Vikerraadio. Tervist head kuulajad, kell on 10 ja viis minutit ja algab huvitaja saade. Täna räägime tervisest ja rohkem sportlase toitumisest. Aga küllap need põhitõed on olulised ka inimeste jaoks, kes lihtsalt tahavad tervislikult toituda. Ja küllap nii mõndagi, jällegi tuleb ka tuttavad ette ja, ja mõned põhitõed lihtsalt kordame üle. Meil on Tartu stuudios nimelt külas koolitaja ja toitumisterapeut Siret Saarsalu ja tema on koos liia Virkusega mitmete kokaraamatute autori kandnud välja siis ka raamatusportlase toitumise käsiraamat. Tunni teises pooles aga vahendame Marju Himma ka portaali novaator terviseuudiseid. Üks teema, millest juttu tuleb, on test, millega saab siis avastada pahaloomulist ja kiire kulgemisega eesnäärmevähki. Sest et sugugi mitte kõik eesnäärmevähiliigid ei ole kiire kuluga ja pahaloomulised. Teine teema, mida ta meile vahendab, on see, et läänemaailma meeste seemnerakkude arv on langemas ja 40 aastaga on siis langenud ligi 60 protsenti. Miks nõnda? Ja kui meil aega veel jääb, siis vaatame üle ka oktoobrikuise kodutohtri linnulennult. Mina olen saatejuht Meelis Süld. Ingrid Roosipõld on helipuldis ja head kuulamist. Nõnda siis räägime tänasest, saades saatesse sportlase toitumisest ja minu käes on sportlase toitumise käsiraamat, mis on äsja ilmunud ning selle üheks autoriks on Siret Saarsalu, kes on koolitaja ja toitumisterapeut ja peaks olema meil Tartu stuudios. Tervist. Tere ja koos iija Virkusega, olete siis selle tarkuse kaante vahele pannud, aga räägime tänases saates sellest, mismoodi see sportlase toitumine üldse erineb nii-öelda tavainimese toitumisest, kes ennast otseselt just sportlaseks ei pea. No see sõltubki, mis tasemel spordiga tegeleda, et kui me räägime tervisest, sportlasest või harrastussportlasest, et siis see võib olla väga palju, ei erinegi, aga kui mahud lähevad juba tunduvalt suuremaks. Ehk siis inimene treenib juba rohkem kui viis tundi nädalas või on tegemist päris tippsportlasega, et siis tulevad siin sellised väikesed nüansid mängu, millele võiks eraldi tähelepanu pöörata. Te olete pannud kokku siin püramiidi, kus on näha seda, mismoodi siis millest koosneb ühe sportlase toitumine ja 75 protsenti on lihtsalt tasakaalustatud baastoitumine, ehk siis nii-öelda sedasama tervislik toitumine mida tegelikult kõik inimesed peaksid enam-vähem juba teadma tundma, nii et tegelikult suuremas jaos, kui me nii-öelda normaalselt sööme, siis sellest peakski piisama. Just et et see ongi see, et tõesti see kõige suurem osa on nii-öelda igapäevane, tavaline tervislik toitumine ja siis nii-öelda baastoitumine ja, ja ükskõik siis, mis tasemel sportlasega on tegemist, alati oleks mõistlike kõigepealt sellest alustada, et vaadata üle oma igapäevane toitumine. Kas on tasakaalustatud, tekib seal mingisuguseid puudujääke ja, ja kui tõesti ütleme, et on siis tegemist juba nii-öelda kõrgemal tasemel treenivad sportlasega võistleva sportlasega ja näha, et sellest baas toitumisest jääb nii-öelda vajaka või ongi siis tõesti sõltuvalt sellest spordialast vaja pildi millelegi tähelepanu pöörata, siis saab juba liikuda seal püramiidi poole peal ülespoole. Vaadake, et kuidas siis täpsemalt süüa enne koormust koormuse ajal peale koormust. Mõningatel juhtudel võib-olla on vaja siis lisaks tarbida ka toidulisandeid. Kuigi toidulisandite poole peale võiks ka liikuda, siis kui on see vajadus kindlaks tehtud eelnevalt. Aga millal võib öelda kindlasti, et sellest nii-öelda tasakaalustatud paas toitumisest ei piisa ja tuleb tegelikult juba vaadata sõltuvalt spordialast seda, et mis, mis kindlasti vajab siis kas lisamist või äravõtmist. Noh, kindlasti siis, kui koormused on väga suured, et kui organism vajab rohkem, et ütleme, et kui on tõesti tegemist tippsportlasega, kellel on väga suur energiavajadus siis võib tekkida raskusi lihtsalt tavatoiduga oma vajaduste katmiseks või siis peavad olema tõesti teadmised, kuidas seda puhtalt tavatoiduga teha. Et jah, et kui me vaatame ka tippsportlased, aeg-ajalt nad kasutavadki mingisuguseid taastusjooke või valgujooke siis nende järele vajadus tekib ka eelkõige just siis, kui kui me näemegi, et tavatoiduga, siis oma vajaduste katmine läheb juba raskeks, et on vaja natukene lisaabi. Huvitav on see, et te ise ütlete, et tasakaalustatud taas toitumine on see see alus ja samas, kui kui vaadata näiteks neid toitumiskavasidki, mis jõusaali treenerid välja töötavad siis mulle tundub, et need on küll väga nii-öelda tasakaalust väljas, aga aga väga nagu sinna valgu poole kaldu. Et kuidas näiteks te ise