Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 19.-st detsembrist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Ühenduse praegune seis ei viita veel ülekuumenemise-le, kuid oht selleks on olemas, märkis Eesti pank oma majandusprognoosis. Keskpanga hinnangul hoogustab järgmisel aastal majandust ka riigi kulutuste kiire kasv. Pole õige aeg siis majandust stimuleerida. Järgmisel kevadel valmivast uuringust selgub, milline on parim lahendus balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimises Lääne-Euroopa süsteemiga. Nii nagu ka siin sel nädalal Euroopa Komisjon ütles, on see ju Euroopa energiajulgeolekuprojekt laiemalt kui ainult balti riike puudutav. Saudi Araabia raketitõrjelasi pealinna oriaadi lähistel alla jeemeni mässuliste raketi. USA senatis toimub täna õhtul ulatusliku maksureformile eelnõu hääletus. Setumaal antakse üle Anne Vabarna nimelise omakultuuripreemiad. Öösel on pilves selgimistega ja olulise sajuta ilm, mitmel pool on udu. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni kuus meetrit sekundis, hommikuks pöördub tuul Lääne-Eestis edelasse ja lõunasse ning tugevneb. Õhutemperatuur on nullist miinus kuue kraadini, saartel kohati kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval on peamiselt pilves ja olulise sajuta, hiljemalt õhutemperatuur on miinus kolmest pluss ühe kraadini saartel ja rannikul kuni pluss kolm kraadi. Eesti majanduse praegune seis ei viita veel ülekuumenemise-le, kuid oht selleks on olemas, märkis Eesti pank oma majandusprognoosis. Keskpank mainis, et järgmisel aastal hoogustada majandust ka riigi kulutuste kiire kasv. Praegu on Eesti majanduse keskpanga hinnangul kriisijärgse aja parimas seisus, jätkab Kristi Sobak. Eesti Panga prognoosi kohaselt ületab majanduskasv nii sel kui tuleval aastal nelja protsenti. Meie jaoks olulised välisturud on üllatanud oodatud paremate tulemustega ja seega on suurenenud ka eksport. Eesti majanduskasv on muutunud laia põhjaliseks kasvule seab lähiajal piiri taga töökäte puudus, ütleb Eesti Panga president Ardo Hansson. Lõpuks ei ole neid töökäsi, neid masinaid, seda tootlikkust, mis tagaks sellist majanduskasvu, nii et ettepoole vaadates ta peaks hakkama aeglustuma. Praegu on rahvastiku vananemist tasakaalustatud suurem osalemine tööturul. Pikaajalise tööpuuduse määr näitab aga tööotsijate raskusi töökohtadega sobitumisel. Samal ajal on inimesed töökohtade vahetamisel väga aktiivsed ja liiguvad paremini tasustatud tööle. Prognoosi järgi on keskmine brutopalk tänavu 1217 eurot, tuleval aastal 1292 ja aastaks 2020 tõuseb keskmine palk 1445 euroni. Madalapalgaliste töökohtade täitmine on keeruline, sest need pole praegustes turutingimustes lihtsalt konkurentsivõimelised. Ardo Hansson. Palgakasv on olnud mitu aastat juba päris kiire, me oleme harjunud niisuguse kuue, seitsme protsendise palgakasvuga üks vahel me mõtlesime, võib-olla ta hakkab natuke aeglustuma, aga see palgakasv ei ole kuhugi kadunud. Tegelikult pinged tööturul on praegu väga kõrgele, tegelikult väga raske leida töötajaid. Eesti-siseseid põhjuseid majanduskasvu äkiliseks pidurdamiseks Eesti pank siiski ei näe, kuid probleeme võib põhjustada avaliku ja erasektori ehitustellimuste koondumine ühele ajale. Ka pole väga kiire majanduskasv keskpanga hinnangul õige aeg puudujäägis eelarveks. Ardo Hansson. Me näeme praegu, olukord on väga hea, kus eksport kasvab, kui see eurorahade ka lisaliikuma, ka sellises olukorras meie majandus ei vaja lisastiimul, et peaks lähtuma sellest eelarve baasseaduse loogikast, mis ütleb, et headel aegadel. Me kogume reserve selleks, et halbadel aegadel neid kulutada. Praegu me näeme, et valitsus on hakanud tegelikult mõõdukalt puudujäägi tekitama, mis on tegelikult olla liigub