Vikerraadio Reporteritund. Tervist kohalike omavalitsuste volikogude valimisteni on jäänud vähem kui kuu. Ja suurima tähelepanu all on kahtlemata pealinn Tallinn, kus on intriigiks, kas Keskerakond suudab säilitada ainuvõimu ja kuidas mõjutab Keskerakonna tulemust erakonna endise esimehe Edgar Savisaare kandideerimine konkureerimas valimisliidus ja kellele ikkagi otsustavad oma hääled anda vene keelt emakeelena kõnelevad valijad. Konkreetse tõuge tänaseks teema valikuks sain ühest ajalehe artiklist Raul Rebane nimelt kirjutas 15. augustil Postimehes artikli Savisaar pole oma valijatele inimene, vaid müüt kus Rebane analüüsib Keskerakonna valimistulemust Tallinnas aastatel 2009 ja 2013. Millal saavutati võit siis vastavalt 114000 ja 115000 häälega. Ja tsiteerin Raul rebast. Arvud tõestavad, et vähemalt 80 protsenti Tallinna valimistel venekeelsetest häältest läksid keskerakonnale. Neist 35 protsenti tõi Savisaar üksi viia seda osalemisega ainult ühes piirkonnas. Mis oleks tema saak olnud üldnimekirjas, ei kujuta ette, aga ilmselt 70 80000. Seega oli ühel inimesel pealinnas erakordne toetus lausa Kesk-Aasia lik usaldus. Loodan, et keegi ei kujuta ette, et ühe elanikkonna grupi nii massiivse häälteeelistused toovad tasuta ühistransport korras teeb ja, ja elukeskkond suure toetuse põhjust tuleb otsida hoopis sügavamalt kaugemalt konfliktist ida, lääs. Tsitaadi lõpp, nii kirjutas siis Raul Rebane algavas saates hakkamegi rääkima siis Eesti venekeelsete valijate valimiseelistustest ja ka Vene kaardi kasutamisest poliitilises võitluses. Ja minu palvel on siin stuudios koos minuga Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika professor Raivo Vetik, tervist. Tere. Ja Tartu stuudiost osaleb saates Tartu ülikooli Johan sütepoliitikauuringute Instituudi juhataja, vanemteadur Mihkel Solvak Terjega Tartusse. Tere. Ja saate jooksul kuulame ka tänavaküsitlust, mis on salvestatud Lasnamäel elavate vene keelt rääkivate inimestega. Samuti kuulame üht telefoniusutlust Lasnamäel kandideeriva poliitiku Olga Ivanova kant. Mina olen saatejuht Arp Müller. Värskeim erakondade populaarsuse uuring eile avaldatud Postimehe ja BNSi tellimusel valminud Kantar Emori uuring tõi esile, et kui homme toimuks riigikogu valimised, siis vene emakeelega Eesti kodanike seas oleks konkurentsitult populaarseim Keskerakond. 68 protsendiga järgneb tükk tühja maad ja järgmine on alles 14 protsendi ka sotsiaaldemokraadid. Ja kohalikel valimistel teatavasti võivad hääletada ka need, kes riigikogu valida ei saa, ehk siis niinimetatud halli passi omanikud aga ka vene kodakondsusega Eesti pikaajalist elamisluba omavad inimesed. Ja see tähendas eelmistel kohalikel valimistel Tallinnas, et lausa 80 protsenti vene emakeelega inimestest andis hääle keskerakonnale. Seletage palun kuulajatele alustuseks, mis on ikkagi põhjustanud selle, et vene keelt emakeelena rääkivad valijad annavad läbi aastate valdavalt oma hääle ainult ühele erakonnale. Keskerakonnale, millest see tuleb ja millele see fakt viitab? Alustame Raivo Vetik, teist. Lühike vastus oleks, et ilmselt siis vene valijad tunnetavad, et Keskerakond kaitseb nende huve. Pikem vastus läheb tagasi ajalukku 90.-te aastate algusesse, kui me meenutame selle aja poliitikat. Sel ajal võeti vastu kõik olulisemad seadused, mis ühel või teisel moel mõjutavad rahvussuhteid. Võtame näitena kodakondsusseaduse. Kui me meenutame seda aega enne kodakondsusseaduse vastuvõtmist, olid ju väga sellised teravad vaidlused Eesti ühiskonnas tervikuna. Kas positsiooni ühte positsiooni esindas rahvarinne? Teist positsiooni esindas Eesti komitee. Rahvarinde väitis, et venelased tuleks Eesti ühiskonda kaasata. Nad on Eestis pikka aega elanud, töötavad siin, maksavad makse ja nii edasi. Nii et rahvarinde ideoloogia põhines kaasamise ideel et lõpuks ikkagi võitis Eesti komitee juriidilise järjepidevuse liin, mis tähendas välistamist. Eks ole, et ühel hommikul eestivenelased ärkasid üles ja avastasid, et nad on Eesti riigis mittekodanikud. Et ma väidaksin, et kodakondsusseadus ja analoogsed seadused ja analoogsed sündmused hiljem on põhiline allikas, millele Keskerakonna toetus põhineb, väga oluline. Kindlasti oli pronkssõduri kriis Lasnamäe kiriku ehitamine, kus Keskerakond positsioneerinud ennast Eesti venelaste huvide kaitsjana. Nii et selles mõttes võib Raul Rebasega kindlasti nõustuda, et et siin on tekkinud selline juba mütoloogiline mütoloogiline toetus keskerakonnale ja ärriti Savisaarele. Mihkel Solvak. Jah, no eks need juurendule võib-olla tõesti seal üheksakümnendates, aga argutaks rohkem Kananti hilisemat sündmusi, sest sellist toetusnumbrid selle vene vähemuse seas keskerakonnal seal 90.-te alguses päris selgelt ei olnud. Kui me vaatame näiteks neidsamu KOVi valimisi siin viimast kahte 2013 2009, siis siis on see toetus tõepoolest olnud seal kuskil 80 protsendi läheduses, aga kui me läheme natukene veel rohkem ajas tagasi, vaatame 2005 ja 2002 näiteks kohalikke valimisi, siis pilt päris selline ei olnud, siis oli see toetus madalam, ei saa rääkida mingisugused kaheksakümneprotsendisest vene vähemuse häältesaagist Keskerakonnal ja võtame siin seda laiemat konteksti ka juurde, siis tegelikult ju võrreldes selle, selle kodakondsuspoliitika algusaastatega on päris palju muutunud ka, et meil on siin ikkagi uus põlvkond inimesi peale tulnud, kes on sündinud juba Eestis. Mittekodanike osakaal on oluliselt vähem vähenenud võrreldes selle perioodiga, NATO organisatsioon on toimunud ka ütleme, tõusvas tempos, seal välja arvatud perioodid, kus anti natukene mastaapsemalt kodakondsust, nii et ütleme, kodakondsuse saamine on ka lihtsustanud. Aga