Algavas kontserdis musitseerivad kolm viiulivirtuoosi lüürilise mängulaadiga Viktor pikkaisen improvisatsioonialdis Sven Rasmussen ja Austria-Ungari rahvamuusikale nüüdisaegselt lähenertoni Stryker. Kui kaks esimest on raadiokuulajaile juba head tuttavad, siis tonius Trigger on minu andmetel meil musitseerinud vaid korra ühes keskprogrammis sündinud ja koolihariduse saanud Viinis kasvatatud klassikalise viiulimängutraditsiooni vaimus pööras ta seljalinnaelule ning muusikas soovis olla sõltumatu ja vaba igasugustest dismidest. Ainus vaieldamatu eelis on rahvamuusikal, mille meloodika ja rütmid on vallutanud nii ta oma kompositsioonid kui ka teiste teostele loodud arranžeeringuid. Niisiis esinevadki ühises kontserdis koos klassikaline viiuldaja, improvisaator ja hingelt rahvamuusik. Alustab diktor pikkaisen Carl Maria von deeber viiulisonaat F-duur osadega. Allegro romanss Erundo klaveril Aleksei lasedki. Kuulsite lausa kevadistest meeleoludes Carl Maria von Weberi viiulisonaati F-duur mille esitasid Viktor pikkaisen ja Aleksei Nassedki. Kontsert, jätkab üle Euroopa tuntud džässviiuldaja Sven Rasmussen Normani palaga. Päikesepaiste muudab mind rõõmsaks. Sven Rasmussen jätkab kulmani palaga mehiselt, võluvalt ning Peters, ära nuta, Anne-Marie. Nüüd on Sven Rasmusseni kavas Ungari rahvaviise vana kirikukella helin Chardas ainult üks neiu terves maailmas. Ja tere õhtust, teie kõik. Musitseeris Sven Rasmussen ja kontserdikontrastid. Viimane viiuldaja on austerlane tonistri kellele on lähedane Austria-Ungari rahvamuusika ning kes näeb seda tänapäevase maailmatunnetuse. Läbipalad on võetud tema autoriplaadilt ornament ning te kuulete tulevärki talvepäikest, nimilugu, ornament ja lõpuks metamorfoosi. Kõik on viiuldaja enesekompositsioonid.