vales suunas. Saudi Araabia lasi pealinna hariaadi kohal alla jeemeni mässuliste raketi. Saudi Araabia ja USA on süüdistanud Iraani rakettide tarnimises huti mässulistele ning harjad ütles, et teisipäeval alla tulistatud rakett oli Iraani ja Huttide oma. Andmed ohvritest esialgu puuduvad. Mässuliste esindaja Mohammed Abdul Shalom ütles, et mässulised tulistasid välja raketi Volkeine H2 ja selle sihtmärk oli saudi kuninga Salmani ametlik residents. USA senat hääletab president Donald Trumpi maksureformi eelnõu üle täna õhtul, teatas senati vabariiklaste juht Mitch McConnel. Vastuvõtmisega rajal saab president selle seaduseks allkirjastada juba kolmapäeval, vahendab Reuters. Kui esindajatekojas oodatakse eelnõu ladusalt läbiminekut, siis senatis on hääletus tasavägisem, leiavad vaatlejad. Eelnõuga vähendatakse näiteks ettevõtte tulumaksu 35-lt protsendilt 21-le. Kriitikute sõnul kasvatab see aga riigi võlakoormust 10 aasta jooksul 1,4 triljoni dollari võrra. Maksureformi heakskiitmine enne jõule tähendaks Trumpile suurt võitu ning ühe tema valimislubaduse elluviimist. Briti politsei vahistas neli meest, keda kahtlustatakse terrorirünnakute kavandamises. Kolm kahtlusalust peeti kinni hommikul Sheffieldis ja üks Chester pildis Sheffieldis asuvasse majja saadetiga pommirühm ning ettevaatusabinõuna evakueeriti ümberkaudseid elanikke. Praegu on teada, et kahtlusalused on 22 31 36 ja 41 aastased mehed. Muid andmeid kahtlusaluste kohta ei ole avaldatud. Bosnias vahistati kuus moslemit, keda süüdistatakse 30 serblase tapmises 1990.-te aastate sõja ajal. Alates detsembri algusest on korraldatud kaks operatsiooni sõjakuritegudes kahtlustatavate Bosnia moslemite tabamiseks. Prokuratuuri teatel osalesid vahistatud 1992. aasta rünnakus Sarajevo lähistel asuvale serblaste külaletsemernole külas. Tapetud inimesed olid vanuses 18 kuni 80, nende seas oli 10 naist. Euroopa Liidu nõukogu pikendab Venemaale kehtestatud sanktsioone ilmselt neljapäeval. Seda tehakse kirjaliku protseduuriga. Sanktsioonide taaskordne pikendamine kiideti heaks 14. detsembril Euroopa ülemkogul. Soome parlament kiitis häältega 124 poolt 65 vastu heaks alkoholiseaduse muudatused. Plaanide kohaselt peaks muudatuste pakett hakkama täismahus kehtima järgmise aasta märtsi alguses, kuid mõned sätted rakenduvad juba uue aasta esimesest päevast. Näiteks tohib kohe pärast aastavahetust toidupoodides müüa senisest kangemat alkoholi. Euroopa Komisjoni rände ja siseküsimuste volinik Dimitris Abramopolas tänas intervjuus rahvusringhäälingule Eestit eesistumise ajal tehtud töö eest rände ja julgeoleku valdkonnas. Pagulaste kvootide küsimuses jääb volinik enda seisukoha juurde, et solidaarsus ei saa olla valikuline. Brüsselist jätkab tehanud. Euroopa Komisjoni rändevolinik tänas Eestit tehtud töö eest piiri ületamise süsteemi ja andmebaaside koostalitusvõime edendamise eest ning panustamise eest asüülireformi arutellu. Rändevolinik Dmitri saurunud. Bla Udo vitsad selles mõttes. Eesti on teinud suurepärast tööd ja peab olema uhke oma saavutuste üle. Viies Euroopat õiges suunas kahes olulises valdkonnas migratsiooni ja turvalisuse valdkonnas. Eesti pidi eesistujana teoks tegema mitmed Euroopa poliitika võtmeelemendid. Eelmisel nädalal astus rändevolinik teravasse mõttevahetusse ülemkogu eesistuja Donald Tuskiga. Tusk leidis, et kohustuslikud pagulaskvoodid ei toimi. Agronoom Poolas vastas sellele Tuski mõtteavaldusena Euroopa vastane. Täna ütleb ta, et ütles seda, mida mõtles ja riigid peavad täitma endale võetud kohustusi. Dmitri Saurama Poolas. Kui me räägime solidaarsusest, siis ma kordan veelkord, ei ole olemas solidaarsust Alacars sõnaraamatus tähendab solidaarsust kõikides Euroopa keeltes, sama solidaarsus ja vastutus on põhiprintsiibid, millele Euroopa projekt on rajatud. Nii et meie kohustus on neid printsiipe kaitsta ja neist kinni pidada. Lubage mul öelda seda veelkord, solidaarsus ei saa olla valikuline. Küsimusele, kas asüülireform peab tulevikus tähendama kohustuslikke kvoote, vastab rändevolinik, et arutelu käib ja ta loodab, et Euroopa Liidu riigid jõuavad siin ühtse lähenemiseni. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand Brüssel Belgia. Balti riigid soovivad 2025.-ks aastaks ajanud Venemaa elektrisüsteemist lahti ühendada ja sünkroniseerida oma elektrisüsteemid Lääne-Euroopa süsteemiga. Kristi Sobak uuris, kui kaugel kokkulepete ja ettevalmistustega ollakse. Balti riikide ja Poola energiaministrid kinnitasid eile Brüsselis poliitilist tahet ühendada balti riikide elektrivõrk Lääne-Euroopa mandriosa energiasüsteemiga, räägib Eesti energiavaldkonna minister Kadri Simson. Tegelikult on sellest, et Eesti, Läti ja Leedu lahkuksid vene sünkroonalast saaksid osaks Lääne-Euroopas on kroonast räägitud juba kümmekond aastat ja nüüd viimasel aastal oleme üheskoos päris tugevalt edasi liikunud. Järgmise aasta märtsis ilmub siis Meie kolme ja poole uuring. Millisel viisil me võiksime ennast siis Lääne-Euroopas sünkroonalaga ühendada, kas see on läbi Poola ühe kahe liiniga ja palju see maksma läheb? Eeldatavalt kulub selleks Eesti, Läti, Leedu ja Poola peale kokku miljard eurot, kaasata soovitakse võimalikult palju Euroopa rahastust, ütleb Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. Nii nagu ka siin sel nädalal Euroopa Komisjon ütles, on see ju Euroopa energiajulgeolekuprojekt laiemalt kui ainult balti riike puudutav. Samal ajal 2019 viime läbi balti eralduskatse, eraldame kolm balti riiki teatud ajaks Vene elektrisüsteemis, proovime, vaata kuidas me omavahel hakkama saame. Ilma toetuseta Venemaa poolt, nii et ettevalmistused on täies hoos ja loodame siis pelgalt töötada, et 2025 eesmärk oleks realiseeritav. Skandinaavia elektrisüsteemiga ühinemise varianti põhjanaabrite vähese huvi tõttu praegu ei kaaluta ja kevadel valmiv uuring keskendub Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga ühinemisele, ütleb Veskimägi. Kas seda teha ühe liiniga kahe liiniga me kindlasti tahaksime Eestit näha kaheliiniga, mis teeb süsteemi juhtimise opereerimise kulu tarbija jaoks palju odavamaks ja kindlasti ka palju töökindlamaks vähem negatiivseid tagajärgi turule. Isegi Kesk-Euroopa suuna võtmes on veel päris päris palju lahtisi kohtusid, kus meil ei ole konsensust ei balti riikide teedega ka koostöös Poolaga. Suve jooksul loodab Elering balti riikide poliitilist otsust, millise variandiga edasi minnakse. Tarbijale võib see kõik aga tähendada võrgutasude tõusu. Selle otsuse tegemisel me peame endale aru, et parem energiajulgeolek, suurem elektrivõrgu töökindlus potentsiaalselt tähendab ka täiendavaid tasusid. Me peame aru, et need kaks asja on ühe medali erinevad küljed. Eesti ja Venemaa ministeeriumite esindajad allkirjastasid Muuga sadamas transpordikoostööprotokolli, mis määratleb koostöövaldkonnad aastaks ajaks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti kuningas ütles, et muuhulgas on ära märgitud Narva uue sillauuringu teema ja raudtee-alane koosne. Kunagi oli kokkulepe ka, et see oli juba tsirka 10 aastat tagasi, et me teeme siis Narva silla uuringu ja me pidime tegema valmis niisugune lähteülesande, et kuidas see uuring teha. Vahepeal see projekt katkestati, suhted ka natukene head, nüüd me otsustasime selle laua peale, võtad siis maanteeamet, saadab selle uuringu lähteülesanne Venemaale ja esimese kvartali jooksul ja siis nad omalt poolt täpsustavad seda, nii, et saab selle tasuvusuuringu hanke käima lükata järgmisel aastal, et kuhu ta peaks tulema ja mis kujul