ikkagi, meil on see seesama lõhe edasi ehk siis üle põlvkondade paistab see ikka väga stabiilne olevat ja ta on pigem siis võimendunud viimastel aastatel, et ma ütleks, et need, need märksõnad, mida professor Vettik siin ka mainis, need tundub, et ikkagi mobiliseerisid järsku jälle ka selle uue põlvkonna just nimelt see pronksiöö kriis ja, ja noh, see tundub üle sõitvat nendest muudest poliitikatest, mis isenesest, kui noh, võtame puhtalt mingisuguseid regulatsioone on ju tegelikult lihtsustanud selle kodakondsuspoliitikat. Et mingil põhjusel siinse rahvuslik lõhe püsib üle põlvkondade väga-väga tugevana ja on isegi veel võimendanud. Mihkel Solvak, te olete aastal 2011 sirbis kirjutanud, et venekeelne elanikkond hääletab pigem rahvuslikest huvidest lähtudes kui sotsiaalmajandusliku tausta järgi. Kas seega võib öelda, et nõustute ka Raul Rebase hinnanguga, et põhjuseid tulebki otsida ida-lääne konfliktist ja ja sellisest tsivilisatsioonide konfliktist Samuel Huntingtoni vaimus. Nii kaugele ma ei läheks. Sest see viitab sellele, et, et meil on mingisugune fundamentaalne erinevus, kuidas vene vähemuse esindajad ja mõtlevad või versus kuidas mingi keskmine eesti valija mõtlen, ma seda ei, ei usu, hästi küll, aga mida me näeme, on jah tõepoolest see, et ütleme, et et inimesed, kes eesti keelt kodus rääkivat valijat, kellel on väga erinev, ütleme sisse tulekuline taust, kellel on erinev haridustase, käituvad ka poliitiliselt erinevad, vaatame vene vähemuse sisse, siis seal siukest erinevust ei näe. Et nad ei ole hariduse poolest teiega ka sissetuleku poolest mingisugune koherentne grupp, et me ei saa rääkida, et nad on süstemaatiliselt kõik väga väikese palga, teenijad või haridustaseme poolest erineva struktuuriga. Jah, mingit vahet seal on, aga see ei ole nagu ühtne homogeenne grupp. Samas nad hääletavad homogeenselt, nii et noh, see, see viitab sellele, et et see, nende positsioon ühiskonnas ütleme seal suhteliselt majandusliku hakkamasaamise järgi liigitatuna ei saa seda häält sellisel kujul seletada. Mis ei tähenda, et tagajärjeks on või noh, et siis selle hääle seletuseks on see, et lihtsalt vaatavad rohkem ida poole vaid me peame mõtlema, et mis, mis kontekstis ikkagi on, meil on siin üks väga suur vähemusgrupp, kellel ajalooliste eripärade tõttu on ka see positsioon siin ühiskonnas on ju muutunud ja meil on kõrval suur idanaaber, kus on keeleliselt nende kultuuri noh, nii-öelda tuum siis on ju, ja nad jälgivad seda kultuuriruumi. Nii et selles suhtes ta käitub nagu, ütleme sihuke rahvusvähemus on grupp, kes defineerib enda huvisid vastavalt siis selle sellel vähemuseks olemise põhiselt. Aga mitte selle põhiselt. Ma arvan, et meil siin mingisugune tsivilisatsiooniline, Ida-Lääne konflikt Ja ma tahaksin Mihkel Solakutega tugevalt toetada, see vastandub Raul Rebase artikli põhiideele ja sellele põhilisele metafoorile, mida tema kasutas tulenevalt Samuel Huntingtoni tsivilisatsioonide konfliktist, et tema räägib siis idameelsusest ja, ja läänemeelsusest alustada võib juba Samuel Handiktonist endast, et kui vaadata akadeemilist kirjandust, siis põhiliselt on ikkagi tsivilisatsioonide konflikti teooria saanud kriitikat. Ja see põhikriitika seisneb selles, et need on hästi üldised metafoorid, ütleme, ortodoksne tsivilisatsioon, Lääne tsivilisatsioon tegelikult kõigi, et mingis mõttes loomulikult need tsivilisatsioonid abstraktselt kujul on olemas, aga, aga nende tsivilisatsioonide sees on hästi palju erinevusi ja poliitikate analüüsimisel need erinevused on oluliselt tugevamad. Et, et ma lähen tagasi sellesama näitaja juurde, mille ma tõin seoses kodakondsusega. Et eks ole, oli kaks valikut, võtab üks valik, oli kaasamine, teine valik oli välistamine. Ja minu väide on see, et Eesti venelaste hoiakud on väga tugevalt mõjutatud sellest, et ma olen Mihkel Solvak uga nõus, et see oli üheksakümnendatel. Aga see pani aluse sellisele pikemale pikemale trendile, et mida teeb Raul Rebane oma viidatud artiklis, et tema asendab selle kaasamise ja välistamise variandid idameelsuse ja, ja läänemeelsusega. Eks ole, minu väide on see, et venelaste hoiakud tulenevad nende reaalsest sellisest elukogemusest, et kui nendel on selline võimas võimas negatiivne elukogemus, siis on nende identiteete teeti mõjutanud. Raul Rebase väide on selline hästi abstraktne, selline üldine idameelsus läänemeelsus, millele teatud iva loomulikult sees on, sest et mingeid erinevusi me loomulikult näeme. Aga selle alusel analüüsid ta nagu konkreetset poliitilist protsessi ei ole, ei ole mõistlik. Konkreetses poliitilises protsessis, ma arvan, ikkagi selline nii-öelda reaalne elukogemus on olulisem kui, kui sellised üldised ida-lääne metafoori, aga millega. Ikkagi seletada seda, et venekeelsete inimeste jaoks need sotsiaalmajanduslikud taustad, see, kas sa oled rikas või vaene, edukas või luuser, et see ei ole. Valiku tegemisel kas või valimistel nõnda oluline, kui ikkagi rahvuspõhine taust, aga, aga see ongi täpselt see, mida ma rääkisin, et järelikult tegelikult ühelt poolt see on hästi ebaloogiline, eks ole, et kui vene valijaskond on sisemiselt niivõrd kirju, siis oleks ju hästi loogiline eeldada, et nad hääletavad erinevate erakondade poolt, need, kes on, ütleme, ettevõtjat jätaksid võib-olla reformi poolt ja nii edasi. Et kuna seda ei ole, siis see tegelikult kinnitabki minu väidet, et eks ole, et ikkagi venelaste valikute all on teatud hästi sellised sügavad elukogemused, mis sõidavad üle nende endi sotsiaalmajanduslikest erinevustest. Mihkel Solvak, kas nõustute sellega, et nende venekeelsete inimeste ja valijate valikute taga on sellised isiklikud elukogemused mitte