suhtute nendesse toitumiskavadesse, mida spordiklubide nõustajad, treenerid välja töötavad? No siin väga üldistada ei saa, et see kõik sõltubki sellest treenerist või, või toitumiskava koostööst, et milline tema taust on, et kas ta on ka siis ennast nii-öelda toitumisalaselt harinud tõesti mingisuguse väljaõppe selles osas saanud iseõppinud oma kogemuste baasil koostanud neid toitumiskavasid, et need võivad olla tõesti väga erinevad. Et kui nüüd inimene otsibki endale, kas siis toitumisnõustajad või, või toitumiskava, siis mina soovitaks ka alati eelnevalt, et selle inimese taustaga siis tutvuda. Et kas tal tõesti on ka piisavalt teadmised selleks olemas, sest neid toitumiskavasid on tõepoolest, seal on väga erinevaid, on mõned sellised inimesed tegijad, kes teevad tõesti väga hea, tasakaalustatud mõni, aga on ka neid, kus me näeme tõesti puudujääke või, või et see tasakaal on paigast ära. No kui hommikuks on muna ja kohupiim ja lõunaks on kana ja köögiviljad ja, ja õhtuks jällegi mingisugune kohupiim või jogurt kuidas siis on, et kipub nagu liiga ühekülgseks minema, jah? Jah, noh, tõenäoliselt seal see valgusisaldus on ikkagi liiga suur ja siin, eks inimesed ju ise tunnevad ka, et mingil hetkel võib see hakata ka tervist mõjutama, et näiteks kui valgu tarbimine on tõesti liiga suur, mingil hetkel võib välja kujuneda kõhukinnisus suisa krooniline kõhukinnisus. Et ütleme, et mis iganes seal toitumise juures võib siis paigast ära olla. Mõningatel juhtudel see võib mõjutada ka ainevahetuse kiirust pärast, kui uuesti nii-öelda normaalselt sööma hakata, siis siis tekivad jällegi muud probleemid, et ainevahetus on jäänud aeglasemaks ja kehakaal võib kõvasti tagasi tulla. Et siin võib-olla jah, erinevaid probleeme, mis tekivad. Ja aga kui, kui vaadata seda menüü koostamise põhimõtet, siis, siis kui kui ütleme, 24 25 protsenti sellest sportlase toitumisest peaks olema siis spordialaspetsiifiline, siis, siis mis on need asjad, mis te nagu juurde panete sellele inimesele, kes teeb tõesti tugevat trenni, et ilmselt valgud tegelikult ju üks osa on sellest eriti, kui tegemist on inimesega, kes üritab kuidagimoodi lihast kasvatada. Ja no kui me räägimegi spordiala spetsiifilisest toitumisest, et, et ei ole alati juurde panemine, et seal me räägime ka sellest, et kuidas tõesti siis nii-öelda koormusega seoses õigesti süüa, et just, et mida süüa siis enne koormust või, või kasvõi koormuse ajal mõnikord või peale koormust. Selle spordialaspetsiifilise toitumise juures me saame rääkida ka siis nii-öelda mugavustundest seedetraktis, et ei oleks probleeme seedimisega, kui me läheme võistlema. Me räägime ka vedelikutasakaalust ja jah, tõepoolest, et, et kui me nüüd räägimegi suuremas mahus treenimisest tekivad lisavajadused, siis lisavajadused võivad tekkida just süsivesikute osas, et ongi vaja vaadata, et selles nii-öelda baasmenüüs oleks siis süsivesikute osakaal kõrgem. See nüüd sõltubki sellest koormuse mahust ja intensiivsusest. Valkude vajadus sportlaste puhul ka tõepoolest natukene kasvab, aga siin tuleb ka siis vaadata, et ta jääks ikkagi nii-öelda mõistlikkuse piiridesse. Ja, ja paratamatult mingil määral ka rasvade sisaldus toidus tõuseb. Kuna energiavajadus sporti tehes tõuseb, siis ongi makrotoitained, mida me siis toidule juurde lisame, mis aitavad meil ka seda energiasisaldust tõsta. Aga toidulisandid, millal need ikkagi tarvis läheb? No mina ütlen, et toidulisandeid läheb vaja siis, kui me oleme tõesti selle tavalise igapäevase menüü paika pannud vaatama, et, et oleks tasakaalus, et seal oleks vaja toitained olemas. Ja kui me tõesti näeme, et kas energiavajadus on nii suur, et me ei saa Testki neid vajadusi tavatoiduga kaetud või et nad kogused lähevad lihtsalt niivõrd suureks sportlane ei jõua seda ära süüa või siis suurematel koormusel on ka vitamiinide mineraalainete vajadus suurem. Või kui sportlane näiteks haige olnud tallama ja siis taastuda, sellest on vigastustega olnud probleeme treeninglaagrid, näiteks kus on ka sellised natukene ekstreemsema tingimused, rohkem stressi, et sellistel juhtudel võib-olla vaja mõningaid toidulisandeid juurde võtta. Aga missugune on teie kogemus, kui palju tegelikult sõltub ikkagi sportlase või ka ütleme sellise harrastaja puhul sellest, kui palju ta tähelepanu pöörab siis toitumisele ja ja kuivõrd ta korrigeerib oma menüüd. No kuna mina olen siin aastate jooksul sportlastega koostööd teinud, siis ma iseenesest tal on ka väga häid tulemusi näinud, et näiteks oli ükskord selline juhtum, kus sportlane tõesti tippsportlane