Tere kõikidele reporteritunni kuulajatele. Me püüame täna teie tähelepanuteemaga, mis on aastaid juba esile püsinud, aga jäänud sageli suure poliitika või suurte reformide varju. See on meie ajaloolise pärandi ja muinsuskaitset vajavate objektide käekäik. Kui palju meil jätkub nende jaoks raha ja tähelepanu ning hoolt, et need korda teha ja neid korras hoida. Kalaranna fort tuntud nimetus ehk Patarei merekindlus on valminud aastal 1840 tühjaks kolitud ja uue omaniku ootel. Viimased kümmekond aastat on eelmisel aastal kuulutatud seitsme kõige enam hävimisohus olevaks mälestiseks euroop. Ja seda on teinud rahvusvaheline muinsuskaitse organisatsioon Europa Nostra. Euroopa Nostra käis koos Euroopa investeerimispanga Instituudi delegatsiooniga mullu novembris patareid ka üle vaatamas ja pärast seda korraldas riigi kinnisvara aktsiaselts suure ümarlauapatarei 2025 ja kogu objekti praegune haldaja, riigi kinnisvara aktsiaselts on jätkuvalt seisukohal, et see nelja hektari suurune kompleks tuleb erakätesse müüa, sest riigil ei ole huvi ja seda arendada et arengutel silma peal hoida. Me räägime täna, mis Patarei merekindluse asjus on viimastel kuudel otsustatud, kas on mingit nendele kokkulepetele jõutud ja selleks kõigeksime, palusime stuudiosse ICO Mos Eesti juhi Riin Alatalu, tere. Tere. Tuletame meelde, et ikka Mosson siis muinsuskaitse ekspertorganisatsioon on Esko juures, mis tegeleb kinnismälestiste ajalooliste ansamblite ja paikade säilitamise, kaitse ja väärtustamisega. Teise saatekülalisena on stuudios riigi kinnisvara aktsiaseltsi arendusdirektor Timo Aarma. Pere tervist ja Tarmo Elvisto Teie olete säästva renoveerimise infokeskuse juhatusest ja samal ajal ka sihtasutusest Kalaranna Patarei tervist ka minu poolt. Mina olen saatejuht Kaja Kärner. Enne kui saatekülalised aruteluks sõna saavad. Kuulame lühikest lõiku Patarei merekindluse külastusest mõni päev enne seda, kui kindlus külastajatele lõplikult suleti. See juhtus oktoobris 2016. Ringkäigul jagas seletusi Patarei muuseumi juht Andrus Villem. Mis rauduks on, mille sa nüüd lahti teed, see on siin majandussalga sisse pääseb, et siin oli siis patareis see osa, kus olid juba süüdi mõistetud vangid, kes tegid, siin all oli köök, üleval olid siis majandus, seal ka eluruumid, et selles osas siis olid need vangid, kellel oli mingit liikumist, ülendada osasid eeluurimisvangid, kes pidid oma kongides ööpäev ringi istuma, välja arvatud üks tund jalutusboksis õues. Siin muuseumi osas, mis on üks, üks väike osa siis sellest patareist, et siin on meil uued elektrisüsteemid pandud mis päästeamet üle vaatas, need rohelised mehikesed uste peal ja ja see vangla on nii, nagu ta jäi siis peale sulgemist 2005. Vangla hoovis on kõrged kuused kasvanud ajapikku kuuskede kõrval on mingid kivist postamendid ja lillepotid, kas on kunagi olnud mingi, mis on olnud, see on nõukogude aegne ilu? Tegelikult siin on üks ajalooline puu, see õunapuu, mis on nüüd millegipärast seda ära kuivanud, arvatavasti mures selle patarei pärast. See on viimase ennesõjaaegse vanglaülema istutatud Õunap. Nii et väga vana siis, aga võib-olla tal lihtsalt jah, sai jaks otsa siin kuuskede vahel tagasi õue peal ja hoopis ühest teisest uksest sisse. Seal nüüd sidehoone allkorrusel, sidehoone ehitati siis 34. aastal, see on üks uuemaid uuemaid hooneid siin vanglakompleksis. Siin kasside hoone otsa kõrval oli siis all üks väike ruum, kuhu me lähme ja seal toimusid siis enne teist maailmasõda Eesti vabariigi ajal hukkamised. Sidehoone on ta sellepärast, et ta on nagu kahe Lüneti osa kõrval, ta seob nagu kahtele teist tiiba. Ja Andrus juhib meid sisse uksest, mille peale on kirjutatud poomisruum. Paar trepiastet alla krohvitud seinad üsna hiljuti krohvitud. Ei ole suur ruum, pakun üks, kuus korda kuus ja et nõukogude ajal olid siin juba mingid tööpingid, aga nüüd me tegime tühjaks, et siis oleks aru saada, milline ta siis enne sõda see hukkamisruum oli. Testivabariigis oli hukkamine läbi poomise. Siin laes on näha, aga siis konks veel, mis on küll ära lõigatud, aga, ja siis luugi koht põrandas jahe, et mis luuk tõmmati ära siis inimene ukse alla ja ja oligi kõik, aga protseduur oli, see oli keerulisem, et vang toodi siia. Ja siis ta jääte siia. Lauake oli ka siin, et seal oli konjak, suitsud, šokolaad võiks väike mürgipudel, ta sai siis ise valida, kas tootab ära poomise mürgi sisse? Siin on selgeltnägijate tuleproovi ka tehtud, et seinad olid kõik kaetud, lihtsalt mustruum ja siis nad pidid ära arvama, kus nad on. No kas nad arvasid, ma ei mäleta, see oli nii ammu. Keegi vist arvas isegi ära. No igal juhul on siin korralik elektrisüsteem pandud, valgustus on. Ja midagi eluohtlikku varisemisohtliku praegu ei ole. Siis me läheme siit välja ja nüüd siis kuhu? Lähme sinna, vaatame kambreid ka, vaatame kambriga. Tegelikult oli see Korsi osa, mis on siis mereäärne osa hästi õhuline, selline suurtüki ja sõdurite elamispaik. Et siin oli kaks pikka koridori, mis siis tulid ühest otsast teise. Põhimõtteliselt kõik need asemati, kõik ruumid olid Gazemotid, kase mõtlesin, siis Askib paksu laega ruum üks koridor tuli siis selline kõverkoridor tuli siis siit maa poolt ja teine läks mere poolt. Kõik need seinad, mis siin sees on, välja arvatud tugiseinad, on hiljem vangla ajal ehitatud. Tegelikult oli ta hästi õhuline, kõik ruumid olid omavahel ühendatud ja võib öelda isegi kauniks. Kui tulevikus siinse krohv maha võtta ja kõik tuleb nähtavale siis ja need vaheseinad ära lammutada, siis saab sellest väga ilusa asja kujundada. Kas te olete näinud ka mingeid tsaariaegseid, arhitektuurseid, plaane ja jooniseid, kuidas see oli mõeldud? Ei