Vikerraadio. Rahva teenrid Tere. Kombainid on selleks aastaks oma osa peaaegu ära teinud, lapsed on kooli saadetud, aga kartul on veel paljudes kohtades kohtades siiski võtmata. Rahva teenrid alustavad ja täna oleme koosseisus. Sulev Vedler Eesti ekspressist, Urmet Kook ja Mirko ojakivi Eesti rahvusringhäälingust. Tere Sulev ja tere Urmet. Tervist sellist. See lõppev nädal on koolialguse nädal, et raske on seda märgilist sündmust ka rahvateenrite stena ignoreerida. Aga enne, kui me majanduse ja poliitika juurde asume, et võib-olla räägikski need peaaegu et üldrahvalikuks jutuaineks olevat teemad ära mida ummikutest ja saamatutest tee töömeestest või õigemini tellijatest vist äkki ei peaks pikalt rääkima, et räägiks pigem sellistest hariduskorralduslikest valikutest, et sel aastal taas, aga ma ei tea, kas mulle tundub või tundub ka teile niimoodi, et kõlavamalt, kui kunagi varem on elustunud debatt teemal, et millal siis peab kooliaasta algum algama, et on see esimesel detsembril, on see esimesel augustil, on see kusagil seal 15. augusti kanti, et Te mõlemad olete sarnaselt mulle lapsevanemad, et segab peaaegu, et on ju teemasse puutumus olemas, et mis teie arvate, et kas esimene september on ikkagi niivõrd Püha, et tervist, mina lähen sule. Lisaks sellele, et me oleme lapsevanemad, oleme ka koolis käinud mõlemad põhimõttelist Eestis, nagu see teema ei ole mitte kellelegi võõras, välja arvatud väga väikesed lapsed kes meie saadetele ei kuulata. See ei pea olema esimene september kindlasti, aga mis tal vigane Ta on aastaid olnud esimene september. Mind küll ei häiri, et esimesel septembril algemad sellel aastal ma saan aru, on sellele debatile NAGU KAKS. Kaks sellist nagu hoogu andjateks selles Jaak Aaviksoo, kes ütles, et miks ta ei võiks nagu esimesel augustil alata ja teine pisike poiss, kelle nimi oli Aleksander turra, kes teatas, et, et mul ei ole siin nagu muffigi teha kodus, et võiks nagu varem kool pihta hakata, kirjutas haridusministril. Kirjas oli kunagi juulikuus ma nägin seda. Noh ikka võib küsida, et aga võib-olla see koolivaheaeg võiks olla väiksemaga või lühem, ütleme, et aga siin omaette küsimus on see, et nad et millal see koolivaheaeg peaks algama. Et miks ta peaks algama juuni alguses, võib-olla ta peaks hakkama hoopis pärast jaanipäeva. Et kui me mõtleme selle peale, kuna lapsed tahavad kodusele, siis pigem nagu sellistel soojadel aegadel ja kõige soojem meil on ju tavaliselt juulis-augustis. Tähendab, me võime ka niipidi mõelda? No mina praegult muidugi riskin sellega, et viiekümneprotsendise tõenäosusega mu neljandas sellesse läinud laps kuulab seda ja kui ma ütleksin, et ma tuletaksin esimesest augustist kooliminekut, siis tõenäoliselt ootaksime kodus väga suur peapesu. Aga võib-olla ühe asja ma tahaksin natuke nagu ära õiendada ka selle, et et väga palju on olnud siin juttu sellest, et see oli Jaak Aaviksoo ettepanek, et esimesest augustist, et ajaloolise tõe huvides ja Jaak Aaviksoo kaitseks peaks selle konteksti täpselt lahti rääkima, kuidas see nagu sündis nimelt on rahvusringhäälingut teinud siis oma uudisteportaalis mõnda aega saade otsesaadet otse uudistemajast, mida veab siis Ainar Ruussaar, kes kutsub siis iga nädal ühe ühe inimese enda juurde ja häirib teda, ja sel nädalal ta kutsus Jaak Aaviksoo ja Ainar Jakaalsed intervjueerides tõi just välja sellesama Aleksandri kirja haridusminister Mailis Repsile. Ja küsis siis, et mida, kas Aaviksoo toetaks seda ettepanekut, et võiks kooli minna juba esimesel augustil, kuna ühe lapse arvates pole tal kodus muffigi teha. Ja siis Jaak Aaviksoo vastas ja ja siis põhjendus ka natukene sinna juurde, nii et päris nagu see nii ei olnud, et Jaak Aaviksoo oleks tulnud välja ettepanekuga, et et võiks alata kool esimesest augustist, pigem oli see tema spontaanne reaktsioon aineri küsimusele, mis tõuku siis ühe väikese poisikirjast haridusministrile ja Jaak Aaviksoo ise põhjendas seda? Ka veidi, miks ta seda nagu mõtet võiks toetada, tuli välja selle kaks argumenti, et ühelt poolt see esimesel septembril kooliminek tema tema hinnangul on siis pärit sellest ajast, kui, kui, kui lapsed olid olnud seotud väga palju igasugust Põllumajanduslike töödega ja, ja teise argumendina tõi välja selle et väga paljud vanavanemad, kes kelle juurde varem oli võimalik lapsi saada, on tänasel päeval laval. Nende töö iga või periood, kus nad töötavad, on pikenenud ja, ja tõenäoliselt on nad ka ise tööle, ei saagi neid lapsi hoida. Ta tõi need kaks sellist nagu põhjendust ka sinna juurde, aga, aga loomulikult sõimatada sai igal pool, enamasti küll anonüümsete kommentaaride kommentaatorite poolt päris kõvasti, et selles mõttes natuke nagu tahaks nagu Jaak Aaviksoo kaitsta, et ta sai nagu natukene asjatult tümitada. Kusjuures selle teema sensitiivsuse pärast ma arvan, et see teema on ka täna meie saate avateema, kuigi see võib ju pealtnäha tunduda selline noh, ütleme päris sisulise debati, et no iga aasta keegi ikka tõstatab selle teemapõhise kahtluse võrdluseks. Moment tuuakse sellega, et Soomes lähevad lapsed kooli augusti keskpaigas, et see vist on see vahemik kuskil 10 kuni 15 august, sõltuvalt siis kooli tüübist, et soomekeelsetes ja suuremates linnades siis tuli see natuke varem ja rootsikeelsetes hiljem ma täpselt ei tea, sest neil on erinevates riikides ongi erinevus mudelit kasutades. Erinevalt Haanjas minu teada lähevad lapsed kooli alles septembri teisel nädalal, tõsi, nemad on jällegi käivad koolis nii, mida, mida Sulev välja pakkus juunikuu lõpuni täis. Aga tõenäoliselt on seal ka probleem selles, et kui vaadata Lõuna-Euroopa ilma, siis praegu endiselt on seal ikkagi veel suvi, erinevalt meist ja, ja muidugi suvi saabub sinna varem, et midagi teha ei ole, et poole augusti pealt Hispaanias lapsi kooli saata, see võib-olla natukene tervisele ohtlik. Ja seal on jällegi niimoodi näiteks Prantsusmaa nakatuda erinevatesse tsoonidesse, selles mõttes, et seal ei tahetud kogu riik ühel ajal puhkaks, sellepärast et see kohe tekitab kuurortides selles ülerahvastatud