Nii rahvusvahelise üliõpilasliidu hümni kilod kõnesid umbes kuu aega tagasi Tartus kolmandal üliõpilaslaulupeo ajakirjandus ning Eesti raadio hõbehall tõid suure peo igale soovijale. Päris koju kätte, sellepärast ei kipugi selle käesoleva pooltunniga midagi lisama ei laulude kordamineku EPO käigu ka muude sündmuste kohta. Olin seal ise külalisena ning jutulõngadest paljude inimestega kogunes mõte põimida need saateks, mis vaataks peole hoopis kitsama Ühte nurga alt. Elasin ise kõike toimuvat kaasa koos osavõtjatega ja pean tunnistama, kas raske olnudki. Igatahes ükskõikseks kõrval selliseks jääda oleks olnud märksa raskem. Juba kuuenda juuli õhtul kaks päeva enne peo avamist kui Tallinna bussid saabusid ülikoolilinn, sai igaüks tunda vastuvõtjate südamesoojust. Ning sealsamas Raekoja platsil läks kohe lahti tants ning meestelaul. Tervitas TPI meeskoor tartlasi ja tuju oligi kohe kõigi hea, vähemalt sama üle koost usulistel laulupeoliste. Kes 98 aastat tagasi ankritel sõitsid kõikidest Eestimaa paigust siia-samasse Taaralinna? Ainult tänapäeval on sõna kodumaa ja sõprus saanud hoopis avarama tähenduse. Kogesime seda kõikide peopäevade jooksul. Ning sama tundsid ka tudengid Leedust, Lätist, Vene NFSV-st, Karjalast, Armeeniast. Kuid ikkagi, just sel hilisõhtul, sellel esimesel kohe hakkasid tajuma ka igavesti noore ülikoolilinna omapärast võlu. Isegi kadeduse taoline mõte tuli pähe. Tallinnas õppida pole vist siiski siin. Peo eelpäeval käisid laululaval proovid. Väljakul oli aga kuulamas palju rahvast. Kohe nagu väike laulupidu, käis. See tema kõige rohkem, mida te tulete kuulama laulupeole, kas laulu või niisama pidu vaatama. Naalikel auruyaketi kerift asja huvita pike, mina esivanal ajal oli laulumees kirja laulsin ja koorin varast tühjemaks seal ja kõiksugu vaatajatel pritsimajas igal pool niisk, asjakesi sai osa võetud Lähed joonele küll 78 aastat vana olen, aga huvitab kaigemis noored nüüdsel ajal teema kõik nende, näe, mina ei ole niisked, kõdumeelsed, äsja kõrtsupiidad seal. Seda mul ei ole, ollut ette vorstike midagi on ja tulen homme jälle ja ja iga kõrgeid teda vaatama. Need vanemad meeskodanikud olid omamoodi laulusõbrad, nüüd aga peatame ühe pool sajandit noorema mehe. Kas me tohime teiega natukene ehite kiired toimetused käsil, paistis samu järgi? Minimaalselt, seda harva. Kellega meil on au rääkida. Selline lint rinnas Kallase kiri, mida see tähendab? See on meil giidimärgiks, me võtsime vastu välisnoh, ütleme Leedust ja Lätist delegatsioone. Mina isiklikult võtsin vastu Kaunase Polütehnilise Instituudi Vilniuse filiaali puhkpilliorkestrit ja siis käime nendega kaasas. Nii arvaelakul ja need tuleb nad kah käiku tuua. Siia. Selline osa laulupeost, kas te ise olete ka sellest teises liinis kaasa võtate? Mina isiklikult elaulased, miskit praegu siis siin linnas hoiab kas ainult selline ehk kohustes nii laulupeokülaliste ees või on teil ka huvi selle asja vastu? Mul on kahtlemata maas ja vaatan Toolse laulupidu, aga kuna meil on ka kojalt käimas veel eksamisessioon ja siis meil tehti ülesandeks ka ühtlasi külalisi vastu võtta. Ja siis vastavalt jaotati kursuste peale ülesannetega. Mitte väga Guermavana ei tunne seda. Ei ole, alguses oli küll kahtlus, nii ta rääkis ka keele osas üldse neid, kes tulevad toime ja see, kui palju neid tuleb segada seal, aga nad on ise ka küllalt ravib ja ei, päris hästi läheb. Kas te ise olete muusikasõber? Kontsertidel käite? Jah, ma meeleldi kuulan muusikat ja