no ei olnud mõeldud, tehtigi. Ja need plaanid on olemas ja sealt on näha. Suurtükid olid mere pool lahvetid ja kõik nende liigutamise igasugused konksud. Ja siis sõdurid elasid siis Korsi osas maa pool, seal oli nende kapid ja voodid narid. Ja kui te ette kujutate seda, Lev Tolstoi, sõda ja rahu ja siis sealt mäletate, see on sama aeg. Millised suurtükiväelaste mütsid olid hästi kõrged, sellised need olid kappide otsas, et juba ühest Kasematis saaks sellise kindluse muuseumi teha, mis oleks väga efektne. Ja mina ümbruskonna riikides võib-olla ei olegi Pole kuulnud, et isegi Venemaal oleks. Vaatame veel siit mõnda kambrit, siin on haigla osa, ma ei tea, kas me sinna minema vaatame selle ära, vaatame selle, seal on kaks operatsiooniruumi, siin olid siis mere pool olid haiglapalatid. Haiglasse pääsemine oleks väga õnnega seotud asi sest pidi haige olema, et siia pääseda. Kui just ei maksnud siis arstidele, et siia pääseda, aga, aga see oli nagu puhkekodu võrreldes siis selle hariliku kongiga. Siin on hästi palju filme filmitud, ütleme et umbes kolmekümmet mängufilmi näiteks ruumis oli see Georg Otsa filmi siin on siin olid tal pingi õieti sinna nagu istus, oli seal akna all ja te olete tuttav ette küll. Ja nüüd läheme nüüd operatsioonisaali, sest et see on see tuntud vanaaegne valgusti opilaua kohal. Kaks operatsioonisaali tegelikult siin keerulisi operatsioone tehtud, et kui midagi hullu oli, siis viidi ka keskhaiglasse, aga väiksemad asjad tehti siin ära, kui mingi sõrm umbes oli või või mingi muu põletik oli. Muidugi, nüüd on järjest kõik, kuna meil ei ole raha siia valvureid palgata, siis inimesed lõhuvad kogu aeg, ma ei tea, mis komme see on, aga siis mitte külastajad, vaid need, kes öösel sisse trügivad ka. Ja endised asukad tulevad ka siia külastajatena ja nemad siis väljendama põlgust sellega, et lõhuvad. Aga siin operatsiooniruumis selles teises siin tehti neid kelgukoerad ükskord ja nad panid, nad panid ühe sellise valgusti sisse, mis on tegelikult pisikute hävitamiseks. Ja kui nad olid siis mitu tundi selle valguse käes olla, siis hakkas neil silmanägemine ära kaduma. Et sellest oli lehtedes ka juttu, et nad panid vale lambi lihtsalt sisse. Põrandad, kõik on uued pandud siin selles osas Eesti vabariigi ajal pandud see ei ole sõnu. Kael ja koridori põrand on Eesti vabariigi ajal panna siis, kui siia vangla tehti 1902 keeles. See saab ju varsti, niisiis meil 100 aastat tahaks ja sajaaastane põrandaplaate. Kuulasime lõiku eelmise aasta septembris eetris olnud Reporteritunnist, et pisut meelde tuletada, mis Patarei merekindluses veel alles on. Nüüd arutelu stuudiosse palutud ekspertidega. Riin Alatalu alustame sellest, millise tulemuseni jõudis Euroopa Nostra. Euroopa investeerimispangainstituudi delegatsioon, kes mullu novembris Eestis käis kogu selle neli hektarit üle, vaatas, mis on nende seisukoht. Soovitused Eesti riigile, riigi kinnisvara aktsiaseltsile, sealhulgas. No kui niimoodi üldistavalt öelda, siis tõesti käisid, tutvusid sellega, nende esimene soovitus on see, et esimese asjana tuleks teha siis seisukorra hindamine, olukorra kaardistamine teaks panna paika tööde järjekorra, et see oli selline nagu tehniline soovitus, aga sisuline soovitus oli hoida seda ikkagi püüda hoida seda avalikus omandis ehk siis kas kas siis riigi või kohaliku omavalitsuse omandis. Ja ma pean ütlema, et üsna sarnase soovituse saime ka ICOM Ozzy liinis, kui me tegime, saatsin päringu siis kõigil oma rahvusvahelistel kolleegidel, et kas nad oskavad öelda siis sarnaseid näiteid sarnasest kinnisvarast mujal maailmas, kuidas hallatud on ja sealt tuli ka esimese ainukese üldistava soovitus on see, et kui vähegi võimalik, siis tuleb seal peal hoida ikkagi riigikontroll, et neid protsesse juhtida, miks nad seda soovitavad? Soovitavad sellepärast, et nii suur objekt on nii suure investeerimiskohustusega samal ajal väga magusat kinnisvarapiirkonnas. Et hoida kontrolli selle üle, et ka pärandi väärtus oleks kaitstud mitte ainult kinnisvaraline väärtus, vaid ka pärandi väärtus. Tarmo õlvistu, teie. Te ka koos Euroopa Nostra delegatsiooniga siin kalarannas ringi jäine nende visiiti oli ju lootuse, et ehk Euroopa investeerimispank paneb õla alla renoveerimisele võib-olla kinnistu omandamisele. Missugune oli Euroopa investeerimispanga huvi Patarei merekindluse vastu? Täpsustaks Euroopa investeerimispangainstituudi kogenud spetsialist käis siinkohal samuti oli kindlusarhitektuuri kogenud ekspert ja samuti oli Euroopas siis selliseid suuremaid üldiseid kultuuriprojekte haldava kõige võimekam organisatsiooni Euroopa Nostra asepresident, siis kolmas liige, Euroopa investeerimispank. Ma ei tea, kust see jutt on tulnud, ei ole kunagi plaaninud osta ega investeerida küll on võimalik sealt saada soodsalt laenu näiteks. Aga Euroopa investeerimispanga instituut on rahvusvahelise ja Euroopas, ütleme arvestatava ekspertkogemusega kultuuriobjektidesse ja suurtesse kultuuriobjektidesse investeerimise küsimustes ja nad on paljude projektidega töötanud sellistega, mis Eestis pole ühegagi töötatud. Nii et kus eesmärk ei oleks teda lihtsalt nagu müüa, vaid eesmärk oleks kultuuriväärtust päästa kõige paremini kasutusele võtta sellist ekspertiisi. Kindlasti tasuks meil rohkem arvestada, rohkem hinnata, rohkem kasutada. Eestlastel on komme arvata, et me ise oleme hästi targad oma mätta otsas. Aga paraku me oleme tõesti väga väike ja me oleme Euroopa ääremaa. Ja sellepärast me peaksime targematelt, et küsima ja teiste kogemustest õppima, mitte ise vigu tegema. Tuleme selle laenuteema juurde tagasi. Kui Euroopa investeerimispank oleks nõus Patarei merekindluse