Tere päevast, laupäev kulgeb omasoodu, nagu me uudiste alguses kuulsime, need, kes kuulavad otsesaadet ja kuulasid rahvusringhäälingu uudiseid. Kell 11. Päevalilled on õide puhkenud, karu on avastamas Saaremaad, elu suvises Eestis on kohati normaalne, kohati üllatusi täis ja juuli kuu selle aasta viimased rahva teenrid alustavad ja täna oleme koosseisus. Krister Paris, Eesti päevalehest, Mikk Salu, Eesti ekspressist ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost. Tere. Tere. Tere. No teate, kolleegid, ma olen viimased kolm nädalat suutnud peaaegu selliste uudistevaba elu elada. Üsna hea on olnud, et kui kuulata ka teiste puhkusel olevate inimeste jutt, siis pigem läheb korda see, millise hinnaga maasikaid saab turult, kus ehituspoes on allahindlused, kuhu kontserdile või millisele festivalile minna, et kasvõi sellel nädalavahetusele tegelikult tuhanded inimesed on Soomes Tänakule kaasa elamas, kümned tuhanded on Viljandis Hando Kivibergi kätetöö vilju Viljandi folgil nautimas. Ma teen ettepaneku rääkida täna saates ka spordist, et kas me teeme kohe otsa lahti näiteks vehklemise kuningas jalgpalli teleülekannete teemal või ootame Lõpulisamata jätta kurgid on jätkuvalt nii kallid, nagu oleks tegemist varakevadega. Kui kurgihindadega meedia tegeleb, siis sellel asjal on juba oma oma nimi mida kaasa tulemas. Aga no ma ei kuulnud kohe, et räägime, jah, räägime jah, jalgpallist, et kohe näha, et võib-olla Eesti meediagrupist, kus seda jalgpalliteemat ikka väga emotsionaalselt võeti, et ma ei tea, kas vaid mulle tundub lõppeval nädalal selline üsna teemade vaene, et kaua sa ikka sellest eesistumisest ja Tallinna teeremondist kirjutad. Või on minu arusaam lõppeva nädala uudistest kuidagi ekslik? Erinevalt teist mina ei ole puhkused ja ma näen seda, kuidas kolleegid kas või Päevalehes või delfis vaevlevad. Tõesti, uudiste leidmisega on, et spordiasjad on praegu igal pool. Kuigi ees olgu need vehklejad või nüüd siis Ott Tänak Soomes ja muidugi muidugi, et ikkagi ERR sai suurepärase kingituse jalgpalliliidu käesto seon tegelikult uudisväärtusega lugu, mis, mis ilmselt jääb mõjutama palju laiemat kui ühte ühte jalgpallimanna televaataja rahulduste pikemaks ajaks. Ikkagi tegemist on põhimõttelise küsimusega. Et kui noh, oletame, et tegemist näiteks oleks mõne parlamendisaadikuga või mõne parteiga, kes saab kuskilt kellegi käest järsku suure kingituse siis kõik võib olla täiesti aus, aga Iker inimestele väikene kahtluse hinge kahtlus okas hinge, et aga miks ikkagi niimoodi Et ma tulen selle jalgpalli juurde kohe tagasi, et aga alustaks siiski sellest, ma arvan, nädala kõige tiivsemast sündmusest, sest ega seda ju väga sageli ei juhtu, et olümpia ajal Eesti sportlased vähe sellest võistkondlikud alal maailmameistriks tullakse. Just sellega said ju lõppeval nädalal hakkama Julia Beljajeva, Erika Kirpu puu, Irina Embrich, Kristina Kuusk, et kui nad alistasid kolmapäeval, siis MM-finaalis Hiina naiskonna, et see on väga kena spordisündmus. Ega siin midagi vist väga kommenteerida ei ole, aga ma arvan, et selline positiivne sündmus rahvateenrite alustuseks kohe loob hea meeleolu. Ja eks nad on ju pidevalt olnud sellised medalisoosikud ja ka kuldmedalisoosikud, muidugi enne just vaatasin emmeliga, neile ennustati, et eks nad peaksid ikka medalile jõudmaks samas näiteks EMI leida sellest ilma, et noh, nii ja naa, et nad on nagu tippkonkursi seal kogu aeg ja seepärast on väga tubli, et meil igav ei ole juhuslik, hirmus palju üldse neid spordialasid enam järgi jäänud kunagi oli, võib-olla suusatab kahevõistluse kõik sellised talialad, kus noh, peaaegu alati öeldakse, et meieta Eesti võistleja on ka kuldmedalisoosik. Vestlemine on tõesti üks ala, mis on üllatavalt kaua vastu pidanud selles mõttes vastu pidanud, et nad on ikkagi 20 aastat olnud kogu aeg medalivõitjaid suutnud toota, et paljud alad ja suusatamine või kahevõistlus, kes ei mäleta, pole kunagi ja need on kõik ära kukkunud ja seda isegi sellele vaatamata, et see rahastus pole alati olnud üldse niivõrd stabiilne vest, lugesin mingit intervjuud, kus meenutama Teie aastaid tagasi, kus tuli umbes 150 euroga kuuse kõiki kulutusi katta, ehk siis noh, põhimõtteliselt nagu üks vehklejates ütles, et poleks olnud abikaasat, oleks ka ka vehklemine olemata jäänud, aga noh, nüüd on siis ka õnneks ma saan aru, selle võiduga asi lahenenud, et veel veel mõni aeg tagasi kirjutati, et et just nimelt epeevehklejad, naised võivad jääda nüüd järgmiseks rahastushooajaks EOK toetusest ilma, nüüd siis saame aru, et vähemalt see kuldmedal toi teinele päris korralikusse, stabiilse sissetuleku, et 6000. 6200 eurot iga koondis, jah, koondise võidunaiskonna liige, et 4000 on siis ütleme selline sihtotstarbeta ja 2200 vist oli see number, mis on mõeldud selliseks saama, eks ole, just just lisaks preemia juba ma nägin kusagilt ka uudist, et nad hakkavad rohkem igakuiselt saama, kui riigikogu liige, ma arvan, ega riigikogu liikmed seda asja nii ei jäta. Eks keskmise palga üles. Kuulge, see vehklemine on hirmus põnev ja närvesöövat. Ma mäletan eelmise aasta Rio olümpiamänge ja, ja nii närvis, kui ma vehklemise matše vaadates olin, ma ei ole tükk aega sporti vaadates olnud, aga samas ega sellise kuningas jalgpalli vastu ikka ei saa, et Eesti ajakirjandusmaastikul on kõik telekanalid valmis minu arust kas või naba paigast ära nihutama või miljoneid pakkuma, et saaks kuidagi endale selle jalgpallioluliste tiitlivõistluste ja Eesti koondise mängude ülekande õigused, et nagu siin juba ka mainitud ja ma arvan, ega see nüüd kellelegi üllatusena ei tule, et juhtus hoopis niimoodi niimoodi, et suure osa ülekande õiguste eest maksab see, kes ülekande õiguste eest raha peaks saama, ehk siis Eesti jalgpalliliit, et minul on võib-olla selle teema puhul see keeruline olukord, et mina olen rahvusringhäälingu palgal ja mul on keeruline oma tööandjad kaitsta ja teistpidi on mul jällegi keeruline tööandjate kritiseerida, et võib-olla teie aitate natukene minu eest seda teha, et kust maalt see piir peaks jooksma, kus meediaorganisatsioon võib siis erinevaid kokkuleppeid teha, allahindlusi ja sponsorlust paluda, et ja kust see piir oleks? Ma korraks küsin vahele lihtsalt mälu värskendamiseks, et kas see, kas see keiss on