Sai kuus Päevakaja teeb kokkuvõtte esimese jõulupeo sündmustest meil ja mujal. Mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Rooma paavst pühendas jõulupühade pöördumise maailma rahule. Venemaa keskvalimiskomisjon keeldus lubamast opositsiooniliidrit Aleksei Navalnõit presidendivalimistele. Tallinna tervishoiu kõrgkooli õppejõudude ja MTÜ Mondo abiga läbivad Afganistan Nonii ämmaemandad täiendõppe koolitusi. Kagupiiri maantee piiripunktides plaanitakse uuest aastast käivitada pilootprojekt, mis peaks edaspidi muutma piiriületuse kiiremaks ja lihtsamaks. Samuti plaanitakse kasutusele võtta piirivalvet, toetab infosüsteem KILP. Tänasel hetkel üritavad seda teha inimesed, siis kilbi näol hakkab seda tegema masin, mis toetab siis ka inimtegevust. Rannarootsi muuseum saab 25 aastaseks, et 20 aastat on muuseumis koos käinud ka neljapäeva memmede käsitööring. Need muuseumi noored hoiavad meid ka nagu noortena üleval siin, et nad suure armastusega toovad ja viivad meid ka siia ja siis näpu vahel. Me teeme kõike seda, mida oskame. Ilm on sajune, sajab nii vihma kui ka lörtsi. Tuul puhub muutliku suunaga kuus kuni 12, saartel ja rannikul kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on nii öösel kui ka päeval pluss üks kuni pluss kuus kraadi. Öö hakul võib Ida-Eestis olla miinus kaks kraadi. Rooma paavst Franciscus pühendas oma jõulupüha pöördumise üleilmsele üleskutsele rahule, alustades Iisraeli-Palestiina konfliktist. Kiriku pea kutsus leidma Jeruusalemma probleemile läbirääkimistega kahe riigi lahendus. Franciscus kutsus jõulupühapöördumises Urbijat torbi ehk linnale ja maale usklikke palvetama selle eest, et taastuks tahe pidada dialoogi ja et lahendus lõpuks ka leitaks. Paavst Franciscus kutsus üles leidma rahuni Jeruusalemma ole kui ka kogum pühale maale ehk Iisraelile. Lahendus on kirikupea sõnul kahe riigi rahumeelses kooseksisteerimises rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Franciscus mainis ka teisi maailma konfliktikoldeid ning kutsus taas üles tagama arro hinge moslemite turvalisus. Venemaa keskvalimiskomisjon otsustas, et opositsiooni kandidaat Aleksei Navalnõi ei saa osaleda tuleval aastal presidendivalimistel, kuna ta on kohtulikult karistatud. Keskvalimiskomisjoni teatel on Navalnõi kuritegu raskeloomuline. Too mees ei saa osaleda presidendivalimistel 10 aastat. Navalnõi teatas, et kutsub üles valimisi boikoteerima ja kaebab keskvalimiskomisjoni otsuse edasi. Algas kolmas Tallinna tervishoiu kõrgkooli õppejõudude koostatud täiendõppe kursus Afganistani ämmaemand datele. Marii Kangur räägib lähemalt. Põhja-Afganistanis härjaabi provintsis elab hinnanguliselt ligi 950000 inimest, piirkonnas on aga vaid 10 ämmaemandat, kes teevad visiite küladesse ning aitavad raseduse ja sünnituse ajal ning sünnitusjärgselt neid naisi, kes haiglasse minna ei saa. Täiendkursusel osalejate tõlgi safiir Kimi sõnul on palju selliseid eraldatud piirkondi, kus haiglat üldse pole. Uusi haiglaid praegu ei rajata, sest Afganistan ei ole piisavalt turvaline ja majanduslik olukord on halb. Loodame, et tulevik on parem ja siis saame küladesse haiglaid rajada, et needsamad ämmaemandad teisi naisi aidata saaksid. Just sel põhjusel peab kursusi väga kasulikuks ka MTÜ Mondo partnerorganisatsiooni programmi juht Aliiarsaali, kes ütles, et täiendõppe abil jõuavad