kontserdi veel ka nii palju, kui ikka võimalus alalt. Kas te loodate laulupeost saadaga muusikalist elamust? Ma arvan, et ta kujuneb rohkem toredaks peoks. Miks te nii arvate, kogemuste põhjal? Ei, mitte kogemust ja ma olen küll käinud, mõlemat on üldlaulupidudel need viimased kaks viimast küll hästi tore andi muusikaline osa, ütleme kui ka peaosa, aga ma arvan, et siin on need koogid arv või ütleme, inimeste arvavad suhteliselt väike. Et saada ETV laulu osas nii hästi hästi õilsalt kõla. Ja teiseks, lauluväljak ei kõla hästi sõna, siin ei ole katust peale kajase kahvastaga talle suhteliselt vähe, siis jääb lagusetena efekte, seda olevat. No ja nii see on kohe kriitika laulu ja laululava kohta. Ja üks kahtlus hakkab vägisi neist juttudest välja kasvanud. Kuid küsitleme enne veel üht noort daami Tosutus venelannaks seda huvitama. Ta sõitis just laulupeo pärast, et mitte palju kaotada tonnist Eesti pidudest väga palju kuulnud meie küsimusele, mida ta loodab siit leida, vastas ta, et teda huvitab kõik laulud, tantsud, rongkäigud, peomeeleolu. Ta on küll isetegevusega seotud olnud, kuid esinenud vaid instituudi piires. Sellised suured kuurid nagu siin peaksid ühes kuskil võimsalt kõlama olema hoopis midagi erilist. Kahjuks ei kohtunud temaga pärast pidu ega saanudki teada, kas tema lootused täitusid. Kuid esimest korda laulupeol oli veel teisigi. Ja kes seal kõik, sõbralikkus, üksmeel, lõbus peomeeleolu. Nad jalutasid hommikuni, Nad leidsid palju uusi sõpru. Peopäeva hommikul tahtsin nuusutleda jõesadamas ning bussijaamas mõnda inimest, kes peost loobub. Kalda ääres seisab üks kolmeliikmeline perekond. Laevaga huvi mentorlus Väike-Ahti siia meile, milles Võrtsjärve peale. Aga meil on omaette tellitud laev väikseasutusena, aga täna on laulupidu tulemas. Jõuate laulupeoks tagasi või ei kavatsegi teile väga huvitav, aga miks nad jäetakse linnamüra all iga päev ära tüüta nagu vabamatega olla, aga laulupidu on ju ainult üks kord olla, kas larbid? Ja need on ette nähtud juba? Aga kas te olete laulupidudel käinud ja mida, mida te laulupeolt olete kuulanud? Ta laulab, kuule, muuseas, ma ise kah karis muusikali inimene, laul meeldib mulle teada, vahestajad nüüd ta haarab iga päev tablette Raadlased. Nii et igasugused esinemised vabastatud riivida. Aga kui nüüd võrrelda raadios kuuldud laulu ja laulupidu, mille poolest laulu ta siiski erineb või midagi huvitavat, siis on võimalik ju. Ütleb, et tänane Lääne pidid tuleb väljast pressisse, igatses riikidest, Muttika on erinev ja igal omad. Televiisoris näeme ainult seda, mida meile seal ekraanil näidatakse, aga siis me läheme ümbrustamise ümbrusse, igal pool on. Ja kas seal lasemiseks tagasi tulla ei ole. Homme sõidame Tartu tagasi, härra isadele. Tänan. Wilhederasiitjad. Andestust, kas me tohime tülitada ja tunda uudishimu, kuidas sõidate tänase päeva tänava? Südameid kujulisel kale ja suhtleme ja, ja homseks tagasi Tallinnas ja võib-olla siin pidulised sugugi ei ole. Hariliku tüdinesin tädide pidulikel. Muidu. Käime valitseja. Kas te Tallinnas koolinoorte laulupeol käisite? Käisime küll. Ungari ja saksa lastekoori kontserdil. Ungari kontsert oli väga hea, õhutas endast EELK koorilaulu kunsti. Tahaks 100 korduvalt kuulda. Lisan selgituseks, et Võrtsjärvel oli kalurite päev. Ja üldse ilm tõotas tulla erakordselt ilus. Ning pealegi, valikuvõimalus on jutt, tore asi. Kuid minge meid siiski piduliste hulka. Mida arvab laulupeost see tõsine noormees? Kellega me