ei ole tegemist sellise nii-öelda idamõjuga ideoloogiaga, mis saabub nendeni kusagilt Vene televisioonist või, või ka nende kogukonnast, mis paneb neid vastavalt käituma. Noh, ega seda ma ei välistaks siin, et nad ikkagi ju väga paljus osas elavad teises inforuumis, seda on mitmed uuringud näidanud ja see on nüüd juba nagu käibetõeks muutunud Eestis, et et ei tarvita seda Eesti meediat või eesti eestimaist venekeelset meediat vaid Vene Föderatsiooni meediakanaleid ja, ja me teame ise ka, et milliseid mingisuguseid positsiooni seal siis esindatakse või, või mis on domineeriv toon, seal on et noh, seal, selles suhtes ei saa välistada, et see mõjutab seda, kuidas inimesed mõtlevad ja kuidas nad politseilt käituvad ka. Aga see ei saa olla keskne päris kindlasti, sest veelkord jah, see, mis on juba nagu kõlanud, on, et kui me näeme, et hoolimata haridustasemest hoolimata sissetulekutasemest inimesed süstemaatiliselt ikkagi 80 protsendi ulatuses hääletavad mingi ühe poliitilise jõu poolt siis noh, ainuke järeldus on, et tõepoolest, et et see minu suhtumine näiteks mingisuguse maksuküsimustes või mingisuguse õiglase ühiskonna ja varandusliku jaotuse suhtes selles ühiskonnas, mis võiks nagu noh teatud määral minu hääl, et mõjutada vene vähemuse seas ei kehti, sest tõesti seal mingisuguse rahvusvähemuse tunnetus ilmselt sõidab sellest üle, sest noh, muus osas me muidu see ei ole seletatav sellisel kujul, ehk siis on mingisugune niisugune super teema selle vähemuse seas, mis neelab endasse kõik teised ja ei lase nendel muus osas ma ütlen nii-öelda igapäevastel küsimustel valimiskäitumist mõjutada ehk siis isegi see, mis me näiteks siis eesti valijaskonna seas näeme, et sealt, et üldiselt sotsio demograafiapõhiselt on isegi üllatavalt nõrk see meie nii-öelda seletusvõime, et me ei oska väga täpselt, et öelda, et miks mingid inimesed teatud erakondade poolt hääletavad lihtsalt sotsiaaldemograafia peale vaadates, et käib hästi palju häälevahetamist versus vene elanikkonna seas, me saame seda väga hästi öelda, et ja kuna see kattub selle etnilise lõhega, siis noh mingi põhjus seal on, küsimus on jah, tõepoolest selles, et, et kas see on siis igal valimisel niimodi, artikuleeritud mingisuguse poliitikapositsioonina, et ühel pool on nii jõud, kes seda toetavad ja teisel puhul, kes on vastu, ehk siis vene valija hääletab nii-öelda teemapõhiselt või on see lihtsalt siis mingisugune läbiv ühiskondlik lõhe, et inimesed tajuvad seda teemat absoluutselt igas valdkonnas ja tugevamana kui seda, et milline nende arvates näiteks on õiglane maksustamine või varanduslik jaotus ühiskonnas? Et ma tahaksin võtta saatejuhil sõnasabast kinni, et teie küsimus Mihkel Solakul oli, et kas ei ole ikkagi tegemist idamõjuga, ütleme vene televisiooni mingit sõnumit, mis mõjutavad Eesti venelasi? Et, et see on, on nagu hea näide analüüsida selles mõttes, eks ole, et me tegelikult noh, niimoodi mõtlemegi igapäevaselt ja see mõtlemine käib meil sellisel hästi abstraktselt tasemel vene televisioon, propaganda, see on Eesti vastane, et sellele tuleb vastavaks. Aga kui nüüd vaadata, et mida täpselt vene televisioon teeb näiteks televisioon, ütleb seda, et Eestis diskrimineeritakse kesti venelasi ja eestivenelane kuulab seda lauset ja mida, mida tema teeb, tema mõtleb seda, et näed, et ütleme, tööturul ma tunnen, et mul on teatud klaaslagi. Kui ma loen statistikaameti aastaraamatut eelmisest, et eelmisest aastast, siis ma näen, eks ole, et venel venelaste palgad on süstemaatiliselt madalamad. Et nende tööpuudus on suurem. Et eks ole, et objekt statistika näitab, et meil on olemas selline sotsiaalmajanduslik hierarhia, kus, kus venelased kipuvad jääma madalamale positsioonile. Ja kui ütleme, Vene televisioon nii-öelda ütleb selle asja välja, ta ütleb, eks ole, sisuliselt, eks ole, ta ütleb välja, et, et venelased on eestis madalamal positsioonil ja meie meie propaganda hakkab sellele siis vastu niimoodi ütleb, et, et see on, eks ole, selline kremli-meelne jutt, et et mis, mis situatsioon meil siis on, eks ole, et sealt vene Venemaalt tuleb sõnum, mis neist läheb kokku eestivenelase enda elukogemusega ja meie siis nagu ütleme talle, et kuulata, et ära ei usu, usu seda propagandat, sest see on vene venepoolne, selline kremli-meelne jutt, et eks ole, et ma, ma näen, et see on fundamentaalne viga. Et, et see on tegelikult üks selline nagu põhiprobleeme, mis meie avalikus diskursuses seoses eestivenelastega on. Et on ju selge, Nad on üks selline eraldi sotsiaalne grupp, nagu võib, eks ole, tuua välja eraldi sotsiaalseid gruppe vanuse lõikes ja hariduse lõikes ja mis iganes, et, et siin meil on sotsiaalne grupp rahvuslikus lõikes. Aga ma saan aru, et ikkagi ka vene keelt rääkivad inimesed Eestis ei ole homogeenne grupp, ma siin sirvisin saadet ette valmistades integratsioonimonitooringut 2017 ja me ei jõua küll riigi identiteedi lahtiseletamisel pikemalt peatuda, aga aga sellest integratsiooni monitooringust tuli välja, et osa venekeelsetest inimestest nendel, kellel on nõrgem riigi identiteet nemad arvavad 80 protsendi ulatuses, et venekeelse elanikkonna ebavõrdsuse põhjused siin Eestis tulevad riigi tegematajätmiste eest. Aga tugeva riigiidentiteediga inimestest nõustub sellise väitega vaid 50 protsenti ja nende hulgas on suurem toetus väitele, et venekeelsed inimesed peaksid ise olema aktiivsemad keeleoskuse ja kvalifikatsiooni omandamisel, mis parandaks nende võimalusi tööturul. Mida me sellest võime järeldada? See ühelt poolt see näitab, et ka ei ole nii, et kõik venelased ütlevad, et riik on süüdi, et meid siin diskrimineeritakse. Absoluutselt, et ma tahaksin lahti seletada