renoveerimiseks laenu andma, siis kellele, kas Eesti riigile? Tegelikult me peame aru saama praegu laual üks strateegia, üks variant, et ja see on pandud ülesandeks riigi kinnisvarale valitsuse poolt ja sellega riigi kinnisvara hoolikalt tublisti tegeleb, seal müüa patarei erainvestorile varianti, et sinna investeeriks Euroopa investeerimispank hetkel laual ei ole. Küllaga on see meie ettepanek ministrile ette lauale võetaks ka teised variandid, nimetame näiteks Peebeedeena tuntud privita Pavlik, Barnoshipe, investeerimisprogramm. Samuti tuleks lauale panna Euroopa abifondid nii kultuuriobjektide kui struktuurifondide toetusmeetmed. Ja võiks ka need variandid läbi arutada, sest selliste toetusskeemide puhul saaks patarei nagu parima lahenduse. Kultuuriväärtused säiliks paremini, avatus oleks suurem. Erakapital ei peaks tagasi teenima kasumit, mida sellelt objektilt ei tule. Ja kõik oleks kõige õnnelikumad. Timo arma, see oli hea variant. Miks riik sellega ei soostu. Mis on teie hinnangul küljed, mis ei ole vastuvõetavad või lihtsalt ei ole riigil huvi? Panustada. Riik ju läbi oma erinevate institutsioonide, muuhulgas selle projekti käekäigu pärast südant valutab, et siin detailplaneeringut tehes, eks ole. Hulga aega on kulunud siin muinsuskaitsjate ja erinevate huvigruppidega, kes siin siis nagu erinevaid ametkondi omapoolse tegevusega käivitavad, eks ole, saamaks nii-öelda ühte koridori ained, kuidas selle projektiga võiks tegelikult jõuda sinnamaale, nii et seal reaalselt see objekt ühel hetkel nagu korda saaks ja, ja linnaruumis kasutusele saaks. See vastan nagu meelevaldne väide, et riigil puudub huvi, alternatiivseid ideid siin kaaluda. Täna lihtsalt, et on lähtutud sellest loogikast, ma julgeks väita, siin ka esimene saatekülaline üsna üsna esimeste lausete hulgas ütles ära tegelikult ju kuldsed sõnad, et see on objekt väga, väga magus, kinnisvara väga heas asukohas. Sellest mõttest nagu korra kinni hakata, et ka kõik ülejäänud ütleme, muinsuskaitselised objektid, mis meil siin linnas on väga heades asukohtades on suudetud korda teha ja nad on nii-öelda isemajandavad. Täna võtame vanalinna näiteks või võtame siin Rotermanni kvartalit, mis täna jõudsalt areneb ja nii edasi ja nii edasi, näiteid meilt ja mujalt. Ehk siis siinsamas selle sama patareiga nüüd et tegelikult ju esimeses järjekorras, kui nii-öelda riigi vaates vaadata, et need kaks asja, eks ole, et kui riik teeb, et siis kellele ta seda teeks, et kas meil on siin olemas tänase tellija või kes oleks see nii-öelda lõppkasutaja seal riigi vaates. Küsimus üks ja teistpidi, et alternatiivselt, kas objekt saaks korda, oleks võimalik korda saada, nii et riik tegelikult ei peaks oma piiratud ressurssi ja, ja selle piiratud ressursi all ma pean silmas ainult kas oma olemasolevaid vahendeid või siis nii-öelda läbi krediidi nagu tulevikus olevaid vahendeid sinna kinni pannes nagu kasutama, eks ole, et, et lihtne rääkida. Ta on siinmail ja Euroopa investeerimispank või kes iganes muu institutsioon. Et võtame laenu laenud tagasi maksta ühel hetkel ja vähe sellest, et on, on investeeringukulu. On ka kogu ülejäänud eluperioodil sellele objektile ülalpidamiskulud ja need summad on märkimisväärsed ja ma võtaks selle jutu siis nagu kokku pigem selliselt, et riigi vaates on tegelikult kaasa arvatud muinsuskaitselisi objekte, tõenäoliselt üle Eesti piisavalt palju, mille pärast tegelikult oma südant valutada ja tähelepanu võiks ja peaks suunama eelkõige sinna, kus see isemajandav potentsiaal puudub. Ja pigem siis laskma nagu turul reguleerida neid objekte selle kinnisvara või muinsuskaitseliste objektide korrastamist nagu ise, kus siis see võimekus olemas on ja täna selles mõttes noh, tehakse ma julgeks siis väita nagu kõik selleks, eks ole, tegelikult läbi selle Pideva nagu kahtluse alla seadmise, eks ole, et siin võiks ka erasektorit kaasata. Noh, mida rohkem seda müra tekitada, seda rohkem see tegelikult jah potentsiaalselt mürgitab, kui seda erasektori julgust tulla siia toimetama. Ja see nohu märk. Ma julgen arvata, et me teeme seda planeeringut täna juba piisavalt kaua selleks, et lõpuks ollagi olukorras, kus ka siinse trummi põristamise, et igal pool peab riik kõike kontrollima. Lõpuks wifi sellesse olukorda, et võib-olla järjekordsel müügikatsel. Me näeme seda, et ei juleta positsiooni võtta, sellepärast et ümberringi on liiga palju selliseid signaale, mis ei lubasel toimetada. Versus. Mul oleks üks, üks täpsustav küsimus Timo armale, enne kui Tarmo õlvistaja Riin Alatalu saavad oma seisukohta öelda. Tähtsustame veel müügiküsimust. Tallinna linnal ei õnnestunud linnahalli aastaid müüa, hoolimata suurest reklaamitööst. Miks te arvate, et Patarei merekindluse müük läheb libedamalt? Sest nad on olemuslikult täiesti erinevad objektid, et võtame, vaatame nende hoonete nii-öelda põhiplaane nende taga peituvad siis potentsiaali siis tegelikult patarei peidab endas sellist multifunktsionaalse arendusprojektina nagu võimalusi, samal ajal kui linnahall on tegelikult algselt väga monofunktsionaalse iseloomuga ja seda objekti on püütud nagu ka siis investoritele atraktiivseks teha sama ja selles mõttes suunda määratledes, et see peab jätkuvalt nagu seda funktsiooni kandma. Ja, ja seal on turg kitsam võimalused kitsamad ja läbi selle see asi siis keerulisem nii-öelda äriliselt toimima saada. Patareis ma julgen väita läbi kõigi nende erinevate mõtete, mis siit laualt on läbi käinud, meil endil, mida on siis siis meie teised siin saatekülalised läbi erinevate teemaarenduste ju pilti toon, mis seal kõik funktsionaalselt võiks olla. See on tegelikult ju võimalus paindlikult erinevaid