Tervist head kuulajad, kell on 10 ja viis minutit ja algab huvitaja saade. Ja kui ma ütlesin tervist, siis ma mõtlesin ka head vaimset tervist, sellepärast et täna on vaimse tervise päev. Me räägime just vaimsest tervisest, töökohal, stressiga toimetulekust, sellest, mismoodi vältida seda, et asjad ei kasvaks lõpuks depressiooniks ja külla tuleb meile kliiniline psühholoog Anni Kuusik. Ja tunni teises pooles vahendame ka portaali novaator. Terviseteemalisi uudiseid. Näiteks Eesti teadlased uurisid, kas D-vitamiin muudab jõutreeningu tõhusamaks ja räägime ka nanoosakestest, kus neid siis leidub ja kuidas need nanoosakesed meie organismi toovad. Ja mis siis küll juhtub? Neid teemasid vahendab meile Marju Himma portaalist novaator. Aga mina olen toimetaja Meelis Süld, Marika Leetme helipuldis ja head kuulamist ja kaasa mõtlemist. Nõnda siis meil on vaimse tervise päeval külas kliiniline psühholoog Anni Kuusik, tervist, tervist. Kui me räägime üldse vaimsest tervisest, siis kas vaimne tervis tähendab seda, et ei ole vaimuhaigust? No vaimne tervis ikkagi juba see sõna tervis viitab sellega terve olemisele ehk lihtsalt vaimne tervis siis puudutab seda, mis toimub meie psüühikaga emotsioonidega mõttemaailmaga ja kuidas see võib-olla mõnikord siis mõjutab ka meie käitumist ja keha. Ma tõin selle termini vaimuhaigus meelega sisse, sellepärast et mulle tundub, et nii nagu nii nagu see sõna juba kõlab natukene ähvardavalt, siis, siis sellest vaimse tervise poolest ka nagu ei taheta väga palju rääkida ja see kuidagi on ikkagi rohkem nagu varjul. Ja kui keegi hakkab siin vaimse tervisega päeva tähistama, siis mulle tundub, et see on jällegi teema, mille üle tänapäeval rohkem mõeldakse, aga, aga tihtipeale on ta lihtsam nagu maha salata. Ma olen siinkohal täiesti nõus sellega, et kehalised haigused paistavad meil rohkem välja. Et kui meil on nohu, siis nina punetab ja, ja kui meil on muremõtted peas, siis nendega ma saan vabalt mööda tänavat ringi kõndida ja keegi ei näe seda. Ja võib-olla tõesti ajaloos mitte võib-olla vaid kindlasti on vaimse tervise probleemid olnud isegi inimestele hirmud davad, neid inimesi on pandud teiste eest peitu. Ja on palju häbi sellist sildistamist nendega seotud küll. Nii et on väga tore, et meil on nüüd selline kuu, vaimse tervise kuu ja täna me tähistame vaimse tervise päeva. Aga kas me oskame ära tunda ka neid asju, mis on seotud üldse vaimse tervisega mõni asi, mis meid kuidagi kas häirib või ärevaks teeb, et kuivõrd ka inimesed ise teadvustavad, et see võibki olla minu vaimse tervise mingisugune siis mure. Mul on hea meel, et aina rohkem tegelikult tuntakse ära seda, et pidev meeleolu, kehv meeleolu häirivad, et uneprobleemid võivad olla seotud meie vaimsete probleemidega ja stressiga, aga on ikkagi päris palju ka neid inimesi, kes saabuvad minu vastuvõtule ja kui ma ütlen, et teil on juba olnud poolteist aastat depressioon siis see neile kas just uudis küll ilmselt äratundmine, aga ikkagi ahah. Kas tõesti see nüüd ongi depressioon ja mida ma olen kogenud ja kui see on nii pikalt kestnud, siis võib tunduda, et elu ongi selline, et elu ongi raske, mis siin ikka rõõmu tunda. Et see ei ole tavaolekust häirumine, vaid see peakski võib-olla siis niimoodi olema, aga tegelikult ei ole nii, tegelikult me ikkagi võiksime tunda elust rõõmu, olla huvitatud asjadest, tundeenergiat ja tahte tegutseda. Kust tõmmata siin piir meie olemuse ja siis vaimse tervise probleemi vahel sellepärast et mulle tundub, et eestlased üleüldse on sellised noh, omaette ja, ja mitte nüüd nii väga alati igal pool hõiskavad ja pidutsevad ja soomlastest