selline, et Eesti jalgpalliliit andis ERR-ile umbes miljon eurot selle eest, et teie saaksite osta jalgpalliülekande õigused ja jalgpalliliit saab müüa, reklaamisid? Või mida see mees raskelt niimoodi aru, et erakanalid olid valmis maksma peale, et nad saaksid näidata jalgpalliülekandeid, kuid jalgpalliliit andis enda poolt, selle asemel, et võtta vastu nende peale maksmist, andis raha, ERRile reklaami näitama ei hakata, vähemalt on, vähemalt Aivar Pohlak on seda Delfile kinnitanud, kui kummaliseks teeb see, et ta jätab mulje, tehakse kingitus ja ehkki kõik räägivad sellest, et on vaja toetada jalgpalliga laiemalt kontseptsioone, et just nimelt inimesed vaataksid läbi selle, tuleks jalgpall kui selline edeneks siis kui kingitus moodustab, ütleme, 33 miljonilisest eelarvest ühe miljoni. Ühest küljest ta ei ole väga suur, teisest küljest ikkagi päris märkimisväärne hulk, alati tekib küsimus, et mis, mis oma varjatud tagamõtted ühtegi halba mõtet pole kuskilt välja tulnud, aga, aga just sellised asjad nagu õhku jäävad. Tõesti, see olgu see korratud, et need faktid on õiged jah, et mingisuguseid täiendavaid kohustusi rahvusringhäälingule ei kaasne, et Aivar Pohlak või jalgpalliliit siis ei ostnud rahvusringhäälingust reklaami, sponsorteabenäitamise aega, müüdi ülekande õigused ja nii-öelda sellesama lepinguga tehti ka see toetuse poole, et see vaene r nagu ma saan aru, siis see on selline kirjanduslik väljend jaksaks need ülekanded osta, sest ma meenutaks, et kokku rahvusringhäälingu nõukogu kinnitas üldse kolme suure spordiülekande õiguste ostmisele, mahuks seal 1,2 miljonit eurot ja, ja noh, põhimõtteliselt eelarve oleks peaaegu et ainult jalgpalli puhul lõhki olnud, et lisaks olid seal ka veel siis jäähoki ja, ja üks kolmas asi ka, mis mul praegu juba on meelest läinud. Ta on oluline ja, ja ma saan aru, et Aivar Pohlaku puhul olid märksõnadeks kaks olulist asja, üks olid vabalevi sest juba eelolevast teisipäevast Kanal2 ja TV3 vabalevist lahkuvad, mis tähendab seda, et automaatselt tekib hunnik inimesi, kes ei näe neid telekanaleid ja teine asi on kvaliteet, sest ma ei tea, olete nõus või mitte, aga mis puudutab vähemasti praegu spordiülekannete ja üldse igasuguste teleülekannete tegemist, siis tehniliselt parim pool ikkagi on rahvusringhäälingul. Sest neid spordiülekandeid on tehtud juba aastakümneid. Kvaliteet latt on väga kõrgel ja see oli see, mida Aivar Pohlak hindas. Ja lisaks keegi ju ei ole rahul sellega, kui sul balli ajal lüüakse värav ja juhuslikult katkeb telepilt. Mitte et ma nüüd tahaks väita, et kanal kahes ja TV3s töötavad sellised saamatud inimesed, aga ma ei tea. Peale ju minnakse poodi, ostetakse kvaliteetsemalt asja, kuigi on odavam asi ka. Nojah, aga niimoodi? Ei, ilmselt ongi ETV-s parem kvaliteet, sa ise ütles, et mitukümmend aastat tehtud, aga ma küsiks, et et keegi teised peavad ka kusagilt ju alustama. Eks selgete tuleks vältida taolisi olukordi, nagu oli suvel olümpiamängudel, kus, kus Eesti sportlaste pilti aeg-ajalt võib-olla olevate näharit, Sestajate puuduse puudus vastav tehnika, millega osta endale eraldi pildid Teie antud juhul siis puudutas TV3 aga Meghan üsna kogu küsimus ongi see, et peale selle, mis seal selle varjatud aitäh, sõnad, mida siis Pohlaku öeldakse, nagu nagu kirjutab Mart Raudsaar, Eesti Ajalehtede Liidu juhataja, siis noh, ütleme mõtle hetkeks, kui keegi tuleb inimese ukse taha üheksa ja poole 1000 euroga lubades seda lihtsalt selle eest, et ta saaks osta oma põhitööks vajalikke lisavahendeid ja teha tööd senisest paremini tunneb see inimene paratamatult ebamugavust ja mõningat tänutunnet ootamatu heategija ees. Ehk siis ennekõike, kui oleks väga selge avatud sponsorleping, kus on kõik punktid selgelt kirjas, siis võtaks hästi palju pingeid maha. Sedapidi küll jah, et ma ise loodan ka, et see leping kas tervenisti või mingisuguses mahus, ma ei tea, kuivõrd nii-öelda konfidentsiaalsusklausel klausleid sisaldab, aga sporditoimetuse juhi sarna suust ma olen aru saanud, et praegu kõikidest detailidest ei rääkida, sest seal nii-öelda selle, et spordihanke või ülekande õiguste puhul kõik otsad ei ole veel kokku sõlmitud ja, ja seal on nii-öelda selliseid noh, ütleme erasektoris räägitakse sellisest, ütleme ärisaladusest, et selle selle poolega kokkupuutuvaid asju on veel, aga, aga no ma ei tea, kuidas siis oleks pidanud käituma, et kui Pohlak väga tahab ERR-is jalgpalli näidata. Kui ERR-i huvi on ka jalgpalli näidata, et lihtsalt oleks pidanud Spohlakuley ütlema vä? VKG taas täielik ava, täielik avalikustatus, kuna tegemist on avalik-õigusliku kanaliga, mis peab teenima ennekõike üldrahvuslikke huve ja kindlasti vältima isegi võimalusi sinna on võimalike rahadega mingisugustki kallutatud sisse osta ja siis on selge, et kui kuskilt täpselt tuleb mingisugune rahasumma, siis äkki tekitab paratamatult kahtluse. No ütleme näiteks, kui tuleks mõni ärimees või mõni partei, annaks annaks liiga suured summa raha ootamatult siis paratamatuna kahtluseta tekiksid praegu see, et tegemist on jalgpalliga raha tõesti, võib-olla selle koha pealt pinged maha, et et noh, pole midagi niivõrd teravalt, aga samas me teame, et seal Aivar Pohlak on olnud ta siiski aktiivse inimesena tekitanud ka aeg-ajalt vastuolusid, et ta kujutame ette, et näiteks tekib olukord, kus on vaja teha teda kritiseeri, vaid lõike, siis ma usun, et ajakirjanikud teevad kõike ausalt ja südametunnistusega, mingisugune selline kriipiv tunne võib vaatajal ikkagi jääda. Selles osas ma olen nõus, et sellist mingisugust erilist kohtlemist ei saa ja ei tohi olla ja kusagil peab see piir olema kasvõi ka ERR-is sees sõnastatud, et kust maalt me seda raha ei võta. Aga ma ei tea, me võime ju hakata siin saates pidama ka pikka diskussiooni teemal R ja selle alarahastatud või rahastatud, et aga mulle tundub, et tahet, ütleme rahvusringhäälingu raadioeetris rahvusringhäälingutöötaja poolt, on mõttetu hakata seda debatti pidama, see, see ei kõla vana ja, ja ma arvan, et kõige parem on, kui seda debatti peetakse kas parlamendis või kultuuriministeeriumis, et ma ei hakka nagunii-öelda seda eelist siin praegu kasutama. Pigem pigem tahaks mina kuulajana saada just vaatajana vastuseid täpselt küsimustele, mida näiteks oma Mart Raudsaar tõstatab, et