Vikerraadio see on väga hea ja Tore on vorst Samost ja Hannes. Tere päevast kell Tallinnas on 13 ja viis minutit ning vikerraadio otse-eetris, Anvar Samost. Ja Hannes Rumm, alustame oma saadet tänasel päeval, mis mitte ainult ilma mõttes, vaid ka poliitilise kliima mõttes ei ole Eestile kõige soodsam põhjusel, et toimuvad Prantsusmaa presidendivalimised ja kui vaadata nüüd nelja populaarsemat kandidaati, siis võib vabalt juhtuda, et tänase päeva lõpuks selgub, et kaks teise vooru edasipääsenute on inimesed kes ühel või teisel moel kahjustavad Eesti ja Euroopa Liidu huvisid. Pehmemal juhul on oht selles, et, et muudetakse siis uue Prantsusmaa presidendi survele oluliselt Euroopa Liidu senist suhtumist Venemaasse ja suunas, mis ilmselgelt ei ole kooskõlas Eesti senise poliitika eesti rahvuslike huvidega. Hullemal juhul võivad teise vooru pääseda ka inimesed, kes on selle poolt, et Euroopa Liit lagundada ja kui Euroopa liit laguneb, siis midagi head sellest Eestile oodata ei ole. Nii et nii naljakas kui see ka ei ole, et, et see, mis täna toimub Prantsusmaal ei ole ainult prantsuse siseasi, vaid oluline kogu Euroopale, sealhulgas Eestile ja ja eelnevast johtuvalt, et ma pean küll pöialt siis sõltumatule kandidaadile, makroonile, aga nagu viimaste viimase aasta kõik valimised rahvahääletusel näitunud, näidanud, et kui midagi võib halvasti minna, siis suure tõenäosusega ta ka läheb. Viimaste aastate üks omapära on ka see, et kõiki neid suuri rahvusvahelisi protsess, eriti valimisi, me näeme nagu erakordse detailsusega, seega tundub, et et seekord on tõesti selline väga väga suur murrang toimumas ja kõikide nende kandidaatide valimiste käigus igal viimasegi kui küla kohtumisel välja öeldud, väiksest lausest saab kohe põhimõtteline seisukoht, et tavaliselt pärast valimisi ükskõik, kes siis võida, selgub, et see inimene võib-olla ei kavatsegi kõike välja öeldud, nagu teoks teha, et ja, või siis selgub, et see asi iseenesest ei olegi nii kole, et et ma soovitaksin rahulikult võtta. Aga ma pean ütlema, et selles mõttes ma olen nõus, et ei, ei Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise hääletusega Ameerika valimiste ajal ma ei olnud samaväärselt mureks, kui ma olen praegu neid prantsuse valimisi vaadates minu mure võib-olla pigem selles mõttes laiem, et ma, mul mul on suur mure, sellepärast et suur hulk inimesi, kes on kogu oma teadliku elu Euroopa liidus elanud ja üles kasvanud, et Euroopa liidu ühes sellises nagu noh, põhiasutaja riigis nagu Prantsusmaa seda on ju väga suures riigis väga euroopalikus riigis, et meil on Euroopa liidu suhtes sellised vaated, nagu me nüüd selle valimiste käigus. Näeme, aga siin on ka üks laiem selgitus sellele, mis Prantsusmaal toimub, et hea on võrrelda Prantsusmaad ja Saksamaad, kus ka varsti varasügisel tulevad valimised. Et miks Prantsusmaal olukord on selline, nagu ta on, põhjus on väga lihtne, et peavoolu erakonnad ehk traditsioonilised siis parempoolsete vasakpoolsed omadega suuresti läbi kukkunud prantsuse sotsialistid, kes on täiesti pildilt kadunud ja tänu sellele, et nemad on pildilt kadunud, on siis väga palju pinda saanud vasakäärmuslane Meren Soon, eriti radikaalsete vaadetega nii NATO, Euroopa Liidu kui ka Euroopa liidu Venemaa suhete suhtes. Ja ega ka siis konservatiividel palju paremini pole läinud, tõsi küll, nende šansse halvendanud, lisaks siis võib-olla kehvale esitusele üldpoliitikas ka Fanzafiooni isiklikud isiklikud skandaalid. Kuna valijad on senistes erakondades pettunud, siis nad valivad ükskõik midagi, mis oleks uut või teistmoodi, olgu see siis makroone meransoon ja see näitab, et tegelikult selline inimeste istumine iseenesest väga põhjendatud ja arusaadav pettumine peavoolu erakondades võitu võib luua uue, aga mittevõimalusi pakkuva vaid pigem nagu ohtliku olukorra. Ja siin teistpidi on hea Prantsusmaad kõrvutada Saksamaaga, kus Saksamaal mõlemad peavoolu erakonnad, nii sotsiaaldemokraadid, konservatiivid on riiki juhtinud kindlalt on suutnud hoida inimeste usaldust ja ka paljukardetud, et Saksamaa alternatiivi partei alternatiiv alternatiivpartei nimeline peale pealetulek äärmuslase pealetulek ei ole üldse nagu ohtlik, et Saksamaa omalt poolt siis oma praeguse seisuga vähemalt, et mis kestab loodetavasti valimisteni pakub ülejäänud Euroopale kindlustunnet ja stabiilsust keerulisel ajal. Sel ajal, kui Prantsusmaa tekitab tohutut ebastabiilsust ja ebakindlust Aga kui prantsuse valimiste tulemus on, ma saan aru, et kuni sisuliselt hilisõhtuni täiesti lahtine ja teadmata siis ja mina ühtegi ennustust teha ei julge, siis praegu ma julgen ennustada küll väga kindlalt seda, et kes hetkel toimuval vabaerakonna kongressil Tartus Eesti Rahva Muuseumis saab valitud vabaerakonna uueks esimeheks. Õigupoolest noh, oli see teada juba ka nädal või kaks tagasi, et selleks uueks esimeheks Artur Talvik. Et ausalt öelda igasugune muu stsenaarium tegelikult, et arvestades neid tähtaegu, tingimusi, asjaolusid oleks ka väga veider, kuna ühtegi teist kandidaati ei ole ja senisest juhatusest enamus inimesi tegelikult jätkata ei saa, kuna vabaerakond on ise seadnud endale sellise ajalise piirangu juhatuses ja juhatuse esimees erakonna esimehe kohal olemiseks. Aga Anvar. Me oleme tegelikult kuulajatele võlgu. Ühe vana asja, nimelt kaks nädalat tagasi meenustasime sinuga, et kui palju hääli kogub EKRE esimehe valimistel, Mart Helme. Sina, mina ennustasin, et kogub 90 protsenti häältest, sina jalutasid, et 96 protsenti head raadiokuulajad, kui need korraks mu hääl, eks me kõik rofoni tagant ära kaob, et siis võib kuidagi halvasti kostab siis sellepärast, et ma teen Anvari pikale sügava kummarduse. Kuule, Anvar ennustas väga täpselt, et Mart Helme kogus 96,6 protsenti häältest ehk et Anvar oli peaaegu absoluutselt täpne ja palju õnne. Teadmise eluga kindlasti mingi vabamüürlaste vandenõu. Aga et kui me juba ennustasime EKRE juhi valimiste tulemusi, et eks siis ennustame ka täna seda, et kui palju siis õhtul kella orienteeruvalt 16 45-ks Artur Talvik hääli saab, mitu protsenti nendest umbes 130-st vabaerakonna puhul siis on, täna on siis kogunenud nende kongressile 130, umbes 130 inimest erakonna puhul märkimisväärne ka see, et, et sinna kuulub umbes 700 inimest. Nendest iga seitsmes osales ka e-valimistel, nii et vabaerakond oma tegevusega näitab, et nemad usaldavad e-valimiste tulemusi. Palju siis pakud, Artur Talviku tulemuseks. Protsentuaalselt protsentuaalselt mul on siin ka erinevalt eelmisest korrast on tugev selline eeltöö tehtud, et ma vaatasin, et siin hääletati kahe kahe inimese väljaviskamist vabaerakonnast Jevgeni Kristafovitš ja siis ühe teise erakonnale tülikaks muutunud naisterahva väljaviskamist ja, ja vaatan, et üks sai vist neli vastuhäält ja teine sai kaks seal 130 hulgas, siis ma julgen arvest. Julgen ennustada, et ma lähen ühe võrra kaugemale, ma ütlen, et Artur Talvik saab 97 protsenti