veel rääkimata, eks ole, missugused vaiksed ja, ja pealtnäha depressiivsed nad on, et, et kus on meie isikupära ja kus ta hakkab see, et, et me olemegi tõepoolest siis vaimselt haiged inimesed. No see on suurepärane küsimus ja sellele on alati raske vastata. Aga mingisuguseid kriteeriumid siiski on, need on kokkuleppelised. Ja üks kokkulepe on siis erialaarstide hulgas see kui alanenud meeleolu vähene energiatase on kestnud kauem kui kaks nädalat ja enam enamikel päevadel ma tunnen seda, niisiis üks inimene ei peaks niimoodi ennast tundma ja ei peaks tundma näiteks sellist põhjendama süütunnet. Ärevustunnet võiks ikkagi pigem õhtuti uinuda või uni võiks olla selline rahulik. Üldiselt kui naaber just remonti ei tee, et aga kui ma ärkan, olen öösiti tihti uni on rahutu, seetõttu ma ei saanud magada. Ärkan hommikuti liiga vara, kuigi mul on vaba päev, et see juba näitab, et meie vaimse tervisega on mingisugune probleem. Ja me ei peaks tegelikult seda kannatama ja niimoodi tundma ennast. Kui me keskendume nüüd Vaimse tervise teemale just töökeskkonnas, siis kuidas tundub, et kas töökeskkonnas on ka põhjust sellest teemast rääkida, sest tööl me ikkagi nagu mingi osa oma isiklikust elust tahame kinni katta? See on tõesti huvitav, et töökeskkonnas me ei ole harjunud võib-olla ennast ka isikuna avama mitte ainult probleemidest rääkides, vaid üleüldiselt ka rõõmudest me võib-olla töö juures väga palju üksteisega ei räägi. Teel justkui tuleb ainult tööd teha, aga mida rohkem tegelikult me ju kasutame oma vaimujõudu nendes töödes, mida me teeme seda rohkem. See vaimse tervise seisund mõjutab ka seda, kuidas me töötame. Et ma arvan, et vaimse tervisemõju töökeskkonnas on väga suur seda ütleb ka näiteks Inglismaa Parlamendi raport mis ütleb, et üle poolte või pooled haiguslehepäevad on seotud vaimse tervise probleemidega ja see on kasvanud viimase 10 aasta jooksul oluliselt. Ja inimesed ei taju, et töökeskkond on vaimes vaimset tervist toetav vaid enamasti nad peavad siis seda tuge leidma kas ainult iseendast või oma lähedastest. Nüüd teine asi, mis võib-olla on oluline üleüldse, on see, et mina kui inimene töö juures Võiksin olla väärtustatud just nimelt oma rikkuses mitte ainult sellena, mida ma parasjagu teen oma töö juures, vaid et ma tunneksin, et oma kolleegidega ma saan olla, võiks öelda isegi sõber ja leida sellest tuge. Nii et ma arvan, et siin on meil pikad sammud teha, aga juba natukene liiguvad Eestis asjad paremuse poole, et on mitmeid organisatsioone, kes märg hakkavad, et inimestel on vaimne tervis ja sellel võivad olla aeg-ajalt probleemid. On mitmed nii riigiasutused kui eraettevõtted, kes pakuvad oma töötajatele tasuta siis psühholoogi või psühhiaatri visiiti või nõustamist. Aga võiks olla tegelikult veel rohkem sellist kohest nii-öelda reaktsiooni, et ma olen sinu jaoks olemas. Kui sul on probleem ja räägime sellest enne, kui asjad lähevad juba nii tõsiseks, et ma pean spetsialisti abi otsima. Samas meie selline töökultuur tundub, et on suunatud sellisele, kui selle ja eesmärgile ja märgime, räägime efektiivsusest ja tootlikkuse tõstmise vajalikkusest, peame nagu ikkagi kõrgemale ja kaugemale ja rohkem ja vähemalt olete vahenditega vähemate inimestega. Ja noh, ime siis ka, kui meil stressi ja seda väsimust nagu ei teki ja ühel hetkel katus sõitma ei hakka. Nõus vägagi nõus. Et need ootused inimesele on, on veidi ühekülgsed ja võib-olla juba natukene ajas maha jäänud, et täna me teame, et mida, mida paremini minu vaimne tervis toimib. Mida paremini ma suudan keskenduda, mida paremini ma suudan oma emotsioone juhtida üldse