esiteks tema ütleb, et minu jaoks oli uskumatu, et jalgpalliliit suudab välja käia nimetatud sponsorsummasid ja tõesti see see raha on kuskilt tulnud ja kas Eston mõeldud nii-öelda selle raha eraldajate poolt just selliseks tegevuseks. Ja, ja teiseks kütet peab olema avalik, et vältida riski, et ERR peaks hakkama majandama näiteks A Le Coq Arenat kui jalgpalliliidul mingil põhjusel raha maksmata. No ja ei, see on juba natukene teine pool, et ma arvan, et selle teleülekannete omandamise lepinguga võtta mingisuguseid selliseid kohustusi ma arvan, ka rahvusringhäälinguaudiitor ja järelevalvenõukogu ei laseks nagu sellist asja läbi. See pidanud ühtegi tähelepanu, oli see, et see, miks selline suure rahasumma vastuvõtmine käis ilma nõukogu osaluseta ei hetke puhtalt juhatuse õlgadele, ei vasta tõele. Või nagu vaadata, mida on Rein Veidemann rahvusringhäälingu nõukogu esimees öelnud, siis tema on ju selgelt öelnud, et nõukogu oli teadlik ja, ja võib-olla seal. Ja seal ongi nii-öelda jutu erinevus on see, et räägitakse, et paketis, aga nõukogu vähemasti nõukogu liikme Paavo Nõgene on nõudnud, et seda nii-öelda tagantjärgi võiks veel ka korra arutada, aga teate, et viinamarjad on ikkagi hapud vist ka, et Rein Veidemanni tsitaat ja mulle lihtsalt tundub, et sellel teemal, ütleme erinevates meediamajades on nagu liiga palju kirge, arvestades lihtsalt seda, et sport toob korraga ühel ajal teleri ette või, või ka siis arvuti taha ikkagi märkimisväärse hulga inimesi ja, ja kui sa ikkagi oled arvestanud ja lootnud, et sa saad ikkagi jalgpalli üle kanda õigused, et MM ja EM-i ja seal rahvuste liigat saad näidata ja Eesti koondise mänge, siis kui sa sellest ilma jääd ja avastad ühel hetkel, et Aivar Pohlak ei olegi sinu sõber, siis see võib olla päris nii-öelda ehmatama. Aga ma arvan, et selle teemaga tegeletakse ja me vist sõnastasime ka siin mingisugused nii-öelda nüansid mis on selles mõttes olulised, et mil, mille osas nagu tegelikult ma arvan, et ka rahvusringhäälingu ajakirjanikel oleks mõistlik, kui see teadmine on olemas. Kas rahvusringhääling on mõelnud selle peale, aga mis saab siis, kui seda raha ei tule? No vot, see on hea küsimus, see on hea küsimus, aga ühest küljest ma saan aru, et see raha on just mõeldud nii-öelda ülekanne ülekande õiguste ostmiseks, et kui nii-öelda kokku on lepitud ülekande õigused ja kui kokku lepitud on raha, siis need on nagu ühendatud anumad. Jah, ma pigem viitasin sellele, et eks Aivar Pohlaku ja jalgpalliliidu need rahaasjad on siin aastate jooksul ka niimoodi selliseid Ameerika mägesid läbinud, et kord on naha ja korda ei ole ja kord heidetakse suuri asju korda, ollakse kõikidele võlgu. Jah, siin on, ma olen nagu ühe asja üle õnnelik, et Eestis on meediamaastikul konkurents väga tihe ja terav ja küll head kolleegid postimehest või, või ekspressist või delfist või päevalehest. Küll nad aitavad kõigel sellel silma peal hoida. Ma viskaks selle teema lõpetuseks õhku lihtsalt mõte, et ükskõik mingisuguse ürituse kajastamist rahastaks mõni erakond paneb erakorra ette näiteks sõna keskkümme, alles näeksime, milline torm siis tekiks. Ei noh, see on vastuvõetamatu ja teine asi on see, et, et ma tahaks näha ka seda ETV spordiajakirjanikku, kes peale väga kehva jalgpallikoondise mängu läheks koondis koondise peatreeneri juurde ja öeldakse, et oli ju täna väga hea mäng. Et seda ei juhtu, selles ma olen nagu täiesti kindel, et meie majas töö teevad ikkagi professionaalid. Nii, aga ma ei tea, kuidas teile, aga mulle tundub, et kui ütleme Eesti Päevaleht üritas lõppeval nädalal oma leheruumi sõna otseses mõttes täita sellise riigiga kinnisvara aktsiaseltsi vanu patele üles lugedes ajades kohati sassi, millal siis riigi kinnisvara aktsiaselts on olnud ohver, millal süüdlane, millal kontvõõras kellegi pulmas, siis Postimees on lisaks sellele mainitud palju ülekannete õiguse teemale leidnud ühe jutumärkides võib-olla isegi veel magusama teema, et üks itaallasest fotoajakirjanik, kes lootis pilti riikidest, leida lapssõdureid ja neid siis kogu maailmale näidata, näitasite ei leidnud, aga noh, ühes Hollandi portaalis uudis siiski ilmus kujul, kus väideti, et Baltimaad koolitavad lapsi sõjaks Venemaaga, et see teema paistab mõnele äkki isegi kuidagi sellise, ma ei tea. Söödu või istun, aga see ei olnud lihtsalt uudis liikluslikult kopsakas lugu, et see on. Nende piltidega ütleme intriigiga, et, et ma ei tea, millised üldse võiks sellise desinformatsiooni või, või infooperatsioonide või ootustele mittevastava tegelikkuse avastamise tagajärjed pikas plaanis olla, sest ainuüksi pärast noh, võiks ju sellel teemal siin saates veidi pikemalt peatuda, et see teema on ületanud uudistekünnise Eestis ma saan aru, Lätis-Leedus on seda kajastatud, sedasama Hollandi portaal, Hollandi ajalehed ise on juhtinud tähelepanu, et kõik selles loos sisaldavad detailid ei vasta tõele, et tänases Postimehes soovitan lugeda rahvateenrite koosseisu kuuluv Evelyn Kaldoja on kirjutanud, kuidas seesama Itaalia ajakirjanik leedus palus, noh, ütleme siis sarnases noorteorganisatsiooni suvelaagrit külastades, nagu on siis noorkotkad või kodutütred. Et äkki saaks pilti teha, et las noored võtavad relva mulaasid kätte ja need pildid kaunistasidki on jutumärkides siis seda lugu, et päris õõvastav No tegelikult, kui me mõtleme, siis sellest ajast saadik, kui siia esitaks, hakkasid tulema suuremad hulgata liitlase vägesid ja üldse tegelikult siis Ukraina konflikti algusest saadik kui esitatav tiga president Toomas Hendrik Ilvesele väga närvidele käiv küsimus, et kas, kas, kas Narva on järgmine, on siin pidevalt, käin ajakirjanike ja sa pead ometi leidma mingisuguse kasvõi hea lööva pealkirjad, jah, nad lapsed on nüüd nagu uus nüanss. Aga neid lugusid, kuidas tuhanded, kui mitte kümned tuhanded eestlased käivad treeninglaagrites veedavad nädalaid kuskil lume sees, kõik ainult selleks, et hoida tagasi vaenlaste panime teinekord öeldakse otsesõnu välja, kuskohas vaenlane tuleb, neid lugusid on olnud hästi palju. Ehk siis kui keegi sappa selle peale, et aga näe, ka lapsed käivad selliste pool Militaarsetes rühmades laagrites treenima, siis Hormsadold tekkis tal mõte, et miks mitte seda kajastada ja, ja mis seal siis veel tegelikult tabavam pealkiri kui