Tere õhtust, kell on kuus ja eetris päevaga, et võtta kokku tänane uudistepäev stuudios Indrek Lepik. Katalaanid on tänase päeva jooksul valinud omale erakorraliselt uut piirkondlikku parlamenti. Arvamusküsitluste järgi on iseseisvuse pooldajaid ja vastaseid ühepalju. Valitsuspoliitikute ja kirikute kokkuleppe järgi makstakse kirikutele miljoneid eurosid, mille järel loobuvad nad okupatsiooni ajal ära võetud varade tagasinõudmisest. Narva linnavolikogu reageeris Narva muuseumi juhi konkursi luhtumisele eelarvemuutusega. Volikogu otsustas, et tulevaks aastaks eraldatakse muuseumile vaid neljandik aasta toetusest. Riigikogu liikmetel oleks vaja abisid, sel juhul, kui poliitiline otsustamine läheks valitsuselt riigikokku, leiavad opositsioonipoliitikud. Kui nüüd ikkagi seadusloomet tuleb rohkem just nimelt siia majja, siis on ilmselge, et on vaja ka inimesi, kes seda seadusloomet aitavad teha. Ilmast homme sajab mitmel pool vähest lund ja lörtsi, rannikul ka vihma. Õhutemperatuur on miinus ühest pluss kahe kraadini. Ja nüüd kõigest lähemalt. Kataloonia valib täna erakorraliselt uut piirkondlikku parlamenti. Valimisjaoskonnad on rahvast täis ning oodatakse rekordkõrget osalust, ehkki päevase seisuga jäi osalus veidi alla eelmiste valimiste omale. Arvamusküsitluste järgi on jõuvahekord iseseisvuslaste nende vastaste vahel äärmiselt tasavägine. EPehanud jätkab. Barcelona kesklinnas ülikoolihoone ukse taga on kell üheksa hommikul pikk saba, mis keerutab end ümber massiivse maja. Siinsest valimisjaoskonnast võib leida nii iseseisvuslasi kui iseseisvumise vastaseid ja kõikide poliitiliste jõudude toetajaid. Pepi president sai alguse man. Soovime, et meie president, härra putšide mon tuleks tagasi, et oleksime vabariik ja et me saaksime tagasi vabadused, mis meilt on võetud ja demokraatia. See on kõik, mida me tahame, shordi kerged ja tal on selline. Soovin, et Kataloonia iseseisvuks ja pärast kõike seda, mis on juhtunud, olen sellest varasemast enam veendunud. Anthel tuntud juba sellepärast, et meie valisime konstitutsionalismi olema õigusriigi poolt. Seadused on täitmiseks. Kui need ei meeldi, siis tuleb neid muuta, aga koos hääletades demokraatlikult. Hääletasin sotsialistide poolt, praegu on pingeline olukord, on kaks teravalt vastandanud bloki, kuidas see kõik laheneb. Tulevad uued valimised kindlasti. Kui iseseisvuslased on alati innukalt valimas käinud, siis ühtsuse toetajad on seni olnud poliitiliselt passiivsemad. Viimastel kuudel nende leer Kataloonias aga üha nähtavamaks ja kuuldavamaks muutunud. Täna selgub, kas nad ka valimistel aktiivsemalt välja tulevad. Iseseisvuse vastastest paljud on tulnud Kataloonias mujalt Hispaaniast otsima paremat tööd ja elutingimusi. Barcelona eeslinna hospitaleti valimisjaoskonnas kuulab just nende häält. Alexandra. Iseseisvus on viga ja see oleks Kataloonia häving. Martiirija. Soovime ühtset Hispaaniat, oleme katalaanide hispaanlased samaaegselt rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand Barcelona, Hispaania. Edasi Eestist valitsuspoliitikud on teinud kirikutega kokkulepe, mille järel loobuvad kirikud riigilt varade tagasinõudmisest ning saavad selle eest ühekordset kompensatsiooni. Luteri kirik küsib riigilt ligi seitse miljonit eurot. Madis Hindre räägib lähemalt. Juba üle kahe aastakümne kestnud omandireformi taustal on käinud pidev vaidlus Eesti kirikute riigi vahel. Küsimus, kellele peaks kuuluma näiteks Niguliste kirik ja sellega kaasas käivad varad, on läbinud kõik kohtuastmed, kuid lahenduseni jõutud pole. Seni valitsus on kindel, et kirikut ülejan ning seda vaatamata riigikohtuhinnangule, mille järgi peaks hoone kuuluma just luteri kirikule. Ummikusse jõudnud vaidluste taustal sõlmisid valitsus poliitikuid Eesti kirikujuhid kokkuleppe, mille järgi jõudis rahandusministeeriumisse ka esimene ametlik pöördumine. Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma selgitas oma eilses kirjas, missugust kahju tekitas kirikutele Nõukogude okupatsioon ning palus valitsuselt selle ülekohtu heastamiseks 6,7 miljonit. Eurot selgitab piiskop Joel Luhamets. Seda summat on arutatud mitmel moel ja see summa sellest arvutatust umbes 10 korda väiksem, aga sõja järel natsionaliseeriti kõik kirikute varad, samuti ka see vara, mis oli kirikul soetatud sellise põhikirjalise tegevuse toetamiseks. Sellega võeti iga kirikult selline majanduslik alus. Raha oleks luteri kirikul tarvis nii toomkiriku restaureerimiseks kui uute kirikute rajamiseks näiteks Mustamäe kiriku ehitusega edasiminekuks oleks vajas seitse sadat tuhandet eurot. Kuna üks osa sellest oleks siis mõeldud ka nagu Niguliste kirikukombinatsiooniga ja Tallinnas, sellega olukord nagu halveneb, nähakse, et Tallinn peaks saama kohti juurde. Tallinn vajab praegu kõige rohkem kirikuid, sest Tallinna elanikkonna kohta on meil kõige vähem kirikuid võrreldes muude Eestimaa piirkondadega. Kolm ja pool miljonit eurot valitsuselt küsitud summast võiks aga kuluda mitte niivõrd kinnisvarainvesteeringuteks kui kiriku põhitegevustele. Noorte töö- ja kasvatustöö oleksid sellised esmased asjad. Kui me tahaksime, et ühiskond tugevana edeneks, siis peaks saama sellist haridust ja sellist kasvatust. Probleem on selles, et meie noored on saanud informatsiooni ajaloolistest romaanidest, kus on välja mõeldud. Loed, mida võetakse kõik tõe pähe. Niisiis nagu öeldud, poliitilisel tasandil tehtud kokkuleppe järgi maksab riik luteri kirikule enam kui 6,7 miljonit eurot ning pärast selle kättesaamist kirik oma varasid enam riigilt tagasi küsi, räägib riigi haldusminister Jaak Aab. No minu teada küll juhtidega on kohtunud peaminister ja koalitsioonierakondade juhid on käinud nagu valitsuses kõrgel tasandil ja neid läbirääkimisi on mõni aeg peetud ja üks tingimus, kui me mingi taotluse rahuldama on ka see, et siis kirik loobuma korralikust nõuetest riigi vastu. Jaak Aab kinnitab, et sarnaseid läbirääkimisi on peetud ka Eesti apostliku õigeusu kirikuga kuid nemad oma ametlikku rahataotlust veel saatnud pole. Raha kirikutele maksmiseks peaks tulema omandireformi reservfondist. Põhimõtteliselt on õiguslikult võimalik, kuna selles raha eraldamist määruses on selline muudatuste Luteri kirikule raha eraldamise otsus peaks valitsusse jõudma juba tuleval neljapäeval. Valitsuskabinetis on põgusalt arutatud ja keegi vastu küll ei olnud. Segadus Narva Muuseumi rahastamisega jätkub ka tuleval aastal. Täna kinnitas Narva uue aasta eelarve ning lõviosa muuseumi toetussummast saadet esialgu reservi. Jüri Nikolajev jätkab. Narva volikogu otsustas, et muuseum saab tuleval aastal esialgu vaid neljandiku linnapoolsest aasta toetusest. See on umbes 107000 eurot, mis peaks katma muuseumi esimese kvartali vajaduse. Ülejäänud kaks kolmandikku 430-st 1000-st hoiab volikogu reservis. Volikogu Keskerakonna fraktsioon põhjendas seda asjaoluga, et muuseumi juhi konkurss luhtus ja praegune juhatuse liige on ajutine. Muuseumi rahastamise teema juurde tuleb volikogu tagasi peale muuseumi juhi valimist. Eelarve muudatuse autor, keskfraktsiooni esimees Aleksei Voronov ei soovinud muuseumi rahastamise teemat põhjalikumalt kommenteerida, kuid ütles, et 70000 eurot, mille linn muuseumile veel selle aasta toetusest võlgu jäi, on juba kulutatud muuseum. Seda enam ei saa. Sihtasutuse Narva muuseum ajutise juhatuse liikme Ivo Posti kommentaar. See paneb mind väga raskesse olukorda, meil on eelmisest aastast jätkuvasti ajatatud maksu suurusjärgus 70000 eurot, mis jäi eelmisel aastal eelarves eraldamata, see tähendab seda, et nüüd kui eraldatakse see suurusjärk 100000 esimeseks kvartaliks, sellest me juba 70000 oleme, noh, me peame ära maksma lihtsalt riigimaksud. 