Vikkerraadio tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ja tänases saates räägime me lasteaia noorte vaimsest tervisest. Stuudios on külas Tallinna Ülikooli sotsiaal-tervishoiu professor ning vaimse tervise ja suitsubioloogia instituudist Merike Sisask ning räägime laste noorte vaimsest tervisest. Miks lastel jääb vahel hing haigeks, mis kurnab noorte vaimu ja kui suureks probleemiks on saanud vaimne ebastabiilsus ning psüühilised häired millised on levinumad häired ja mida ette võtta, kuidas aidata, mida saavad vanemad ise oma lapse heaks ära teha ning ning kuulamist on nii lastele kui vanematele täiskasvanutele, kui teil on küsimusi, saab need saate ajal kirjutada meil foorumisse. Jewel tunni lõpus siirdume juttudega Frankfurdi raamatumessile, kus on ka Eesti lastekirjanduse keskus ja tutvustab seal eesti lastekirjanike loomingut, kelle raamatud on kaasa võetud ja kui suur on olnud huvi, sellest räägib meile Helena koht lastekirjanduse keskuses täna huvide tunni lõpus. Niisugused teemad, minu nimi, Krista taim, head kuulamist. Minu nimi on Henry. Seega tegelikult olen Henry Eesti hiphopi linna. Kindlasti võiks isegi öelda, et selle Toomas Hendrik ja ainult kolmekesi Koosolek tervituv on puit, mõni mees, meedik, seega, kes tunneb Eestit rohkem Peko Kimi mees, olentiinigartiftik, Hendrik piraat, eesti räppi, ainus plaati, lumi maas ja hüperpandi hommikuks putru Su heitveel on valmis, siis vajuta juba streerid laagritesse. Trevor Duranti. Bukowski, ema ja isa pole kellelgi midagi lisada. Võidupide noolelt, lina, kursaid. Õnnestus. Vee abil. Kuigi sel kuul ja sel nädalal räägitakse palju vaimsest tervisest, peamiselt küll täiskasvanute omast ja ka sellest, kuidas vaimne tervis töökohal võiks olla kaitstud ja hoitud ja hooldatud. Meie tänases saates peatume laste ja noorte vaimsel tervisel, kuigi mul on tunne, et võib-olla siin väga suur, et vahet ei olegi, et kas inimene on noor, vana, on ta laps või rauk. Vaim võib haigeks jääda igal kellaajal, aga jääme siiski tänases saates laste ja noorte teema juurde ning head kuulajad, kutsun teid üles, kui teil on küsimusi, kirjutage need meie foorumisse juba praegu. Ja mul on hea meel tervitada saates meie külalist, kelleks on Tallinna Ülikooli sotsiaal-tervishoiu professor, vaimse tervise ja suitsubioloogia Instituudi liige Merike Sisask. Tere, tervist. Pikk sissejuhatus minu poolt. Kuidas kommenteerite seda, et kas on vahet lapsel ja noorel lapsel noorel ja täiskasvanud? Ei no kõik on inimesed, see on kahtlemata ja kõik on, kõik on puudutatud elusündmustest, keskkonnast, mis neid ümbritseb. Võib-olla laste noorte puhul on siis oluline seda välja tuua, et nad on haavatavamad sest nende psüühika on veel nõrgem, ei ole niivõrd, et väljakujunenud kaitsemehhanismid, mille abil toime tulla keeruliste olukordadega, nende küpsus ei ole sellisel tasemel ja kogemuste pagas ei ole nii niru, et kõigis olukordades säilitada sellist positiivset vaimset tervist. Seetõttu nad vajavad kindlasti palju rohkem tuge oma lähivõrgustikust lähisuhetest, eelkõige siis perekonnalt ja ja vanematelt. Palju me teame selle kohta, mis seisus on laste noorte vaimne tervis, kui palju seda on uuritud ja kus need teadmised on pärit, sest kui vaadata uudiseid, kui kuulata jutte, siis aeg-ajalt tõstatatakse üks probleem, üks tahk, teine tahk. Aga kas meil on ka mingi tervikpilt olla? Lasteaia noorte vaimset tervist on viimastel aastatel päris palju uuritud, sest on olnud nendel uuringutel rahastus peal ja on arendatud ka välja erinevaid selliseid toetust kui vaid võimalusi, kuidas vaimse tervise probleemidega toime tulla ja kuidas, kuidas leida abi nii veebipõhiselt kui kui päriselus. Ja üks uuring, milles mina osalesin gaasi, Eesti-Rootsi, Vaimse tervise ja suitsideoloogia instituudi kaudu oli üle-euroopaline uuring seile inglise keeles kõlabseilingendin Paloringi anglaylzin, Jeurop eesti keeles võiks tõlkida, säästame ja võimestame noori elusid. Pass aga nende sõnade taga on siis üks väga põhjalik, ühe üht-teist Euroopa riiki kaasanud uuring, mis viidi läbi 14 15 aastaste koolinoorte hulgas ja kus väga põhjalikult siis küsitleti nende vaimse tervise kohta Ta eluviisi kohta riskikäitumiste kohta ja, ja siis need saadud andmete analüüs võimaldas seal teha igasuguseid kokkuvõtteid ja järeldusi. Mis järeldus võiks olla, millised on levinumad häired või kas neid üldse on? Võib-olla ei olegi, me