Kohvik eelmises sõna säutsus mainisin, et sel aastal möödus 100 aastat kirjandusrühmituse Siuru loomisest. Samamoodi möödus 100 aastat sõna kohvik sünnist. Toomas Haug hüpoteesi järgi sündis kohvik sõnamänguna Siuru laste seltskondliku lõbi käigus. 1900 seitsmeteistkümnenda aasta paiku. Artur Hatsoni Siuru raamatus väidab Watson, et kindlasti vist leiutas ja tõi sõna kohvik eesti keelde ei keegi muu kui tänase päeva eesti nõutuinja hinnatuim külmetav kunstnik Konrad Mägi kellele kohvik Werner oli suisa teiseks koduks. Kirjandusteadlane Herbert Salu kirjutab, et kohvikud olid meie kirjanduselus suure tähtsusega asutused. Poeeemmlaskonnal kulus suur osa päevast kohvikuis, mõni lausa elas seal. Kohvikus käidi üksteisega kokku saamas, tööde üle nõu pidamas või päevasündmustest lobisemas malet mängimas, muidugi eelkõige kohvi jooma. Seatubakat suitsetamas. Kirjanikud kirjutasid vahel ka mõne följetoni või luuletuse. Said uusi ideid, kunstnikud, eriti karikat. Turistid joonistasid varasemalt enne sõna kohvik teket, olid kasutusel kohvimaja kohvipood või cafe.