Vikerraadio tervist, head kuulajad, kell on 10 ja viis minutit ja algab huvitaja saade. Me räägime haridusest. Seekord siis väärtustest. Kuidas on kool ajas muutunud, milliseid väärtusi hinnatakse tänapäeva pedagoogikas ja missuguse eeskuju annab õpilasele õpetaja, aga on ka ju täiskasvanud õppija nädal. Räägime sellestki, miks on oluline ka täiskasvanuna õppida ja tarkusi omandada. Ja suudesse tuleb meile Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi algõpetuse dotsent Airiku. Tunni teises pooles teeme koostööd lastekirjanduse keskusega, sest käimas on ju laste ja noorte kultuuriaasta ikka veel. Ja räägime siis ettelugemise võistlusest ja sellest tuleb meile saatesse infot vahendama Anne kõrge, kes on lastekirjanduse keskuse lugejateeninduse juhataja. Mina olen toimetaja Meelis Süld, soovin teile head kuulamist ja kaasa mõtlemist. Armastan. Ei. Lasknud mul. Armulaua. Arvatavasti. Ei. Armulaua. Kui lubada mängida, siis mängin. Olen rõõmus olmeelu ilma mänguta, ei ta. Naudin oma elu igat viimset rõõmus hobuidas, armastan ma siin eestimaa. Laulsid Genialistid, armastusest või piiritusest ja piiritusest, mis tähenduses, see sõltub juba meie väärtushinnangutest ja meie rikutusest ja mõtlemisest. Aga meil on siis täna juttu just nimelt väärtushinnangutest, nendest, mida peaks kool edasi andma, mida võiks kool edasi anda, kui ta on toeks õppijale ja meil on siis külas Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi algõpetuse dotsent Airi Kukk. Tervist, kära. Kuivõrd on kool ka ajas muutunud, selles mõttes? Kui palju on rõhku tänapäeval väärtustel väärtushinnangutel ja, ja nendel sellistel faktiteadmistel. Kas see tasakaal on ka nihkunud? Kool kui institutsioon või kool kui asutus Tartus on ju ikka endine. Me lähme ikka lapsena igal hommikul kooli ja koolis toimub meie meie poolepäevane või rohkemgi päevast igapäevane elu lapsena ja kestab see siis täna 18. 19. eluaastani. Aga milliseid lähtusime kanname siis me tegelikult kanname ju koolis ka neid väärt, tõsi, mida me ühiskonnas kaasa saame? Ja kas me ühiskonnas täna enam tõepoolest vajame faktiteadmisi? Vajame me ju ei julge seda eitada, et see pole nii, aga me vajame ka muutunud ühiskonnas teistlaadseid, rõhuasetusi, nendes teadmistes. Ja, ja kui siin oli küsimus, et millised väärtushinnangud, siis väärtushinnangud, ma arvan, on tegelikult olnud ajast aega need, et me soovime, et, et meid aktsepteeritakse. Me soovime, et meil oleks hubane ja mõnus olla, et meil oleks turvaline. Et meil oleks meist hoolitaks, mitte ei hoolitsetaks, vaid hoolitaks. Ja et oleks tagatud õiglus ja õige olemine. Jaa. Ja vastavalt sellele, missuguses ühiskonnas me neid väärtushindame, siis tegelikult, et me neist ka räägime. Kui me nüüd mõtleme paarkümmend x aega tagasi, siis tegelikult koolis olid need väärtused olemas, aga nad olid justkui kalevi all. Sest et avalik väärtus oli see, et sa oled kuulekas, sa oled Boy, sa teed nii nagu peab. Aga täna me võime öelda, mis meile meeldib. Täna me ei pea enam olema ühte ühte nägu, ühte tegu vaid me võime arvata oma individuaalsuse ess. Mida ma mõtlen, mida ma tunnen. Miks ma õpin ja mida ma tahan õppida. Sõltumata vanusest. Kas tänapäeval ei pea siis olema kuulekas? Palja kuulekas bay peab tulema minu enda seest aga ma ei pea vastama näiteks meelist teie ootustele Bay olemisest ja need Bay olemised võivad olla erineva tähendusega. Minu jaoks tähendab Bay olemine midagi muud kui teie jaoks näiteks minu jaoks tähendab Bay olemine see, et ma õpin ära väga hästi kangaste kudumise mis tõenäoliselt teie jaoks, see ei ole mingi väärtus olulisel moel. Kuigi te hindate lõpptulemust, võib olla väga heaks silmale ilus vaadata ja saate aru katse näpuosavus. Et, et need, selles mõttes on väärtushinnangud teisenenud. Ja Me oleme väärtushinnangute kaudu tegelikult ka koolis püüdnud ja, ja räägime rohkem elust endast koolis. Et, et varem käis, me rääkisime seda