tundis ennast väga väsinuna, ta ei jõudnud trenni teha nii palju, kui ta oleks tahtnud, et tulemused ei olnud nii head ja sisuliselt kui siis tema menüü sai paika pandud, et ta tõesti igapäevaselt seigi tasakaalustatult tema vajadused olid kõik kaetud ja, ja tegelikult siis puhtalt nii-öelda toitumise näol, mitte toidulisandite abil, siis kuu aja pärast ta juba siis võistlustele sõitis oma isikliku rekordi. Ja neid näiteid on tegelikult hästi palju, kus toitumise korrigeerimise abil on, on siis nii-öelda sportlik sooritusvõime märgatavalt paranenud. Ja noh, loomulikult siia juurde tulevad ka kehakoostise teemadel sõltuvalt spordialast mõnel spordialal on vaja siis keha rasvaprotsenti vähendada, mõnel spordialal siis lihasmassi kasvatada, et ka siin tuleb toitumine abiks. Aga see selline diskrimineeriv natukene loosungi, et sa oled see, mida sa sööd, et kuivõrd see paika peab. No ma usun, et see peab küll paika ja tegelikult ma lisaks siia juurde, et oluline on ka see, et me tõesti siis toidust need vajalikud toitained omastaksime, et, et mitte ainult et sa oled see, mida sa sööd, vaid ka sa oled ka see, mida sa omastada suudad. Et ka seedimine peab olema korras, et ma tõesti need toitained toidust kätte saame. Aga kui inimesel on soovkaalus, langeb kaalu langetada ütleme, et ta tegeleb spordiga sellise harrastaja tasemel, siis, siis kuivõrd tema peaks seda seda järgima, et midagi nagu juurde süüa või tegelikult tema peaks pigem sedasama tasakaalustatud baas toitumist piirama. No siin on jällegi omaette küsimus, et kas on vaja ja kohe midagi piirata, et me oleme harjunud, et selle mõtteviisiga, et kui on vaja nii-öelda kaalust alla võtta, et siis me peame hakkama kohe oma toitumist piirama ja energiadefitsiiti tekitama, ehk siis nii-öelda dieeti pidama. Aga minu kogemus näitab seda, et väga paljudel juhtudel esialgu selline piiramine ei ole üleüldse vajalik, et kui panna, ütleme need hästi paika nii et ta on tasakaalustada päeva jooksul hoiame oma veresuhkru taseme stabiilsena tõesti keha vajadused on tagatud siis juba puhtalt selle menüü korrektuuri tulemusel võib siis meie kehakoostis paranema hakata, ehk siis just see rasvaprotsent nii-öelda vähenema. Ja alles siis, kui me tõesti näeme, et me oleme me nii paika pannud, inimene on täisväärtuslikult söönud mingi hetke mingi hetkeni on kehakaal langenud, aga sisenda seisma jäänud, et kui seal tõesti on vajadus siis seda kehakaalu jätkuvalt langetada, et siis me alles mõtleme selle peale, et võib-olla oleks vaja väike energiadefitsiit tekitada mõneks ajaks. Mainisite siin seda, et veresuhkru tase tuleks siis hoida stabiilsena päeva jooksul, aga mida see tähendab tegelikult reaalsuses? No see tähendab seda et esiteks peaksime sööma regulaarselt, et meil on siis päeva jooksul kolm põhitoidukorda hommikusöök, lõunasöök, õhtu ja seal vahel on siis vahepalad, et sõltuvalt siis vajadusest kas üks või kaks või mõningal juhul isegi kolm vahepala. Et see söögikordade vahe võikski olla seal, ütleme, et keskmiselt kuskil kolm tundi. Et see siis hoiab meil seda ühtlast taset ja lisaks siis sealjuures on oluline jälgida ka seda head tuntud taldrikureeglit, millega enamus inimesi on tõenäoliselt mingil hetkel kokku puutunud, seda kusagil näinud. Et see tundub liiga lihtne asi. Aga samas on see tohutult hea töövahend, et kui iga inimene siis oma põhitoidukordade kokkupanemisel jälgib just seda taldrikureeglit, siis see on ka hea moodus, kuidas oma veresuhkru taset stabiilsena hoida. Ja mida sa taldrikureegel tähendab, on siis see, et et kui me võtamegi näiteks lõunasöögi, siis me kujutame ette, et me jagame taldriku pooleks, nii et siis pool taldrikut moodustavad köögiviljad erineval moel, on nad siis toored Ta hautatud, mingil muul moel valmistatud ja ülejäänud pool taldrikust, me jagame omakorda pooleks. Nii et siis veerand taldrikut on tärkliserikas lisand, on siis mõni teraviljatoode riis või, või siis näiteks tatar hirss midagi muud, või kartul ja ülejäänud veerandtaldrikust on siis valgurikas toiduainet, on see siis liha, kala, muna, või siis ka kaunviljad, näiteks sobivad sinna hästi edasi kombineerides. Me saamegi seda veresuhkru taset tasakaalustada, sest kui me sööme ainult rikku rikast toitu, et me sööme, siis näiteks lihtsalt kausitäie makarone ära, siis vere vere veresuhkru tase tõuseb märksa kiiremini kui sellisel juhul, kui me oleme sinna juurde lisanud siis midagi muud veel juurde midagi valgurikast, jaga köögivilju. Aga miks selle veresuhkru taseme hoidmine stabiilsena on nii oluline inimese