Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku neljapäeva, 28. detsembri päeva sündmused, mina olen Uku toom. Valitsus otsustas korvata kirikutele okupatsioonikahjud, kirikud loobuvad varalistes nõuetest riigi vastu. Mõlema kiriku puhul ei tee saladust, on olnud ju tegelikult pikad vaidlused ja läbirääkimised erinevate varade üle, mis kirikul on. Alates uuest aastast muutub töötavate pensionäride maksuvaba tulu arvestamise määr. Kui embkumb pension või töötasu on üle 500 euro, soovitab ministeerium teha tulumaksuvabastus sellele summale, mis on üle 500 euro. Kui on ka näha, et näiteks ühel esimesel kuul jaanuaril on see tulumaksuarvestusega midagi sellist misi illega inimene tundub, et ei ole rahul, tundub, et ei ole õigesti, siis on võimalik seda igal kuul ka muuta. President Kersti Kaljulaidi lubadust kolida tuleval sügisel kuuks ajaks Narva võetakse kui komplimenti vabale lavale ja piirilinnale. Samas oodatakse presidendilt Narva ellu sukeldumist. See on tegelikult väga uhke tunne ja me loodame, et võiks olla eeskujuks ka teistele institutsioonidele või miks mitte ka elanikele Narva tulla ja sealt teha, tööd, seal elada ja sealt siis nii-öelda oma panus Eesti ühiskonda anda. USA ja Türgi tühistasid mitu kuud kehtinud piirangud viisateenustele. Matti Maasikas asub uuest aastast tööle välisministeeriumi asekantslerina. Ilm püsib meil pilves ja kohati sajune temperatuur nii öösel kui päeval pluss ühest pluss viie kraadini. Täna on teadagi neljapäev ja oli ka valitsuse istung. Ühena otsustest otsustas valitsus eraldada omandireformi reservfondist üle kaheksa miljoni euro Eesti Evangeelsele luterlikule kirikule ja Eesti Apostlik kui õigeusu kirikule sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks. Luteri kirik sai seejuures 6,75 miljonit eurot, õigeusu kirik 1,53 miljonit. Kommenteerib riigihalduse. Minister jagab. Mõlema kiriku puhul ei tee saladust, on olnud ju tegelikult pikad vaidlused ja läbirääkimised erinevate varade üle, mis kirikul on? Noh, kui mainisin Nigulistet, kus ei ole leitud nagu lahendust ja kokkulepet. Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku puhul on Petseri varade üle käinud vaidlus. Ja nendes lepingutes nähakse ka ette see, et hea tahte avaldusena siiski toovad nendest vaidlustest. Et nad saavad toetust ja loobuvad siis nendest oralisest vaidlustest, mis on omandireformi käigus üleval olnud. Valitsus otsustas ka Eesti ühinemise Euroopa metsainstituudi konventsiooniga, mis näeb ette Euroopa metsade kaitsmist ja säästvat majandamist. Euroopa metsainstituudi eesmärk on edendada Euroopa metsade kaitset. Selleks uuritakse kogu Euroopa metsapoliitikat, metsade ökoloogiat, mitmekülgset kasutamist ja tervist ning puidu ja muude metsasaaduste ja teenuste pakkumist ja nõudlust. Konventsiooniga ühinemine tähendab teadmistepõhist metsapoliitika kujundamist ja see konventsioon tuleb ratifitseerida riigikogus. Kuna konventsiooni kohaselt ühineb Eesti vabariik Euroopa metsainstituudiga rahvusvaheline organisatsioon alates uuest aastast muutub töötavate pensionäride maksuvaba tulu arvestamise määr ja kuidas see nüüd siis täpsemalt on, püüdis uurida veel Erle loonurm. Sotsiaalkindlustusamet saatis mõned nädalad tagasi laiali kirja, mis puudutab muudatuste pensionäride maksuvaba tulu arvutamisel. Tsiteerin alates