli vist kuus teiste Margit kas 15 või 16, äkki isegi 15 ei olnud tema lähedaste mingi probleem, et nüüd hakkab tüdruk sihukest tegema või? Ei mäleta küll, et probleemi oleks saanud või kasvõi seda, et kuidas kuhugi ööklubidesse esinema minna, fakt on see, et ta igal pool kogu aeg esines, nii et kas olid või ei olnud, seda ma ei tea, aga igatahes kontserdid toimusid, oli tore tüdruk ja ta oli väga rõõmsameelne ja ja oli valmis tegema igasuguseid muusikalisi katsetusi ja tal, ütleme selline eneseiroonia oli ka olemas, et seal ju, eks seal selline pool huumoriansambel ikka ja ma mäletan, et mulle näiteks meeldis väga nende lugude tekste kirjutada, sest see oli nii naljakas, lihtsalt sai midagi hoopis teistmoodi teha kui, kui muidu. Temal ilusti leid nõus laulma ja kaasa naerma ja nautima, millest ajendatuna see ämblikmees tuli? Ämblikmehe sünnihetk ma mäletan väga hästi, see oli üks nendest sellistest säpatustest, mingil hetkel tuleb lihtsalt mingi mingi asi ja saad aru. Ahah see on nüüd midagi suurt nii-öelda. Enamasti on seda väga raske öelda, sest see sõltub nii paljudest asjadest, aga vahel harva seda siiski juhtub, et sa saad aru enne, kui sa oled stuudiosse reetse tegema taha korras ja see oli niimoodi, et mul sõbrad läksid, ma mäletan. Me käisime tihti mingis pubis istumas, õhtuti lobisevad sõpradega päeva jutte kokku võtmas ja ja millegipärast tol õhtul mõtlesin, et kuulge, ma ei, ma ei hakka, tulevad, ma lähen koju ja ma ei tea, miks me sinna, kuhu tahtsin minna, igatahes siis mõistsin kuidagi seal oma laua taha. Ja samamoodi äkki hakkas see kõik pähe tulema ja tuli see refrääni meloodia, millest ma sain aru, et see on üks väga hea meloodia. Ja kohe hakkas tulema ka tekst ja tuli kohese ämblikmehe mõtteseoseid omakorda radaalse ämblik. Võta nüüd küll üks väga hea mõte, selline kreisi värk ja siis tuligi ühe ühe õhtuga. Ja see oli jah, selline asi, mis kohe oli, selge, et see toimib. Ma mäletan, Aarne Valmis tuli stuudiosse siis ülekuulamist. Me oleme seal teinud. Panime talle kuulases oi kuidas tal läksid, silmad säravad. Et ka temal oli see moment, et ta sai aru, et, et see, see buss, õpilasõige asi, et selle loo sünnihetke ma mäletan hästi. Paljud asjad on muidugi meelest läinud, et neid remix see üsna palju tehtud, igasugustele asjadele, isegi näiteks Smilersi tegime mingitele miksid siis muidugi Kuldsete lintide materjali. Ma olen isegi Üllar Jörbergi lugusid teinud, nii et iga igasuguseid asju tehtud. Ma mäletan, et ta seemne täitsa oma omamoodi tüüp, hästi sõbralik, veidi selline lapselik. Et kui ta oli rõõmus, siis ta oli tõeliselt rõõmus. Kui ta jonnib ta jonnister, kui lapsed, siis pidin natukene suhtlema nagu niimoodi tuju heaks tegema, nagu ütleme lapsel, et et eks artistide inimesed ongi erinevad ja ja Jörbergi muidugi terve plaadi tegime tegelikult talle jah. Nüüd ma kõiki kutsun, nüüd ma kõiki kutsun, kõiki kuut sundansuley rünnakuid kutsub nüüd ma kõiki kutsun keerutama tuld andma jalgadel maaguuminaadeen. Maguusinaadi. Eks see muidugi tagantjärele mõeldes on selline imelik asi, et Ma ütlen, kogu meie tegevus ju esimestest katsetustest, mis me üldse tegime, jõudis avalikkuse ette, et see tegelikult ei ole normaalne olukord. Tegelikult võiks ise saavutada mingi taseme ja siis