neid märgata. Ta neist lugu pidada neid arvesse võtta, et seda paremini ma suudan tegelikult oma tööd teha. See eeldab ka seda, et ülemused, otsustajad mõtlevad juba teistmoodi ja siis ka pööravad tähelepanu, tekiks niisugune töökultuur, selline töökeskkond, kus seda vaimset tervist ka väärtustataks ja, ja pingetega osataks toime tulla, inimesed ka oleksid siis julgemad välja rääkima, mis, mis nendel töös siis seda, kas liigset stressi või ärevust tekitab. Ma olen vägagi nõus, et see kõige suurem positiivne mõju ja muutus võiks tulla ülevalt alla. Ja seda on ka mitmed uuringud näidanud, et kui juhid hakkavad ise kõigepealt üleüldse ennast nägema sellisena, et mul on vaimne tervis ja ma pean selle eest hoolt kandma ja ma oskan selle eest hoolt kanda, siis see kandub edasi ka sellesse, kuidas ma suhtlen ja mida ma ootan töötajatelt, mis on sellised realistlikud eesmärgid ja mis on sellised eesmärgid ja võimalused, mis. Arvestavad seda, et ma tahan, et mu töötaja oleks minu juures, pikaajaliselt mitte, ma ei eelda, et ta teeb mulle ära võib-olla see 10 päeva ja siis ta on omadega nii-öelda õhtal. Ja võtan uue, sest paljud tegevused täna ikkagi, mis me erialaselt teeme, eeldavad pikka väljaõpet ja me ei saa või ei ole hea inimesi niimoodi välja vahetada iga natukese aja tagant, see on pigem suurem kulu. Jah, järjekord on ukse taga üks väljend, mida me oleme igal pool kuulnud et tegelikkuses muidugi seda järjekorda tihtipeale ukse taga ei ole. Isegi kui on, siis ma pean selle inimese välja. Jah, seda küll, seda küll, aga kuidas üldse suhtute tööstressi või stressi, et no ega siis ilma selleta ka ikkagi päris hakkama ei saa? Just mul on väga hea meel, et, et see jutuks on tulnud ja täna hommikul ka Helena Lass terevisioonis rääkisid, et tööstressi puhul räägitakse nii positiivsest stressist kui negatiivsest stressist. Ehk siis üks on selline, võiks öelda elevus, töörõõm, aga seesamamoodi viib keha sellise mobiliseeritud seisundisse. Ja võib muutuda seesama positiivne stress, mõnikord ka meid kurnavaks. Kui me tunneme korraga, et me ei ole piisavalt puhanud. See elevuses tulnud pingutus ei ole saanud taastust. Me ei ole ennast kosutanud mingite tegevustega ja sedasama elevust tekitavat ülesannet ühel hetkel meie keha ei suuda enam sooritada ja me tunneme, et oi, nüüd ma ei jaksa enam neid toredaid saateid näiteks raadiost teha, mida ma muidu võtsin juurde ja tegin suure rõõmuga. Aga iseenesest stress kui selline seda võiks nimetada, et see meid nii-öelda valmistab keskendunud olemiseks annab meie lihastele toonust ja me vajame seda, et üleüldse voodist ennast välja ajada. Või küsimus on seda, kui palju, kui pikalt, et näiteks kui sprinter teab, et ta peab jooksma 10 sekundite paneb sinna maksimumi välja, aga kui maratoonar peab jooksma 42 ja peale kilomeetreid siis ta ei saa seda alustada. Samasuguse temp. Jooga nagu sprintereid küsimus ongi, et ma pean endale teadvustama, et mida ma nüüd olen siin tegemas kui palju ma pean nii-öelda stressi kogema? Just sest keha vajab sellest mobiliseeritusest taastumist ja kosutust ja kui te seda ei saa, siis ta kurnab ennast ära. Ja tänapäeva depressioon on sageli seotud üle kurnatusega ja see võibki väga tihti alata sellest, et ma teen ülesanded, mis alguses mulle väga meeldivad. Tegelikult need meeldivad ka jätkuvalt, aga ühel hetkel ma tunnen, need hakkavad mind vaevama, sest tegelikult ma peaksin ka vahepeal puhkama. Ja puhkama niimoodi, et keha tegelikult ka puhkab, sest paljud tegevused, mis me täna teeme internetis viibimine, surfamine, teleka vaatamine ei lase meie kehal ja vaimul tegelikult