vestleme, palun? Tallinna Polütehnilise Instituudi selle komitee sekretär Peeter Vähi hulgast, te olete paljudel laulupidudel käinud? Ei oska öelda, nüüd kindlasti. Viimane koolinoorte laulupidu ja siis Eeemmeld laulupidu, mis osa võtnud, ei ole isena tegelasena lihtsalt pealtvaatajana. Kas te võiksite võtta kokku lühidalt, mis teid köidab laulupeol? No võib-olla just kõige rohkem see laulupeo emotsionaalne osa, mis nagu väljendab rahva ühtsust ja kindlasti annab juurde teatava potentsiaali edaspidiseks tööks ja kõigeks selliseks nimetus, sulatseene, ühtsuse tunne ei saa kiidelda erilise musikaalse ise ja sellepärast kindlasti saan just emotsionaalse reaalsuses kui teost kui sellisest ühtsest üritusest ja võib-olla siis osales muusikalise elamuse, võiks arvata sedagi, et üliõpilaselus oleks muidugi hea, kui see avaldas ka teatavat sellist potentsiaali, annaks edasi, kas seesama? Ma arvan, et tartus ta kindlasti annab rohkem Tallinnas Tallinnas 1000 üliõpilasega sellised osavõtjad mitte eriti palju. Kas ja kuidas üldse võiks hinnata laulude muusika? Ma ei tea, ma ütlen, siin võib olla täitsa välja isikliku arvamuse, mina tegelikult austan professionalism ja olen üldiselt lastele. Samuti inimesi, te olete Tartu riiklikust ülikoolist keemik. Mis teil kõige meeldejäävam on tänasest kontserdist olnud? Kõige meeldejäävam mööduda on väga suurearvuliselt esindatud siin ja ja sellepärast võib-olla, et see kahtivi suurema elamusena laulupidudel minu arvates suur ültsetus, suur mass on kokku suudetud organiseerida ühtne riietus ja muidugi sinna juurde laulmine, laulmine, aga see nii eriti suurt taset. Laulupidu, minu arm, esitagi sellise mõtte. Rahva rahvalik, tead, suured maskides, kaasa arvatud, minu arvates on see niimoodi. Ütlen küll selle kahtlase mõtte otse välja. Laulupidu on, kõik on hingega asja juures. Ning saavad suuri elamusi, kuid mitte muusikalisi elamusi, vaid lihtsalt erilise peomeeleolu. Ometi on laulupidu mõeldud ikka muusikaliseks peoks. Või on nyyd see tähendab laulupidusid tõesti tihedamini, kui jõutakse repertuaari õppida? Üliõpilased nagu kurta ei saaks, sest teine üliõpilaslaulupidu toimus üheksa aastat tagasi. Või ehk pole lavad ja võimendused parimad. Ettekande kvaliteet on halb. Kui meenutada selle tudengist giidi sõnu. Võrdleksime huvi pärast kaht heliülesvõtet. Muidugi peab arvestama, et üks neist on stuudio võtte teeni otse võttelaulule valt. Nii et kooride tase just kõige selgemalt ei peegeldu siin. Ah soo, jah, kuuride tase. Aga kõnesoleval laulupeol olid kõik koorid, kas akadeemilised või muidu kontsertkoorid, tähendab, tuleb panna küsimärk ka veel repertuaari juurde. Kujutleme nüüd ühte hästi tumedat meest kes välimuse järgi on vähemalt armeenlane. Ta on jerevani riikliku ülikooli Armeenia keeleõppejõud. Laulupidu jätab talle võimsa mulje. Balti riikides on üldse need laulutraditsioonid väga toredad. Muidugi oleks võinud kavas olla tunduvalt nõudlikumaid helitöid siis need kõik siin on väga head koorid, võiks laulda ju koguni suurvormi või kaasaegset muusikat. Praegu esitati rohkem rahva rahvuslikke laule ning üldtuntud massilaule. Küllap osutus repertuaar kergeks esinejatele ja kuulajatele selle tõttu et ettevalmistusaeg oli vaid mõned kuud külalised, aga nii mitmest paigast rahvusest. Loodame, et leedulased järgmise üliõpilaslaulupeo korraldamisel meie raskustest õpivad. Jutt on muidugi konkreetselt üliõpilaslaulupeost. Meie üldlaulupidudel kunstiline tase on tunduvalt kõrgem