perekonnaringis, me rääkisime justkui kolevial neist asjust. Aga täna me võime seda teha erinevates avatud ringides, kooli klassiruumis, kui õpetaja on valmis kuulama. Ja siin tuleb mängu see ka muutunud. Õpetaja roll või muutunud õpetaja õppimine. Ehk et täna võt mõnikord olla õpi- ja klassiruumist meist targem kui ei, õpetajana ja roll selle tõttu on ju ka teisenenud, et paarkümmend aastat tagasi õpetaja oli see, kes ütles, kuidas asjad käivad ja mida sa ära õpid. Üles ütled ja saad sellest tulemuse. Täna sa võid teha koolis ka teatud valikuid, mida saab, ei tea, kuidas õpid. Et selles mõttes on, on ka koolielu muutunud. Ja ja tegelikult väga paljudes koolides ta täna juba on ju imeline imeline, me teame väga palju koole nimetada, kus masin ei nimeta vist? Jah, me teame väga palju koole, kus, kus koolirõõm, koolist käia, tahtmine on väga suur ja lapsed veedavad koolis tegelikult rohkem päevi kui ainult need tunnid, kus nad viibima peavad vaid nad on ka pärast tunde väga aktiivselt tegutsemas oma huvidega oma hobidega ja enesearendamisega. See on ju kõik enesearendamine. See on küll huvitav, et, et ühes koolis nagu on siis see kooliskäimise rõõm suurem võrreldes teise kooliga, aga kui nüüd üritada kirjeldada, et missugused need koolid on, kus siis lastel on kuidagimoodi rõõmsam ja, ja huvitavam käia ja kuhu nad tõepoolest tahavad hommikul ka minna. Ma võin küll selles mõttes täna öelda, aga see ei ole, see ei põhine nii-öelda uurimismaterjalidele, see põhineb pigem sellele, et et meie enda üliõpilased, kes õpetakse õppivad, käivad koolides praktikatele väga erinevalt Talpraktikatele ja seal on küll selles mõttes väga selgelt välja joonistunud see, et kui on korda tehtud kena, et nõukogude ajal ehitatud suured koolimajad, et seal on see tahta olemine väiksem, klassiruumid on väga suured, seal on ainult pingi tahvel ja õpetaja, mõni õppevahend ka, siis väiksed meie nüüd taas Eesti vabariigiaegselt. Ta ehitatud koolid on märksa mitmepalgelise mad juba arhitektuurselt. Nad võimaldavad väga erinevates õpperuumides osaleda ja klassiruumid ja õpilased nendes ruumides, neid on vähem, seal nad erinevaid oskusi näiteks kas või kunstialaseid teadmisi saavad hoopis teistsugustes ruumides oludes lahendada. Ja klassiruumid ise on, on avatumad mõnusamad, valgemad ja lapsekesksemad. Vaatan ikka oma vaatenurgast, olen ju klassiõpetaja. Ja neist asjust me tegelikult ka räägime laias ringis, täiesti vini vilistlaste kui tänaste õpetajatega 27. oktoobril Tallinna Ülikoolis. Kuulge, olge varmad tulema. Ja 27. oktoobril tegelikult tähistab klassiõpetaja eriala oma kuuekümnendat juubelit ja tähistame kuuekümnendat juubelit selles valguses, et klassi töötajaid on kõrgharituna selle aja jooksul ka ette valmistatud, mis tegelikult Euroopa kontekstis on ka üsna haruldane nähtus. Et seda nõnda tehakse. Nüüd viimase kümnendil on juba väga palju riike peale Eesti ja Soome lisandunud, aga see on väga, väga imeline iga, kus, kus haridust ja õppimist on väga jõuliselt väärtustatud. Ja klassiõpetajad tegelikult saavad kaasa väga-väga hea pagasi sellest, et nad on eluaegsed õppijad. Nad on nad väga palju lisaks oma igapäevasele tööle arendavad ennast ka elu teistes valdkondades. Kuna nad peavadki õpetama väga palju erinevaid õppeaineid, siis see harjumus teada saada või harjumus ennast erinevates eluvaldkondades toimuvaga kurssi viia on väga palju suurem kui võib-olla mõnel teise valdkonna õpetajal, kes huvitub ainult oma valdkonnast ja arendab ennast selles, aga laia ja sügavapõhjaliselt edasi. Kui me rääkisime sellest, et väärtused on koolis muutunud, võiksid olla muutunud vähemasti ja et tänapäeval ei pea olema ehk nii kuulekas ja pai kui omal ajal seda tippsiis. Kas hindamissüsteem on ka kaasa tulnud üks, kaks, kolm, neli, viis või kaks, kolm, neli, viis. Mis siis seda kuulekust ja Bay olemist hindasid, et kuivõrd see on järgi tulnud nende muutunud väärtustega. Ma