10.-ks jaanuariks. Siit omakorda tuleb ka see probleem juba, et millal sa sadatuhat vot nii-öelda eraldatakse, millal sa arvele jõuab ja nii edasi, et meil on väga raske olukord, et ma oleks eeldanud positiivset avangut selles mõttes, et eraldatakse raha ja me saame öelda rahulikult istuda, maha, rääkida, mis nüüd tegema? Aitäh. Ma ei oska öelda, sellepärast et meil on varasemast ajast olemas loomulikult mustad stsenaariumid, need on ka läbi meedia käinud. Aga kuna ma näen ametis praegu olnud alles kolmandat päeva, siis ma ei saa praegu mitte midagi selle kohta seisukohavõtu mõttes öelda, et me lihtsalt ei tea, et. Peame lihtsalt väga kiiresti tegema nii-öelda kriisinõupidamise ja välja mõtlema, et mis, millised variandid meil üldse on. USA president Donald Trump ähvardab lõpetada rahalise abi andmise nendele riikidele, mis toetavad ÜRO-s Jeruusalemma teemalist resolutsiooni. Täna toimub araabia moslemimaade palvel ÜRO peaassamblee erakorraline istung, kus arutatakse USA otsus tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana. Trump hoiatas, et tänasel hääletusel hoiab USA kõikidel riikidel silma peal ning USA suursaadik ÜRO-s Nikki Heili lisas. ETV. Washington võtab iga häält isiklikult. Rahvusringhääling küsis Eesti ning Euroopa Liidu seisukohta välisminister Sven Mikserilt. Eks me loomulikult kuuleme seda, mida ütleb suursaadik Nikki heli 100, mida ütleb president Donald Trump. Me mõistame nendega võitlusi, aga kindlasti Euroopa liit oma positsiooni oma seisukohtade kujundamisel lähtuda siiski Euroopa tõekspidamistest. Eesti nagu kogu Euroopa liit seni on olnud kindlalt positsioonil, et Lähis-Ida konflikti lahendus saab olla, saab tulla ainult et kahepoolsetel läbirääkimistel, kus siis Iisrael ja palestiinlased lepivad kokku vaidlusalustes küsimustes, sealhulgas ka Jeruusalemma staatuse küsimuses. Kahe riigi lahenduseni ei saa jõuda läbi ühepoolsete deklaratsioonide, olgu need siis näiteks Palestiina riikluse ühepoolne väljakuulutamine või ka väljaspoolt tulevad ühepoolsed avaldused Jeruusalemma staatuse osas. Nii et see on meie seisukoha kujundamise alus ja sellest ka lähtume vastavatel hääletustel Iveros. Ja veel teistel välisteemadel jätkab Erle Loonurm. Austraalias Melbourne'is tahtlikult rahva sekka sõitnud mehel on probleeme vaimse tervisega, kuid sidemeid terroristide või terrorismiga tal teadaolevalt ei olen, teatas politsei. Vahejuhtumis sai viga 14 inimest, neist kaks raskelt. 32 aastane Afganistan, Taani juurtega Austraalia kodanik oli varem politseile teada samas kohas. Flindersi tänavale sööstis jalakäijate hulka sõiduautoga jaanuaris. Siis sai surma kuus ja viga 30 inimest. Euroopa Liidu nõukogu pikendas kuueks kuuks Venemaale Kagu-Ukraina sündmustega seoses kehtestatud valdkondlike majandussanktsioone. Pikendatud sanktsioonid kehtivad järgmise aasta juulikuu lõpuni. Euroopa Liidu riikide kõrgemate kohtute esimehed avaldasid Euroopa Komisjoni asepresidendile tehtud pöördumises muret Poola õigussüsteemis toimuv üle. Seadusemuudatused, millega antakse Poola parlamendile kontroll kohtunike ametisse nimetamise üle, toovad nende arvates pikemas perspektiivis kaasa kohtunikuna politiseerumise. Poola president allkirjastas kohtute sõltumatust vähendavad seadused. Euroopa Liit soovitas seadus imite välja kuulutada. Rumeenia parlamendi ülemkoda kiitis heaks