teadmised ja seega ka abi rohkemate inimesteni. Kaheksa kuu pikkuse täiendõppekursuse Afganistani ämmaemandus jõududele praktiseerivad ämmaemandad telekoostasid. Tallinna tervishoiu kõrgkooli ämma emaduse õppetooli õppejõud, õppetooli juhataja Silja Mets-Oja räägib teemadest, mida kursusel käsitletakse. Suhtlemine patsientide nõustamine, jäetud meeskonnatöö oskusi, kuidas nad omavahel peavad õppima? Reproduktiivtervis, pereplaneerimine, rasedus, lapse sünd, sünnitusjärgne periood ja protsendine hooldamine ning hariduse pool, kus nad koostavad õppekava, mille alusel nad viivad läbi tervisekasvatusloenguid. MTÜ Mondo on Afganistani inimesi erinevate projektidega aidanud juba ligi 10 aastat. Mittetulundusühingu arengukoostöö valdkonna juht Riina Kuusik-Rajasaar ütles edema emandate koolitamise vajaduse tingisid naiste tervishoiuga seotud väga madalad näitajad. Me olime ka integreerinud sellesse programmi sisse tüdrukute koolidesse külastused, nii et osa nende õppetööst on ka hariduse ja tervisehariduse edendamine tüdrukute koolides, et selles mõttes me näeme, et see mõju on vaeselt lisaks rasedate nõustamisele ka tüdrukute terviseteadlikkus naissoost arstide ja medõdede vähe üldse Afganistanist laialt suureks probleemiks ja teatavasti noh, nii-öelda konservatiivses traditsioonilises ühiskonnas need arstid naisi ravida ei tohigi. Projekti raames ostetakse Afganistani, kas sünnitushaiglale vajaliku meditsiinitehnikat rajatakse väli, käin laid, seatakse sisse nõuandeliin lapseootel naistele. Projekti rahastab Eesti välisministeerium. Kagu piiri maantee piiripunktides plaanitakse uuest aastast pilootprojekti, mis peaks muutma piiriületuse kiiremaks ja lihtsamaks. Mirjam Nutov, LUGU. Luhamaa piiripunktis käivituva pilootprojekti eesmärk on kagu piiripunkti ülema Andrus Reimaa sõnul testida seda, kas edaspidi on võimalik kasutusele võtta süsteem, mis muudaks Eesti kodanike jaoks piiriületuse kiiremaks ja lihtsamaks. Reimo selgitab lähemalt. Et lihtsam on see, et, et isikul on võimalik ootealal sisestada oma reisidokumendi andmed peale seda enam, kui kõik on korras ja piirivalvurite eelinfo ja ja turvakontrolli nimetatud, mis toimub siis automaatselt läbi andmebaaside, näitab rohelist tuld, siis põhimõtteliselt reisidokument enam isiku piiripunktis esitama Eesti kodanike pea toimub. On kokkuviimine dokumendi omanikuga ja milleks me siis kasutame vastavaid infotehnoloogilisi vahendeid, ehk siis tahvelarvuteid. Ja teeme kontrolli kohe jooksvalt sõiduki juures. Reima rõhutab, et senine pikk ja põhjalik kontroll ei kao kuhugi, edaspidi tehakse seda lihtsalt vajadusepõhiselt. Loomulikult, kui ilmnevad mingid asjaolud, et on vaja sõidukit põhjalikult vaadata ja piirivalvuri professionaalne pilt seda nõuab siis viiakse läbi ka sõiduki läbivaatus ja vajadusel ka isiku põhjalik küsitlus. Uuendusi on tulemas aga veelgi. Hetkel on väljatöötamisel piirivalvet toetav infosüsteem kilp, mis hakkab tulevikus piirivalvureid aitama riskianalüüside tegemisel. Näiteks kui me toome piiripunkte, kui meil on mingisuguseid suuremaid rahvaüritusi kagus väga poppar Laaneteks mingi seto rahvaüritus, siis me võime hakata hindama piiriületus voogusi, kui me tänasel hetkel üritavad seda teha inimesed, siis kilbi näol hakkab seda tegema masin, mis toetab siis ka enim tegevust, et aitab kaasa luua