ja seal on ka suur probleem ummikutes. Sõbrannad. Kui sa istud tundide kaupa mingisse lämbus autosse, on ka väga vastik, siis jaotatakse lihtsalt nende vaheajad ära ja ka erinevates riikides on erinevad pikkused. Saksamaal ja Hollandis on suvepuhkus kuus nädalat, meil on lastel kaheksa nädalat. Aga muidugi tahan öelda, et Aaviksoo oli täiesti mõttetu tümitada, ta lihtsalt rääkis loogilist juttu. Jah, aga võib-olla on probleem pigem selles, et Eesti lastevanemate puhkused on liiga lühikesed, et nooremate lastega on ju see probleem, et tihtipeale vanemad puhkavadki järjestikku, et üks puhkab seal jaanipäevast juuli keskpaiga või lõpuni ja, ja teine siis puhkab sealt augusti keskpaigani ja siis tekibki lihtsalt 28 pluss 28 puhkepäeva, mida töölepinguseadus reeglina ette näeb puhkamiseks. Et siis mõned nädalad ongi see häda, et lapsi pole kusagile panna, et nagu kas Urmet ütlesid, et vanavanemad käivad tööl ja õnneks vanavanemad saavad ka sättida sinna suvesse ikka mõne puhkusenädalat aga siis on veel need koliaja kestel olevad nädalad mis on puhkuseks mõeldud seal jõulude paiku ja oktoobri lõpus ja nüüd siis sellest aastast ka veel sellest õppeaastast. Ametlikult see viies koolivaheaeg, mis paljudes koolides juba oli sest selle võrra nii-öelda suusanädal Ja selle võrra on jällegi siis kase suvina nädala võrra lühem. Sellel aastal hakkas seitsmendal juunil ametlikult koolivaheajaks, järgmisel aastal hakkab 13 tänu sellele, et see viies vaheaeg on juures ja minu meelest ei, raadiouudistes räägiti Narva koolid ei tahtnud. Ta olevat selle küll pole lund ja pole võimalusi suusatama minna. Tegelikult see, see muudatus ütleb nii, et see viies vaheaeg tuleb, aga kui kooli direktor teeb ettepaneku ja kooli hoolekogu seda toetab, siis on see võimalik 105. vaheaeg ära ja et ta ei ole selles mõttes kohustuslik, et et noh, väga halb on see, nii et noh, näiteks Tallinnasse osades koolides homseni siiamaani olnud osades koolides ei ole ja kui su laps ja ma tean selgelt ka oma sõpruskonnast näiteid, kus kus ühe pere lapsed on erinevates koolides käivad, siis ongi väga keeruline see, et kui ühes koolis see vaheaeg on ja teises ei ole, et sa tahaksid võib-olla perega teha mingi noh, nagu sedasama nagu mingi talvise puhkuse kuskile minu soojal maal veidi veidi tsinki D-vitamiini saada. Aga teine laps teeb samal ajal koolis käima. Et see on, see, võib olla probleem, et ja selles mõttes ühtlustamise mõte iseenesest on väga nagu õige, aga, aga tegelikult noh, kui ma mõtlen nagu laiemalt sa ütlesid, et et see kooli algusaeg on olnud selline üldrahvalik nagu teema, et, et tegelikult noh, mõnes mõttes nagu räägime asjast, mis mis nagu tõusetub igal aastal, aga millele nagu tegelikult mingit väga nagu reaalset muutmisplaani ju tegelikult taga ei ole. Et sel nädalal esimese kooliaasta alguse puhul, siis tegi haridusminister Mailis Reps ühe pressikonverentsi, kus ta tutvustas väga põhjalikult ühte ühte kava, mis muutused ootavad või mis valikukohad on Eesti haridussüsteemis ja tegelikult seal, mis ta välja tõi, mille üle võiks hakata nüüd lähiajal arutama, on tegelikult väga olulisi tegelikult selliseid punkte, mille üle peakski pauguks debatti pidama, mainisid mõned nagu asjad nagu välja tuua, et üks näide oli see, et et meil läheb nagu ühiskonnas väga suur noh, nagu paljude arvates liiga palju noori ülikooli, millest, mis tuleneb omakorda sellest, et, et väga palju läheb eelnevalt ka gümnaasiumi ja gümnaasiumis võetakse igaks juhuks vastu kõik selleks, et jumala eest kuidagi need klassikomplektid täis saada, et ei peaks nagu gümnaasiumiosa kinni panema ja haridusministeeriumis on neid välja toonud sellise mõtte või võistluse ideega oli seal siis palju diskussiooni algatusmoment, et, et kehtestada gümnaasiumi pääselt nagu lävend. Mis sõltub sinu sinu põhikooli keskmisest lõpuhindest. Ja kui mälu ei peta, siis nagu on diskuteeritud, pakuti välja, et sa, see keskmine hinne peaks olema 3,7, et, et kui sa seda ei ületa, siis sa ei saa. Selleks on kindlasti väga diskuteeritav koht, on ju selles mõttes, et noh, me teame nagu poiste puhul eriti just, et, et poisid mul on sõpruskonnas palju selliseid inimesi, kellest on saanud teadlased, näiteks kes olid neil põhikooli lõppedes, olidki tõelised ludrid, kahed kolmed, et aga kes hilisemas eas nagu poiss poiste selline küpsemine avamine ongi nagu hiljem, et mis siis nagu on, et kas me, kui tüdrukud on selles vanuses kohusetundlikumalt teevad oma põhikooli lõpu, tunnevad tulevaselt nagu paremini ära siis kuskil gümnaasiumis hakkabki olema nägema välja see, et, et on 90 protsenti tüdrukud ja 10 protsenti poissi poiste koote kehv. Ma arvan, et kusjuures see on Liisa Pakostale tõeliselt selline korralik tööülesanne. Teine teema, mis seal, mis sellest suurest selles kavas nagu oli välja pakutud, oli see, et üldise koolikohustuse tõstmine 18. eluaastal samamoodi tegelikult väga nagu oluline diskussiooni, nagu moment, et mida peaks nagu arutama, et võib-olla jah, et me panime Eesti Eesti ajakirjanduse ja selles mõttes ka rahvusringhäälingu enda nagu tublil toel väga palju, nagu nagu auru sel nädalal selle, see kooliaja algusele, emaatikasse, aga mõnes mõttes on see teatud pseudoteema just see, see ei ole nagu tegelikult teema, mida pärimis päriselt on laual, mille üle nagu diskuteeritakse ka päriselt. Aga nafta loomulikult erutab kõiki. Ja küsimus on ju ka selles, mida seal koolis tehakse, et on välja arvutatud see nädalate arv, mis siis kooliaasta pikkuseks on kui pikad, koolipäevad kui sisulised, kui rasked need on, sest need, kes räägivad lühemast, koolivaheajast ütlevadki, et koolinädal võiks olla kergem, sest kui sa vaatad seal mingisuguse klassi lapsi ja sa näed, et hommikul kell kaheksa hakkab õpetaja pihta ja õhtul kell pool neli tullakse koolist ja lapse silm, ütleme seal juba kolmapäeva õhtul ei sära, siis on mõtteaineks ruumi ja kohta küll. Ja, ja see on ka võib-olla sisuline debatt, aga see on just selle koolivaheaja teemaga ikkagi kaudselt seotud. Aga ma ei tea, kui hariduslikel