Tere tulemast kuuldele, Te kuulate taas, nagu ikka esmaspäeviti saatepäeva kesksena ühiskonnaelu konfliktseise analüüsivat probleemsaadet. Saatesarja toimetaja Jaana Padriku puhkusele minnes jäi meil suvel ühe teemana pooleli Tallinna linna ja ETK vaheline konflikt ETK lasteaia müümise ümber millele siiralt lootsin vahepealses ajas lahendust tulevat. Paraku oli toimetaja tööle tulles üks esimesi pöördumisi toimetusse Narva maantee 59 asunud lasteaialapsevanemate ja endise juhataja poolt edastamaks kurba hämmingut asjade käigu üle. Selle lasteaia müügi ümber puhkenud konflikti näol on tegemist pretsedendiga, mille najal peaks meile hästi selguma, kus on vajakajäämised laiemas plaanis, kui põrkuvad ühelt poolt omaniku ärilised ja teisalt linnarahva sotsiaal-kultuurilised huvid. Me oleme eelnenud kahes eetrikajastuses sel teemal süvitsi mõtestanud, kus võiksid joosta inimeetilised piirid. Me tänases elu arengus, kus ärilised tõekspidamised paljuski prevaleerivad kultuuri arengu ees. Kuidas leida õige ja mõistlik kompromiss omaniku võimu piiride ja juriidiliste õiguste ning linna sotsiaalsete vajaduste vahel. Tänaseks on olukord nii kaugel, et linn tahab anda ETK kohtusse, kuna viimane on otsustanud oma lasteaia siiski müüki panna. Linna seisukohalt otsustades linnarahva vajadusi arvestamata. Milline on ETK omanduses ja ETK tootmiskoondise kooperaator hallata olnud Narva maantee 59, lasteaia olukord, praegu lasteaia, nüüd juba endine juhataja proua Malle Peebo. Maja ise seisab Narva maantee 59 asukohaga paigal on tühi ja on ootel. Kuhu on läinud teie kasvatajad, teie personal ja kuhu on saanud lapsed, on nad kõik paika saada? Alustame lastest, need on primaarsed, lapsed, osaliselt on leidnud kohad, aga üksjagu lapsi on praegu lasteaiakohtade ootel, sest lasteaedadesse on uuesti tung ja meie lasteaialapsed ei ole kõik omale veel kohti lasteaedades kahjuks leidnud. Ja kasvatajad on kahjuks on siin väga palju psühholoogilist momenti, sest enamus kasvatajaid olid pika staažiga ja harjunud harjunud nii nagu oma kodus ja peres elama ka selles väikeses lasteaias. Ja nad ei oska leida töökohta. Nad ei oska endid leida, kuid on kõik öelnud, et nad tulevad tagasi, kui lasteaed lahti läheb. Nõnda siis kahjuks ja paraku on jõutud olukorrani, et väga hea pedagoogiline kollektiiv on lõhutud. Te olete väga heas korras, heal järjel lasteaed on laiali saadetud tutt, kui vägivaldselt lõhutakse tervikut. Lõhkuda võib aga siis seda võib teha ainult progressi nimel. Aga kui ühte progressiivset asja lõhutakse ja lammutatakse vägivaldselt niimoodi, et kõik lendab laiali ja sa näed kaost enda ümber nii inimeste kui asjade näol siis see peaaegu, et võib öelda, tapab praegu haavad. Ja need muutuvad sügavateks armideks. Sellepärast et see on ikkagi eluaegne töö ja 28 aastat teha ühte tööd ühes majas. Ja näha selle lagunemist. Sellest ei saagile. Kuidas hindab oma linnas toimuvat selle pretsedendi näitel ja laiemalt Tallinna linnapea härra Jaak Tamm? Omanikud näivad olevat seisukohal, et nad võivad oma omandiga teha, mis neil pähe tuleb. Ega see ikka nii ei ole ja kogu tsiviliseeritud maailmas on terve rida dokumente, mis reglementeerivad, mida omandiga tohib teha, mida peab tegema ja mida ei tohi teha. Nii et omandi asjad ei ole niisama üheselt, et omanik teeb, mis pähe tuleb. Täpselt paistab, et ka selle loo puhul on see mõtteviis aluseks. Omanik on arvanud, et tal on head ruumid. Need asuvad väga heas kohas, sellest võiks teha kõvasti äri ja teenida raha. Ja mis siis ikka, vilistame kõigile nendele ettekirjutustele ja korrale, paneme selle lasteaia kinni. Teeme sinna mingisuguse büroo või mingi muu sissetulekut tootva asja. Mulle näib, et see ei ole õige. Kui vaadata linna tervikuna, siis linnavõimud peavad hea seisma linnaelanike hea käekäigu eest. Mis siis juhtub, kui kõik ametkonnad panevad oma sotsiaalsfääri kuuluvad asutused kinni? Näiteks teevad tühjaks kõik oma elu korterid, mis praegu veel on nende bilansis või sulgevad kõik lasteaiad. Ma kardan, et linnas muutub elu üpris raskeks kõigile linnainimestele. Ja selle tõttu on mõistetav, et volikogu püüab seda reglementeerida ja piirata. On jõus otsus, mille kohaselt ei või muuta sotsiaal kultuuriliste asutuste funktsiooni ilma volikogu nõusolekuta, seda nõusolekut pole saadud. Abilinnapea härra Kalju Lepik, kes tegeleb haridusküsimustega, mõtestab siia juurde olukorda linnas laiemalt. Tallinn on ju