funktsioone seal rakendades sinna see äriline potentsiaal, luu, Tarmo heliste palun. No ma tahtsin protestida selle peale, et siin käib suur vastutöö, et seda vastutööd ju ei ole olnud, et tegelikult kolmas hektar ärkas väga hilja, kui detail planeering oli juba maavanema juurde saatmisel ja selles mõttes oleks pidanud tegelikult palju varem tähelepanu pöörama ja see objekt on müügis olnud ikkagi 10 aastat juba. Ma olen ise näinud müügikuulutuse niidiga välja, heidan tehtud põrandaid. Järjekordne katse on nüüd toimumas tulemas, aga see katse erinev, mis te praegu plaanite, ongi see, et olete leidnud lahenduse. Lubate tohutult ligi kolmandik juurde ehitada pindamisega tohutu Patarei pinnas nagunii on. See pole etteheide. Ma nendin lihtsalt, aga etteheide või probleem tuleneb sellest, et praegu te püüate leida kinnisvaraarendaja huvi selle uue meeletu pinnaga, mida pakute. Aga selle uue pinnaga on probleem, see varjutab ajaloolise, väga väärtusliku ehituse. Kindlasti see uus pakutav pind tekitab kinnisvarainvestorite huvi, aga see ei päästa Patarei ajaloolist merekindlust ja lähevad kaduma parkimiskohad, mis praegu kogu kompleksi jaoks oleksid, kui sinna elumajad hoopis ehitatakse. Ja sinna tekib palju teisi probleeme. Pluss Eesti kinnisvaraseaduste järgi on võimatu tagada, et sealt arendustest tulevad tulud läheksid selle suure kompleksi päästmiseks. Seda ei ole toimunud. Ja, ja kolmandaks, selliseks erisuseks oleks veele, et patarei on ainuke objekt Eestis, see ei ole tüüpiline, võrreldav ühe vanalinnahoonega. Teist merekindlust sellist meil ei ole ega ei ole taastatud selles mõttes paralleele Soome tuua teistest Euroopa Liidu riikidest. Ja meil oleks kasulik neid analüüsida. Mitte arvata, et me nagu kõike oskame, et siin taga on selle investeeringu tohutu suur ulatus 100 miljonit ja lootuse, et uute elamuehitusega seda probleemi lahendame seal probleemi edasilükkamine ja siis on seda probleemi keerulisem lahendada. See ei ole probleemi lahendus. Timo arva lühike repliik, palun. Siin oli lihtsalt Nybidu väidetu lühikesena, seda repliiki võib olla pisut keeruline, et noh, siin oli see väide sellest, et 10 aastat on müüdud jah, et, et ma ütleks, on katseid tehtud ja ma tuletaks meelde, mida ma rääkisin ka septembris, kui ma viimati siin käisin teie saates, eks ole, et tuleb ka vaadata, mis 10 aasta jooksul juhtunud on, et, et noh, seesama on äsja sinna lähiminevikus kalaranna tee lõpuks sündinud, mille nimel me selle 10 aasta väitel väga palju tööd tegime, võitlesime lõpuks siin koostöös linnaga selle sinna nagu saime peale mida me näeme väga vilgast arendustegevust piirkonnas ja muuhulgas muuseas tänu sellele paljudel inimestel silmad avanesid, siis ka seesama kolmas sektor võib-olla osalt nagu käivitus, eks ole vau, et missid tee pealt nagu paistab siis väide sellest läbi planeeringu, nüüd me kavandame uus hoonestus sinna. Et kui nüüd süveneda, siis see uus hoonestus on kavandatud punkti, kus on ka täna hoonestus olemas olemasolev hoonestus, mille asemele lihtsalt seda keskkonda arvestades linnaehituslikud ja arhitektuursed pisut sobilikuma väljanägemisega hoonestus sooviksid pikas perspektiivis näha. Ja parkimine, mis oli ka, kõlas siin, et kui nüüd nagu lõpuni korrektne olla, siis sellel krundil kehtib täna detailplaneering mis näeb sinna siis selle uushoonestuse tsooni ette. See on minu subjektiivne hinnang, aga võrdlemisi nagu inetu mitmekordsel parkimismaja mahu ja täna siis selle käimasoleva planeeringuga see uus hoonestus, mis püüab tegelikult jätkuvalt seal osaliselt maa-aluselt, osaliselt hoone siseselt seda parkimist lahendada, aga anda nii-öelda välises kestas tegelikult sellesse piirkonda pisut enam sobivat arhitektuurset pinnakasutuse mõttes siis nagu sobilikumad nagu formaati. Me ei pea seal, vaatame siis ühel hetkel näiteks parkimismaja võid, võiksime hoopis vaadata selliseid elukondlike või Ädise loomuga hooneid seal mis on siis läbi arhitektuurikonkursi selliselt sinna kavandatud, et nad tegelikult sellise ühtse väärika ansambli seal moodustavad. Et ma ei näe siin nagu selles mõttes probleeme. Ja viimane võib-olla jah, see tõepoolest on meie ainuke merekindlus siin Tallinna linnas. Nüüd need naised, võime jah, räägime laiemalt Eestist, aga ütleme kitsamalt siin Tallinna linnas. Et neid näiteid, mis ka teie oma viimases kirjas ja siin selle kolleegidega teistest riikidest tõite pilti, et noh, ütleme siin üle mere Soomes on merekindlus, mida tuuakse ikka jälle näiteks ja mujalt laiast maailmast näiteid. Üks asi unustatakse ära, et tihtilugu ütleme sellesama Soome, Soome linna, eks ole, et see, millele ma juba kõige algul viitasin, et kas ja kui magusas asukohas see vara, kui selline on ja milline on tema nii-öelda potentsiaal olla isemajandav, korra lihtsalt mõelda sellele, et näiteid laiast maailmast võib tuua, onju, aga lihtsalt, et kas seal on peidus, ütleme seda potentsiaali, et ta suudaks ise majandada ennast. Mina väidan, et patareis on see potentsiaal, selle võiks ära kasutada, kui täiendavalt maksumaksjad. Rahakotikoormat, Dima Soome linnas on põhiprobleem, seal on liiga palju turiste, mitte liiga vähe, see on praegu ei näe. Aga turistid toovad selle raha, millega tegelikult need nii-öelda kultuuriväärtus on sageli vaja alla jää miinus või pluss märg. Kusagil eelarve majandusmudelid, jah, sellega oleks vaja töötada riigi kinnisvara peakski sellega töötama, et vaadata, kuidas teised kindlused majandanud ja Soomet ei ole tõesti kaugelt Soomel linnat võtta ja seda on lihtne külastada ja need andmed saada. Aga jah, siin kõlas läbi sobiv kompleks rajates, plaanite ja kiidate heaks sinna kõrvale. Tegelikkus