Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, 26.-st detsembrist, stuudios on Kai Vare. Jõulupühade märksõnad olid politsei jaoks seekord alkohol ja koduvägivald. Alates 23.-st detsembrist kuni siis 25.-ni on politsei reageerinud ööpäevas keskmiselt 30-le lähisuhtevägivalla juhtumile ja kinni pidanud kokku 70 joobes juhti. Eesti-Vene kontrolljoone väljaehitamine on juba vähendanud salakaubavedu ja ebaseaduslikke piiriületusi. Keskkonnaministeerium otsib võimalusi, kuidas elavdada biojäätmete taaskasutamist. Aastal 2024 peaks siis kõikide majapidamistes toimuma kas biojäätmete eraldi kogumine või kompostimine. Eesti esimene rahvamaja kanepi rahvamaja tähistas 100 kolmekümnendat sünnipäeva. Ilmateenistus lubab ööseks mitmel pool vihma ja lörtsi, päeval sajab üksikutes kohtades, õhutemperatuur on nullist pluss kolme läänerannikul pluss viie kraadini. Politseile on pühad olnud töised, põhja prefektuuri operatiivjuht. Urmas Krull ütles, et selle aasta märksõnad on alkohol ja lähisuhtevägivald. Alates 23.-st detsembrist kuni siis 25.-ni on politsei reageerinud ööpäevas keskmiselt 30-le lähisuhtevägivalla juhtumile ja kinni pidanud kokku 70 joobes juhti ja samamoodi on juhtunud ka mitu kannatanutega liiklusõnnetust. Kõige rängem neist siis 23. detsembril Ida-Virumaal, kus sai surma inimene. Eelkõige on politsei ikkagi olnud pühade ajal väljas tugevdatud jõududega. Me oleme siis korraldanud üle Eesti mitmeid joobekontrolle. See lähisuhtevägivalla väljakutsete hulk paistab küll hirmuäratavalt suur. Võrreldes varasemate aastatega on siin märgata kasvu, et näiteks eelmisel aastal reageeris politsei keskmiselt 25-le lähisuhtevägivallateatele ööpäevas. Tänaseks on see arv kasvanud veidi üle 30 ööpäeva kohta ja sageli on siis iseloomustamaks faktoriks alkohol. Üldjuhul alustatakse menetlust ja sõltuvalt asjaoludest saab süüdlane karistuse. See karistus võib siis olla kas vanglakaristus, tingimisi karistus või midagi muud säärast. Eesti-Venemaa kontrolljoone eestipoolse piiririba väljaehitamine on alles pooleli, aga juba statistikast näha, et see on aidanud kaasa salakaubaveo vähenemisele. Mirjam Nutov annab teada. Võrreldes 2015. aasta 11 kuuga on tänavu ebaseaduslike piiriületuste arv vähenenud 33 protsenti. Samal perioodil on silmnähtavalt vähenenud ka salakaubavedu. Kui näiteks 2015. ja 2016. aastal avastati rohelisel piiril pooleteise miljoni salasigareti, siis käesoleval aastal on see arv pilt pool miljonit. Ehk teisisõnu on salakaubavedu rohelisel piiril kahe aastaga vähenenud enam kui 60 protsenti. Edasi räägib Saatse piirivalve kordoni juht Arvi suvi. Paljud sulid, salakaubavedajad on saanud aru, selline tegevus piiril ei tasu enam ära, et vahelejäämise risk on nii suur. Piirivalvurid on oma taktikaga väga ootamatud ja üllatavad ja tabavad meid tihti. Kontroll on meil tõhusam, kõik üksused, koostööpartnerid töötavad ühe eesmärgi nimel. Et see on andnud kindlasti tulemusi. Ja muidugi ka naabripoolelt, on ju näha, et ka seal ehitatakse, aedasid ja ja pannakse ka rõhku. Ikkagi, et piir oleks turvaline ja valvab. Vähenenud on ka tabatud illegaalide arv. Kui 2015. aasta 11 kuuga peeti kinni 60 illegaali, siis tänavu on samal perioodil see arv 33. Raadiouudistele võrust Mirjam Nutov. Keskkonnaministeerium otsib võimalusi, kuidas suurendada biojäätmete taaskasutamist. Kaalutakse ka reegli kehtestamist, mille järgi tuleks hanke korras haljastusteenust osutades kasutada just biojäätmetest tehtud komposti. Madis Hindre jätkab. Kõigi olmejäätmete seas tekib igavesti biojäätmeid umbes 100000 tonni sellest uuesti ringlusesse jõuab kõigest kuni 15000 tonni. Kõige lihtsam, mis biojäätmetele uus elu anda, on teha enda aianurka geno kompostihunnik. Paljudel pole aga seda harjumust või koduaeda ning sestap rändab suuruse kartulikoori õunasüdameid ikkagi tavalisse prügikasti. Keskkonnaministeerium on juba mõnda aega liikunud selles suunas, et biojäätmeid ikkagi rohkem ringlusesse jõuaks. Näiteks on olemas määrus, mis jääb kompostile kui tootele konkreetsed nõuded ja see võimaldab kompostiga jaekaubanduses müüa. Keskkonnaministeeriumi keskkonnaosakonna juhataja Kaupo Heinmaa. Et aastaks 2024 peaks siis kõikides majapidamistes toimuma kas biojäätmete eraldi kogumine või kompostimine? Eraldi kogumine ega isegi komposti, kui toote tunnustamine ei aita aga biojäätmete turgu kohe käima vedada. Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak ütleb, et Tartu puulehed ja kokku kogutud biojäätmed viiakse aardlapalu, kus need kompostiks tehakse. Samas linnahaljastuses komposti kasutamiseks on pakkumine veel liiga väike. Meie oleme organ, taastad, üritanud leida sellist komposti pakkumist, aga ega need väga hea kvaliteediga komposti ei ole leidnud. Et komposti turule hoogu juurde anda, on keskkonnaministeeriumis küpsemas mõte, kuidas teha nii, et avalikes haljastus hangetes oleks tingimus, mis käsib hanke võitjal just komposti kasutada. Tee-ehitus on üks selline valdkond, kus on suured haljastusmahud. Üldjuhul tellitakse teenus sisse läbi hangete, seal oleks juba kasutatud neid kriteeriumeid, mis annaksid konkurentsieelis biojäätmetest kogutud komposti. Täna on haljastuses ikkagi oluliselt odavam kasutada lihtsalt mulda, kui aga nõudlus suurendada, ei pruugi komposti kasutamine hankeid oluliselt kallimaks muuta, usub heinmaa. Aga kindlasti on oluline see, et need arvutused peavad olema väga selgelt ja arusaadavalt tehtud, sest et kui me saavutame selle, et me võtame küll palju postitud biojäätmeid ringlusse, selle tõttu jäävad mõned kilomeetrid teed ehitamata, siis tuleb teha valikuid, et kumb on nii-öelda siis olulisem. Täna 130 aastat tagasi õnnistati kanepisse Eesti esimene rahvamaja. Praeguseks on Eestis ligi 450 rahvamaja, mis on kohaliku kultuurielu ja huvitegevuse keskused. Veel kord Mirjam Nutov. Kuigi 1887. aastal hõljusid toonase kodumaa kohal venestusaja pilved, oli see eestlastele igati hea. Aasta seitsmendal jaanuaril sündis kirjanik Oskar Luts, seitsmendal märtsil aga helilooja Heino Eller ning 26. detsembril õnnistati pigi sisse eestlaste päris esimene seltsimaja kanepi seltsimaja. Edasi räägib Eesti rahvamajade ühingu juhatuse esimees Ülle välime. Ega see ei olnud kerge selline esimene seltsimaja ehitada ja luua, see oli selles ajas uuenduslik moodne, hoopis teistmoodi mõtlemine. Praeguseks 86 aastane kanepi laulu seltsi liige Heldur Jõgi meenutab, et tema oli kõigest kaheksaaastane poisike. Kui hakkas juba kanepi seltsimajja käima mängitiivsele operett. Ja kui vanemad inimesed on valdavalt rahvamajaga vägagi rahul, siis küsisin ka kümneaastase Karmen koka käest, kas ka noortel on seltsimajas neil päevil midagi teha. Kindlasti on siin noorte teha, mina jäin siin hästi paljusid kordi esinenud ja kin olid missivõistluse, et siin on hästi tore. Eesti rahvamajade ühingu juhatuse esimees Ülle välime rõhutab, et kuigi paljud inimesed arvavad, et rahvamajade roll on puhtalt meelelahutuslik, pole see kaugeltki nii. Tegelikult on rahvamaja ju eelkõige ikkagi haridusasutus, kus inimesed saavad täiskasvanuõpet järjest. Suurem roll on rahvamajade professionaalse kultuuri vahendamine. Me loodame väga, et need toetusprogrammid nagu teater maale ja muusikamaale, et need, need jäävad. Kohalike jaoks on aga rahvamajad tihtilugu ainuke võimalus omasugustega kohtuda ja ühist asja ajada. No ikka laulurõõm ikka, laulurõõm jääb põhiline laulupeole, ta, sul on olnud mulle elujõudu ja kõik inimene rõõmus siis ta üldse aru sellest, et vanaks seda nagu ei tunnegi raadiouudistele kanepist Mirjam Nutov. Ülle Jõemaa räägib nüüd ilmast ka homme on ülekaalukalt pilvine, kuid siin-seal on siiski pilvkattes ka lühiajalisi selgemaid hetki. Kohati sajab vihma ja lörtsi, kusjuures sademeid on enam öötundidel, homme päeval jääb sadusid vähemaks. Puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on ööpäeva jooksul Ida-Eestis nullist pluss kolme kraadini mandril, lääneosas pluss kaks pluss neli, saartel kuni pluss kuus kraadi. Aitäh. Niisugune oligi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.