vabaerakonna kongressil esimehe valimisel antud häält. Mina arvan, et EKRE ja vabaerakonna vahel on suur oluline vahe, et Artur Talvik on ka paljuski selline polariseeriv tegelane mitte ainult avalikkuses, vaid ka erakonna sees. Ja selle tõttu ma pakun. Ja seal on väga erinevad EKRE-st, kes on selline väga ühtne ja ja Ekre liikmetes liikmed ka seda pildiliselt vaadata, sest inimesed on nagu sellised raske seda inimtüüpi kirjeldada, aga nad on väga lojaalsed oma juhile. Et vabaerakond on vastupidi, on väga palju isemõtlejaid ja sellepärast ma julgen pakkuda, et Artur Talvik saab ainult 80 protsenti häältest. No eks näis, et selles mõttes ma ei oleks nii optimistlik, aga, aga mis vabaerakonda veel puutub, siis vabaerakond on tõesti praegu sellises olukorras, kus meil praktiliselt midagi enam kaotada ei ole, et ma loen siit. Artur Talvik, kes praegu peab mu kõnet ja on kõnes öelnud, et tulemus on väga suurte muutuste aeg, et erakond peab otsima põnevaid lahendusi, et eks siis näis, et kui valmis vabaerakond on Artur Talviku põnevaid lahendusi toetama, aga noh, mingis mõttes ma pean ütlema ka, et ega, ega Talvik selles mõttes saab asjast õigesti aru, et arvestades vabaerakonna sellist senist toetuse arengut, mis saanud viimastel ütleme, pikkadel kuudel ikka väga selgelt languse suunas ja No natukese liialdatud avaliku arvamuse küsitluses ilmselgelt vabaerakond seisab paremini kui IRL. Selles mõttes. Aga muidugi muidugi üldse pole oluline tegelikult, et pigem ma ütleksin, et oluline on see, kuidas vabaerakond seisab võrreldes ma tea sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna Reformierakonnaga IRL-is pärast eraldi rääkida. Vabaerakonnal kaks asja, et üks on see, et nende looja kauaaegne esimees Andres Herkel tegelikult oli viimasel ajal avalikkuse eest kadunud ja ta ei suutnud nagu avalikkuses tekitada sellist resonantsi, kõnetada inimesi moel, mis, mis neid puudutaks. Artur Talvik kindlasti karismaatilise isiksusena seda toodab. Küsimus on, mida tal öelda on, et üldiselt nagu see sõnumi pool ongi vabaerakonnal väga nõrgaks jäänud. Et kui me meenutame, et Artur Talvik, koolipõlves oli pump bändi solist, et siis kindlasti tema oma solisti rolli vabaerakonna esimehena mängib välja küsimus on, et kas see bänd tulete ka kaasa, et kui me kujutame ette, et Artur Talvik rokib ja röögib lava esimese ääre peale tema selja taga seisavad Andres Herkel ja Jüri Adamsi, Andres Ammas, et siis küsimus, et kas, kas nagu solisti ja bändi vahel tekib mingisugune koostöö, kas nad koos mõjuvad usaldusväärselt, et see on eelkõige riskikoht, seda, et Artur Talvik toob vabaerakonna senisest rohkem oma jõuliste värvikate sõnavõttudega pilti selles ei maksa kahelda. Küsimus on, et, et kas see, kuidas ta käib, dub sobib nendele inimestele, kes seni on vabaerakond hääletanud? No eks näis, ai ma just tahtsin tulla nende uute ja põnevate lahenduste juurde tagasi, mida Talvik siin erakonnale just äsja lubas, et ega, ega ma arvan, et enamus vabad, aga liikmed ei kujuta ettegi, kui kui julged ja põnevaid lahendusi siin erinevates kuluaarivestlustes. Artur Talviku suust on erakonna tulevikule kõlanud. Aga eks seal näha, et palun meiega tekitada sellist ebatervet huvi. Et näha, kas ta tegelikult ka erakonna esimehena seda vastutust kandes kavatseb neid lahendusi nagu ellu viia, et missugune saab siis erakonna reaktsioon sellele olema, et eks see saab olema. Masing kärutasime vabaerakonda IRLiga, et peab siis mõne sõna, ütleme ka ERR-i kohta, kus siis on, mis on viimased poolteist kuud väga kõvasti pildis olnud tänu sellele erakonna endine esimees Mart või mitte endine, vaid ametist lahkuv esimees Margus Tsahkna tekitas sellise tõsise Eraf erakonnasisese konflikti ja mille puhul me eeldasime, et võib-olla erakonnasisene konflikt tahab IRLile palju tähelepanu ja äkki see aitab meid sama voodi populaarsustabelites, nagu aitas sisekonflikt Reformierakonda ja Keskerakonda. Vähemalt lühiajaliselt seal niimoodi toimunud ei ole. No siin on nüüd kaks erinevat uuringut viimase nädala jooksul tulnud Turu-uuringute uuring ja EMORi uuring ja need näitavad IRLile tegelikult üsna üsna suuri erinevusi toetuses, et üks nagu pigem näitab, et see pildiolek on mõnevõrra nagu vähemasti suurema langusega hoidnud, teine ütleb, et langus on võtnud isegi veel tugevama hoo, aga noh, kuna siin kahe uuringu vahel on päris suuri erinevusi ka näiteks Reformierakonna, Keskerakonna ja vabaerakonna toetusest siis ja roheliste erakonna toetuses siis on üldse väga-väga keeruline praegu öelda, et kummas suunas siis IRL praegu liigub? Aga siin on üks pikaajaline probleem, Anvar, et küsimus on nüüd see, et kas eksivad eesti sotsioloogid või on väga sellised. Muutliku meelega Eesti valijad, et kui ma võrdlen Eestit ja Soomest, et küsitlusperiood on ka erinevaid olnud, siis kas see ei mängi üldse mingit rolli selles mõttes, et kui sa vaatad viimased 10 aastat Soomes toimunud avaliku arvamuse küsitlusi ja valimistulemusi, siis noh, Soomes ikka sotsioloogid eksivad kõvasti, kui nad eksivad erakonna näiteks riigikogu valimisi või on siis parlamendi valimistulemustega ühe protsendipunkti võrra, see on juba suur eksimused seal ikka pannakse täppi niimoodi, et on, kui on. Kui on kogemuse toetus on 18,2 protsenti ja siis reaalses olukorras võib viga, tuleb välja, et on 18,4 või 18,6, et Soome, Soome ja Eesti ma ei tea, kas siis valijate või sotsio sotsioloogide olukord selles mõttes on, on täiesti erinev. Aga ühe asja peaksin Anvar siinkohal ära ütlema, vabandama, et eelmises saates tegin liiga IRL-i esimehe kandidaadile Kaia Iva le, meenutasin, et Kaia iva osales siis sellises suurepärases TV3 saates, me armastame Eestit, seal küsiti siis kahte asja, mis olid seotud teadmisega Eesti ühiskonna kohta. Ma ütlesin, et Kaia iva ei osanud kummalegi neist küsimustest vastata ja siinkohal sügavalt vabandan tema ees, ma saan aru mikspärast saadet. Ta oli proua iva minu peale ja ma tsiteerin tige nagu herilane. Nimelt siis Kaia Iva oskas küll vastata küsimusele, et kui suur on siis nende laste arv, kes Eestis eelmisel aastal kooli läksid, et selle koha pealt ma tegin talle täiesti liigaja, parandan oma vea. Loodan, et sa ei riku Kaia Iva šansse IRL-i esimehe valimist. Muide, mis puudutab veel erakondade toetust, siis üks üks ja iseenesest pigem nagu vabaerakonda, et kuigi roheliste erakonna juht Züleyxa Izmailova esines IRLi aadressil sellise ebakonventsionaalse avaldusega, et peaks seal siis ütleme ka, et soovitus panni lakkuda õigesti. Loodetavasti see pann siis vähemasti mingi mitteloomse rasvaga määritud. Et, et tegelikult peaks vabaerakonna ridades olema palju rohkem muret IRL-i ridades, et noh, ma arvan, et IRL-i saatus on, võib-olla võiks vist öelda, et suuresti nagu selgunud, tänaseks aga vabaerakond peaks saama roheliste suhtes küll murelik, kui vaadata seda Emori küsitlusest, selguvad, et tõusu valimiskünnise piirile ehk viie