teemadel veel kiire skurss kõrvalradadele teha, siis räägiks natukene õpetajatest, et nii nagu igal aastal tõusetub debatt teemal, et millal kooliaasta võiks alata ja nüüd ma ennustan, et kusagil kahe-kolme nädala pärast puhkeb ka debatti, et issand jumal, kui rasked on meie laste koolikotid. Juba oma kusagil panin tähele, et juba kaaluti, kuigi lapsed ei ole veel raamatudki kätte saanud ja, ja Khani ümber jõudnud panna siis juba kaalutakse, aga siis üks mis tegelikult ei ole sugugi väga väheoluline teema, et kindlasti on raskelt tervise teema, aga üks teema, mis alati ka kusagil augusti keskpaigas tõusetub sarnaselt sellele, et ühikakohti on puudu Tartu Ülikoolis. Nagu ka sel aastal, tõusetub ka teema, et õpetajaid on puudu, et sel aastal jällegi, et toimetustes vaadati õpetajale Õpetajate lehte ühel reedesel päeval ja sündisid uudiseid, et Eestis valitseb õpetajate põud. Tegelikult, kui sa oleks vaadanud ka erinevate maapiirkondade koolide veebilehte, siis ka nendes on väga palju nagu kuulutusi, et võtame tööle ennekõike osakoormusega, õpetajaid on nii, et täiskoormust ei ole võimalik pakkuda, et pakutakse seal mingit sellist 0,4 0,3 koormusega tööd. Aga siin oli ka haridusministeeriumil, oli nending, et kuigi õpetaja palk on nüüd viimastel aastatel ikkagi keskmisest kõrgem kasvanud, jaga ja läheneb sinna 120-le protsendile keskmisest palgast kuigi sinna on veel pikk tee minna, aga mõningates kohtades juba on see peaaegu et saavutatud, aga et haridus ministeerium on ka nentinud, et neid noori, keda on ikkagi loodetud kooli saada, et neid veel ei ole kooli saabunud, et ma eile suhtlesin ka mitmete haridus teadusministeeriumi inimestega ja nad ütlesid, et hea uudis on see, et nad juba ülikoolis õpetajakoolitus võtab aega siiski viis aastat ja jääb loota, et viie aasta jooksul need noored on ka kooli jõudnud. Aga nüüd on jällegi see keskne küsimus selles, et kas need noored õpetajad sinna jäävad, sest ma ei tea. Minu tutvusringkonnas on mitmeid noori, kes on kooli läinud seal erinevate kampaaniatega, noored kooli ja tagasi kooli ja, ja aga sealt tullakse siiski ära suhteliselt kiiresti. Muuseas, seal õpetajate õpetaja töö üks plusse on seesama pikk puhkus, sõna puhkus, et selles mõttes nende ta on eelmise teemaga teataval määral seotud, aga kindlasti ta ei ole enam nii, nii prestiižne amet, nagu ta oli, ütleme aastakümneid tagasi. Et need, need ajad, mida me teame kevadest, need on väga kaugele jäänud, eks, et õpetaja töö on täielikult muutunud. See, kus keskkond, kus õpetaja peab tegutsema, see on täiesti teistsugune, et vanasti meil ei olnud nii palju probleeme igasuguste hüperaktiivsete lastega, eks ju, erivajadustega lastega. Muuseas, õpetajate, võib-olla kõige suurem väljakutse on praegu praegu see, et nad õpetavad vanemaid inimesi, meil on elukestev õpe, et külm ja see ei tähenda sugugi see, seda, et seal vaid ainult lapsevanemaid õpetada. Eiei, õpetajad, õpetajad, ka lapsevanemaid, aga nad õpetavad ka vanemaid inimesi, kuna meil on elukestva õppe lihtsalt. Ta ei ole enam ainult seitsmendad oskama õpetada. Lapsi raiskas kõiklaskem õpetajale ja see eeldab seda, et õpetajad peavad olema targad ja kogu aeg ise edasi õppima, eks. Et see õpetaja töö on hästi keeruline. Sa ei saa nagu eriliselt tulemuspalkade hulgal seksikam on olla näiteks juristide investeerimispankur. Üks teema, mis seda riivamisi puutub, on tegelikult ju haldusreform. Et kui siiani oli meil väga palju omavalitsusi ja, ja iga omavalitsus ikkagi üritas hoida oma oma koolielus siis tõenäoliselt nüüd, kus väga paljud vallad lähevad kokku tuleb ka mingeid selliseid põhimõttelisi muudatusi koolivõrgus sellega kaasa, et et see võib kaasa tuua näiteks mingites koolide muutumisest, gümnaasiumitest, põhikoolideks, põhikoolide muutumisest, algkoolideks mingite koolide üldse sulgemist. Õpetaja otsa hakkavad võib-olla käima nagu ka erinevates koolides õpetamas, et noh, seda loba tegelikult tehakse ka täna, onju. Aga, aga ma arvan, et lähiaastatel me näeme ka sellise sellist koolivõrgu korrastamist haridusreformi või haldusreformi järgselt ka kindlasti. Kusagil lõppeval nädalal number läbi, et Eestisse võiks jääda pikas plaanis 100 gümnaasiumi. Ja, aga siin on all see suur probleem, millega sellise ütleme Jürgen Ligi haridusminister, paned küll selle kooli kinni lapsevanematelt kohe juurde erakooli, küsivad riigi käest ka raha selle jaoks, et kuule, et jätkame ikka, mis siis, et vald ei jõudnud seda ülal pidada, aga me teeme siis oma kooli selline õhinapõhiseks ja nii kaua, kuni nende lapsed seal käivad, küll kuningad seal elavad, nii kaua see ka toimib, muuseas, ja siis muidugi ei usu, et niivõrd palju erakoole jõutakse nagu luua ja pisikesi koole on tekkinud selliseid. Aga, ja küsimus on selles, ütleme siis õppetasemes või küsimus kooli pidamine kallis gümnaasiumi osas, et, et kui sul on eri osad, on täiesti normaalne, kui peetakse erakooli. Ja näiteks ütleme niimoodi, noh, ütleme nii, et väikese kooli pidamine, kus üks õpetaja annabki nagu ju enamik ained ära, et minust väga okei, on ju just nagu Al tasemel, onju. Aga, aga kalliks läheb kooli pidamine gümnaasiumis kui sul on vaja sul ju väga palju õpetajaid selleks, et erinevaid aineid, et see ei saa olla nii, et füüsikaõpetaja annab sulle kirjandustundi. Ma eile nägin aktuaalses kaamerast Eestis on rikkaid omavalitsused. Kujutate ette, sirgu linnas jõutakse pidada üleval gümnaasiumi, kus on üks õpilane, et see peab olema rikas omavalitsus. Aga. Vaata, kui see rentsli seal kõrvalepõikena prestiiži uutest erialadest, siis Venemaal Levada keskus sel nädalal tõi välja Venemaal õige prestiižemad või noh, võib-olla sõidumas kasutada seda lugu, peetumad ja kõige tasuvamad, noh, mida inimesed ise arvavad, võiksid olla elukutsed, et erilist üllatust ei olnud, et kõige lugupeetud vabaks elukutseks Venemaa elanikud peavad õpetajaametit ja kõige tasuvamaks peavad pankuri ametit kusjuures siis teisel, kolmandal kohal tulid olid kui mu mälu ei peta poliitiku ja ametniku omad-Venemaal tasuse. Ma arvasin, et kõige