eelmise aasta jooksul võtnud oma bilanssi väga paljude erinevate ettevõtete ja ametkondade lasteaedasid ning praktilist, see on läinud kõik konfliktivabalt. See on esimene kord, kui tahetakse lasteaed viia äriliste läbirääkimiste objektiks samal tegemist sotsiaalobjektiga. Praegu on olemas ka see uus lasso seadus, kus Virtsed linn peab garanteerima kõikidele lastele lasteaiakohad. On selge, et kui me nüüd oleks kõik need omanikud oleksid käitunud samuti siis oleks võimatu olnud täita ka näiteks seda määrust ja hoolitseda oma inimeste eest. Kohe tekib järgmine probleem. Meil on olemas rida lasteaedasid, mis tuleks tagastada endistele omanikele. Ilmselt peab minema välja taotlusega, et neid kompenseerida. Aga see on jälle väga valus probleem, sest erastamine, omanik, eriti eraomanik, need on tänapäeval noh, lööklaused. Ja kuidas nüüd leida mõistlik kompromiss sotsiaalsete vajaduste ja omaniku võimu piiride vahel, see on kahjuks lahendamata. See on asi, mis sõltub nii valitsusest, sest näiteks kas tagastada mitte või mitte, see on valitsuse kompetents. Aga kui vaadata siin näiteks muid ametkondi, siis ilmselt on see kohtu kompetents. Ja ma kardan, et neid probleeme hakkab tulema veel ja veel. Ma siiski olen, julgen olla veel optimist, kuigi selle konkreetse lasteaia suhtes mul vist enam optimismi ei jätku. Kuidas siis põhjendab ETK käitumist, vajadusi ja juriidilisi õigusi omandile ETK peadirektor härra Mati Sumberg, kellega alustame vahepeal juurde tulnud dokumentide ja kirjavahetuse analüüsist? Vahepeal tõepoolest on meil eelmisel Meie intervjuuga võrreldes siis dialoog linnaga jätkunud ja kahjuks on see dialoog olnud küll võrdlemisi ühepoolne. Me oleme oma käesoleva aasta juulikuu lõpus välja saadetud kirjas veel kord linnale teinud ettepaneku tegelda võrdsete väärtuste vahetamisega selles mõttes, et me oleme pakkunud linnale veelkord tehingut, millega me lasteaia tervikvarana koos tema tegevusega kõigega sellega, mis selle laste päevakodu juurde kuulub. Anname üle linnale ja linn samas väärtuses praegu linnale munitsipaalile kuuluvat vara. Sellist, mis ETK-d huvitab ja sellist vara linnal muide jätkub. Annaks üle ETK-le. See oleks lasteaed jäänud terveks. Sellisel juhul oleks lasteaed jäänud terveks ja oleks peetud kinni minu meelest ühiskonna arengu suhtes ka primaarsest printsiibist. Et iga kingsepp jääb oma liistude juurde. ETK on kaupleja kaupmees ja tööstur ja linna üks suuri funktsioone on just sotsiaalhoole ja sinna hulka kuulub Koolieelsete lasteasutustega tegelemine ja nende töö korraldamine. Sellisel juhul oleks ka see põhiprintsiip leidnud ilusa loogilise lahenduse. Kahjuks sellele meie ettepanekule linnavalitsus ei reageerinud. Õigemini reageeris oma kirjaga juuli lõpus kus ta konstateerib, et linnal kahjuks ei ole võimalusi laste päevakodu ostmiseks ja tema ikkagi keelab meile selle laste päevakodu kasutamises sihipärase tegevuse muutmist omamata selleks juriidilist õigust ja nähes dialoogi mõttetust praeguse linnavalitsusega. Me juulikuu 30. saatsime linnavalitsusele kirja, et me loeksime diskussiooni või dialoogi Narva maantee laste päevakodu teemadel lõppenuks, sest ühelegi meie tõesti konstruktiivsele ettepanekule linnalt ühtegi konstruktiivset vastust ei tulnud peale juriidiliste otsitud vihjete ja põhjenduste otsimise mis sisaldasid ainult keelde ja sedagi juriidiliselt ebapädevatega Selgitagemgi avalikkusele, kes ei pruugi neid juriidilisi nüansse teada, vahest täpsemalt lahti need juriidilised õigused ja ka riigivara ametist tulnud seisukoha. Kuni märtsikuu alguseni tõepoolest ETK varade küsimus ja, ja omaniku õigused ja varade kasutamise ja käsutamise õigus oli ajutiselt peatatud kuni Eesti riigivaraameti määruseni 11.-st märtsist 90 300 aasta kus ETK-l võeti need piirangud ära ja sellest hetkest alates on ETK-l täielik õigus oma varaga teha milliseid tahes tsiviilõiguslikke tehinguid. Välja arvatud siin loendis olevad mõned objektid, mille hulka laste päevakodu ei kuulu. Nendega on meil riigiga veel vaja asju arutada ja selgitada, võib-olla ka läbi kohtu, kellele need varad kuuluvad, kuid ma veel kord kordan, et laste päevakodu sellesse loetelusse ei kuulu. Nii et me täielikult leiame ja loeme, et laste päevakodu osas on meil juriidiliselt õigus nagu kunagi omanikul teha temaga kõikvõimalikke tehinguid. Ja veel kord ütlen, et on täiesti loomulik ja ma arvan, et ühiskonnal igati vajalik, et igasugune