esimesest jaanuarist 2018 on maksuvaba tulumäär ühes kuus 500 eurot ja aastas 6000 eurot. Maksusüsteem ühtlustub ära, kaob täiendav maksuvaba tulu pensionidele ning kõigile kehtib üks maksuvabastus kuni 1200 eurot kuus. Teenivale inimesele tõuseb tulumaksuvaba miinimum 500 euroni kuus. Niisiis kirjast ei selgu, mis saab siis, kui pensionär ka töötab ning teenib lisaks pensionile ka töötasu. Küsisime selgitus sotsiaalkaitseministrilt Kaia iva alt. Kui üks. Kas siis pensel või töötasu on üle 500 euro, see tähendab, et ta võiks eelduslikult siis saada ühelt poolt kogu oma tulumaksuvabastuse siis on mõistlik teha võib-olla tulumaksuvabastuse avaldus sinnapoole kusse 500 eurot on olemas, kust on võimalik seda tulumaksuvabastus sisetäies määras teha. Ja samamoodi on siis tehtud selleks, et kuna sageli nii pension kui palk võivad olla pensionäridel väiksemad siis on pensionäridele tehtud erand, see tähendab, nemad saavad esitada kaks tulumaksuvabastust. Ja kindlasti on minu soovitus see, et maksuvabastuse taotlust teha pensionile pigem täismääras, et kogu pensioni ulatuses, sest pension on stabiilne, see jääb ka siis, kui töötasu muutub või töölt ära tullakse. Ja tööandja Indiale nüüd siis selles osas, mis jääb kasutamata tulumaksuvabast. Kirjas seisis ka, et pensionile tulumaksuvabastuse rakendamiseks tuleb sellest sotsiaalkindlustusametile teada anda hiljemalt käesoleva aasta 20.-ks detsembriks. Vastasel korral maksustatakse uuest aastast pension esimesest eurost. Veel kord, selgitab Kaia. Iva, kui. Ka näha näiteks ühel esimesel kuul, oluline on see tulumaksuarvestusega midagi sellist misi Illaga inimene, tundub, et te ei ole rahul, tundub, et ei ole õigesti, siis on võimalik seda igal kuul ka muuta, nii et kui seda jõutakse teha sellesama 60 kahekümnendad kuupäeva, siis juba järgmisel kuul on tulumaksu arvestus teistmoodi ja mõistagi ei tasu ka sellest kohast partad. Kui nüüd on veel mingi selline iseärasus ja mingi tulumaksuvabastuse ei ole saanud võimalikult maksimaalses mahus ära kasutada, siis järgmise aasta tuludeklaratsiooniga kindlasti saab ikkagi sellega tagasi, nii et selles mõttes ei ole kadunud raha. Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori Glenn Jääratsi kinnitusel saavutas Eesti oma eesistumise ajal Euroopa Liidu nõukogus enamuse seatud eesmärkidest. Kolm kõige olulisemat edasiminekut olid digiteemade esiletoomine, kaitsekoostöö käivitamine ja kokkulepe, et kliimapoliitikas Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasikas asub aga pärast Eesti Euroopa Liidu eesistumise lõppu uuest aastast tööle välisministeeriumi asekantslerina ning vajadusel asendab välisministrit Euroopa Liidu üldasjade nõukogus. Maasikas rõhutas, et tema kohustused ministeeriumis ei hõlma ainult Euroopa Liidu teemasid, vaid laiemalt Eesti suhteid kõigi Euroopa riikide, Euroopa Liidu, kandidaatriikide ja laienemiskõnelusi alustanud riikidega nagu näiteks Türgi. Nüüd aga välisuudised ja Kärt Kelder. USA diplomaatilised esindused Türgis asuvad taas pakkuma viisateenust, teatas Ühendriikide saatkond Ankaras. Türgi pidas oktoobris kinni USA Istanbuli konsulaadi töötaja ja vahejuhtum pingestas riikidevahelisi suhteid. USA peatas seejärel suurem osa viisateenustest, mida osutasid türklastele Ühendriikide esindused Türgis. Ankara vastas samaväärse