vastuolulised justiitsreformid. Kriitikute sõnul vähendatakse reformidega kohtuametnike sõltumatust ja piiratakse korruptsioonivastase organisatsiooni tegevust. Tuhanded rumeenlased, nende seas kohtuametnikud ja õigusteaduse tudengid, on viimastel nädalatel tulnud tänavatele meelt avaldama üle kogu Rumeenia. Paremtsentristlik president Klaus Johannes, kes peab nüüd seaduse allkirjastama, on nimetanud reforme sammuks tagasi Rumeenia kohtusüsteemile. Tema sõnul ootab Rumeeniat sama saatus, mis Poolat, millele Euroopa komisjon kehtestas eile vastuolulise justiitsreformikavaga seoses sanktsioonid. Ja tagasi Eestisse rahvusringhäälingu poliitikatoimetaja Toomas Sildam tuletas oma tänases kommentaaris meelde mõte, et parlamendiliikmetel peaksid olema abid. Uku Toom uuris Toompeal, mida sellest arvatakse. Toompea lossis valitseb juba jõulumeeleolu ja päris mitmed poliitikud leiavad, et nii olulise jutu võiks lükata järgmisse aastasse. Saan siiski arvamuse kõige väiksematel fraktsioonidelt, kus seda tööjõudu kõige vähem ka on. EKRE fraktsiooni juht Martin Helme. Eesti parlament on üks haruldasemaid, kus ei ole taolisi abisid ja väikse fraktsiooni juhina ma võin öelda küll, et töökoormus saadikutel on. Kui nad oma tööd tõsiselt võtavad, on suur Need, suurtemate fraktsioonidel on lihtsalt see abipersonal fraktsiooni palgal suurem. Aga teisest küljest ma ei arva, et see on nagu poliitilisele kultuurile kasuks selles mõttes, et see, kui ikkagi saadik peab ise tundma seaduseid ja olema võimeline neid seaduseid oma valijatel lahti seletama, on palju parem kui see, kui ta ütleb, et mul on mingi abi, kes sellega tegeleb. Vabaerakonna juht Artur Talvik nendib, et tegemist on ammuse mõttega ja lisab. Minu arust palju olulisem küsimus on see, et riigikogu on siiski kummitempel et selle kummitemplistaatusest lahti saamine, ehk et kui nüüd ikkagi seadusloomet tuleb rohkem just nimelt siia majja, siis on ilmselge, et on vaja ka inimesi, kes seda seadusloomet aitavad teha ja siis ka juba saadikut aitavad, eks ole. Aga tänases olukorras, kus sul tegelikult tendents vastupidine, et valitsus otsustab väga paljusid asju ära ja siin riigikogu lihtsalt suures osas hääletab, siis sellises olukorras selliseid abilisi vaja ei ole, et see peaks nagu süsteemne muutus olema, siis. Martin Helme ütleb veel, et asjal oleks mõtet, kui selle sammuga ministeeriumis poliitilisi ametnikke vähemaks jääks ja poliitika tegemine liiguks parlamenti. Aga me ju keegi ei usu, et kui siia luuakse veel üks kiht juurde sellist poliitilist töökohti, et mujal nad ära kaovad. Nagu öeldud, oli Toompeal jõulumeeleolu, niisiis küsisin ka jõuluvana seisukohta. Vaata Riigikogus on inimesi, kellel ei ole abisid vaja. Neid ei suuda abistada keegi. Aga nendel, kes midagi teha oskavad, neil nädalatki abisid vaja. Nii et ma usun, et pooltele kuluks küll abitera. Riigikogu ja jõulude teemal veel ka jätkame, ehk kuna täna lõppes riigikogu sügisistungjärk, külastas saadikuid ka jõuluvana. Uku Toom jälgis sündmusi. Esimesena kutsuti ette Keskerakond, Märt Sults ja Toomas Väinaste olid seekord konservatiivsed. Tasuks hoiupõrsas, mis kohe raha tagasi annab ja piparkoogimaja maha müüdud kontori asemel. Vabaerakonna poolt esitas Ain Lutsepp seekord mitu luuletust, aga üks näide. Mööda lõpmata tee lähevad reed Kuugahvatul kumal eha Punal kaugele. Kuna vabaerakonna ideed ja mõtted on liiga intelligentsed, said nad pataka seltskonnakirjandust. Lugege natukene rohkem, viige way q madalamale ja saate võib-olla mõne sellise mõtte peale tulla, mis inimeste Lubivad. EKRE esines taaslauluga. Unistan ma ta. Just naeru lapseepõlle ja. EKRE sai dalai-laama teose kestvast õnnest