on tegu ametlikult meetodite järgi patarei põhihoonest, kõrgema elamuga, mida siis kaasaegsetes ütleme, muinsuskaitsetingimustes kindlasti ei ehitata vanast traditsioonist materjalist, mis tuleb uus ja selgelt erinev eralduv vahetult sinna kõrvale. Ja seda siis praeguste madalate vanglaaegsete ehitiste, mis tõesti võiksid kaduda. Asemel olen sunnitud, miks ma, miks sa valeväite esitajad, et ta on kõrgem olemasolevast hoonest, sa tead väga hästi, et seal planeeringus on üks punkt olnud muuhulgas väga selgelt veenduda, et ta sentimeetritki üle ei oleks sellest katuseharjajoonest, eks ole, seda on korduvalt küsitud, seda on korduvalt kontrollitud seal planeeringus kirjas, seal ei ole ükski hoone kõrgem. Kui see olemas on notariaalne, mis me kontrollisime toodud meetrid, mis siis olid antud patarei omad, ei vastanud planeeringule, need olid väiksemad ja need selle järgi oli toodud uusehituse antud meetrit. Et see sai kohapeal ise järgi mõõdetud, et seal on mõõtmisviga ja paar meetrit lisandus. Mis siis teevad hetke plaanide järgi nagu selle uusehituse kõrgem, aga ma ei, ma ei, tõesti ei lähe selle detaili. Ja, ja veel kord me ei süüdista riigi kinnisvara milleski, see on praegu teil valitud ja lahendused leida. Investor, see, mis meie väidame, on see, et see investor hakkab tegelema uusehitistega ja seda on võimatu tagada. Seda on võimatu tagada, et ajalooline ja väga väärtuslik kindluskompleks saaks selle tõttu korda tehtud de sate omal mure kaelast ära riigi kinnisvarakompleksi ära, see on tõsi ja see ongi teile ülesanne, aga see ei päästa seda probleemi, et kultuuriväärtus on ohus. Jah, tohib, ma kommenteerin lühidalt, palun lühidalt selles mõttes, et ma ei tea, kuidas, aga, aga ma tahaks nagu, et tekiks see veendumus, et meie ei huvi, ole lihtsalt saada mure kaelast ära ka meie huvi, mina isiklikult sooviks pigem varem kui hiljem minna sinna nädalavahetusele oma perega vaba aega veetma, tahaks näha, et see punkt linnaruumis oleks korras korras nagu selliselt, et ei oleks pärast nagu häbi vaadata, et kuidas nüüd nii läks, eks ole. Et, et seetõttu ka seesama juba siis ka ümarlaual välja öeldud mõte, eks ole, seesama müügitingimuste väljatöötamine, mis on jätkuvalt töös, meil ei ole selles mõttes nagu seenemustvalgelt nagu lukus, aga on erinevaid ideid kaasa arvatud siin mõte sellest, et ütleme sa mainid juba ütleme, PPT formaati, aga me oleme täna siin ise sellist investorite ideekonkursi nagu formaati, nagu kaalunud. Et, et kuidagi seda ennem kui üldse nagu nii-öelda müüa, kaardistada ideid, võimalusi, valmisolekut neid tingimusi läbi selle täpsustada. Ja veel kord juba ammu välja öeldud mõte, et müüa saab ka selliselt, et sa müütada tinglikult etapi kaupa, öeldes, et siin on see ajalooline hoone, sa alustad sellest. Ja siis sa liigud edasi etapi kaupa, sul jääb kirsiks tordile, jääb see uus hoonestus sinna. Kui see selles mõttes on kõige suurem hirm, siis tuleb see järelikult niipidi üles ehitada, et see hirm maha võtta. Hirmust me ei räägime, räägime riskidest ja reaalsetes, riskides, nagu Eesti kinnisvaraarenduses toimub, et et me peame ikka realistid olema. Hirmu ei maksa tõesti tunda. Kui seal on lubatud viis erinevat kinnistut, siis me teame, et Eesti kinnisvaraarendajad võtavad sealt kasumit, kus seda on võimalik võtta ja ükski vägi ei sunni neid seda raha investeerima sinna suurde kompleksi. See esitatakse taotlus pärast riigile, et näete, tehke nüüd midagi oma selle ajaloolise memoriaali hoidmise ja, ja ajaloolist. Ei kuulanud, mis ma ütlesin, omandietapi kaupa üleandmine tähendab seda, et kui ma annan sulle ajaloolise objekti esimeses järjekorras kohustusega tähtajalise kohustusena korda teha ja seda ei tee, siis sa ilmselgelt ka ülejäänud asju ei saa ju, võib-olla kaotad ka oma algsena. Vanus Riin Alatalu islami vaidlema, et ei, mina võtaksin selle koha pealt hea meelega üle, mul on väga hea meel, et lõpuks tuli see seisukoht, et seda oleks võimalik niimoodi etapi kaupa jagada ja tänu sellele siis ka saavutada see, et kultuuripärand oleks kaitstud sellise variandi vastu, ma arvan, et, et ei ole keegi või see niimoodi käib ja põhimõtteliselt see on ka see, need ettepanekud, milleni me oleme tahtnud oma oma näidetega tuua, et see võtaks tõesti need hirmud maha. Ma tahaksin jaa, kindlasti. Kus sellega ma ei olnud ka sellega vastu, aga siin on järgmine oht, et niimodi seades jääb see investor lihtsalt leidmata, siis on. Ei, ma ei arvaks seda, sest et seal see kuulub jälle sellesse kategooriasse, need rahvusvahelised näitab, mida me kogusime näiteks Hamburgis. Tõesti, selline jupikaupa arendamine käib selgete kohustustega, et et sealt võiks vabalt šnitti võtta, et erainvestor ei ole saatanast, aga riigi osa on kontrollida seda, et väärtused ei jääks kaitsmata. Jama tegelikult, et kuna ma tegelen igapäevaselt maapiirkondades paikneva kultuuripärandiga, siis ma tahaks takka kiita seda mõtet, et riigi kohustus on ennekõike sekkuda seal, kus, kus ise hakkama ei saanud. Aga see ei tähenda seda, meil on kõik mälestused võrdselt, me peame tegelema kõikide asjadega ja patarei on praegult oluline teema. Ma selles. Tarmo ei ole hakkama. Vot see on probleem ja sellepärast on seal seitsme ohustatu nimekirjas tore, kui patareiga saadakse hakkama, vaatame reaalsustel. Ja aga ma tahaks öelda ka sellesama, et ei ole hakkama saadud, et mille ma tahaks protestida nüüd Dima algses seisukohast oli see, et see muinsuskaitse seltsi sekkumine oleks just nagu mürgitanud seda potentsiaalset müügiprotsessi. Et seda nüüd päris kindlasti mitte. Ma arvan, et te peate olema väga tänulikud muinsuskaitse seltsile selle eest, et nad on