protsendini. Et kui me vaatame seda, et kuidas vabaerakond on viimastel kuudel ja noh, mitte et vabaerakond tegelikult ka EKRE on nagu polsteldanud ennast Rail Baltic jaa metsanduse teemal ja veel mitmetel sellistel keskkonnateemadel, et siis ma arvan, nende roheliste pärast väga mures ja eriti vabaerakond peaks olema mures, kuna see sotsiaalses mõttes EKRE ja roheliste sihtgrupid on nii erinevalt kui Eestis üldse olla saab, nad elavad sõna otseses mõttes erinevates linnades erinevates linnaosades ja võiks öelda, et lausa erinevatel planeetidel. Aga roheliste ja vabaerakonna potentsiaalne valijast grupp, see on ikkagi väga-väga katu. Et kui nagu rohelistel õnnestuks noh, tõesti see viis protsenti reaalselt valimistele kätte saada, siis ma suure tõenäosusega võin öelda, et üks koht, kus see viis protsenti ära kukub, on just nimelt vabaerakonna toetus. Noh, inglastel on juba sajandeid, inglise poliitikutel on juba sajandeid selline kõnekäänd, et mida kõrgemale posti otsa ahv ronib, seda kaugemale tema paljas punane tagumik paistab. Ja mida nad sellega mõtlevad, et mida kõrgemale poliitik karjääris karjääriredelil ronib, seda kaugemale tema nõrkused paistavad ja mulle tundub, et siin ka roheliste uus esimees Zuzu Izmailova on saanud väga palju heatahtliku tähelepanu kirjandusajakirjanduses ja ta on ainuisikuliselt vedanud roheliste toetus siis mõne protsendipunkti võrra ülespoole. Aga tema käitumine, mis teda temas on siis suhtutud lihtsalt kui noorde huvitavasse, põnevasse, atraktiivsesse naisesse, aga tema käitumine, seesama lause IRL-i suhtes. Laku panni, IRL avaliku arvamuse küsitluste avaldamist, sellele konkurendi parastamine. Ma ei usu, et see nagu väga palju populaarsust juurde toob ja samamoodi tegelemine selliste nagu nagu järjest avalikkuse ette tuleb eriliste põhimõtetega, mis mis kindlasti ei meeldi nendele inimestele, kes rohelisi valisid ajal, kui nende esimeheks Marek Strandberg. Ma arvan, et sellise käitumisega Praha Izmailova selle toetuse, mille ta on rohelistele lühiajaliselt tekitanud, ise ka kiiresti ära hävitanud. Ma jään siin täiesti teisele arvamusele. Esiteks, mis puudutab esoteerika kongressidel käimist, siis ma arvan, et see on ka täpselt sama sihtgrupp, kust rohelistel võib vääri tulla ja mis veel olulisem väga suure tõenäosusega need on inimesed, kes kui nad üldse valimas on käinud siis nad on valinud vabaerakond, aga ma arvan, enamuses nad ei olegi valimas käinud, nii et sealt on võimalik saada uusi hääli. Ja teine tähelepanek. Ma arvan, et ka see IRL-i aadressil pillatud repliik panni lakkumise teemale. See on tegelikult esimene näide sellisest tõesti Trumpiliku poliitikast Eestis, et mis sotsiaalmeediat teedele mõjukust mõju kasvu arvestades ma kujutan ette, et võib täitsa paljudele roheliste potentsiaalsetele valijatele hästi sedasi toniseerivalt mõjuda, et iseasi on see, et see tegelikult eeldab sellist püsivust ja stiilis küsimist, et et kui sealt peaks nagu kuskile vasakule ja paremale, väga ära kalduma labasustesse või või siis vastupidi, nagu üritama nagu kahte kahte nagu kuvandit säilitada, et üks selline väga soliidne ja teine, siis selline trumpi lõik, et siis see muidugi midagi head ei tähendab. Nii ta ütles. Ettevõtja Indrek Neivelt tegi ettepaneku, kirjutades raadiosaatesse Samost ja Rumm, et ravirahaks võiks minna alkoholi ja tubakaaktsiis lisaks ka veidi sotsiaalmaksust haigetel inimestel oli vist üheksa ja tervetel kuus protsenti, et mida te sellest mõttest arvate? Ettepanekuid on loomulikult varemgi tehtud ja sotsiaalministeerium on umbes aasta või poolteist tagasi, kui me hakkasime siis oma ettepanekud valitsusele viimistlema, alguses oli see ka laual. Mis puudutab alkoholi ja tubakaaktsiisi iseenesest ravikindlustussüsteemi solidaarsuse mõttes on sellega mõistlik, ehk siis käsitleda alkoholiaktsiisi ja tubakaaktsiisi põhimõtteliselt täiendava siis tervisekindlustusele nendele inimestele, kes neid kahjulikke aineid tarbivad, ehk siis nad ise maksavad sisse haigekassasse sisse, arvestades seda, et hiljem peavad nad sealt rohkem teenust saama. Nüüd süsteemi juhtimise mõttes on siin aga väga oluline probleem. Nimelt selleks, et tervishoiusüsteemi siis pikas vaates efektiivselt majandada, on oluline tulude prognoositavusi stabiilsus ja paraku on niimoodi tarbimismaksud, sealhulgas siis tubaka ja alkoholiaktsiis on ühed kõige tundlikumad majandust. Ja ühesõnaga praktikas tähendab see seda, et kui haigekassatuludest moodustaks näiteks pool moodustaksid aktsiisid siis majanduskriisi tingimustes on need esimesed tulud, mis ära kukuvad, et inimesed hakkavad neid asju vähem tarbima. Nägime seda 2009, kui alkoholiaktsiisi laekunud langes mitukümmend protsenti automaatselt kohe, kui, kui majanduskriis tuli ja see lihtsalt tähendab seda, et me muudame haigekassa rahastuse väga ebastabiilseks. Siis minister Jevgeni Ossinovski vastus Indrek Neivelti ettepanekule, et võiks muuta haigekassa rahastamise korda, minu meelest oli väga. Eelmises saates lugesime ette Indrek Neivelt näkku, mis oli iseenesest, aga väga huvitav ja Jevgeni Ossinovski sellele ammendavalt vastasin. See seostub ka tegelikult selle nädala ilmselt kõige olulisema sündmusega Eestis, nimelt see, et valitsus leppis kokku riigieelarvestrateegia järgmiseks neljaks aastaks. Üks osa sellest otsusest on veel pikemaajalisem kui, kui neli aastat nimelt siis otsustati panna juurde raha haigekassasüsteemi. Ja seega haakub siis eelneva Jevgeni Ossinovski jutuga kaudselt nimelt Eesti on olnud siis selles mõttes huvitav riik, et kui vaadata teisi Euroopa Liidu riike, kui vaadata seda, kui palju sinna tervishoidu raha panustatakse, siis Eesti on olnud üks kõige kitsi maid, ühiskondi, et tervishoidu on panustatud alla viie protsendi, avalik sektor on panustanud Eesti tervishoidu alla viie protsendi SKT-st üheski Eestile. Noh, ajaloolised geograafiliselt sarnases lähedases riigis suuruse mõttes, samas riigis nii vähe raha pole sinna pandud. Ja nüüd, kui valitsus siis otsustas esialgu nelja aasta jooksul panustada juurde tervishoidu 215 miljonit eurot siis tegelikult tõstab tervishoiukulutuste osakaalu Eesti eelarves napilt üle viie protsendi SKT-st. Et raha tuleb küll, süsteemi juurde, arstid sellele viidates ka jätsid ära oma maikuusse kavandatud streigi mõnevõrra olukorda tervises leevendab, aga teistpidi ei saa ka öelda nüüd, et kuidagi tervishoidu, toot, tervishoid tohutult rahaga üle ujutatakse, et tegelikult see lisaraha panemine ja oli selles mõttes mõistlik käik, et kui sul mingis valdkonnas eluvaldkonnas ja olulises valdkonnas kulutused on ebamõistlikult väikesed, siis on mõistlik sinna raha juurde panna. Ja paratamatult tuleb ilmselt mingite muude riigieelarve kulutuste arvelt, aga, aga minu meelest on see igal juhul põhjendatud. Antud juhul, kui ma õigesti aru saan, sellest väga segaselt kommunikeeritud riigieelarvestrateegia kokkuleppest, siis ei tule ühegi