ei tahaks üldse meie kõnelusest, jääks kõlama, see pai-olemine on halb. Way olemine on väga hea ja hindamine on küll. On küll ja väga jõuliselt muutunud, et tegelikult ei ole mitte kuskile kadunud ka see üks, kaks, kolm, neli, viis või Aabetzeedee, aga on juurde tulnud ka õppija arengut ja tema edasijõudmise ja soove ja õppimise võimekuste arvestav hindamine, ehk et tegelikult koolis koolis peegeldatakse tema edasijõudmist läppi õppimise tagasiside. Ja see on tegelikult väga hea ja väga palju koole on täna juba ka Eestis neid, kes, kes esimeses kolmes klassis ei kasuta numbrilist hindamist, vaid annavadki tagasisidet edasijõudmisest. Ja konkreetselt läbi selle pea, kelle kohta see tagasiside käib. Ja on ka koole, kus kuuenda klassini ei toimu numbrilist hindamist vaid hinnatakse läbi õpitulemust ehk see, mida sa oled omandanud. Ja mida sa tegelikult oskad, tead, suudad. Ma ei tea, kui paljud inimesed on jäänud omal ajal koolihammasrataste vahele, selles mõttes, et nendele eeldustele ja nendele ootustele, mis on siis omal ajal seatud, ei ole suudetud vastata, ei ole oldud nii, nii tublid, võib-olla ja, ja on välja langetud. Ja kui me räägime siin täiskasvanud õppija nädala kontekstis, siis ma ei tea, kas tänapäeval oleks oleks siis hea minna tagasi kooli, lõpetada ära see kool lootuses, et ehk on nagu üht-teist nagu koolisüsteemis muutunud ja väärtustatakse just nimelt seda inimest ja ja iseendaks olemist. Absoluutselt, et ka need, kellel mingil põhjusel on koolid ei katkenud või kes on omal omal ajal või hetkel sattunud konflikti tihti kooli süsteemiga. Igal juhul te olete edasi arenenud ja teie tagasi kooli on väga normaalne nähtus ja selleks on meil täiesti haridussüsteemis olemad ka täiskasvanute gümnaasiumid. Erinevad kutseharidusvõimalused, mis on tegelikult väga-väga-väga head meie haridussüsteemis ja kutse kutseharidussüsteemi juba saab ju tegelikult põhikooli tunnistusega ja täna tänane õppija peabki või tänane inimene tänases ühiskonnas peabki olema valmis kogu aeg muutusteks ja ümberõppeks. See on, see on väga normaalne, meie elunähtus. Isegi siis, kui tuleb minna tagasi madja neljandasse, viiendasse klassi, on ka neid näiteid tegelikult. See ka selles ei ole mitte midagi hullu, sest tegelikult kui see on, kui sinu tee on nii noorelt katkenud, siis ka see võimalus on olemas, et sa saad sealt jätkata. Ta, kuhu see siis pooleli jäid. Aga igal juhul õppimine on oluline. Ja, ja see, kuidas õppida, mida vanemaks saad, seda teadlikumalt teetsaga õppimisvalikuid ja, ja ümber valikud või pooleli jäänud teede valikut ongi, ongi väga olulised. Ja miks, miks sageli nii noorelt nagu ta meelis nimetasite, neljas ja viies klass tee pooleli jääb siis sageli ongi õpetaja isikus see see probleem, mis, mis lapse koolist eemale tõukab. Jakob ja õpetaja eeskuju, õpetaja olemine, õpetaja käitumine läbi väärtushinnangute läbi väärtuste peegeldamise läbi austuse, inimesed teise inimese vastu on tegelikult äärmiselt oluline koolis lisaks sellele, et me õpime seal mingeid teadmisi, valmidusi, inimese märg kamine, inimese hindamine, inimese väärtustamine. Läbi sallivuse läbi tema tingimuste toetamise edasiliikumiseks on on väga, väga oluline ja õpetajal. Ja, ja kui ma nüüd konkreetselt oma erialast räägin, siis siis on väga palju näiteid meil ka nendest õppijatest, kes meile tulevad, kelle algklassiõpetaja eeskuju ongi nii tugev olnud, et ta on oma erialavaliku selle pinnalt teinud. Ja vastupidi, et me kuuleme ka teiste valdkondade inimestelt sageli meedias muu kõneluse vahele seda, kui, kui suur mõju oli tema esimese, teise või kolmanda klassiõpetaja. Andes talle kaasa märkamise valmiduse, tahte teiste inimestega, olla koos, arvestada teiste inimestega, olla tähelepanelik, olla viisakas, olla kuulamisaldis, olla abivalmis. Nii et mõnes mõttes sellest esimesest õpetajast, kes, kes on siis klassiõpetaja ja esimesel kolmel aastal võib mõjutada, võib