Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku esmaspäeva, 18. detsembri olulisemad päeva sündmused, mina olen Uku Toom. Narva Muuseumi juhatuse liikme konkurss nurjus, kuna ükski kandidaat ei saanud vajalikku arvu hääli. Kuni uute valimisteni saab muuseum ajutise juhatuse liikme, kelle suurimaks väljakutseks saab suhete parandamine Narva linnavõimuga. Seal on väga raske öelda, et kuidas linn otsustab, vaata need ikkagi kõigepealt, mida mõtleb ja kuidas tõlgendab oma oskusi ajutine juhatuse liige. Pärast Brexitit võivad riikide sissemaksed Euroopa Liidu eelarvesse kasvada. Eesti oleks taolise otsusega päri, ütleb meie esindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas. Riigikogu fraktsioonide esindajad Eesti sissemaksete suurendamist Euroopa Liidu eelarvesse esialgu heaks ei kiida. Või on tõesti olemas väga head põhjendused, siis võib-olla tekib vajadus ka seda panust suurendada. Aga ma oleksin ikkagi väga skeptiline ja ma ei tormaks ka Eesti nõusolekut väga kiiresti andma sellele, et Eesti osalus kindlasti peaks suurenema. Statistikaameti andmeil peab vaesem viiendik Eesti inimestest tulema toime pea kuus korda väiksema rahaga kui rikkam viiendik. Kantar Emor ja Postimehe uuringu andmetel on Keskerakonna toetus viimase kuuga ligi viie protsendi võrra kukkunud. Populaarseimaks on tõusnud Reformierakond. Ringhäälingute liidu kuldmikrofoni pälvis kauaaegne raadio Elmar saatejuht Owe Petersell. Ilmselt pole Eestis raadiotegijat, kes oleks oma kuulajatelt kingiks saanud rohkem hoidiseid, kooke, komme, küpsiseid või villaseid sokke. Kui tema. Järgmisest hooajast liitub Eesti jalgpalli meistriliigaga pärast nelja-aastast pausi FC Kuressaare, kes astme võrra madalamale esiliigas leppis. Tänavu alles viienda kohaga. Ilmnesid pilves olulise sajuta, öösel on temperatuur miinus viiest pluss kolme, homme päeval miinus kolmest pluss nelja kraadini. Narva Muuseumi juhatuse liikme konkurss nurjus, kuna ükski kandidaat ei saanud vajalikku arvu hääli. Kuni uute valimisteni saab Narva Muuseum ajutise juhatuse liikme aga sellest Jüri Nikolajev. Narva muuseumi nõukogu liikmete hääled jagunesid võrdselt kahe kandidaadi nõukogu endise liikme Eldar Efendijev ja Narva Muuseumi teadusjuhi Ivo Posti vahel. Nõukogus on kolm Narva ja kolm riigi esindajat, kes kõik hääletasidki oma soosiku poolt, räägib nõukogu esimees. Kultuuriministeeriumi asekantsler tarvisid. No selles suhtes on salajane hääletus, igalühel on üks seal ja toetatakse talle meelepärast kandidaati. Kindlasti oleks sihtasutusel parem olnud, kui me oleks täna juhi suutnud valida. Eks meil neid patiseis on siin ka varem olnud, aga ma loodan, et me ühel hetkel saame ikkagi sellest üle. Kuulutame välja uue konkursi. Uus dokumentide esitamise tähtaeg on 21 jaanuar 2018, seniks täidab juhatuse liikme kohustusi, teadis juhi töö kõrvalt Ivo Posti. Narva-poolne muuseumi nõukogu liige ja linnavolinik Ilja Fjodorov arvab, et ajutise juhatuse liikme esmane ülesanne on muuseum ja linnavõimuvaheliste suhete parandamine. Sellest oleneb tegelikult ka Narva Muuseumi rahastamine tulevikus. Praegu on sellega veel seis segane. Hetkel on väga raske öelda, et kuidas linn otsustab, vaata need ikkagi kõigepealt, mida mõtleb ja kuidas tõlgendab oma oskusi ajutine juhatuse liige pääst Linda mõtleb, vastab ta, peab mõtlema. Mida ta pakub. Linn oli, mis, kuidas ta erineb muuseumi tõenäoliselt selles suunas, et linnal oleks. Seevastu toff linnal jooksis, oleks see kasulik. Ja siis ma arvan, et heale juhatuse liikmele Limkaja peapaatia aita. Narva Muuseumi ajutise juhatuse liikme Ivo Posti arvates peaks suhtlus