tegevus, mis meil praegu toimub, kahjumiga just nendes firmades, kelle põhieesmärk on majanduslik, tule. Igaüks siin ühiskonnas ikka tegeleks täpselt selle alaga, millele ta spetsialiseerunud või milleks vabariigi valitsus või või riigikogu või munitsipaalorganit on tööjaotuse korras kellelegi riigiorganile omal kohustused andnud just nimelt linnavalitsus. Linnavolikogu on võtnud kohustuse tegeleda eelkooliealiste laste Mis nüüd puutub sellesse, et määrata, piiritleda seda sihtotstarbelise kasutamise nüanssi, tähendab, siin ei saaks ettekirjutusi teha teie varade osas mitte linnavolikogu, vaid kui, siis valitsuse tasandil. Jah, arvestades seda minu poolt enne nimetatud Eesti riigivaraameti otsust muidugi linnavalitsusel tõepoolest ei, ei ole mingisugust juriidilisi võimalusi piirata meie õigusi meie varade kasutamisel, see õigus on tõepoolest riigi valitsemisorganitel valitsusel ja riigikogul. Ühes augustikuu rahva hääles refereeriti valitsuse istungit, kus härra Mart Laar oli teinud niisuguse viite, et ometi kord saab valitsus hakata revideerima ETK varasid. See väide oli seal lahti avamata. Ta ometi kumab siit teil vajadust siiski revideerida seda ETK vara. Mida teie näete niisuguse väite taga? Riigimehena, küllap ta mõtles konkreetselt seda juba minu poolt varem refereeritud riigivaraameti otsust, kus ma veel kord kordan, oli terve rida objekte, mis meil praegu on riigi ja meie vaheliseks vaidlusobjektiks, kas nad lähevad üle riigi omandisse või jäävad ETK omandisse. Ma nüüd ikkagi provotseerin teid vastama küsimustele, mis võivad avalikkusel tekkida. Lasteaed on siiski noh, niisugune võib-olla eeldab mingit rohkem inimlikku lähenemist kui mis tahes muu äritehingu alla kuuluv objekt, et kui me asetame kaalukausile ühest küljest, siis õiged ärilised motivatsioonid ja teisest küljest sotsiaalse turvalisuse Meil tegelikult vabariigis on ju nende kohustuste jagamine toimunud, ma veel kord rõhutan seda momenti, et, et see inimeste turvalisuse küsimus, mis puudutab eelkooliealiste laste kasvatamist, on ju pandud munitsipaalorganitele. Veel kord rõhutan seda. Teiseks muidugi, ega me kahjuks seisu seda ka tunnistada, et ETK tänase päeva seisuga oleks lahti veel kõigist nendest sotsiaalhoolde küsimustest, neid jätkub meil piisavalt tänu sellele, et hoolimata vabariigi valitsuse me saame küll nende raskustest aru korduvatest tähtaegade edasi nihutamisest, mis puudutab korterite erastamist. ETK kannab sadu tuhandeid kahju. Nähtavasti tänavuse aasta jooksul selle tõttu, et korterite erastamine on viibinud ja läbi nende korterite erastamise me tegelikult maksame väga paljudele inimestele sisuliselt kõigile, kes korterites elavad ju ka dotatsiooni, see on sotsiaalhoole, millega ETK tegeleb. Ilma et me seejuures saaksime kasutada ühtegi eelist võrreldes kestahes ETK konkurentidega kas tööstustoodangu turul või, või, või jaekaubanduses. Selles mõttes on meie tingimused konkureerimise osas võrdsed, kuid kulutuste osas kaugeltki mett. Ja selle tõttu ainult on ETK sunnitud, et karmis majanduslikus konkurentsis vastu pidada, mitte pankrotti minna, mis tooks kaasa tohutult töökohtade kaotusi ja ja muid hoopis rängemaid tagajärgi. Muide ka see on ju sotsiaalprobleem. Me oleme sunnitud neid tegevusalasid karmilt kärpima. Väga jäigalt pidada puht juriidiliselt õiget joont ja ilmselt pälvida siiski hukkamõistu puht inimlikust aspektist. Mida te loodate sellega saavutada? Meiereis? Mina võib-olla selles osas päris teiega samal arvamusel ei ole, et terve ühiskonna hukkamõist meie vastu pöörduks, sellepärast et arvan niiviisi, et inimeste teadlikkus on. Ma arvan ikka viimase aasta-pooleteise paari jooksul nii palju muutunud, et inimesed suurepäraselt tajuvad, et ei saa olla sellist tegevust iseenda eest vastutaval majandusorganisatsioonil, mis ei tooda tulu. See on üks asi, see on nüüd üldpõhimõtte. Teiseks meil on kindlad kohustused ühistu liikmete ees, kes on meie maakondades paiknevat ühistut loonud, kelle rahadega need tühistada lood? Ja meie esmane eesmärk on võidelda nende huvide eest see tähendab seda, et me peame hoolitsema, et meie jaekaubanduses on meie liikmetel kaup saadaval. Et seal olev kaup on konkurentsivõimeline. Et see aitaks üldiselt jaekaubanduse konkurentsi turul hindu hoida võimalikult madalatena. Muide, see on väga suur sotsiaalne ülesanne, mis ETK oma liikmete kaudu on omale võtnud. Nii et mina ei ole päris teiega nõus, et see, mis