kõik kujutame ette? On ikka küll paraku jah. Ja on tulnud teistest uuringutest välja, nii tuli kas eile uuringust, et üks levinumaid psüühikahäireid on ikkagi depressioon, mida nimetatakse ka vaimse tervise külmetushaiguseks? Jaa jaa, täitsa depressioon juba niisugusel kliinilisel kujul väljendatuna on umbes viiel kuni 10-l protsendil inimestest elanikkonnast, nii nii lastel kui täiskasvanutel ja siis sellest seireuuringust tuli, tuli ka välja, et et depressiooni esineb 10-l protsendil kogu valimist. Aga see on nüüd juba selline, kus võiks öelda, et see sümptomite pakett on niisugune, et, et võiks depressioonidega diagnoosida, kui see noor arsti juurde satuks. Et sinna tuleb veel juurde panna see nii-öelda pre kliiniline seisund, kus depressioon kui haigus ei ole veel ei anna veel tervikpilt jaga paljud ohumärgid on juba olemas, et kui nüüd midagi ette ei võeta, siis võib depressioon välja kujunenud. Selliseid õpilasi oli umbes 30 protsenti ja teine levinuim levinum vaimse tervise häire on ärevus ja seal on need protsendid siis kuus protsenti ja 32 protsenti ja, ja ärevuse ja depressiooni vahel veel esineb selline kõrge Komorbiidsuses, nad esinevad korraga nagu võimendavad veel üksteise üksteise mõju millest. Nad tekivad, kas seda on ka võimalik välja tuua, et noor inimene, noh, meil siin president on öelnud, et väga õnnelik lapsepõlv, kõigil väga tore on elada, aga inimesed on haiged ja noored, seda enam, et täiskasvanutel heakene küll, tööpinged ja ühiskonnast vaja mõelda ja Ivannastajada mõtetega krussi, aga, aga lastele. No kui vaimset terviseprobleemide tekkimisest räägitakse, siis tuuakse välja riskitegurid ja kaitsetegurid. Ehk on teatud tegurid, mis soodustavad selle probleemi haiguse väljakujunemist või mis takistavad ja need on omavahel justkui kaalukausil, et kumma kumb peale jääb või kumma bilanss suurem on. Et siis niimoodi niimoodi asjalood kujunevad. Ja neid mõlemaid, nii kaitse kui riskitegureid võib laias plaanis ka jagu jagada veel näiteks kolme gruppi. Et üks grupp on, mis puudutab inimest ennast, teine on, mis puudutab tema suhteid. Ja kolmas on grupp on, mis puudub, tab ühiskonda tervikuna ja mida riik saab teha. Ehk näiteks sellel indiviidi tasandil on siis väga oluline see, et et lapsel oleks tunnustust, tähend, et tal oleks positiivne enesehinnang. Et tal oleksid sotsiaalsed oskused, suhtlemisoskused keerukates olukordades toimetulekuks. Ja, ja hea kehaline tervis. Et inimese tervis on tervikvaim ja keha on väga tihedalt seotud. Siis teine tasand, sotsiaalne tasand, väga olulised on seal peresuhted ja nende roll, vanemate roll, toetav ja hoolitsev keskkond, mis, mis vaimset tervist mõjutab. Kuuluvustunne, tähendusrikkad, suhted ka väljaspool perekonda sõpradega läbi hobida. Ja, ja osalemine siis sellises kogukondlikus tegevuses laiemalt. Ja kui nüüd see kolmas kõige kõige üldist kõrgema üldistusega tasand võtta, et siis mida siis riik saab teha vaimse tervise toetamiseks. Et siin on tähtis, et oleks kujundatud turvaline elukeskkond võimalus saada positiivne haridus, kogemus koolidest, kus, kus lapsed käivad. Samuti on teada vanemate majanduslik ebaturvalisus töötusega, oluliselt mõjutab laste vaimset tervist. Ja, ja muidugi teenuste kättesaadavus. Et kui on juba asi tõsine, et siis on inimesel vaja aja professionaalset abi aga kuidas praegu tundub, kas need on kõik täidetud, ütleme riigi poolt, kas on professionaalne abi meil Eestis kergesti kätte saada? Tangete saadav järjekorrad, nagu teata teame, on pikad. Aga siin võib-olla tooks välja ka selle, et et see vaimse tervise teenuste vajaduse, Seavid kujutudega püramiidina, et see püramiid, Tiit tipp kõige kõige peenem väiksem osa on see professionaalne teenus, psühhiaater, kliiniline psühholoog ja tegelikult neid teenuseid ei vaja väga paljud inimesed ja see teenus on päris kallis. Püramiidi kõige alumine osa on eneseabi võtted, eneseabivõtteid, neid vajavad kõik inimesed igapäevaselt ja mida, mida suurem on meie, see varasalv. Et seda, seda paremini tuleme toime vaimse tervise probleemidega juba nendel väga varajases staadiumis võib-olla isegi kui probleeme ei ole veel väljakujunenud, vaid annab alles vaikselt endast märku. Ja sinna vahepeale jäävad siis esmatasandi arstiabi, perearst, pereõde mitmesugused kogukondlikud, vaimse tervise teenused. Jaga internet. Et noorte puhul on see eriti oluline, et veebipõhiselt on kättesaadavad, kättesaadav