jaoks? No esiteks see siis varustab meie keha nii öelda stabiilselt toitainetega me saame pidevalt neid vajalikke toitaineid, mis meil vaja on. Ja teine väga lihtne põhjus on see, et et kui me veresuhkru tase käib päeva jooksul pidevalt üles-alla siis meil viivad ka erinevad isud, et siin on väga lihtne näide, et kui me oleme siin nüüd pikalt söömata olnud, näiteks viimasest toidukorrast on kuus-seitse tundi möödas. Et näiteks viimati sõin lõuna ajal näiteks kell 12 käisin päevapraadi söömas ja siis peale tööpäeval, kui lähen veel toidupoest läbi, enne kui koju lähen. Kõht on juba meeletult tühjaks läinud, et siis poodi minnes just tühja kõhuga. Me tahamegi osta kõiksugu sellist nii-öelda head kraami, et tahaks kohe kiiresti võib-olla šokolaadi põske pista, ruttu seda näljatunnet kustutada. Või siis väga ahvatlevad tunduvad saiakesed ja muud sellised kiiresti imenduvad süsivesikute allikad. Aga kui me oleme ikkagi regulaarselt söönud, et sellele lõunasöögile on järgnenud ka vahepala, et me oleme siis vahepeal ka midagi söönud ja siis läheme poodi nii et meil ei ole päris selline hundinälg majas, siis me suudame ka palju kaalutletumaid otsuseid teha. Et siis me juba mõtlemegi, et mida, mida sellist head kehale kasulikku ma võiksin õhtuks süüa valmistada. Et oluline ongi just ka oma neid ilusaid nii-öelda kontrolli all hoida, et me ei tunneks ennast nii-öelda magusa sõltlastena, mida siis paljud inimesed ka teevad. Tihti küsitakse, kuidas. Ma saan sellest magusasõltuvusest lahti, et ma ikka iga päev pean šokolaadi sööma. Aga kui me söömegi regulaarselt? Me hoiame oma veresuhkru taseme stabiilsena, siis sa magusavajadus kaob täiesti iseenesest ära. Me teeme siinkohal väikese pausi. Meil on külas Tartu stuudios toitumisterapeut ja koolitaja Siret Saarsalu ja teeme vahepeal väikese pausi, kuulame Liis Lemsalu laulmas sinuga koos ja pärast seda jätkame vestlust ja võtame kuulajate telefonikõnesid meie otsesaatesse number stuudios on kuus, üks üks 40 46, üks üks, 40 40. Nõnda siis räägime tänases saates sportlase toitumisest, aga, aga küllap see ei puuduta ainult nüüd üksnes tippsportlasi, vaid ka neid, kes tahavad end veidi liigutada ja veidigi paremasse vormi saada. Ja meil on Tartu stuudios toitumisterapeut, raamatu sportlase toitumise käsiraamat, üks autoritest, Siret Saarsalu. Meie telefon stuudios on kuus, üks üks 40 40, kui on küsimusi, siis võite julgelt helistada kuus, üks, üks 40 40 ja võite kirjutada ka meie kodulehele huvitaja, punkt, vikerraadio, huvitaja, punkt, vikerraadiot, punkti, aga esimene helistaja on Karinil ja hallo, kuuleme teid, kes te olete ja kust te helistate? Tere. Galen ja helistasin sellepärast, küsimusi mul ei ole, aga ma tahtsin lihtsalt tagant kiita, et see on nagu ülioluline on toitumine mis ise siin avastasin, et endale on piima vastu nagu mitteallergiaga lihtsalt ei sobi minu kavasse, kuigi ma olen seda lapsest saati nagu tarbinud. Aga lihtsalt see muutis mu seedimise hästi kiireks ja ma käisin kaks-kolm korda tualetis päevas ja ma avastasin selle alles paar päeva tagasi ja nüüd muutsin oma toitumiskava ja sellest oli kohe abi, nagu et energiat on rohkem. Kaaluga mul probleeme pole. Aga lihtsalt toitumisest nagu kõik algabki, et kui seda rohkem sellest räägitakse ja propageeritakse, siis poleks ilmselt arstisaladust nii palju järjekord, ei ka. See on nagu ülitähtis. Aga te tegelete spordiga ka või? Olen tegelenud spordiga ka ja et ja kõik on õige, mis, mis on eelpool räägitud, et see on väga tähtis. Tore aitäh helistamast. Kuus, üks üks, 40 40 on meie telefon kuus üks üks 40 40 ja ja meie järgmine helistaja liinil Hallo, kuuleme neid, kas on mõni küsimus? Tahaksin ammu juba kahest asjast rääkida, meil ei kasutata veregruppi millegipärast inimestel soovitatakse muudkui aga päevakübarateed siis salveid, näiteks nullgrupid absoluutselt ei sobi. Mis te sellest arvate? Väga hea küsimus just nimelt, et mida siis veregruppi dieetidest arvata? No ma olen nõus sellega, et et iga inimest tuleks vaadata ka individuaalselt, et mis talle sest tõepoolest sobib, mis ei sobi, et me ei saagi kõiki võtta täpselt ühtemoodi. Aga samas see veregrupi dieet ei ole päris tõenduspõhine. Et ainult sellest siis saaks lähtuda, et pigem tuleks vaadata ka teisi allikaid juurde ja, ja leida see põhjus, siis ütleme, et kui inimene tunnebki, et midagi ei sobi, et mis see põhjus seal taga võib olla, et miks, miks see siis ei ole kehale hea või, või miks ta võib erinevaid vaevusi põhjustada? Aga need geenitestid, mida viiakse läbi ja mis siis ka