me teeme, oleks ühiskonna suhtes äärmiselt ebaõiglane, vastupidi sellest näitena toodud jaekaubandusse konkurentsis ühiskond saab selle tagasi selle nimel, et meie suurema konkurentsivõime läbi oleme võimelised jaekaubanduses hoida end võimalikult madalad. Kulud tuleks millegagi kinni maksta. Meie süsteemil. Ometi selgus mulle selle loo asjakäiku üles võttes, et ka ETK-s ei ole oldud lasteaia müügi suhtes päris ühel meelel. Lasteaed oli tootmiskoondise kooperaator hallata. Operaatori juhina on härra Närska teinud selle küsimuse arutelul ETK juhatusele ettepaneku siiski kaaluda, kas lasteaia müümine on täna see kõige õigem samm. Härra Närskalt sain telefonitsi selgituse, et tema seisukohad ei langenud ses osas härra Sumbergi omadega kokku. Kuid niisugune on juhatuse otsus ja ka härra Sumberg ETK peadirektorina allub juhatuse otsusele. Härra Närska väitis, et ka talle tehti selgeks, et ta peab mõtlema kui äriettevõtte direktor ja mitte kuidagi teisiti. Ja püüdes kogu lugu näha kitsalt ärimehe pilgul, tuleb tõdeda, et härra Sumbergi argumentatsioon on ETK seisukohalt üsnagi veenev. Tunnistasin seda ka härra Sumbergile meie jutuajamises, et ka kõige parema tahtmise juures ETK hõlma kuidagi kinni hakata ei ole teha suurt muud, kui heita ärimehele ette ärimehe lähenemist. Kus siiski on selle loo vead, kas on põhihäda ETK poolses lähenemises lasteaias taganematult äritehingu objekti näha? Või on tead hoopis asjaajamiste käigus linna poolses väheses konstruktiivsuses erinevais eetilistes ja juriidilistes tõlgendustes mille tõttu on siiski saanud võimalikuks olukord, et Tallinna linnavolikogu otsus mitte midagi ei maksa. Mida arvab sellest volikogu esimees härra Sulev Mäeltsemees? Kuivõrd juba 89. 90. aastal oli näha selgelt tendentse, et sotsiaalsfääri asutused, mis olid sageli majanduslikult ebaefektiivsed, hakati välja rentima ja ettevõtted, asutused, kelle bilansis need olid, hakkasid täiesti omavoliliselt tegutsema siin ja selle pärast volikogu päris oma tegevuse alguses, 14. märtsil 90, sisuliselt kolm kuud olles koos olnud, võttis vastu otsuse, mille järgi ametkondlikuks bilansis olevate sotsiaalsfääri objektide sihituse muutmine on ainult volikogu otsustada. Käesoleva aasta kevadel tekkis nüüd siis see tuntud konflikt selle Narva maantee lasteaiaga ETK-ga. Kusjuures esimene ettepanek ETK poolt oli selline, et nemad pakuvad seda lasteaeda tervikvarana müügile ja, ja ostja võiks olla ka linnavalitsus, aga niisuguse ultimatiivse tingimusena juurde pandud ka veel, et nad oleksid nõus partner alusel müügitehinguga, et nad endale saaksid linna poolt veel kaubanduspinna, kusjuures sobivas kohas kaubanduspinna tegemist on linna huvides sotsiaalsfääri objektiga ja siin kaubelda niimoodi niisuguste põhimõtetega võib muidugi, ütleme majandusmees, aga linnavolikogule niisugune printsiip oli absoluutselt vastuvõtmatu ja linnavolikogus eestseisuses arutasime seda küsimust ja täiesti haridus-kultuurikomisjon. Täiesti üksmeelne seisukoht oli, et niisugune tuntud ja heal tasemel lasteaed peab jääma selle sinna alles ja selle pärast volikogu võttiski vesi või siis vastu oma otsuse millega pöördusime vabariigi valitsuse poole, kuivad volikogul tõepoolest ei ole mingisugust õigust otseselt otsustada selles osas, et see lasteaiad siis riigistataks ja siis antakse Tallinna linna munitsipaalomandusse. Kahjuks see küsimus jäi valitsuses lahendamata. Ja nüüd peale seda on riigivaraamet teatanud meile, et kohaliku omavalitsuse organil on õigus nõuda omanikult vara senise sihtotstarbega kasutamist. Oma kirjas selle lasteaia puhul konkreetselt aga sisuliselt meie võimalik diskussioon, mida me tahtsime omalt poolt siiski härra Sumbergiga läbi rääkida, lõppes sellega et me saime juuli lõpus kirja, millega härra Sumberg teatab, et käesolevaga nemad eeldavad, et diskussioon Narva maantee 59 lasteaia teemal on lõppenud. No ühesõnaga on järjekordne, ma ütleks pisut ultimatiivne esinemine. Ma saan ETK seisukohtadest aru niimoodi, et siiski puht juriidiliselt ei ole alust neile dikteerida ka sedasama objekti sihtotstarbelise kasutamise momenti, millise seadusesätte alusel seda siiski võib dikteerida. Noh, kui me nüüd vaatame sedasama riigivaraameti vastust, eks ole, et taasriigistamise objektiks ei lähe see lasteaed, kuna ta on ehitatud ETK omavahendite arvelt. ETK mõistab asja nii, et ka omandireformi aluste seaduse alla see järelikult ei käi, et siis