puhata. Aga minna ülemuse juurde, nüüd selle jutuga, et jah, et ma olen olnud tubli töötaja ja olen siin teinud nii ja neid asju ja ja kõik on olnud põnev, aga nüüd ma teeks nagu vähem. No siis ütleb see ülemuselt, aga sisse saad palka ka nüüd vähem. Kuidas seda, seda reaalsused tõepoolest, vaimsest tervisest tuleb hoolida oma stressi tasub nagu märgata, kuidas seda praktikasse viia. Ma arvan, et siin ei saa ühte lahendust kõigile pakkuda. Küll aga on huvitav asi just see, et see stress ja depressioon on tõusuteel arenenud ühiskondades arenenud riikides. Ja võiks öelda, et võib-olla siis vähem tegemine tegelikult Ta pakub meile rohkem eluga rahulolu ja kui me väga palju nii-öelda toimetame, tegutseme, saame küll rohkem raha, aga me ei suuda seda nautida. Ja mõnikord see võib tähendada seda, et ma otsustangi vähem töötada ja vähem raha saada. Ja mul ei olegi võib-olla seda raha nii palju tarvis sest ma juba tunnen ennast hästi. Aga loomulikult on olukordi, kus ma ei saa kuidagi oma kulusid piirata. Ja sellisel juhul on tõesti see areng ilmselt, et ma loodan, et ka Eestis jõudmas sinna, aga näiteks Ameerikas on mitmeid keskusi, mis tegelevad sellise heasoovlikkus kaastundlikkuse, hoolivuse mõju uurimisega töökeskkonnas. Ja see ei eelda otseselt mingit lisakulu, vastupidi näiteks ühes organisatsioonis, kus oli siniviiekümne inimesega meeskond, kes tegeles arvete väljastamise vastuvõtmisega kus tavaliselt sellistes osakondades kaadri voolavus oli väga suur rahulolematus väga kõrge siis ühes osakonnas korraga inimesed töötasid pikki aastaid, olid tööga rahul, ei läinud ära ja nende stress oli madalam. Kui hakati uurima millesti, siis millega see seotud on, siis tuli välja, et need inimesed toetavad teineteist igal hommikul nad veedavad mõned minutid, kuid et küsida, kuidas sinu lapsel läks, kuidas tal Heljasel matemaatika tööle, kas nad jälg, kuna nad hoolivad üksteisest, märkavad, et hõimu kolleegil on kuhjunud siin veidikene rohkem tööd, et ma lähen aitan. Ja võib tunduda, et selline lisaaeg üksteisega vestlemiseks kuidagi siis võtab seda kallist tööaega ära, aga ometi seesama osakond üle teisi sarnaseid meeskondi oma töö, tulemuslikkusest. Ja inimeste stress oli palju madalam ja nad olid oma tööga rahul ja nad ei vahetanud oma töökohti, mis tähendab, et tööandja ei pidanud pidevalt välja õpetama, ei pidanud neid kulutusi tegema, uusi inimesi välja koolitada. Nii et kummalisel kombel see selline sotsiaalne Liimse, see lähedus, toetus, usaldus vähendab stressi asjad. Tänaseks on ka teada üks põhjus, miks, sest see vallandab meie kehas sellised protsessid mis lülitavad sisse nii-öelda selle nurrurežiimi, et kui te teete, kas siis nad puhkavad ja tunnevad ennast turvaliselt, siis nad hakkavad nurruma ja nende keha rahuneb ja sellel hetkel ta tegelikult taastub stressist. Nii et selline lähedus, turvalisus, teadmine, et minu kolleegid toetavad mind iseenesest juba aitab meil olla vähem stressis. Et siit siis soovitus, et kui ma näen, et minu kolleegil on kuidagi nagu justkui väga halb päev ja ta on väga närviline, siis ma võiksin küsida, et kuidas sul läheb Ja siis see teadmine, et ma ei ole üksi, et mu kolleegid toetavad mind, mingisugune lahendus on olemas juba iseenesest, eks ole, tekitab seda tunnet, et ma saan kama kuidagi ikkagi me saame koos hakkama. Ja need muremõtted, mis lisavad veel sellele objektiivsele stressi, allekale omakorda pinget, juurde ja muret. Neid ei ole vaja mõelda, eks ole. Aga siin on üks oht, võib tekkida see olukord, kus ma mõtlen, et mida te selle küsimusega mõtles. Äkki ta tahab mu jalgealust hoopis. Katasin natuke