Narva linnavõimuga algama puhtalt lehelt. Ei ole põhjust minu puhul linnal kaasa võtta sellele puhtale lehele mingeid varasemaid taakasid, ükskõik milline suhtumine muuseumis on olnud ja ei ole ka minul põhjust võtta uuele leheküljele midagi kaasa, et ma eeldan seda. Kõik pooled istuvad rahulikult maha, me räägime läbi, saame aru, mis on kellegi jaoks oluline, miks üldse selline situatsioon on tekkinud, hakkame seda arutama. Eks ta loomulikult võrdub Gordioni sõlmega, praegu aga Aleksandri maadi tulla mõõgaga raiuma, seda ei tahaks ka hakata, et ma püüaks esialgu selle lahti pusida. Ivo Posti saab Narva Muuseumi juhtide ajutiselt kahe kuu jooksul, kuni nõukogu uue juhi valimistega tegeleb. Narva muuseumi senine juht Andres Toode jääb muuseumisse projektijuhiks Uudistele. Jüri Nikolajev, Narva. Suurbritannia jätab Euroopa Liidust lahkudes viimase eelarvesse märkimisväärse tühimikku. Eesti esindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas on öelnud, et Eesti oleks valmis eelarvesse rohkem panustama. Riigikogu fraktsioonide esindajad leiavad, et praegu midagi sellist lubada ei saa. Sellest Reene Leas. Eesti esindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas ütles ERR-ile antud intervjuus, et Eesti oleks valmis suurendama makseid Euroopa Liidu eelarvesse. Vajadus maksete suurendamiseks võib tekkida pärast Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumist. Kui Matti Maasikas arvab, et eesmärk võiks olla suurem kui ainult Brexiti järgse tühimiku täitmine, siis riigikogu fraktsioonide esindajad valmisolekut sissemakseid tõsta kinnitama ei kiirusta. Nende hinnangul on Matti Maasikas oma väljaütlemistes olnud ennatlik. Endine rahandusminister, reformierakondlane, maris Lauri ütleb, et enne, kui rääkida sissemaksete suurendamisest, tuleb tegeleda kulupoolega. Ma saan aru küll, et see on väga tundlik teema, eks, aga põllumajandustoetused on ikkagi väga suur osa sellest Euroopa Liidu rahastusest, ma juhiksin tähelepanu sellele, et kui britid lahkuvad, et siis jaotus riikidevaheline muutub hoopis teistsuguseks ja kui on tõesti olemas väga head põhjendused, siis võib-olla tekib vajadus ka seda panust suurendada. Aga ma oleksin ikkagi väga skeptiline ja ma ei tormaks ka Eesti nõusolekut väga kiiresti andma sellele, et Eesti osalus kindlasti peaks suurenema. Martin Helme Eesti konservatiivsest rahvaerakonnast ütleb samuti, et kokkuhoiu kohti pakuks eelkõige Euroopa Liidu üks suuremaid kuluallikaid. Ühtne põllumajanduspoliitika. Kui kogu dotatsioonide ära kaotada, siis me oleksime sellega nõus. Ehk siis see, mida me oleme aastaid nõudnud, ei ole mitte toetuste suurendamine, vaid toetuste võrdsustamine erinevate liikmesriikide vahel, et me teame, et Eesti saab ju kordades vähem toetusi, kui vanad liikmesriigid. Teine suur kuluallikas Euroopa liidus on ühtekuuluvuspoliitika eelarve maris. Lauri sõnul leiaks kokkuhoiu kohti ka sealt, sest vahepeal on uute liikmesriikide elatustase Eestiga sarnaselt tõusnud. Teine asi on see, kuidas kontrollitakse raha kasutamist. Me peame jah, kahte suurt vaesematele riiki on Bulgaaria, Rumeenia, mõlemal on probleemiks korruptsioon. Me peame vaatama ka seda, kuidas nad neid rahasid kasutavad. Et lihtsalt sellepärast öelda, et noh, me jagati kunagi nii palju raha, et peame edaspidi ka sama palju raha jagama, aga see ei ole loogiline. Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut ütleb, et liikmesriikide sissemaksete teemat on komisjonis puudutatud, kuid enne valitsusjuhtide ning Euroopa komisjoni ettepanekuid arutelud sisuliseks muutuda ei saa. Kindlasti mingeid arve siin välja käia ei saa, sest tegelikult Euroopa Liidu riikide liidrid arutavad seda teemat alles järgmise aasta veebruaris. Võib-olla siis jõutakse mingisuguste numbriteni. Statistikaamet teatab, et endiselt elab enam kui viiendik Eesti inimestest suhtelises vaesuses. Madis Hindre uuris, mida suhteline vaesus tähendab ja kuidas tunnetavad inimeste vaesust. Sotsiaalametnikud. See, kui palju on riigis suhtelises vaesuses elavaid inimesi, arvutatakse küllalt keerulise valemi abil. Otseselt ei saa suhtelist vaesust inimeste toimetulekuga siduda. Lihtsustatult vaadatakse suhtelise vaesuse arvutamisel inimeste leibkonna suurust ja sissetulekuid ning võrreldakse neid eesti keskmise leibkonnaga. Niisiis sõltub suhteline vaesus nii sellest, missuguseid toetusi inimene saab, kui sellest mitu täiskasvanut ja mitu last peres elab suhteliseks määraga sõltuvus Eesti jõukamate perede hulgast. Miks sissetulekust? Statistikaameti arvutuste järgi elasid läinud aastal suhtelises vaesuses need inimesed, kellele enda leibkonna sissetulekutest ja kus vähem kui 468 eurot kuus. Mida suhteline vaesus nii-öelda olmetasandil tähendab? Uurisime Tartu linna sotsiaaltööteenistuse juhatajalt hingekoolilt. Suhtelise vaesuse puhul ongi see, et kui aktiivne inimene on, nagu paljudel kulusid on, kui inimene on sotsiaalselt aktiivne, käib palju ürituste ajal, võib-olla tahab lubada endale midagi üht-teist paremat on ju siis ilmselgelt nende vahenditega võib jänni jääda. Kui me räägime nüüd ta teeb need minimaalsed kulutused ära, et siis sealt peaks natukene üle jääma. Täna 2016. aasta kohta antud andmed ütlevad, et alaealistest elas suhtelises vaesuses 16 ja pool protsenti ning võrreldes aasta varasema ajaga jäi suhtelisi vaeseid noorte seas vähemaks. Vanemaealiste hulgas tuli vaeseid jaga juurde ja 2016. aastal elas suhtelises vaesuses ligi 42 protsenti üle 65-ni vastastest inimestest, täpsemini kui kehvasti toime tulevate inimeste hulka ka näitab suhtelise vaesuse tase, jaga ühiskonna ebavõrdsust ehk seda, kuidas on riigis rikkused jagatud. Statistikaamet ütleb, et 2016. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,8 korda. Näiteks kui viiendik Eesti inimesi läheb sünnipäevale ja ostab kaasa tordi, siis sama suur hulk inimesi võib minna poodi ja osta kaasa peaaegu kuus torti ja sissetulekuid arvestades on sünnipäeval käigu mõju nende rahakotile suhteliselt sama. 2015. aasta andmete abil näeme, et Euroopa lõikes on meie ühiskond üks ebavõrdsemaid ja suhtelise vaesuse määr Saar on suurem vaid neljas Euroopa Liidu riigis ühiskonnas väga kehvasti toime tulevate inimeste hulka näitab aga absoluutse vaesuse tase. 2015. aastal oli neid Eesti inimeste seas 3,9 protsenti ehk ligi 50000 hingekool. Absoluutse vaesuse piiriga on niimoodi, et tal on rahalised vahendid ainult minimaalseks kuluks toidule, riietusele, jalanõudele, teenustele, kaupadele see piir Eestis on 130 eurot ühe inimese kohta väga madal. Reeglina, kui inimesel on kortertala vaja üüri maksta, siis ta kindlasti on toimetulekutoetuse saaja, sest oma vahendeid tal ei ole. Välissõnumid on meil täna Soome ja luuramise teemadel. Kai Vare. Soome presidendi Sauli Niinistö hinnangul on üks luuresaladuste lehes avalikustamise tagajärgi see, et kannatada saab Soome usaldusväärsus koostööpart närite silmis, kuna salajased dokumendid kinud. Niinistö ütles ajalehele Helsingin Sanomat, et selline juhtum ei ole rahvusvahelises plaanis ainulaadne ega mõjuta tõenäoliselt ka Soome ja Venemaa suhteid. Eelkõige on Vene meedias kahjurõõmu, ütles niinistab. Helsingin Sanomat kirjutas nädalavahetusel sõjaväeluurekeskusest lekkinud materjalide põhjal