tasuvam on siiski presidendiamet, kes küll teenib vähe, aga muud sissetulekud on suured Venemaal, mitte Eestis. Aga siis noh, selle kooli teemaga. Ma arvan, et Urmet tee jutuseli, selles mõttes iva, et võib-olla peaks see viima just selle sisu peale, sest väga palju Eesti hariduses viimastel aastatel on just seda vormilist vaidlus toimunud, aga võib-olla ma ei tea seal haridusfilosoofiliselt, kui vorm on paigast ära, siis on ka raske sisuga tegeleda. Kas koolikottide raskusest siis seekord ei räägi, et jätame selle teema trumpasana tagataskus? Läheks võib-olla majandusteema juurde, et neljapäeval teatas statistikaamet, et Eesti majandus kasvas teises kvartalis 5,7 protsenti ja seda on 1,1 protsendipunkti enam kui esimeses kvartalis. See oli paljudele üllatus, aga paljuski veab kasvu ehitussektor, ettevõtete investeeringud, soov soetada uusi seadmeid ja masinaid. See on mõneti loogiline, et kui ettevõtjate kindlustunne ja rahakott seda võimaldavad, siis seda ka tehakse, aga kuna Eesti inimene on ikkagi selline kuidagi ettevaatlik, alalhoidlik ja paljudel meist on meeles veel 2008. 2009. aasta Ta kriisis juba räägitakse ka sellest, et millal see pidu lõpeb, et pidu pole vist jõudnud alatagi. Sest nad, see üle viie protsendi majandustõus, majanduskasv, see nüüd kvartalis, see pole ju veel midagi hullu. Mulle meenuvad siin ikka 2006 2007, kui need numbrid olid seal ikka 10 protsenti ja ja seda ka siis kvartalis aasta keskmisena ka tuli sinna 10 lähedale. Selliseid hästi kiire kasvuarve me nägime ka pärast suurt kriisi ikka pärast kriisi on nagu see taastumine kõige kiirem. Aga kas sa vaatad tänavapilti siis igas riigis seal ringi kehaga hulkuvaid koeri, järelikult on aga enam-vähem arenenud riiki, kui sa näed, et seal kraanad on püsti, siis On selge, et seal on majandus, kasvab kui vaadata Tallinnas ringi hetkel küll ma ei näe ühtegi kraanat, lihtsalt aken on mere poole aga natukene rohkem ringi vaadates teisele teisele poole, siis on neid päris palju. Et minu koduümbrus on reaalselt nagu suur ehitustanner. Muuhulgas ehitatakse ka kahte kooli 100 meetri kaugusel oma kodust. Et selles mõttes oma silmaga näen, et, et kõik õitseb. Teistpidi, kui ma vaatan, näiteks ehituslubasid siis aastal 2006 antieluruumide ehituslubasid välja 12860 300, peaaegu 13000, jah, seal 2010 2081 kuuekordne kukkumine, aga selle peale võib muidugi öelda, et nüüd on majad suuremad. Eelmisel aastal anti välja 6021 ehitusluba. Et selle järgi nüüd lubade väljaandmine, noh, selle järgi nagu mingeid buum jalaga, kui ma vaatan, kui palju kasutuslubasid anti, siis noh, hakkame seal suhteliselt või, või siis ütleme, kui palju neid ruutmeetritel kasutuslubasid anti, siis me oleme suhteliselt sellise eelmise buumi lähedal. Uute korterite hinnad on juba seal üle 2000 euro ruutmeeter ja mis on väga kallis, mis omakorda jällegi tekitab arendajatest tahtmised. Esiteks, sest mitte suuremaid kodusid olid väiksemad sellepärast et noh, inimesed, jaks osta ikkagi eluaseme ostmine on väga kallis, kusjuures 2000. Eurot ruutmeeter, see on isegi Tallinna kontekstis on ikkagi juba väga odav hind, et siin ehitusturul on ka arendusi, eriti sadama või mere ääres, kus ikkagi juba 3500 eurot küsitakse ruutmeetrist ja ostetakse ja paberil müüakse väga märkimisväärne osa sellest uusarendusest maha, et see on keeruline, märkimisväärselt agressiivne turg praegu. Noh, aga nüüd kri edasi jälle vaatame, kus ehitustegevus toimub, et ta toimub Tallinnas, ta toimub Tallinna ümbruses, toimub Tartus ja Pärnus aga Narva kinnisvaraturg on juba hoopis teisel tasemel. Kui sa hakkad maale midagi ehitama, siis sisuliselt sa võid juba enam-vähem poole hinnast maha arvutada ehituse hinnast, sellepärast et tema turuväärtus ei ole nii suur. Et põhimõtteliselt ettevõtjad peavad ka seal selliste Junckeri garantiid kasutama, kui nad tahavad mingite tootmishoonet ehitada, et see ei, see ei ole nii lihtne, et me oleme lihtsalt ühte ühte või mõnesse piirkonda, on kogu see tegevus kogunenud. Aga seda kiiret majanduskasvunumbrit kommenteerides ütles ka Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip, et tegelikult see on see koht, kus valitsus näiteks selle üürielamute programmi võiks nagu ära unustada, et mis sa, Sulev, arvad, et olukorras, kus sa ütled, et erasektor praegu Narvas ja Võrus ja Valgas ehitada ei taha, aga Urve Palo kellu sügeleb niimoodi, et tahaks kohe kivi kivi peale panna ja majad püsti panna, et On see nagu mõistlik tegevuse. Seda peab hästi tugevalt läbi mõtlema. Et noh, keskerakonnal on oma sotsiaalmaade programm, Tallinn on seda reaalselt ehitanud, eks need majad on ka täis. Et muidugi seal turumoonutus täitsa selgelt ei ole, aga mõnes kohas jällegi mõningatele ametnikele läheks seda ka vaja. Et ega Narva ikkagi inimesed ei taha minna, kui seal ei ole uusi maju ehitatud, keegi peaks seal lihtsalt käima panema. Aga see ei ole nii lihtne. Seal on, sellele on nii poolt- kui ka vastuargumente. Et sõltub sellest, millisest, millist poliitikat sa armastad. Minu ajastuse mõttes, ma arvan praegu halvemat aega vaadates lihtsalt ehitushindu, vaadates seda, kus siin ka peatöövõtjad ütlevad, et lihtsalt ei ole alltöövõtjaid. Aldo võtjad dikteerivad hinda, alltöövõtjad dikteerivad tempot. Et suured ehitusfirmad, peatöövõtjad on suhteliselt hädas, noh, vaadates ka seda, milliseid mahte praegu ehitatakse. Tallinna lennujaama ümbrus on kraanasid täis. Suured kaubanduskeskused igale poole. Linnas on valmimas Tallinna vanglat, ehitatakse sajandi suurem ehitusobjekt. Ja küsimus ei ole ainult ehituses ükskõik millises valdkonnas inimesi puudumine. Et meil on teatav osa inimesi, kes ei käi tööl ja kes on tööl käimisest loobunud ja siis on jällegi ülejäänud sektorites on probleem selles, et ei ole kvalifitseeritud tööjõudu. Me näeme seda ka, kuidas inimesi ostetakse ühest ilmast teise üle nende palka saama siis siis nende inimeste, kes seal seal pikka aega kuskil ilmast öelnud, Nemad jällegi nurisevad, nende oma ei kasva, et kes, kes on läinud inimest, kelle palk on kassa oleks ja