ikkagi, mille alusel Tallinna linna tasand võib dikteerida sedasama sihtotstarbelist kasutamist, mina näen siin praegu puht juriidiliselt erinevaid mõistmisi, erinevaid lähenemisi. Kahtlemata sellele väga raskele küsimusele, võib-olla tuumküsimusele kogu selles probleemistikus peavad andma vastuse kompetentsed juristid ja mina saan tugineda ainult sellele volikogu otsusele, et ametkondlikuks bilansis olevate sotsiaalsfääri objektide sihituse muutmine ei ole lubatud ilma otsuseta. Siin on nüüd küsimus tõepoolest selles, et ametkondlikuks bilansis, et kas see puudutab nüüd riiklikku omandit või nüüd siis laieneb ka muule omandile, on üks see sõlm küsimusi selle juures ja ma siiski tahaksin, et juristid vastaksid sellele küsimusele. Mul on muidugi oma arvamus ka väidetavate ETK vahendite suhtes, sest teatavasti nad on aastate jooksul olnud seal maksusoodustusi ja nii edasi saanud. Kas need ikka on sellisel juhul omavahendid, kui riik annab maksusoodustusi ühele süsteemile? Minul on väga kriitiline suhtumine niisugustesse väidetesse mis puudutavad seda 50 aastast sõjajärgset perioodi, kui oli täielik riiklik juhtimine ja, ja riiklik omand oma mõningates modifitseerunud vormides, et räägitakse omavahenditest, mis selle aja jooksul nagu akumuleeriti ja investeeriti. See on omaette küsimus, aga, aga see nõuab juba vastavalt majanduslikku analüüsi. Kas teie linnatasandilt võtaksite hinnata ETK pindade kasutust üldse ja selle kasuteguri? Jah, oleks vaja muidugi hinnata. Meil on ETK-ga siin probleeme näiteks Tallinna keskturuga ja, ja seal on sama küsimus, eks ole, kui palju on siin oma vahendeid paigutatud väidetavaid oma vahendeid ja vaja oleks muidugi tõepoolest teha üks niisugune kinnisvarainventuur mille alusel siis võiks juba paremaid hinnanguid anda. Teie väitsite, et ETK peab saama võrdselt konkureerida linna kaubanduspildiski näiteks samas tõepoolest ei ole temal ju kohustust hoolitseda ühe lasteasutuse kestmajäämise eest, see on temale lisakohustus. Tema liikmed ei ole seadnud ETK-le seda ülesannet. Kui me nüüd seame kokku lepitud tingimuseks, nagu mõlemad pooled on väitnud, et see lasteaed jääks kestma, kelle asi siis peaks nüüd olema? Tagada see, et ühe lasteasutuse eest saaks heastada? Ja see on nüüd sellesama 50 aastase arenguperioodi tulemus, kus ka teised, missugused operatiivsed, organisatsioonid, kolhoosid pidasid üleval sotsiaalsfääri asutusi, mis tegelikult on absurdne olukord ja see ongi meie kohaliku omavalitsuse reformi praegune sisu, et kohalikud omavalitsused hakkavad tegelema sotsiaalsfääriga, see on täiesti endastmõistetav ja absurdne muidugi, et ETK selle lasteaiaga tegeleb ja. Ma arvan, et ETK-l ei peaks olema lasteaeda ega muid niisuguseid sotsiaalsfääri asutusi. Ja see on Tallinna linna kui kohaliku omavalitsuse tasandi mure ja sellepärast me palusimegi seda munitsipaalomandisse. Vabariigi valitsus. Ma saan ikkagi aru, et ETK-le tuleks kuidagi kompenseerida. No see on nüüd seesama küsimus, eks ole see inventuur ja, ja kui palju seal tõepoolest neid omavahendeid sees on ja kui palju on omal ajal saanud see süsteem riigi poolt. Ja siis tuleb see ikkagi täpselt välja arvestada, mitte öelda niimoodi, et, et see on ainult nende kooperatiivi liikmemaksudest ja nende poolt teenitud kasumist ehitatud. Te siin juba selgitasite seda, et Tallinna linnavolikogul oli põhimõtteliselt vastuvõetamatu äriline kauplemine niisuguse objekti pinnal kuid äkki oleks olnud võimalik siiski otsida tegelikul lahendust, selle asemel, et siin on vahetatud noh, rohkem või vähem ultimatiivseid, kirju ja vastuseid. Kui me mõtleme, et Tallinnas läheb praegu piisavalt kaupluse pindu igasuguste seltskondade käsutusse, pindu erastatakse, kas siiski ei oleks võimalik, kui me oleksime silmas pidanud, nagu mõlemad pooled on öelnud, et lasteaiad jääks tervikuks ja jääks samasse ikkagi leida puht praktiline reaalne raha lahendus vastu pakutava pinna näol, ETK-le, kui linn ei leia rahalisi vahendeid seda ostueelisõigust kasutada? Sellepärast me juulikuu sees korduvalt tahtsimegi härra Sumbergiga kokku saada, et seda küsimust siiski tõepoolest rahulikult läbi rääkida, aga, aga meil seda võimalust ei olnud ja ma ütlen, et härra Sumbergi poolne viimane kiri on, et tema loeb diskussiooni lõppenuks. Kas linn on jätnud siin midagi tegemata kogu selles asjaajamises? Kahtlemata tunneme omapoolset süüd selles mõttes, et me ei Ei saanud juulikuu sees siiski