teise riigieelarvekulutuse arvelt. Paratamatult tuleb, kuigi seda välja ei öelda, sest nad samamoodi kui me mõtleme, kuidas Eestis on toodetud, kuidas on tõstetud kaitsekulutusi kahe protsendini SKT-st ja üle selle, et ega siis kunagi ei ole öeldud. Tanel ütles mulle üks asi, mis nagu ära jäetakse või midagi. Näiteks aga sellist otsest täpselt nii nagu kaitsekulude puhul ega keegi kunagi öelnud, et kui me tõstame järgmise aasta riigieelarves kaitsekulutusi 0,2 protsenti SKT-st, siis täpselt, kust me selle raha ära ütleme, pingestab üldist riigieelarvet ja paratamatult ka tervishoiu puhul on see nii, et kui nüüd riik hakkab tegelikult maksma pensionäride eest järjest rohkem sotsiaalmaksu riigieelarvest haigekassa eelarvesse pingestab muud eelarvet, aga ei saa öelda, et nüüd näiteks jääb ehitamata viis kilomeetrit Tallinn-Tartu maanteed või et jääb ehitamata mingisugune koolimaja või et keegi saab mingi valdkonna inimesed saavad selle võrra vähem palka. No ma ei mäleta täpselt, kas oli Sven Sester või Jüri Ratas, kes sel nädalal samal teemal rääkides ütles ühe lause, mis sai kõvasti pilgata sellise lause, et see raha tuleb riigieelarvest või see raha on riigieelarves olemas. Et Hannes ütles selle tunduvalt detailsemalt ja selgemalt intelligentsemad ja, ja ilmselt ka mõistetavamalt välja ja selles mõttes siin ei olegi midagi pilgata, et see ongi täpselt see koht, kus siis riigieelarve iga aasta ju pisut suureneb, kui meil on kas või mingisugunegi inflatsioon ja majanduskasv inimesed saavad rohkem palka ja nii edasi, et, et selles mõttes raha ongi Tiigeldades olemas ja riigieelarve mingis osas on võimalik teha ka ümberpaigutusi mittegi otseselt kärpeid, aga prioriteete seal mõnevõrra muuta ja see ongi see kokkuvõttes lauset raha tuleb riigieelarve. Mida kahjuks valitsus ei ole välja öelnud ka varasematel puhkudel, samamoodi võib öelda, et kui valitsus rääkis sellest, et me tõstame tulumaksuvaba miinimumi, mis läheb riigieelarve hästi kalliks maksma siis olekski pidanud ausalt ütlema, et see tähendab seda, et tulumaksukoormust jagatakse ümber vähem teenivad inimesed saavad maksuleevendust ja need, kes teenivad rohkem nende arvelt, siis see maksuleevendust tuleb. Aga siis püüaks, püütakse alati jätta selline mulje, et kõik võidavad, et noh, mis seal häbeneda, et kui sa, kui sa mingit tüüpi inimeste maksukoormust vähendada teiste arvelt suurendad, siis möönased ausalt. Kui sa suurendad valitsuses olles tervishoiukulutusi, mis on igati põhjendatud, siis ei maksa häbeneda, et kusagilt mujalt millegi muu asja arvelt see raha tuleb. No muidugi veel parem, kui rääkida sellest jälle edasi tervishoiukulutused ja kust raha sinna tuleb, et oleks olnud, kui sealtsamast tervishoiusüsteemi seest oleks leitud neid kokkuhoiu kohti, mida keegi kõik teavad, kus nad on, aga keegi ei ole tahtnud nagu laua peale panna. Nimetage, palun mõned, no kas või seesama, et milline meie haiglavõrk on, eks ju, või et kui palju raha sellest tervishoiukuludest läheb tegelikult piltlikult öeldes kütteks remondiks ja katuse parandamiseks. Haiglavõrk on tegelikult päris jõudsalt koomale tõmmatud, et. Ta on toimunud sellise ise koomaletõmbumise käigus viimase paari aasta jooksul niimoodi, et suuremad regionaalsed haiglad on endaga koondanud neid väiksemaid haiglaid kuidagi nii-öelda tervishoiuteenuse mõttes, aga ühtegi haiglahoonet ka kohtades, kus lähima suure regionaalhaiglana piltlikult öeldes 40 kilomeetrit keegi kinni pannud ei ole. Ja ma arvan, et kui poliitikas midagi dramaatiliselt ei muutu, siis ka neid haiglaid kinni ei panda, et sellised ajad, kus selliseid otsuseid teha. Sonar sa teed ülehindad, et nagu seda tervishoiusüsteemi nagu õhukeseks viilutatud viilutatud kogu aeg ikka tekib selle ima loogil imagoloogiline probleem, et noh, siinsamas hiljuti oli see pealtnägija tegi täiesti asjaliku loo sellest, kuidas siis üks firma dishaigekassat 300000 euroga ja see imagoloogiliselt tekitas mulje, et süsteem on tohutult ebaefektiivne, kui haigekassa eelarve on 1,1 miljardit eurot. Aga lihtsalt ega need summade suuruste vahe ei, tundub selle 300000 euro vahel. Tundub, et kogu süsteem on tohutult ebaefektiivne. Mida ta tegelikult ei ole, sest noh, olude sunnil, et ta üldse nagu toime tulla on seal paratamatult pidanud juba nagu sisemisi reserve. Kui sa võtad jälle Eesti erinevad eluvaldkonnad, siis ma arvan, et üks tervishoid on üks efektiivsemaid võrreldes, ma ei tea, näiteks riigikaitsega, kuhu lükatakse väga palju raha juurde. Pidev seal on see probleem, et kas, kas seda eelarvu kasvu suudetakse mõistlikult ära. Sa ütled, et alati on lihtne, kui süsteemi raha juurde antakse, küsimus on, kas seda raha suudetakse efektiivselt kasutada ja kaitseväes ja kaitseministeeriumi puhul on see aastate jooksul olnud kohati päris küsitud. Aitäh veel kord ma ütlen, et ma ei ole siin üritanud öelda seda, et Eesti tervishoiusüsteem näiteks võrreldes muide Lätiga või Venemaaga oleks kohutavalt ebaefektiivne, aga kui me hakkame näiteks Soomega võrdlema, kus muide suur tervishoiureform on parajasti seal efektiivistamise suunas muideks käimas ja ka suurte poliitiliste vaidluste objektiks, siis ma arvan, et neid efektiivistamise kohti kindlasti oleks ja sedasama raha oleks võib-olla suutnud ka sealt tervishoiusüsteemi sees suuremas osas leida. Aga mis puudutab seda riigieelarve strateegiat, enne kui me siin ühe pika tsitaadi juurde läheme, siis tegelikult et selle häda ongi selles, et, et raha ei tule riigieelarvest, vaid raha võetakse väljastpoolt olemasoleva riigieelarve võimalusi juurde kõik võimalik väga veidrate ja tegelikult ka tänaseks otseselt selgumatu meetodit. Et kui ajakirjanikud neljapäeva õhtul ja reedel rahandusminister Sven Sesteri ja peaminister Jüri Ratase ja majandusminister Kadri Simsoni käest küsisid mitmeid kordi väga lihtsaid küsimusi, näiteks kas tuleb võlakirjaemissioon sedasama järgmise nelja aasta sees jutt on olnud mingist umbes 100 miljoni euro suurusest võlakirjaemissioonist, millega neid kulusid katta milles iseenesest ei ole mitte midagi halba. Siis üks üks Sven Sester ja vastus oli tegelikult veel kordades segasem kui mitmed Jüri Ratase vastused, millest on palju rohkem juttu olnud, kus ta ühe lause, sest suutis öelda nii seda, et võlakirjaemissioon tuleb kui ka seda, et seda kindlasti ei tule. Nii et võtke siis ise ei saagi aru, mida tegelikult öelda tahetud. Seda tegeliku tulude poolt ei ole siiamaani rahandusministeeriumis ühtegi tabelisse avalikkuse jaoks mõistetavalt kujul kokku kirjutatud. Ka need poliitikud, kes sellest kokku leppisid, pole seda lõplikku tabelit ise veel tänase päeva seisuga. Nii palju kui mina aru saan näinud, eks ju. Ja üldiselt kogu see asi tekitab minus tõsist kartust. Et kui seda raha lõpuks laenama minnakse, siis see raha kulub mitte mingiteks püsiva väärtusega investeeringuteks vaid see lihtsalt makstakse välja palkadena või süüakse sõna kõige