selle uurimisinstrumendi sellist teoreetilist tagapõhja, et eks ole selline äärmuslik seisukoht oleks, et kõik venelased arvavad nende probleemides on süüdi ainult Eesti riik, teine pool äärmus on see, et venelaste nõrgemas positsioonis on süüdi ainult venelased ise ja sellise, et oma uurimisinstrumendi pakkusimegi need kaks varianti välja ja ütleme, eks ole, kui nii reaalselt mõelda, siis võib ju noh, on selge, et mõlemad faktorid mängivad nagu teatud rolli ja siis sellest sellel skaalal valimine, see on teatud selline poliitilise positsiooni valimine ja meie andmetest tõesti tuligi välja, et need, kes on tugeva riigiidentiteediga eestivenelased, nemad näevad, et osa probleemis on ka venelastest endist, et nad ei ole pingutanud piisavalt. Et nende eesti keel ei ole piisavalt ja et nende võrgustikud on kehvemad, et nemad ise võiksid kuidagi aktiivsemad olla, nii et see tegelikult noh, Ta kinnitab seda mu üldistut, aga ta loomulikult toob ja selle sisse, mis te ütlesite ja see on nagu üks kõige olulisemaid point, et ükski grupp ei ole sisemiselt homogeenne, et nad, nad, nad, nad on erinevad. Kui me räägime sellistes üldistes globaalsetes, metafoorides, idameelsus ja läänemeelsus, siis me paneme need erinevused kõik kuidagi ühte patta ja meil kaob ära võimalus tegelikult neid gruppe analüüsida. Saar Mihkel Solvak tahtis lisada ja ma lisaks siia veel. Et mitte ainult nad ei ole homogeenne grupp nendes hoiakutes, vaid tegelikult me saame seal sees omamoodi leida väga sarnaseid hoiakute poolest gruppe nagu eesti keelt kõnelejate seas näiteks mida vene vähemuse seas tähelepanu on jällegi läbi, eriti küsitlusuuringute, selles sotsiaalses mõttes on pigem, või noh, seal on päris suur osakaal konservatiivseid inimesi, mis ma mõtlen selle all mõtlen selle all inimesi, kes on näiteks homoabielude vastu, kes on põgenike vastuvõtmise vastu suuremas osakaalus kes samas majanduslikus poolest näevad näiteks ebavõrdsus probleemina Eestis soovivad rohkem mingi heaoluriigi laiendamist ja kui me võtame eesti keelt kõnelevad inimesed, siis me leiame sealt samasuguseid gruppe päris suures, suures mahus. Aga ehk siis me räägime mingist ütleme, vene sotsiaalkonservatiivist Eesti sotsiaalkonservatiivist. Aga kui me vaatame edasi, mis neid siis eristab, siis see üks võtmeküsimusi just erinevates eristab on kodakondsuse ja vene keele küsimus. Ehk siis noh, ütleme üldises arusaamades mingisugustes, ühiskondlikes vaidlusküsimustes ollakse väga sarnasel positsioonil, välja arvatud teatud võtmeküsimustega, mis tulenevad sellest sellest ajaloolisest vene vähemuse positsioonist Eestis. See seltskond on tavaline eestimaa seltskond, kellel on lihtsalt teistsugune ajalooline kogemus muus osas ütleme ühiskondades küsimustes on, et osad hoiakud ikkagi väga sarnased Meil on stuudios kaks teadlast, aga teeme sellisesse teoreetilisesse jutu väikese pausi kolleeg raadiouudistest. Dan Rotar käis Lasnamäel ja uuris seal inimestelt nende valimiseelistuste ja, ja valimiseelistuste kujunemise kohta. Ja muidugi ossa vaikses akverte tõstatustutasin riske parki otsinguga etud parkiv, patrullsadam otsima, harf, nüüd nii. Mina hääletan Kõlvarti poolt, kes on Keskerakonnast, seda erakonda ma väga austan. Keskerakonnas on palju häid inimesi, ka minu mees, tütar ja lapselaps hääletavad Keskerakonna poolt riistu vannisclatiilis. Front on, nad võiks minna ühtse rindena, kuid kahjuks on nii juhtunud, et ei minda. Me elame Eestis juba kaua aega, aga ikka ei ole kodakondsust. Me elame Eestis juba 1963.-st aastast. Minu mees oli Eesti teeneline ehitaja, ta on ehitustöö eest palju ordeneid ja autasusid saanud, aga ikka ei ole kodakondsust. Minu meelest on see ebanormaalne. Normaalne jestamine. Ma ise olen Leedust, seal käituti teistmoodi. Nende esimees ütles, et seltsimehed, te saate kõik kodakondsuse. Nii oleks pidanud ka meil tegema. Aga Eestit ma armastan, olen siin terve oma elu elanud ja Ljubljana Jeltsin mõistis Putini tsüklotiili. Mina hääletan Kõlvarti poolt, sest ta on peremees ja oma ametikohal ennast näidanud heast küljest. Vastutustundlik seltsimees, ta meeldib mulle, kui inimene. Savisaare käitunud hästi, ta teab, et on haige, milleks siis poliitikasse ronida? Ta käitus egoistlikult ja tema poolt, May, hääleta. Tsentrist kübart, mina hääletan keskerakonna poolt. Nad on seal kõik head. Ilmselt Savisaare poolt Naia kavu toetan ka pandud, et ei ma ei tea, kes seal nüüd need juhid seal erakonnas on? Väga raske. Aitäh teate meheletama Kõlvarti poolt taan väärikas saadik tas tonnile kiputa või ikkagi Savisaare poolt. Meie pensionäride jaoks on oluline, et pensioni tõstetakse, nad lubavad 100 eurot pensioni tõsta. Ei tõstavad 76-lt 100-le. Ainult Savisaare poolt sellepärast et andis meile pensionäridele sünnipäevaks raha. Teistest ma ei taha rääkidagi. Hääletan keskerakonna poolt. Nemad suhtuvad vene elanikkonda paremini, saavad aru meie raskustest ja aitavad meid raskusi vähendada. Või lõhe selles erakonnas on puhtalt poliitiline. Kui sügavamalt vaadata, siis riigivõimud tahavad Savisaar võimult kõrvaldada. Tema noored kahjuks teda ei toeta. Savisaar on jäänud endiseks, toetab pensionäre. Milline erakond oleks teinud tasuta transpordi, kui poleks olnud savisaart. Minu naine on siin sündinud ja 60 aastat elanud kuid ikka ei anta kodakondsust. Kas see pole imelik? Sellele tuleb rohkem tähelepanu pöörata, küll siis rahva ja valitsejate suhted paranevad. Tuleb rohkem rahvale lähedal olla. Minu meelest tuleks mittekodanike küsimus lahendada halle passe ei tohiks üldse olemas olla. Võrdleme ennast teiste demokraatlike riikidega, seal ju halle passe ei ole. Kui inimene sündis, siis saab