uuristama, eks ole. Nii et eks ole, see eeldab seda, et ma tunnen, et minu lähedase minut lähedased kolleegid soovivad mulle head, nad on minu suhtes heasoovlikkus. Need ei ole minu vaenlased. Ja alles siis tegelikult ma saan usaldada. Ja ma saan kogeda, et tõesti me võime üksteisele olla toeks. Me ei pea üksteisega võitlema. Me teeme siinkohal väikese pausi. Kuus üks, üks, 40 40 on meie telefon, mille me avame pärast pärast seda, kui Koit Toome on laulnud vikerkaarest ja siis tahame head kuulajad teada, mismoodi teie töökeskkonnas olete, et toime tulnud ja hakkama saanud just nimelt selliste pingeolukordadega stressiga, kuidas vaimse tervise teema teid kõnetab kuus, üks üks, 40 40 on telefon ja saate kirjutada ka meie lehele. Jätkame siis vestluste vaimse tervise teemal ja räägime ka vaimsest tervisest, töökohal, stressiga toimetulekust. Ja meil on külas kliiniline psühholoog Anni Kuusik ja avatud on ka telefon kuus üks üks 40 46 üks 40 40. Et siis kuulata teie arvamusi ja, ja kogemusi, mismoodi siis stressiga just nimelt ka töökohal toime tulla ja mida teie vaimsel tervisel teemast ka arvata ja ja kuidas see on tõlkes siis puudutanud või mitte, tähendab, Eerik Tartust on meil liinil. Hallo, kuuleme teid? Ja üldiselt ehituse kriisiaeg selle pika tööaja jooksul on, mul on väga mõistvad, nii või siis üks oli, võlus Aado Eiche. Aga tavaline olukord, vähemalt meeste karmis seltskonnas, ütleme nii, on selline nina, ülem, sina loll, sina ülem. Väga tore, et siin mainiti ära see, et ülemusi võiks koolitada ja tõesti on uuringutes ka leitud, et need asutused, kus juhid ise on teadlikumad vaimsest tervisest ja kuidas seda hoida näiteks teadveloleku praktikatest siis nende tööd töötajad kogevad vähem vaimset väsimust suudavad paremini tööd ja puhkust tasakaalus hoida ja tegelikult suudavad paremini tööd teha. Kuus üks, üks 40 40 on meie telefon kuus, üks üks 40 40 aga on ju ka tegelikult mingisuguseid nii-öelda tehnikaid, mida ongi siis võimalik rakendada. Et seda vaimset tervist siis väärtustada ja võib-olla ka mõnel töökohal kuseda pinget ongi väga palju aidata seda veidi maha võtta. Ja viimase aja selline populaarne sekkumine on teadveloleku ehmainfones praktikad. Ja nüüd võib-olla veel hilisem, on siis selline heasoovlikkus kaastundlikkuse teadlik arendamine iseendas, mis nagu ma rääkisin, aktiveerib meis selle puhkenurru, mis režiimi ja mis see teadvelolek kui selline on. Iseenesest võib öelda, et see on meie selline baasvõime. Ehk võime olla tähelepanelik, teadlik sellest, mis parasjagu toimub, aga siis nende praktikate käigus mõni öeldi, et treenin siis seda võimet. Nii nagu ma saan treenida oma füüsilist vastupidavust tennisemängija õpib tennist mängima, eks ole siis samamoodi. Meie tähelepanu tahab ka treenimist. Ja kuuleme järgmist helistajat. Hallo. Janet, olete eetris? Leedu ju reegleid, Virumaa tahtsin seda öelda, et tõesti kõige rohkem see vaimne töö. Vabandust, ma ei oska võib-olla väljendada, aga see oleneb sellest, see oleks siis inimene, tööle tuleb, kõik hakkab sellest pihta, kui sa hakkad karjuma alluva peale või ma saan aru suurtest ettevõtetest ja organisatsioonidest kõigest. Et tuleb läheneda inimesi, sotsiaalolnud alltöövõtjad ja brigaad, brigadirid, nagu öeldakse jaoskonna ülema, aga kõige põhilisemad tuleb, osutavad tähelepanu pöörata töötajale ja mul endal oli selline isiklik kogemus. Kui ma olin tõesti veel noh, niimoodi 30.