otsesemas mõttes ära ja see on juba tegelikult. Ja see oleks väga halb, Anvar, aga siin minu meelest on ka tõsiselt on läbi aegade hämmastanud, hämmastas ka sel nädalal, et kui nüüd Jüri Ratas ei suutnud peaministrina kahetsusväärselt esimese küsimuse peale välja öelda, et riigieelarve läheb siin ühel aastal defitsiiti kuni 0,5 protsenti SKT-st ja järgmisel aastal võib minna ka 0,5 protsenti SKT-st ja ülejärgmisel aastal võib minna 0,3 protsenti SKT-st siis see ei ole asi, mida häbeneda, et Euroopa Liidu reeglite kohaselt, et võib eelarve defitsiit olla kuni kolm protsenti. Euroopas on praegu kaheksa riiki, kes seda nõuet ei täida, teiste hulgas näiteks Leedu ja Soome. Ja, ja kui nüüd Eesti läheb tasakaalust välja 0,5 protsendi võrra SKT-st, siis noh, see ei ole mingi mingisugune maailma lõpp. Et mis mind hämmastas, oli see, et et Euroopa Liidu kõige suurem Avaliku sektori võlg on Kreekal ja et kui, kui nüüd hakati rääkima, et Eestis on avaliku sektori ja riigieelarve riigivõlg on kõige väiksem ja Kreekas on kõige suurem ja öeldi, et me läheme nende eelarvega tasakaalust välja, siis hakati tõmbama võrdusvärki reipalt Eesti ja Kreeka vahel, et see on umbes samamoodi nagu et Eesti sportlane on Euroopa meistrivõistlustel esimesel kohal, et kui tal on midagi halvasti läheb, siis ta kukub kohe viimasele kohale viimase kohaga võrdseks, et see on täiesti minu meelest nagu tasakaalust väljas võrdlus, et kui tahaks tahaks asjalikult võrrelda seda, et mida siis eelarve 0,5 protsendini SKT miinus tähendab tasuks võrrelda Soome või Leeduga vaadata põhjuseid, et miks, miks seal on niimoodi läinud, nagu ta on läinud ja kuidas siis seda tasakaalustada väljas olevat raha seda ära, mis on eelarve tasakaalust välja, kuidas seda kasutatakse. Et sa ütlesid ka, et kardad, et süüakse see raha ära. Valitsus on lubanud, et selle raha eest tehakse korda koostöös Tallinna linnahall ehitatakse välja Tallinn-Tartu maantee. Et see on iseenesest aga lihtsalt hinnatav ja mõõdetav, et kui, siis nagu ma ei tea, kas võlakirjad tulevad, kasutatakse reservis olevat raha või mitte. Et kuhu see raha siis pannakse, et kas ta pannakse tõesti Tallinn-Tartu maantee mingis ulatuses neljarealiseks ehitamiseks linnahalli renoveerimiseks, mis on siis sellised suured ühekordsed investeeringud või pannakse siis selle arvelt mingi valdkonna töötajate näiteks palka juurde, et eks, eks me seda näeme. Aga nüüd ma palun kuulajatel tähelepanelikult kuulata tuleb üks pikk tsitaat. Ja meil on stuudios peaminister Jüri Ratas, tere õhtust. No kas meie eelarve läheb defitsiiti? Kõigepealt ma soovin tänada valitsuskabineti ja et riigieelarvestrateegia 2018 kuni 2021 sai heakskiidu ja loomulikult see viimane põhivaidlus oli tervishoiu jätkusuutliku rahastamise osas ja siin kindlasti tegid väga suure panuse nii rahandusminister kui tervise- ja tööminister. Kas see eelarve defitsiit, kindlasti tänane valitsus ei ela tulevaste põlvede põlve põlvede arvelt? Meie soov on teha seda, et me suudaksime saavutada selle majanduskasvu potentsiaali tegelikult, mida meie majandus täna majandusnäitajad täna meile annavad. Kahjuks seda Eestil ei ole. Täna ja täna valitsus ühe oma prioriteedina, et majanduskasv, investeeringud, on need olulised komponendid meie jaoks, loomulikult taotleme suuremat majanduskasvu. See tähendab, et me ikkagi jagama praegu raha, mida reaalselt ei ole olemas. Me kindlasti ei jaga ühtegi ühtegi senti, mida reaalselt ei ole olemas, riigieelarve strateegiat ei saa teha selliselt, et me jääksime raha, mida me kuidagi loodame tulevikus saada, me jagame raha ja me saame teha ainult neid kulutusi, kus on peal ka reaalne kate. Ja see tegelikult näitab, et ka viimastel päevadel, kui meil kabineti nõupidamised olid, oli ju selline soov valitsusliikmetel see, et me leiaksime mitte ainult lisaraha tervishoidu ja läbi selle, me suudaksime vähendada eriarsti ravijärjekordasid, vaid me leiaksime ka selle lahendi, mis tagab jätkusuutliku tervishoiu rahastamise süsteemi, mis oleks siis seaduse tasemel tasandil fikseeritud. Aga kust see 215 miljonit eurot tuleb? Tõsi on see, et järgmise nelja aasta jooksul lisavahendeid tuleb tervishoidu 215 miljonit kui võtta juurde veel aastal 2022, siis üle 300 miljoni ta tuleb riigieelarvest, ta tuleb läbi erinevate siis meetmete, mis riigieelarvesse tulusid annab. Riigieelarvest kuninganna riigieelarvestrateegia on selline dokument, mida panevad kokku ühelt poolt ju riigi tippfinantsspetsialistid, teiselt poolt peab sellele oma heakskiidu andma vabariigi valitsus, et alati on prognoosidega nii, et me kunagi ei tea, kas prognoosid on õiged või mitte. Aga tänasel seisul on riigieelarvestrateegia tehtud väga konservatiivselt ja kindlasti ei ole seal selliseid tuluridasid sees, kus on, ütleme siis õhku või mida on prognoositud poliitikute poolt üle, et seda kindlasti ei saa riigi ära ratta alla. Ma tuleksin tagasi selle intervjuu alguse juurde, ta ei vastanud küsimusele, kas eelarve läheb defitsiit järgmise nelja aasta jooksul. Eelarve kindlasti ei saa minna defitsiiti tuleviku arvelt, et aga kas defitsiiti või ei lähe. Seda, et eelarves oleks sees suurem paindlikkus, et eelarve oleks see mehhanism, mis aitaks Eesti ettevõtlust taaskäivitada, majanduskasvu kiirendama. See kõik tähendab seda eelarve kas te lasete eelarve defitsiiti minna või ei lasta? Lasta eelarvet ainult nii palju defitsiiti, kui on varasematel aastatel olnud eelarve hakkame reservi arvelt, meie võimalus on eelarvest lasta hetkel defitsiiti see järgneval aastal miinus 0,5 protsendipunkti ülejärgmise aasta miinus 0,5 ja siis miinus 0,3 alla nullnivoo. Ma kasutan siin võimalust, et olete siin stuudios, küsin teilt kui Keskerakonna esimehelt ka paar küsimust. Meil on veel paar minutit aega, kõigepealt kiire kommentaar Keskerakonna kavale või plaanile anda Tallinna linna teenetemärk MTÜ Inimõiguste Teabekeskuse juhile Aleksei Semjonov üle mehele, kes juhib ühendust, mida on kapo oma aastaraamatutes korduvalt maininud, kui osana Venemaa mõjutuspoliitikast Eestis, mille käigus levitatakse vastavaid valeväiteid inimõiguste rikkumisest Eestis. Mehele, kes tunnistab, et tema ühendus saab raha Venemaalt ning kutsus täna rahvusringhääling siia Aktuaalse kaamera stuudios. Ma kasutan seda võimalust teie kui Keskerakonna esimehe käest küsida teie kommentaari. Staari sellele eelarve strateegiast ja kindlasti seda ma tegin, aga ma vastan loomulikult ka küsimusele, et Jüri ratas ei ole Tallinna linnavolikogu liige Keskerakonna esimehelt kommentaalidel küsida seda, et kas mina sellise ettepaneku oleks teinud, siis vastus on, ei oleks teinud. Kas te kiidate selle heaks? Ma ütlen, et ma ei oleks seda ettepanekut teinud, siis ma ei saa seda lugeda ka positiivses ettepanekuks. Nii nüüd ma ütlen igaks juhuks, et see oli vist meie saate ajal kõige pikem helitsitaatris kindlasti ja ma väga loodan, et me kunagi tulevikus ei ole sunnitud nii