Igav väärtuslikku ilukirjanduslikku teost tuleb käsitleda kui kallist aaret mis on kätketud raamatukaante vahele. Kirjanik kui sõnameister. Kas tunnete häälest, kes on see esineja? Kindlasti tunnete ja muidugi meenub teile ka raadiosaade ilmekas lugemisest, mis valmis teie endi soovil. Selle vestluse autoriks ja esitajaks oli näitleja ning lasteraadio režissöör Aarne Ruus. Rikastavad meie fantaasiat jutustavad meile tänapäevakangelastest või meile senitundmatust inimestest, oludest, ühesõnaga rikastavad meie sisemaailma. Miks siis me täna meenutame teda? Aga sellepärast, et Aarne Ruus sai 28. juulil 50 aastaseks. Aarne Roosi nimi on teile kõigile tuttav. See on tihti raadios kõlanud kas mõne kirjanduslikku pala, esitajana, näitejuhina või ka osalisena mõnes kuuldemängus. Tuletagem meelde kasvõi teile kõikidele väga meeldinud kuuldemängu Timur ja tema meeskond. See ja sa oled üleni porine nägu ja riided. Ženja, kust ta siia sai? Isa, ära usu, kedagi ei tea ju midagi. Aga Timur, minu väga hea seltsimees. Tere, Timur maususeniat. Ja kui inimene tahab teisele teha head, siis ei saada olla halb. Aarne Ruus mängis selles kuuldemängus. Ženja isa, polkovnik Aleksandrovitš. Kõige tähtsam Aarne Ruusi raadioalases töös on aga laste kuuldemängudele avastamine ja lugemistundide ettevalmistamine. Seda on ta suure armastusega päevast päeva teinud juba seitse aastat. Meie peame teie kirjadest, et teile väga meeldivad kuuldemängud nägu, aatomic, sombriero, Tom Sawyeri ja Huckleberry finni seiklused vaeslapse, käsikivitasu ja, ja palju teisigi. Et kuuldemängu käsikirjast on saanud kunstipärane ja meeldiv raadiosaade. Selles on suur osa Arne Ruusi tööl. Kuid need Pärnu, Tartu ja Viljandi kandi noored, kes hiljaaegu juhtusid külastama Viktor Kingissepa nimelise riikliku draamateatri ringreisietendusi võisid näha Aarne Roosi meisterliku mänguga teatrilaval. Tema näitlejatee algas 1941. aastal pärast seda, kui ta oli lõpetanud teatrikooli. Kuid kas teate, Egaarne Ruusil on ka teine elukutse. Pärast seda, kui ta 1930. aastal lõpetas Tallinna Õpetajate seminari töötas ta kuni 1942. aasta lõpuni õpetajana. Kuid juba koolipoisina tundis Aarne Ruus huvi lavakunsti vastu ja aktiivsest kooli isetegevuslased kasvas küps näitleja, kellena me teda tunneme tänapäeval? Kuid mitte ainult kunstilise sõna valdajana ei tunneme Aarne Roosi vaid. No mul oli niuke hästi katlal webi Uustaabeeess. Et ei ole Expika juturuumid, läheks soojaks muutuses möll, koolid on täna pidupäev. Ta võtab kätte ka akordioni või istudes klaveri taha, esitab laulu, kui osa seda nõuab. Mul pole ahjuke Vulcani hästi katla Almepihustamess. Et ei oleks pikka juttu, ruumid läheks soojaks Rutluse. Soovime Aarne roosile veel palju aastaid. Palju edu lavastajana mikrofoni vahendusel ja palju õnnestumisi teatrilaval. Usume, et meie õnnesoovidega ühinevad kõik lasteraadiokuulajad ja need mitu 1000 kunagist koolilast, kes kogusid koolitarkust Aarne Roosi juhatusel.