et see ongi selline tüüpiline Eesti elu. Urmet on see kriis või ei ole, kriis, tahaks sellises elada. Keset seda need kindlasti ei ole. Postitatud see võrdlusbaas, millesse 5,7 protsenti, nagu tuli välja, et see oli eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes, et kui me läheme korraks nagu eelmise aasta teise kvartali majandusnäitaja olete juurde, siis toona oli oli majanduskasv 0,6 protsenti, korrigeeritud andmetel 0,8 protsenti, et ka see, see võrdlusbaas, millega me seda teist kvartalit sellel aastal võrdleme eelmise aasta sama perioodiga. Et te olete tegelikult täpselt sama juttu, rääkisime ka ka esimese kvartali nende näitaja 46-ga, kuidas neil seal läks, asi oli see, et tol päeval, kui kui tuli Eesti, et braavohüüded, et Eesti majandus on kasvanud 5,7 protsenti siis ma ei mäleta, kas selle BBC või oli mingi Reuters, kes tõi välja selle, et India majanduskasv alanenud viie koma seitsmele protsendile, nii et kõik on suhteline. Pealegi on hästi tihti juhtunud ka seda, et majanduskasvu seda näitajat korrigeeritakse. Tõsi küll, see juhtub sageli, ütleme selle aasta hiljem või midagi taolist, seda ei pane inimesed üldse tähele. See toimib hästi vaikselt, mõnikord teda kasutada, korrigeerida suuremaks mõningasele. Nad on väga palju egoreet. Eelmisel aastal korrigeeritud otsaga teise aasta teise kvartali võrslas null koma kuuelt null koma kaheksale. Avale. Postimees küll opereerib numbriga 0,9, et järelikult on veel korrigeeritud, aga statistika lehel seda tõusugraafikutest vaatan, et kui eelmise aasta teises kohas päris oli 0,9, siis kolmandas kvartalis kaks, siis sealt edasi 3,1 4,6 5,7, et ütleme, siin võiks ennustada, et järgmine number on seal juba siis 6,8, et sellist loogilist jada võtta, aga aga las majanduse ennustamine ja statistikaga tegelemine jääb ikkagi professionaalidele, aga mis see, mis see siis ütleme, sellise tavatarbija seisukohast võiks teha, et jaemüük muuseas aastaga võrreldes ei ole kasvanud protsendipunkti võrra on kasvanud, et see on pigem selline. Paari paari võrra pigem, aga ta on ikkagi selline. Ta on oma rekordtasemel. Aga sellist tööstuskaupade müük on kasvanud 11 protsenti, minnes praegu mööblipoodi, siis tarneajad on kuudepikkused minnes ma ei tea mööblipoodi, mis või mööblisalongi, mis tegeleb köögimööbli tootmisega, jõuludeks saad endale midagi, see on nagu see, et noh, kui inimesed ostavad kinnisvara, siis hakatakse soetama endale uusi kappe ja uusi garderoob ja, ja sealt edasi tuleb nagu ütleme see siire ikkagi nagu teistesse tegevusaladesse. Märkimisväärne. Nojah, ütleme, aga sellel aastal on hakanud jällegi hinnad kasvavad, meil on inflatsioon täitsa selgelt olemas ja selle tõttu on see nominaalne ehk inflatsiooniga läbi arvutatud majanduskasv ka suurem. Aga aga järgmisel aastal muidugi ta elab siis. Meile see uus tulumaksuvabastuse süsteem, tulumaksuvaba miinimum on suurem ja siis saab, saab see kasv, tarbimispidu, saab jälle kütet natukene juurde, kajastus. Selles mõttes halb, et see inflatsiooninumber tõenäoliselt hakkaks niikuinii kasvama ja see on ka sange, kassa ta ongi kasvanud ja arvestades seda tasub veel meenutada, et üsna hiljuti oli veel Eestis deflatsioon, mis on väga harukordne. Jah, et me olemegi natukene erinevas, me oleme Euroopas, räägitakse ikkagi inflatsioon on veel nagu liialt väike ütleme siin euroala kokkuvõttes siis Eestis on ta juba selline osadele inimestele tundub, tundub liialt kallis sa vaadata toidu toidukorvi siis piim, liha, Need on ikkagi täitsa tõsiselt kallineb, jah, aga samas jällegi see piimalaide puhul, aga see, et, et mis hind oli viimane eelmisel suvel oli, oligi erakordselt nagu pigem nagu absurdselt, liiga madal. Et ta oli läinud juba tegelikult ju noh, räägi tarbijale, et miski asi on liialt just on, aga kui sa võtad seda kahe aasta tagusega, siis see võrdlus ei oleks. Aga kui Soome lehtedes ilmuvad ikkagi uudised, et Soomes on toidukorv odavam kui Eestis, siis ajab ikka vihale küll, et kui sa vaatad nagu palganumbrid, siis tekib selline tunne, et kohe tahaks minna tööandja juurde jutule, aga, aga jällegi selle kohta siin majandusanalüütikud ütlevad, et palgakasv ei ole jätkusuutlik, et see seitse kaheksa protsenti sellest teises kvartalis, mis oli hea uudis, oli muidugi see, et tootlikkuse kasv oli suurem kui palgakasv ja lisaks mis on rõõmustav, on ikkagi just see, et mida siin aasta tagasi väga nukraks peeti ja väga pika perioodi oli see, et ettevõtjatel puudus kindlustunne ja ei tehtud investeeringuid ja nüüd siis on järsku hakatud investeeringuid tegema, et kui sa näed siin kas või lõppeval nädalal tuli uudis, et kuidas Jõgevamaale vahetatakse vineeritehas jällegi selliseid kümned miljonid investeeringute, kuidas siin puidurafineerimistehase arendajad tahavad miljardit Eesti majandusse paigutada ja? Superministeerium sai valmis seal Rail Balticut hakatakse ehitama ja meil on igasugu toredaid gaasiga. Isegi Haapsalu raudteed tahetakse Haapsalule lähemale ehitada. Et tekibki tegelikult see küsimus, et ega see ega erasektorit ju ei saa raadio kaudu selles mõttes õpetada, et selle ettevõtjad panustavad reaalselt oma raha või investorite raha. Aga noh, kui vaadata ka seda debatti keset, mis siin praegu on ajalehtedes ja ka mujal toimumas, on just see, et milline see valitsuse roll on, et kas valitsus peaks nüüd hakkama ikkagi oma investeeringutega tagasi hoidma, et see ajastuse küsimus, et kui nüüd millalgi ikkagi on näha, et ehitussektor vajaks pigem turgutamist, siis tuldaks oma tellimustega lagedale või, või praegu on ikkagi see õige aeg, et noh, neid küsimusi on küll ja küll. Ja, ja ma arvan, et see on nagu see, see, see on see koht, kus nagu on ka õiglane küsida Neil ikkagi valitsuse investeerimispoliitika on väga palju seotud sellest puna tuleb brüsseli raha peale, millal see raha vabaneb. Praegu on siis on see lahti läinud juga. Ja tänu sellele on ka siis noh, see ehituspuu jah, seda, seda raha, raha, liikumist me näeme veel siin lähiaastatel Ki. Et siin on vahepeal lihtsalt oli see üks eelarvetsükkel