Tere eetris portaal tehnoloogiakommentaaris etapp Kristjan Port. David Kingsbergemairoberg kirjutasid eelmisel nädalal lõpetuseks loo pealkirja all rasked küsimused, kas sotsiaalmeedias aja veetmine teeb meile halba? Küsimus iseenesest pole paha. On ju viimase aja üha kriitilisemate väljaütlemised sotsiaalmeedia suunal muutunud harjumuspäraseks. Selle loo teevad aga huvitavaks kirjutajate isikud. Mõlemad töötavad Facebook'i uurimisosakonnas, sealhulgas David, on arengule panustava firma uuringute grupi direktor. Lisaks on mõlemad lapsevanemad ja neid huvitab Facebooki edu kõrval mida põhjustab tänaste lasteekraaniaeg ja see nõndanimetatud ühendumine näiteks 15 aasta pärast. Samuti teeb neile muret, kas nad ise vanematena tänases inforuumis, see tähendab telefonides oleku kõrval pööravad lastele vajalikku tähelepanu. Mõlemad kirjutajad piinab sisemise töö otsimise võitlus, mille palunud püüavad leevendada lugedes ja tehes siis ise teadusuuringuid ning esitades vajalikke küsimusi. Facebook'i korporatiivses uudisteruumi kirjutatud mõtisklus jätkub tänaseks sotsiaalmeediaga seotult teada olevam halvaja hea kokkuvõtmisega. Arvatavalt kaalusid nad hea ja halva järjekorda ning asetasid halvad uudised siis ette, et saaks pärast headega seda pehmendada ja optimismi kasvatada. Sest lõppude lõpuks on ju tegemist ikka klipp Facebooki tööd jättega. Olgu siia juurde aga meenutatud veel kahe Facebookiga seotud isiku hilissügisesse, mahtuvad murelikud väljaütlemised. Aastaid kasutajate kasvu eest vastutava valdkonna asepresidendina töötanud shamad palli hapatii tõdes enesekriitiliselt, et nad ei näinud kahjuks ette, kuidas sotsiaalmeedia on tänaseks ruineerunud paljude inimeste käitumist ning õõnestanud normaalse suhtluse põhialuseid. Teine tähelepanek tuleb Shon partnerilt, kes oli üks Facebook asutajatest ja töötas mõnda aega firma presidendina. Seesama firma tegi temast ka miljardäri. Seda kaalukam Parkeri tunnistas hiljutises intervjuus, et Facebook loodi ära kasutama inimeste psühholoogilist haavatavust. Esialgu polnud selles midagi halba, aga kui samasse olukorda panna kaks miljardit inimest, siis võib tulemus olla päris halb, tõdeb Parker. Ja siin langesid Johan Parkeri ja shamalt Balihapadja järeldused kokku. Facebook on mõjutanud ühiskonnas toimivaid suhteid ja indiviididevahelist lävimist ning sekkub seni veel arusaamatutel imelikel viisidel inimeste suutlikkusse. John Barker Lõpetas mureliku mõtiskluse sõnadega. Jumal teab, mis teeb meie laste ajudega. Tõenäoliselt ei usu temagi, aga et ka kõigevägevam sedagi, teab. Devid Kingsbergija Mairo pürgi blogikande juurde tagasi tulles leiavad firma uurimisrühma eksperdid, et paha saab olema ennekõike neil, kes tarbivad Facebooki passiivselt. Nendeks on siis lehtede kaupa teiste elust meediaruumi mahajäetud, siis uudistavad ja neis osutatud linke ning laike klikivad indiviidid. Nad postitavad ka ise, aga teevad seda ilma sügavamate suheteta. Levitaja moira viitavad varasemale uuringule milles leiti samuti, et need, kes klikesid rohkem laike Olid enamasti kehvema kehalise ja vaimse tervisega. Samuti on leitud isegi suhteliselt lühikese, umbes kümneminutilise Facebook'i leidsid sessiooni puhul, et need, kes lihtsalt vaatavad teiste elu tunnevad end pärast halvemini kui need, kes on aktiivses suhtluses. Võimalik, et kuna välja pandud enamasti tavaelust natukene ilusam sistest elu enda omaga võrreldes tärkabki rohkem negatiivseid sisehääli seitsis, ehitavad uurijad kampsilla positiivse sõnumi. Ole aktiivne ja siis on ka Facebooki tervikelamus pigem positiivne. Näiteks lähedaste sõpradega suhtlemine ja vanade heade aegade meenutamine pidavat mõjuma üldisele heaolule. Koostöös Carnegie Melloni Ülikooli teadlastega leitigi, et Nende seas, kes said või saatsid rohkem kommentaare ning sõnumeid esines harvemini üksildust depressiooni ning nad tajusid kõrgemat sotsiaalset turvatunnet. Oluline oli reaalne sõnumivahetus, mitte see passiivne oma elupeegelduste uuendamine. Järelikult. Puks kasutamisest olulisem see, kuidas seda tehakse. Teibid ja marja loodavadki, nii lapsevanemate kui ettevõtted. Täna, et nii halba kui head teadvustades õnnestub neil suunata teenust senisest paremas suunas. Keegi targemates soovitab inimest tabanud süütunde jagada kaheks. Üks on selline, millesse võib uppuda, aga teine täidab hinge uue sihiga. Noh, inimkonna nimel. Lootkem siis parimat.