Vähe on jäänud järele inimesi, kes mäletavad ajaloolisi sündmusi 62 aastat tagasi. Veel vähem aga neid, kes sündmustest isiklikult osa võtnud. Meie kohus on säilitada ammu möödunud võitluspäevi elavaine järgmiste põlvede jaoks. Seda aitavad meil teha kirja pandud mälestused, ajaloolised uurimused ja vanade võitlejate meenutused heliarhiivis. 62 aastat tagasi algas esimene Vene revolutsioon mille avaakordiks olid verise pühapäeva sündmused üheksandal jaanuaril uue kalendri järgi 22. jaanuaril Peterburis. Hiljuti ilmusid kaante vahel either Jehoova revolutsioonilised mälestused. Seal ta kirjutabki oma vennast Heinrich klaasist. 1926. aastal anti Leningradis välja väike mälestusteraamat, mille autoriks oligi seesama töölisrevolutsionäär Heinrich Klaas. Raamatukese lehekülgedel on kirjeldatud oma aja proletariaadi rasket elu tema võitlust parema tuleviku eest. Heinrich klaas siirdunud Pärnust Peterburi töötas Beckeri klaverivabrikus. Eelkõige tuleb märkida, kirjutab ta, et vabrikust puudusid või õigemini ignoreeriti isegi tsaariseadusi ning tööpäeva kestvuse mõõdupuuks olid tööliste füüsiline vastupidavus. Kui tööline lõpuks nii kurnatud oli, ta ei olnud suuteline enam tööd jätkama, heitis ta siinsamas tööpingile või ehitamisel olevale klaverile, et siis kahe-kolme tunni pärast jälle tõusta ning higistama hakata. Alaline häda ja viletsus õigusteta olukord sundisid otsima väljapääsu revolutsioonilises võitluses. Viienda aasta jaanuari esimestel päevadel algas sputiilovi tehase tööliste streik mis bolševike suunamisel kassas üldstreigiks. Kaheksanda jaanuari õhtul kutsuti töölisi papkaaponi poolt korraldatavale tööliskoosolekule. Teati, kirjutab Heinrich klaas edasi. Et hakatakse koostama nõudmisi, mis papp kaapan tööliste nimel isakesele tsaarile esitab. Koosolekul, millest seal juttu koostati, petitsioon tööliste hädade ja viletsuse kohta. Bolševikud võitlesid selle eest, et sinna võetakse ka poliitilisi nõudmisi nagu sõja lõpetamine, asutava kogu kokkukutsumine, sõna- ja koosoleku ja töölisi. Ühingute vabaduse andmine. Anti väljalendleht, milles bolševikud selgitasid tsaari tule paluda isegi mitte temalt nõuda Ennast meie verivaenlase ees alandada. Ta tuleb troonilt minema kihutada. KaPolaste provokatsioonilisi kavatsusega demonstratsiooni ei õnnestunud ära hoida. Seepärast läksid bolševikud sel pühapäeval koos töölistega. Suunduti palee väljakule, kaasas naised-lapsed, vanakesed, kirikulipud, isakese tsaaripildid ja palvekiri. Meie oleme õnnetud, ära teotatud orjad. Meid rõhub despotism ja omavoli. Kui meie kannatuste karikas sai täis, jätsime töö seisma ja palusime oma peremehi, et nad annaksid meile ainult seda, ilma milleta elu on piin. Kuid see lükati kõik tagasi. Meil siin paljudel tuhandetel, nagu kogu Vene rahval ei ole mingisuguseid inimõigusi. Tänu sinu ametnikele oleme muutnud orjadeks. Heinrich klaas kirjutab, et Troitski sillaesisel platsil oli üles rivistatud mitu rida soldateid, kätel laskevalmis püssid. Keegi kõrgem ülemus oli andnud käsu tagasi minna. Ent võimatu oli korraga peatada kümneid tuhandeid inimesi. Alles järgnevad paugud äratasid massi sellest nõiduslikus tuulest. Saarlased maha oma lapsi hüüti. Timukad tapavad rahulikke relvadeta inimesi, vaat kus on vastus meie nõudmistele. Selveri. Sel pühapäeval said Peterburi tänavail väljakul surma üle 1000 inimese ja haavata rohkem kui 2000 inimest. Püssikuulidega surmad, jaga k usk Saarisse. Õhtul hakkasid kerkima peterburi tänavaile barrikaadid. Revolutsioon oli alanud ja levis üle kogu Venemaa. See oli 62 aastat tagasi kui Tartus õnnestus meil leida mees. Martin Rebane. Hiljuti vaatasime temaga koos taevapilti, mis on tehtud 1903. aastal. Fotol on jäädvustatud Postimehe toimetuse ja trükikoja rahvas, nende hulgas ka trükiladu ja õpilane Martin Rebane. Ja sellest fotost meie jutuajamine alguse saigi. Mis puutub meie trükikotta, vot siin näete, siin on üks tähtveri, poiss, Juhantarryt. Vot see oli üks poiss, kes oli seotud need põrandaaluse organisatsiooniga ja teenivad siin on