see, mida ta, mida ta pani. Aga kusjuures see pealkiri vahetati ära, et nüüd on natukene neutraalsem pealkirjaga, aga noh, ka see on ikkagi piisavalt. Oma lastele, kui palju ta ikka neutraalsem on, et nojah, et kusagil Euroopa äärealadel kardetakse Venemaa pärast ja midagi seal oli. Lapsed, lapsed kardavad Venemaad ja valmistuvad sõjaks. Aga ütleme niimoodi, artiklite artiklitevoog on eristunud päris suur, kui vaadata, et kes iganes Eestisse saabub, peab eriti, kui nad tulid Veners, Ameerika üksused tapale, siis käidi ka BBC ja kõik käsitleda kajastamas ja just see mulje, et siin käib vägede koondamine ja ollakse valmis võimalikuks konfrontatsiooni Venemaaga, see on paratamatult praegune osa Eesti kuvandist. Aga seda kuvandit looda, on, see on meile teada, kes seda kuvandit loob, et ma küsin niimoodi naiivselt. Ma arvan, et ise tekib, et seda keegi otseselt ei loogi. Et mõned kuud tagasi ma tõin sarnase näita, et oletame kui Eesti ajakirjanik läheb taiwani, millest me kirjutame, eks ma ikka kirjutan meie vastasseisust Hiinaga. Ja see on täpselt niimoodi, et noh, siin Eesti on siin Venemaa nurga peal nato Putin? Jah, et see ongi lihtsalt, see on, see on hetkel selline teema. Teie teemana. Et võtsin kirjutaja positiivsed vaatamata ähvardavad, Venemaal jätkub elu normaalselt, aga sa tood selle selle nüansi sisse paratamatult ju ka meie enda siseriiklikus diskussioonis pidevalt ikkagi tuleb seesama parale systetajatavat Ukraina Moskva agressiivne poliitika, me peame tänu sellele langetame leida neid otsuseid. Kogu meie diskussioon ka kaitsekulutuste ümber on pea peaaegu diskussiooni vaba, just nimelt tänu sellele Vene ohule, mis ma ei ütle, et üldse üles puuduta, ei ole ülespuhutud, aga mis on nagu varjutab kõike otsustamises. Ja kui sa oled välisajakirjanik, kusagilt kaugelt tuleb väike riik, niikuinii sa sellest midagi ei tea, sa oled enne seda, kui sa üldse siia saabud, oled sa oma toimetajale või leheleb ajalehele tegelikult ju maha müünud selle idee või selle loo, et ma lähen sinna tegema, ma ei tea, vabatahtlikele sõduritest või, või noortest, kes treenivad relvadega või et sa ei tule siia avastama. Jätame see konkreetne ajakirjanike rongid ilmselt kujutas ette, et on lapsed, lapsed, kellel ongi käes relvad ja noh, mis seal loomulikumat, kui ta ütleb, et ma tahaks saada head pilt, et andke, andke talle ometi siis relva kätte, et selliseid noh, võib-olla nagu poollavastus ikka tehakse, mäleta, kui kunagi oli pronkssõduri sündmused, kuidas siis nenditi, et see, need inimesed, kes oli pronkssõduri kaitsjad, hakkasid nagu siis Kristeerilised nutma alles siis kui pandi haigeima kaamerat, aga noh, ühest küljest on see ka loomulik, sa ju tead mängija mingisugusele auditooriumile ehk siis ta võib-olla tõesti ei vasta päris kõikidele eetikareeglitele. Ja siin on üks nüanss veel, et mis ei kehti näiteks Eestis ei kehti ka Soomes, aga enamikes lääneriikides ei ole enam ammu kaitseväeteenistust, ei ole ka selliseid vabatahtlikke organisatsioone. Need inimesed, nad, nad ei jaga tegelikult militaarteemasid reeglina üldse, sest neil ei ole seda nagu kogemust endale isiklikult olnud ja ja näiteks selline asi nagu kaitseliit, kes meile tundub nii loomulik, on paljudes Lääne-Euroopa riikides, kui sa räägid, et mingid vabatahtlikud ja relvad, et siis see kõlab. Ma ei tea, ühed prantslased ütlesid mulle, et issand, jumala, Nendele tulevad kohad, mingid natsiajad meelde. Aga muidugi, kui me vaatame näiteks mida, kuidas seda ka, et mis, mis see tähendab, et inimeste käes on relvad. Muidugi, kui me vaatame, kuidas ta kajastab meie kaitseministeerium, siis strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja Rauno Veri on Evelin kaldojale just öelnud, et tegemist on kasuliku idioodiga, kelle pilte meeldib RED tüüpi väljaannetele avaldada, sest nende eesmärke, nii et noh, kui võimalik, et meie kaitseväel on siis rohkem infot, kus kohast see, ta peaks, see konkreetne fotoreporter oma oma suuniseid saama. Ma arvan, selle asja nimi on edukas balti koostöö, et kui vaadata selle ajakirjaniku kulgemist Tomasso Klavarino on tema nimi, et ta ju tuli Leedust siis üritas Lätis üht-teist korda saata ja siis saabus Eestisse, et Leedus tal õnnestus ju edukalt, et siis noorteorganisatsiooni liikmeid õppusel paluda makett relva makette kandma, seal ta sai oma pildid ja kusjuures need on sellised ainsad pildid, kus on ka näha, et, et lapsed on mingisuguses tegevuses Lätis. Ma saan aru, et seda ajakirjaniku sisuliselt mitte ühelegi noorteorganisatsiooni laagriüritusele ei lastud, et ju siis oli siis mingisugune eelteavitus või arusaam, et ei tule see inimene sõbralike kavatsustega, aga ka Eestis ütleme see liin, seda, seda vist ei suudetud hoida, et keegi otsustas viimasel hetkel natukene vist teistmoodi, aga noh, ma ei tea, eks ametkonnad ise peavad omavahel neid asju klaarima, aga, aga noh, selge on see, et Eestis midagi sellist erakordselt jubedat ju ei sündinud, kui ainult selline üldine tõdemusega Balti riikides on vabatahtlikud noorteorganisatsioonid, kes armastavad suvevaheajal koguneda ja, ja siis ma ei tea mingisuguseid tegevusi teha, aga kui see pannakse sellisesse konteksti sõjahirm ja Venemaa ja mida iganes No seal sünnibki selline rosolje niisugune lapssõdurite teema ja aga seda ongi muuseas ka seda, seda, seda raske on ka koordineerida, sellepärast et need vabatahtlikud organisatsioonid, ametnikud ei saa nagu käsutada. Sa ikka leiad mõne kaitseliitlase või mõne mõne noorkotka ja tsiviilinimesed ei pane neile nagu kätt ette mingisugune ministeeriumi käsuga. Välisajakirjanikega suhelda ja juhin tähelepanu, et kõik need laagrid toimuvad siiski mingil määral sellise Venemaa poolt nahka, sest lähtuva ohu, aga nii-öelda siis see selles kontekstis, et siin valmistutakse kavaid ennetavalt, selles, kui, kui peaks juhtumisi midagi sealtpoolt tulema, ehk siis ma kujutan ette, et kui sa võtad ette mõne laagrisse treeniva noore inimese inimestel ei ole inimese ja küsib, miks ta siin on siis see sõna vene, ma võiksin väga kergesti. See on selline, ütleme, see on pigem selline perekondlik, ma ei tea hoiakute küsimus, aga ma arvan, et noorkotkad, kodutütred, et ma pean küll tunnistama, et ma ei ole seal, aga mul on mitmeid tuttavaid, kes või kelle lapsed käivad