Möödunud viis aastat on nõukogude maa ja rahva elus olnud viljakateks töö ja tegemiste aastateks kõigil majanduse ja kultuurialadel ühises peres ühistel eesmärkidel ja saavutustel on arenenud ja tugevnenud meie kõikide vennasrahvaste vastastikused sidemed. Rikastunud kogemused kommunismi ülesehitamisel meie maal. Nüüd, seistes Nõukogude Liidu kommunistliku partei 25. kongressi künnisel, on põhjust heita pilk ära käidud teele, et eelolevatel aastatel veelgi edukamalt täita uusi suuri ülesandeid, mis on kavandatud 10. viisaastaku gigantsesse plaani. Püüdkem täna algavas saatesarja jooksul meenutada mõningaid olulisemaid sündmusi ja saavutusi meie muusikaelu arengus ajavahemikul, mis meid lahutab Nõukogude Liidu kommunistliku partei eelmisest, 24.-st kongressist. Aasta 1971. Oma uusaasta intervjuus ajakirjandusele ütles Eesti NSV Ministrite nõukogu esimees Valter Klauson. Ootame loomingulistel töötajatelt uusi tähelepanuväärseid erksast kodanikutundest kantud teoseid, mis köidaksid elu kujutamise sügavuse ja tõepäraga. Kõrgeid eelis kunstilise tasemega kasvataksid Nõukogude inimestes ustavust kommunismiideaalidele. Aitaksid aktiivselt kujundada kommunismiehitaja vaimset palet. Tahaksin, et edaspidi veelgi tugevneksid kunstisidemed rahva eluga et areneksid ja täiustuksid kõik kultuuritöövormid, et paraneks loominguliste liitude kunstiasutuste. Kultuurimajade sisuline töö. Nendes soovides olid lühidalt ja selgelt kokku võetud tähised, mille nimel ka meie vabariigi muusikarahvas läks vastu lähenevale partei 24.-le kongressile. Kõikjal käis elav ja mitmepalgeline loominguline töö. Riiklikus akadeemilises teatris Vanemuine tuli Ida Urbeli juhtimisel lavale Sergei Prokofjevi ooper õnnemängija, mis oli selle ooperi esmalavastuseks nõukogude liidus. Riiklikus akadeemilises teatris. Estonia sai lavaküpseks Eino Tambergi ballett Joanna Dentaata. Esietenduse puhul ütles lavastaja ballettmeister Mai Murdmaa. Meie balleti ajaloos on sellel teosel teatud arenguastet määrav koht. Ballett on arenenud olustikulis, rahvuslikust psühholoogilist analüüsi ja filosoofilisi üldistusi taotlevaks žanriks. Aastavahetusel toimunud lauluvõistlusel Tallinn 71 lõi esmakordselt kõlama Arne Oidi võidulaul vana meloodia mille sisuline ja muusikaline ehedus ei ole kaotanud oma mõjujõudu. Siiani. Seitsmeteistkümnendal veebruaril algas Eestimaa Kommunistliku partei 16. kongress. Kongressi delegaatide hulgas olid Georg Ots ja Jaan Rääts. Kõneldes oma aruandekõnes meie kultuuri edusammudest, märkis Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee esimene sekretär Johannes Käbin. Aruandeperiood oli Eesti sotsialistliku kultuuri viljaka arenemise ajajärk. Tuleb rõhutada, et otsustavates suundades saavutati teatavat edu. Tugevnes kunstiloomingu, ideeline paatos ja ühiskondlik kõlajõud. Tugevnes tema seos rahva eluga. Formalistlik eksperimenteerimine oli aga üldreeglina sunnitud loovutama koha tõelisele Novaatorlusele innukale tööle kommunistliku ideelisuse parteilisuse ja rahvalikkuse alusel. Kongressi pidulikul kontserdil olid aukohal meie heliloojate Gustav Ernesaksa, Eugen Kapi, Jaan Räätsa, Boris kõrveri ja teiste teosed. Kevadkuud tõid jällegi uudiseid muusikateatrist. Estonias tuli lavale mees La Manchast kus edukalt esinesid Georg Ots, Helgi Sallo, Endel Pärn ja teised. Vanemuises etendus Eduard Tubina ooper Barbara von Tiesenhausen. Peaosades Lehte Mark ja Ivo Kuusk. Üle vabariigi toimusid pingsat ettevalmistused. 1972.-ks aastaks kavandatud koolinoorte laulu- ja tantsupeoks. Segakooridega valmistusid juba samal suvel ette nähtud Lõuna-Eesti laulukäivaks Põlva Intsikurmus. Nõukogude Liidu kommunistliku parte ei 24.