Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Mõnes koolis ei tohi lapsed telefone kasutada. Keeld kehtib nii tundide kui vaheajal. Kui keegi jääb telefoni kasutamisega nendeks WC's vahele siis aparaat konfiskeeritakse ja õpilane saab karistada. Taoliselt kirjeldas oma koolikorda üks Prantsusmaalt villane. Kõikjal selline drastiline keeld ei kehti, aga järgmisest õppeaastast olukord muutub ja kõik sealsed koolid peavad tagama kuni gümnaasiumiastmeni. Et kooliaeg oleks telefonist vaba periood. Tõenäoliselt laste elus, siis ainukene selline periood. Omal ajal püüti sarnaste keeldudega hoida lapsi suitsetamas ning koolisaatja nurgatagustest, aga võimalike botustajaid Uudne meede küll ei võrdsustab nutitelefoni suitsetamisega aga midagi ärevust põhjustavat võib taolisest korraldusest välja lugeda. Mehe riigis olulise tähendusega Tiigrihüppe algatus aitas kaasa arvuti tarkuse levikule noorte seas. Ja seda peti oluliseks. Samal ajal telefoni ei peetud kuigi tähtsaks. Oli ju see peamiselt vait helistamise vahend. Üllataval moel kui arvuti kombineerus telefoniga hakkas aga Tiigrihüppehõive kaduma, asemele ilmusid hurjutamist divustavat pahed. Emmanuel Macron lubas presidendivalimiste ajal hoolitseda, et nutitelefonid ei teeks lastele liiga. Nüüd jõudis siis kätte aeg valijatele antud lubadust teoks teha. Väljapakutud seaduseelnõu peaks Prantsusmaa umbes 5300 kooli kodukorda muutma. Alates uuest õppeaastast. Eelkoolist kuni gümnaasiumi alguseni ehk kuuendast umbes 15. eluaastani võivad lapsed telefoni küll kooli kaasa võtta, aga kooli seal on nende kasutamine keelatud. Erandjuhud võivad olla seotud kooli ülesannete täitmise ja kiireloomuliste hädaolukordadega. Lihtne lubada, raske teostada. Keegi ei tea, kuidas regulatsioon peaks praktikas ellu viidama. Ülesande praktilised asjaolud Telegeeritakse koolidele. Nendeks pole teada, kas laps peaks koolipäeva alguseks telefoni loovutama, kuhugi ära panema või välja lülitama, et siis päeva lõpus protsess tagurpidi läbi käia. Isegi kui eesmärk on üllas, levib pessimism just õpetajate seas, kes ei usukava õõnestumisesse. Nad kardavad, et teooria ja praktika kulgevad isepäi näiteks segaksid telefonide väljalülitamine, kiireloomuliste olukordade lahendamist. Ärapanemine eeldaks turvaliste hoiukohta ja loovutamine tähendaks koolile suurt halduskoormust sest keskmised sealsetes koolides 500 õpilast enamusel kaasas telefon või kaks kui koolikotis on veel tahvelarvuti. Paljud koolid asuvad vanades linnaosades, nende hooned on samuti vanad, mis antud juhul tähendab piiratud ruumiprogrammi kuhu on keeruline lisada umbes 500 telefoni hoiustamisele koos koolialguse ja lõpu tunglemise minimeerimiseks piisava ligipääsuga. Kui koolilapsed välja jätta, leiab telefonikeeluga vale mitmeid pooldajaid sealhulgas lapsevanemate seas, kes usuvad samuti, et kooliajal ei peaks võsukesed telefoni kasutama. Samas koolimineku ja sealt koju saabumise ajal peavad vanemad oluliseks, et laps on helistamiseks kättesaadav. Haridusminister põhjendab seadust lisaks õppimist segava teguriga võitlemisele rahva tervise nimel sealhulgas rõhutades sõnumi saatmist peredele. Et vähemalt kool hoolib lastest. Pole välistatud, et saabumas ongi telefonidest hoidumise ajastu osaliselt rohkem moe ja sotsiaalse reaktsioonina senisele võidukäigule mis segunevad siis tõsisemate argumentidega näiteks nutiseadmed tööl, tungida vabaja tsooni. Siingi on prantslased teistest eesseadusega, mis keelab pärast tööaja lõppu töiste meilide saatmise. Samuti kasvavad kriitilised hoiakud sotsiaalmeedia loodud kunstlikust sõltuvusest, mille sotsiaalsed ja individuaalsed tagajärjed võivad osutuda seni teadvustatust oluliselt tõsisemateks. Seda eriti siis laste seas. Ning viimasel ajal on taas kord hakatud rohkem rääkima ning tegutsema seoses mobiilsete seadmete kiirgusohuga. Nii näiteks USA-s California rahva terviseamet avaldas äsja ametliku hoiatuse, milles soovitatakse kõigil nutitelefonide kasutust vähendada ja mittekasutuse ajal hoida seade võimalikult kaua endast eemal. Uue hoiatuse taustal on kohtuvaidlus telefonikiirguse uurimist puudutava materjali avalikustamisele. Aga sellega jõuame mõned Prantsusmaale tagasi, sest telefoni ümbritsevate vaidluste keskseks küsimuseks paistab olema ohu määramatus. Mis siis omakorda kutsub ametnike seas esile pleis Pascali argumendi jumala olemasolu kohta. Paska leidis, et parem on uskuda, sest kui jumalat pole, siis ei juhtu sellest midagi. Aga kui on, siis teebki õigesti.