tulla mingite asjadega avalikkuse ette, et aga noh, tore vähemalt, et on toimunud areng. Ma leian siiamaani, ma olen ikkagi arenenud, mitte taandarenenud ei olnud seda, et meil, et ta muutuks mingiks nüriks tööks. Ühel hetkel esinemistega oli küll juba see, et Ma tundsin, et nende ööklubikontserdid on ikkagi sellised asjad, mida, mida mõned suudavad. Kuis tahad, käib siia maalide ööklubisid, onju, aga mina tundsin ühel hetkel, et, et ei taha enam. Ja siis oligi väike koosolek bändiga. Siis mõtlesin, et aasta aja pärast, siis lõpetame ära ja tantsin piisavalt ettevalmistusaega meile kõigile, et saaks oma elus uusi asju välja mõelda ja siis oligi täpselt aasta pärast, siis andsin viimase kontserdi. Mis pilguga sa sellele alguse loomingule praegu tagasi vaatad, nagu sa ütlesid, et see kõik on tõesti avalikkuse ees? Ta oligi selline asi omal ajal omas kohas loomulikult kui ma mõtlen praegu endale kui inimesele, kes loodetavasti teab midagi muusikategemisest ja olen ka muusika produtseerimise ka juba kaua tegelenud. Siis kui ma võtan selle nagu hetkeseisuga, siis loomulikult mina produtsendina neid asju veel ei laseksin. Aga see oli midagi, see oli teine aeg. Chan naasis lavalaudadele juuni lõpus Retrobestil festivalil ühekordselt. Seda kinnitab Mihkel Mattiisen ka praegu. Kuigi tööd tehti ühe esinemise jaoks pöörastest kogustes. Ma ütlesin, et enne, kui me üldse millestki räägime, on esimene tingimus see et me teeme kõik need pakt rääkis, et ütleme, mingid asjad, mida kasutatakse, mis seal stuudios ette valmis tehtud. Et need, me teeme kõik nullist uuesti ja see oli ikka paar kuud väga-väga-väga tihedalt töödest, tegin seda koos oma sõbra Timo ventiga. Hommikust õhtuni on isegi vähe öeldud. Ja tegime, sest see oli meie jaoks üsna keeruline ülesanne. Aga ka väga huvitav ülesanne, sest me tahtsime säilitada seda, et inimene tuleks seda kontserdile. Et ta saab ikkagi selle retropaugu nii-öelda kätte, ehk siis tal oleks kõik need äratuntavat partiide, mis teda 10 või 20 aastat tagasi rõõmustasid, et need oleks kõik talle ka praegu äratuntavad. Ja samas me tahtsime sinna sisse tuua kaasaegsed saundi, sest inimesed on juba harjunud oluliselt paremad biitidega passidega ja nii edasi, et et see tasakaalu leidmine oli selline asi, mis mis ei olnud lihtne ülesanne, aga mulle tundub, et meil see hästi õnnestus ja ja see sai tõesti hea asi, et kift kontsert. Ei ole plaan, et nüüd sellest sellest uuest kompotiste saundist mingisugune uus kogumik välja anda või siis. Noh, selle põhjal teha selle peale jah, et päris palju on tehtud, on juba nende taustadega selles mõttes ma ei saa välistada, et äkki me annamegi need uued remix sind mingil hetkel välja, millal see toimuda, ma ei oska öelda ja kas see ikkagi toimub, aga ütleme nii, et me oleme mõtteid mõlgutanud selles suhtes ja et ma kindlasti ei välista seda. Kas see plaan kunagi ka teostub, seda näitab aeg, selline tuleb nautida džämmi vanu salvestisi ja võib-olla mingis mõttes on isegi toredam nagu näiteks see pala tants, mida tantsisime üks vähestest originaallugudest Chamini esimeselt albumilt, mis ilmus 94. aasta sügisel. See oli sarja aeg, peatub viies saade, minu nimi on Taavi Libe, aitäh kuulama. Siin. Tahaksin siin. Ära. Kellele? Joonista. Ainult seina.