Maves abtiaan, halb valik. Kui sa oled elus mõne halva valiku teinud, siis alusta uuesti. See võimalus on alati. Mees, kes sellist nõu annab, tegi oma elus küll ainuõige valiku esimees. Seda on, seisab koos hea sõbra, Johnny Hallyday ka Prantsusmaa vanade ehtsate ja vägevate rokimeeste tipus kõigist teistest kõrgemal. Olen mõelnud, et meie rock n rolli põlvkond oleme, eks, õnnelik põlvkond sest meie nooruse täitis uus vaba fantastiliselt vahva, lihtsalt tantsima sundi Prütel. Siis ikka ilusat pühapäeva vikerraadio Helgi Erilaid ja muidugi. Ajas. Helijälge ajas. Perelaul prantsuse keeles Jack oli nimelt üks lemmikuid. Tegelikult sündis Pariisi kesklinnast õige kaugel laiuvas mel Willi kvartalis 1942. aastal Klootšmaan, kes 11 aastaselt avastas rock n rolli muidugi helvest veresleid kuulates. Nii see kui USA vesternit midagi. Filmifännist isa poisse kinno vaatama viis muutsid teispool ookeani asuva suure riigi nooruki jaoks tõeliseks unelmatemaaks. Claude kuulas igal võimalikul juhul seda tema meelest nii vahva, et rock n roll ja tema tõeliseks ebajumalaks sai kireva elukäiguga Ameerika roki pahaks poisiks kutsutud. Siin Vincent. Pariisi tööstuspiirkonnas Melvilist otsetõlkest kaunis linnas kasvas muide üles käidid peas, kes legendi järgi tulnud ilmale. Kusagil veel võlli tänaval laterna all sellest nii-öelda kaunist linnast päris kaugel kuulsate suurte Pulverite piirkonnas. Just aitäh mussi emanda. Niisiis roo tänava ja man Martri Põlvari nurgal avas 1955. või siis 56. aastal uksed rokitempel golf, roa, golf seepärast, et majas oli olemas ka minigolfirada, baariruumi paiguta, eriti plaadiautomaat, mis tõmbas kui magnetiga ligi kirglikult USA rock n roll'i armastavaid noori. Nende seas oli muidugi ka teismeeas, Claude maanhiljem said ka kohalikud noored muusikud ja bändid golf roa laval esineda ja loomulikult kasutas seda võimalust ka noor Claude, kes paari sõbraga publiku Ta astus. Ja muidugi võttis kohalik noor publik tema rock n rolli rõõmuga vastu. No see Chuck Berry, laulan teadagi hilisem salvestus. Klaadi noorpõlve lugusid ju veel ei jäädvustatud, aga rock n roll on rock n roll ja kloorkleebised. Selliste rütmide laulmiseks peab ikka natuke ameeriklane olema ja otsustas, et enam ei ole ta Claude, vaid endi nagu Ühendriikides sündinud, kuid Euroopa filmidest tuntuks saanud eri Konstantin väga mehelik ja hea välimusega näitleja. Edasi otsustas Claude, et uus perekonnanimi tuleb ka võtta ja valis nime Miksel Claude ärevased Mitchell kõlab Ameerikalikult. Arvatud on, et võib-olla mõjutas noort meest ka üks tema lemmikuid Ühendriikide filmidest, Robert Müčium. Niiet Claude maanist Dimitsel pisut aega tegutses ta bändis lossossetnoar. Võtke või jätke mustad sokid midagi olnud siin tegemist parasjagu laineid löönud sokkide kampaaniaga, milles Edi Konstantin oli üks reklaami nägusid, kui ma asjadest õigesti aru olen saanud. Igatahes on aga kirjas, et mustad sokid oli Prantsusmaa esimene rokkbänd, kellega Edi laule salvestas ja käis isegi Londonis esinemas. Kuni otsustas aastal 1963, et soolotee on tema jaoks õigem. See öine valvepost. Aga see laul oli juba hilisemast ajast. 1960.