asendus teisega ja oligi kõik oligi väike auk sees, selles mõttes Kusagil ma lugesin uudist, et seoses sellega, et majandus kasvas oodatust kiiremini, siis just seesama euroraha, et tuleb teha üks selline väike tagasipidi arvutused suurusjärgus seal 30 40 miljonit on võimalus vähem ühtekuuluvusfondist saada siis euroraha. Kõik on omavahel seotud. Aga ma ei tea, majandusteemadel on teil soovmõte midagi lisada, vaielda on teil midagi jäänud silma, kus kus, kus on tekkinud selline kihket. Nüüd nüüd tuleb öelda. Siin on üks asi, anna see tegelikult Eestis ikkagi see tööealiste elanike arv, väheneb kogu aeg. Et selles mõttes, kui me vaatame nüüd Eesti majanduskasvu üldiselt ja majanduskasv ühe töötaja kohta seisma. See töötaja kohta kasvab kogu aeg kiiremini, kuna lihtsalt inimesi on vähem piiski pikas Kiievis me näeme seda ka, et nõmmel tekibki sisuliselt linnriik. Enamus elanikest elab Tallinnas ja Harjumaal ja selle tõttu õitseb siin ka kinnisvaral kinnisvaraarendus, sest inimesed kolivad jätkuvalt linnadesse. Kõige rohkem on tung Tallinnasse, siin saabki ehitada. On täiesti mõttetu ehitada selliseid uusi elamurajoone kuhugi Põlvasse varr laheni. Sellega kiusatud briti majandusega. On on sellest noh, see ei ole ainult Eesti Eestit spetsiifiline mure, vaid kogu sellise Euroopa mure on ju, et et riikide rahvastik vananeb, on, elab küll, ka kauem on ja elab ka tervemalt oma astudes. Et siis nemad ütlevad, et noh, küsimus ei ole mitte sellest, et automaatselt tõsta pensioni igavaid, vaid leida vanemaealistele inimestele selliseid töökohti, mis võimaldavad osakoormusega töötööd, et et inimesed on noh, ei, ei ole 40 tundi nädalas tööd, vaid on, on mingiteks paindlikum paindlikke töökohtadele, kus on 20 tundi ja võib-olla ei ole kohapeal ei pea nii palju olema. Et võib-olla see on ka see koht, kus, kus suunas nagu meie jaoks rohkem hakkan mõtlema, kas me jõuame sellega, võtke, vanavanemad on kauem tööl, et kus siis need lapsed on? Esimesest augustist? Ja siis need ütles, et niimoodi see, ehk siis me oleme peaaegu saate alguses tagasi, aga ma siiski ei astuks sammu edasi, et see Sulevi mõte kusjuures, et inimesed koonduvad Tallinna ja see nagu tekitab sellise linud riigi teema, et see pani minu mõte hoopis arenema. Ütleme käima seda rada pidi, et et aga võib-olla sellepärast see poliitiline debatt või triangel praegu, mis Tallinnas käib, ongi jõudnud sellesse faasi, kus Tallinnal läheb majanduslikult väga hästi ja kus poliitikud mõtlevadki sellele, et kuidas seda raha saaks ümber jagada niimoodi, et võimalikult suurele massile inimestele olla meele järgi ja kes lubab siin tasuta prügivedu, mille nii-öelda selline kuine maksumus ühe korteriomaniku kohta on seal kusagil kaks, kolm neli EUR sõltuvat piirkonnast sõltuvad seal maja suurusest. Kuus noh, ma ei tea, kui kolme euroga keegi tuleb nagu ikkagi valijat ära moosima, siis see on selline. Ma ei tea, allapoole altpoolt lati nagu läbijooksmine aga seest, kui sa võtad nagu kokku need igasugused raha külvamise lubadused ja siin on, mulle tundub kõik valimisliidud ja erakonnad nagu vähemasti Tallinna puhul läinud seda teed kus lubatakse siin tasuta lasteaiatoitu, tasuta lasteaiakohta, tasuta prügivedu, tasuta transport on juba loomulik, et seda võetakse Tallinnas inimõigusena, et see diskussioon nagu on täiesti puudulik selles mõttes, et kas me vajame neid tasuta asju. Vot selle tasuta asjaga, et tasuta transport tuli vist meil aastal 2013 kuni tolle ajani räägin hästi, jämedalt teenis linn piletite müügist ühistranspordis umbes 20 miljonit eurot aastas. Ja pärast seda, kui kui siis transport on tasuta, siis piletimüügitulu on kõvasti langenud, sealt tuleb natuke üle miljoni. Aga mis on juhtunud, Tallinna linn on elanikke juurde kolinud, vist esimesel aastal tuli üle 10000 elaniku seal linna rehkendused, umbes neist kuskil 40 45 protsenti maksab ka siis oma üksikisiku tulumaksu Tallinnale tulumaksu tulu vist kasvas järgmisel aastal ka umbes 20 miljonit eurot. Ühest küljest nagu andsid selle tulu ära, aga teistpidi selle tagasi Lisaks, et see keskerakondliku linnavalitsuse toonane sammun Eesti halduspoliitikat muutnud niivõrd märkimisväärselt, kui sa vaatad, miks väga paljud omavalitsused on jännis, on just see, et elanikud on lahkunud. Mul on väga palju tuttavaid, kes elavad siin-seal pigem Tallinnas, isegi vähem töönädalal registreerivad enda Tallinnasse, et saaks sõita tasuta bussiga ja see on selles mõttes väga ebaõiglane. Poliitika, mida Keskerakond on muu Eesti arvelt ajanud. Ja kui ma ei oska seda öelda mina Tallinnas alla ja ratsionaalselt manuse. Et mul ei ole midagi selle tasuta transpordi vastu ja selle, et vot siia registreerivad absoluutselt mul ei ole midagi selle aasta. Aga, aga ma tahan öelda, et linn nagu laias laastus ta ei kaotanud mitte midagi, sellepärast et tal tuli teine tuluallikas asemel Tallinna linnas mõttes kindlasti väga õige. Nii, aga nüüd kui näiteks tasuta prügivedu hakata siia tegema, et ma ei saa aru küll, kes peaks nagu selle kinni maksma, et keegi tule siia ei tule lisaelanike sellepärast, et on tasuta president, oi, aga Edgar Savisaarel oli ju see jutt, et mitte prügivedu võib-olla peaks olema tasuta vaid et inimestele tuleks maksta selle eest, et nad oma prügi eraldavad, et et mingid muidu peaks koguma seda kusagil Lasnamäe korteris. Just et, et ta selles oma valimispressikonverentsis võluseni ütlesime. Et saab veel edasi minna. Aga selles mõttes küll, et kuna ma tean, et valitsus lähiajal ikkagi omavalitsuste rahastamismudeli juurde tuleb, et Keskerakonna poolt oleks aus siiski ka ülejäänud Eesti tasakaalustatud arengut, arvestades, et see komme mine pool tule homme. Suur Keskerakonna üle-eestiline kohalike valimiste üritus Tallinnas on ju, et kus nad mingeid suure paraadi teevad ja marsivad ja kogu kogu Eesti nii-öelda valimisprogramme ja me ei saa öelda, et seal Keskerakonna poliitikat, see on Keskerakonna Tallinna poliitika. Tee kannab vastutust üle riigi ja ka kohapeal, et Keskerakond on mõlemas. Vaatajad võtavad, võtame kõrvale