Piimakombinaadi isetegevuskollektiivis jäi äkki laulja haigeks. Solist lüüriline tenor, teise liigi autojuht Arnold, ta mitte ei jäänud niivõrd haigeks, kui et hääl kadus ära. Ja just tund aega enne kontserdi algust. Igatahes ilmus Arnold taar kunstilise juhi ette, liigutas ammuli aetud suu juures abitult sõrmi ja ainult kähises mitte piuksugi ei saanud teha. Kunstiline juht arusaadavalt, langes otsekohe näost ära ja pistis terrorininal vehtedes koledasti kartma. Pane tähele, Matheriel subprovokaatori seltsimeheliku kopterite, lasen ühiskondlikul arvamusel Su äraandjat pihuks ja põrmuks teha. Teema arvas head piimakombinaadid kollektiivi niivõrd alatult alt vedada n kontserti. Ise tahab veel haritud inimene olla teise liigi autojuht. Kärumeheks peab sind selle eest panduma. Siis mis asemad teen. No mis kuramuse kontsert siis enam on, kui pole laulusolist? Ühesõnaga ladus kõik oma hinge pealt välja ja jäi kahe käega peast kinni hoides sedasi lakke vahtima. Aga samal momendil seadis elektrik Toivo Oru rand lae all ilutulestiku üles ja jorises midagi bassihäälel laulda armastas. Jorin oli tal igatahes võim võttis saadono nahk niivõrd madalalt nagu ütleme noh, Saliaapil või midagi sellesarnast. Ainult et viisi ei suutnud pidada, vajus nii ära, löö kohe käega ja lase minna. MeT Shaljaapin tähendab vaid ikka seesama auranud elektrik. Aga kunstilisel juhil sähvatas äkki hiilgavidee otsekui elektrilöök kerest läbi. Asi seisnes nimelt selles, et et aasta tagasi lükkas piltilus laborant leili meie kunstijüngri kolinal oma südameuksest välja ja purjetas hoopis elektriku ka abielusadamasse. Nüüd arvas eemale tõugatav tasumised, tunni tulnud olevat, mõtles, et tortab teisele Kunski relvaribide vahele, nii lavale. Las saab seal kõigi naerualuseks. Tule alla. Hüüdis ta elektrikule. Mul siin veel. Kostis ülevalt hääl nagu tühjast tünnist. Roni alla. Ütlen ma sulle, käratas kunstiline juht haka õhtul soolot laulma. Teensus päevapealt solisti. Aga seil marsabata skorpion siin ta näitas ehmunud tenorile. Keerab senikaua pirnid sisse. Asjad arenesid kohutava kiirusega, käigu pealt tehti kindlaks, et harurand laulab neegrihällilaulu ja veel Foxi rütmis. No et oleks ajakohasem kohe otsestati klaveri saatel läbi proovida. Niisugust laulu polnud piimakombinaadi klubi seinad veel iial kuulnud. Lastest ei maksa mitte rääkidagi, isegi haikala oleks hällilaul narkoosi alt üles äratanud elektrit sattunud vaimustusse madalast jorinast, mida ta oli suuteline tegema, ei tahtnud alumistel toonidelt enam üldse üles minna. Ja kui tuligi, siis niisuguse Fortišimuga, et klaverisaatja kord jalad Petraalidelt maha ehmatas ja suunagu kahuripaugukartuse laiali ajas. Kunstiline juht aga hõõrus käsi ja itsitas. Jää meelest. Kyll põrutama, paneb puhta abstraktsiooniga. Publik mõistagi on meil teadlik, oskab naljast lugu pidada. Arvati, et tegemist on paroodiaga ja arvu orumetsa ei tahetud kontserdi ajal üldse lavalt ära lasta. Pärast kontserti, samal ajal kui kunstiline juht kitsamas ringis klaasidestes naerumürina saatel oru ranna. Kui solisti avastamise lugu jutustas rääkis elektrik kodus oma unisele naisele. Sa kujuta ette, et ma olen solist. Oo jaa, ise ei teadnudki. Mismoodi plaksutati. Hommikul ei mõelnudki mees enne tööle minna, kui oli oma hääle nagu kord ja kohus lahti laulnud. Lüürilisi tenoreid eeskuju võttes ajas ta rinna ette ahmis kopsud õhku kui täis ja kihutas mööda heliredeleid ikka üles ja alla. Nii et pulgad bratsusid. Kogu