sobivat võimalust, enne kui see viimane kiri tuli härra Sumbergiga kokku saamiseks, aga aga minu mäletamist järgi me kusagil üks kolm kuni viis korda siin seda, seda tahtsime kindlalt teha, kui me saime temaga ühenduse sekretäri kaudu siin. Üks ootusi selles asjaajamises on olnud suunatud kultuuri- ja haridusministeeriumi tasandile, et sealt veel kord pöördutaks vabariigi valitsuse poole. Selle looga on tegelenud koolieelsete lasteasutuste nõunik proua Ene Ritso. Tulles nüüd saanud Tallinna linnavalitsusest ETK lasteasutuse Narva maantee 59 asukohaga siis probleemi kohta kirjavahetusest pead ei, olles nendega tutvunud, olen muutnud oma otsust veel kord pöörduda Eesti vabariigi valitsuse poole selleks, et nimetatud hoonet riigistada, kuna minul olemas olevas kirjavahetuses. Et Tallinna linnavalitsus oleks omalt poolt teinud kõik selleks, et see hoone oleks juba uuesti lahti sena töös selles kirjavahetuses tõepoolest peegeldub, need on küll saadud seisukohti ja saadetud vastuseid, samas näib puuduvat igasugune analüüs, igasugune olukorra tegelikkus, vajaduste kaalutlemine, konkreetselt ühe lasteaia ka laiemalt lasteasutuste osas, mis peaks tõepoolest olema linna mure, kui juba ühe haridusasutuse pretsedendi põhjal niisugused olukorrad on meil tulemas. Puudus analüüs selle kohta, et seda lasteasutust tõepoolest vaja oli. Palusin ida rajooni koolieelsete lasteasutuste nõunikult proua Ülle Ojalt analüüsi selle piirkonna lasteasutuste täituvuse osas. Selgus väga kurb tõsiasi, et kõigis tema poolt analüüsitud neljas lasteasutuses on praegu lapsi nimekirjas väga palju ja mitte ainult nimekirjas, ma rõhutan, vaid näitena toon 22. last aia kus praegu lasteaia kohta ootab järjekorras 45 last. Nõnda et linna üldpildis me ei saa väita seda, et meil ei ole lasteaedade täitumust, et me võiksime neid sulgeda. Ja me oleme rääkinud siin, et ta oli tõepoolest väga tasemel pedagoogiline kollektiiv. Vajadus veelkord seda lasteaeda siiski pidada lasteaia, et 86. laste päevakodu asukohaga Tartu maanteel 22. tahad juba eelpool nimetatud 57. lasteaed on veelgi tänavas ja samuti ka viies laste päevakodu Pärna tänavas. Kõik nad on lasteasutused, kuhu siis sooviti paigutada seda Narva maantee laste päevakodust, lapsi ja väga vähe eelnimetatud lasteasutustesse paigutada, sest nad olid juba niigi oma piirkonna lastega komplekteeritud. Nii et praegu see analüüs, mis siin minu laual on, näitab täiesti selgelt Narva maantee lasteasutust. On vaja Tallinna linnakodanikele lasteaiakohtade järgi, selles Kadrioru piirkonnas on vajadus väga suur, mina teen sellest järeldused, linn ei ole sekkunud sellesse, sellepärast et Tallinna linnas on veel mitmeid teisigi ametkondlike lasteasutusi mis on küll aktsiaseltsidele välja üüritud ja kus on siiski siin olnud Tallinna linnavalitsuse sekkumine ja just nimelt tuginedes oma volikogu otsusele, mis siis peaks nõudma ametkonnalt selle asutuse sihtotstarbe säilitamise ja neid on väga mitmeid, on läinud erakätesse, seda on teinud siis seda lasteasutust omav ametkond ja järelikult sihitus on muudetud, nad ei ole enam lasteasutustena töötavad. Aga kus on siis olnud ka siin linnavalitsuse sekkumine? On ju olemas seadused, sätestused, mis reglementeerivad haridusministeeriumi kompetentsi, haridusasutuste avamisel sulgemisel töökorraldusel ja nii edasi. Milliseid haridusministeeriumi seisukohti selles olukorras oleksid pidanud arvestama, miks ei ole näiteks haridusministeerium saanud suunata või pidurdada seda? Siin ma viitaksin haridusministeeriumi ringkirjale 25.-st aprillist 91.-st aastast õppe ja kasvatusasutuste asutamise reorganiseerimise ja likvideerimise korrast. Mis siis näeb ette, et omavalitsuste iga tüüpi õppeasutuste asutamiseks ja reorganiseerimiseks esitab siis vabariikliku alluvusega linna ja maakonna haridusorgan vähemalt kolm kuud enne õppeasutuse tegutsemise algust või reorganiseerimist Eesti vabariigi haridusministeeriumile avalduse kooskõlastuse saamiseks? Kahjuks ei ole ETK lasteaed linna omand kuid kui Tallinna linnavalitsus sai ETK poolse taotluse selle hoone müügist, siis ei saanud ka meie ühtegi teadet selle kohta, et Tallinna linnas lasteasutust hakatakse sulgema. Lapsevanemate kirja teel ja lasteasutuse juhataja poolsel informeerimisel sain ma teada sellest probleemist. Ja siiani oli see tõesti nii, et meie poolt välja antud ringkirju ja haridusministeeriumi käskkirju eiratakse haridusasutuste tegevuse osas