-test aastatest ja tegin töö juures väikse apsaka siis alguses kõik olid selle noh, olid, et lähme laseme nagu inimese lahti, aga siis küsiti, avaldaks soovi jätta inimest tööle, alles siis ainult üks vanem, kogenud inimene, tõstis käe püsti, ütleb et kuulge, inimesed, kollektiiv, mis te teete ja praegu Hirdud laseb irduda sellel inimesel enda seltskonnast ära ja talv jääb juba siis väärarusaam inimestest, kes töökeskkonnas, et teda igal pool põlatakse, aga võtame teda käendusele ja, ja vaatame, mis edasi saab teha ja ja see väga mõjus ja, ja tõesti et eriti see tähelepanu, aga noh muidugi kui teine, kolmas kord oleneb apsakaid seal tehtud on. Et aga põll on see ikka väga lähenemine ja inimväärsus ja mõistlikus selle selles suhtes, et et kui on mure, siis nagu Meil kolhoosis oli esimees. Esimene, tulid see julgeks tema rida olnud, vaatas, istuta raamis mureks naha mure on selline. Olge palun, viige palun tööle ja pärast õhtul ma teile ütlen ja ta tuli põllu peale, ütles meile ja meil oli hoopis kohe teine, nii et kõik on kinni töö juurde tulemisest inimesest mitte et ma saan aru, kiire tempo aga peab mõni sekund leidma ikka oma tööde ja töötaja vaheliselt. Sellele. Aitäh helistamast. Ja eks eks loomulikult see vist sõltub ikkagi väga palju ülemustest ja nende teha palju, et siin helistaja mainis karjumist, noh, ma ei kujuta ette tegelikult tänapäeval, et see enam oleks nagu võimalik, aga ilmselt seda töökohtades palju küll ja küll. Mul on raske öelda, sest ma ei, ma ei viibi kõikides töökohtades ja ilmselt see sõltub tõesti asutusest väga palju. Või kuidas vigade puhul reageeritakse, eks ole? Et aga ei pea selleks isegi karjuma, piisab vahel näoilmest, mis juba tekitab ebaturvalise õhkkonna. Ja ka siin helistaja tõi välja väga toreda näite. Tegelikult piisas ühe inimese teistsugusest suhtumisest ja hoiak, kust, et tuua välja see seisukoht, et me saame hakkama. See üks viga, mis seal tehtud sai, et me otsime selle lahenduse ja me hoiame ka samal ajal inimeste, tema teda kui inimest tervikuna, aga tegelikult ka mulle tundub, et, et nad säilitasid endale ühe töötaja, kes oli ilmselt juba ikkagi kogemustega ja ühe vea pärast kedagi vallandada. Tänasel päeval ilmselt on ikkagi väga suur töökulu. Ja võib-olla võiks tähelepanu pöörata ka veel sellele, et oluline on see, kuidas töötajad omavahel ka kokku hoiavad. Eriti kui on sellise tööga tegemist, kus, kus võib-olla see käsuliin on ka tugevam. Et siis omavahel vähemasti toetatakse 11. Just. Jaa selleks on ikkagi hea, kui ülevalt poolt juhid või töökult tuur, iseenesest see töökeskkond seda soosib. Aga tõesti, mõnikord on meil kollektiivis selliseid spets toredad inimesed või nagu siin mainiti, et see üks inimene või eelmises kõnes need kaks inimest olid eriliselt mõistvad. Et sellised inimesed võivad väga suure mõjuga olla. Kui me räägime, et tänane vaimse tervise päev, siis tegelikult oktoober on Eestis ka vaimse tervise kuu ja vaimse tervise mess on ka tulekul, sel nädalal. Just selle üle on suur rõõm. Pühapäeval 15. oktoobril Tallinnas rahvusraamatukogus kella 10-st kella kuueni on kõik oodatud vaimse tervise messile ja teemaks on seekord vaimne tervis töökohal, läbipõlemisest, töö, rõõmuni. Seal on kõigepealt terve pikk päevakava, kus on erinevad esinejad, räägivad sellest ühe teise nurga alt ja siis on võimalus osaleda töötubades terve selle päeva jooksul. Ja sealt võiks leida päia nõks, kuidas siis iseenda eest hoolitseda, kuidas oma töötajate eest hoolitseda. Ja mitte ainult sellel pühapäeval, vaid tegelikult terve oktoobrikuu on üle Eesti erinevad spetsialistid, kes siis teevad lühemaid pikemaid töötubasid ja mis võiksid meie vaimset tervist toetada, teda ei aidata just nimelt töökohas ja kes tahab lähemalt infot, siis on koduleht VVV punkt vatek punkt ee, kus siis te