artikli, kus oli muuhulgas jutt ostukeskuse asukohast mõne aasta tagusest töötajat arvust. Samuti sellest, kuidas jälgitakse vene vägede ja relvastuse liikumist. Soome valitsus arutab dokumentide leket homme, teatas peaminister Juha Sipilä. See on tõsine asi, see on selge. Meie seadused ütlevad minu meelest selgelt, et salastatud info edasiandmine, levitamine, avaldamine on karistatav sellest vaatenurgast, seda nüüd menetletakse. Kiia politsei uurib asja, ütles peaminister Soome ringhäälingule YLE. Politsei tegi ajalehe Helsingin Sanomat ajakirjaniku Laura Halmineni kodus eile õhtul ka kiirkorras läbiotsimise. Kaasa viidi telefon, arvuti, mälupulki ja muud materjali. Halminen ütles, et püüdis haamriga purustada arvuti kõvaketast, et hävitada seal olevad andmed ja kaitsta nende allikat. Vete lõhkumine tekitas aga suitsu ja ta kutsus tuletõrjekoos tuletõrjuja olete ka, saabus ka politseipatrull ja kui selgus, kellega tegemist, saabusid peagi läbiotsijad. Soome lehtede peatoimetajad olete hinnangul on ajakirjaniku kodu läbiotsimine väga erandlik ja paneb muretsema allikakaitse pärast. Ajalehe Helsingin Sanomat vastutav peatoimetaja Kaiusniemi tunnistas, et artikkel sõiga lugejatelt palju kriitikat ja negatiivset tagasisidet. Lugejate hinnangul käitus ajaleht tundlikku infot avalikustades mõtlematult. Niemi sõnul oleks tulnud lugejatele paremini selgitada, miks peeti salastatud dokumentide avalikustamist vajalikuks. Kantar Emori ja Postimehe uuringu andmetel toetas detsembris Reformierakonda 27,8 protsenti valijatest keskerakonda 21,5 protsenti. Reformierakonna edu põhjus on Keskerakonna toetuse langus ligi viie protsendi võrra, kuigi Reformierakonna endi toetus vähenes ka 1,2 protsenti kolmandani kre 16,8 protsendiga neljandat sotsiaaldemokraadid 14,7 protsendiga. IRL kogus 8,3 vabaerakond 5,9 protsenti toetust, seejuures Illi toetus kasvas ja valitsuskoalitsiooni toetus tervikuna on langenud 3,6 protsenti. Ja novembris toetas neid 48,1, nüüd 44,5 protsenti vastanutest. Mitmete hinnangute kohaselt langes Keskerakonna reiting niinimetatud searaha skandaali tõttu ja täna oli riigikogus ka sellekohane arupärimine maaeluminister Tarmo Tammele kuulame Andres Herkelit. See aegrida, mis ilmestab sigade toetuse otsustamist koalitsioonis ja Kadri Simsonile väga lähedase inimese sammu endale kuuluva ettevõttega seoses alustamaks, siis loomade jõudluskontrolli astumaks. Eesti Tõusigade aretusühistu liikmeks on niivõrd ilmsed, et veenda avalikkust selles, et siin siseinfot ei kasutatud, on üsna lootusetu. Ja selle tõttu kõige mõistlikum oleks sellises olukorras võtta poliitiline vastutus. Ja Tarmo Tamme vastus. Linnamäe peekon püüdis juba registris aretusühinguga liituda juba maikuus. Ja ei olnud ka nende jaoks teadmata esimesest detsembrist peavad olema sina registreerinud agad leida siin mingit konflikti, no ma isegi ei oska öelda, et milles informatsioon võis olla, mida nad ei teadnud. Sest seeläbirääkimistel kõik avalikud, see oli avalik, et taastatakse top-up. See oli avalik, et seakasvatus tuleb täielik toetus. Ma ei tea, mis, mis info varjamisega siin nagu tegemisel, mis infot või keegi saada kellelegi käsnad. Mõlemad on väga raske, nagu seda, seda mõistnud, et ausalt öelda ma ei tea, kus see eelis võis kellelgi tekkida ja milles see eelis on. Sest seal avalik 2004.