teinud nii palju tööd teie eest ära ja nad on pannud Need liikumad inimestele, et kui te nüüd tahate jõuda lõpuks selle ideekonkursi, niisiis muinsuskaitse selts on selle ideekonkursi ettevalmistamiseks nagu kõva töö ette ära teen. Jah, ma vabandan, võib-olla oma reljeefselt seisukohta siin, et kindlasti ei olnud ka üks-üheselt muinsuskaitse seltsi suunasse, et, et noh, ta ei eksinud ja, ja ma ei taha hakata selles mõttes musta pesu pesema, et tegelikult siin on ju loodud lähiminevikus üks sihtasutus, mille üks asutajaliikmeteks on eelmise sihtasutusega seotud, kes seda Patarei kompleksi tegelikult pikalt tasuta kasutas säilitamise kohustusega. Nende 10 aasta vältel, millest me siin räägime korraks analüüsiks seda, et, et kui hästi ta seda säilitada aitas, eks ole. Aga las ta jääb, et seejuuresolev pilt räägib ise enda eest, eks ole. Nende 10 aasta jooksul on ju tegelikult ka ikka jälle olnud erinevaid ideid lauale, aga nad ei ole nagu lennuvõimeliseks saanud, et noh, see, see vana näide sellest Eka mõttest, mis kunagi läbi käis tolleaegsed otsustanud, et nemad teavad, miks see plaan nagu soiku jäi. Ja nüüd siis lihtsalt oleme jõudnud märkamatult tänasesse päeva, et Tallinna linnas ja, ja tegelikult see maailma praktikas ei ole see üldse harv, et tehaksegi planeeringuid siin aastaid üle mere Soomes, eks ole, 10 aastane planeering ei ole siin mitte nagu harv nähtus, aga ma ei taha sellest. Ei, ma lähen detaili, eks ole, et seetõttu see 10 aastat lihtsalt seda nuppu nagu vajutada, et pigem, millest ma nagu ka siin ennem kui saade algas, eks ole, omavahel ütlesin pigem tegutseda, mida kauem siin muudkui nagu rääkida, rääkida pigem tegutseda ja, ja siis on seda kiiremini see objekt nagu siin linnaruumis korrase käibele. Timo arma põhiküsimus on praegu see, mida teeb riigi kinnisvara aktsiaselts, et vältida spekulatiivse ostja otsa sattumist. Kõige suurem nagu väljakutse meie jaoks täna siin on seesama müügiloogika võimaliku müügitehingustruktureerimine müügitingimuste, nii ülesehitamine meil on just värskelt on kontoris olnud arutelu sellest, et ütleme, teie, eks ole siin lähiminevikku kiri, neid samu maailma praktika näiteid oli just mõtet otsiks mõne sellise, mis oleksid patareiga tõepoolest nagu võrreldav plussis, ütleme siin kaasata nagu ka töörühma sõna otses mõttes praktikuid sedalaadi tehingute struktureerimisele. Aga see on seesama koht, eks ole, et, et kui palju sedalaadi tehingute struktuuri, mis seal nüüd seda praktikat siin Eestist võtan. Meie täna otsime seda parimat võimalikku viisi, et et juhul kui me selle müügi peale siin läheme, et siis tõepoolest me saame lõpuks selle tulemus, et me sarjast enda nägu ei kaota, eks ole, et meie huvi on samamoodi, et see asi saaks korda. Ühe näite toon, et noh, me võib-olla ka oma otsingutes olime siin mõni aeg tagasi Tallinna linnavalitsuses, kus me ka muuhulgas selle mõtte välja käisime, et kuulge, et selleks noh, mina nimetan seda hirmuks, eks ole, et on hirm, et tuleb spekulant, teeb ainult uusarendust ja muinsusjääb unarusse, me ütlesime, et kuule, aga siis kirjutame juba planeeringusse ka sisse seda, eks ole, mis järjekorras midagi üldse saab teha, eks ole, noh ütleme linn päris selle mõttega kaasa ei tulda, aga aga me otsime kõikvõimalike teeotsasid selleks, et see järjekord saaks õige. Juhul, kui see müük toimub kõigepealt vana korda ja siis nii-öelda kirsiks tordil tuleb siis nagu sinna Aga kas riigi kinnisvara teeb mingit tuuri, et tutvustada objekti Euroopa võimalikele arendajaid? Telepankuritele no eks selles mõttes seda objekti kui sellist ju me oleme siin ikka jälle pildis hoidnud, et me oleme ju siin, ülemaailmsel kinnisvarakonverentsil, mida iga-aastaselt Prantsusmaal kännis peetakse, Mipimine, eks ole. Oleme seal korduvalt käinud suurel stendil selle projektiga samamoodi nagu väljas olnud. Aga eks investorite esimesed küsimused ongi nagu see, et mis siin teha saab, kui kiiresti ma seda tegema hakata, eks ole, ja mis siin veel nii-öelda ohutegurid on? Kui on ärilist potentsiaali, siis leiab alati nagu tegijaid. Vältida tuleks lihtsalt seda, et see äripotentsiaal on lihtsalt niisugune kauge helesinine unistus. Pigem tulede, maadlesin siis jumal teab millega. Tarmo Elvist kolmapäeval pärast meie saate lõppu on teil kohtumine riigi haldusministriga. Mis on teie sõnum talle? Meie sõnum on, et tuleks asju ajada õiges järjekorras, praegu on meil laual arvestatavat Euroopa ekspertide raport akt. Ja meie ettepanek on, et seal toodud soovitustest lähtudes mõelda uue strateegia kehtestamisele, mille puhul siis patarei põhiomanikuks jääks edasi riik ja sinna juurde loodaks struktuurid, võimalused selle objekti sihipäraseks arendamiseks, kasutuselevõtuks ja kõik huvipooled oleks kaasatud linn, muuseumid, erainvestorid, samuti mittetulundusühendused, kunstnikud, et see oleks parim lahendusvõimalused Euroopa liidu poolt abi saada, on kõrged, seda meile on kinnitatud, kõik sõltub Eesti riigist, meie ministritest, kuhu nemad seavad prioriteedid. Jutt on siis Eesti riigi omaosalusest. Omaosalus saab katta ju riiki, asutused, allasutused vajavad naguniiruume, tegelikult patarei ei ole nii hirmus kui võtta seda mõistlikku, kas või riigi kinnisvara poolt juba arendatud visioonide piltidega ilus ruumi. Sinna oleks võimalik paigutada ka meie arhiive, meie allasutusi ja sellega katta märgatav osa oma osalusest miks mitte kasutada või vähemalt räägime, miks mitte läbi arvutada, miks mitte planeerida ka sellist võimalust, see on meie ette panna. Riin Alatalu, te olete teinud iko mossi limis ülevaate niisugustest ajaloolistest objektidest, mis on avalikus ruumis ilusti korda tehtud, mida