ja pigem ikkagi tegeletakse muude tegevustega, et metsas liikumine, vaba aja sisustamine. No kui veel skaudid mängu tuua, siis ütleme looduses hakkamasaamine ellujäämine. No ma ei tea Seal on kaitseliitlastega suurendada mulle tulnud katse, et see Venemaa teema, et need inimesed on lihtsalt nad ei mõtle nagu iga päev Venemaale, et nad nende mingi nagu hobi meeldib seal põhjusi on väga individuaalseid, miks nad kaitseliitlased on, et ja, ja öelda, et noh, et nad nüüd valmistuvad maid sõjaks Venemaaga, ma ei tea, noh, Eesti Kaitsevägi valmistub sõjaks, kellega iganes see ongi kaitseväe mõte oleks ka viie aastat tagasi küsinud, et Eesti kaitseväelased on Aafrikas on praegu, eks ole. Kas me oleks viis aastat tagasi olnud, Me valmistume sõjaks Aafrikas lähetanud kord oleme Iraagis, Afganistanis, kord siin, kord seal. Kaitseliit on territoriaalkaitse üksused, no ja kaitseliitlased. Ründeüksus, aga pigem ongi küsimus selles, et, et siin, ma arvan, paljude jaoks on eluviis, et muidu vanemad on seotud seal kaitseliiduga ja ema käib naiskodukaitses ja, ja lapsed pannakse siis noorteorganisatsioonidesse, et see on täiesti normaalne, kes käib korvpalli trennis, kes jalgpalli mängimas käib kaitseliidus ja üks ei välista, teist, võib ju kõike korraga ka teha. Aga, aga mis te arvate, kas sellest sellistest lugudest lõpuks ei või tekkida hoopis seda ohtu, et kogu see julgeolekusektori kaudselt ka siis need noorteorganisatsioonid, aga ka Kaitsevägi muutuvad üha suletumaks, et kõiki minu pärast ka NATO liikmesriikide ajakirjanik hakatakse umbusaldama, sageli nähakse sellist provokatsiooni ohtu, et see oleks ju ütleme ikkagi sellise demokraatia ja vaba ühiskonna seisukohast hoopiski halb, et, et kui tõesti on see, et ma ei usu seda, seal. See tähendab seda natuke võimatu teha, meil toimub siin iga aasta selliseid suuri õppusi, rahvusvahelisi õppusi, meil on siin pidevalt, eks ole, erinevate välisriikide üksused kohal, et, et sa ei, sa ei saa panna nagu käte ette, et kui siin, kui siin välisajakirjanikud tulevad, nad tulevad kevadtormil oli neid nii palju, kuid mida see Eesti nagu kaitsevägi, Eesti kaitseministeerium saab nagu öelda näiteks Ameerika ajakirjanikel, kes tahavad siin tulla ja filmida USA sõdureid Eestis. Paneme käe ette muutuma suletuks, ei lase need siiani. See ei käi nii lihtsalt. Jah, siin mulle meenub, ma olen ise ka mitmete välisajakirjanikke meediakajastusi, ma ei tea, kas või Tapa sõjaväelinnakust või siis keskpolügoonile kuulanud. Üks raadioreportaaž algas umbes selliste sõnadega, et need keskpolügoonil tehtud paugud kõlavad ka Venemaal, et noh, et umbes, et püütakse hästi-hästi niimoodi kuidagi näidata täitsa seda vahetust ja nii edasi. Aga teate, ma ei üllatuks, et sellel nädalavahetusel peavad strateegilise kommunikatsiooniga tegelevad ametnikud eriti valves olema, sest sinimägedes peaks homme olema üks üritus, et seda ei unusta Venemaa ja siin. Eestiski on olemas mitmeid inimesi, kes seda üritust tähtsaks peavad. Meenutame, kasvõi eelmist aastat, kus see sõna otseses mõttes pidi imporditama Venemaalt üks nats sinna kohale. Kuna kohapeal ei olnud võimalik leida noh ja siis on pühapäeval tulemas ka homme siis Ameerika Ühendriikide asepresident Mike Pence, et Venemaad on ka valge maja kõrged isikud nende piiri äärde saabudes närviliseks muutunud muutnud, et kui Obama siin mõne aasta eest käis, siis ma meenutan, et siis rööviti üks kaitsepolitsei töötaja, et tuleb valvel olla. Aeg on selline, et, et ma ei tea, ma ei taha mingit paanikat levitada, aga lihtsalt küsimus on selles, et, et mulle tundub, et just sellised ma ei tea, Itaal kasvõi sellesama Itaal itaalia fotoreporteritöö tulemus, noh, tema on oma eesmärgi täitnud, et ma, ma ei, ma ei ole nagu kindel, et sa sellised vaba ajakirjanduse eesmärgile Jah, aga ütleme, kui tõesti vastab tõele, et tema töid armastataks avaldada R teise koha siis ta ilmselgelt on Eesti natuke ka lõksus selle koha pealt, et kui me midagi ei tee, siis on ühest küljest saavutatud eesmärk, kui me teeme, siis paratamatult pakume ka selliseid pilte, et ega sellise kuvand Eestist, kus sõidavad ringi liitlaste tankid, ega sa nagu investeerimiskliimale hea ei ole, aga teisest küljest on vaja mitme ebamugavuse vahel valida, siis parim veel. Ma, ma natuke vaatasin selle. Mida see Itaalia ajakirjanik on varem teinud ja noh, need teemad, just sellised teemad teda nagu köidavadki ja need ei ole ainult ertees väga-väga suured lugupeetud rahvusvahelist lääne väljendad ka kuidas ta kuskil Aafrikas käib seal mingisuguseid noorsõdureid, siis käib kuskil Texases vaatamas, kuidas seal mingisugused kümneaastased kuskil paugutavad püssidega, et see on, see on tema nagu teema ja seda ta siis nagu ajab üle maailma. Aga ikkagi Eestis, Lätis, Leedus selle tiiru ära foto fotoreporteri puhul, kui vastab Nagu tõele see väide, et, et selleks, et saavutada paremat pilti, on ta palunud Leedust tal ka õnnestus ja Eestis siis noortelaagris Kodutütarde omas tal see ei õnnestunud, et võetaks kätte relvad, et saada ägedam pilt, siis noh, ma olen töötanud ka mõnes Eesti ajalehe toimetuses ja ausalt öeldes Eestis valitseks nagu piltide lavastatud piltide osas küll nagu nulltolerants, et neid pilte ei avaldanud. Eks kõik sõltub, kas neid relvi iga päev olukorras kantakse, mitte kui mitte, siis sa tahad teha väikene kiirõppus selleks, et fotograafile pakkuda rõõmu, miks mitte. Kui see võetakse kätte olukorras, kus need muidu ei võeta kätte, siis on hoopis hoopis teine asi. Ma tahan, ma tahan ka öelda, et siin on nagu kaks asja. Kui nad nagu päriselt nagu relvadega ei harjuta, et siis siis on see nagu võltsing, kui nad päriselt ka harjutavad ja siis fotograaf ütleb, et okei, kuna ta päriselt ka harjutate, et võtke siis pildi jaoks, et siis siis on see, ma ei tea, ma arvan, et paljud fotograafid niimoodi teevad. Nii Mike Pence nimi sai siin ära mainitud. No kuulge, USA asepresident on küll maailma poliitikas kõva tegija, aga meie siin Eestis oleme ikkagi harjunud, ütleme Ameerika Ühendriikide presidentide ja nende abikaasadega, et meil on siis käinud George tablibus. Obama Hillary Clinton on, aga kas te, muuseas, oskate nimetada selle Ameerika Ühendriikide presidendi, kes tema nime, kes viimati külastas Soomet? Kusjuures ei ole, see