ja mis maksumusega ja kõige tähtsam punkt meie jaoks on see ikkagi kaubamahud Eesti raudteele ja siis ka sadamatesse, et meie jaoks on selge, et Venemaa oma transiit ikkagi veab läbi oma sadamate. Aga samas on kordades kasvamas. Hiina transiidi mahud ja sadamad on aga ja raudteejaamad, eriti piiripunktides, on umbes Euroopas otsivad uusi kanaleid eelkõige Põhja-Euroopast alles kaupade vedamiseks, aga selleks tuleks kaup vedada läbi Venemaa ja selleks on vaja Venemaalt veo plaani rivisse. Et sellest me rääkisimegi leppisime kokku, et teeme aktiivset koostööd, kui niisugused kolmandatest riikidest tuleva kaubaprojektid on mõlemale riigile majanduslikult kasulikud. Just neil minutitel antakse Setumaal üle Anne Vabarna nimelised oma kultuuripreemiad jätkab Irja mõnutav. Tänavuste Anne Vabarna nimelise preemia saajate hulka kuulub teiste hulgas ka arheoloogia Tartu Ülikooli õppejõud Heiki Valk. Preemia pälvis ta raamatu inimese muuseumi ekspeditsioonid Eestisse 1937 kuni 1938 ilmumise eest. Tegemist on Boris Vilde ja Leonid Suurovi etnograafiliste välitöödega ning Pariisis Inimese muuseumis säilitatud materjalide põhjal valminud teosega, mis avab setode elu ja kultuuri uusi aspekte 20. sajandi alguses. Teos ilmus sel sügisel prantsuse vene ja eestikeelsena edasi räägib Heiki Valk. Ise ma pean seda ka väga väga tähtsaks seto kultuuri tutvustamisel maailmas, sest vene keel ja prantsuse keel on ikkagi maailma suured kultuurkeeled ja need asutused on maailmatasemel etnoloogilised, uurimisasutused ja teadusasutused. Kõige selle valguses, mis meeleolusid tekitab Anne Vabarna preemia, mille ta neil minutitel kahe kätte saate. No see on muidugi väga suur heameel ja tänutunne, et seda tööd niimoodi on oluliseks peetud. Preemia saab ka Õie Sarve kolmandal leelokonverentsi korraldamise eest. Žürii hinnangul on tegemist olulise mõttekojaga, kus on vaba pind arutlemaksetadele oluliste teemade üle nagu korrektne rõivastus, raskused traditsioonilise laulu ja tänapäevase elulaadi ühendamisel ning mõistagi küsimused ja hirmud tuleviku liste arengute kohta. Nii laulab Värskas tegutsev leelokoor kulda tšau, kes pälvis Anne Vabarna nimelise omakultuuripreemia valla siseselt. 11 liikmeline leelokoor on koos käinud pea 30 aastat ning andnud oma suure panuse seto kultuuri tutvustamise nii Eestis kui ka välismaal. Viimati esinesid nad Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kultuuriprogrammi raames Belgias, kus ühel kontserdilaval kohtusid seto leelo, Belgia kammerkoor ning Veljo Tormise muusika. Leelokoori ühe liikme, Helena Kudre sõnul alleelatamine nende jaoks puhas rõõm ning kui tänavu tõmbasid naised seto rõivad selga 55-l korral, siis Kudre sõnul võivad nad järgneval aastal seda rohkemgi teha. Uhkustunne ikka tuleb, et ja samas jälle hea meel ka märgatakse, tahame laulda ja, ja hea, kui kutsutakse ja. Raadiouudistele setomaalt Mirjam nutab. Ilmast räägib sünoptik maile Meius. Saabuval ööl ilm oluliselt ei muutu, vaid udu võib esineda laialdasemalt. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis, hommikul pöördub tuul Lääne-Eestis edelast lõunasse ning tugevneb veidi. Õhutemperatuur on null kuni miinus kuus, saartel kohati kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval läheneb meile Skandinaaviast aktiivne madalrõhulohk koos niiskema ja soojema õhuga. Selle lähenedes õhurõhk langeb ja tuul saab juba rohkem hoogu juurde. Kolmapäeva päeval on peamiselt pilves ja olulise sajuta ilm. Õhtul suureneb Loode-Eestis vihmasaju võimalus. Puhub lõuna ja edelatuul kolm kuni üheksa, saartel ja looderannikul kuus kuni 12, puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss üks saartel ja rannikul kuni pluss kolm kraadi. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.