nii info kui ka mõningad teenused. Et sellised leheküljed on viimastel aastatel välja arendatud, mis, mida võib usaldusväärseteks, et teda nagu näiteks enesetunne või peaasi mis on just noortele suunatud. Sealt võib küll infot otsida ja ka abivõimalusi. Te tõite välja kolm sellist nagu vaala siis või, või millele võiks seista, et inimene ise perekond, eks ole, ühiskond. Aga kui nüüd perekond mõtlebki, et me kõik ju armastab oma lapsi, ma eeldan, nii et tekib ülehoolitsemine, kas sealt võib ka tekkida mingisugune häire ja et muidu arvatakse, et ainult nendes peredes, kus vanemad ei hooli lastest, et siis läheb asi käest ära? Vastupidi võib vastupidi olla, et tähtis on siin märksõna piisav ja selline parajus, et kõik, mis on, mida on ülemäära, see võib muutuda iseenesest juba mürgitanud, tahaks et kui jällegi kujutame ette seda last, siis niisuguse lille või rosina. Et kui tema eest hooldada teda teda kasta, vahel ka väetada, imetleda, et siis ta kasvab ja õitseb. Ta lehetäisid taga ajada natukene aega murda noaga. Ta on võib-olla vaja jah, kui nad tekivad, siis on vaja, aga kui on võimalus nende tekkimist ära hoida, siis oleks see parem, kui sinna natuke umbrohtu kasvab. Pole hullu, võib-olla muutub tugevamakskise roosike. Aga nüüd, kui, kui selle roosikasvataja soov on, et mu roos kasvaks natuke kiiremini, kui on loomulik, et tema õis läheks ruttu lahti ja ta hakkab neid kroonlehti seal lahti rebima ja vot siis võib tekkida see, et et see roos ei, ei õitse ja õilmitsen, vaid võib hoopis kidura idanema jääda ja no lastega on ikkagi sama moodi, et et nad vajavad seda hoolitsust parasjagu. Nad vajavad tähelepanu ja nad vajavad seda siis, kui, siis kui nad vajavad. Et mitte siis kui vanemal on aega, näiteks, et nädala keskel on kogu aeg kiire, kiire kiire, nüüd nädalavahetusel lähme siis koos kinno ka. Lapsel oli võib-olla mingil hetkel vajadus rääkida, ei tahaks sinna kinno minna. See tundub, et ongi üks k. Mäetegureid see, et mismoodi leida aega lapse jaoks ja kust leida see balanss, et millal on nagu palju ja millal on nagu vähe. Et vahel me kipume neid liiga palju usaldama ja teinekord jälle sedasi, et liiga kontrollima. Kas võib olla ka see üks viga, et Me tahame neid kujundada nagu oma näo järgi et mul on ettekujutus, milline peaks mu laps olema, mis ta peaks saama ja siis ma üritan seda vägisi sinna kogu aeg tõugata ja suunata. Aga võib-olla ta tahab hoopis midagi muud. Ja ei noh, mõnes mõttes võib seda ka loomulikuks pidada, kui, kui vanem vanemal selline soov on. Aga kindlasti peab vanemal olema ka aktsepteerimine. See aktsepteerin suhtumine, et laps ei pruugi olla selline nagu tema selliste huvidega nagu tema, ta võib olla teistsugune ja üldse mitte mitte halvem ega parem, lihtsalt teistsugune. Selline aktsepteerimine nii oma oma lapse suhtes kui suhetes üleüldse on väga tähtis. Aga kuidas saab? No ütleme, et no kui nüüd selle pere natukeseks kõrvale jätta, võtame teise asja, mis on minu arust laste juures väga oluline on sõbrad. Ja see, et kuhugile kuuluda, olla kellegiga koos, et sealt võib tekkida see, et kui, kui on sellised sõbrad, kes lähevad nurga taha suitsu tegema, ma tahan Holland, aga sõber, siis ma lähen ja teen ka. Et noh, ütleme, et sealt tuleb juba riskikäitumine ängi või siis teistpidi, et kui mul ei ole sõpru, ei tekigi, ma jäingi üksi, et kui suur oht see on ja siis ei aita ka pere tugi väga palju, et noh, mis ma ikka võib nagu teistpidi Sigreenimine, et kuidas saada sõpru, kuidas lapsest kasvatada seda, et ta leiaks sõpru või? Ja see, kui, kui rääkidagi lapse vaimse tervise tugisammastest, siis need on perekond, kool ja sõbrad ja, ja vanusest sõltuvalt siis on nende tähtsus, muutub natuke tasabalanss, mis on mingil hetkel tähtsam. Ja kui alguses väiksemana on ikka vanemad, esmatähtsad kooli minnes muutub kooliõpetaja kõige targemaks, keda usud, saadakse siis teismelistele on juba sõprade arvamus ülioluline ja see kuuluvustunne on väga tähtis. Et vaimse tervise üks olulisemaid riskitegureid ongi see, kui ollakse tõrjutud ja on puudus see kuuluvustunne. Aga, aga kuidas panna vastu siis sellele, et kui sõpruskond teeb tegeleb riskikäitumisega ja noor võib-olla seda ei sooviks, et see on niisugune oskus jällegi, mida tuleb Kaala väikesest peale arendada, ehk seesama, seesama sotsiaalne oskus, oskus jääda iseendaks, samal ajal olla teistega koos, võibki tekkida see, et ma jään