kas IRL-i ja et riiklikul tasandil nad seda tselluloositehast toetavad, aga Tartu linnapeakandidaat ütleb, et et Tartus võetakse hoopis, eitab hoiaks sellele nii, et see ei ole ainult Keskerakond, on spetsiifiline probleem, keegi ei keela mingil teisel kohalikul omavalitsusel tasuta ühistransporti teha. Ma küll ei kujuta ette, nagu, kui keegi näiteks Põlvas, vanusest või Viljandis ma ütleks ta tasuta ühistranspordist sinna hakkaks meeletu tung tekkima. Ei, inimesed ikkagi suunduvad Tallinnasse. Siin on tööd, siin liigub rohkem raha, siin on palgad ka kõrgemas siin ka kinnisvarahinnad, muuseas kahjuks kõrgematelt tuli noaga kellelgi erakonna vastus sellele. Sellele lisa Merko siin ütelda, et see on ebaõiglus, ütleb meelde, et kui Keskerakond saab kogu Eestis igal pool kõikides omavalitsustes võimule, siis nad ütlevad, et tuleb, tuleb üle-eestiline põhimõtteliselt tasuta ühistransport igal pool, sead, sõidadki, ainult osutamine ja mis saab olla sellel bussifirmal selle vastu, et kui tal oleks kõigil hakkama pileteid müüma, vaid tal on lihtsalt üks klient, riik saatoriliste trage? Küsimus on jällegi selles, et kus ma saan tasuta sõita, kas ma saan tasuta sõita ainult oma kodu omavalitsuses või kodumaakonnas või kui ma Tartu inimesena tulen ka Tallinnasse, siis ma saan tasuta sõita, et praegu ei saa tee tallinastena võite mõelda, et imelikud inimesed, kes maksavad bussisõidu eest, aga meil Tartusse reaalselt tulebki bussipiletid. Et osta, ma tean, ma olen lasknud. Ja kusjuures meil reaalselt seal korraldatakse ka bussivedaja leidmiseks konkursse. Odavaim pakkuja võidab ja Lynnitleb ainult kvaliteedi, tingimusel et omaette teema muidugi Tartus on see, et kust, kuhu need bussid ja mis kellaaegadel sõidavad, et on omamoodi nali teatud Tartu linnaosades, et pühapäeva pärastlõunal Tartus viis näljasurma surra on see, et lähed bussipeatuses bussi ootama. Aga mu Tallinnas tõenäoliselt teil selliseid muresid ei ole. Kohalike omavalitsuste volikogude valimiste puhul võib-olla ma ei tea lõppevat nädalat me jõudsime end siin kohe programmide ja sisuni, mis on võib-olla isegi, et tervitada, võtavad tihtipeale jällegi räägitakse selliseid vormilisest küljest, noh, mõnevõrra on see nagu loogiline, sest lõppev nädal on see nädal, mil sai otsa see aeg, mil on ette nähtud tähtajad, siis valimisliitude registreerimiseks neid tuli märkimisväärselt palju. Ja siis selguvad ka valimiste nimekirjade koosseisud. Et nende nimekirjade esitamiseks on veel mõnevõrra aega, ma saan aru järgmisel nädalal, Me hakkame kuulma siin siis kõikvõimalikke nimesid. September oli tähtaegadest ja seal teisipäev. Ka algas nädal sellega, et, et oli selline noh, mitte suur pereheitmine, aga väike õmblus selles Mõisa ja Sõõrumaa ja Savisaare ühises nimekirjas tegus hetkel. Tegus Tallinn Edgar Savisaar. Ja see nädal algas siis uudisega Mart Luigel sai sellest seltskonnast siis kõrini ja lahkus ka. Peeter-Eerik otsed. Mart Luik leidis kiiresti tee Isamaa ja Res Publica liitu ja otsesaate alguses me siin veel kuulsime ka uudistest, kuidas kui kui ta valituks osutub, siis astute ka Isamaa ja Res Publica liitu. Aga jaa, ega suuresti nagu väga uudised ei olnudki sellel nädalal, et noh, siit-sealt ikka mõned nimed tulid, kes kinnitasid oma programmi, aga, aga tundub, et see nädal ikkagi läks kooliteemadel, et inimesed valimiste ja ja poliitikaga väga jõuliselt ei tegelenud. Ma ei tea meie toimetuses Expressis, vaatasin kolleeg Krister Kivi otsustas siinses poliitikas. Ma ei saa, siirdus poliitikasse, minu meelest siirdus meie toimetuse, ta oli parajasti puhkusel, siirdus tagasi toimetusse, aga ta otsustas ka, et lööb kaasa. Väga tore lugu, kui temasugune inimene kandideerib. Et ma arvan, et ikka me näeme selliseid vahvaid algatusi aeg-ajalt, et küllap siis viiendal, viiendal või kuuendal septembril näeme, millised nimed siis meil on lisandunud? Siin Tallinna puhul ikka mõtlen. Et praegu sellist selget peateemat veel ei ole nagu paika pandud, et, et praegu on raske öelda, et kas räägitakse taas korruptsioonist või siin on näha, et mingisugused jõud ikkagi proovivad siin eestlased versus venelased jälle konflikti püsti panna. Et ongi see, et kui Eestis vaadati kõiki valimistagasi, et tal on nagunii ennekõike riigikogu valimistega, aga ütleme ta kohalikke valimisi Tallinnas välja siis ikkagi aastaid on olnud selline lihtne vastandus ühelt poolt siis Savisaare juhitav keskerakond ja siis kõik teised on püüdnud siis võidelnud selle nimel, et kes saab siis nagu peamiseks alternatiiviks sellest ennast kujundada. Aga noh, nüüd on nagu olukord nagu pea peale pööratud. Et väga raske on nagu leida sellist ühest sihukest vastandus ta on ja mis on, võib-olla ongi lõppkokkuvõttes nagu valija seisukohalt oli isegi hea, et ei ole siukest päris siukest mustvalgelt demagoogiliste sandast ja, ja, ja aga eksam praegu nagu tundub, et ka poliitikud on ise nagu natukene nõutud, et kelle, kelle suhtes, kelle vastu või, või kelle poolt oma kampaaniat nagu üles ehitada, et meil on siin erinevaid, on ju, et noh, me näeme isegi, et Savisaarele üritavad vastanduda nii Keskerakond ise kui ka ütleme siis näiteks IRL. Kuigi IRL-i puhul ei saa täpselt aru, kas on vastanduvad savisaarele või keskerakonnale. EKRE ja sotsid vastanduvad üksteisele. Nii et neil paare on siin tekkinud palju, et noh, selliste keskelt siuksest ideoloogilist või noh, nagu nagu teravad nagu mustvalgelt vastandust enam ei ole ja demokraatia seisukohalt on hästi hea see, ma arvan ka jah, aga kuidas, noh, millised valimistulemused, kuidas tulevikus siis valimissee koalitsioon kokku pannakse, kes linna valitsema hakkab, see võib osutuda päris painavaks küsimuseks. Lõppeval nädalal. Sellest Savisaare nimekirjast ikka räägiti, kusjuures kõige rohkem tekitas furoori see ühel pressikonverentsil lauanurgale unustatud nimekiri, kus oli Siim Kallas kolme hüüumärgiga ja Tuuli Kochi ja seal oli veel paljusid nimesid ja küll oli mõtlemist väga paljudel, et mis seda nimekirja võiks ühendada, et ma ei tea. Teie olete aru saanud, et