mõjuda väga palju või tema väärtushinnangud võivad olla väga oluliseks tõukeks selle noore inimese eluteel. Absoluutselt. Mäletan oma paralleelklassis, mismoodi meie meie klassijuhataja Piret Arula muidugi oli ja on super. Aga, aga B-klassijuhataja kohta ma nii hästi teadnud, kui, kui hea õpetajad on, aga vot ühe paralleelklassijuhataja tundus täiesti kohutav. Kohutav. Tundus, et selles klassis valitseb hirmuõhkkond. Ma jagan teiega meelistada mõtet, sest mina minust sai õpetaja just nimelt tänu sellele, et minu esimese kooliastmeõpetaja oli väga kivi. Ja selle parimas ma loodan, et selle parimas tähenduses, sest õppeprotsessi ma ju ma ju läbisel. Aga, aga mälestus sellest esimesest koolihetkest ei ole minul positiivne. Ja see on see, miks, miks mina tegin selle valiku õpetajaks saada, et ma tahtsin, et lapsed kogevad esimese esimese kooli kogemusena, kus nad tulevad tohutu vaimustuse rõõmud tahteoskustega, meeletu Baueriga kooli, et säiliks? Vot see oli minu minu ajend, nii et meil on ka tegelikult vastupidiseid näiteid, aga igal juhul esimese astmeõpetaja mõjutab tunduvalt rohkem seda selle selle inimese kujunemise teed kui, kui hilisemad õpetajad, mida ma ei taha, ma ei taha kahandada teiste õpetajate väärtust või tähendusi. Aga üldjuhul see nii on, sest seal selles vanuses pannakse alus õppida tahtmisele ja huvile oma eesmärkide püstitamiseks ja, ja valikuteks õpistrateegiat, eks. Kas see sõel siis ka on kuidagimoodi tihedam, kui inimene soovib saada klassiõpetajaks? Ja läbi aegade nii palju, kui minu mälu ja ajalugu tagasi ulatub, siis tegelikult on alati sellele eriala on olnud ka konkurents. Ja see sõel seal pole vist väga hea väljend inimese valikute hindamiseks aga, aga on olnud ja me peame tegema valikuid oma kandidaatide hulgas. Ja üks kriteerium just nimelt selle valiku juures on see, et millised on tema isikuväärtused. Viimastel aastate igal kursusel üks meesõpetaja. Igatahes tahab kunagi meesõpetaja ja loomulikult tunud oodatud järjest rohkem ja rohkem, kui me muul mujal maailmas ringi vaatame, siis tegelikult on isegi lasteaia õpetajaid mujal maailmas väga palju meesterahvaid. Ja absoluutselt, et ei peaks olema kuidagi see eriala meeste hulgas vähem väärtustatud kui, kui naisterahvaste hulgas ja nad on igati teretulnud, mis ei tähenda seda, et nad sõela peal eelistatumad oleksid? Sugugi mitte, aga nad on koolis koolisüsteemis tunduvalt rohkem oodatud, kui need praegu sinna satub. Aga see vist ei ole ainult mitte tahte küsimus, vaid see on ka tegelikult ühiskonna ühiskonna teema, et kuidas seda eri olla, õpetajaks olemist nii palju rohkem väärtustada ja püünel hoida, et see eluala muutuks väga palju populaarsemaks, kui ta täna on. Ja küsimus ka töötasust, eks ole. Ma siin saan vastata, me oleme harjunud õpetaja elukutse puhul rääkima töötasust. Et aga ma tahan siin siinkohal ühe, ühe noore õpetaja sõnadega öelda, et ei ta ole hullem midagi kui väga paljudel teistel erialadel, et see töötasu küllaga on muutunud õpetaja töö viis ja õpetaja panustamine oma töösse, sest et meie klassiruumides on, on, on õppeprotsessi muutunud avatumaks ja individuaalindividualiseerub tumaks, kuid oli mõni aeg tagasi, kus õpetaja soleeris tänadon, part, naer ja see muudab õpetaja töö tunduvalt energiamahukamaks emotsionaalsemaks, sotsiaalsemaks ja paraku me teame, et need väsitavad neid. Ja, ja seetõttu on tegelikult õpetajal vaja väga-väga just leida see mõni teine valdkond oma elus millega ennast siis maandada või tasakaalustada ja ennast arendada. Noh, mis tuleb jälle teistpidi klassiruumi tagasi, et õpetaja, selle, mida ta kuskil mujal omandab, saab ka oma õppijatele edasi anda. Nii et see ring on tegelikult hästi spiraalne. Me teeme siinkohal väikese pausi, laulab maiku Publep ja pärast seda ootame teie Kommentaare kõnesid kuus üks üks 40 40 stuudionumber või siis kodulehele huvitaja punkt, vikerraadio poee võite samuti kirjutada