pikali tsitaati mängima, aga paraku ei olnud võimalik mitte midagi välja lõigata. Aktuaalses kaameras, mis pälvis väga palju tähelepanu, et see mõnes mõttes on nagu nagu kunstiteost nagu maal, et me ei oleks saanud sellest maalist ühte väikest nurka välja lõigata, et me pidime ta lihtsalt kõik see neli minutit taasesitama teile, et siis nagu meenutada seda, kuidas peaminister Jüri Ratas tõenäoliselt andis oma senise ametiaja kõige ebaõnnestunum intervjuu, et kui teda kiusasid siin aasta lõpus intervjuus näitlejad Sepp ja Avandi, siis ta tuli sellest olukorrast väärikalt välja. Jaa jaa. Ei lasknud ennast lolliks teha. Aga see, mis juhtus kolmapäeval aktuaalses kaameras, oli küll küll. Katastroof, kui ma nüüd laenan pealkirja Eesti Online kanalitelt, kes, kes sõnaga katastroof kirjeldasid, et IRL reitingute minu meelest tegid IRL-i liige. Aga see, mida Jüri Ratas intervjuus tegi, et see oli kumine nii intervjuud tehniliselt kui ka sisuliselt, kui peaministri käest küsitakse kolm korda, kas riigieelarve läheb tasakaalust välja või mitte ja alles kolmandal katsel võrdluseks tuues sporti, et nagu kõrgusega kolmandal katsel ületab kõrguse latt väriseb sealjuures ka veel, et, et siis kui küsitakse nii lihtsat asja, kas riigieelarve läheb tasakaalust välja, ütle kohe läheb sellel aastal kuni 0,5 protsenti sest selle asemel jutud tuli ja juttu tuli ja Priit Kuusk küsis, Priit Kuusk küsis ja siis kolmandal katsel või kolmandal vastuse minutil tuli see õnnetu 0,5 protsenti SKTst. Nojaa, aga siis, kui ta sealt latist oli, lati võbises üles tõusis püsti ja resoluutselt ise tulija lõi käega selle lati igaks juhuks ka maha, uuesti veel, nii et sellega ei lõppenud, et, et aga noh, tegelikult siin iseenesest sellise ajakirjandusliku formaadi raames leidis tõestamist see, et Jüri Ratas on erakonna esimees, kes tegelikult ei taha erakonna esimehena oma erakonna tegevusest kriitilisemate lõikude raames üldse rääkida. Eile vabast üleeile oli Jüri Ratas Kohtla-Järvel ja seal ta oli sunnitud vastama küsimusele, et miks ei ole erakonnast välja heidetud korruptsiooni suuremahulise korruptsiooni eest kriminaalkorras karistada saanud endist Kohtla-Järve linnapead Jevgeni Solovjovi ja seal see vastus, mis ei ole sama laia levikut saanud, oli täpselt samasugune. Jüri Ratast ärritab silmnähtavalt, kui ta peab vastama küsimusele oma erakonna erakonnakaaslastest korruptantidele, pättide kohta. Ta eks ju, või siis kas või selle kohta, et mikspärast, tema erakonnakaaslased Tallinna linnavolikogus tahavad anda Tallinna teenetemärki isikule, kes noh ka kõige suurem eelsema käsitluse kohaselt seda teenetemärki kuidagi pälvida ei saaks ja pigem vastab nagu sellele kirjeldusele, mida on talle andnud tõesti kapo aastaraamat. No kui me räägime, üks asi on siin korraks rääkida Semjonovit, kes saab Tallinna ametliku tunnustuse osaliseks, siis ma arvan, et isegi Keskerakonna jaoks on siin tegemist sellise tööõnnetusega, et ega ühtegi Tallinna siis võiks ju Tallinna vene häält see neile juurde ei too, vene hääled on need niikuinii käes, sõltumata sellest, kas see saab teenetemärgi mitte. Küll aga ärritab see Keskerakonna eesti valijaid võib-olla vähem, Tallinnas aga, aga rohkem Tallinnast väljas, sest sest sellisel inimesel tõesti teenetemärgi andmine, see on, see on oma valijate ärritamine ja kui selline töö õnnetus juhtus, siis võiks seda ka tunnistada ja pugemine selle taha, et mina ei ole Tallinna volikogu liige või mina ei tea, mis Tallinnas toimub. Ma toon sellise võrdluse, kujutage ette, et president, ekspresident Toomas Hendrik Ilves on pikalt olnud Eesti ajakirjandus jaoks kättesaamatu, kui nüüd ühel hetkel tuleb Tallinnasse, Tallinnas esineb kusagil avalikul üritusel ükskõik millisel, astub tema juurde ajakirjanik küsib ühe küsimuse selle ürituse kohta ja ärme järgmiselt ütleb, et ma ei saa jätta küsimata. Ta Teppa teinud selgitusi selle kohta, mis toimus Ärma taluga. Et kuidas ajakirjanik saab mitte esitada sellist küsimust, et siin ka sotsiaalmeedias või Keskerakond heitis Priit Kuusele astet kandele, et miks nad selliseid küsimusi küsivad, mis ei olnud kokku lepitud? No loomulikult, see on elementaarne, ajakirjaniku kutseoskused, sa kasutad sellist võimalust, lisaks peaministrile ka roll, et seal on eetris Keskerakonna esimees või teine võimalus. Kujutage ette, et kaks aastat tagasi, kui Edgar Savisaar oli veel väga heas vormis Keskerakonna esimees, kui tema käest oleks küsitud mingil teemal küsimus, siis ta oleks aga teiegi, kui Keskerakonna esimees. Mis teil seal erakonnas toimub ja ta oleks öelnud, oi, seda, seda osa erakonnast ma ei tea. Sellest sellele küsimusele ma vastata ei oska. Me kõik teame, et Jüri Ratas on tegelikult Keskerakonna sama tiimiga. Vabandust oma võistkonnaga. Võimu korralikult üle võtnud, kontrollib erakonda ja hakata nüüd pugeda selle taha, et ma olen töötanud Stenbocki majas erakonna esimehena ja ma ei tea, mis toimub Tallinna volikogus, mis on selgelt, et tema tema mõttekaaslaste kontrolli all, et see lihtsalt on nii ebausutav, et, et noh, see enam ei tööta ühel hetkel ja ma arvan, et ratas paniga siis Siinkohal on õigustatud Eesti ajakirjandussütik hästi lühike, et, et nüüd on nüüd on ratas ajakirjas üles ärritatud ja hakkab tulema järjest selliseid küsimusi, nagu oli Kohtla-Järve ekslinnapea kohta, kes on jätkuvalt Keskerakonna liige saanuarist meenutada. Mulle Priit Toobali puhul on sama küsimus, et ei saa lõpmatult küsimuste eest ära joosta. Üks võib-olla järgmine küsimus, mis, mis võib kerkida seoses kohalike valimistega, on ka see, et Keskerakond on siis väga hästi juhtinud jällegi Jüri Ratase kindla kontrolli all. Seda, kuidas mehitatakse Keskerakonna Tallinna valimisnimekirja järjest on pandud paika piirkondade esinumbreid, paika panemata on veel kesklinn. Milline koht on minu teadaolevalt reserveeritud Mailis Repsile. Tõenäoliselt oodatakse, kuni proua Reps saab, saab veel kord emaks ja tullakse siis pidulikult selle uudisega välja. Ja lahti on ka nõmme esinumbri koht, mis oli keskerakonnas planeeritud abilinnapea Sarapuule, kelle puhul tekkinud väga ebameeldiv Keskerakonna jaoks väga ebameeldiv korruptsioonikahtlus seoses erinevate seoses erinevate juhtumitega prügikorralduses. Ja no ma kujutan ette, et kui Tallinna Keskerakonna Tallinna nõukogu tuleb kokku ja nimetab Arvo Sarapuunõmme piirkonna esinumbriks sügisestel kohalikel valimistel, et kuidas siis nagu Jüri Ratas käitub, et kui ta on peaminister Stenbocki majas pressikonverentsi kas ta tõesti kujutab ette, et ajakirjanikud tulevad sinna kohale, küsivad küsimusi ainult valitsuse päevakorra kohta ja ei küsi selle kohta. Miks Keskerakond Jüri Ratase juhitud Keskerakonna Jüri Ratase juhitud Tallinna nõukogu nimetas korruptsioonikahtlusega abilinnapea ühe piirkonna esinumbriks. Aga järgmiseks vaatame siis tagasi 10 aasta tagustele aprilli rahutustele Tallinnas ja ka Ida-Virumaal ja noh tõenäoliselt