suhteliselt palju kohalike omavalitsuste poolt. Taas mingil moel ikkagi linnapoolne tegematajätmine. Oleksite te saanud pidurdada vastavalt nendele seaduse sätetele siis neile tuginedes selle asutuse sulgemist, mida haridusministeerium teha saab. Ta saab anda omapoolse arvamuse, mida me oleme ka teinud. Kui meie poole on kohalikud omavalitsused pöördunud. Võimalik on see lastevanemate omapoolsel sekkumisel eelkõige kest pöörduvad kohaliku omavalitsuse poole, selleks, et säilitada üks või teine hoone lasteasutusena. Ilma et suruksin selles loos, mida Tallinna linnajuhid ei ole suutnud lahendada kuulajale peale ühte retsepti ainutõena pakun igaühele ta enda mõistmisvõime kohaste järelduste tegemise tarvis mõtteaineks. Kokkuvõtvalt erinevad lähenemissuunad selles loos. Niisiis ETK lähenemine ETK järgib talle seatud kaubanduslikke eesmärke ja linnaelanike sotsiaalhoole on linna asi pakkudes linnale tehingut lasteaed tervikvarana linnale ja linnalt vastu samas vääringus kaubanduspinda oleks olnud järgitud ühiskonna arengus primaarne printsiip, igaüks tehku oma tööd. Kuid linn ei ole suutnud vastata ühegi konstruktiivse lahendusega peale juriidiliselt ebapädevate korralduste, asjaajamise, eetika ja missiooni latti näeb ETK endal olevat kõrgemal kui linnal. ETK püüab oma võimaliku ebapopulaarsuse hinnaga selle pretsedendi varal ühiskonnale kätte näidata, kuidas asjad tegelikult peaksid käima. Linnajuhid on siinkohal olnud pigem poliitikud kui tegelike lahenduste otsijad ja Tallinna linnavalitsuse ja volikogu lähenemine. See on esmakordne pretsedent ametkondadega asjaajamiste seas, kus lasteaed linnale vajaliku sotsiaalasutusena tahetakse viia puht äriliste läbirääkimiste puht äritehingu objektiks omaniku suva linnale olulisel objektil peab vastavalt seadustele olema piiratud kõigi linnaelanike huve arvestades linnale ultimatiivsete tingimuste ette panemine ja linnale väga vajaliku sotsiaalse objektiga kauplemine. Seda võib teha küll majandusmees, aga linnavolikogule on selline lähenemine vastuvõtmatu. Mõelgem hea linnarahvas neid kahte lähenemist kõrvutades, millele me oma linna arengus peaksime tuginema. Selle loo tänase hetke ja lõppsõna tarvis, annan eetriminutid kõigile osapooltele. Lasteaia eks juhataja proua Malle Peebo. Ma olen ikkagi hämmingus, et ei ole leitud kompromisslahendust mõlemalt poolt, kui ka ETK võib-olla ootel linna poolt, siis see oote seisukoht on ka tema poolt õigustatud et leitaks mingisugune alternatiiv lahendusvariant sellele, kuidas kompenseerida ETK-le selle lasteaia ülalpidamist. Ma olen seisukohal, et kõik lasteaiad ei pea olema ühtemoodi odavad. Nad võivad olla eritasuga. Ja kui sellest tuleks ka linna poolt mingisugust kompensatsioonid ETK-le, siis oleks see kõige ilusam, et see maja säiliks just ETK varana. Sest ta on niimoodi ju ehitatud ETK-le. Ja ma arvan, et üks hea ja mainekas lasteaed võiks olla ka heaks reklaamiks ühele firmale. Kultuuri ja haridusministeeriumi nõunik proua Ene Ritso, kes ei näe hetkel vajadust pöörduda uuesti vabariigi valitsuse poole, kuna linnal on tegemata jätmisi. See on Tallinna linna ja ETK omavaheline probleem ja seda oleks tulnud lahendada nii, et oleks leitud kompromisslahendus. Tallinna linnapea härra Jaak Tamm Kõike seda oleks pidanud ja võinud lahendada teatud läbirääkimiste kompromisside teel. Nende kompromisside otsimine peab olema kahepoolne ja väga raske on siis pidada dialoogi kui nõudmised ja ettepanekud, mis tehakse täiesti vastu võtmata. No näiteks linn oma nappidest rahadest ei saa praegu konkureerida ärifirmadega ja samadel tingimustel ära osta neid ruume, mida meile pakuti. Me oleksime nõus selle lasteaia küll üle võtma ja jätkama lasteaia toimimist maksma ka linna poolt toetust peale, kui seda tarvis on. Aga noh, meie võimalustel on omad piirid. Tegelikult on see küsimus ilmselt, mida peab lahendama siiski kohus, praegu ei saa selliste vaidluste puhul minu meelest kummagi poolt teha väga tõsiseid jõuvõtteid, tsiviliseeritud maailmas ongi selleks kohtud loodud. Ma usun, et ka selle küsimuse puhul peab siiski kohus tegema lõppotsuse, kellel siiski on õigus. ETK peadirektor härra Matti Sumberg, kes kinnitas aumehena, et lasteaeda ei panda müüki salaja ja selja taga kuid ometi väitis ta ka, et teisalt ei võta ka kohtuliku käigu andmine sellele loole ETK-lt õigust lasteaed samal ajal siiski müüki panna. Ja kui asjad ei lahene, siis selle müügikorralduse