niinimetatud riskimudeli. Ja täpselt sama rakendub ka rohelise piiri peal, et vastavalt ilmastikule asjadele, et kus on läinud kohunäitajad kus on kergemad tsoonid ja nii edasi. Raadiouudistele võrust Mirjam Nutov Eestirootslaste kultuuripärandi säilitamisel oluline Rannarootsi muuseum tähistab 28. detsembril 20 viiendat sünnipäeva. Juhan Hepner kaastöö. Rannarootsi muuseum registreeriti 1992. aastal järgmised aastad kulusid ehitustöödele ja kogude loomisele ning 1998 avati lavastuslike Vormsi pulmadega oma ruumides esimene näitus. Viimased 20 aastat käib muuseumis koos Rannarootsi käsitöötraditsioone viljelev seltskond, mille liikmeid kutsutakse neljapäeva memmed, eks jätkab Silvi-Astrid Michelin. Muuseum kui rajati, siis tuli siia Rootsist üks noormees praktikale ja tööle ja ta nimi oli Een ja siis Rootsis oli olnud ühe muuseumi juures selline k memmede klubi või naistering, kes tegid siis käsitööd ja temalt tuli siis ei tee, et kui selle muuseumi juurde ka rajada üks selline käsitööring. 2002. aastal külastas Rannarootsi muuseumi Rootsi kuningapaar. Külaskäigu ajaks valmis siin 20 meetrine seinavaip, millel on kujutatud rannarootslaste ligi tuhandeaastane ajalugu. Vaiba kunstilise kavandi valmistas ette muuseumi kuraator Jorma Friiberg, jätkab Sylvia Astrid Michelin. Ja nii tuli see vaiba tegemine, siis sai ostetud linane kangas ja siis need muuseumi nooretsin, pilutasid selle servad ja siis hakkasime seda tekkima. Esimeseks oli siis alma, kes esimesed pisted tegija, siis me kõik hakkasime sinna sisse tikkima neid figuure, mis seal praegu on. See vaip on siiani rannarootsi muuseumi ekspositsioonis aukohal. Muuseumi direktor ja Eestirootslaste kultuurinõukogu esimees Ülo Kalm ütles, et kuna kuninga visiit lähenes 2002. aastal kiiresti, tuli neljapäeva memmede abiks ka ülejäänud muuseumirahvas. Alguses. Memmed tikkisid siin vaipa neljapäeviti nii nagu neid kutsutakse neljapäeva, memmed aga kuningapaari külaskäigu aeg lähenes meeletu kiirusega ja lõpuks tikesid memmed kõik nädalapäevad ja mehed pandi takkaotsa tikkima, aga vaip valmis sai. Silvia Astrid Mikkeli ütleb, et neljapäeva memmede seltskond on väga sõbralik ja ta on tänulik, et nad saavad muuseumis koos käia. Need muuseumi noored hoiavad meid ka nagu noortena üleval siin, et nad suure armastusega toovad ja viivad meid ja isegi minusugust, kes ma nüüd enam käimisel hästi hakkama ei saa, aga nad ei jäta mind koju ka, ikka tulevad järgi ja, ja on öelnud, et nii kaua kui ma ikka jaksan trepist üles-alla ronida, et nad ei jäta mind koju, toovad ikka siia ja siis näpu vahel me teeme kõike seda, mida oskame. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Haapsalu. Detsembri kohta tavatult soojast ilmast räägib Helve. Tärn järgneval ööl on pilves ilm ja mitmel pool sajab vihma ja lörtsi. Tuul pöördub kagust edelasse, saartel läände ning tugevneb kuue kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 18 meetrini sekundis. Hommikuks pöördub tuul läänekaarde ja nõrgeneb. Õhutemperatuur tõuseb kolme kuni seitsme soojakraadini. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vähest vihma. Puhub läänekaare tuul neli kuni 10 meetrit sekundis. Õhtuks pöördub tuul kagusse, õhutemperatuur langeb ja jääb ühe ja viie soojakraadi vahele. Aitäh selline oli päevaga ja esimesel jõulupühal rahulikku õhtut ja kuulmiseni.