kodakondsuse, oskab ta keelt või mitte. See on juba hiljem tema enda probleem. Lasnamäel käis kolleeg Dan Rotar Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele venekeelses toimetuses, aga jätkame stuudiost, teemaks on Vene kaart Eesti poliitikast ja samuti vene keelt kõnelevate inimeste valimiseelistused. Meiega on siin professor Raivo Vetik, Tallinna ülikoolist vanemteadur Mihkel Solvak Tartu ülikoolist kysis. Me kuulsime lõigust, kuidas ikkagi on segadust tekitanud see, kes üldse keskerakonda juhib. Lasnamäe inimesed ei saa aru, kas peaksin andma hääle Savisaarele või keskerakonnale. Aga mis mõtteid teis kuuldud lõike inimeste vastused tekitasid? Raivo Vetik? Jah, et, et see oli äärmiselt huvitav materjal ja sotsiaalteadlaste jaoks tegelikult siin on praegu ju püsti selline suurepärane sotsiaalne eksperiment. Ja selle sotsiaalse ja sotsiaalse eksperimendi ühe hüpoteesi sõnastas tegelikult Raul Rebane oma oma viidatud artiklis kus ta väitis, et, et Savisaar on suurem kui inimene, ta, ta on müüt ja kui tema hüpotees on õige, siis valijad peaksid hääletama Savisaare poolt. Et minu artikli vastuväide oli see ja sellest ma olen siin täna ju ka rääkinud, et inimesed ikkagi teevad valikuid lähtuvalt oma elukogemusest ja Eesti venelaste puhul see põhiline elukogemus on seotud välistamise ja kaasamise dilemmaga, et nad tunnevad, et, et neid on välistatud ja nad toetavad keskerakonda, sellepärast et, et Keskerakond nende arvates tegutseb selle nimel, et eestivenelasi kaasata. Et nüüd, kui neid intervjuusid kuulata, siis sealt ju tuli väga selgelt läbi, et kui küsiti, kelle poolt hääletate, eks ole, hääletad selle poolt, kes dokkamandu, et keskerakonnas, eks ole. Et nad näevad, et Keskerakond on praegu reaalselt võimeline neid kaasama, Savisaar enam ei ole sellises positsioonis reaalselt eks ole, suudaks eestivenelasi kaasata ja minu hüpotees on et Savisaare häältesaak ei tule, liiga suur ta loomulikult saab hääli, aga see absoluutselt ei ole võrreldav eelmiste kahe valimiste häältega, sest et Keskerakond, kellest ta on, eks ole oma nimekirjaga eraldanud, et Keskerakonnal on oluliselt suuremad võimalused tegutseda reaalselt Eesti venelaste eesti ühiskonda kaasamise nimel, nii et lühidalt, et meil on siniseks senine suurepärane sotsiaalne eksperiment, et kuu aja pärast, et me kõik tegelikult ootame, ootame suure huviga ja, ja siis ja see, see näitab, et kas siis alles Savisaar on müüt või on ta ikkagi lihtsalt tavaline inimene, ma selle häältesaagi prognoosi juurde soovisin jõuda saate viimases osas, aga kui juba jõudsime, siis. Milliseks Savisaare häältesaak võiks kujuneda eelmisel korral, oli ligi 40000. Kas nüüd saab see olema poole vähem 20000 või, või räägime väiksemast saalist, kui, kui 10000 räägime vaid mõnest 1000-st häälest ja ja, ja mis, mis tase see on, mille põhjalt saab siis öelda, et ei, tuleb välja, et Savisaar enam ei ole, müüt. Reedesed numbrid siin küll ei oleks välja öelda, on ju see on puhas spekulatsioon, on, niisugust olukorda pole varem olnud, aga mis need intervjuud ka hästi näitasid, on, et et ikkagi hääletatakse väga palju isikute põhiselt. Kuigi, kuigi noh, need paistsid olevat ikkagi enamus vist pensionärid, kellega intervjuud seal tehtud olid. Aga aga meil ongi ju nii, et demograafiline rahvastikupüramiid järjest selliseks enam muutubki tagurpidi kuulsaks pensionäre ongi järjest rohkem. Ja need on rohkem ja nende valimisosalus on ka päris päris kõrge võrreldes noorematega, onju, et selles suhtes on oluline valijagrupp päris kindlasti. Aga noh, mis need intervjuud näitasid, et ikkagi vaadatakse väga palju isikuid. Jah, see kodakondsuse teema jooksis ka läbi, aga aga kui me vaatame üldisest valimiskäitumist, siis me võimegi nagu eristada, et sul on see sotsiaaldemograafiline taust, laps on mingisugused huvid, on ju siis on suhtumine mingitesse konkreetsetesse teemadesse, mis valimistel üleval on suhtumine kandidaatidesse. Ma ei ole nüüd tuttav väga mingisugust uuringutega, mis oleks näidanud, et kas see kandidaadi võin hääletamine näiteks on vene vähemuse esindajate seas suurem kui, kui eestlaste seas, aga noh, need intervjuud küll viitasid sellele, et oluline on, et inimene oleks peremees või, või valitseks erakonda ja nii edasi on ju, et see, see võimupositsioonil olemine paistab nagu mõjutavad seda seda, et kas kannid tundub atraktiivsem või mitte. Aga tulles nende häälte juurde siis see, mida, mida Keskerakond on väga edukalt suutnud kahel viimasel kohalikel omavalitsuste valimistel on tegelikult just nimelt mobiliseerida neid hääletajaid. Ehk siis, kui me võtame enne 2000 üheksandat aastat, siis noh, näiteks Lasnamäel oli, oli valimisosalus seal julgelt allapoole valimisõiguslikest, kui me võtame need kaks viimast, siis ta oli üle üle Eesti keskmise, seal julgelt üle 60 protsendi, nii et nad on suutnud nagu mobiliseerida selle, selle valijaskonna on, nad ei ole seda suutnud ainult ainult läbi selle, et nad on lihtsalt pannud Savisaare sinna etteotsa kandideerima ja kelle peale inimesed oma hääli kuhjanud, sest seda häälte kuhjamise fenomeni, mida me Eestis igal valimisel, kui on erakonna liidrid kuskil kandideerinud esinumbrina, siis nad on reeglina ikka päris suure osakaalu saanud juhtusse Taavi Rõivasega riigikogu valimistel juhtusse Andrus Ansipiga, riigikogu valimistel KOVi valimistel samamoodi ehk siis see nimekirja eesotsas olev isik, sinna peale kuhjatakse neid hääli naguniikuinii, aga mobiliseerimise jaoks on vaja ikkagi mastaapsemalt organisatsiooni ja kampaaniat ja seda Savisaare nimekirja kohe päris selgelt ei ole. Et seal saadakse lihtsalt selle lihtsalt nime äratundmise järgi teatud osa