ei ole trikiga küsimus, tõesti ja Ameerika Ühendriikide presidendid on kolmel korral Soomet külastanud, aga viimati külastas Ameerika Ühendriikide president et 20 aastat tagasi Bill Clinton, kes siis 97. aastal sõitis Helsingisse Boriss Jeltsiniga kohtuma. Ühtlasi toimus siis ka kahepoolne kohtumine Soome toonase presidendi Martti Ahtisaari. Aga küll on soomlastel paremini läinud vene presidendiga, sest Soomes on käinud nii Putin vist isegi oma ameti jooksul neljal korral. Ja ka Medvedjev ja lõppevasse nädalasse jääb ka Putini viisakus visiit Soome, et väidetavalt siis Soome 100 pidustuste raames, et Eestis on ka käima pandud ju eesti 100 üritused, mis algasid Peterburist, aga mis teie arvate, et kuivõrd hüsteeriliseks läheks poliitikud Eestis, kui kellelgi tuleks mõte, et ka Eesti 100 raames oleks viisakas külla kutsuda Venemaa president, et on see nii ohtlik mõte, et ainuüksi selle mõtlemise mõte mõtlemisest võiksin? Kõigepealt muidugi vaadata paralleele siis meie Eesti ja Soomest taotlused on väga erinevad, et Soome Ameerika Ühendriikide jaoks on noh, põhimõtteliselt üks riik maakaardi peal, aga Eesti on liitlane, kelle eest, kellel Ameerika on andnud ülima julgeoleku garantii läbi läbi NATO hakkaks väga-väga erineva staatusega riiki. Aga mis puudutab sinu küsimuste, ma kujutan ette, et see mõttes pälviks kindlasti palju kriitikat puhtalt seetõttu, et küsitakse, aga millega on Vladimir Putin selle praegu ära teeninud, kas midagi on muutunud Krimmis, kas midagi on muutunud kõikides nendes valdkondades, mille eest on talle kehtestatud sanktsioonid, et mille eest teha talle selline Sheistelt loomulikult pälviks ülimat kriitikat ja tõenäoliselt kuskile väga kaugele siin ei jõuaks? Aga jah, Putin Soomes ja, ja, ja kui vaadata seda meediakajastust, siis ega seal, ütleme sellest Soome ja Venemaa kahepoolsetest headest või, või siis noh, neutraalsetest normaalsetest suhetest üle üleliia palju ei räägitud ikka see jutt seal pressikonverentsil või sõnadega, kuidas siis läks või ühisavalduses läks ikkagi lõpuks Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide ja sanktsioonide peale, et kui nüüd selle Venemaa mainimisega tänases saates lõpparve teha, siis Venemaa vastu suunatud sanktsioonid on Euroopa Liidu mõned liikmesriigid siis Ameerika Ühendriikidega veidi raksu ajanud nimelt võib siis USA sanktsioonide poliitika viia selleni, et näiteks Saksamaa võib jääda ilma nord Stream kaks gaasijuhtmest, sest selle finantseerimist ei pruugi olla lihtne sanktsioonide mõju kal tagada, et mis meile on oluline, et me saime Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal endale kaela sellise teema, kus me peame tõesti kiriku keset küla ehitama, et, et me peame korrutama seda lauset, et meie huvi on, et Euroopa Liit oleks ühtne, et samas me teame, et Nord Stream kahe osas ega's Euroo, aga huvi ei ole väga ühesugune, et Saksamaa huvi on hoopis teistsugune Poola või, või ka Eesti huvi ja siis mulle tundub, et selles olukorras vähemasti esimesel nädalal me kuidagi tulime rongi alt enam-vähem välja, et siin minu meelest peaminister Jüri Ratas suutis anda mingisuguse geniaalse lause või diplomaatilise konstruktsiooni, et Euroopa Liidu ühtne huvi on see, et minski lepp vaid täidetaks ja Euroopa Liit, aga ka USA sanktsioonide teenivad neid huve. No Euroopa Liit ei Eesti ega Saksamaa USA-le ette kirjutada, milliseid sanktsioone nad USA kehtestab, et, et kui need USA sanktsioonid näiteks Saksamaad kahjustavad, et noh, mis siis ikka, et noh, Saksamaa nuriseb selle üle ja võib-olla kritiseerib seda, aga noh Aga samas samas muidugi ka kõik nende kõrged Ameerika Ühendriikide poliitikud rõhutasid otsekui ühest suust, et nende jaoks on prioriteetsed transatlantilised suhted ja näiteks sellesse sanktsioonide eelnõusid, mis oli tollal veel eelnõude tähendab praegugi kohe-kohe trump on lubanud alla kirjutada, aga ta pole veel veel jõustunud, et sellesse kirjutati sisse Euroopale riikide soovil mitmeid parandusi. No näiteks nagu varem oli seal säte, et sanktsioonid kehtiksid energiaprojektidele, kus Venemaa osalus on vähemalt 10 protsenti, siis nüüd tõsteti seda osalusmäära 35 protsendi peale just nimelt vastu tulles olles-Euroopale. Eks neid kompromisse tegelikult tehti päris palju ja mina saan aru, et suhteliselt euroopasele viimase versiooniga on, mis nüüd on Trumpile allakirjutamiseks antud. Need on suhteliselt leppinud, kusjuures ega ei saa ka niimoodi öelda, et noh, et Saksamaa huvid on nüüd väga kardinaalselt erinevad. Pärast vaatasin, samal päeval oli Deutsche Welles tehti päris terav intervjuu. Ühe Bundestagi väliskomisjoni liikmega kristlike demokraatide hulgast, kes ka rõhutas, et, et me ei saa niimoodi käituda, et sanktsioonid on head ainult juhul, kui nad ei kahjustada Saksa majanduslikke huve, et me peame arvestama ka näiteks Poola ja Balti riikide julgeoleku huvidega ja ehk siis see diskussioon tegelikult on käimas ka Saksamaal endal. Nojah, siin jah, Saksa, Saksamaal tuleb vahet teha, et tõesti kasse poliitik kuulub kristlike demokraatide ridadesse või on ta sotsiaaldemokraat, et sotsiaaldemokraatide ridadest on tulnud mitmeid võimekaid või endisi poliitikuid, kes on läinud otsekohe nord Stream kahe või Nord Streami teenistusse. Söderist käib jutt siin jama, ei, küll sööda Schröder, eks, aga ütleme niimoodi, et eks seal on nii sotside kui ka kristlike demokraatide seas on nagu niisuguseid ja naasuguseid vaatajaid, et, et see ei ole nüüd. See lõhe jookseb kahe partei vahel. Ma mõtlen, milline peaks olema see Saksamaa ja Venemaa vahelised suhted. Sa leiad vistrike ja tuvisid nagu mõlemast. Nojah, ei, ma olen nõus, aga seal noh, jah, küsimus on jälle selles, et kui sul on suur majanduskontsern, mille käega õigust sõltub sul kümneid või sadu tuhandeid töökohti ja, ja sa näiteks valitsuse juhina ta ikka väga munadel songleerima, et ütleme, leida see huvi, kus ette, et saaks areneda ja õitseda ja kuidas töökohad säiliks ja kuidas siis läbi sanktsioonide poliitika jällegi välispoliitikat ellu viia ja ka balti riikide julgeolekut kaitsta, et see on selline, ma ei tea, mitme muutujaga mitme tundmatuga võrrand, mille lahendamine võib olla üsna keeruline. Ja see on selline suur riigikoorem, et, et maailm ongi keeruline. Eesti-sugustele