seda kajastus saab siin meedias järgmisel nädalal olema väga palju väga eripalgelist ja ja, ja noh, ma arvan, et leitakse väga erinevaid selgitusi, mina kõigepealt tahaks öelda seda, et mingis mõttes on siin kaks positiivset aspekti või mitte mingis mõttes ongi kaks positiivset aspekti, esiteks see, et Eesti riik tegelikult, et sellise väga tänase tänases keeles tuleks öelda hübriidohu suhtes dollale hübriidohtudest ei rääkinud absoluutselt mitte keegi aga eesti riik väga selgelt kehtestas ennast nende hübriidohtude suhtes ja ma arvan, et tänu sellele ongi nii meil kui ka tegelikult lätlastel leedulastel olnud siin suhteliselt rahulik järgmised 10 aastat, siis ma vaidlen selle asja teise asja, ma ütlen ka kohe ära, on see, et väga mitmed algatused, millega Eesti tegelikult on praegu maailmas hästi tuntud kas või needsamad küberkaitse teemadel, et need nendest nii-öelda riskidest ja probleemidest, mis Eestit tollal tabasid, on väga oskusliku tegutsemisega tehtud eesti tugevust. Mina ütlen vastupidi, et minu meelest Eesti valitsuse õnnestus 10 aastat tagasi ainult osaliselt valitsus oleks õnnestunud oma tegevuses siis, kui oleks a- teisaldatud pronkssõdur ja b ära hoitud rahutused hakkama saadi ainult ühe poolega sellest ja see ja, ja mis siis toimus toona ja millest tegelikult ju ei räägitud, oli see, et avalik arvamus polariseerunud väga selgelt. Reformierakonna peaminister Ansipi toetus lendas kusagile kosmosesse nii kõrgele, kui ta ei ole kunagi hiljem ega varem olnud. Ja, ja väga paljudest asjadest ühiskonnas ei saanud rääkida see, mida oli, mis oli tol hetkel selgelt tajutav, oli see, et kõik meie liitlased, nii Ameerika Ühendriigid kui Euroopa Liidu riigid vaatasid meid, vaatasid eesti toonast valitsust organina, kes ei saa hakkama oma tööga, et kui sa tahad midagi teha, siis mingit olulist sisepoliitilist asja teha siis see, kui selle selle tulemusena toimuvad rahutused, näitab see, et sa ei oska seda asja korralikult läbi viia. Eesti rahvusvaheline maine sai selles mõttes oma partnerite silmis oluliselt kahjustatud, mis päästis tol hetkel Eesti valitsuste. Oluliselt oli see, et kreml nagu alati mängis üle see, et kreml saatis Eesti suursaadikule Moskvas Marina kaljurannale kallale Nošistid ehk siis kremlimeelse noorteorganisatsiooni. See tõi ühemõtteliselt Eesti taha kõik meie Euroopa liidu liiklased liitlased, toonane Euroopa Liidu eesistujamaa valitsusjuht Angela Merkel isiklikult. Ta helistas president Putinile, nõudis, et tagatakse Eesti diplomaadi isikupuutumatus ja see tegelikult Kremli ülemängimine aitas Eestit. Vastasel puhul. Kui ma tagasi mõtlen, siis aeg-ajalt ikka on mõnes Euroopa riigis olnud selliseid vähemuste rahutusi, näiteks eestlased on ka vaadanud seda, mis on toimunud iga paari aasta tagant Prantsusmaal, kus siis on sellised äärelinn. Pariisi äärelinnades on rahutused ja on vaadatud ja mõeldud, et näete, prantsuse valitsus ei saa oma riigi juhtimisega hakkama. Täpselt samamoodi vaadati 10 aastat tagasi meid kui ei siis ega ka hiljem pole sellest olnud väga palju kombeks avalikult. No ma ei ole päris kindel, et neid prantsuse rahutusi keegi korraldab väljastpoolt Prantsusmaad eesmärgiga eesti seaduslikku võimu kukutada või destabiliseerida, et need on nagu natuke erinevad asjad siiski et ma ei ole üldse kindel, et olenemata sellest, mida Andrus Ansipi tollane valitsus oleks teinud või tegemata jätnud, et et need rahutused oleks olemata jäänud sellisel viisil, et kui meenutada perioodis alates 2005. aasta kevadest see eskaleerimine toimus ikkagi väga-väga järk noh, järjekindlalt ja püsivalt ja ilmselgelt ka väga kindla eesmärgiga, et see, et lõpuks nagu mingid asjad üle keerati. Võimalik, aga, aga ma ei kujuta ette, kuidas oleks olnud võimalik see, mida sa ütled, et et pronkssõdur oleks seal, et Tõnismäelt ära viidud ja b rahutusi poleks olnud, et üks pool ja see pool ei olnud Eesti sees, vaid seal väljaspool Eestit, et see väga selgelt ikkagi kogu selle nagu meediaressursi najal kremli telekanalid põhiliselt tegutses ja selle nimel, et need rahutused ühel või teisel viisil algaksid. Jah, aga kui sa nüüd mõtled, et mis siis 10 aastat tagasi toimus, oli toimunud just valimiskampaania ja valimiskampaanias täiesti põhimõttelagedalt kasutati ka eestimeelsete erakondade poolt seda pronkssõdurit ära. President lükkas tagasi seaduse, mis võeti, mis oli ilmselgelt vastuolus põhiseadusega, mis, millega siis parlament kohustas kohut kohtuvõimu alla ülesanne, et pronkssõdur sealt ära koristatakse, et seal oli nagu ilmselgelt, et Eesti riigi huvides oli pingeid maha tõmmata, mitte neid juurde kruttida, aga valimiskampaanias eelkõige just Reformierakonna ja IRL-i juhtimisel pingeid krutiti juurde ja see oligi nagu see, et, et see tõi valimistel palju hääli. Aga hiljem maksis kätte Tallinna kesklinna lavastamise ühiskonna ebaterve polariseerumise näol. Ja kui sa rääkisid siin sõnastati Eesti suurepäraselt sai hübriidohtudega hakkama siis toonased hübriidohud olid ju tegelikult olemas, et okei, Venemaa poolt oli mõjutustegevus, aga see, mida kreml ise tegi, oli see, et siia Tallinnasse saadeti pilotkaja vihmamantliga Nõukogude sõjaväekeebiga poissi ja tüdrukut, kes seisid seal 30 sekundit Ossa juures valvel või selle koha peal, kus oli osa oli olnud valvel. Siis kaitsepolitsei võttis nad kinni Narva piiripunkti ja saatis üle piiri tagasi. Sellest ajast saati on julgeolekukeskkonda oluliselt muutunud, et nagu me nüüd teame, et Venemaa uutes oludes või kreml uutes oludes saadab üle piiri, tänan pilotkasega poisse ja tüdrukuid, vaid saadab rohelisi mehikesi ja kasutab iga. Me vaatame Donbassi kogemust, siis siis Eestil nagu selles mõttes vedas, et need sündmused toimusid 10 aastat tagasi, mitte näiteks näiteks viis või, või seitse kaks aastat tagasi. Et siin maksab olla minu meelest päris oluliselt enesekriitiline ja üks asi, mida ma toonasest ajast ka mäletan, et kui sa räägid sellest, kuidas hübriidohtudega edukalt võisteldi, võideldi, siis mina ise olin tookord aprillisündmuste ajal riigikogu liige ja kui tutvustati kapo ohuhinnangut nii umbes neli, viis päeva enne pronkssõduri ära viimist, siis see oli täiesti villak. Kapo väitis valitsusele, et mitte mingisuguseid rahvarahutuse ohtu ei ole, et mingisugust äärmuslike sündmuste ohtu ei ole. Kapo pani täiesti puusse. Pärast lugesin seda ja ma saan aru ka, miks see niimoodi õliga pärast lugesin. Oli see dressen või, või Dresen, kapo, kapo ametnik, kes siis pidi üks nendest, kes pidi juhtivalt kontrollima vene vähemuse meeleolusid, tagama selle, et olukord oleks turvaline, tema käitumine nendesamade aprillirahutuste ajal, kus ta siis istus mingist Tallinna pubis õlut ja pärast lukustas ennast kempsusele asemele, et olukorda juhtida? Ei asutus veel ka Kremli agendiks, et noh, ma nagu imestan, et, et et ei taha kava ainult valitsusele ette heita, on meil siin kahjuks peab tunnistama, et