-ks kongressiks valmis meie heliloojatel rohkesti uudisteoseid. Üheks viljakamaks autoriks sellel aastal kujunes Jaan Rääts, kelle sulest ilmus järjepanu mitu kaalukat teost. Meenutagem siinkohal tšello ja klaverikontsert. Kõiki neid kannab ere kaasajatunnetus sisuline värskus ja erksus koos tugeva väljenduslikkusega. Kõrvuti saavutustega tõsise muusika vallas seisid päevakorras ka kergema žanri aktuaalsed probleemid. Heliloojate liidus arutati selle žanri olukorda meie vabariigis peeti vajalikuks aasta lõpul maha pidada dastav pleenum. Estraadilauljate teisel vabariiklikul konkursil, millest võttis osa 70 lauljat jagasid esimest ja teist kohta Vello Orumets ja Jaak Joala kolmanda koha päris olek. Melnik. Rõõmustavat tuli suvekuudel lisaks veel kaugemaltki Vladimir Iljitš Lenini 100.-le sünniaastapäevale pühendatud üleliidulisel konkursil saavutasid meie teatrid ja heliloojad silmapaistvaid tulemusi. Diplomeid ja preemiaid, pärisid riiklik akadeemiline teater, Estonia tabalevski, ooperi Kalabrinioon ja riiklik akadeemiline teater Vanemuine Prokofjevi õnnemängija lavastamise eest. Helilooja-ist osutusid võitjate hulka Liidja auster ja Eino Tamberg, kumbki balletimuusika loojana. Eripreemia õnnestunud osatäitmise eest langes Georg Otsale suurepärase kola eest. Ilu. Ilusilmadega, milline ilu. Oreli minu. Soovide seemned. 1971. aasta suvi oli laulurahvaaia pillimeeste päralt. Juba juunis algasid kohalikud laulupäevad, mille juhatasid sisse Rakvere, Valga ja teised rajoonid. Viljandisse tulid üle maa kokku poistekoorid ja puhkpilliorkestrid. Segakooride Lõuna-Eesti laulupäevast aga võttis osa üle 6000 laulja. Selle suve muusikaliseks kulminatsiooniks võib pidada gruusia kultuuripäevi meie vabariigis. Juuni juulivahetusel esinesid üle vabariigi gruusia kunstimeistrid ja kollektiivid, pälvides kõikjal vaimustatud vastu vennaliku rahva omapärane, temperamentne ja kõrgetasemeline kunst leidis kümneid tuhandeid kuulajaid-vaatajaid, aidates kaasa sõprussidemete tugevdamisele. Eesti raadios sai teoks uus saatesari laula laula, suukene, milles hakati rahvaluuleteadlaste Otiilie Kõiva ja Ingrid Rüütli asjatundlikul kommenteerimisel kuulajaid järjekindlalt tutvustama regi värsilise rahvalaulutraditsioonidega. Esimese saate puhul ütles helilooja Veljo Tormis mikrofoni ees. Usun, et vana rahvalaul on elav kunst. Ta on meis peidetud kujul, olemas on meil veres. Tarvitseb ainult laulma hakata ja me tunneme ta ära. Järsku kokku ülejäänud söökla? Külevul ütles KUKU kokku. Et laula, mis mina nagu kun, kun paraja lindu, mis mina kukun kurba liinid, mis mina laulan, alb lapsi piis, mina laulan küll või nagu ükski ees mind kuuled küünüümi nagu cookies mind kuu külmine laule aks, kees mindlaseks, külmine laulaks, kees mind laasi. Siis kiri üle jääma, aga ta keelele apse Tuinud keele paisi poolt on ta keele naisi natukest küll jäägi tõuseb künni, selle siis tõuse, künnis, talu, tõuse, Jutab, vaedad luu, tõusööta, puu, santi sauna, harjapealise anti saunaharjade kuulama melu koosi ta kuulama minu onu koosi kus laps need laulud loetnud koos tee läheb need laulud hullukes. Maestro võttis su poolse teel ees elu suu voolse les elu. 1971. aasta hilissuvi tõi meile rõõmustava teate Itaalia linnas tarretsast. Seal toimunud 19. rahvusvahelisel polüfoonilise koorimuusikafestivalil saavutas Tallinna Kammerkoor Kuno arengu juhtimisel kaks väärtuslikku esikohta klassikalise koorimuusika ja rahvusliku koorimuusika kategoorias. See oli suur tunnustus meie koorilaulukultuurile. See võit tõendas aga ühtlasi ka meie heliloojate klassikute Mart Saare, Cyrillus Kreegi ning kaasaegsete autorite Veljo Tormise, Tarmo Lepiku ja teiste kooriloomingu silmapaistvat taset. Itaalia leht Laanatsioone märkis sel puhul. Eesti koor näitas kõrget klassi. Täiuslikus tasakaalus häälterühmad, soe, särav kõla, puhas kontrapunkt, hea partituuri lugemine, nõtke tunnetus. See on kokkuvõttes hinnang esimese kategooria parimale koorile. Kuulsal laulude maal laulis Tallinna kammerkoor Eesti maaks, kuhu nüüdsest alates tullakse kurje asjandust õppima. 