väikeriikidel on selles mõttes lihtsam, et meil on mõned huvid ja asjad on väga sirgjooneliselt. Jäätega torujuhtmete poliitika olgu siis kaasa lõi, naftajuhtmed on olnud ju aastakümneid maailma üks kõige sellisemaid suuremaid võitlustandrile, kust täpselt hakkavad siis need torud, tulemuse määrab jõu aastakümneteks ära jõujooned nii varustamise osas kui ka siis vastavalt annab ühele või teisele riigile rohkem või vähem sõnaõigust olemusest Nord Streami nord Streami teine juhe tõstaks, ütleme Venemaa, vaid pööratakse Euroopa sõltuvus Venemaa gaasist, ütleme 33 protsendi pealt 60 40-le, et üsnagi suur suur vahesabas. Muidugi, kui vaadata, et Gazpromi, siis nõukogu ütleb, et kui me seda ehitasid, kuulub Euroopa varustuskindlus hätta, siis seega naeruväärsed, et Euroopasse gaasi tarbimine nüüd teinud nii palju ka ei suurene, pigem pigem vähenenud. Ja Eesti osas on vähemasti see hea hetk saavutatud, et Venemaa gaasist Me oleme küll sõltuvad, aga mitte niivõrd sõltuvad, et me ilma enam hakkama ei saa, sest kui meil ütleme 10 aastat tagasi, tõesti, see olukord oli nii nukker et ilma vene gaasita külmal talvel oleksime külma jäänud, aga. Kas tõesti oli nii nagu mina? Nojah, aga peale seda, kui leetu LNG terminal rajati ajutine terminal, mis ajutised lahendused ikka kestavad vaat et kõige kauem siis see olukord on natukene muutunud, nende küsimus oli ka ju selles, et kellele kuulub see insulcansi gaasihoidla, mis Lätis asub ja kuidas sealt seda nii-öelda gaasi talvel siis kätte saab, et kas kaasa ei olnud seal mitte igal hetkel justkui niimoodi kättesaadav, aga regulatsioon on muutunud selle 10 viimase aastaga oluliselt. Aga põhimõtteliselt tuletan meelde, et meil on valusad kogemused 90.-te alguses Venemaa korraks keeras gaasikraani kinni, noh, nii-öelda poliitiliste või vähem poliitilistel põhjustel, igatahes on ta ise Tahtan. Tartus läksid käiku reserv Katlemis, töötasin masuudi peal ja, ja ka selline ta külma kätte jäämise oht oli suhteliselt reaalne. Aga võib-olla ühel hetkel me saame ikkagi rääkida ka sellisest gaasivabast naftavabast ja, ja ma ei tea, diisel bensiini ja diislikütusevabast elust. Mann muidugi utreerin siin praegu, et ja teadlikult, sest meie üks viimaseid teemasid on seotud sellega. Üks põnev teema on nädal-nädalalt siin hoogu kogumas. Triautode riikliku sunniga pealesurumine, et ma ei räägi siin Eestist, vaid siin Norra valitsuse otsusest, et aastast 2025 keelatakse riigis uute diisli ja bensiinimootoritega autode müük. Aastast 2040 kavatseb Suurbritannia keelata uute bensiini- ja diiselmootoritega autode ja väikebusside müügi. See plaan on välja käidud ka Prantsusmaa poolt. Eestis asutakse alles esimesi samme astuma, et mõelda, et majandusministeeriumis ma saan aru, on seal kas tüür moodustamisel või midagi sellist, et mis teie arvate, et on see hea, et panna kusagile kirja, et aastast 2040 meie enam nii ei tee. Kuskil 25 aastat ette planeerida ja midagi ära keelata või lubada see on, see on lihtsalt ulmeliselt tobe, et me ei tea, mis 25 aastaga juhtub. Võib-olla on need elektriautode 10 aasta pärast igal pool, et tehnoloogia areneb, võib-olla me mai tea, liigume mööda mingeid torusid või või tegelema hoopis mingite muude probleemidega, et see on selline. Poole sajandi peale ette planeerida, aga samas on selge signaal autotööstusele, et see võib teoks saada, ehk siis hakake palju intensiivsemalt mõtlema, kuidas diislist ja bensiinist lahti saada. Autodest. Sest selle peale nagu mega intensiivselt mõtlebki ja iga aasta nagu paiskab kogu aeg uusi uusi tooteid turule. Aga samas muidugi ma olen nõus, et keskkond on, on üks neid valke kondlikus selline, kui sa nimetasid riiklik sund et riiklik reguleerimine on teinekord hädavajalik, see on see koht, kus turg iseenesest ei pruugi midagi korrastada või võib liikuda palju aeglasemalt kui kui vajalik oleks ehk siis konkreetsete reostada. Reostuse põhjustajad võivad olla piisavalt tugevad ja, ja mitte niivõrd ise näha nende asjadega tagajärgi, ehk siis see on koht, kus tõesti võib nagu anda ette mingisugused suuliselt, et sellest hetkest alates piisaval ümber kohaneme 100-ga. Praegu see täpselt 25 aastat on väga pikk ümberkohanemist. Just nimelt britid põhjendavadki seda otsust ennekõike puhtama õhuga, et see saasta õhusaastaja lihtsalt on niivõrd meeletu, et tuua seda värsket õhku ka linnaruumi, et, et see võib olla küll see, mis kaalub üle, aga noh, lihtsalt küsimus on selles, et näha ette ma ei tea, tehnoloogiat praegu kiirelt arenevas maailmas 10 aastat, et see on juba tõsine saavutus, aga näha ette veel 20 aastat, noh, see on midagi geniaalselt, et ma meenutaksin minu meelest Twitteris. Euroopa kontrollikoja liige Juhan Parts Twittis siin või meenutas, et NLKP, kas oli 25. pleenumil võeti vastu otsus, see siis oli kusagil 80.-te keskel, et aastal 2000 toodetakse Nõukogude liidus sadatuhat videomakki. Ma olen natuke skeptiline ka selle linna linnaõhu puhtuse teemal, et linnaõhk on minu arust päris puhas, nii vaatame 20 30 50 60 aastat tagasi, et mis, mis, mismoodi nagu linnaõhk siis oli jätta. Tänapäeva autod ei ole see kõige suurem mure. Aga samas jällegi see piiramine, kui see peaks teoks saama, ei kirjuta ette, missugune see alternatiivne tehnoloogiast ta räägib, lihtsalt hätta ta ütleb, et see praegune vana ja must peaks, peaks kaduma hommikuse tekitab palju ka vastuseisu, näiteks Saksamaa autotootjate poolt, kellest paljud on investeerinud just nimelt diisli diiselmootoritesse. Näiteks CO kahte paiskavad õhku palju vähem ja tänu sellele aitavad täita ka neid seatud kliimaeesmärk. Aga jäta siis kõrvaseleta, paiskavad õhku ka lämmastikoksiidi, millest tulevad Apape viivad, teiseks on ta üldse inimesel üks väga ebameeldivalt kahjulik asjaga seoses tulevad saab suunised umbes nagu näitate positiivsetest kohtades, kus on sekkutud kaalimatest üsna vastuoluliselt. Kunagi, kui mõned aastad tagasi Euroopa komisjon alustas võitlust hõõglampidega, noh küll oli palju vastuargumente, et mis on inimeste enda vaba valik, kas võtame, abilised tahavad las kulutavad elektrit, kui on nõus selle eest maksma, aga noh, tänu sellele osaliselt on me praegu igal pool LED-lambid, mis võtavad teistelt ka nii palju vähem elektrit. Ainult andis täiendava tõuke sellele. On oluline on tõesti