-te lõpu poole laiendas Mitchell oma repertuaari, kuid jäi ikka rokkmuusikuks. Tema seni ehtsam kari välimus muutus soliidsemaks. Mängu tulid ka tumedad ülikonnad, valged särgid ja lipsud ja ma ei tundnud enam vajadust laval rabelda ega põlvitada, on hiljem meenutanud. Oli 1966, kui Edie Michael salvestas Londonis plaadis showl, olles vahepeal kõvasti souli meeste õudis Redingi Brauni laule kuulanud. Sellel souli plaadil leidub tema varasemate lugudega võrreldes hoopis mahedam laul. Ma unustasin seda unustada, millele oli määratud hiljem päris suureks hitiks saada. Ma unustasin seda unustada. Millest muust siin ikka lauldi kui minevikus surnud armastusest, mille tappis uhkust, kuid mis südamesse alati alles on jäänud. Eli seniste jõuliste rokklaulude taustal tõuseb see lüüriline nukravõitu lugu pisut erilisema na esile. Aga aasta hiljem täitus üks laulja suurimaid unistusi. Ta sai teha plaadi Memphises, mis on ju ometi üks naid Ühendriikide Rocki pealinnu. Hiljem on Michel oma nooruspõlve unistuste maal, kust on tulnud tema lemmikrütmid õige sageli käinud ja sellest ka hulga laule loonud näiteks legendaarsest 66.-st maanteest, mis viis idast Chicagost läbi kaheksa osariigi läänerannikule Santa Monikasse Californias ja oli 3940 kilomeetrit pikk. See oli aastakümneid põhiteeks neile, kes läände suundusid. Selle ümber tekkis bensiinijaamu Dell ja söögikohti, nii et elu siin 66. maanteel lausa kees. Kuid 1980.-teks olid ehitatud juba uued vägevad magistraalid ning vana varem nii kuulus Rõud sixty seks hakkas välja surema selles Tõdi Metschel laulabki. Niisiis, rännates mööda kunagi nii kuulsate Ühendriike Kede 60 kuuendat maanteed leidis enamasti eest suletud paaride bensiinijaamad. Kui Ameerika huviline Edi meid seal ka ei olnud, oma laule ikkagi kangekaelselt prantsuse keeles esitanud. Tema hea sõber Johnny Hallyday. 1900 seitsmekümnendad oli mets selle jaoks peaasjalikult otsingute kümnend. Kuni tema esimesel reisil USA kantrirokilinna Nashville seal salvestatud albumitele tõuseb taas esikohale vana hea rokk roll. Laulja on veendunud, et see on ikkagi tema jaoks väga oluline muusik ka ja tema vahepeal haigemaks jäänud publik leiab täpselt sedasama. Plaadil rokin NSVL leidub taas ka klassikat. Kas või Chuck Berry vaiba Chani, aga kuulame korrektšaki ka. Aeg läheb MSL muudkui reisib Pariisi NSVLi vahet ja leiab aega ka Prantsusmaa ja Euroopa tuurideks. Tal on isegi laul Nash veel veel veel ja temast on selle aukodanik saanud. Plaat ilmub üksteise järel ja muidugi piirduda rock n rolliga. See tõi ta seitsmekümnendatel publiku lemmikute hulka tagasi ja lemmikuks on ta siiani jäänud luues lauldes nii rokki, džässi kui bluusi. Sinule meeldivad ilusad luuserid, mina olen vaid üksildane süda. No laulutekstid on tõenäoliselt. Pisut sügavamad, kui Google'i tõlked meid aimata lubavad. Aga teate, mis me nüüd teeme, nüüd me kuulame veel ühe pluusi. Ühed, Johnny, Hallyday bluusi. Need kaks suurt prantsuse Rockerit on omal alal mõlemad klassikud. Tihtigi on nad koos laval ja on ka head sõbrad, tõenäoliselt natuke ka rivaalid mõlemad lisaks muusikale ka filmidest ja televisioonist tuntud ja asjani Halibei. Seal on ehale täi, nii temal kui endil on suur andunud ja tänulik kuulajaskond. Ja kui hallide kohta