hääli, aga, aga neid valijaid välja tooma süstemaatiliselt selle nimekirja poolt hääletama, ma arvan see organisatsioon, mis neil seal praegu kokkupandav, päris kindlasti ei suuda, nii et neid hääli tuleb ikka oluliselt vähem võrreldes võrreldes sellega, mis 2013. Näiteks koopis tuli Mihkel Solakuga täiesti nõus, et sotsiaalteadlasel ei ole mõtet spekuleerida olukorras, kus ei ole reaalseid piirilisi andmeid. Aga samas me siin oleme ju praegu raadiosaates ja, ja mitte mitte, ütleme akadeemilisel konverentsil, et mina võtaks natuke mängulisema hoiaku ja ma pakuks välja ühe konkreetse numbri saatejuhi küsimusele. Ja see, minu kalkulatsioon põhineb nendel samadel intervjuudel missid praegu kostsid, et mina siit, et loen välja selle, et ikkagi oluline on Keskerakond tervikuna kui eestivenelaste võimalik. Kaasaja, ja selles mõttes ma, ma Savisaarele ütleme, üle 5000 hääle ei pakuks, et kui me vaatame Keskerakonna nagu tegemisi, siis, siis tegelikult seal on ju ka väga selgelt kui selline päris been. Been valimiskampaania näiteks selle aasta algusest on alates on hakatud rääkima Eesti kodakondsusseaduse muutmise juttu. Et, et see on kindlasti teema, mis on Eesti venelaste jaoks hästi oluline, seda kuulsime me kasvõi nendest nendest intervjuudest. Et Eesti kodakondsusseadus ei ole kuidagi seotud, et kohalike omavalitsuste, aga ometi see teema teema on üles võetud ja, ja on täiesti kindel, et selle teema ülesvõtmine annab keskerakonnale hääli, nii et siin ka juba, eks ole, sellises Keskerakonna ja Savisaare vahelises positsioneerimises Keskerakond on teatud mõttes juhtohjad enda kätte. Et savisaarel ütleme sellist sellist loosungit ei ole. Teen natukene eelreklaami kaob, Eesti rahvusringhäälingul on uuring igatahes tellitud, uuringufirmalt selle tulemusi veel ei ole saabunud, need peaks tulema lähiajal. Niisiis peaks ikkagi selguma enne valimisi ka ka uuringus, vähemalt mingisugune hinnang uuringu põhjal, milline on toetus Edgar Savisaarele ja Edgar Savisaare nimekirjale tehakse eraldi uuring, mis käsitleb siis ka Tallinna ja valimiseelistusi konkreetselt Tallinnas kohalikel valimistel valimisõigust omavate inimeste seas. Aga teeme veel ühe pausi, stuudio jutt juttu ja kuulame ära veel ühe helilõigu, mis võiks ainet diskussiooniks juurde anda. Telefonil on nüüd Olga Ivanova, kes kandideerib sel sügisel valimistel Lasnamäele, mis on vene keelt emakeelena rääkivatele inimestele, Tallinna linnavolikogu valimistel valiku langetamisel olulisem kas lahendused kommunaalprobleemidele nagu teed, tänavad, lasteaiad, heakord, või on ikkagi olulisemad teatud kõrgemad kategooriad nagu tsivilisatsioonide konflikt ida ja lääne vahel. Samuel Huntingtoni teooria vaimus. See on nagu kahe otsaga asi, ühelt poolt kindlasti ka vene keelt kõnelevatel inimestel on ühed ja samad mured nagu ka eesti keelt olevatel inimestel. Samamoodi kõik me tahame, et lasteaias oleks piisavalt palju kohti, et last sinna saata. Et see oleks väga lähedal majale, eks ju, või siis parkimisplats oleks väga korras ja oleks kuskile nagu auto panna. Samamoodi kõik need ülejäänud, et teed oleks korras, et infrastruktuur toimiks ja kõik sellised asjad, mis on nagu kõigele ollus olulised Nemad on kindlasti ka mängivat teatud rolli, ma arvan siis kui inimene läheb valima, teiselt poolt, kui me vaatame näiteks Lasnamäe näitel Lasnamäel elab meil tsirka 20000 mittekodanikke ja nende valimisõigus või seda nad saavad realiseerida, on kord nelja aasta tagant eksis kohalikel valimistel. Ja kindlasti ma arvan, siis, kui need inimesed lähevad valima, siis nad vaatavad erakonda, valimisliitu või siis poliitilist jõudu ikkagi ka ideoloogia mõttes, ehk siis seda, mida poliitiline jõud siis lubab teostada ka näiteks riigi tasemel. See alati see fenomen mängis ka Keskerakonna edu taga ja kui me vaatame Tallinna puhul, siis kindlasti see 51 protsenti, mis Keskerakonnal oli üle 12 aastat kokku juba kolm tsükli, eks ju. Selle taga on ka see poliitiline või ideoloogiline sõnum, mis sellel erakonnal oli. Ma küsin niimoodi, mis on teie hinnangul Lasnamäe inimestele, kellest enam kui 70 protsenti räägib emakeelena vene keelt, mis on nendel valimistel peamisteks teemadeks, mis need põhilised kaalumise kohad on, mille alusel inimesed oma valiku teevad? No mina pigem räägiks ta vaadates kogu seda meediaplaani. Et see nagu erakonnad üritavad praegu maha müüa, nimetavad seda niimoodi. Kindlasti mängis rolli ka vene kooli küsimus vene kooli küsimust, siis nagu te teate, umbes lahendati ma, mina, mina nimetatakse ikkagi seda ka nagu see ei ole nagu täiuslik lahendus ei ole mingisugune lahendus, see on lihtsalt kolmele koolile antud erand. Kindlasti räägitakse antud hetkel või nendel valimiste kontekstis hästi palju Savisaare liidust Savisaarest iseennast. Ja mul on väga kurb ja kahju, et kogu see meediaimpeerium, mis kunagi oli ehitatud Tallinna linna munitsipaalmeedia, nüüd töötabki just Savisaare vastu. See on natukene kurb. Kohalike valimiste eel räägitakse taas hästi palju niinimetatud vene kaardi kasutamisest. Vene kaardi kasutamisest eesti valimistel, kirjutas professor Raivo Vetik 23. augustil Eesti Päevalehes. Ja ma tsiteerin, üks mobiliseerimise näiteid on Oudekki Loone kummalised avaldused üheksanda mai tähistamisel pronkssõduri juures. See kujutab endast jõulist vene kaardiga laiatamist, esitades ründava stonis ainult ühele poolele mõistetava ajalookäsitluses, jättes teise vaeslapse ossa. Tsitaadi lõpp, kas nõustute või mitte või kuidas teie seda näete? See üheksas mai ja kogu see temaatika vene valijale on valus teema ja see on eesti valijale valus teema, nagu me näeme. Et absoluutselt see on lihtsalt. Nii