ja seekord võid rääkida just nimelt sellest. Kas Teil on oma esimesest õpetajast meeles midagi mõni väärt tus, mõni elutarkus, mis on teid saatnud terve siis järgneva elu või ongi meeles ainult tähestik ja, ja korrutustabel. Nõnda siis tänases saates räägime milliseid väärtusi kannab kool ja, ja millise eeskuju võiks meile anda ka esimene õpetaja koolis. Ja stuudios on meil siis Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi algõpetuse dotsent Airi Kukk. Ja ütlesime ka, et ootame telefonikõnesid kuus, üks üks 40 40, et rääkida siis ka kuulajate kogemustest ja saada teada, missugune on olnud teie kogemus oma esimese õpetajaga, kas see on teid julgustanud, innustanud, kas mõni väärtus, mille ta on edasi andnud, on kandnud teid läbi elu või, või ongi meeles ainult siis need lihtsad valemid ja, ja numbrid ja tähed, mis esimene õpetaja siis selgeks tegi ja võite kirjutada meie kodulehele huvitaja punkt vikerraadiorelee või siis ka helistada, nagu öeldud, numbril kuus, üks üks 40 40. Kui ma nüüd ei eksi, siis peaks olema meil liinil endine õpetaja. Halloo, kas on nii? Olete eetris ja, ja kas te mõtlete? Ja just just teile, nüüd Haapsalus. Tere päevast Minul on tõesti niivõrd positiivsed kogemused oma esimesest õpetajast, et kõigepealt Ta suhtus meisse nagu oma lastesse, ta nimi oli Marta, Liivia ja muidugi on ta nüüd taevastes kõrgustes, aga mälestus temast on püha. Ta oskas meid niimoodi võtta omaks nagu oma lapsi ja tema oma laps oligi minu klassiõde. Seitse aastat ühes pingis istusime, lõpuks läksime ühte nägu ka veel see selleks, aga siis andis ta meile hingehariduse. Ja see hingeharidus on püsinud minus minu elupäevadeni siiani, sest ta õpetas meid süüvima sügavust, kirjandusse ja ta õpetas meile käsitööd. Ta oli ühesõnaga super inimene. Ja teine ka peaaegu esimene õpetaja oli laine kartav, kes viis meie tõekspidamised kirjanduslainele ja sellest alates on mulle jäänud igavese igavesti huvitavaks luule ja kõikvõimalikud kirjandusteosed ja ma olen nii palju lugenud ja lõpuni jäänud kirjaluulesõbraks, nii et mind tõmbavad kõik luuletused mis on niisugused vaimsed ja sügava sisuga. Nii et mina pean ütlema, et minu elu on kujundanud absoluutselt minu esimesed õpetajad. Nii on ja ma tänan teid, Ellennete kinnitasite minu sõnu, et esimese õpetaja eeskuju võib olla väga positiivne ja kaasa anda väga jäädavat elutarkused nii käitumise kui ka ellusuhtumisse. Keegi õpetaja sakslast on kirjutanud meile Kodulehel huvitaja punkt vikerraadio. Et kui riik ei väärtusta õpetajaametit, siis kõik püüdlused õpetajaametit ühiskonnas kõrgelt hinnata jooksevad tühja. Olen tänulik Saksa riigile, et eelkõige õpetaja positsioon, sotsiaalsed hüved ja alles siis palk, kui on ameti väärilised. Ja nõuded õpetajale on sama kõrged või isegi kõrgemad. Ütleb ta siis. Ja nii on, et õpetaja staatus tegelikult algab, ehkki selle selle positsioon algab ikkagi riigist tõepoolest aga see ei kahanda tegelikult õpetajate enda tööväljal tehtavat. Et selles mõttes on, on meie õpetajad ju ülitublid, et nad teevad oma tööd missioonitundest ja enda väärtustele tuginedes, nii nagu me ka eelmiselt helistajat kuulsime et nad ei tee seda hinnaalandust vaatamata sellele, et ta tunnetab, et tal on palk madalam või et tal on see hüve saamata, et ta ikkagi pühendab ennast sellele inimesele, kelle jaoks ta seal klassiruumis on või, või nendes tegevustes, millega ta parasjagu seob ennast, et ta näeb neid inimesi seal. Tere, mina tahtsin ka oma esimest õpetajat meenutada, mina, mina olen pärit oli taritega vaesest ülivaesest perekonnast ja kui ma kooli läksin, siis minu esimene õpetaja kinkis minule. Väga tore, aitäh helistamast hinda kuus, üks üks 40 40 on meie telefon. Vahva jah, et üks lause on niimoodi meelde jäänud. Tegelikult Lindaga kõnest tuli välja see, et, et jäävadki meid saatma tegelikult sageli sellised fraasid, mis meid elus tegelikult edasiviivat. See on ju ka edasiviiva