iseendaks, et ma tundun teistele friik või veidrik jah. Nagu tõingi selle teise poole ka kohe sisse. Oskus jääda iseendaks, samal ajal olles, olles teistega koos ja arvestades neid grupi norme, aga mitte minnes nendega täielikult kaasa, peab säilima oskus ei ütelda ja noh, see on see, mida saab tegelikult tõesti lapses väiksest peale treenida. Ja selles samas treenitud mitte siis trenni viia kuhugi, vaid igapäevases suhtluses lihtsalt lapsega vesteldes, nagu, nagu täisväärtusliku inimesena see need inimesega need suhted kujunevad. Ja selles samas seile uuringus, millest juba jutt Ta oli, et seal ka testiti ühte, ühte sekkumisprogrammi kus, mille pealkiri oligi, siis sa saad mõjutada. Ja parandada oma enesetunnet ja see oli programmis oli siis just noortele endile suunatud ja seal tehti palju rollimänge ja seal oli ka siis väga palju selliseid sellist teemat sees, et kuidas öelda ei olukorras, kui ma tean, et ma peaks ütlema ei, aga et hirm tundes hirmu saada, tõrjutud ma seda ei tee, näiteks. Autoga peolt koju sõites istub rooli inimene, kes on pisut napsi võtnud. Selline dilemma olukord siis noortega arutati, katsetad läbi, et millised on need võimalused sellest olukorrast välja tulla, ilma et ma peaks tundma ennast nagu pahasti sõprade ees. Ja samal ajal ma istuksin autosse, mille juht on võtnud natuke napsi. Aga kuidas sellest tulla välja ma just hakkasin praegu mõtlema, öelda, et ma lähen jala koju ja öelda, et ma jään siia väga või mida teha, helistada vanemale mõttele kutsuda nad järgi. Sa oled koereldur osalenud, aga see võib nii olla, aga see ei pruugi nii olla, kui on, kui on endal selline kindlustunne, et see on õige asi, mida teha ja ma ütlen ka teistele, et see on õige asi, mida teha. Ja te võite praegu naerda minu üle, aga, aga homme olen mina see, kes on elus. Et peab kasvatama lastes sellist julgust seista iseenda eest ja kindlasti, aga kuidas seda saavutada, sest inimesed on erinevad, mõned ongi loomult aremad ja ka täiskasvanutena on, nad näevad ebaõiglust, nad on vait, pööravad selja ja hiilivad vaikselt minema ja on teised, kes lähevad ja on nõus kasvõi noh, et Saagovi halvem, aga vähemalt ma olen selle asja ära teinud. No inimesed on loomulikult erinevad ja ega siin ei ole ju niimoodi ei tea, kumb on hea, kumb on halb, et me ei taha, et kõik oleks ühtemoodi. Aga aga kui on, kui on probleeme, kui on raskusi toimetulekuga, siis tuleks nagu midagi muuta. Et siis, kui on näha, et see, kuidas ma kogu aeg käitun või kuidas mu laps kogu aeg on käitunud, et see, see, see ei vii, ei tee midagi paremaks, vaid pigem ta muutub veel rõõmutumaksja kurvemaks. Et siis tuleb midagi muuta, midagi ette võtta. Küsin veel enne, kui laseme pääsenseril laulda, et. Kas me liiga tõsised ei ole täiskasvanutena ja ei anna lastele varakult niisugust pilti maailmast, et maailm on üks kole ja tume koht ja kogu aeg sa pead võitlema enda eest seisma ja olema nagu selles, et me nagu jätame huumori ja nalja ja kõige selle, et no mis siis, et tuleb natukene kerge meel, absoluutselt see huumor ja. Ja nali on üks, üks kõige paremaid kaitsemehhanism üldse, mis võib-olla raskuste ja probleemidega toimetulekul, et mõnikord tuleb tunnistada, et ma nagu ei saagi võib-olla midagi midagi muuta, aga siis ma võtan seda naljaga ja positiivselt ja ei lase seda niivõrd endast valulikult läbi. Kena kulme Basenzeri loo ära ja seejärel ma arvan, et Merike Sisask avame ka telefoni, kuulame, mida arvavad meil kuulajad. 611 40 40 on telefoninumber, millele helistades saate siis öelda oma sõna kaasa teemal lasteaia noorte vaimne tervis. Võib-olla on teil mõni hea nõuanne, kuidas hoida laps noor tervena, võib-olla te teate mõnda sellist head eneseabivõtet, mida jagada ja nendest teeme ka kindlasti meie siin saates juttu on siis meil külas Tallinna Ülikoolis sotsiaal-tervishoiu professor ja Eesti-Rootsi Vaimse tervisesotsioloogi Instituudist Merike Sisask. Nüüd, ma tean, need on avatud telefon 611 40 40 numbriga, kui teil on lugusid, mõtteid, mismoodi saada vaimne tervis, tasakaalu, kuidas toetada noori ja lapsi nii et neile ei jääkski hing haigeks, et nad oleks täiskasvanuks saades. Noh, kas just karastunud on õige sõna, aga vähemalt saaksid iseendaga hakkama, suudaksid võib-olla ka teisi aidata. Ja jah, ja oleks õnnelikud, selle oleks tasakaalus nii iseenda kui maailm, aga meil on täna saates külas Tallinna Ülikooli sotsiaal-tervishoiu professor