te võite tuua näiteks? No näiteks võib, võib tuua kasvõi kaks näidet lähinaabritelt siis Dauga kriibaja Daugavpils, Lätist, millest üks on siis selles suhtes hea näide, et seal alustas riik tagasihoidlikult ja väga väikeste summadega, ta on teinud seda järjest jagu järk-järgult, otsast korda niimoodi, et inimesed saavad seal käia ja sellest sellest keskkonnast osa. Ja teine kahjuks just nimelt nagu paralleelne kehva näide on see, kus siis kindluskompleks müüdi erainvestorile ja see jäi sinna, see jäi lihtsalt nagu ripakile ja tegemata. Või lähinaabritest veel näiteks poomashunud, mis on Ahvenamaal, mis on ju tegelikult sama kindlustussüsteemi üks osa kus ka siis kohaliku omavalitsus hoiab seda korras, et seal käib arvestatavalt turiste, aga tema suur erinevus siis patareiga on muidugi see, et oma sund on ikkagi suures osas vare. Vareme kaitsmine saare peal on, on kordades lihtsam kui, kui sellise hoonekompleksi hoidmine siis linnaruumis Riinale. Talude tõenäoliselt teate väga paljusid näiteid Eestist, kus vanu mõisu on püütud müüa. Härrad käivad eha omaniku käest teise kätte, keegi seal suurt ei panusta. Nad lagunevad. Kuidas vältida, et seesama juhtub Patarei merekindlusega, kui see erakätesse müüa? Ja ma arvan, et just selline nagu kohustustega müüke tegelikult riik hingaks kuklasse ka siis, kui ka siis, kui sinna võeti, võetakse sisse siis erainvestoreid ja eraobjektid, et, et riik oleks see, kes hingaks kuklasse kontrolliks, mis seal toimus, et see oleks nagu pidev avaliku huvi tagatud ja kontroll olukorra üle. Ja teine asi ja tõesti, see, mida ütles Tarmo siin ennem, et, et leida aidata, leida sinna kasutusfunktsiooni, noh, kuna ma igapäevaselt tegelen siin mõisakoolidega, siis see on tõeline traagika, kui kool kolib välja pärast, et ei ole uut kasutust. Aga kasutus on mälestise säilimisele nagu kõige, kõige kõige olulisem ja me peame kogu aeg mõtlema niukses kinnisvarapoliitikas seda, et kui meil on vaja ehitada mingisugust uut hoonet, siis järsku meil oleks olemas mingi olemasolev väärtuslik hoone juba, mida võiks kohandada siis uuele kasutusele. Kõik õigeks ei sobi, aga, aga Patarei merekindlus on nüüd küll kindlasti selline objekt, kuhu saaks nagu väga palju erinevaid võimalusi sisse panna niimoodi, et me saaksime samal ajal ka rääkida selle patarei enda lugu. Tiba arma, kas selle patarei õnn ja õnnetus ongi see, et siin on võimalik nii palju sisse panna, et neid võimalusi, mille vahel valida, on nii palju ja see teeb otsustamise raskeks või ikkagi see, et ta neelab nii palju raha ja see rahapuudus on see, mis määrab. Selle Patarei merekindluse kahtlemata üheks suureks väljakutseks on see, et seal tõepoolest on nii-öelda palju ruutmeetreid, on ju, teiselt poolt on see võimalus läbi sellise multifunktsionaalse lähenemise annab tegelikult sellise võimaluse siis ta tegelikult tööle saada. Ma väidan, ma sõnastaks päris niipidi, et kuna on nii palju võimalusi, et siis ei suuda valida sest et noh, ikka jälle on seda näidet toodud, et no teeme sinna muuseumi või kolime sinna mitmeid muuseumeid kokku, et jah, ütleme ideena selles mõttes ju lihtne välja öelda, aga nüüd ikkagi seesama nagu teostuse poole, et millised muuseumid siis milliste vahendite eest et lihtsalt võib-olla repliigina, eks ole, et jah, et neid toetusi on võimalik siin pilti tuua, et on võimalik saada. Ei ole veel näinud toetusi, millega on võimalik nagu ülalpidamist korraldada, eks siin on mitu tahku, et investeering on niisugune rusikareegel, selline suurusjärk, kolmandik kuni pool hoone elukaare kuludest, ülejäänud pool kuni kolmveerand või siin kaks kolmandikku. See on ülalpidamiskulu. Et seda ei tohi ära unustada, sellele nagu toetusi nagu ei maksta seda, maksab rõõmsalt maksumaksja kinni pärast, kui sinna muuseumaid muudkui teha. Aga mul on hea meel, et see mõisa näiteks näide oli, et ma tahaks nagu, ütleme nii-öelda riigi kinnisvara igapäeva praktikas selle mõisa ja patarei võrdluse või paralleele siin nagu ära tuua, et meil on päris mitu mõisa mille müügiga samamoodi me näeme kurja vaeva just seesama asi, et nad asuvad sellistes asukohtades, kus ei ole seda potentsiaalset kasutust ja isemajandamise võimekust ja oma suuruse tõttu on nad suure investeeringuvajadusega ja nii edasi ja nii edasi ja nende vastu on huvi null. Ja see patarei siin Tallinna linnas selles mõttes ikka jälle on küsimus, kaugele planeeringuga oled, et millal see müüki tuleb, mismoodi see on, aga noh, loomulikult sinna kõrvale küsitaksegi nüüd ka aina tugevamalt seda, et oot, mis siin siis nüüd nagu saama hakkab, on ju, kas ja kui palju seal tegelikult reaalselt midagi nagu toimetada saab versus et et võib-olla see jõuline sõnum, et riik peab kontrollima kõike, eks ole, hirmutab ära lõpuks selle investori viimase mõtte näed, et Euroopa Nostranid, tunnustatud eksperdid kuskilt kaugelt maalt on ju meil on siinsamas kohapeal ka oma eksperdid, kas siis oma muinsuskaitsjad, eks ole, kes on avaldanud mõtteid sellesama Euroopa Nostra raporti aadressil. Samamoodi ütleme siin meie enda nagu linnaplaneerijad, arhitektid, kes on avaldanud nagu arvamus selle lahenduse osas, mille nimel siin töö käib. Ja, ja pigem pigem ollakse ju nagu toetavad sellele lähenemisele, nüüd tuleks lihtsalt anda võimalus seda reaalselt teostuda. Kui seada kahtluse alla kõike, kõike seda, mille poole püüeldakse ja tuua maale, siis veel kuskilt kaugelt selliseid lobirühmasid, kes püüavad tõestada, et teie siin siin maanurgas nagu päris täpselt ei tea, mida te teete ja kuidas asjad käivad. See on praegu demagoogia, meil pole ühtegi sellist kindluskompleksi ja 100 miljoni skulptuuri kompleksi olnud, ma ei