-st aastast alates naksti sigadele tõuaretustoetust. Aasta on 2017 13 astun samaks, mis seal nagu saladust, oli. Eesti Ringhääling tähistas täna oma 90 esimest sünnipäeva, traditsiooniliselt anti üle raadio otse-eetris ka kuldmikrofon Ringhäälingute liidu juhatuse esimees Toomas Vara juhatas tänavuse laureaadi, siis taoliste sõnadega. Tänavuse kuldmikrofoni laureaadi käes on omalaadne mitteametlik kuulajate tänu rekord. Ilmselt pole Eestis raadiotegijat, kes oleks oma kuulajatelt kingiks saanud rohkem hoidiseid, kooke, komme, küpsiseid või villaseid sokke kui tema tallene omane, erakordne eetris väljenduv soojus lisaks veel haruldane omadus ja oskus enese üle nalja teha. Mis on aidanud vähesed viperused huumoriga välja kanda. Ta on mees, kes veerandi oma elust on vedanud paralleelselt peatoimetaja eetrihäälena raadiot, mis hoobilt võitis neljandiku eestimaalastest kuulajate südameid. Seda ametit saida edukalt pidada tänu sellele, et ilmselt on tegemist Eesti muusika kõige suurema sõbraga. Kuldmikrofon 2017 laureaat on Owe Petersell. Petersell lahkus sügisel Elmari peatoimetaja kohalt, praegu ta enam raadios ei tööta. Ühel hetkel tuleb elus muudatusi teha, ma isegi mõtlesin selle peale, et oli aeg raadios, kui suure osa meie tuumikust Elmari moodustasid Ave Marleen, Andres Panksepp ja mina ja me kõik kolm oleme praegu täpselt samasuguses etapis, kui sa justkui pöörad mingit uut lehekülge. Ma arvan, et, et see on hea nii raadiole kui mulle, et tuleb mingi uus perspektiiv, mingi uus nägemus. Aga ma ei välista kuidagi seda, et mind veel ka tulevikus meedias kohta. Ilmast räägib Merike Merilain. Täna öösel liigub Eesti kohale väheaktiivne madalrõhulohk, samal ajal õhurõhk tõuseb ja päevaks tundub lohk. Nõrga kõrgrõhuharjaga. Saabuval ööl on peamiselt pilves ilm, Lääne-Eestis sajab vihma ja lörtsi, mandril kohati ning paiguti on udu ja jäidet. Puhub lõuna ja edelatuul kaks kuni seitse, saartel ja rannikul edela- ja läänetuul kuus kuni 12 meetrit sekundis. Hommikuks pöördub tuul loodesse ja nõrgeneb. Õhutemperatuur on null kuni miinus viis, rannikul kohati pluss kolm kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ja olulise sajuta ilm. Tuul on muutliku suunaga üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on Ida-Eestis null kuni miinus kolm, Lääne-Eestis null kuni pluss neli kraadi. Ja on jäänud veel spordiuudised sõna Karl Mihkel Ellerile. Uuel hooajal hakkab Eesti jalgpalli meistriliigas 10. klubina mängima FC Kuressaare. Esiliiga viiendana lõpetanud Kuressaare tõusis kõrgliigasse, kuna esikohal lõpetanud Maardu kui tabeli kolmas Rakvere ütlesid oma kohast ära. Eesti meistriliiga tase tõotab kevadel algaval hooajal tulla madalam kui eelmistel kordadel. Tallinna klubide FCI Levadia ühinemisel on nelja suure meeskonna asemel neid nüüd kolm. Ühtlasi lõpetas rahalistel põhjustel tegevuse Sillamäe Kalev ning eelmisel hooajal vaid kaheksa punkti kogunud ja viimaseks jäänud Pärnu vaprus osaleb meistriliigas ka järgmisel hooajal. Esiliigas tõuseb Kuressaare kõrval ülespoole veel ka Tallinna Kalev Premium liigas osalemine FC Kuressaare presidendi Priit Penu sõnul heaks võimaluseks ka kohalikele ettevõtjatele ja organisaatorite. Priit Penu. Premium liiga nõuab nii staffi kui mängijate kui finantside poole pealt 12 lähenemist, vesi liiga. Aga me muidugi loodame, et et ka kohalike omavalitsus tuleb, tuleb meile rohkem appi kui seni ja, ja ka nüüd suur vald ja ka kohalikud ettevõtted näevad nüüd juba samm kõrgemal ja Eesti kõige kõrgema taseme jalgpallis olulisemat väljundit. Korvpalli Balti liigas lähevad täna väljakutel vastamisi vaid eesti meeskonnad. D-alagrupis nelja võidu ja kahe kaotusega teist ja kolmandat kohta jagav Tartu Ülikool võõrustab neist kaks kohta tagapool asuvat TTÜ-A-grupi kolmas rattale. Rapla Avis Utilitas on suvepealinnas vastamisi Pärnu sadamaga, kes on tabeli viies. Ja ongi Päevakaja kutsas kuulmiseni.