ning Eesti-Rootsi Vaimse tervise ja sotsioloogia instituudi vanemteadur Merike Sisask. Seni kuni inimesed mõtlevad, koguvad tahaks teie käest teada mõningaid selliseid kohti, et kuidas ära märgata seda, kas lapsel võib probleem tekkida või mitte, sest muidu tekib tunne, nagu igalühel oleks, aga ei pruugi olla. Et on, kindlasti on noored, kes on sellele altimad. Et hinge jääks haigeks või midagi, toimuks vaimuga ja teised, kes võib-olla nii väga ei ole, et kuidas seda ära tunda ja märgata on head lapsed on halvad, lapsed. Tooks selles vaimse tervise kontekstis siis sisse võib olla sellise mõiste nagu riskikäitumine. Et on teada, et need lapsed, kellel esineb riskikäitumist ja eriti kui neid esineb kulmineeruvalt mitmeid korraga, näiteks alkoholi tarvitamine, suitsetamine. Selline agressiivne käitumine isega seksuaalkäitumine liiga varajases eas, et nendel lastel on vaimse tervisenäitajad kehvemad. Aga on ka selline nähtamatu riskiga grupp päev, mil lapsed, noored, keda me võib-olla ei pane tähele ja ei oskagi arvata, et nende vaimse tervisenäitajad on samamoodi halvad selle nähtava riskiga grupil ja need on siis lapsed, kes, kes on liiga istuva eluviisiga, kes magavad liiga vähe. Nad on väsinud ja kes istuvad liiga palju ekraani taga teleka, arvuti või nutitelefoni ekraani taga ja pahatihti kõigi kolme ekraanidega korraga. Ja, ja tõesti, see samas eile uuring jällegi näitas, et ja need nähtamatu riskigruppi kuuluvad noored, nende vaimne tervis on peaaegu sama halb kui, kui selle silmnähtava riskikäitumisega noortel. Kui nüüd võrrelda nendega, kellel ei Oicine ei nähtamatutega nähtavat riski Tähelepanelik olla mitte ainult need, kes tunduvad, et neil on nagu midagi käitumises viga ei pruugi olla hädas, aga meil on nüüd helistaja Sigrit, kuuleme teid. Ma tahangi öelda, et tõesti esimene poeg sündis 74. ja palju kergem oli kasvatada see, mis praeguse nutimaailm on peale tulnud. Noh, eelviimase pojaga oli väga raske kool. Et ja on korras ja käib tööl ja nüüd nooremat, vaatan ka, et tuli mulle külla ja kell üks ärkan, vaatan jumalukene, ta peab hommiku kuus tõusma minema bussi peale ja tal on ikka see nutitelefon ees. Näe, mul pole und, oli küll, kui eelmine päev päeval maganud, aga hirmsasti on, on nad jah, sellest sõltuvuses need noorem põlvkond, et see teeb nii kurvaks. Nii aeg ei olnud esimeste praegu palju, nad olid õues õues, ainult õues sõpradega toas lauamängud asjad. Et see pealetung on jaa, aga mis ma tahan öelda, et jah, kõige tähtsam just eile rääkisime vanema pojaga. Ta ütles, tähendab, me olime nagu sõbrad. Sa võtad lasta, seda sai niimoodi muidugi väikest niimoodi nagu näinud räägidega juba, kui ta hakkab suuremaks saama, no tõesti, sõber, sõber, sõber, et sa usaldad ja räägite ka niimoodi nagu seoreetiks oma teistetud inimesega ja siis ta nagu selle elu ja kõigega kasvab kaasa. Ja siin ma vaatan, paljud nagu julgeb poodi saata, no jumal, min olid, olid viiene ja kolmene läksid mul koos voodis töid, mis vaja, andsin nimekirja. See ajaski naerma, et vanem ütles, et ma ei julge küsida. No üle viie, no ütleme viis ja pool noor ja mõtlesin, mina julgen küll püssid. Vanem poeg oli tugevam ja tassis. Aitäh, tänan. Tänan teid helistamast. Jah, nutiseadmed ja siia võiks küll kommentaariks öelda, et elu meie ümber on muutunud ja ta on muutunud selliselt, et ta on, esitab järjest suuremaid väljakutseid kohanemisvõimele ja ümberlülitumise võimele ja et kõiges selles tohutus virr-varris ümber on, et inimene suudaks oma kuidagi selle raskuskeskme ikka paigale. Et selleks on tarvis võtta selliseid vaikushetki ja puhkamise hetki. Ja puhkamise hetk ei ole see, kui ma lähen arvutisse midagi tegema. Puhkamise hetk on ikka see, kui ma pöördun kuidagi ise iseendaga koosolemise poole. Kohanemine see ongi see võtmekoht, kuidas kohaneda nii, et ellu jääda. Et ma võin ju kohaneda ja kohanen sellega, et ma üha kiiremini suudan leida arvutisti vajalikku informatsiooni üles ja kogu aeg, see ratas läheb aina kiiremaks, kiiremaks, kiiremaks ja sealt maha astuda ja võta nüüd vaikuseminut, see tundub nagu enesepiinamisena ses mõttes, et need inimesed, kes on harjunud kogu aeg linnamüraga, pannan nad metsana natukeseks ajaks vaikuse kätte, neil hakkavad kõrvad valutama, sest see tundub kohtav. Et kuidas see murduda murda, et, et saada lõpuks. Välja selle inimene peaks regulaarselt võtma neid hetki, kui ta kuulab, mida räägib tema