individuaalselt peaksid näitama seda, missuguseid toiduaineid siis võiks eelistada, eriti kui soovitakse mingisuguseid tulemusi saada, et kuivõrd neid usaldate No geenitestid on geenitestid selles suhtes, et ka meil ongi ju omad geenid ja, ja see näitab ka meie nii-öelda individuaalsust, et et iseenesest geenidest tulemustesse ma täitsa usun omaette küsimus on ka selles, et kuidas neid interpreteerida ja kuidas nende alusel siis oma menüü kokku panna, et see on omaette küsimus. Aga kuus, üks, üks 40 40 on meie number, nii et kui on küsimusi toitumisterapeudile, siis selleks on, on igati võimalus. Nüüd ja praegu endal tekkis mul küsimus sellega seoses, et väga paljud ütlevad seda, et et kui on soovi näiteks kehakaalu kontrolli all hoida, siis jäta kartul ära või jätariis ära süsivesik nagu jätta kõrvale. Enne meil oli juttu sellest taldrikureeglist, et pool siis köögivilja ja ja siis veerand võiks olla selline tärkliserikas ja veerand siis liha või muna või midagi sellist. Aga kui nüüd see üks veerand ära, Ta kartul või riis, et kuidas see võiks mõjuda. No see on üsna selline levinud arvamus või, või soovitused, süsivesikud tuleb menüüst ära jätta, inimesed arvavadki, et oi, et süsivesikud on kurjast, neid ei tohi üldse süüa. Et mina olen ikkagi nii-öelda selle taldrikureegli pooldajad, et neid meil menüüs peaks olema. Et millest see probleem tekib, et miks me räägime just et süsivesikute tarbimist piirata, on see, et et inimesed kipuvad neid üle tarbima ja me seemegi just neid väga kiiresti imenduvad süsivesikuid. Et seda on näha ka ju Eesti rahvastiku toitumise uuringu tulemuste näol, et just selliste maiustuste ja, ja tegelikult ka soolaste näksida tarbimine on kordades suurem, kui, kui tegelikult võiks olla. Et kui me sööme just selliseid kiiresti imenduvad süsivesikuid, siis tõepoolest see hakkab mõjutama ka meie kehakaalu tõusu. Aga kui me valime rohkem täisteratooteid? Me eelistame aeglasemalt imenduvad süsivesikud, kuid siis need võivad menüüst täiesti olemas olla. Et küsimus on siis selles, et milliseid süsivesikuid valida ja millises koguses neid süüa, et just mitte üle tarbida. Et kui lähtuda sellest taldrikureeglist tõesti vali tegi sinna näiteks siis täisteratooteid ja mingil määral mõne toidu juures ka kartuleid, siis see on täiesti sobiv ja see sobib ka nendele inimestele, kes tõesti tahavadki kaalu langetada. Meil on helistaja liinil. Hallo, kuuleme teid? Tere. Küsida, et kuidas te suhtute ühte veepäeva nädalas kas see on väga ohtlik tervis selle ja kas on midagi, mida ma peaks näiteks v päeval kindlasti võtma kaks lusikatäit, mett või mida iganes? No mina soovitaksin teha selliseid kergemaid päevi pigem mitte päris veepäeva, et kui, kui veepäeva teha, siis see võiks olla ikkagi arsti või mõne muu tervisespetsialisti jälgimise alla üksinda iseseisvalt kodus seda teha. Et väga-väga tervitatav on näiteks see, et kui, kui, siis üks päev nädalas teha näiteks taimetoidupäev, et me ei pea iga päev sööma liha või, või ka kala, et me võime täiesti vabalt, et teha üks päev nädalas sellise taimetoidupäeva. Ja, ja see on ka siis nii-öelda kergem päev, mis, mis siis vähendab meil koormust jaa, jaa. Ja aitab siis enesetunnet parandada. Ma just et miks neid paastupäevi üldse tarvis on? Noh, üldiselt neid soovitatakse selleks, et siis keha jääkainetest vabastada selliseid nii-öelda puhastuspäevi, aga kui toitumine on paigas, tasakaalustatud Me sööme kvaliteetset toitu, meil on vajalikud toitained tagatud, siis meie organism saab selle puhastamisega ka ise hakkama. Et, et siis võibki pigem teha just selliseid kergemaid päevasid. Et ta on ta endale ka neid taimetoidupäevi Ja ka järgmine helistaja liinil, Hallo, kuuleme teid. Hallo. No vot, ma ei oska siin vahendada teile seda telefoninumbreid, aga iseenesest on väga tore, et tunnete huvi. Kuus, üks, üks, 40 40 on meie telefon ja, ja kui on veel küsimusi toitumisterapeudile, siis need on igati oodatud. Järgne helistama Melinil hallo kuuleme teid. No seda on raske öelda, see sõltub, mida sellel päeval süüa, kui, kui liha ei ole menüüs olnud, et et iseenesest võib-olla seal tekkinudki mingisugune toitainete puudujääkenergiatarbimine liiga madalaks jäänud, sest noh, liha on ju ka natuke suurema energiasisaldusega. Et pigem siis vaadatagi üle, et et need päevad, kus liha menüüs ei ole olnud, et kas seal on mingisuguseid puudujääke ja taimetoidupäev sisuliselt ei tähenda seda, et me peamegi olema täiesti ilma loomsete saadustega, et sisuliselt näiteks muna või piimatooted võivad täiesti menüüs olla, et, et saada