teoga USA-s. Nüüd teatas Türgi saatkond Washingtonis, et on piirangud tühistanud. Itaalia sadat Nigerisse 470 sõdurit, kelle ülesanne on pidurdada Euroopa-suunalist migratsioonivoogu, teatas peaminister Paolo Chiendiloni. Nigeri, aga linn on muutunud põgenikke Euroopasse toimetavate inimsmuugeldajate keskuseks. Niger on Aafrika peamine transiitriik Euroopasse suunduvate migrantide jaoks. Umbes 200-st mehest koosnev esimene väekontingent asub Nigerisse teele järgmise aasta alguses. Itaalia on soovitanud keskenduda Aafrikale, et võidelda migrantide Liibüasse ja sealt edasi pastasmugeldamise vastu. Afganistanis hukkus vähemalt 41 inimest ja 80 sai vigastada šiiitide kultuurikeskuse juures toimunud plahvatuses. Samas piirkonnas toimus veel kaks plahvatust, aga need inimohvreid kaasa ei toonud. Pealtnägijate sõnul oli hoones asuvas uudistetoimetuses parajasti õpilaste analüütikute arutelu, nii et paljud ohvrid purid. Siseministeeriumi teatel oli sihtmärgiks kultuurikeskus, kus peeti Nõukogude sissetungi 38. aastapäeva puhul mälestus. Ükski rühmitus ei ole vastutust enda peale võtnud. Viimasel ajal on ISIS korraldanud šiiitide vasturünnakuid. Rühmitus Taliban tegi aga avalduse, milles kinnitas, et ei olnud tänase Kabuli plahvatusega seotud. Välismaalt veel läti mõjukamaid poliitikuid, Solvita Aboltiniga lahkub Seimist ja taandub üldse poliitikast. Aastatega on ta muutunud paljude jaoks ebapopulaarseks ja kaotanud ka oma parteikaaslaste usalduse. Hiljuti viskas võimupartei ühtsus oma seimifraktsiooni juhi üldse erakonnast välja. Muudatuste tagamaid uuris Ragnar Kond. Kõik, mis Läti poliitikas palju viimaseid aastaid toimunud, on seotud Solvita Aboltiniga. Just tema on olnud Läti poliitikas nii suurim niiditõmbaja kui ka intriigi. Punuja Aboltiniga on rääkinud läbi kujundanud seisukohti olnud üks ühtsuse partei looja, Eesti ja selle kauaaegne juht. Ta on kuulunud mitmesse seimi koosseisu ja olnud Parlamendi esimees ka siis, kui toonane president Valdis Zatlersi algatas oligarhide pärast seimi laialisaatmise. Aboltiniga sai aga parlamendi etteotsa ka pärast 2011. aasta Läti ajaloo esimesi erakorralisi valimisi. Ja siis tuli krahh. Solvita Aboltiniga populaarsus langes rahva seas kui ka oma erakonnas. Viimastel valimistel ta parlamenti ei pääsenudki. Koha sai ta alles siis, kui üks noorpoliitik oma mandaadist loobus. Valitsuspartei ühtsus laguneb, kaotas peaministri koha ja populaarsus kõigub valimiskünnise piirimail. Erakond valis endale uue juhi ja viskas Aboltiniga hiljuti üldse parteist välja. Siiski juhtis poliitikaveteran ka pärast seda veel nädalaid seimis Ühtsuse fraktsiooni. Nüüd teatas ta, täidab ammuse lubaduse ja lahkub poliitikast. Kas jäädavalt näitab aeg, Solvita Aboltiniga. Eksperi äkki advendi ja aastavahetuse aeg on igaühe jaoks enda sees vaikselt mõelda ja järeldusi teha, räägib Aboltiniga. Kuid iga inimene peab eelkõige vaatama tulevikku. Solvita Aboltiniga peaks asuma tööle välisministeeriumisse. Ühtsus valis uueks parlamendifraktsiooni juhiks Liibanonis sündinud Osams Haabummeri. Uued seimi valimised on Lätis juba algaval aastal. President Kersti Kaljulaid lubas telekanalile ETV pluss antud aastalõpuintervjuus, et kolib järgmisel aastal koos kantseleiga kuuks ajaks. Narva. Jüri Nikolajev uuris, mida sellest kohapeal arvatakse. Vaba