keha, mis toimub vanema tähele, mis toimub tema. Ta on maailmas ja panema tähele, millised on tal tegelikult tunded ja, ja jälgima neid, mõistma, neid püüdma aru saada, aga mida see meile räägib? Et näiteks seesama näide loodusesse minekust, et kui, kui ma seal ennast äkki see tundub mulle nii imelik, et võib-olla ei oleks tarvis kohe põgeneda vaid lasta sellel tundel olla seda kogeda ja mõelda, et millest see mulle siis märku annab. Aga neid, selliseid hetki, kui ma ikkagi püüan tähele panna nii Tõite tundeid kui ka kehalisi signaali näiteks võtma regulaarselt. Sest kui neid võtta liiga harva, siis võib juba võivad kõik asjad kulmineeruda ja see müra iseenda sees on nii tugev, et ma enam ei kuulegi. Nagu ütlesite, et internetist üha kiiremini ja kiiremini. Väga tore, kui inimesel on selline oskus, ega see ei ole üldse halb oskus. Siis on väga vajalik oskus tänapäeva maailmas, aga sinna vahel on vaja pause, nagu arvuti vajab restarti vajab inimene ka restart ja piisavalt puhkamise aega. Et siis ta võib kõike aga väga kiiresti teha. Stiilne olla, öelge, kui palju peab paika see, et terves kehas terve vaim ja kuidas on need omavahel seotud. See peab 100 protsenti paika, ei tahaks öelda rohkemgi veel. Kui nüüd jätta, ütleme, selline väike külmetus või mõni asi ära või kaasasündinud mõni. Aga ka ka see peab paika, et kui ma olen küll, kui mul külmetushaigus, siis ma ei tunne ennast hästi, ma ei ole rõõmus, minu, minu vaimne tervis ei ole korras. Seireuuringust on teada, et kehaline aktiivsus mõjutas väga oluliselt seda, millised olid noore vaimse tervisenäitajad. Ja märksõnaks on siin jälle selline paraja asus. Mitte liiga palju ja mitte liiga vähe, et need, kes üldse kehalist aktiivsust, kellel elus üldse kehalist aktiivsust, nende vaimse tervisenäitajad olid väga kehvad ja, ja need, kes vähemalt ükskord nädalaski olid kehaliselt aktiivsed, kohe vaimse tervisenäitajad oluliselt paranesid. Ja, ja kui järjest suurenes kehaline aktiivsus, siis see paranemine ei olnud enam nii nii järsk, et, et see on hästi oluline. Kehaline aktiivsus, võidakse öelda, ma ju käin, lähen jala, kooli, lähen, siin on hea, kui saaks korra päevas selja higiseks. Ka see on hea ja kas juba jala kooliminek on, ma arvan, täna kõlas selge. Aga veel üks asi, toitumine ja vaimne tervis. Ja ka toitumine mõjutab regulaarsus toitumises kõigepealt ja loomulikult siis selle toidupüramiidi soovituste jälgimine. Et vähem selliseid rafineeritud jahutooteid ja magusat ja, ja rohkem toortoorest, salatit ja teraviljatooteid. Et see on kindlasti Oluline köögiviljad ja just ma tean, et põhiasi on nagu tegelikult on ühepajatoit, mida võiks praegu hakata sööma ja terve talve ja püsite tervena. Eller aurutatud ja võib-olla toores toit võib-olla teeb natukene sedasi. Toores toit ei ole päris toortoit sellisel talvisel perioodil, ka ei ole päris õige inimese kehale. Kergelt hautatud ühepajatoit, suurepärane meie Enda põllult. Muidugi nüüd siin tuleb jälle see küsimus, et kui see 13 14 aastasele hakkad rääkima ühepajatoidujuttu, siis ta keeldub söömast tegeldud pikka aega. Kuidas keegi, kuidas on harjunud need väiksest peast, tuleb need harjumused kujundada koostegemised ja näidata, et maailm on lahe ja, ja miks mitte lasta lapsel ise. Teha näidata, et maailm on lahe näidata ka seda, et maailm ei ole alati lahe aga vaatamata sellele, et ta ei ole alati lahe, on võimalik ikkagi toime tulla. Kui see. Kohtumine tuleks kaasa ka täiskasvanu ikka siis meil oleks vähem tõenäoliselt inimesi, kes läbi põlevad, kes on rahulolematud, kes on õnnetud, kes otsivad oma kohta ja nii edasi, kindlasti. Sel pühapäeval toimub mess rahvusraamatukogus, kus on teemaks just siis vaimne tervis töökohtadel. Öelge, kas tänapäeva täiskasvanute, niipalju kui te olete kokku puutunud, kas nemad on õnnelikud oma tööd tehes või on nad paratamatult kuidagi tulnud sinna või millest tuleb see, et me ei ole rahul sellega, millega me valima, see mõnes mõttes haakub ka noorteteemaga, et juba noorest peast nad lapsed tahavad ju kellekski saada, et kas nad siis täidavad oma unistuse ja saavadki või siis vastupidi, nad lähevad ühiskonna selle mõttemalliga kaasa, et see on hea töökoht, see on prestiižne seal, mis iganes. Ma sellist üldistust ei teeks, et me oleme töö kõik töökohal, mida meile, mis meile ei meeldi, eriti vahel, et väga palju, väga paljud inimesed on ikkagi õigel kohal ja rõõmsad, oma tööd