siis ka vajalike valgukogust kätte. Et kui, kui seal valguallikas nii-öelda täiesti ära võtta, siis võib-olla seal tekibki ka liiga suure, kas siis energiadefitsiit või valgupuudus, et pärast seda on siis kehva olla. Meie number on kuus, üks üks 40 40, telefon on nii-öelda punane, ehkki meil ekraani peal rohkem sinine ja kuulame järgmist helistajat. Halloo. Nii ma ütleks nagu väikese arvamuse selle toitumise kohta ja eriti võib-olla seoses kiiretoimeliste suhkrute järjest magusamaks muutuvat toiduainetega, olgu need siis kasvõi jogurtid, mida peetakse justkui tervislik. Oksaga võtame üsna kiiresti kokku selle Kuhu pannakse järjest rohkem suhkrut juurde konkurenti üle lüüa? Minu meelest on väga tore, et peaks neid aeglasemaid süsivesikuid kasutama ka nii kaua, kui. Aga teie küsimus toitumisterapeudile? See kõne kvaliteet on küll selline, et nüüd ei saa küsimusest aru, aga võtame veel ühe helistaja liinile. Hallo, kuuleme teid? Ja olete otse-eetris ja kuuleme. Tere, masu eelmisele naisemistajale sooviksin anda soovituse, kuna ta ütles, et mis siis saab, kui ühel päeval ta ei söö liha ta tunneb ennast väga halvasti, siis minu soovitus on kasutada taimset valku, näiteks süüa. Mis te arvate, Siret Saarsalu, ma usun, et hea soovitus. Ja loomulikult, et täiesti võib ka kaunvilju lisada menüüsse, et ka see on üks valguallikaks, et, et see on ka väga hea valik. Oluline ongi just vaadata, et, et me ikkagi saaksime nii vajalikud süsivesikud, valgud kui rasvad toidust kätte. Et kui me võtame liha kala välja, et siis meil on seal alternatiivsed valguallikad olemas. Aga lõpetuseks, ma tahtsin küsida veel seda ka, et kuidas suhtuda sellesse, et pärast trenni ei sööda näiteks et tehaksegi treening ära, siis on teada, et energia on kulutatud ja ja tekib hirm, et eriti just inimestel, kes tahavad kaalus langetada, kaalu alla võtta, et et ehk ei peaks nagu kohe siis sööma ja, ja hoidma seda energiataset üsna väikse organismis. No ütleme, et päris söömata ei tohiks ikkagi jääda, sellepärast et kuna me, kui me trenni teeme, siis me kulutame oma energiavarusid siis me kehasiseseid glükogeenivarusid. Me lõhume lihastruktuur, et see kõik vajab taastumiseks toitaineid, et just siis süsivesikuid valkusid. Et iseküsimus on see, et, et siis kui kiiresti me peaksime peale treeningut sööma ja millises mahus. Et aga isegi kui treening lõpeb õhtul kaheksa-üheksa ajal mõnikord võib-olla pool 10, siis midagi peaks ikkagi sööma kasvõi väikese vahepala, mis annab siis minimaalses koguses need vajalikud süsivesikud, valgud meile, et ei peagi olema suur praam tingimata. Ja kõik sõltubki kasest sellest, et kui kiiresti on vaja taastuda, et kui, kui järgmine koormus on alles ütleme seal 24 tunni pärast, et siis on taastumiseks aega, siis ei pea olema aga koheselt peale treeningut. Aga, aga kui see järgmine koormus tuleb kiiremini, et siis iseenesest oleks hea, et kui seal juba näiteks 15 minuti poole tunni jooksul peale treeningute selline kiire vahepalavik või kui peale treeningute saab kohe siis põhitoidukorra süüa õhtusöögi näiteks et siis ei pea seal olema vahe palavat, siis võibki selle põhitoidukorra siia Aga see mõte, et pärast ütleme jõusaali treeningud kohe mingi valgujooki uue on, nagu me näeme üsna üsna levinud praktika näol klubides, kuidas sellesse suhtuda? Noh, mina ütleksin, et need valgujoogid on nii-öelda kiirtoit, et et need inimesed, kes siis otsivad mugavust et midagi siis kiiresti ja lihtsalt saada on ka nii-öelda palju turundamist tehtud, et justatud õige sportlane peab valgujooki jooma, et tegelikult see päris nii ei ole, et me saame ka tavatoidust. Ma vajalikud toitained taastumiseks kätte, et see on lihtsalt võib-olla rohkem kättevõtmise asi, et ma siis mõtlen läbi, mis ma endale siis vahepalaks kaasa võtta, mida ma peale treeningut kohe süüa saan, et ei pea olema tingimata valgujook. Ja noh, ütleme selle kaalulangetamise teema juurde. Ma veel lisaksin seda, et jah, et mõeldakse palju seda, et ma teen trenni ära ja pärast trenni ma ei tohi süüa, et siis ma ikkagi kuulutan oma keha rasvasid energiaks ära ja ma võtan kaalust alla. Et pigem võib siin olla just vastupidine efekt. Et kui me peale treeningut ei söö kasvõi seda väikest taastavat vahepala, siis järgmiseks päevaks meil on võib-olla tekkinud juba liiga suur nii-öelda energia puudujat ja, ja me kipume hoopis üle sööma, et pigem ikkagi hoida jällegi sellist nii-öelda tasakaalu ja regulaarset toitumist, et et meil ei tekiks neid üle söömisi. Hiljem. Ja aitäh täna nende nõuannete ja nende vihjete eest, Siret