1971. aasta sügist tutvustas meie lauluraja taga veelgi. Septembris sõitis riiklik akadeemiline meeskoor Itaaliasse ja Šveitsi. Kaasas olid solistid Urve Tauts, Hendrik Krumm, Teo Maiste, Mati Palm ja Tiit Tralla. Meie heliloojate loomingu kõrval esitati ühe kapitaalsemat teosena Stravinski kuningas Oidipus, mida juhatas edukalt värske vabariigi rahvakunstnik Neeme Järvi. Oktoobris alustas teatri- ja muusikamuuseum ürituste sarja rahvapillid ja pillimehed. Avaõhtu kavas olid kannell ja torupillid. Huvitavaid kommentaare jagasid Herbert Tampere ja August Pulst. Esinesid rahvakunstiansambel Lee Taius ja teised. Meie dirigendid Neeme Järvi ja Eri Klas juhatasid orkestreid Saksa föderatiivses vabariigis, Hollandis ja Tšehhoslovakkias Itaaliasse ennast laulu alal täiendama sõitis aga Estonia ooperisolist Anu Kaal. 1971. aasta sügise üheks kaalukamaks ettevõtmiseks kujunesid aga Eesti kultuuripäevad Gruusias. Edukalt toimusid seal riikliku akadeemilise meeskoori klaveriduo Anna Klas Bruno lukk, solistide Margarete hoitese Hendrik Rummi, Tiit Kuusiku, Teo Maiste, Urve Tauts siia, Hugo Lepnurme esinemised. Nendele andsid omapoolset lisa veel ansamblid Laine, Viru vana Tooma Moose kandid, Jamitmettaidlejate kollektiivid. Vahetult pärast kultuuripäevade lõppemist võtsid meie muusikateadlased osa Vilniuses toimunud järjekordsest balti muusikateadlaste konverentsist. Tallinnas tehti käite valmistusi arutamaks kerge muusika aktuaalseid probleeme. Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse pleenumil pleenumi põhiettekandes märkis helilooja Valter Ojakäär. Kerge muusika, esteetiline mõjujõud on tema erilises populaarsuses ja see mõju on suurem, kui seda arvatakse. Seda enam peab selle muusikategijail suunajailia tutvustajail selge olema, millises suunas edasi minna, kuidas paremini kasutada ka kergemuusika ideoloogilist jõudu. Pärast asjalikku arutelu võeti vastu meie kergemuusika edaspidist käekäiku suunava otsus, milles rõhutati vajadust tõsta kerge muusika ideelis kunstilist taset muuta operatiivsemaks selle loomingu paremikku propaganda ning osutada abi isetegevuslikele autoritele ja ansamblitele. Traditsioonilise aastalõpulauluvõistluse võitis sedapuhku jällegi Arne Oit oma tuhaväljade tuulega. Eesti Raadio uudised konkursi tippmeloodia 71 üheks populaarsemaks lauluks oli aga Gennadi Danieli ei või jaa. Ja toonud aga ikkagi ta staabee palu. Aastalõpu viimase esietenduseni tõi riiklik akadeemiline teater Estonia lavale Rossini ooperi türklane Itaalias kontserdisaalis aga kõlas silmapaistvas kunstilises teostuses Mozarti reekviem. Eesti raadio, segakoori sümfooniaorkestri ja solistide esituses juhatas Neeme Järvi. On ütlematagi selge, et käesolev saade ei suuda haarata kaugeltki kõiki muusikasündmusi ja kõike seda uut, mida andis üheksanda viisaastaku esimene aasta kasvõi näiteks meie solistide ja kollektiivide arvukaid kontserte nii vabariigis kui ka väljaspool. Tooksime ainult ühe väikese killu sellist mitmepalgelisust muusikalisest mosaiigist, meie solistide võõrusse esinemisi detsembris. Klaveriduo Klas lukk, kontserdi Dormee Vene linnades, Novgorodis, Pihkvas ja mujal. Lenny Siimanni ja Hugo Lepnurme kontsert Moskvas Rolf Uusväli Odessas, Roman Matsov Leningradi filharmoonias, Georg Ots Rigolettot osas Kiirovi nimelises ooperiteatris Leningradis Tiit Kuusik ja Roman Matsov, Haydni oratooriumi Loomine ettekandel Leningradis Estonia ballett, Läti riiklikus ooperi- ja balletiteatris. Seda nimistut annaks veelgi täiendada, ent juba seegi tõendab elavat ja mitmekesist suhtlemist muusikasilla kaudu. Lõpetuseks meenutagem ka neid, kellele meie muusikute hulgas 1971. aasta oli juubeliaastaks Elsa Aavesson Emil Laansoo, Edgar Arro, Tiit Kuusik, Feliks Villak, Jaan Pakk, Aino külvanud Laine Mets, Ellen Konsa, riikliku filharmoonia puhkpillikvintett, heliloojate liidu Tartu sektsioon ja Tallinna kammerorkester.