kaitsepolitsei, kes üldiselt on Eestis nagu väljaspool kriitikat 10 aastat tagasi kukkus omadega korralikult läbi. Kahjuks jõuame veel ainult ühel teemal saate lõpuni. Kena, et ärme ole Anwar niukse teiste ajakirjandusklassikud, et eesti kirjandusklassika on see, et saatejuhid otsesaates ütlevad. Oi, meil on veel ainult kolm minutit, saate lõpuni. Teeme nüüd ruttu, et ma olen kogu aeg mõelnud, et kujuta ette, kui saadaksid, kirjutab ajakirjanike kirjutatud artiklite, sa näed, tähemärkide arv hakkab täis saama kirjutavatel tilk artiklisse lauset. Mul on juba 4000 304300 tähemärki kirjutatud artikkel on ainult 5000 tähemärki pikk, et nüüd ma pean hakkama lõppema. Otsesaate võlu on muidugi see, et me ei saa siin tagasi minna, midagi saate algusest välja lõigata, milles artikli kirjutamise puhul seda alati teha, eks. Aga fakt on see, et me räägime teatrist sellest konfliktist, mis väga sellisel lõkendaval kujul linnateatris siis avalikkuse ette astus ja ma vaadates seda, et kui palju kajastus ajakirjandus on saanud ja kui suur on lugejate huvi selle teema vastu on olnud, siis ma pean ütlema, et inimestel läheb teatri, kestis väga-väga korda. Nüüd asjad, mis tegelikult, et võiksid ka inimestele korda minna, on kaks asja, mida, mida, mida võiksid siis nagu inimesed ka nõuda avaliku avaliku arvamuse näol. Esiteks seda, et oleks rohkem diskussiooni sel teemal, mis on ju selle konflikti üheks põhjuseks, kuidas Eestis kultuuri ja teatrit üldiselt rahastatakse. Millises kivistunud olukorras on see mudel tegelikult ja, ja milliseid tulemusi see tegelikult eesti kultuurile kaasa toob. Ja teiseks seda ka, et meie kultuuriajakirjandus oleks nagu natukene rohkem ajakirjandus kui ta, kui ta kipub siin olema, et Eesti kultuuriajakirjandusele meeldib eesti teater nii väga ja mitte ainult Eesti teater, kultuuriajakirjanikele meeldib ka eesti kirjandus ja nagu spordiajakirjanikuna meeldivad Eesti sportlased. Et neist kirjutatakse valdavalt Vähe kriitiliselt võiks öelda, et kriitiliselt kirjutatakse väga harva ja see ei pälvi teiste kultuuriajakirjanikke sellist poolehoidu, et ka seekord mina loen siit erinevate tagantjärele tarkade kultuuriajakirjanike mõtteid, kes ütlevad, et aga noh, aastaid olnud head olnud. Linnateatris on olnud selline vastuolu Elmo Nüganeni ja siis selle teatri establishmängija siis noorte näitlejate vahel, kes ei saa nagu piisavalt ennast rakendada, ennast teostada, ei saa rolle ja ja nii edasi ja käivad ja teevad tegelikult palju olulisemaid projekte kuskil teatrist väljaspool, kallid kultuuriajakirjanikud, et see on tore, et te olete seda kõik see aeg teadnud, aga miks ma ei ole sellest midagi lugeda saanud, ma tahaks sest väga midagi lugeda enne seda, kui sa sellise avaliku tüliga muide ühe turunduslikel eesmärkidel kokku lepitud intervjuu käigus välja prahvatab juhuslikult. Mitte juhuslikult, vaid siis ühel inimesel sai, sai lihtsalt mõõt täis ja ta otsustas olla aus ja avameelne ja sellel olid kohe ka kiired tagajärjed. Aga head kuulajad, erinevalt jaanuarist, mina ei taha rääkida sellest, et milline on Eesti teatri rahastamise mudel, et ma ei ole selleks, ei pea ennast, selles on väga ettevaatlik selleks piisavalt pädevalt pädevaks, et eks ma võiksin ka sellise jutusaate tasemel rääkida teemal, et kas see on õiglane või ebaõiglane, kui linnateatritrupis on üks näitleja, kellel pole kuus ühtegi etendust ja näitleja, kellel on 22 etendust ja nad saavad võrdselt palkajat. Et ma niimoodi pealiskaudselt suudaksin sellel sellel teemal andadega kaasa, Meelis, keda aga hea meelega hoidun sellest et siiski ma arvan, et siin võiksid, võiksid pigem rääkida asjatundjad, küllalt. Aga ega see, see, et meie siin ei jõua siin mõne minutiga sellest rääkida, see ei tähenda seda, et nagu avalikkus ajakirjandus ei võiks sellega tegeleda või poliitikud näiteks, et minu meelest on ilmunud viimastel aastatel on ainult üks käsitlus sellest, milline on eesti teatrirahastamine ja mis sa arvad, millise ajalehes ilmus. Aga ometi kesknädalas ilmus ajalehes Äripäev ja see vaikiti totaalselt nagu maha, kuigi tegemist oli väga huvitav materjaliks. Küll aga olen Anvariga nõus selles osas, et Eesti ajakirjanduse eri valdkonnad on kohati lubamatult korporatiivsed ehk et siis ajakirjanikud on sõltuvad või ei taha rikkuda oma suhteid ning eluvaldkonna esindajaga, et ma olen aastaid ise pilganud spordiajakirjanikke, kes ei julge kirjutada asjadest nii, nagu nad on, kui näiteks Ott Tänak järjekordselt sõidab rallil rajalt välja ja ei julge avameelselt öelda, et on küll hea kiire sõitja, aga, aga väga ebastabiilne. Sest et sellisel juhul Ott Tänak järgmisele korda enam sellele ajakirjanikule võib-olla koguda, sellele väljaandele intervjuud ei anna. Ja selline spordiajakirjanike sõltuvus oma pudest nii treeneritest kui sportlastest on olnud ilmne kultuuri puhul tõesti, et ma arvan, et see on nagu rohkem varjatud, et kultuuriajakirjandus on tegelikult toiminud pigem nagu turundusjõuna, mis siis alati toetab kultuuriinimesi ja kultuuriinstitutsioone tegelikult sellist asjaliku ja avameelset kriitikat mitte lahmimist või mitte mingisugust kollase meediasse paiskamist on olnud lubamatult vähe ja kui siis midagi juhtub, et siis on, ongi selline tohutu šokk. Kultuuriavalikkuses mõtlen kultuuritarbijate seas, et mis siis nüüd toimuvad, et aastaid olen üritanud linnateatrisse pileteid saada, mõnikord olen saanud, mõnikord mitte. Ja nüüd tuleb välja, et on selline, et, et seal on mingisugune probleem, et võiks sellest õigel ajal hakata asjalikult rahulikult rääkima, et siis ka selline. Viimaste nädalate šokk oleks olnud olemata. Aga et mitte oma kolleegide suhtes selliseks negatiivseks jääda, siin saate lõpus rõhutan lõpus siis ma soovitan kõigil lugeda Peep Pahv intervjuud Eesti päevalehest, olümpiakomitee esimehe Urmas Sõõrumaaga. Vot selline on üks intervjuu, mida üks spordiajakirjanik peaks sporditeemadel tegema, et seal oli kõik nagu paigas. Ja vaadates ette algavasse nädalasse on siis oluline rõhutada, et sel nädalal on räägitud väga palju. Rail Balticust on korraldatud pressikonverentsi ja meeleavaldusi. Nende taust on see, et homme siis avalikustatakse kauaoodatud uus ja värske firma RC Jank tehtud rail Balticu tasuvusuuring. Selle tõttu siis ka kõik Rail Balticu vastased olid sel nädalal hästi tegusad ja, ja nähtavad. Nad ei mallanud ära oodata homset päeva, et tulla väidetega välja, et Rail Baltic või ei tasu ennast majanduslikult niikuinii ära. Ma olen kuulnud, et Eesti ajakirjandushuvi selle Riias avaldatava uuringu vastu on väga suur, et massiivne dessant on toimumas homme Riia. Nii et hoidke siis silmad ja kõrvad lahti. Saame rail Balticu kohta midagi asjalikku, usaldusväärset üle pika aja teada ja usun, et see mõjutab Eesti inimeste suhtumist sellesse suurde projekti järgmiste aastate jooksul oluliselt. Anvar Samost ja Hannes Rumm taas nädala pärast. Väga. On Võrtsumust Hannes.