Saarsalu, toitumisterapeut ja koolitaja ja kes tahab rohkem teada saada, siis raamatu sportlase toitumine. Sportlase toitumise käsiraamat on ilmunud selle üks autoritest on ka paljude kokaraamatute autor Lia virkus ja sealt võib leida hulganisti toredaid retsepte, mis sobiksid just nimelt sportlastele, et, et see menüü oleks rikkalikum ja ühtlasi oleks maitsev. Aitäh veelkord Saarsalu ja me jätkame siin kohal muusikaga. Tuberkuloited hele pael su juustes ja pärast seda ootame stuudiosse novaatori portaalist. Marju Himmat. Hüppajad lähedal taevaga. Mereäärses tuulevaikus meie ning laulatwatkematulti laulu lilled. Ma ei kuule. Ära küsi nii. Ma tahtsin tunda seda habe nagu ükskord ammu tulla ja ja tur naeratuse näha, tuleb ilkuda, tahtsin veelkord ta viia. Peeglis viiksid vahel on kaadrit sadu ning aelus taadi juurde. Vahel kujund, värvid, taevaga lendab ära laaguses suurde. Ja meil on nüüd stuudios portaalist novaator TRE toimetaja Marju Himma. Tervist. Tere hommikust. Missugused on sinu tervisliku toitumise põhitõed? Mulle meeldib väga, eks soovitus, mida ma just toiduteemalisest dokfilmist kuulsin, oli ära osta toitu, mida reklaamitakse keegi reklaamimeeled, osta kaalikat või tavalist õuna ehk et osta asju, mis ei ole suures pakendis, mida keegi ei pea vajalikuks reklaamida, järelikult see on kõige lihtsam ja tegelikult ka kõige odavam täit. See on hea põhimõte, aga räägime nendest teemadest, tervise teemadest, mis on portaalis novaator ja, ja mis, mis siis on uued ja ja võib-olla üllatavad. Meil on kaks teemat, mis tegelikult puudutavate meeste tervist, võib-olla on jälle õige aeg sellele tähelepanu pöörata. Ja meie toimetaja Jaan-Juhan Oidermaa on praegu ühel konverentsil, kus jagatakse auhindu, jagatakse Euroopa innovatsiooni- ja tehnoloogiainstituudi aastaauhindu ja seal on üks väga huvitav öelda ütleme siis leiutis, mis on saanud auhinna ja see on meeste eesnäärmevähi test, mis aitab siis avastada just pahaloomulist ja sellise hästi kiire kuluga eesnäärmevähki. Ja see teist põhineb siis 100-l geneetilised markerid ehk et ta võtab sellest vähist erinevad geenimarkerid ja suudab siis spetsiaalse algoritmi kliiniliste andmete abil tuvastada selle ja väga kiiresti. Ja ühtlasi selle testi abil on siis võimalik meeste suremust kuni 20 protsenti vähendada ja ta ei anna aga väga palju valediagnoose, mis on ka hästi oluline ehk et ta on väga täpne sellest. Ja kui me varem oleme ka rääkinud siin erinevatest testidest, mis siis aitavad küll kopsuvähki ja, ja mis iganes erinevaid muid haigusi tuvastada, mis on sageli alles arendusfaasis, siis selle testiga on nüüd nii, et seda juba kasutatakse Norras ja Rootsis, on ta praegu ootab ravimiameti heakskiitu ja juba kasvatusele too siis plaanitakse ka Saksamaal, Hollandis ja Belgias. Ja seda testi on siis tehtud juba 58000 mehe peal Põhjamaades, nii et üks asi, mis meile teadlased on välja töötanud ja mis tegelikult, et on ka juba töösse jõudnud ja mis siis nüüd ka sel nädalal saab? Auhinna see on väga oluline, sellepärast et ma tean, et läänemaailmas Ameerikas on tehtud. Ma ei tea, kui palju sadu ja tuhandeid operatsioone seoses eesnäärmega ja Notreeritud inimesi, keda ei peaks opereerima ja need kahjud, mis on seoses opereerimisega tekkinud, on tohutud terviserikked. Just, ja tegelikult sageli sellest, et kui mehel diagnoositakse siis eesnäärmevähk ja vaadatakse, kas kasvaja, mis tüüpi ta on ja nii edasi, siis selle jaoks tuleb ikkagi võtta koeproov. Ja see koeproov tegelikult tähendab seda, et mehele see on esiteks äärmiselt ebamugav ja, ja see on üsna ränkade tagajärgedega, võib-olla seal võib omakorda tekkida põletikud, mis omakorda soodustavad vähi teket ja nii edasi. Nii et selle selle selle testi puhul on ka siis, et ta ei ole nii invasiivne ja ta ei ole võib-olla nii kahjulik, ütleme siis praegused testivõtmised. Nii, aga teine teema, mis puudutab meeste tervist ja meeste viljakust. Just sageli me räägime naisteviljakusest ja õigemini viljatusprobleemidest, mis tekivad ka sellega, et naised lükkavad laste saamist edasi ja need probleemid üha enam tõusevad esile, vähem räägitakse sellest tegelikult ka meeste viljatus on üha kasvav probleem. Ja on üks uuring siis, mis võttis kokku kuu viimased 40 aastat viimase 40 aasta erinevad uuringut, milles on uuritud üle 42 peaaegu 43000 meest. Nendest permad viimase 40 aasta jooksul tuleb välja, et meeste sperma kvaliteet, õigemini kontsentratsioon on langenud ligi 60 protsenti. Konsentratsioon konsultatsioon tähendab siis seda seemnevedelikus on spermide hulka