Valter Rätsep. Karl Treufeldt koos kodusõja rindel ja juba siis õlitame edumeelne poissi ja tema oli, vot need kaks poissi olid, kes mind viisid kaasa eesti käsitööliste seltsi vene uulidesse kus oli selle revolutsioonini ringi ja vot seal hakkasin Miaalses saama esimesi poliitilisi teadmisi ja selle tõttu ma sain perest kuidagi kontakti vene üliõpilasi ka sotsiaaldemokraat lätlasega, kelle ülesandel ma siis olingi sideme pidaja kolme põranda all, tariga, vot neljandal aastal me hakkasime, kui vanad iiliti Lõmala 1800 89. aastal sündinud, tähendab siis neljandal aastal 15 aastane, siis Me aseme ühte väikest ajakirge kirjutama käsitsi. See oli väga luuleline nimi, oli Vambola aga vot 1000 94. aasta lõpul Vambola muutus nooreks tööliseks mõned asjad, mis olid hästi huvitavat, mis kõlbasid lendlehti, et eks neid me katsusime tõmmata ääre käsipressil trükikojas. Ladud mutike tegime siis, kui keegi ei märkanud ja panime ära ka siis, kui keegi ei märkanud aja kirjeingulivat siis mõne Tähtverepoissi tarit. Temal oli vend, vanem vend oli seotut põrandaaluste organisatsioonidega lendlehti levitada ja meil oli ülesandeks isegi lehekandjat levitasid neid väiksed poisid, vot siin istuvad. Ja üks, keda siin ei ole. See oli agar lendlehtede levik, et see isegi mõis postimeest ja panin sinna vahel jälle ei julge, ei kartnud teda. Aga kuidas te mäletate, viienda aasta sündmusi Tartus? Kõige tähtsam nendest oli see, kui teade tuli Peterburist öisson jaanuari sündmuste suhtes ja ta sai kastantel teisipäevaks, kolmapäevaks, tähendab, see on siis kas 11 või 12 10 kuupäev. Töö jäeti seisma töökodades ja töölised läksid Tähtvere parki, Tähtvere park mutike oli, ühelt poolt oli linn õllevabrik, aga teiselt poolt praegust Tähtvere linnaosa, on seal oli põllud selle põllu ääres pargis oligi see meid, Tinki kolm inimest oli meid trükid kohest, vot sinna tee istuvad. Üks on see nüüd masina õpilane, teine on siin lehekandja skolmas, mina, me saame ülesanded kraavi pääl olla valvuriks, seal oli Bildeisi pantelleri, vabriku õpilasi ka oli mitu inimest seal üks inimest, 10 või rohkem palli valvurite ümber tiiru. Nii palju inimesi tuli miitingule miitingul. Väega palju need ei olnud, aga üle paarisaja inimese olid siiski juba ära. Aga sinna tuli perest juurde siis, kui juba oli signaali antud, ratsasandarmi pidid tulema sinna ja meie nägime aga kaasa kõik, kes tulid vaksali poolt. Lage põld küll tulid kaunis kiirelt, kuid siiski rahvas sai ära säält minna sellepärast õlle patraku juurde alla tänavale ja seal terve supilinn praegust, kus on kus need melooni ja kartuli ja ja kapsatänavat ja mis nad seal kõik on marja tänav ja mis need on? Sinna valgusid laiali märgatagi ja milles kõneldi sellel miitingul. Sälgust teatati nendest sündmustest, mis Peterburis oli ja peame nii just sellesse saar laski veristada. Inimesi avaldas suurt muljet, pärast seda juba juba jaanuarikuu lõpul isegi, aga eriti veerisin märtsikuul olid ka Tartus terve rida poliitilisi nõudmiste streiki, kus nõuti vabadust, kus nõuti inimistliku olukorda töölistele. See oli see üks suureks tõukeks 90. jaanuari sündmused Peterburis, mis ka vapustes vagusa nagu öeldi, rumalat kaitsetud Tartu elu. See oli vapustav, kohe nii siint hakkas uus arusaamine, isegi sarnastel inimestel, kes enne ei oleks, ma usun, mõtelnudki selle peal olid ka kokkupõrked Ni sandarmitega sõjaväega. Väikesid oli niiskuse demonstratsioonide ajal, kui neid laiali aeti, siis anti mõnikord kividega relvi mutikesi olnud demonstrantidel. Nii kividega ja kaasakute käestki tõmmati peits neid nuuti ääre ja anti kaasakutele vastu sellesama oma kaasakonautidega. No ja ka siis osa nendest vastu hakatest arreteeriti, jooksid laiali ka mõned siin Riia tänavad, praks 1000 põllumajanduse akadeemia särli, hobuse postijaam ja särli demonstrantide ja san Tarmite faili isegi kasakate vaheli tulevahetusse ja nüüd juba relvad platsis. Ja siin sai surma üks hobusepostijaama töötaja ja selle määrati suured matused. See oli aga nii õige suur demonstratsioon, simatus, pikk