jõuga sõnumis Lindat saatnud tema esimesest õpetajast. Mari kirjutab meile, et hea õhkkond ehk siis saates nimetatud väärtuste praktiseerimine on koolirõõmu hoidmisel palju olulisem kui ilus maja ütleb, et ta koges seda oma laste peale kooli vahetades. Klassiõpetaja roll hea õhkkonna loomisel on väga oluline, aga sageli kiputakse unustama, et vähemalt sama oluline roll on õpetajate omavahelisel koostööl. Kooli juhtkonnal ning koolipidajal. Ja noored õpetajad ei taha töötada vana moelise juhtimisega koolis, ütleb siis mari ja et lapsevanemad võiksid lugeda rohkem Õpetajate lehte ja huvitava kooli blogi, et nad oleksid teadlikud, mis tänapäeva koolis tehakse ja oskaksid õpetajat ja kooli toetada. Jah, palun kõik sellised, tänane digiajastu toetab väga selliste heade praktikate edasikandumist ja heade praktikate jagamist ka õpetajate omavahel. Jah, me täna ei puudutanud, sa olete alguses õpetad omavahelist koostööd, aga ma isiklikult ei kujuta, That klassiõpetaja ei tee teise klassiõpetajaga koostööd või nende jaoks ei ole normaalne oma oma tegevuste ja info jagamine. Võib olla väiksem, koostöö on, on lapsevanematega, aga ma ei, ma ei saa seda väita, sest et see suunitlus ikkagi, et lapsevanem jõuab esimeses kooliastmes väga sageli kooli juba sellepärast, et ta toob sageli oma last ja kontaktõpetajaga on ikka minu meelest piisavalt tihe, et et koolis toimuvast ülevaadet saada või et kooli väärtustest tegemistest oma saada kaasa rääkida. Soovin ka omapoolselt õpetajale õnne. Ta on jõudnud väga kõrge eani ja kindlasti ta mäletab, tahab väga 60 aasta taguseid juhtumisi ja see, mida te väitsite, et õpetaja käis kõikide oma õpilaste juures, kui ta omale klassi sai esimeses klassis, siis tõepoolest see on ka üks ajas muutunud tegur, et toona oli 100 õpetajal kohustus külastada kõiki kodusid ja olla kõikide kodude eluga oma silmade läbi kursis. Täna peaks peaks kursis olema vanemate sõnade järgi, et tal ei ole kohustust kodust sellist ülevaadet saada, aga, aga toonase oli, nii et ka see on tegelikult üks muutus, kui me räägime aja muutustest. Tegelikult on see väga armas, kui õpetaja tõesti Sis tutvub koduga ja ta käib kodus külas, näeb, mismoodi see laps elab, kus ta õpib, eks ole, kus on tema töölaud, kas seal on kõik korras? Põhimõttena on see ju väga-väga hea. Ja ma olen sellega nõus, et see põhimõte on tõesti väga hea, kui see toimub päriselt, kui see külastus on päris külastus ja see jääb pere ja õpetaja vahele, kui sellest saab selline linnukese täitmine, et ma pean seal olema. Ma kohustusest pean mingisugused asjad ta kaasa endaga võtma info mõttes ja siis ma olen, olen tore inimene ja ma jagan seda küla peal või kellegi kolmandaga, mida ma teha ju ei tohiks oma eetikast lähtuvalt ja oma positsioonist ja rollist õpetajana. Ka neid näiteid on ju meil, kus, kus info liigub seinu mööda. Nii, aga siin oktoobri lõpus, siis juba järgmisel nädalal on tulemas klassiõpetajate juubelikonverents, kuhu te siis ootate neid, kes on seda ametit õppinud ja, ja võib-olla nad isegi ei pea seda ametit praegu enam aga, aga siiski võiksid tulla ja kokku saada. Ja see meie eriala tõesti peab oma sünnikuuekümnendat sünnipäeva 27. oktoobril ja sinna on oodatud väga-väga selle eriala vilistlased ja need eriti need vilistlased ka, kes täna õpetajaametit ei pea ja selle valdkonnaga kursis ei ole ja me oleme selle konverentsi ka niimoodi üles ehitanud, et me räägime just õpetajast õpetajaks olemisest läbi teiste valdkondade õpetaja rolli mõjust teise teiste valdkondade inimestele ja ja nende nägemusest. Õpetaja kutse ehk et me teeme sellise kena jalutuskäigu ja ringi inimestega, kes, kes oma, kes omavad täna hoopis teist positsiooni, kui õpetajaamet. See on Tallinna Ülikoolis 27. oktoobril kell 10. Aitäh tulemast täna huvitav saatesse Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi algõpetuse dotsent Airi Kukk. Ja me läheme hetke pärast edasi juba