ja teose üten sulle head Isamaa ja Res Publica poolt oli luuletus ja Tarmo Kruusimäe. Kuniks on sinus sõnades, terakuningas on sinu mõtetes tuum seniks olla võitsee. Sinu päralt on päike ja maailmaruum. Tasuks mälupulk Kestcoinidega, mida pidi olema 10 kilo. Riigikogu juhatus esines luuletusega sellest, kuhu jõuab jõuluvana. Lõpuks leidis suure maja, kus kõik rahvaesindajad päevast päeva seadust loovad eesti rahval õnne tooma. Tasuks igale liikmele Teo karkust lärmava saali korral saab kuulata vaikust ja merekohinat. Aknaalused, Tsahkna ja Mihkelson pälvisid camu klaasikreemi ja maskeerimisvõrgu saab märkamatult liikuda saalis ringi mõne teise erakonna juurde ja seal hääletada. Viimased kaks esinemist olid päevakajalised, esmalt sotsid Hardi Volmer ja tõlge Barbi Pilvre. Kaastuur Laak, baar, laukieldroosi, kantaats, kaasoks Lieus, hull plaat. Ma olen eestlane, ma tahan osta viina ja õlut. Tasu oli vastavalt teemale kolm pudelit riia palsamit ostetud Eestist ja Reformierakond. Hallil ajal väga ammu oli kiilas siiditee Eesti rahvas täna sammu läti järgi villale. Meile kingiti ussisõnade vastane ja eluterve kärgpere käsiraamat. Jõuluvana lõpusoov. Mängudel järgmisel aastal kõik head mõtted, mis pähe tulevad, mingu need täide ja kõik lollid mõtted, leed vingu kohe alguses lörri, et nendest kellelegi minagi kasu kahjulikku jõuaks tekkida. Täna õhtul ja öö hakul pilvisus Lääne-Eestist alates hõreneb ja õhutemperatuur langeb suuremas osas sisemaal miinuskraadisesse. Eeloleval ööl on vahelduva pilvisusega ilm, öö hakul võib Kagu-Eestis veidi veel lund sadada. Puhub läänekaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on miinus kolmest pluss ühe kraadini, saarte rannikul jääb pluss kahe kraadi juurde pidama. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vähest lund ja lörtsi, rannikul ka vihma. Puhub läänekaare tuul kolm kuni 10 meetrit sekundis. Pärastlõunal ulatuvad saartel loodetuule puhangud 14 meetrini sekundis ja õhutemperatuur on miinus ühest pluss kahe kraadini, saarte rannikul on sooja kuni neli kraadi ja teedel on libeduse oht. Eesti võrkpallikoondise libero Rait Rikberg lõpetas lepingu Belgia klubiga meeneni prefaxis kuud alles hooaja alguses siirdus mängu akadeemiliste klubis korralikult, kui 30 viieaastase Elikbergi keha ei pidanud pikkadele treeningutele vastu. Rikberg võtan mõneks ajaks aja maha, käib uuringutel ja loodab taas platsile pääseda. Alar Rikberg. See otsus sündis hästi niisuguse pika arutluse teel koos treeneriga, et ja loomulikult oli see raske otseselt ühest küljest minu enda huvid, teisest küljest võistkond, mis mulle väga meeldis, et aga otsustavaks sai see, et ma olen 35 ja tervis ei pidanud vastu. Norra murdmaasuusakuulsus Petter Northug jäeti välja Tour de Ski'l osalemast koondisest kahekordsel olümpiavõitjal ning 13 kordsel maailmameistril pole endiselt kättevõideldud ka olümpiakohta. Alaliit Northugi loonud eraldi võistlusgraafiku, mis näeb ette ta pääseks maailmakarikasarjas taas rajale jaanuari lõpus. 31 aastane norralane on sellel hooajal tulnud starti vaid ühel maailmakarikaetapil, kui seal Lillehammeris toimunud sprindis 32. koha. Inglise ajaleht Independent kirjutab, et Liverpooli jalgpalliklubi on huvitatud meeskonna täiendamisest 22 aastase keskkaitsja Manuel kandiga. Noor šveitslane oleks sel juhul otsene konkurent meie koondislastele Ragnar Klavani le. Acansi kuulub praegu Meistrite Liigas mängivasse Baselis, kus ta on kindel põhikoosseisu mees. Liverpooli kõrvale andeka mängumehel veel teisigi huvilisi neist. Tõsi, seim on Saksamaa suurklubi Dortmundi Borussia. Selline oli Päevakaja neljapäeval, 21. detsembril ilusat õhtut ja kuulmiseni.