millega tegemist oli võib-olla lihtsalt inimesed, kellele Savisaar plaanis päeva jooksul helistada. Kellele tuli õnne soovida, kellele tuli kaasata? Ta võib-olla see nimekiri tehti lihtsalt niimoodi, et tekitada ajakirjanduslikku veidi furoori. See on põnev teema, et, et ma arvan, et Eestis on inimesi, kes ei saa õhtul isegi uinuda, lähevad sellele. Aga september on alanud, jälle jõuame saate alguses, esimene september ja nii edasi, aga eilsest algas paljudele, ma ei tea, kui palju neid Eesti inimesi on, aga, aga see osa aastast, kus nad ei joo, algas sotsiaalkampaania. Septembris ei joo, et Urmet, Sulev olete ka mõne meeskonnaga liitunud. Meeskonnaga liitunud ei ole aga põhimõtteliselt selle kampaania joont olen suutnud juba terve septembrikuupäevade hoida küll. Proovin neid tunde kokku arvestada 36 või midagi sellist saab kohe otsesaate ajal meil täis, et seal muidugi irooniliselt öeldes, see on juba tubli saavutus, aga ei, selline oli. Õe nali, Urmas kogub ennast Riina kuuks, mis järgneb, kuule siis oktoober, mis selliste sotsiaalsete kampaaniate pluss on, et tegelikult võimaldab biojah ütleme, probleemi olemuse püstitada ja kahtlemata Eestis on probleemiks see, et Eesti inimene, ma ei tea, tihtipeale, kui ta mõtleb, ma ei tea, peole vaba aja veetmisele, mõtleb ka alkoholile, et võib-olla nüüd nagu ütleme, kui üritatakse meile raadioajalehe televisiooni arvamusliidrid Nende kaudu öelda, et see on probleem, võib-olla inimene mõtleb, äkki jätab mõne pudeli ostma. Ta vähemalt ta räägib sellest, teadvustab endale mingit pidi, aga kui me vaatame, kuidas Eesti alkoholitarbimine on muutunud, siis kõige suurem olid aastal 2712 pool liitrit puhast alkoholi ühe inimese kohta tarbiti siis kas kogu Eestist ostetud alkoholi, et seal sees olid ka näiteks ütleme, Malaisia laagrites käivad või ise. Ja eelmisel aastal oli siis 8,3, et siis nagu poolteist korda on 10 aastaga või ütleme, üheksa aastaga, siis kahanenud ses mõttes nagu viimased viis aastat on järjest kahanenud. Aga muidugi siin seda ei saa öelda, et alkopropaganda on siin nagu kõike seda teinud, et meil on ka müügiajad, on konkreetselt 10-st 10-ni, eks, et sa ei saa nagu Lätis minna hommikul varem kell kaheksa poodi osta. Aga aga noh, need kõik aitavad vaikselt, tarbimine ongi hakanud hakanud langema. Teistpidi jällegi minu meelest seal sinna asemele tekkinud narkootikumide tarbimine, et kui me vaatame narkosurmasid ja vaatame alkoholi mürgitustest otseselt mürgitas Taltecki surmasid, siis tegin siin väikese arvestuse, et viimasel viiel aastal need on praktiliselt nagu samal tasemel. Et seal ei ole. Liikunud. Porsche lihtsalt jah või vähemalt see surmajuhtumeid Alatleme fentanüülisurmad võrdles, alkoholisurmad on keskmiselt sama suured. Aga seal on suur vahe, alkoholi tõttu surevad ära vanemad inimesed. Aga aga narko üledoose saavad nooremad inimesed. Ja veel on vahe selles, et kõige nooremad, kes on ära surnud, need on eelmisel aastal näiteks oli üks koolitüdruk suri ära ja vanuses 20 24 siis narkosurmade solil seitse seitse naist ja kuus meest, et noh, et seal on ka naised surevad. Aga ma vaatan, kas alkoholi tarvitad siis metsast surnuks joovad, otseselt neid on, aga seal on ikkagi mehed, ülekaal, sellised vanemad mehed lisaks veel on muidugi alkoholi puhul siis üritatakse ka paika panna, kui palju neid haigusi on tekkinud, millesse inimesed surevad ja kui need arvesse võtta, siis need on ikka päris päris suured. Et eelmisel aastal oli 465 inimest seal alkoholist põhjustatud haigustesse lam palju. See on tõsine teema ja sotsiaalmeedias muidugi hästi palju üritatakse kõike naljaks pöörata, et kes seal septembris ei Kooja ja kes on poole rohkem ja nii edasi, aga, aga eks see tegelikult töötab ikkagi selle kampaania huvides, sest just see annab selle kandepinna ja selle kuidagi ta ikkagi jõuab kas esimesel, teisel või kolmandal aastal inimesteni ja ühel või teisel eluetapil, ma arvan ikka inimesed ühinevad selle kampaaniaga ja ja vaatavad, kas saavad hakkama, ma arvan, muidugi väga palju on Eestis inimesi, kelle jaoks ei ole mitte mingisugune probleem kuu aega ilma alkoholita vastu pidada, et, et on inimesi kindlasti, kes suudaks ka kaks ja kolm kuud järjest. Sest noh, see ei ole nagu osa päeva programmist või nädala kavasta. Ma mõtlengi, et inimeste töö sisu ja töö intensiivsus on sedavõrd palju muutunud, et et, et noh, ma ei tea, kas võtame kasvõi meediasektoris, me mäletame 90.-te algusest siukseid näiteid, kus kus inimesed istusid toimetuse alla, lähevad kohvikusse päev läbi puhvetis ja siis õhtul tulid ja kirjutasid, on ju mingi juhtkirja või arvamuse nagu valmis on ju, et, et et see, see, see, see töö sisu on seal sedavõrd palju nagu muutunud, et seda ei saa villast nagu terve päeva jooksul nagu kuskil niimoodi lebotada. Et sa peadki nagu kogu aeg olema nagu vormis, et, et see on ka noh, mitte ainult 12, paljud väga paljudele teistele nagu tööaladele 20 aastat tagasi ilmselt ei oleks saanud seal päeva põhiuudised peet, rajaja tabati purjuspäi autoroolist. Aga eile oli ta siis või noh, see seoses Felix, leedi lahkumisega jagati seda tema kuulsat, seda reportaaži, kus ta käis bensiinijaamas ja tahtis bensiini mingitesse kõrge kõrgemat, seda ainult nõukogude ajal oli. Nõukogude ajal oli 76 e Talle anti resident tahtis seda kõrgemad, kes oli 93 93 93 saada ja siis talle ei antud, anti ikkagi 70 kuute taheti anda ja siis ta tegi seda reportaaži sellest, kuidas kuidas siin ei müü, oli nagu nagu purjus on ju niimoodi, et noh, nagu seal kõik need mulle tundus nagu väga tavaliselt see, kes on tema nimel sai olla, aga ma praegu ei kujuta ette, et kuskil oleks nagu kuskil bensiinijaama lähedal ja et ikka tellida ja lihtsalt nagu nagu, nagu joobes on ju, et, et see kõik on nagu muutunud. Felix leedi mälestussaade on vikerraadio eetris õige pea rahva teenrid koosseisus Urmet Kook, Sulev Vedler, Mirko ojakivi tänaseks lõpetavad, järgmisel nädalal on siinsamas stuudios Taavi Eilat Heidit Kaio ja Peeter Helme. Ilusat septembrit teile ja kohtume juba tulevikus.