nagu ma ütlesin, saates suud puhtaks, kui ma käisin, siis ma ütlesin, et jah, et paratamatu see kui riigiülese pronkssõdur 2007 sinna kalmistule. Kogu see otsus ja see tegu nagu tekitas inimestes eesmärk oli üks ja eesmärk oli see, sinna ei läheks enam nii palju inimesi selle pronkssõduri juurde. Aga tulemus oli see, et seal hakkasid käima ka need inimesed, kes varem võib-olla isegi olen mõelnud selle peale, et läheks pronkssõduri juurde. Mina olen Oudekki Loone selle käsitlusega nõus ja ma saan aru, et see on paljudele ei ole meeltmööda. Ja kindlasti see tekitas ka pahameelt tema vastu Su erakonna sees, sest ma olen ka erakonnas erinevad väljavaated. Endises minu erakonnas. Aga fraktsioon ja samamoodi ma räägin praegu fraktsioonist. Ja tänagi täna oli sellest juttu, kui, kui hakati arutama, siis minu valimisklippi, mis ei meeldinud minu fraktsioonikaaslastele. Ja eks siis jah, meil ongi erinevad arusaamad sellest sündmusest ja sellest päevast. Nii et ma arvan, et ärme ärme tee üksteisele risk. Ja kindlasti ma arvan, see peab olema nagu kui poliitik midagi ütleb ja ta peab vastutama ka selle eest, nii et see käib ka üheksanda mai kohta ja muude selliste asjade kohta. Lõpetuseks küsin enam-vähem samamoodi sama küsimuse, millega ma intervjuud alustasin, aga teie hinnangul, kui paljud eesti venekeelsetest valijatest lähevad valima ja, ja eelistavad just lähtudes ideoloogiast lähtudes sellest ja kes austab üheksandat maid, kes austab pronkssõdurit ja milline poliitiline jõud ei austa? Noh, minul ikkagi sügav veendumus vaadata seda, kuidas ma suhtlen valijatega siis mina minu arusaama ikkagi selline või siis see tagasiside on olnud selline, et ikkagi inimesed vaatavad laiemat pilti, nad ei vaata, on kohalike valimiste kontekstis kommunaalas ja, ja investeeringute asju ja nii edasi. Nemad ikkagi valivad ja vaadates seda ideoloogiat ja, ja laiemas laastus ja neid kaasa arvatud ka lubadusi, mida poliitiline jõud käib veel riigikogu tasemel või riigi tasemel. Nõndaks nii rääkis siis üks Lasnamäel kandideerivatest poliitikutest paljude meelest kaasskandaalne poliitik Olga Ivanova, aga meie jätkame nüüd stuudiost. Siin on professor Raivo Vetik ja Tartu Ülikooli vanemteadur Mihkel Solvak. Olga Ivanova tõi esile, et Lasnamäel kohalikel valimistel hääletab 20000 inimest, kelle jaoks need on ainsad valimised, millel nad Eestis üldse osaleda saavad. Ja see asjaolu panebki need inimesed oma valimiseelistusi langetama, et kohalikku elu puudutavatest küsimustest lähtudes, vaid hoopis suurematest riigi tasandi ideoloogilistest küsimustest lähtudes. Sealhulgas on omal kohal ka ideoloogilised eelistused, sealhulgas suhtumine üheksandasse maisse. Olete nõus või kuidas kommenteerite kuuldud intervjuus kõlanud sõnumeid Mihkel Solvak, ehk alustate? Ma arvan, et seal nagu need intervjuud näitasid tänaval tehtud Lasnamäel need teemad jooksevad sisse ja inimesed ilmselt jah, tõepoolest võtavad seda arvesse seal oma hääle langetamisel, küsimus on, kuidas need teemad sinna jõudnud on? Ma arvan, tuleb ikkagi näpuga näidata ka selle selle peale, kes soovib nende inimeste hääli saada ja kasutab seda mobiliseerimis võttena. Ehk siis kui ei antakse mõista, et näete, et meil on siin ka mingisugused sellised plaanid. Kuigi see ei puuduta absoluutselt mingisugust Lasnamäe kohalikku omavalitsuste, siis inimesed arvavad, et ah tõepoolest, et see on mingisugune jõud, kes, kes suudaks meile midagi sihukest ka riigi tasemel tuua ignoreerides või mitte öeldes nendele valijatele, et seni mitte ükski koalitsioonikombinatoorikad ei lubaks mingisuguseid selliseid otsuseid näiteks riigi tasandil läbi viia, nii et noh see teema võib-olla ka natuke rohkem iga kord kui seesama nii öelda poliitilise pakkumise. Mul lihtsalt ei kasutaks seda odavam mobiliseerimis vahendina, noh siis ilmselgelt ta seal häälegalkulatsioonis siukest rolli ei mängiks, mida ta täielikult kindlasti välistada ei saa, on ju, eriti Tallinna puhul on, on selge, et suur omavalitsusüksuse ja seal on selged seosed ka mingi riigitaseme poliitikaga. Aga aga see on kõige lihtsam, kõige odavam, kõige kõige kõige mugavamalt kasutada viis moni mobiliseerida seda, seda, seda suurt valijagrupp. Seda kasutatakse. Rääkige kuulajatele lahti, mida tähendab valimistel niinimetatud vene kaardi kasutamine. Olga Ivanova ja Keskerakond heidavad seda ette Reformierakonnale, Reformierakond, Paremerakonnad heidavad sedasama ette Savisaare nimekirjale ja keskerakonnale. Aga kuidas teie kõrvalt asja vaatamata sotsiaalteadlastena, seda näete, Raivo Vetik. Jah, et see on väga hea küsimus selles mõttes, et Vene kaarti võib defineerida erineval moel. Et, et ma arvan, et selline igapäevamõtestamine lähtub sellest, et Vene kaart on lihtsalt venelaste eestivenelastega ja Venemaaga seotud teemad. Oma sellest päevalehe artiklis püüdsin ma anda teistsuguse, määrata suhtluse ja minu väide on, et Vene kaardist on mõtet rääkida sellisel moel, et see kujutab endast selliste teravate rahvussuhete teemade käsitlemist ainult ühe poole vaatevinklist ja see on ka põhjus, miks ma viitasin Oudekki Loonele. Et ta võtab ainult ühe poole vaatevinkli ja sellega ta tegelikult mobiliseerib oma valijaid. Nii et selles mõttes see Vene kaart kaardi kasutamine käib, mitte ainult ütleme EKRE poolt, eks ole, kes räägib sellist puhta rahvuse juttu, vaid see käib ka siis vastaspooled, nii et ma kordan üle, et minu arvates Vene kaardist on mõtet rääkida kui sellist sellisest ühekülgsest keeruliste probleemide ülerääkimistest, millest tuleneb, et siis nendel keerulistel probleemidel on sellised lihtsad lihtsad lahendused, aga tegelikult Eesti rahvussuhetega seotud