lava tegevjuht Kristiina Reitškalov tunnistab, et presidendi lubadus töötada kuu aega Narvas tuleval sügisel valmivas vaba lava teatrikompleksis ei tulnud talle üllatusena. Me oleme presidendi presidendi kantseleiga olnud pidevalt juhenduses ja ega see üllatusena ei tulnud jah, ja seal väga suureks komplimendiks Vaba laval, et president ja presidendi kantselei otsustasidki järgmisel aastal kuuks ajaks Narva kolida. See on tegelikult väga uhke tunne, et ja me loodame, et see võiks olla eeskujuks ka teistele institutsioonidele või miks mitte ka elanikele Narva tulla ja sealt, et teha tööd, seal elada ja sealt siis nii-öelda oma panus Eesti ühiskonda anda. Et narvakad tunneksid, et nad on Eesti ühiskonna osa. Narva linnapea Tarmo Tammiste on valmis Kersti Kaljulaidi Narvas tervitama. Tere tulemast Narva. Arvan, et saab olema üsnagi väärikas koht, kus president on plaaninud kuu aega töötada. Ma ei tea muidugi, kus elada. Ainus, mida ma loodan, on see, et see kuu aega möödusin tänavasulgude ja pidevate vilkuritega. Mida võiks president Narvas kogeda? Ma arvan, et kuu aega on ehk suhteliselt piisav aeg selleks, et nagu aru saada, kes Narvas elavad, mis keeles inimesed räägivad ja, ja millest nad räägivad? Ma ei oska öelda, palju teil selleks aega on endale siiski mingisugune pilt saada ja saada see pilt ise mitte läbi kellelegi suu, silmade, kõrvade või nõuande, mida arvavad presidendi lubadusest, tavalised Narva elanikud. Arvan, et presidendil oleks kasulik näha, kuidas Narvas elatakse sest tihti räägitakse meist kui õnnetust linnast. Tegelikult on meil imelised ja avatud inimesed. Ütleme nii, et idee pole halb. Kui vaadelda elu ülalt, siis ei näe sa midagi. Poleks paha, kui president sukeldus Narva ellu Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Aastavahetus läheneb üha tihemini, kuuleb majade vahel pauke ja näeb sähvatusi või rakett, et ja mõnedel inimestel kutsub see välja protestivaimu. Lasnamäe linnaosa vanem Maria Jufereva ei näe põhjust ilutulestiku või selle müüki kuidagi linna poolt. Piiratud on nõus, et kuigi juba praegu toimuv paugutamine ja ilutulestiku laskmine häirib paljusid, tuleb sellega lihtsalt. Küsimusele, kas ta linnaosa vanemana kutsuks inimesi üles vähem paugutama ja saluuti laskma, avastas Jufereva. Ta ei teeks seda, kuna see toob inimestele rõõmu ja toimub sisuliselt üks kord aastas. Küll aga manitses ta inimesi mitte laskma omaenda rakette, samal ajal kui toimub Vabaduse väljaku ilutulestik. Tartu linnavalitsuse ja ajalehe Tartu Postimees ühisel konkursil Tartu linna aasta tegu 2017 hääletasid tartlased lõpp tuleva aasta tähtsaimaks teoks. Kaarsilla renoveerimise. Aga Rakvere kultuurikeskuses jagati täna Lääne-Virumaa kultuurikapitali aastapreemiaid ja koos rahalise tunnustusega kunstnik Riho Küti taiese pälvinud tublidest inimestest annab ülevaate ekspertgrupp. Teie aseesimees Laila talunik. Kultuuripärl läks Rakvere kuuseinstallatsioonidega ehk kõige enim tuntust kogunud veel hetkel praegusele linnakunstnikule Teet Suurele. Elutöö preemia pälvis Rakvere teatri pikaaegne näitleja Volli Käro. Aastapreemiaga pärjati noort koreograafia tantsuõpetajat Tiiu mürki. Üks oli loomingu valdkonnas, millega siis seekord pärjati Kersti loited ja tema Virumaa rahvarõivastest raamatut, mis pälvis väga päris suurt, et tähelepanu