langenud päris drastiliselt. Miks see oluline on? Kõigepealt need on selle uuringuprofiilist välja selle, et kui sageli sellistes uuringutes uuritakse mehi, kes on pöördunud viljatusravi kliinikutesse, mis tähendab seda tõenäoliselt nende meestel juba on siis mingisugused viljakusega seotud häired siis selles uuringus võeti arvesse kõiki andmeid, mida on kogutud väga erinevatelt meestest, sealhulgas ka näiteks tudengitelt ja sõduritelt, mis tähendab seda, et need peaksid olema just nagu terved mehed. Ja, ja vaadata siis üldist just läänemaailma euroop papa Uus-Meremaa, Austraalia, Põhja-Ameerika, et ta on väga-väga esinduslik see uuring. Ja et selle uuringu andmed. Aga miks see olulisem oluline tervikuna on, see uuring on see, et ta näitab seda, et mitte ainult meeste viljatus ei ole suurenenud probleem, vaid ka seda, et tegelikult sperma kvaliteet näitab meeste üldist tervist ja võib ennustada ka siis enneaegset suremust, sest et sperma on ka ühtlasi näit sellest, milline on siis meeste tervise üldine. Üldiselt. Aga noh, muidugi nüüd raadiokuulajaid huvitab ka küsimus, et aga mis seda siis kõike põhjustab ja uuringu autorite toovad välja tegelikult päris mitu päris huvitavat põhjust, et me teame küll, palju on räägitud sellest, et mehed on ülekaalulised ja ebatervislike eluviisidega küll istuvad liiga palju küll suitsetavad alkoholi. Et jah, need põhjused on ka kõik selles määravad. Küll aga on ta on selle uuringu üks autoritest siis Žannas foon välja toonud ka selle, et kuna naised puutuvad üha enam kokkuAga kemikaalidega oma raseduse ajal, et on võimalus, et sedasama meest viljakuse langust põhjustavad erinevad kemikaalid, millega nad on kokku puutunud juba täna. Ja üks huvitav põhjus, mille nad veel välja tõid, oli ka see, et et sellel ajal, kui meestele hakkab olulisemaks muutuma, siis laste saamine avastatakse, et aga vot väga mitut aastat proovimist järjest ikkagi seda last ei tule, et milles siis küsimus, võib-olla, et võib-olla ka muretsemise küsimus, et mehed hakkavad liigselt muretsema, sellepärast äkki ma olengi viljatud, too loevad võib-olla veel mõnda sellist kitsama valimiga teadusuuringud, kus tuuaksegi välja, et vaat mehed on nii palju villatumad sellised nii-öelda vastutustundetult avalikkusesse visatud teadustulemused võivad olla ka üks põhjus, miks meeste siis spermide hulk spermas langeb. Ja ka Aafrika mehed on jätkuvalt lillakad või? Selles uuringus Aafrika mehi otseselt ei vaadatud. Et ma toon selle uuringu piirangule välja selle, et tõesti seda ei vaadatud. Ehkki vaadata selliseid rahvastikutrende, siis võib-olla Aafrika, India piirkonnad Aasiast võib-olla ei ole päris samade probleemide ees. Ja kui vaadata ka veel oktoobrikuu kodutohtrit, mis küll kuu alguses juba ilmus, siis, siis siin on ka juttu muide seksist ja sellest, et vähem stressi, rohkem seksi, selline hüüdlause on kohe esikaanel ja, ja seks olevat siis lihtsalt suurepärane stressiravim. Partnerite vahelist sidet ja seda väidab siis Mare bruks, kes on seksuaalterapeut, ütleb, et see pole ainult kehaline akt, vaid sisel sisaldab siis ka emotsionaalseid ja hingelisi komponente, mis suurendavad seksi terapeutilise väärtust ja mõju seotuse intiimsus annavad seksuaalsusele ja selle kogemusele siis suurema tähenduse ja orgasmi ajal vallanduvad õnnehormoonid, mis aitavad organismi välja. Ja sõltuvalt teadlastest needsamad ka Eesti viljatusuurijad on mitmel korral rõhutanud, et see on väga keemiline protsess. Ehk et naiste meeste vedelike vahetus on väga keemiline protsess, mis vallandab just neid samu millasega. Mainisite õnnehormoone ja vähendab stressi ja eriti vaadates seda õues enam valgeks ei lähegi ja meil selle võrra tekitada pinget ja stressi rohkem. Võib-olla on seal väga hea soovitus. Ma usun ka ja siis siin esikaanel kodutohtril on ka meie särasilmne Kristo Elias kunagine ilma poiss ja ja praegu siis osooni saates üks tegija, kes ütleb, et ta võtab elu huumoriga ja räägib natukene oma tööst ja sellest, mismoodi ta tegelikult tohutult naudib seda, mismoodi on võimalik olla tal aeg-ajalt rabas kuskil metsas, kus üldsegi mobiililevi ei ole ja ta saab rahus puhata Ta ja ja lõõgastuda. Nii, et sellised teemad siis novaator, isi, aga kodu tahtris. Aitäh sulle, Marju novaatori teemasid meile vahendamast, mina, Meelis Süld, tänan kõiki kuulamast ja kaasa mõtlemast. Tänage Ingrid Roosi põldu, kes on helipuldis abiks ja meile jääb tunni lõppu laulma Luis Fonzi, kes on küll tuntud lauluga des passida, aga siinkohal üks lugu varasemast perioodist. Korrasson Endla Mareta.