olnud. Kuid ka nende ürituste raami võiksid kuuluda kooride, teatud võimetega ühendkooride spets kontserdid võiks esitada ka suurvormilise teoseid ja kas on mõeldamatu, et igal laulupeol oleks nii-öelda oma laul mida võiks ja peakski publik kaasa laulma. Selle laulu sõnu ja noote levitada. Või koos kavaga trükkida poleks ju keeruline. See aga ühendaks kuulajaid ja esineja rohkem kui miski muu. Oleme ju kogenud, et armsaid laule eriti kordamisel, rahvas nagu tahaks kaasa laulda, kuid nagu ei saanud, aga see on muidugi väga isiklik arvamine. Ja veel nähes, kui palju tartlasi jälgis huviga proove, tekkis selline mõte. Kas ei maksaks mikrofoni vahendusel tutvustada esinejaid, kollektiivide juhte, harjutatavaid laule ja tantse. Kuulajatele selline vahetu tutvustamine kontserdieelsetel päevadel lähendaks esinejaid vaatajaid ning aitaks kindlasti kaasa bioon istumisele. Kuid need küsitleme veel meest, kes on kaasa teinud kõik kolm üliõpilaslaulupidu. Kuuldes Riia Polütehnilise Instituudi rahvatantsuansambli pektors juht üliõpilaslaulupeod on tema arvates erinevad teistest nii-öelda kontsertpidudest siis siin erinevad koorid ka ükshaaval ja üksteisele kuulajaid, esinejad tihedamini seotud. Pidusid peaks olema vähemalt nii sageli, et iga üliõpilane saaks vähemalt korra osa võtta. Selline kulgiskusteni ka asjalikku juttu, väga lühike Gucoote. Suur pidu on hakanud lõpule jõudma. Meil on praegu võimalus küsitleda ühte Tartu riikliku ülikooli üliõpilast, mis eriala, üliõpilane Delete, saksa filoloogia, üliõpilane. Kas te olite iga õhtu vaatamas avakontserdil või olnud muidu rahvakunstiõhtul ma olin ja lõppkontserdil ka. Ja millised muljed on? Muljed on head. Rahvakunstiõhtu eriti meeldis. Järgmisel päeval kippus vihmasadu, natukene häirib, aga sellest saadi siiski ka ülesest tülales lõpul. Mis osas teie arvates pidu suurema mulje jättis? Minu arvates just emotsionaalne külg oli palju võimsam, kui mõelda seda lõpp bumis toimus raekoja platsil tõrvikutega rongkäik ja üldse rahva lõbus ja üllas meeleolus oli väga suur ja tähtis, eks praegu olid siin koos väga paljudest rahvustest üliõpilased. Just nii rahvaste sõpruse arendamisel oli seal kahtlemata väga-väga suur osa ja veel selline küsimus. Kelle jaoks siis see pidu rohke koli jätmas osavõtjale või kuulajale? Sellele küsimusele võib olla raske vastata, kuna ta annab siiski kindlasti vanematele nii kuulajatele kui ka osavõtjatele võib-olla siis osavõtjatele isegi rohkem. Kui mõelda nüüd seda eelmist mõtet, mis siin oli, et rahvaste sõpruse nende lahendamine siis kahtlemata sellega minu arvates, sest suurem osa otsenema juhilt lasevad teile ja kes kadedust ei tekkinud või sellist tahtmist tahaks tingimata aga ise kaasa lüüa või sinna lavale minna või rongkäiku? Jah, oli küll niisugune mõte. Ja väga tore oli näha seda üliõpilaste jõudu, mis nendes peitub, kuigi võib-olla mõni üliõpilane tihti mõtlebki, et mis mina üksinda olen. Kui ikka niisugune mass koos on, siis on need jõud ikka väga üli ülisuur ja võimas. Ma ei taha kaugeltki väita Et need saates avaldatud mõtted oleksid ainuõiged, viiendad, toetuksid mingitel erilistel uurimustele või statistikale. Jõudsime vestelda juvaid piisakesega inimmerest. Et tagasi erakordselt emotsionaalne rahvapidu muutuks tõeliseks muusikasündmuseks, mis haaraks kaasa kõiki kab professionaalse maitsega kuulajaid unistel küllalt ammendamata võimalusi. Ja muidugi, kes tahab saada kõigest maksimumi, liugu ise kaasa mõnes kollektiivis?