maja rahvas jooksis vaatama. Mis oru randade juures lahti on? Ei tea, käites naene õlgu, on vist kõrgepingega vastu pead saanud, laulab häält tagasi. Tööl hakkas elektrik, ennast ei keegi imelikult yleval pidama. Ta käis südasuvel, villane sall ümber kaela. Köhatas kõrisõlmega, mõtlesin des imelikult. Ja võis väga ootamatult kuskil lae läkil laulma, röögatu ta, nii et ehmatab teistel, kas, mis südame seest välja? Kunstiline juht, kes sellest ajast alates hakkas pidama ennast suureks nalja hambaks, köhistas Taelu rõõmsalt naerda. Haarake, seltsimehed, siin on teile nüüd kõige selgem näide sellest, kuidas kunst võib mõnikord ohvreid nõuda. Aga varsti oli, ta oli iga su kõle naerutuju nagu noaga lõigatud. Et läks oma heategijat sünnipäeval enne koitu üles laulma. Kunstide juht taheti nõrgeldamise pärast kommunaalpinnalt kohtusse kaevata. Kõigi proovide ajal pidas orand vajalikuks klubis harjutada, nii et teised ei saanud üldse suud lahti teha. Kõigepealt lõid näitlejad käega, siis läksid ülejäänud ringis laiali. Kunstilise juhi, keelamiste, ähvarduste ja palvete peale vastas elektrik ühtmoodi rahulikult. Sa ju ise tegid minust solist. Varsti hakati rajooni kultuuriosakonnas kunstilisi juhi peale väga viltu vaatama. Öeldi, et ta on lasknud piimakombinaadi tegevuse puhtal kujul kiigastuma minna ja antimehikestele käskkirjaga kuklasse. Kõige lõpuks hakkas oran täie õigusega nõudma oma heategijalt soovitust konservatooriumi astumiseks. Kunstiline juht nägi ära, et tema hiilgavalt alanud karjääri häbiväärse lõpu asemel on targem juba ise eesriided ette tõmmata. Kuna tal mingit eriala polnud, siis palus ta end määrata pensionile läinud väravavalvuri vakantsele kohale. Uus kunstiline juht oskas elektrikule selgeks teha, et ta hääl sobib R-i tdi hästi just luuletuste lugemiseks. Orand loeti nüüd kontsertidel laulmise asemel krolovi valmi ja hästi loetab ütlema võimsalt. Näiteks Eestist. Ee me olime eesti nõudlik kõrk kui kannal karjäär, vedelkott, mis sest kasu all, kui mõistus nõrk ja vaimu natuke liiv vedel. Väravavalvur püüab aga kõigis piimakombinaadi töödes haletsust äratab, seletades nagu oleks tema puhta kunsti pärast sunnitud nii koledasti kannatama. Arvatakse, et ega ta sellelgi kohal kaua ei püsi. Valvsus olevat väravas nõrgaks jäänud. Kuigi töö on auasi, homme saab, tööle ei lähe. See on kõige olulisem. Muidu on ta päev nagu päevika. Samuti rändavad pilved taevas, samuti saadavad pärast lõunat sagara vihmal ning samuti kohiseptuur ja suured igihaljad kuused raputavad oma kavalaid päid. Homme teed, mis tahad, või teed, mida ei taha. Kas siis on see hirmus tore päev sest siis paistab päike, tuul peaaegu ei olegi ja kõik läheb nii, nagu sa ise arvad. Ema viib su hommikul võib-olla kohvikusse, kus sa talt sirgelt istuma ja tädi deklatši juttu kuulama, sest nendel on pühapäev. Aga võib-olla lähed sobis isaga loomaaeda, seal on saada kilpkonna ja yks elevant. Lõvid pakuvad käed, paja eeslid puhuvad pasunat jäägarulannad, komm ja poni veab sind selle eest, väikestel oraval aitad rattas joosta, ahvile, ennustada tulevikku. Või lähed jälle tsirkusesse ja naerad mõlemad hirmsal kombel ses Klauna naljakas ja kukub liiga asjaga liistule. Õhtul seal tulekahju, et kääripuu otsas, et kõike ei jõudnud ära teha, mida oleksid tahtnud. Kuid sa oled, andsin siis nii väsinud, jääd magama, enne kui ema jõuab sind lahti riietada. Unes näen jääkaru, kes kohvikus kooki ja kukub iga asja peale istuli sest pühapäev on