teise teemaga. Räägime sellest, et peagi on algamas ettelugemise võistlus, mida korraldab lastekirjanduse keskus ja, ja ootame siis stuudiosse lastekirjanduse keskuse lugejateeninduse juhatajat. Anne kõrgete, et ettelugemise võistlusest lähemalt kuulda. Aga vahepeal jõuab laulda veel Eeva Talsi. Mina ka mina ka. Mina ka noorte ja noorte kultuuriaasta 2017 vaatan mina ka KE. Ja me räägime ettelugemisest, ettelugemise võistlusest, mis on tulemas ja ka ettelugemise päevast, mis on juba homme stuudios, on lastekirjanduse keskuse lugejateeninduse juhataja Anne kõrge tervist. Tere. Ettelugemine on meil mõnes mõttes ju kuidas öelda, igapäevane tegevus, kes loeb lapsele unejuttu ja mees on raadios hommikuti loeme, et ajalehti. Nii et, et tegemist võiks olla ka igapäevase tegevusega. Ma arvan ka, et selles suhtes, ega ettelugemiseks on vaja minu, minu meelest on vaja kolme asja, kõigepealt peab olema ettelugeja kes loeb, siis ta võib leida raamatu, kust lugeda, ja muidugi ennem ta võiks ju teada, kellele ta loeb, et selles mõttes, et kui ta valib raamatut, et siis ta peab natuke mõtlema, et kellel ainult loen seda ette. Nii et midagi muud ei olegi vaja, et need iga päev võiks lugeda ette. Aga mida see ettelugemise päev siis täpsemalt endast kujutab, mida homme tähistatakse? No see nüüd niimoodi välja kujunenud juba 20 neljandat korda juba siis 20. oktoobril. Et võib-olla siis oli ka üks selline sügisene aeg, et sügisel võib-olla ongi rohkem niimoodi tubased tegevused ja, ja siis lastekirjanduse keskus tollal, et mõtles, et mõtleks välja mingi sellise nagu raamatute lugemisega ühe päeva ja natuke võeti nagu eeskuju saadi Põhjamaadest, kus on ka sellised päevad olnud. Ja, ja siis nii kujuneski, et, et ühel päeval me kohe kutsume kõiki tõesti ette lugema ja tõesti kõiki, et lugeda võib, tänapäeval loetakse isegi koertel, et on, on tõesti kõigile. Seekord on siis ka tulemas võistlus, kõik on kõige targemad ja see tähendab siis seda, et, et neljandate klasside õpilased loevad ka, et žürii ees, nii et antakse ka hinnanguid sellele, mismoodi siis ettelugemisega hakkama saadakse. Jah, et see kõik on kõige targemad, et kuna siin täna siin saates huvitaja saates on kooliteema, et tegelikult, et see, kuna on laste ja noorte kultuuriaasta, et siis on võetudki, et loetakse kooliteemalisi raamatuid ja see kõik on kõige targemad on contra Ühe luuletuste Raamat luulet, luuleraamatu pealkiri, kus on ka hästi palju koolil teemandi luuletusi aga loetakse eesti kooliteemalisi jutte, Teie neljandad klassid on meil juba traditsiooniks on saanud, et loevad siis neljanda klassi õpilased, see tan, võistlus on natukene selles mõttes nagu raske hinnata, et no tõesti ettelugemisel sa ei saa mõõta kõrgust ja kaugust ja, ja et aga tõesti, et žürii peab siis oskama nagu seda. Et kuidas ettelugeja oma selle teksti kolm minutit aega lugeda, et kuidas ta oma selle loo nagu siis publikule või nendele, kes kuulavad, kuidas ta seda ette nagu, nagu loeb ja, ja kuidas see mõjub siis publikule. Ja on siis nii, et laupäeval see on siis juba 21. tulevad üle Eesti igast maakonnast ja Tallinn ja Tartu, et 17 ettelugejat parimate ettelugejad on praegu toimuvad veel eelvoorud, et kes siis saab siis esindada oma maakonda või siis oma linna. Ja siis teeb žürii oma hinnangud, et kuidas on siis kuidas see välja kukub. Seal žüriis on näiteks vanalinna hariduskolleegiumi teatriklassi õpilased Johanna poll ja Teele obrok ja meie Eesti rahvusringhäälingust on lastesaadete toimetuse juht Margus Saar ja, ja lastekirjanduse keskus esindab siis direktor Triin Soone. Nii et žürii tegelikult, et on, on päris päris asjatundlik, peab ütlema. Aga ma ei tea varasemate võistluste järgi, et kas nendest noortest on saanud ka näitlejaid, diktoreid. Kui nii ei tea, aga ma arvan, et et nemad on kindlasti selliseid hästi hakkajad ja, ja, ja kuna nad on väga sellised julged ja neid on selline selge ja kõva