see, et iga tehnoloogia saaks kriitilise kasutajate massi, et arendajatel oleks rahaliselt otstarbekas uusi investeeringuid teha, sest no me mäletame ju suurepäraselt, kui nendesamade elektrikut Nad tulid siis, kui hakati arutama nende ökoloogilist jalajälge, see akutehnoloogia, kui palju tuleb neid akusid panna sellesse elektriautosse, ta sõidaks selle 100 kilomeetrit, noh nüüd on siis edukamad autod juba suudavad seal 500 600 kilomeetri ringis sõita, aga kõik see saavutatakse läbi selle, et see akutehnoloogia peab arenema, neid akusid muudetakse kergemaks, neid saab rohkem panna. Aga küsimus on selles, et kuidas see ökoloogiline jalajälg on siis vähenenud kasvõi tuulikute puhul ja kui alguses tuulikud tulid, tuuleenergiat arendati, siis mäletame kõik, kuidas kriitikud rääkisid sellest, et oi-oi-oi, et ühe tuuliku tootmiseks kulub nii palju energiat, et ta elu ja jooksul ei tooda seda tagasi, et noh, see murdepunkt on ammu muidugi nüüd juba saavutatud, et tuulikute puhul see ökoloogiline jalajälg selgelt on väiksem, kui, kui see Kasu sellest ma räägin, mina olen endiselt skeptiline selles osas, et miks, miks nagu riik peab nii palju nagu sekkuma ja suunama, et mis täpselt tuleb üks juhtub. Ma ei, ma ei tea, ma arvan, et tehnoloogia ise nagu arenebki nagu puhtamaks ja kiiremaks ja tõhusamaks, efektiivsemaks ja ja võib alati tuua, eks ole näiteid tagantjärele öelda, et vaata, riik tegi seda ja vaat kui hea ma olen. Ma võiksin nagu seda paganama elektripirnide nagu asja natuke kritiseerida, sest alati võib tuua ka teistsuguseid näiteid. Me ise ehitasime siin selle laadimisvõrgustiku mõned aastad tagasi. Ja nüüd on, selgub, et see laadimisvõrgustik puhul see ei ole spetsialist, aga see mingisugune pistikusüsteem, mis valiti tegelikult seal nagu tupiktee. Et, et varem või hiljem seesama laadimisvõrguga, aga seepärast, et valiti ju seepärast, et Mitsubishi oli valmis selle kinni maksma. Aga jah, kui me räägime ökoloogilisest jalajäljest, elektriautodest, siis kui me mõtleme puhtalt Eesti peale siis ka Eestis elektriauto, kui ta tarbib nii-öelda valdavalt just Eestis toodetud elektrit sõltuvalt päevast, kas me impordime või mitte kui või kui, kui palju me seda Põhjamaade hüdro ja tuumaenergiat saame, siis Eesti kilomeetri läbimine ei pruugi olla üldse väga palju väiksema ökoloogilise jala eile ka, kui on bensiinimootoreid. Oi-oi-oi, see on sul täiesti õige tähelepanek, et ma nüüd ei tea, kuidas see on jällegi aastatega muutunud, aga aga see ei siis kolmi energia Instituut lühendiga on kunagi koostanud tõesti ühe sellise aruande, kus seal mida võeti arvesse, oli seep põlevkivielektri eest täis laetud elektriauto, et see on oma olemuselt sama saastav kui üks vana audi a4, 97.-st aastast mootoriga näiteks 2,6 ja egas tõesti, selles mõttes on elektriauto, kui seda laadida põlevkivielektrist. Üsna saastav ja siis veel üks väike nüanss, millega peab hakkama mõtlema riik, kes tahab neid bensiinimootoreid keelata, kust tuleb aktsiisist laekumata jääv tulu, ehk siis teid on ikkagi vaja hoolt. Oi, elektri, elektriaktsiisi saab tõsta küll ärasa Krister, muretsed. Poliitikud ei jää hätta, et leitakse uusi makse, uusi aktsiise ja selles osas kindlasti ollakse väga null innovatiivsed ja just, aga volvo on siin juba ise teatanud, et kahe aasta pärast kõik nende uued mudelid on vähemalt hübriidajamiga või lausa täielikult elektrilised. Siin Suurbritannias ootan, autotööstus, on üsna pahane riigi otsuse peale öeldakse, et superautode tööstus nii-öelda kaotanud sadu tuhandeid, tihti selle otsuse läbi, inimesed jäävad, töötab, bensiinijaamad tuleb likvideerida. Noh, ma arvan, et muidugi bensiinijaamu ei tule likvideerida, et nüüd tuleb nagu Eestis on paljud bensiinijaamad kohanenud kohvi ja burksi ja kavandasime, müüd müügikohtadeks, sest see on ju ka ammu teada, et sellest bensiinimüügi pealt teenitav kasum on siiski võrreldes seal kohvimüügilt teenitava kasumiga suhteline. Tulemata Stadestatol, Eesti juht oli vist Postimehele antud intervjuus, mainis, et tegemist on sisuliselt heategevusega, et peamine kasum tuleb ikkagi juht kõrvaltegevustest. Ja saate lõpp kuulub Vabaduse võidusambale, riigi kinnisvara aktsiaselts on välja kuulutanud riigihanke vabadussõja võidusambamaa-aluse või maa-alale jah, maa-aluse maa-alale rulatada ja paigaldamiseks. Et võidusamba tagune sein komandandi, teepoolel asuva kaldanõlvapoolsel küljel on rulatajad sõitmisest kurnatud ja, ja kahjustada saanud. Ja selleks, et tagada uue graniitkiviplaatide äärise säilivus, siis Erkas tahab tõket paigaldada, et. Ma saan aru, et jutt käib mingisugusest sentimeetri või poola sentimeetri suurusest metalläärest, kuhu mingite plaatide peal, kuhu muidu rattad hüppavad, vist on nemad, ja alguses mõtlesin, et kudede tõkked tähendavad mingit jubedat aeda või midagi sellist, aga ei, ma saan aru, et see on selline mingi väike. Asi, mis nii-öelda rulataja kõrvale ajaks, ma kujutan, sellise mõtteviisi esindajad hindavad selliste monumendi sakraalsete puhtustetega, tema jumala eest ei kasutatakse muuks, kui ütleme, näitakse kinnide monument. Põhja-Koreas tulevad inimesed vaatavad, kummardavad ja, ja lähevad minema. Eks siis kui see vabadussammas on mõeldud vabadussõjas langenute-le, siis ma mõtlen, kui mina läksin Vox üks nendest vapratest meestest, kes seal oma elu andis, siis mille eest oleks saanud? Ta on üks selline pühapaik, mida käiakse kummardamas või selle eest, et lapsed saavad rahus tulevikku tulevikku Eestis ka 100 aasta pärast tegeleda enda arendamisega. Ma arvan, et ikkagi see teine, pigem. Nii ma annan aru kurkidest kookidest rulaga, nüüd ei plaani sõitma minna või, või saabustest kumbki nüüd raadiomajaga rulaga. Ei, mina ei ole mina rulasõitja, mul lihtsalt tuli tegelikult meedet selle, selle samba tegelikult nimi on ju vabadussõja võidusammas ehk see on nagu võidu, mis peaks olema niisugune, ma ütleks, sihuke rõõmus asi. Et kus võib, kus ei pea ilmselt alati niimoodi. Et ilmselgelt ei ole tegemist hauatähis, aga seal ei ole maetud inimese alla tead olevat? Aeg on läbi, täna olid saates Krister Paris Eesti päevalehest, Mikk Salu Eesti ekspressist, mina, Mirko ojakivi vikerraadiost ja järgmisel nädalal on siin stuudios juba Urmet Kook, Taavi Eilat ja Heidit Kaio. Kuulmiseni.