lõbus. Kui sa oled hästi noor ja tema on ka hästi noor ja kui sina oled rikkumata ja tema on rikkumata ja kui te olete järelikult armunud, siis on pühade ajal tore päev. Vaatate hommikust õhtuni teineteisele imelikudel nägudega otsa jäi giidina isegi hilisõhtuks ära sest olete hästi noored. Geene maailmas midagi peale selle, mida tahate näha kõigi reiside lendaval vaibal Norra ja Itaalia kohal ning loobite üle serva alla muserdatud kompidi pabereid. Kõik on maailmas paarikaupa nagu magnetpooluseid. Puud seisavad Xi ja Norras on kirikutornid paaris ja Itaalias mäed suurem väiksemale tuulevarjuks. Teil on õnnelikud ja pisut purjus silmad. Ja päev lõpeb ruttu, kui vihma ei 100 ja kõht põlediis tema värava tagant kuudel naabute lahkutse alles pärast südaööd, kui on alanud. Kui sa oled üksi maailmas ja oled juba nii ära rikutud, et polegi enam rikutud siis pole sulle kedagi vaja ja pühapäev on täiesti talutavalt. Sest sa lähed oma mõttes ilmatu kõrgetesse mägedesse, kõnnid kuusemetsal, uurid, käbisid ja jänesekapsast ning veendud, et kõik on looduses üksi. Et taim on enesega ja loom on üksnes enesega ja inimene on eneseteel. Kuigi siin pole vaja lohutada toobseeveendumine ometi head rahuldust, Ajad jutuma truu seltsilise iseeendaga, ütled talle mõne pilkava komplimendi ja on kurradi lõbus, sest sulle pole kedagi vaja isegi astraalmaailma rahutuid Vainit. Kui sulle aga meeldib su enese hääl, siis hüüad mõne küsitava väärtusega vaimukuse. Ning vastab mäekülg, metsalagendik ja üksik valge pilv. Mis seltsi on veel vaja, kui maailmas on olemas isegi 12 kordseid kajasid, kes kunagi ei hakka pidama sinuga rumalaid vaidlusi. Terve pühapäev otsa võid sa enesega olla. Võid kuulata hommikusi kirikukelli, vaadata vett, ojas ja kivi, mis on tal tiibelis, kedagi tule sul arvestada, keegi segasin. On rahu ja hea äraolemine ning sa võid olla muu maailma vastu talutavalt heatahtlik. Sul on selja taga aastaid peas. Sul ei tarvitse olla pealetükkiv, võid leppida maailmaga, nagu ta seal on eneses. Aga kui saabule laps kui saabule veel üksi ega enam paarikaupa, siis ma ei tea, milliseks kujuneb su püha. Võib-olla tõuseb su naine eriti vara ja võtab ette pesupäeva, sest teistel päevadel käib ta tööl. Sel päeval saadid puid, kannad vett, jääd söömata. Ja kui te pärast lõunat saate pesu välja naeratab naine väsinult ja rahulolevalt. Kui sa veel pisut armastad teda, siis paistab päike ja pesu kuivab õhtuks ära ning seda tuleb hilisööni triikida. Siis on ka pühapäev kombes, pääseb vähemalt pesu saab puhtaks. Aga võib-olla remondid sa hoopis korterid või mängid kaar või vaatad aknast õue, kuidas sajab vihma või teed mõnda muud tööd hommikust õhtuni ja onud Haabe. Kuisada päevade ja nädalate kaupa kihutad rongis, siis pole sa laps üksi ega kaksi, sul pole pesupäeva ega korteri remonti, sa lihtsalt kihuta ja kõik päevad on e-sugust iika, sõidad kõigest mööda, Jalood põgusadest piltidest mosaiiki, haarad, Diddy siit teki, sealt fantaseerinud, nagu parajasti tuleb ja kõik oleneb sellest, milline meeleolu sul kui sõidad rongis, pole sul kalendrite pühapäevi. Haruharva tekivad sinus eneses. Ja ikkagi sa jätaksid rongid, jätaksid kodused toimetused, ilmatu kõrged mäed koos nende kohal hõljuvat astraalkehadega ja jätaksid armunute lendava vaiba hõitjataksid ning koliksid laps, sest lõvid pakuksid siis käpa ja eelseid puhusid pasunad, pension naljakas nagu seesama suurte inimeste elus, ainult et see lastenali ei lõpeks kunagi halvast.