tunnevad töörõõm. Aga aga eks see töörõõm võib ära kaduma hakata siis, kui tööstress muutub liiga ülemääraseks. Et inimesel tekib tööülesandeid liiga palju või selliseid, millega ta ei saa hakkama. Ta, üritades väga tubli olla, ei küsi abi või, või kui küsib abi ja tööandja on näiteks selline Ta ei pane tähele või ei pea seda eriti oluliseks. Siis võib, siis võib-olla jah, see hetk, kui töörõõm hakkab ära kaduma. Et inimene, kui inimene on õiges kohas ja tal on tööl tähendusrikkad, suhted ja ja ta elu üle üldiselt on tasakaalus, et ei koosne ainult tööst, aga ei ole ka töötu. Ideaalne tasakaal on siis kolm korda kaheksa, kaheksa tundi tööd, kaheksa tundi und kaheksa tundi iseenda jaoks ja oma oma lähisuhete jaoks. Selline tasakaal on elus, siis, siis peaks inimene rõõmsalt suutma toimetada pikemat aega. Päris põnev, peab hakkama tund arutama, soovitan kõigil teistelgi aitäh saatesse tulemast. Merike Sisask ja aitäh ka kõigile, kes kuulasid kaasa, mõtlesid me jätkame siit nüüd. Mari põgineni lauluga vaata, ma kukun ning pärast seda helistame juba Saksamaale, Frankfurti, kus toimub suur raamatumess. Minu silmad on vaikus uinunud. Minu juusteks magus ja lämmatav suits. Minu käteks on kõnnitee katkised kivid. Minu hingeks on tukslev ja veritsev siin. Vaatama Kulku katki vaatama kas. Vaatama läbi, kas teeb? Vaatama siin serva vaatama kanistan. Näpunzi 1000-ks kyll. Tahan süstida arutut, armastust. Tahan hingata surmavat mürki suus. Võiksin lõhkuda kõik oma unenäod, pilt paiks. Võiksin joosta, kui tõbine peni kesk-do. Vaatama kogunenud käedki vaatama kuningas vaatama, kõik on läbi. Kas te tõesti ei kuule? Vaatava siinse järva vaatavaganistan. Kunsiitu hääldikski ju, eks ja keegi mind käin. Palun, võtke mu mõranenud armastus vast. See on üksinda taluda. Natuke liiglaskevihm peseb puhtaks unenäovärvid. Las vikerka kõiki meid ära siit v? Vaatame koolilt katki vaatama. Vaatama kukutest läbi. Kas te tõesti ei kuule muhe vaatama siinser vahele vaatama, kanistan? Kunsiitu ükski lõhuks keegi. Frankfurdis toimub suur lastekirjanduse raamatumess tähendab raamatumess, aga lastekirjandusele pöörame täna tähelepanu, nimelt kohal on seal ka Eesti lastekirjanduse keskus koos meie oma lastekirjanike raamatutega ja telefon ja teisel pool on need Helena koht. Välissuhete juht Alloder. Tere kohe parandanud, ei tal tegemist on jah, Frankfurdi raamatumessiga, mis on siis maailma suurim mess? Kindlasti pole siinkohal või kohapeal esindatud ainult lastekirjandus, aga meie siis lastekirjanduse keskusega oleme tõesti kohal Eesti boksis koos Kirjastuste Liidu esindajate ja Kirjanduse Teabekeskusega esindamas siis eesti kirjandust koha peal. Nii, ja mida te olete kaasa võtnud, mis raamatuid, mis autorid? Lastekirjanduse keskus on kohapeal umbes 40 Eesti lasteraamatu eesti lasteraamatuga, mida me siis peame Eesti lastekirjanduse tipuks ja millal me arvame olevat potentsiaali välisturul. Ja meil on loomulikult kaasas Eesti parimad laste parimate laste autorite raamat näiteks Piret Raua raamatut, Andrus Kivirähki raamatud, leelo tungla, Kätlin Vainola ja nii edasi, et ikkagi raamatut, mis võiksid olla ka teada-tuntud kõigile eesti eesti lugejatele. Ja milline on olnud huvi, kas on juba mõni leping sõlmitud, et saame öelda, et vot vot seda autorit tuleb selle selles keeles? Tähendab, möödas on nüüd siis üks messipäev ja selle põhjal on natuke raske nagu kogu messi põhjal nagu järeldusi teha või kogu messi kohta nagu järeldusi teha. Aga ikkagi, esimene, juba esimese päeva põhjal saan öelda, et huvi on olnud suur. On lootust. Mõnes keeles võiks järgnevatel aastatel ilmuda raamatu seltsimees laps leelo tungla alt või ka näiteks Reeli Reinausi raamat, kuidas mu isa endale uue naise sai, et loomulikult nagu pärast ja alles nagu töö jätkub ja vaatame, mis siis reaalselt nagu teoks saab. Aga juba esimese päeva põhjal saan öelda jah, et huvi on olnud suur. No kuidas on üldse nii suurel messil välja paista, sest seal on ju kõik koos üle maailma, kõik tahavad meie tutvustada just enda kirjanikke. Selleks me oleme eelneval poolaastal väga suurt vaeva näinud. Kohal oleme me siis tõesti väga muljetavaldava messiboksiga, mille on kujundanud Mae Kivilo. Essis juba mess messiboks iseenesest, ma arvan, toob meile tähelepanu. No rääkige, kirjeldage, milline seal. See on selline, põhitoon on must, aga messi messistendi seinad on, seintel on siis looduspildid, mustvalged