ja tunnustust ning oli veel järjepidevuse ja maa soola tunnustused. Milleks siis olid nii Maiasimkin, Sõmeru valla keskkonnaspetsialist, kes on tuntud palju nii-öelda ka väljaspool tööaega tege tegevuste eest ja just kultuuri-kultuurivedamise eest aastaid Kunderi seltsi juhtinud, nüüd tagasi seal ja maa soolaks sai Sirje sell, Tapa Gümnaasiumi õpetaja ja samamoodi jällegi pool tavapärast tööaega silmapaistev inimene, kes suudab siis endaga ka väga palju teisi kaasa tõmmata. Ning kuna nii-öelda lauale tuli mitu mitu nime, kes sobisid väga hästi järjepidevuse tunnustuse osaliseks siis pakuti välja ka Kalle Kiik kohalike maleeestseisja ja väga-väga vana tegija selles valdkonnas, et kes on vedanud ühte ühte asja ja selles selles valdkonnas ka noored on tema järel nii-öelda väga häid kohti saanud, et leidsime, et on tunnustamist väärt. Ja Kertu Sild räägib nüüd sellest, milliseks kujuneb ilm. Üle Eesti laienenud madalrõhkkonna idaserv jääme ilma määrama ka eeloleval ööpäeval. Ööl vastu homset on pilves ilm, mitmel pool sajab vihma ja on udu. Puhub kagutuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss viis kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab enamasti vihma, puhub kagutuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Pärastlõunal pöördub tuul lõunasse ja edelasse ning nõrgeneb ja õhutemperatuur jääb pluss ühe pluss viie kraadi vahele. Laupäeva öösel eemaldub madalrõhulohk põhja ning selle järel tugevneb kõrgrõhuhari. Öö hakul sajab enamasti Ida-Eestis vihma ja lörtsi, pärast keskööd saju võimalus väheneb. Päeval sajab hoovihma, kohati puhub lõuna ja edelatuul neli kuni 10, saartel puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt null kuni pluss kolm kraadi. Ning on jäänud veel spordiuudised ja need toob teieni Johannes vedru. Austria residentsis toimunud mäesuusatamise maailmakarikaetapil võitis täna peetud naiste slaalomi favoriidid ameeriklanna Mikko sihvrin. 22 aastane sihvrin pani edule aluse avasõiduga, kus ta edestas lähimat konkurenti rohkem kui sekundiga. Kahe sõidu kokkuvõttes olisi Frini edu teiseks tulnud Šveitsi mäesuusataja Wendy Holdeneri ees 0,89 sekundit. Esikolmikus olid vahed selged. Kolmanda koha teeninud rootslanna Frida Hanstoter jäi võitjale alla 1,22 sekundiga. Maailmakarikasarja üldarvestuses on sihvrini edu sakslanna Viktoria rebensburgi ees 291 punkti. Itaalias Bornias peetud meeste kiirlaskumise MK-etapi võitis aga kodupubliku rõõmuks Dominik Paris. Tasavägises võistluses mahtus esikolmik seitsmeteistkümne sekundi sajandiku sisse Aksel lund, Swindaal kaotas võitjale vaid 0,0, nelja sekundiga. Kolmas oli teine norralane Tšetil Johnsrud. Haanjas toimuvatel Eesti lahtistel meistrivõistlustel laskesuusatamises olid täna kavas sprindietapid. Meestest krooniti Eesti meistriks Roland Lessing ning naistest Regina Oja. Eesti meeste käsipallikoondis jätkab Riias toimuvat rahvusvahelist turniiri, kui täna hilisõhtul kell 22 mängitakse Läti koondisega. Eile kaotasime valikmängudeks valmistuv Eesti meeskond väravatega 22 30. Valitsevale Aafrika meistermeeskonnale Egiptusele. Lisaks teeb turniiril kaasa Holland. Eesti koondis ei osale Riia turniiril oma parimas rivistuses, mitmed välisliigades mängivad käsipallurid liituvad meeskonnaga hiljem. Ja ongi Päevakaja sõnumeid teieni toodud kuulmiseni.