rong oli matusse roninud. Vot seda ei julgenud standardit tulistada, sest seal oli surnukirst ees, kui juba oli see seltsimees maetud võterest, seda oli haarang. Üle linnade veeresid streikide lained kuid maal süttisid mõisad. Nii väljendasid oma protestimõisatöölised Rapla rajooni tasuja. Kolhoosis veedab vanadusepäevi 82 aastane ruudul reose. Ka tema mäletab veel seda, mis juhtus rohkem kui 60 aastat tagasi. Teisipäeviti tööle isa oli mõela puusse sulise viiendaarseianssis, isa vihad, jaga talkvovid jalaväel, Mustasaar, niru palk, koguneti ka veel aramessaa tooli. Isal oli päeva pikkus, oli päeva tõusnud päeva looja, tahtis seda, tahtis, et saad veidi tulega kodegena. No seda vastu ei võtnud, juhatuses läksid riidu ja no siis kuivase marulaatidaks, vot siis veel paras kätte maksa. Ja selleks, et olla teiega sai mõisale tuli otsa panna kese, mõisnik oli see Sackelberk. Mõisnik ise oli poisi mõisi, poni, plehku. Valitsuse olid, see oli all. Mis te temaga tegite? Valitseja käidi kedagi ja mis mõis oli, kuidas nimetati kastis? Tasuja? Untuna kassi lõhuti ära. Ja siis sealt sai siis aimrusse mindud. Aivar tehti see sumoga, loomusson igas augus tuld valle ja see hakkas hulpima, pole. Aga siis mõrsama. Seda sai tuli otsa Pärnu Unga, Jüri Allmann, Jüri kurtma. Mina suutitusele kurva pilgule otsas Sid üllustel Corveside kõik nii palju kui neid, see oli ainult valgu mõrsaboli eelmise öö ära. Aga kõik siis pöörleva torgitud närjamat, sõtked, Aimbrad mõrsama kasti. Need läksid ju kõik orhitu peajuht, olisi, vana vokk, Villem oli ja ja endaq oli tädi tiheleti süüdierite käre ja vööko võetisel Nadali päeva peale selleks. Karistus solkiva siia tuldud, kuulid siia tulid, siis hakati püüdma kohe. Ja tulin hommikul kaheksa koju ja ma söön ja pärast lähen vallatalitaja abilasega seal, et lääme sponsori ütelda, kedagi viidi Märjamaal, Märjamaal, kus algusel lööva tööstuse roolis vangimaja, siis korjati kokku. Ja selle järel siis hakati sealt kohtusse varasemal sõja sõjakohtul. Kolm-neli päeva said sõja kohtuias, käi. Järjest eile määrati Marrakeshis ka surmaotsus ja, aga seepärast see nagu jäi nagu, nagu segaseks ja seda nad enam ei saanud. Aga suuremaks süüdlaseks määrati teie uuritisi Märjamaal läbi, aga mind kutsuti Haapsalusse ja uurijas läbisel löödi pulkade taha, fantalt koju ei saada, et. Aga no raha maksis sel ajal enda. Isa tuli Haapsalusse, Teo uurijal maksis sealt ma ei tea, kasvõi 10 või 15 rubla, andis kuldaja. ÖkoVitoopienti nelja mehega sulle anti kaks kinni. Nii koledad küljed olidega, lagundol, nii pole kanti ja aega need pol siis niisugust visanud. Mõisuseks doonorikorvi Paiudeks, nii Pico, nendel siis kolm tükki kokku keerutatud. Viiendal aastal oli seal mäss oli, 1910. aastal on Tallinna ringkonna koos, nädalapäevad mõisteti kohut näitlejale ja, ja siis seal oma oma aasta vangivooru kõige õiguse kaotamiseni 10. aastal relvi ja, ja 1095 aastat käisin kohut, siis kaevasin peterburi palatisse. Ja sealt võtsin kätte, kaevasid peterburi senatisse seal, kus Apollo Jeffi käima ja ja sealt tuli ikka see otsus välja, jutustab taara pealt surutakse juurde. See oli ju neid mehi, kes olid. Aeg oli küll, inimesed ehmatasid segaseks, rumalaks vaata, rahvas oli vaikselt ela. Ei olnud niisugust asja kuulnud ega näinud. Daed ju ratt soostega, aeti öös inimesi taga. Šveitsis võeti kinni ja viidi ja lasti maha. Aga mis mõttega te ikkagi mõisa läksite, kes oli siis lihtsalt nii kättemaksuks või oli teil mingit muud suuremat mõtet, uus säädus tulevad, parunite võim murtakse ära. See oli, kust te seda kuulsite, küll teda kuulda oli. Lendlehti, alle, liha. Lennart olid ju inimesed, kes seal soldat partei hulka solideeriva toidi pooldajad teavad, et varsti tuleb pööre. Kolla visatakse troonil maaja. Kui vanade sel ajal olid 22, kolm maalsustas oma. Palju tuli kannatada rõhutud rahval esimese vene revolutsiooni ja sellele järgnevail aastail. Kuid kuus kannatusega kasvas ka viha. Kasvas võitlusvaim, mis viis läbi järgnevate revolutsioonide parema tuleviku poole.