lood, eesti looduspildid ja siis seal peal on veel selline nagu selline sellised tumeroosad jooned, mis lisal lisavad seal jälle sellise modernis Touchi või kuidas ma ütlen nagu jah, ühesõnaga omamoodi omamoodi puudutus ja omamoodi messiboks on meil see aasta ja lisaks on, tähendab, tõmbavad meile tähelepanu, ma loodan meie väljaanded, mida me siis jagame kirjastajatele ja kus me informeerime neid oma oma raamatute ja autorite kohta ja nendega samamoodi oleme palju vaeva näinud ja ma arvan, et need Irtsama. Jah, tõmbavad neile tähelepanu, aga seal messil toimuvad ka, ma ei tea, sellised 10 minutit sõna sellele, sellele sellele ja siis saab sellise suure esitluse teha kõigile, et tõmmata tähelepanu või on ikkagi nagu igaüks on omas boksis ja ja püüab sinna rahva meeli. Tähendab messiboksis meil ei ole jah, selliseid esinemisi küllaga on Frankfurdi messil iseenesest seminarid, kus siis astuvad üles erinevad autorid. Ja kuna sel aastal on messi peakülaline Prantsusmaa, siis on eriti palju kohal prantsuse autoreid. Aga eesti autoreid sellel aastal Mess eesti autorit sellel aastal messil ei esine. Küll aga on oluline öelda, et ei kuuluta messil välja järgmise aasta Londoni raamatumessi. Peapäeva autorid ja nende hulka kuulub siis ka eesti autor britest Mihkel Mutt. Et see on veel selline eesti kirjanduse jaoks kindlasti väga oluline sündmus, et jah, ma veel kord siis igaks juhuks mainin, et järgmine aasta 2018 on Londoni raamatumessil Eesti koos Läti ja Leeduga. Messi peakülalised. Väga võimas, väga võimas, aga kui sa oled nüüd ühepäevasel ajal olnud ringi vaadata, saanud äkki midagi põnevate lasteraamatut, on sul hakanud silma ka teiste rahvaste hulgas, mis võiks olla selline? No ma ei tea, uus menuk, uus populaarne armastatud lasteraamat, mida kõik tormavad ostma. Hea küsimus, aga pean kahetsusega teatama, et ma ei ole jõudnud tõesti seal ühe päeva jooksul põhimõtteliselt riigi vaadata, et loodan seda kindlasti järgnevatel päevadel järgnevate päevade jooksul teha. Aga mida ma olen kuulnud muidugi, et Prantsusmaa väljapanek on muljetavaldav. Et lisaks sellele, et nagu mainisin, on kohal paljud väga tuntud autorid on ka kohapeal siis suur prantsuse kirjanduse väljapanek. Et on siin olemas raamatunäitus prantsusraamat hüppest, siis näiteks Belgia, Prantsusmaa klassik novoros, mis pidi väga muljet muljetavaldav olema. Ja siis ka Prantsusmaagi kirjastamise ajalugu tutvustav näitus pidi oma koha ja see pidi kõik nagu väga muljetavaldav ja lahe olema. Aga kahjuks ei ole veel ise jõudnud seda vaatama. Aga olulise sündmusena tahaksin veel ära mainida, et täna siis, mis üht lastekirjanduse jaoks on oluline, täna tutvustatakse messil tuvaip leevensi kataloogi. Tegemist on rahvusvahelise noorteraamatukogu väljaandega, kuhu on valitud 200 parimat teost, mis on ilmunud 2016. aasta jooksul. Ja siis lasteaia noorteraamatuid hõlmab see kataloog ja sel aastal pääses kataloogiga kaks eesti lasteraamatut milleks olid Kätlin Kaldmaa halb tüdruk, on jumala hea olla. Ja Jonas Tauli öö mõtted ja kataloogis on kokku 200 raamatut 56-st riigist 38. keeles ja see on muidugi nagu väga suur ja tore saavutus Eesti lasteraamatute jaoks siis. Või kaasa aidata või loodetavasti aitab kaasa nende raamatute rahvusvahelisele levikule. Ja täna siis tõepoolest ta kataloogis nii tutvustatakse ja need raamatud on meil siin ka kohapeal kaasas, nii et loodame, et see siis kataloogi valimine nende levikule kaasa aitab. Ma olen täiesti nõus sellega, küsin veel, kui palju praegu meie boksi juures uudistajaid on? Ei ole veel meie boksi jõudnud, aga kuna esimene kohtumine on täna kohe algamas, siis ma sinna kohe ruttan pärast me intervjuud, aga jah, kõik ei oska vastata, palju praegu seal uudistajaid. Nojah, eks igal juhul mesiruum, see on suur, seal, seal on palju jama, kuuled, hääled on, et rahvas on kohal ja raamatute vastu tuntakse huvi. Melu on suur ja, ja, ja hommikul oli siia nii palju messide, nii palju tungijaid, et juba mõtlesin, et kas ikka jõuan õigeks ajaks õigeks ajaks siia messialale, aga, aga õnneks läks kõik hästi. Suurepärane aitäh, Helena Kochi ja siis loodame, et meie kirjanikel, raamatutel läheb hästi, neid tõlgitakse paljudesse erinevatesse keeltesse ja ja ka eesti keeles ilmub toredaid teiste rahvaste raamatuid. Niimoodi selline lõpsis tänasel huvitaja saatel. Minu nimi Kristo Väim, tänan teid kuulamast ja kohtume seni juba õige pea.