on öeldud Ta on suurim rokkstaar, kellest inglisekeelne maailm midagi ei tea, siis Edimitsel vähemasti teispool ookeani Nash villis Memphises New Orleansis ja Los Angeleses päris tuttav mees, kelle häält ja professionaalsust saab ainult imetleda mitmekülgsust. Ka ta on kirjutanud lühilugude kogumikku pälvillist, kus möödus tema noorus saanud oma näitlejatöö eest c sari, mis on väga hinnatud prantsuse filmiauhind ja 96. aastal prantsuse šansoone Oscari, mis on jällegi väga väärikas muusikaauhind Prantsusmaal. Ja aina esinemised ja tuurid, suured saalid ja salvestusstuudiod ja uued plaadid. Mais 2003 ilmub lühikese ja lihtsa nimega album frentši, millel leidub kaunis austusavaldus küll juba tosin aastat tagasi lahkunud heale sõbrale, söörlisega inspuurile kellest meil siin helijälje tunniski juttu on olnud, mäletate ju söötši? Just ja siin Heldi loteetseja vaar. Niisiis, luteetseja paaris tunti tema kombeid hästi. Paarimees tabas kohe ära, kas see oli heas tujus? Viimasel juhul vajas ta kindlasti üht plaadi meerit. Ka paari klaver tundis ja tema käsi, sest sageli puudutas too pisut müstiline mees selle klahve võis mängida kuni hommikuni kuigi tema öö näis lõppu, kuna ka selle laulu sõnad kirjutas seal ise oli 2010, kui Michel andis sadakond kontserti Prantsusmaal, Šveitsis ja Belgias. Seekordne tuur lõppes Pariisi kontsertsaalis pea 2011. aasta viiendal septembril. Nagu ikka, keeldus publik pärast viimast laulu saalist lahkumast ja Edi ütles lõpuks, see on nüüd kõik, võite koju minna, puhata ja suitsu ette panna. Hilisemas intervjuus tunnistas laul ja ma ei öelnud, et lõpetan muusika tegemise. Ütlesin, et ei tee rohkem pikki esinemistuure pari, siis tulen ikka lavale ja pärast kontserti saan koju minna ja lihtsalt rahus olla. No nii vägev hääl ei tohi ometi asja eest teist takka äkki vaikida. Juba 2013 salvestab ta uue albumi Los Angeleses. 2015 ilmub Mitchelli 36. Tšassilikum stuudioalbum. Bänd, natuke vanamoodne, pärib intervjueerija ja saab vastuseks. Ei ole. See on tõeline muusika, mis jääb alati alles moe muusika, see ei tähenda mitte midagi. Ma ei hakka ju tehnot tegema, see oleks naeruväärne. Ma teen sellist muusikat, mis minule sobib ja see 36. album ei jää minu jaoks kindlasti mitte viimaseks. Ma ei kavatse kaugeltki veel lõpetada. Muusika on ikka veel mu kirg praegu vahest veelgi tugevam kui kuuekümnendatel. Kui ma alustasin, siis olime amatöörid, neid on kõik nii palju muutunud ja põnev on jälgida, mis edasi saab. 2000 seitsmeteistkümnenda aasta suvel andis 75 aastane oma bändiga 17 kontserti Prantsusmaal, Belgias ja Šveitsis. Sama aasta märtsis lahkus ükseedi suuri rock n roll'i lemmikuid Chuck Berry ning austusavalduseks mälestuseks hüvastijätuks ilmus kaksik-CD-plaat ühel Tšaki laulud. Teisel Belgitseb Edi paralleelselt ja teinekord natuke omamoodi neidsamu laule. Alati elegantne söed. Tavaliselt vaikne, rahulik prantsuse rokiisa, kes laval muusikast otsekui elustavas. Eesti saab elurõõmus viskiasjatundja, kelle jäine huumor võib sind hetkeks hämmingusse ajada, kuid kes järgmisel hetkel suudab uskumatult sarmikakse võluvaks tutada. Seda meest tunnevad Prantsusmaal kõik nüüd ehk tunneme meiegi teda pisut rohkem kui seni.