keerulistel probleemidel nagu ütleme kasvõi eks ole vene lasteaed ja seal eesti keele eesti keele kasutamine, et, et see on äärmiselt selline kompleksne probleem, seda ei saa, eks ole, mingi sellise ratsarünnakuga lahendada, selle probleemi lahendus seisneb ikkagi sellist, kes igapäevases töös õppematerjalid, ettevalmistamises, heade kasvatajate ettevalmistamises ja nii edasi. Eesti Päevaleht leidis maikuus juhtkirjas tsiteerin. Kümnekonna aasta jooksul, kui valimiskampaaniate keskmes on olnud eesti-vene vastandus Reformierakonna ja Keskerakonna esituses on siinsed eesti ja venekeelsed kogukonnad teineteisest pigem kaugenenud. Selle jätkamine ei ole Eesti riigi huvides. Tsitaadi lõppjuhtkiri heitis veel ette, et kui Reformierakond Tallinnas Kristen Michali juhtimisel hakkab valimiskampaanias mängima kurje onugas jätab venelaste ainuvalikuks eestikeelsed lasteaiad tekitab ta paljudes vene keeles nendes inimestes trotsi ja vähendab nende huvi oma lapsed eesti keelt kõnelema õpetada. See juhtkiri ilmus maikuus, kuidas ta senist valimiskampaaniat hindate, kui kõvasti seda vene kaarti on laiatatud ja, ja kui palju seda rahvustevaheliste vaenu on nüüd valimistel profiidi võitmiseks kasutatud senini kui meil on aega vähem kui kuu valimisteni, Mihkel Solvak. Ma ütleksin niisugust asja nagu vaenu õhutamist mulle küll nagu otseselt silma pole, silma pole jäänud küll küll pigem see, see, mis meil on siin pidevalt nendes valimiskampaaniates teemaks olnud, et ühele ühele keele kogukonnale räägitakse ühte juttu, teisele teist juttu ja ühte natukene nii öelda hirmutatakse, teisele teisele lubatakse mingisuguseid asju, mis, mis ühele poolele hästi ei sobi, aga noh, jällegi nagu professor Vettik ütles ka juba, et, et see on sihuke mobiliseerimis vahend, ehk siis selle eesmärk ei ole tegelikult, et veenda mingisuguseid uusi valijaid kellegi poolt hääletama või, või teise erakonna poolt üle meelitada valijaid, vaid tagada just nimelt enda toetajate üldse valimiskasti juurde tulemine hirmus, et muidu see teine pool saab mingisuguse suurema toetuse, et noh, sihuke negatiivne mobiliseerimine, mitte mitte veenmine mingisuguste küsimuste alusel. Aga noh, mis, mis mulle nagu tundub, mida mina nendel valimistel jällegi on natukene natukene vähem just nendelt keskerakonnavastaste jõudude poolt on üritada seda vene valijat veenda lihtsalt valimisnimekirja kokkupanemise NAGU mooduste kaudu, mida ma selle all mõtlen, ma mõtlen seda, et näiteks vaatame neid viimaseid KOVi valimisi, mis oli minu arvates väga hea näide, on Narva, kus Jevgeni Ossinovski tegi väga suure tulemusega Keskerakonna igavene kants on see olnud, jääb ka tulevikuks, selleks, aga väga väga suures osas võttis hääli korraks ajanud 2013. aastal ja millega ta seda tegi, ma ütleks, või millega sotsid seda tegid, on lihtsalt seal nimekirjas kandideerivad vene nimedega inimesed, kelle poolt noh, nagu Lasnamäe intervjuud näitasid, et saab hääletada justkui enda kogukonna esindaja kvoot, mis siis, et on teada, et, et näiteks võimule ei saada, aga tuntakse, et ollakse esindatud lihtsalt läbi selle oma rahvusvähemuse esindaja nägemise seal nimekirjas ja see toob ka hääli. Ehk siis ei ole vaja lubada mingisuguseid utoopilisi asju riigi tasandil, mis ei ole elluviidavat sellisel kujul, vaid lihtsalt näidata, et ka meie suudame näiteks seda rahvusgruppi esindada läbi selle, et meil on seal lihtsalt need nimed nimekirjas ja inimene, noh, tundub, et hääletanud kandidaatide poolt ka, et ma arvan, et seda, seda võiks nagu oluliselt rohkem olla, aga mingisugust vaenu õhutamist mulle igatahes küll silma. Raivo Vetik, teie hinnang ka senisele kohalike valimiste kampaaniale, kevadel vist kardeti hullemat, kuigi me ei tea, paar viimast kampaanianädalat on veel ees. Jah, ma olen Mihkel Solokuga väga nõus, et tegelikult mingit erilist vene kaardi kasutamist ei ole, et ma ei ole nõus Eesti Päevalehe juhtkirja väitega, et Reformierakonna poolt, et vene lasteaedade teema esiletoomine, et, et see oli vene kaardi kasutamine, et see on, ütleme, venelastega seotud teema esiletõstmine, aga probleem on ju olemas, eks ole, probleem on selles, et et gümnaasiumisse lähevad vene noored, kes ei oska piisavalt hästi eesti keelt, järelikult tuleb alustada sellega oluliselt varem. Reformierakond tuli välja ühe konkreetse ettepanekuga. Kuna lasteaia keele valiku otsustab kohaliku omavalitsus, siis on igati sobiv koht sellel teemal rääkimiseks. Et ma olen nõus, et jah, et siin õnneks sellel korral Vene kaart, nii nagu liiga palju kasutatud ei ole. Saade on läbi, aga lõpuküsimus vastake ühe lausega, kui saate mis peaks Eesti ühiskonnas muutuma, et niinimetatud vene kaardi kasutamine poliitikas enam ei toimiks või pole see võimalik seni kuni meie naabrid See on Putini juhitav Venemaa et kui Vene kaart tähendab rahvussuhete nägemist ainult ühe poole vaatepunktist, siis sellises mõttes Vene kaart tee kasutamise lõpetamine võimalik ei ole, see on loomulik, et me vaatame asju oma vaatepunktist, teine pool vaatab asju oma vaatepunktist. Et selles mõttes see on tegelikult igavene probleem. Mihkel Solvak. Mina arvan, et see võti on selles, et mitmekesistamine neid, neid poliitikuid, kes seal kandideerivad ja toome rohkem noorimine inimesi teistesse nimega. Nendesse kandideerimine teiste erakondade nimekirjades Suur tänu stuudios olid Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika professor Raivo Vetik ja Tartu stuudiost osales saates Tartu ülikooli Johan Skytte, poliitikauuringute instituudi juhataja vanemteadur Mihkel Solvak. Tänan, et kuulasite, mina olen, saatejuht Arp Müller. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.