Mati Sumberg lähemal ajal tõenäoliselt ka annab. Me oleme kirjavahetuses tõesti jõudnud nii kaugele, et me arvame, et dialoog on lõppenud. Tõepoolest, linnavalitsus ei ole viimase kuu aja jooksul omalt poolt üles näidanud nimetamisväärset initsiatiivi, et selle küsimuse juurde tagasi tulla ja leida lahendus. Nii veel kord rõhutan, et meie poolt välja pakutud see varade vahendamise põhimõte tundus meile endile niivõrd loogiline. Tegelikult arvasime, et sellest saab asja. Teisalt, kuna selle laste päevakodu varaton praegu sajaprotsendiliselt säilinud, seal ei toimu, küll tegevust ei ole veel seda objekti müünud, ei ole minu meelest ka homme ega ülehomme, võib-olla ka nädala või paari jooksul veel hilja. Kui linnavalitsus siiski arvab vajalikuks selles asjas asjalikku konstruktiivset dialoogi alustada. Linnavalitsuse seisukoht edastatuna ka linnavolikogule on praegu niisugune, et seda asja lahendab praegu nüüd vaid kohtulik vaidlus. Jah, minu meelest meie turumajandusse pürgivas ühiskonnas ei ole sugugi paha, kui me mõne asja pärast kohut käime. Ja kui linnavalitsus sellise kohtuprotsessi algatab, miks siis mitte, see on nende vääramatu õigus. Ja kui me nüüd räägime nendest eetilistest alustest, siis noh, nähtavasti linnal on hoopis teised huvid olnud eelistatavamad kuid tegelikult laste päevakodu küsimuse lahendamine, sest reaalsed võimalused linnal tõesti on olnud kaubandusliku pinnaga osta meilt ära lasteaed. Need võimalused on täiesti olnud, kuid mul on üks asi, mida ma lisaksin meelsasti siia juurde järjest rohkem viimasel ajal mind kummitama hakanud praegune linnavalitsus ja linnavolikogu ehk arvestades tõepoolest nende ränkrasket töökoormat, ma seda sugugi ei taha neile ette heita. Ilmselt ei ole veel päris hästi mõistnud seda, et ETK omand ei ole riigi oma. Selle tõendiks on meie kätte sattunud alles hiljaaegu välja antud dokument või õigemini taotles vabariigi valitsusele, et anda munitsipaal omandusse linna munitsipaalomandusse üle rida Tallinna ettevõtteid. Meid sügavalt hämmastaval kombel on sinna sattunud ka kaks ETK ettevõtet. Ehitusvalitsus noh, siin võib veel kuidagi aru saada, et võib-olla linnal ei ole adekvaatset infot ETK ehitusvalitsuse kohta, kellele ta ikka kuulub kuid Orto on minu meelest vähemalt pooltele eestlastele niivõrd tuttav ettevõtte ja teada, et selle omal ajal ETK Velliga ja nüüd ETK-ga seotud ka see ettevõte oli munitsipaliseeritavate ettevõtete nimekirjast. Siit saab järeldada üht. Et tõepoolest linnavolikogu ega linnavalitsus veel ei oma päris selget ettekujutust ETK omandi suhtes, seda saab neile andeks anda. Nähtavasti tõepoolest on linnal probleeme, millega tegeleda nii piisavalt palju. Noh, kui heita midagi linnale ette, siis seda, et võib-olla vajaks oluliselt tugevdamist nende juristide kaader, mida me praegu kirjavahetusel linnaga ka selgelt oleme tunnetanud. Ja Tallinna linnavolikogu esimees härra Sulev Mäeltsemees. Praegusel hetkel, kui riigi tasandil valitsusse ei vaata läbi oma seda otsust, et Tallinna linnale seda objekti mitte munitsipaalomandusse anda, siis Tallinna linnal ei jää muud üle kui linnakodanike huvide kaitsmiseks pöörduda kohtu poole ja siis juba kompetentsed juristid otsustavad, kas on see juriidiliselt võimalik lahendada Tallinna elanike huvides või on ETK huvid tähtsamad siin antud juhul. Te siin tõesti väitsite, et ei ole kahjuks olnud võimalik ühise laua taha istuda, kuid kas nüüd linna käitumine rahva huvides ja kohtusse andes ei tundu niisugune veidi populistlik, sest et kindlasti inimesed kuulavad, mõtlevad valimised tulemas, tähendab, ma tahan sellega küsida seda tegelikult, et kas enne kohtusse andmist siiski veel äkki ei oleks võimalik ikkagi maha istuda ja ikkagi lahendust leida, sest et mina sain härra Sumbergist nii aru, et kõigest hoolimata ta oleks nõus ka täna-homme veel nägema lahendusvarianti, sest et tõepoolest, kõigi meie, nii ühe kui teise poole nii teemat vahendava ajakirjanduse eesmärk on ikkagi see, et lasteaed saaks tööle hakata, kuna me kõik peame õigeks, et see on lasteaed, mida ei tohiks lõhkuda. Ja volikogu esimehena võin ma öelda, et volikogu toetus on sellele, et lasteaed peab jääma tööle. Aga teie väide, et härra Sumberg on nõus läbi rääkima, on minu jaoks muidugi uudis ja üllatus, sellepärast et mina olen lähtunud härra Sumbergi poolt allakirjutatud kirjast, millega ta loeb. Kordan, kolmandat korda juba meiega diskussiooni lõppenuks.