leiate seda infot? Aitäh tulemast täna stuudiosse. Kliiniline psühholoog Anni Kuusik ja head päeva jätku teile. Kaob Tais isu poole. Tee suu. Kas ma üldse ei mäleta millal see kõik. Ja taas mu enesi vanematest mari ja. Ära anna nüüd ainult. Keelekuju. Armuda. Ta tahab ta Maare et veid, noor kitarr või hoopis Ei, ma olen ammu. Lihtsalt pole kooli. Aga nüüd siis nende teemade juurde, mis on portaalis novaator, punkt ERE Marju Himma on meil stuudios, tervist, tere hommikust. Rõõm sind näha. Rõõm sind näha, kuidas sul läheb? Läheb kenasti, mulle meeldis see, mida ilmselt raadiokuulaja praegu ei kuulnud, meie eelneva annikaga pikk vestles ja väga-väga tuline vestlus sellel teemal, mis näitab tegelikult kui oluline teema, seesama läbipõlemine, stress on, et me ajakirjanikena peame vist mõlemad seda väga hästi. Teame teame, aga räägime teistest tervise teemadest ka, mis siis puudutavad rohkem seda füüsilist poolt, et näiteks Eesti teadlased on uurinud, et kas C-vitamiin muudab jõutreeningut tõhusamaks. Miskipärast on selline selline arvamus siis levinud. Jah, enam püstitasid selle arvamuse põhiselt hüpoteesi, et kas siis, kui noored mehed manustavad toidulisandina D-vitamiini treeningu ajal, kas siis selle treeningu tõhusus suureneb, kas muskel kasvab kiiremini ja 16 nädalat sellist katset tehtud? Tehti grupiga, kes sai D-vitamiiniga rikastatud eri ja teise grupiga, kes said lihtsalt toiduõli mis välja tuli väga lihtsalt öeldes tegelikult C-vitamiini manustamisel ei olnud vahet sellele, kas treenime tõhusam küll, aga üks väike huvitav detail tuli sealt uuringust veel välja, et et just rinnalihaseid, mitte teised lihasgruppidega rinnalihased kasvasid kiiremini neil, kes said lihtsalt tavalist toiduõli. Muidugi jaa, seda küll, aga tegelikult selle loo üks olulisemaid aspekte, need jälle on see aeg käes, kus meil hakkab minema pimedamaks ja seda D-vitamiini meil jääb väheks ja tasub seda võtta, kõigepealt minna perearsti juurde ja vaadata, kuidas selle D-vitamiini tasemega kehas on ja siis vastavalt sellele määrata või lasta endale määrata, kas D-vitamiinikuuri, kusjuures ma julgen soovitada, ma olen väga pikalt nüüd võtnud D-vitamiini. Mul ei ole meil see sügis hakanud külge ükski külmetushaigus, nii et ma loodan, et et see, mida D-vitamiini kohta öeldakse, et see ka tugevdab meie immuunsüsteemi või õigemini ta tagab selle normaalse talitluse. Ehk et me ei hakka nii kergesti külge igasugused hingamisteede infektsioonid. Et äkki see aitab. D-vitamiin on jätkuvalt hea asi, ehkki me teame, et treeningu puhul ta musklit rohkem ei kasvata. Mul on siin hea soovitus nüüd kuulajatele, et kes tahab teada, et kas ta peaks tarvitama D-vitamiini või mitte, et siis perearst saab väga lihtsalt teha ühe ühe uuringu ja, ja vereproov näitab kohe, kas D-vitamiini on tarvis võtta või ei ole tarvis võtta. Muidugi, ilmselt see vastus on, et tuleb võtta. Jah, meie kliimas on aga eriti kui teada, et võib-olla ta tõesti aitab meil siis nendele külmetushaigustele vastu panna, mine tea. Nii, aga siis nanoosakesed, mis need on ja kuidas nad meie organismi satuvad ja mis meiega siis küll? Ja see teema tuleb meil tegelikult käsitlusele selle nädala nelja Päevalehe sealses ETV teadussaate uudishimu tippkeskus, kus me käsitleme natukene lähemalt siis seda, et kus need nanoosakesi kasutatakse ja Me teame, et, et see on selline tehnoloogia, mis on igal pool meie rõivastes, meie toidus ja ega igasugustes kosmeetikavahendites just nendest viimastest võib-olla kõige rohkem räägitakse, et näiteks kui te ostate päiksekreemi, mõnikord räägivad inimesed seal sees on anaosakesed, mis