häälega, et eks miks mitte, et võib-olla mina ei tea täpselt, aga, aga miks mitte mõnest võib olla on saanud või mõni võib olla näiteks unistab sellisest ametist, miks mitte näitlejaks vigitoriks? Jah, eeldus, et ilmselt on olemas, kui see võistlus juba võidetakse või kui finaaligi jõutakse Ja loomulikult sellepärast, et seda, et praegu ütleme siis on maakondades ja siis Tallinnas, Tartus on need eelvoorud olid, aga sellele veel eelnes see, et koolidel said oma voorud. Et siis selgitati seal klassi parim ja siis, kui on paralleelklassid ka ehk siis kes läheb kooli esindama, nii et et siin sügisel seda ettelugemist on siis neljandate klasside küll väga palju olnud. Kas tänapäeval on seda lugemist ja ettelugemist ka vähemaks jäänud, et need nutiseadmed ju loevad ise juba kõik ette ära meile? Ma ei arva, et seda lugemist on vähemaks jäänud, et minu käest hästi tihti küsitakse, et kas tänapäeval lapsed loevad vähem. Ma arvan, et kui laps jõuab raamatu juurde, kui tal see hea raamat, mis teda just kõnetab, kätte saab, kätte satub, siis lapsed tegelikult tahavad lugeda muidugi ja, aga tegelikult on niimoodi, et neid raamatuid, mida nad loevad, et need on erinevad, et võib-olla kui omal ajal kõigi rääkis seal seiklusjuttudest või või mingites muinasjuttudest, et siin tuleb nüüd praegu rohkem selline fantaasiateema. D ja loodetakse ikka palju ka neid reaalseid lugusid, et need raamatuid ja need teemad on natukene muutunud, võib-olla. Inimesed on õnn, see, et lasteraamatud väga ei ole nii-öelda e raamatuteks saanud, et lapsele, et täiskasvanud loevad rohkem nutiseadmetest, et laps ikkagi kui ta, kui ta eelistab lugeda seda, eelistab lugeda raamatust paberraamatust. Mina helistan ka siis me iga päev töötan nende raamatu. Ega ettelugemise peale mõeldes ja nutiseadmete peale ka samal ajal mõeldes tuleb mul meelde, et Eestis tegeletakse ka ju sellega, et et oleks siis kõne sünteesimine olemas ja et kui arvuti loeb teksti ette, et siis oleks ka võimalikult eesti keele pärane ja sellega tegeletakse. Et, et see on ka ettelugemise osa õpetada arvutit, et eesti keelt korrektselt ette lugema. Kindlasti kindlasti, nii et selles suhtes ongi see ettelugemine, et mõni võib mõelda, et ma olen juba täiskasvanud inimene, et no mis ma oskan väga hästi ette lugeda, tegelikult täiskasvanud võiksidki rohkem ette lugeda. Ja, ja miks mitte näiteks homme näiteks oma töökohas ette lugeda, sest see ei olegi nii lihtne, et kõik sinusse diktsioon ja, ja sinu mõte tuleks välja, et mida sa loed, et kas, kas teine jääb seda teksti kuulama. Ja kas ma annan selle edasi selle, nii nagu ma tegelikult mõtlesin seda edasi anda, et tegelikult tänapäeval isegi, et teha õiges kohas pausid ja kõike seda, tuleb mõelda välja tõestikum, diktsiooni ja tämbri peale kõike kõike, et võiks seda teksti isegi enne nii-öelda iseendale. Nii et te kutsute siis homsel ettelugemispäeval kõiki tekste ette lugema? Ja loomulikult täna õhtul näiteks raamat juba või valmis panna see see katkenud tekst üles leida siis homme ette lugeda. Mul tuleb veel lapsepõlvest meelde see, mismoodi minu vanaema luges alati minu vanaisale ajalehte, et vana seeritest ei näinud ja mina ei tea, kui hästi temaga lugeda oskas. Aga, aga igatahes kõige olulisemad artiklid Ta luges vanaema alati koduselt. Ja kindlasti oli ta siis oma ajalehe ettelugemise ajal, ma kujutan ette Vahva, nii et homme on ettelugemise päev ja ülehomme ettelugemise võistlus. Finaal ja finaal lausa, ja siis selguvad need, need parimad, aitäh tulemast täna stuudiosse. Eesti lastekirjanduse keskusest. Lugejateeninduse juhataja Anne kõrge ja huvitav hakkab siinkohal ka otsi kokku tõmbama. Kell on 10 55 minutit saanud. Meil on jäänud ärav veel kuulata. Ta on üks lugu ja, ja huvitav saade jätkub juba homme kell 10 ja viis minutit. Mina meelistel, tänan teid kuulamast kaasa mõtlemast ja soovin teile kaunist päeva jätku. Ei. Mina millegagi minema. Vikerraadio.