tea, kas riigi kinnisvaral on analoogset, minu teada ei ole teie teate täpse et äkki toote mõne näite, et Euroopas on ja neid on kümneid ja selles mõttes nagu teiste head nõuannet naeruvääristada. See ei ole nagu ilus käitumine. No ma räägin laiemalt, et me Eestis oleme kõige targemad, no seda me kuuleme siin hästi sageli ja pärast on probleemid, aga müümine näha seda mingi suuremissioonina, mida takistatakse. No kuulge, suur missioon on ju ajalugu, meie ainuke säilinud Patarei merekindlus säilita seedaks, missioon mitte läbi viia edukas müügitehing, eks ole. Me võiksime, nagu sellised prioriteedid kokku leppida, siis on juba lihtsam. Riin Alatalu, palun, ja ma tahaksin ka seekord nagu vastu vaielda, et, et me paneme sinna sisse muuseumid ja, ja veel kord muuseumeid ja kes siis selle kinni maksab. Eesti riik, kui on Eesti riik, sellepärast et meil on siin olemas eesti kultuur ja kultuuripärand ja, ja see ongi asi, mis tegelikult käib riigi kulu peale, et siin ei, seda me ei saa võtta nagu mingisuguse äriprojektina, Patarei ei saagi olla riigile praeguse seisuga äriprojekt, sest et see, kas te saate selle kolm miljonit sel aastal või järgmise aasta või 10 aasta pärast, riigieelarve jaoks ei muuda see suurt mitte midagi. Aga kultuuripärandi säilitamise ja väärtustamise koha pealt on see küll äärmiselt oluline. Ja noh, nende maapiirkonna mõisate, aga ma lihtsalt nagu huvitava paralleeli tooksin sisse selle, et käisin hiljuti sügisel ühel konverentsil, eks, inglise professor rääkis Inglismaa sarnastest probleemidest, et neil on ka, neil on lõputult tühja kinnisvara, aga see vales kohas. Ja tema küsimärk oli selle asja juures see, et võib-olla me peaksime oma poliitikas midagi muutma. Et me viiks me sisenõudluse ja pakkumisega, kui mitte sellega, et me selle vales kohas oleva väärtusliku kinnisvara ära lammutame, vaid et me looksime uuesti need tingimused, et inimesed koliksid Londonist välja, et see on Eestis sama teema, ta läheb nüüd patareist natuke kõrvale, aga aga põhimõtteliselt, et ka selliseid asju, kuidas kasutada väärtusliku pärandiväärtusega kinnisvara nii-öelda mitme perspektiivsetes piirkondades see on ajutine küsimus, aga sellega võiks tegeleda. Toetan seal suur plaan, see on oluline. Timo arma, kui kaugel siis planeeringuga ollakse ja, ja millal te olete planeerinud müügitegevust alustada ja missuguste summadega lähete enampakkumisele? Selle planeeringu küsimusele vastamine seal selline. Pea võimatu nagu prognoosida. Me oleme ju tänaseks neljas aasta jookseb, et 2013 oli vist jah, kui me selle algatasime selle planeeringu ja tookord koos siis linnavalitsuse inimestega istudes ja sealjuures linnavalitsuse inimeste enda sõnad olid see äkki siis niisugune aasta-poolteist võiks selle planeeringu korrigeerimine aeguvad, aga nagu ma ütlen täna neljas aasta jookseb küsida, millal me saame selle planeeringu kehtestatud, tahaks ise loota, et, et, et siin sellel aastal loodetavasti esimesel poolaastal see juhtub. Aga olles seniseid sündmuseid nagu siin jälginud, eks ole, et siis mürki võtma ei lähe, eks ole. Ja nagu varem ütlesin, et müügitingimuste või selle müügi võimaliku müügitehingustruktureerimisega meil töö käib sellega, me tahaksime siin tegelikult esimeses kvartalis olla nii kaugele, et me suudaksime ennem selle mõtte, ütlesin, et teha sellist investorit ideekonkursi või mis iganes ta lõpuks formaadilt saab olema. Aga et tegelikult enne ametlikku väljakuulutamist teha nii-öelda turu peal sellist Rõutšõud saada tagasisidet, sõna otseses mõttes ja tunnetust, et kas lendab viljandlase plaan. Ja nelja hektariline ajalooline objekt, alghind enampakkumisel on viis miljonit eurot. See on see, mille ümber me täna oleme siin viimased ja suurusjärk aasta nagu oma mõtteid mõlgutan, aga jõuab see päev kätte ja saab see number lukku pandud, siis selgub lõplik tõde. Härma, helista, kuidas pilt paistab. Pilt on. Selles mõttes paranemise suunas, et riigi kinnisvara kindlasti muutub paindlikumaks ja see on hea märke veel kord erainvestori otsimine iseenesest on ju hea märk ja elutoomine patareisse vajalike. Loodame jätkuvale koostööle ja loodame, et riigi kinnisvara laiendab veel nii palju, et võtab ka teised alternatiivprojektid äkki lauale, et siis on hea võrrelda, et ei ole ainult üks valik, mis ei pruugi nagu õnnestuda ja sellega riskid suured, et tekitades rohkem valikuid. Maandame riske ja see oleks meie ettepanek. Praegu. Riin Alatalu ja ma ütleks ka, et pilt paraneb ja, aga loodan, et riigi kinnisvara aktsiaselts vabaneb hirmust muinsuskaitse seltsi Euroopa Nostra ees. Et tegelikult on ju see praegu selgelt niuke kolmanda sektori panus, nii nagu meie saame, võime seda teha selleks, et, et patarei leiaks hea kasutuse ühises ühises koostöös. Ma usun, et detailplaneeringu kehtestamise protsessi ajal võib-olla juba võiks välja kuulutada ka mingi esmase ideega Mulle tundub ka, et nende viimase poole aasta jooksul toimunud mõttevahetuste ja kohtumiste tagajärjel muinsuskaitsjate ja, ja praegu objekti haldaja, riigi kinnisvara aktsiaseltsi seisukohad on mõnevõrra lähenenud, vähemalt kuulatakse vastamisi 11 ja ja see on ka samm edasi, nii et esimeses kvartalis siis investorite ideepank ja esimese poolaasta jooksul loodate, et detailplaneering saab kehtestatud. Oleks see nii. Täna lõpetame siia, meil olid stuudios timaarma riigi kinnisvara aktsiaseltsist ikka mosse Eesti juht Riin Alatalu ja Tarmo-Andre Elgista säästva renoveerimise infokeskuse juhatusest saatejuht Kaja Kärner ja kui me saame raporteerida mingistki edasiminekus sellel teemal, siis järgmine saade on kohe eetris. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.