eriti aitavad siis kaitsta päikese eest. Ja Me käisime siis keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi teadlaste juures uurimas, et kust need nanoosakesed siis täpselt on ja kuidas ma teada saan, kas nad on mul seal kosmeetika sees või ei ole ja kas nad satuvad organismi ja kas nad siis seejärel on mulle ohtlikud. Ja tuli välja, et näiteks kui sa ostad, on see jumestuskreem või on seal mingisugune kas või juukselakk või mingisugune muu kosmeetikatoode ja seal sees on nanoosakesed, siis põhimõtteliselt ei ole tegelikult tootjatel kohustus sinna peale kirjutada, et seal sees on nanoosakesed. Noh, teistpidi me võime öelda, et no me paneme selle kreemi peale ja siis peseme pärast maha, no mis siis ta ei satu meie organismi, mis on üsna tõsiselt läbi naha, need nanoosakesed need ei ohusta. Küll aga on ohtlikum asi see, kui me sisse hingame neid nanoosakesi ja nad satuvad just näiteks, ütleme, pihustatavad toot peale pihustatav päikesekreem, lähete kuhugi praegu puhkama, praegu päris populaarne teema pihustite peale, seal sees on need nanoosakesed, kusjuures nanoosakestega kreemid üldjuhul läbipaistvatest nanoosakesed on nii väiksed, nad ei anna sellele tooni. Et kiusajate ja kui te neid sisse hingata, sinna satuvad. PSU ja nanoosakeste puhul on tuvastatud selliseid struktuure. Et ta võib olla samasuguse kujuga, näiteks nagu asbest võib olla samasugune struktuuri nagu Me teame asbest sattudes kopsu mõnekümne aasta eest avastati, et oi-oi, see tekitab raskeid hingamisteede haigusi kopsuvähki. Ja me ei tea veel, mis nende nanoosakeste mõju, kui nad satuvad meile kopsu ehk et just sellesama kosmeetika kaudu. Aga asi, mida me veel ei tea, on see, et kui me peseme nüüd enda nahalt näiteks selle nanoosakestega kosmeetikatoote maha, ta satub kuhugi keskkonda, ta läheb reoveega sageli just merre, kalad söövad sisse ja me omakorda sööme selle uuesti kaladega sisse. Nii et seal on päris palju uurimist vajavat maad. Ja nende nanoosakeste ohtlikkus on veel ka see, et kui neid tooteid toodetakse kuskil Bangladeshis, Hiinas, siis sageli need inimesed seal hingavad päris suurtes kogustes nanoosakesi sisse ja me ei tea, mis mõju nende tervisele. Aga et inimestele midagi praktilist ka siin kõrva taha panna ja kuidas siis tuvastada ära, et selles tootes, mida ma tarvitan, võib olla sees mõni nanoosakestega võib seal olla kasutatud nanoosakeste siis nanoosakesi pannakse selliste asjade puhul nagu silika tsinkoksiid, titaanoksiid, et kui need on märgitud, et siis võib olla tegemist nanoosakese, sellest ootas ja kui ma praegu rääkisin siin kosmeetikas, siis tegelikult nanoosakestega pakendatakse näiteks ka toitu pannakse nanoosakestega keskkonda, et need siis omakorda näitavad, kas toit on riknenud või mitte. See on juba täitsa Eestis kasutusel olev tehnoloogia. Aga mitmel mulgi puhul võib öelda ka meie riiete puhul, on, on olemas neid riideid, mille puhul on siis nanoosakesed sees. Nüüd sa hirmutasid küll ära meid. See on üks teema, millega tegelikult teadsid ütlevadki, et need on nii vähe kasutusel olnud. Me veel ei tea, mis on nende mõju inimorganismile ja seda väga tugevalt uuritakse. Väga tore uurita, kus siis edasi, aga aitäh sulle, Marju Himma tulemast stuudiosse ja neid uudiseid vahendamast portaalist. Novaator. ERE võib siis lugeda lähemalt, kellel vähegi huvi. Kell on 10 ja 55 minutit ja tänane huvitaja saade hakkab lõppema. Mina, Meelis Süld, tänan teid kuulamast ja kaasa mõtlemast. Tänan, Marika Leetme, et kes on väga hea kolleeg ja on olnud abiks tänagi saate tegemise juures. Ja soovin teile kõikidele võimalikult stressi vähest päeva.